text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Tallinnas reedest pühapäevani kestvatel merepäevadel pääses purjetamise
eriürituse korras merele hulk puuetega inimesi, keda oli koos abistajatega
laupäeval lennusadama juurde kogunenud ligi poolsada.
"Kõik on suurepärane, proovisin viimati võistelda mitukümmend aastat
tagasi. Ja nüüd siis uuesti," ütles üks merel käinuist, Peep
Krusberg, ning avaldas samas kahetsust, et viie võistkonna osalusel
toimunud miniregati võitsid sedapuhku lätlased.
"Fantastiline tunne on. Tahaks veel ja veel sõita – ja seda jätkuvalt.
Praegu on väga äge, spordivaim võttis üle ja hirmu üldse ei ole," rääkis
Pjotr Sirotkin.
"Meri on hea koht treenimiseks ja vaba aja veetmiseks ja meresõiduoskuste
omandamine inimesele arendav. Loodusjõude ning meeskonda respekteerides on purjetamine täiesti võimalik," ütles ürituse peakorraldaja Külli Haav, kelle sõnul teevad aga muret kohandatud paadid, mis ümber ei lähe, kuid mida paraku veel Eestis pole. "Tänu töötukassa toele saan sellel hooajal pakkuda purjetamisvõimalusi eri paigus Läänemerel, käidud on Pärnus, Helsingis ja Stockholmis. President Kersti Kaljulaid külastas meid Kakumäe sadamas, nüüd oleme Lennusadamas ja augustis Saaremaal."
Osalema oli tulnud väga erinevate puuetega inimesi. Samuti aitasid kaasa
nii treenerid kui ka noored kaptenid ja töötukassa vabatahtlikud. Purjed
heisati kolmel RS Quest paadil ja kahel olümpiapurjekal 2,4 mR. Eakamad
said meresõitu nautida avamerejahil.
RS purjetamiskeskuse ja Noblessneri Jahtklubi purjetamiskooli treenerid
andis esmalt kaldal teadmisi tuuleoludest, paadiehitusest ja lihtsamatest
manöövritest merel. Pärast istusid inimesed ise purjepaati ning said
kogenud roolimehe käe all merel käia. Tallinna lahel toimus esmakordselt
väike parapurjetamise regatt, milles viis võistkonda omavahel mõõtu võtsid.
Tervituse ja head soovid saatis Taanist võistlustelt ka olümpiasurfar
Ingrid Puusta, kelle Läänemere-ületuse heategevuskampaaniaga ka projekti
jaoks raha koguti.
Praeguseks on Eriliste Purjetajate projekti raames kolme aasta jooksul
merel käinud sadakond inimest ja seda üle 160 korra. Kaks Eesti
parapurjetajat osales edukalt Põhjamaade meistrivõistlusel.
|
Vaatamata ratastoolile, nägemis- või kuulmispuudele purjekatega merele
|
https://sport.err.ee/846678/vaatamata-ratastoolile-nagemis-voi-kuulmispuudele-purjekatega-merele
|
Merepäevadel käisid Eriliste Purjetajate projektiga purjetamas mitukümmend puuetega inimest, ratastoolid ja muud abivahendid jäid kai peale maha, et soodiots pihku võtta.
|
Alates sellest hooajast Kommander jetiga sõitev Männi oli avasõidus Raphael Maurini järel teine ja teise sõidu võitis, jättes selja taha esimese sõidu võitnud Maurini.
See tähendab, et pärast kahte sõitu on Maurin ja Männi kogunud võrdselt 45 punkti ja pühapäevane sõit otsustab Euroopa meistri staatuse. GP3 klassis osalemine on pigem treeningu eest ja sealt tuli kaks kolmandat kohta.
"GP1 kaks stardivõitu, kuid esimeses sõidus suutsin viimasel ringil esikoha käest anda. Sattusin kõrval sõitnud suure paadi lainesse ja kaotasin tasakaalu, see oli väike pettumus. Teises sõidus suutsin viimase ringi lõpuni tempot hoida ja võitsin. Maurin on väga kiire ja midagi lihtsalt ei tule, kui EM tiitel tuleb siis see ainult boonus, ainult EM sõiduvõit on minu jaoks uudne kogemus ja väga hea emotsioon," rääkis Männi.
"GP3 ei saanud hästi stardist minema, mõlemad sõidud stardist kolmas ja nii jäigi. Rada on väga kiire ja mööda sõita super keeruline, tihti stardivõitja võidab ka sõidu," lisas Männi.
Kolmas sõiduvoor algab pühapäeval Eesti aja järgi algusega kell 13.00
|
Marten Männi püsib EM-il enne viimast sõitu tiitlikonkurentsis
|
https://sport.err.ee/846675/marten-manni-pusib-em-il-enne-viimast-soitu-tiitlikonkurentsis
|
Portugalis, Penafielis jätkuvad jetispordi Euroopa meistrivõistlused viimase, kolmanda võistlussõiduga. Eile peeti kaks esimest võistlussõitu ja Marten Männi näitas oma põhiklassis Ski GP1 väga head kiirust.
|
Stsenaarium kannab pealkirja "Burning Secret" ning on adaptsioon 1913. aastast pärit Austria kirjaniku Stefan Zweigi teosest, kirjutab The Guardian.
Kubricku adaptsioon on kirjutatud 1956. aastal kahasse koos kirjanik Calder Willinghamiga. Sama tandem kirjutas aasta hiljem ka stsenaariumi sõjafilmile "Paths of Glory", mille peaosas säras Kirk Douglas.
Käsikirja leidis Kubricku tööde ekspert, Bangori ülikooli filmiprofessor Nathan Abrams. "Ma ei suuda seda uskuda, see on väga erutav. Stsenaarium usuti olevat kadunud," kommenteeris ta oma leidu.
Ameerikas sündinud Stanley Kubrick veetis enamuse oma elust Suurbritannias. Ta suri 1999. aastal mõned kuu pärast filmi "Eyes Wide Shut" ("Silmad pärani kinni") lõpetamist. Linateose peaosades mängisid Tom Cruise ja Nicole Kidman.
Leitud "Burning Secreti" käsikiri kannab filmikompanii MGM templit ja on dateeritud kuupäevaga 24. oktoober 1956. Arvatavasti tühistas MGM projekti, kui sai teada, et Kubrick töötab ka filmiga "Paths of Glory". On ka oletatud, et MGM ei näinud käsikirjas potentsiaali.
|
Leiti Stanley Kubricku 60 aastat tagasi kirjutatud filmikäsikiri
|
https://menu.err.ee/846674/leiti-stanley-kubricku-60-aastat-tagasi-kirjutatud-filmikasikiri
|
Oscari-võitjast legendaarne režissöör Stanley Kubrick oli kaasautoriks 60 aastat tagasi valminud filmistsenaariumile, mis on nii põhjalik, et võiks kohe kinolinale jõuda.
|
Enne üheksandat etappi hoiab teist kohta seitsmesekundilise kaotusega liidrile Greg van Avermaetile hoopis Geraint Thomas, kes Knaveni sõnul on ainult meeskonna varuvariandiks. Froome seevastu kaotab esimesele ühe minuti ja kuue sekundiga.
"Kaks liidrit? Meil on üks liider ja üks varuliider," ütles Knaven portaalile Cyclingnews.com. "Froome on võitnud kuus suurtuuri, seega on kahtlusteta liidriks just tema. Geraint sõidab hästi ning tal on võimalus samuti saada kõrge üldkoht kokkuvõttes. Aga meie kindel liider on Froome."
Pühapäevase munakivi lõikudega vürtsitatud etapi eel on mõlemale ratturile antud vabad käed. "Me oleme Team Sky ja üheskoos saavutame me rohkem," jätkas Knaven. "Kui Froome'il on probleeme, siis sõitjad ootavad teda. Üheksas etapp ei erine millegi poolest teistest. Froome'i peavad ootama kõik peale Gerainti."
Tour de France'I üheksas etapp meenutab oma olemuselt kevadist klassikut. 156 kilomeetrise etapi jooksul sõidetakse munakividel 21,7 kilomeetrit ja seepärast arvatakse, et sel võib olla Touri üldvõitja otsustamisel sama oluline roll kui mägede etappidel.
|
Team Sky spordidirektor: meil on ainult üks liider
|
https://sport.err.ee/846671/team-sky-spordidirektor-meil-on-ainult-uks-liider
|
Team Sky spordidirektor Servais Knaven andis märku, et nende meeskonnal on Tour de France'il ainult üks liider, kelleks on tiitlikaitsja Chris Froome.
|
Lugesite äsja Kaur Riismaa uue luulekogu "Kogemata" esimesi ridu. Allpool on lugeda ka kirjaniku mõtted seitsme pärimise asjus.
" Kogemata" on su kümnes trükis ilmunud raamat ning kui arvesse võtta ka interaktiivne "Tarabella", siis üheteistkümnes. Palju õnne! Mis on sulle õnn?
Käisin täna varahommikul niitmas. Kella viie ajal hakkab päike metsa tagant tasapisi kõrgemale kerkima, sääski ei ole, üksikud kuked kirevad siin- ja sealpool padrikut, nädalavahetuseks grüünesse sõitnud külatäis rahvast magab veel. Juurdlesin, et mis selles olukorras mind õnnelikuks teeb? Kuna trimmeri pinisemist ma ei salli (sääskedest on küll), siis niidan vikatiga, nõnda ei seisne õnn naabrite le närvidele käimises.
Vist on asi pigem kaaslastes. Õnnelikel inimestel on hulk kaaslasi, keda kõrvaltvaataja silm ei näe: need kaaslased elavad tema peas, kuid neil on nimed, välimus, suhtumised. Niitja seisukohalt võiks üks kaaslasi olla näiteks Konstantin Levin. Mulle näib tähelepanuväärne, et mingil hetkel Levin "oli kaotanud igasuguse ajatunde ja ei teadnud üldse, kas on hilja või vara", ja enam ei häirinud teda teiste niitjate visadus, enese nõrkus ja saamatus.
Seda pean ma õnnelikkuse all silmas: kaotada kellegagi koos ajatunne ja sellega kaasnevad ruumilised hierarhiad. Kahtlen, kas muru-roomba selliseid õnnehetki pakkuda suudab: ta on lihtsalt efektiivne, ta pole loovalt kasutu.
" Kogemata" on hämmastavalt terviklik ja settinud kogumik. Kuidas see sündis, ilmselt mitte päris hopsti? Juba kaanel on katedraal. Samamoodi nagu nõuab täpset ja süvenenud komponeerimist pühakoda või koraal, sünnib ju ka sõnakunst. Jumalikust puudutusest üksi ei piisa.
Ma pean luksuseks seedimist, seedumist. Kui sa ennist küsisid õnnelikkuse kohta, siis õnn on ka omada arvamust, kuid mitte poolenisti pealesunnitud, omaks võetud sundi asjade kohta midagi kohemaid avalikult arvata, seeläbi toppida ennast prokrusteslikku ruumilisse hierarhiasse. Ainult siis saab äratundmine tulla hopsti, pärast inkubatsiooni, võib-olla aastatepikkust seedimist. See "hopsti" pole seal luuletuses niisama nalja pärast, vaid nähtagu silmi taga Cavalcantit Firenze härraste ees – mitte eest – üle haua hüppamas.
" Kogemata" oli algselt väga raskepärane raamat, sunnitult kerge: kalambuurid vohasid nagu kassitapp mõttelagedusse surnud keele raipe ümber. Selle aasta alguses oli ta juba enam-vähem kujundatud, kui korraga ühel hommikul Lissabonis istusin laua taha ja kirjutasin esimese uue teksti – või viimase vana teksti, kuidas võtta – pealkirjaga "Bullet Cluster", mis on raamatus veidi teise pealkirja saanud. Need olid sundimatud hommikused viivud Lissabonis ja Madridis, mis vastata, meeleheitlikult sedastada püüdvad tekstid kõrvale jätsid ning küsivad tekstid raamatusse asemele panid.
Samal ajal tegelesin kujundusega, hakkasin aimama Illustratori ja inDesigni psühholoogiat, enam ei kasutanud menüüd, vaid klaviatuurile vaatamata otseteid. Keerulised programmid muutusid kergeks (!). Kuigi Google'i värvide kasutamine oli algusest peale kontseptsiooni osa, siis n- ö järjehoidjad tekkisid just sel perioodil. Samuti mõte, et trükkplaati kaanel ei tohiks stiliseerida, vaid jätta talle alles trükkplaadi rangus, funktsioonide konkreetsus. "Ranguse funktsionaalne kergus" iseloomustab mu meelest hästi gooti stiilis katedraali.
Loen vahel ikka su esimest luulekogu "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" ja imestan: missugune debüüt! Mis pilguga sa seda ise seitse aastat hiljem vaatad? Luuletuse "1996102" vaimus: kas sa üldse tahaksid, et seitsme aasta taguse Kauri ja praeguse Kauri pilgud kohtuvad?
Iga raamat on mingisuguse antuse korrastamine, kokkuvõte mõnest perioodist elus. Kui kohtuksin tolle Kauriga, kohtuksid isegi meie pilgud, on mul tunne, et minu praegune antus annulleeriks toonase Kauri vajaduse kirjutada. Võib-olla läheks isegi hirmsamini: toonane Kaur püüaks kirjutada luulekogu "Kogemata", kukuks läbi ning selles õuduses loobuks kirjutamisest. Kui kohtuksid minu ja tolle Kauri pilgud, võiks kaduda ka sinu küsimus pilkude kohtumise kohta, sest Sirbil pole mingit põhjust Kaurist kui kirjanikust kirjutada. Võib -olla pöörduks minu poole hoopis ajakiri Astrology Today: "Kirjeldage palun seda astraalsähvatust oma toas, seda hetke, mil mõistsite, et pühendate oma elu Veenuse-Uraani sekstiilide uurimisele."
Tüürid kraameldusagentuuri Vihmakass ja Kakerdaja, mille tegevusala on "mõtete korrastamine, arendus ja seade". Sellest veerandi moodustab kirjastamine, mida oled nimetanud ka oma hobiks. Millest koosneb ülejäänud kolmveerand? Oletan, et mõtete korrastajal ja arendajal tööpuudust karta ei ole.
Enamiku Vihmakassi tööst moodustab praegu näituste loomine. Äsja toimetasin ja mõnevõrra aitasin koostada Linnamuuseumi näituse "Sada aastat argipäeva" tekste; juunis avame näituse Tallinna veevarustuse ajaloost Kiek in de Kökis. Samuti oleme loonud Numu Nutimuuseumi ja sinna hulga muuseumimänge ning audioraamatuid, praegu veel ainult mu enese "Tarabella" ning "Kogemata" audiovariant. Näiteks vabaõhumuuseumis, Adamson-Ericu muuseumis või s õjamuuseumis saavad pere lühemad ja pikemad mängides targemaks. Aja jooksul on peaaegu meie motoks kujunenud "inimene õpib kõige etemini siis, kui ta ise ei tea, et ta õpib" tagurpidi tööle hakanud: kirjanikule on koostöö ajaloolastega hindamatu allikaallikas.
Üsna otseses mõttes tegeleb Vihmakass ja Kakerdaja nutikate seadmete nutikuse demonstreerimisega. Mul on füüsiliselt valus, kui keegi ütleb, et tema nutiseadmeid ei kasuta, kuna nuputelefon töötab sama hästi, ja üldse on kogu nutiplutit liiga palju. Töötab küll, ja ehk ongi palju, kuid tehnoloogia pole aprioorselt kunagi süüdi, vastupidi, tehnoloogia on alati kasutaja nägu. Kui keegi on veendunud, et nutitelefonid toodavad kassipiltide ja porno abil vaimuvaesust, siis on probleem kasutajas – ta pole endale selgeks teinud, mis on võimalik. Vaevalt keegi teataks, et tema raamatukogu ei kasuta, ja üldse on raamatukogusid liiga palju, kuna seal hoitakse muu hulgas "Videviku" sarja raamatuid.
" Kogemata" kirjutamise ajal oli mul õnnis võimalus väga argiselt rongis linna sõites küsida MITis õppiva tuttava matemaatiku käest abi Gödeli teoreemide mõistmisel; üks luuletuse "Microsoft Hololens" kirjutamise impulsse olid Marianne Talboti loengud ja laiemalt "Mary probleem"; Quentin Meillassoux' "Pärast lõplikkust" oli mu Lissaboni- õhtute saatjaks ning Meillassoux' loeng New Yorgis 2012. aastal aitas raamatut mõista. Meelis Friedenthal on öelnud: "Tänapäeval on asjad veelgi kaugemale läinud ja internet on asukoha ja kõige laiemas mõttes keskkonna füüsilise tähtsuse peaaegu täiesti tagaplaanile surunud." 1 Ta räägib nn Vana-Euroopa ülikoolidest ja Põhja-Euroopast kui ääremaast kunagise Rooma impeeriumi piiride taga. Saab olla ainult õnnelik, et sarnaselt "Kogemata" tulnukatega, kes ei pea kusagil viibimiseks kohal olema, võin istuda näiteks Talboti loengus selleks Inglismaal elamata, omas kodus, võrkkiiges või rongis muuseumisse tööle sõites.
Ehk on aga interneti probleem tema äärmises funktsionaalsuses. Kui ma lugesin su artiklit "Popi ja Huhuu eelkäija eesti kirjanduses", hakkas mind kohe huvitama sissejuhatuses mainitud "teise järgu flaami maalikunstnik", keda Tuglas Louvre'is näinud oli. Guugeldades leidsin hulga singerie 'sid ja Frans Snydersi ahvidega natüürmordid mõne minutiga, enne veel kui Snydersi nimeni su artiklis jõudsin, ent selline info otsimine ja leidmine on nagu marjulkäimine. Sa ei mäleta konteksti, üks mari ei eristu teisest, aga seenelkäigu järel – traditsiooniliselt arhiive kammides – mäletad täpselt seda suurt kuuske, kelle kõrvalt oma kivipuraviku leidsid.
Kirjanik olgu korraga nii marjuline kui ka seeneline. Ta ei pea Hamburgi kodanlasemaja kirjeldamiseks teadma täpset katuse kaldenurka ja selle kujunemislugu, piisab, kui fakti kärmelt üles leiab ega lõhu kirjutamise rütmi. Sama l ajal ei saa ta läbi kontekstita ja peab pähe taguma lugematu hulga fakte. Kirjanikul pole tolku teadmisest, et küll guugeldades kõik üles leiab, tal on kasu ainult sellest, mis on mälus aktiivselt olemas ja mida tema aju mängulises inkubatsioonis hoiab.
Õpetasid hiljuti Müürilehes väikese burksi valmistamist. 2 Palun anna retsept, millest võiks koosneda väike vaimne burks, puder või smuuti.
Koolis omandatud teadmised tuleb asetada mingisugusesse konteksti, ja see kontekst on parimal juhul sinu enda kultuuriruum. Kooliharidusest – ka kogu inimkultuuri peitvast internetist – on vähe kasu, kui seda ei mõtestata maailmajao, kultuuri kontekstis. Meeldib see kultuuriruum või mitte, ta on ikkagi sinu oma.
Nii nagu tuleb minna ja vaadata oma silmaga Newtoni õunapuud, tuleb ka Ketsemane aia oliivipuude all nuusutada traditsiooni hõngu. Kuigi õunapuu on vähemalt korra tormis ümber kukkunud ja nood oliivipuud pole näinud Jeesust – need on istutatud millalgi XII sajandil –, tuleb endalt küsida, miks on nad olulised, miks istutati õunapuu ümber või miks – nagu ma isegi kümme aastat tagasi – kujutleme esimese rutuga, et need oliivid on Jeesust ja tema jüngreid näinud, isegi kui me pole kristlased.
Mida aasta edasi, seda enam näib mulle, et vaevalt mõne rea kirjutaksin, kui ma poleks noore mehena jala ja pöidlaküüdiga käinud Veneetsias ja Lübeckis, Woolsthorpe'is või Ketsemanes. Õpikuist me saame teadmised, nagu me näeme kataloogis maali reprot, ta on teadmise kujutis, mitte teadmine ise. Paksu värvitekstuuriga impressionistlik maal on aga ühelt küljelt vaadates veidi teistsugune kui vastasküljelt, paksud värvid muudavad pildi kolmemõõtmeliseks. Portreteeritu ilme muutub, kui, pilk maalil, tema eest läbi kõndida, ning seda pole kataloogi lehitsedes võimalik aduda.
Niisamuti tuleb jalutada Euroopa kui maali ees, või sees, kõndida temal paljasjalgselt edasi ja tagasi, ainult sellisel juhul on õigustatud kriitika, et inglise keel tuleb uksest ning aknast ja hävitab … aga mille siis? Jaanipäeva ja Võnnu lahingu? Eesti keele Selveri reklaambukletil?
Ühe sellise kontekstita, konteksti otsiva, kuigi väga avara pilguga inimese portree olen ma proovinud anda Adam Koi kujus "Pimeda mehe aedade" finaalis. Georgi juurde saabudes ei leia Adam eest seda, mida ta oodanud on: karutopist, nimekaardikandik käppade vahel, livrees teenreid ja jõulusalmide etteütlemist drawing-room 'is. Sel ajal, kui Koi Euroopasse jõuab, on Buddenbrookid juba alla käinud, majast on alles ainult fassaad, ja Koi seisab väga otseses mõttes vastamisi omaenese traagikaga. Kirjutamise hetkel tundus oluline, et Adam, kes oma abikaasa kinnituse kohaselt pole lugenud ühtegi raamatut, on just selle tekstiga niivõrd kokku kasvanud.
Mida sina parasjagu loed? Milliseid teoseid kannad endaga kaasas, olgu paberil või mõttes? Mis loeb, kui lugeja loeb?
Aju loeb, erinevad aju osad, sõltub vist ka sellest, kas loed valju häälega või mõttes, kuid isegi mõttes lugedes hääldad sõnad välja, kuuled vaikset häält oma peas. Mõned autorid on su peas enese häälega – näiteks Viidingu luulet sa "kuuled", mõnede tema luuletuste read loksuvad nagu tramm, teised kannavad viisi nagu frakki. Osa autoreid, olgu või Tolstoi, kõnelevad su oma häälega.
Mul on tunne, et me mõistame raamatuid erinevalt vastavalt sellele, kas oleme autori häält kuulnud. "Waste Land" või siis "Ahermaa" on minu peas väga konkreetselt Elioti hääle ja rütmidega, ka Tolstoi häält võid You Tube'ist kuulda, aga see on lindistatud aasta enne tema surma, ja näiteks " Ülestõusmine" kõlab minu peas sellega sarnaselt, "Anna Karenina" tegelaste hääled on kõigist nähtud filmidest hoolimata siiski mu enese hääle variatsioonid. Kirjandusli k tekst saab sinu omaks hetkel, kui temast on kadunud autori hääl ning alles jäänud su enda oma.
Vahel ei teagi, kust mingi tekstijupp pärit on, aga elab ja tuleb ja lehvitab mu enese häälega … Võib-olla keegi teab, kust tuleb rida "Kevad käes, Pedja juba läheb"? Mina ei tea, aga juba aastaid mõnes märtsis Tartusse sõites kumiseb peas.
Ütled Katja Novitskova näituse arvustuses justkui möödaminnes "kui mõnes võimalikus tulevikus anda loovkirjutamise algoritmile ülesanne …". 3 Kas ei ole loovus siiski üks väheseid asju, mis inimest tehisintellektist alati eristama jääb?
Olen enesele defineerinud loovuse kui võime mõne probleemi lahendamiseks jooksvalt kombineerida vihmavari ja õmblusmasin. Selleks peab looja tundma traditsioonilist meetodit läbi ja lõhki, teadma, mis on vihmavari ja kuidas käib koos õmblusmasin, ning tal peab olema olnud aega meetodi kontemplatsiooniks, mis toob järjepidevuse ning pisukese õnne korral "Ahaa!". Kirjanikule on ettevalmistus ilukirjanduse lugemine, oma silmaringi laiendamine kõikvõimalikes suundades. Ahaa-hetk on kirjutamine ise ning lahenduse kontrollimehhanism võiks olla retseptsioon.
Ometi, on üks asjaolu, mis teeb (inimese) loovuse eriliseks (loomadki on loovad, kuid alati konkreetselt ja kasulikult, näiteks lehtlalindude armupesade ehitamine on loov tegevus emaslinnu peibutamiseks). Nimelt see, et loov tulemus on absoluutselt kasutu ja ajab segadusse. Kujutlegem, et 112 numbril helistab keegi ning teatab, et punane kukk on elutoas. Pika seletamise peale selgub, et maja põleb, kuid esialgu tekitab metafoor dispetšeris segaduse ja inimesed saavad surma. Metafoor ei ole probleemide lahendamiseks nimelt kuigi ökonoomne viis.
Ja siit mul tekibki kahtlus, kas loovus on tehisintellekti puhul võimalik. Jättes kõrvale loovuse teaduses (kuhnilikud hüpped, Einsteini trammisõit jne), on (kunstiline) loovus ebapraktiline. Masin võib olla loov teatud piirini, kuid kas ta tunneb vajadust enese väljendamiseks kunsti kaudu, on minu meelest väga kahtlane. Võib-olla, kui masinal on tekkinud mälestused, mälestustest on tekkinud tunded, seega ta mõtleb ajast nii A- kui ka B-seerias. Masinale võib ette anda ülesande olla loov, aga siis on ta loov eesmärgistatult nagu lehtlalind.
Võib-olla pole kunstiline loovus mitte konkreetse probleemi lahendamine, vaid info kinnistamine pideva teemade läbikirjutamise kaudu. Masinal pole mäluga probleeme, ta lihtsalt mäletab, kuid inimene või laiemalt inimkond ilma ei saa. Kui masin tundubki loov, siis ainult seetõttu, et inimene näeb loovust nagu kaamelit pilvedes. Nudeerics või calderomas näivad loo dud sõnad ena: esimene võiks tähistada fotožanri, mis tegeleb erinevate Ericute aktidega, teine aga kirjanduses stseene, kus mustlane ilmub unenäos. Ometi on need ainult täheühendused, mis mõnele leheküljele sisselogimisel kontrollivad, et ega sa robot ei ole.
Masin võib olla loov teaduslikus tähenduses. Mingil hetkel võib ta õppida eri algoritme loovalt kombineerima, kuid luua kunstilisi tekste info säilitamise eesmärgil pole tal kindlasti vaja.
1 Ajalugu ei ole spiraal, vaid rabamaastik. – Sirp 9. I 2015.
2 Kaur Riismaa, Mis oleks, kui teeks väikse burksi? – Müürileht 2018, nr 73.
3 Kaur Riismaa, Horror physicus. – Sirp 27. IV 2018.
Kaur Riismaa
LUULE
2011 "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd"
2012 "Rebase matmine"
2013 "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat"
2013 "Metamorfoosid"
2014 "Teekond päeva lõppu"
2014 "Merimetsa"
2016 "Soekülm"
2017 "Tarabella"
2018 "Kogemata"
PROOSA
2015 "Pühamägi"
2015 "Pimeda mehe aiad"
Riismaa luulekogud "Teekond päeva lõppu" ja "Merimetsa" on saanud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna, "Pimeda mehe aedade" käsikir jaga võitis ta kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse.
|
Kaur Riismaa. Kirjanik olgu korraga marjuline ja seeneline
|
https://kultuur.err.ee/846667/kaur-riismaa-kirjanik-olgu-korraga-marjuline-ja-seeneline
|
Tõeline taipamine,
arusaamine tuleb alati
kogemata, kogemata nagu
"midagi läbi elamata",
"juurdlemata", ja kogemata nagu
"hopsti".
|
8. augustil toimub Viru maakohtus eelistung, kus maksude maksmisest suures ulatuses kõrvale hoidmise süüdistuses on kohtu all AS Uikala Prügila ning osaühingud Ekovir ja N&V, aga samuti AS-i Uikala Prügila endised juhatuse liikmed Leonid Hokkonen ja Vladimir Tužilkin, osaühingu Ekovir endine juhatuse liige Stanislav Matišinets ja osaühingu N&V endine juhatuse liige Janek Stankevitš. Nikolai Ossipenkot ennast prokuratuur ei süüdista, kirjutab ajaleht Põhjarannik.
Süüdistuses käsitletavad episoodid toimusid 2014. aasta jaanuarist detsembrini. Riigile tekitatud kahju ulatub prokuratuuri andmetel üle poole miljoni euro.
Kiviõli volikogu endise esimehe ja Järve Biopuhastuse nõukogu endise esimehe Maksim Danilovi suhtes käib prokuratuuri teatel eraldi kriminaalasja uurimine, mis on veel kohtueelses menetluses ning seepärast teda kohtualuste nimekirjas pole. Prokuratuur polnud uurimise praeguses staadiumis nõus rääkima Danilovi rollist väidetavate maksupettuste toimepanemisel. Danilov ise keeldus kommentaarist, märkides vaid, et politsei on temalt ütlusi võtnud, kuid süüdistust pole ta saanud.
Vladimir Tužilkin ütles Põhjarannikule, et ei tea talle esitatud maksupettuse süüdistusest mitte midagi. "Esimest korda kuulen! See on täielik üllatus!" väitis ta imestusega, lisades, et kui ta jõuab peagi Eestisse tagasi, siis uurib seda asja.
Leonid Hokkonen seevastu oli süüdistusega kursis. "See on vana lugu, mille uurimine on aastaid veninud. Ma pole selle süüdistusega absoluutselt nõus," piirdus ta lühikese kommentaariga.
|
Ida-Virumaa ettevõtja Ossipenkoga seotud firmad läksid kohtu alla
|
https://www.err.ee/846670/ida-virumaa-ettevotja-ossipenkoga-seotud-firmad-laksid-kohtu-alla
|
Prokuratuur saatis seoses väidetava maksupettusega kohtu alla kolm Ida-Virumaa ettevõtja ja kohaliku poliitika mõjutaja Nikolai Ossipenko perekonna ärimaailma kuuluvat firmat.
|
AC Milani ründaja saadeti koju kohe pärast turniiri avamängu Nigeeriaga, kus ta keeldus vahetusest väljakule sekkumast. Kuigi Kalinic üritas seljavigastusele viidates end välja vabandada, leidis peatreener Zlatko Dalic, et 30-aastane mees teeskleb vigastust, sest ei kuulunud algrivistusse, kirjutab Soccernet.ee.
Nüüd on Horvaatia aga finaali välja jõudnud, mis tähendab, et ühte või teist värvi medalid neile kaela riputatakse. "Vaatame veel," ütles Horvaatia kommunikatsioonijuht Tomislav Pacak ESPN Brasilile, kui Kalinici kohta päriti. "Mängijad saavad seda otsustada."
Horvaatia on turniiri läbi ajanud 22 mängijaga tavapärase 23 asemel, kuid näiteks Ivan Rakitic märkis pärast poolfinaali Inglismaaga, et see edu ei puuduta ainult 23 mängijat.
|
Horvaatia mängijad saavad otsustada, kas anda alt vedanud kaaslasele medal
|
https://sport.err.ee/846669/horvaatia-mangijad-saavad-otsustada-kas-anda-alt-vedanud-kaaslasele-medal
|
Horvaatia ei ole veel otsustanud, kas keset turniiri koju saadetud Nikola Kalinic saab maailmameistrivõistluste medali või mitte.
|
Viimases A-alagrupi mängus kohtusid Nõlvak - Tiisaar ja Täht - Kollo omavahel. Avageimi võitsid 21:14 professionaalsed rannavõrkpallurid. Mäng toimus ülikeerulistes tingimustes ning tuli tugeva vihma, rahe ja äikese tõttu teises geimis seisul 17:17 peatada. Kui lõpuks oli võimalik mängu taas jätkata, oli ilm muutunud väga külmaks ning Kollo ja Täht tegid veerandfinaalile mõeldes otsuse seda mitte jätkata. Seega läks Nõlvakule - Tiisaarele kirja 2:0 võit ja ka alagrupi esikoht kuulus neile, kirjutab Volley.ee.
Veerandfinaalis kohtuvad Nõlvak - Tiisaar Venemaa duoga Jegor Kirillov - Victor Belov. Täht - Kollo lähevad kokku valgevenelaste Aliaksandr Dziadkou - Aliaksandr Kavalenkaga. Ülejäänud veerandfinaalpaarid on: Daniil Kuvichka - Anton Kislytsyn (Venemaa) vs Vasili Andrianov - Anton Safonov (Venemaa) ja Anton Ivannikau - Pavel Piatrushka (Valgevene) vs Andrei Bolgov - Vladislav Ermilov (Venemaa).
Veerandfinaalist jäid napilt välja saalikoondislased Rauno Tamme - Kaspar Pomerants, kes kaotasid otsustava alagrupimängu Venemaa paarile Andrei Bolgov - Vladislav Ermilov 0:2 (14:21, 16:21). Märt Tammearu ja Timo Ander Lõhmus jäid veerandfinaali ukse taha samuti väga napilt, nende edasipääs jäi vaid ühe punkti kaugusele.
Nõlvak ja Tiisaar rääkisid pärast viimaseks jäänud kohtumist, et lähevad teisele võistluspäevale vastu kindla sooviga esikoht endale võtta. Nii hulludes tingimustes pole mehed varem mänginud. "Korra Moskovas pidime ka mängu kümneks minutiks katkestama, aga päris rahet pole näkku saanud," meenutas Nõlvak. Et hommikul ja päeval enne sadu valitses Pärnus meeletu kuumus, oli seetõttu end ka keeruline käima saada, tõdes Tiisaar. "Viimasel ajal pole nii varakult trenne teinud ja siin oli päris palav, keha sai korraks väikese šoki. Päris tublid vastased olid kah," sõnas Tiisaar avamängus vastu tulnud venelaste Vsevolod Bobrikovi - Vladislav Mikhalevi kohta. Selle mängu võitis Eesti paar 2:0 (21:13, 21:14).
Tunnustust jagus ka Tähele ja Kollole. "Nad on võimsad ja selle võimu pealt nad mängivad, Kollo on ju eluaeg randa ka mänginud ja ta on rannas väga hea. Hea on selliste tugevamate vastaste vastu mängida ka kodustes tingimustes, see viib meid edasi," ütles Nõlvak. Tiisaar lisas, et kohtumine saalimeeskonna nurgaründajate vastu kulges nii nagu ta eeldas. "Mingit üllatust ei olnud, tegime nendega korra trenni ka."
"Eesmärk on see turniir võita homme võtame üks vastane korraga ning üritame neid kõiki võita," lõpetas Nõlvak.
|
Eesti rannavõrkpallurid jõudsid EEVZA etapil veerandfinaali
|
https://sport.err.ee/846665/eesti-rannavorkpallurid-joudsid-eevza-etapil-veerandfinaali
|
Nädalavahetusel toimub Pärnu rannas rahvusvaheline Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni EEVZA rannavolle etapp meestele, kus laupäeval peeti alagrupikohtumised. A-alagrupist pääsesid veerandfinaali nii Eesti esiduo Kusti Nõlvak - Mart Tiisaar Gerardo's Toys kui saalikoondislased Robert Täht - Kristo Kollo. Rohkem Eesti paare alagrupiturniirilt edasi ei jõudund.
|
"Tippspetsialistide kaasamisel konkureerib Eesti selgelt ka teiste riikidega ning nende piirarvu alt väljaarvamisega anname Eesti tööandjatele täiendava võimekuse panustada kvalifitseeritud tööjõuga Eesti majandusse. Seni on sisserände piirarvu arvestuses kaasatud Eestisse välismaalt keskmiselt 80 tippspetsialisti aastas. Tarkade ja kaalutletud lahenduste väljatöötamine välistööjõu kaasamisel mõistagi jätkub," ütles siseminister Andres Anvelt.
Minister tegi sisserände töörühmale muu hulgas ettepaneku kaaluda välistööjõu palkade sektoripõhiseks muutmist. "Praegune nõue maksta vähemalt Eesti keskmist palka on paindumatu, kui mõelda märkimisväärsetele palgavahedele erinevatel elualadel. Samas on oluline, et sektori keskmise palga lepiksid kokku just tööandjate esindajad ja ametiühingud ise," lisas Anvelt.
Pühapäeval jõustunud muudatustega arvatakse sisserände piirarvu alt välja tippspetsialistid, kellele tööandja maksab vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. See tähendab, et tippspetsialistid saavad Eestisse edaspidi tööle tulla ka juhul, kui piirarv on täitunud. Lühiajalise töötamise maksimaalset kestust pikendatakse üheksalt kuult aastale. Selline lahendus võimaldab paindlikult reageerida muutuvatele majandusoludele ja leevendab tööjõupuudust projektipõhistes valdkondades.
Muudatusega viiakse sisse vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõue kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad taotleda uut elamisluba töötamiseks või pikendada olemasolevat. Selline nõue kehtib vaid uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast tänast muudatuse jõustumist. Keeleoskust kontrollitakse nende puhul 2023. aastal, kui nad on Eestis viis aastat elanud.
Samuti jõustuvad muudatused ebaseadusliku töötamise ennetamiseks. Muudatuste eesmärk on, et nii tööandjad kui ka kolmandatest riikidest tulnud töötajad oleksid motiveeritud järgima Eestis seaduslikult töötamise reegleid. Maksimaalne rahatrahv juriidilisest isikust tööandjale, kes kasutab ebaseaduslikku tööjõudu, kümnekordistub seniselt 3200 eurolt 32 000 euroni. Seni kehtinud trahvimäärade puhul võidetakse maksmata jäetud maksude pealt rohkem kui trahvi saades.
Samuti nähakse ette riigihankemenetlusest kõrvaldamise kohustus, kui tegemist on ettevõttega, keda on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest. Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb edaspidi juhul, kui alltöövõtja ei ole välismaalase töötamise reegleid täitnud, alltöövõtja asendada või leida muu viis töö teostamiseks. Luuakse võimalus keelata selliste ettevõtete majandustegevust, kes võtavad välismaalasi järjepidevalt tööle seadustest kõrvale vaadates.
|
Jõustusid välistööjõudu ja sisserännet puudutavad seadusemuudatused
|
https://www.err.ee/846664/joustusid-valistoojoudu-ja-sisserannet-puudutavad-seadusemuudatused
|
Pühapäevast jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, millega soodustatakse tippspetsialistide siiatulekut ja pikendatakse lühiajalise töötamise kestust. Samuti viiakse ellu muudatused ebaseadusliku töötamise tõkestamiseks, teatas siseministeerium.
|
Millal saab Elroni rongides hakata pangakaardiga piletite eest maksma, ka moodsalt viibeldes. Miks seni pole seda tehtud?
Elroni kõikides diiselrongides on võimalik pangakaardiga tasuda, peagi loodame neis rongides ka viipemakse võimaluse luua, küll aga ei ole pangakaardiga tasumine veel võimalik elektrirongides.
Põhjus, miks kaardiga elektrirongides maksta ei saa, seisneb eelkõige selles, et peatuste vahemikud on lühikesed. Kuna aga kaardimakse on ajamahukas, siis teenindajad ei jõuaks kõiki reisijaid ära teenindada.
Rongides on võimalik mobiiliga osta päevapiletit ja perioodipiletit tsoonide piires. Samuti oleme loonud võimaluse reisijatel pilet soetada interneti teel, kus piletihind on ka 15 protsenti soodsam.
Ühe tehinguga ei saavat netis osta edasi-tagasi otsa piletit. Miks?
Ühe tehinguna on võimalik osta mitmeid pileteid, sealhulgas ka edasi-tagasi piletit, selleks tuleb valida soovitud peatuste vahel sobiv väljumine ning lisada piletid ostukorvi, misjärel saab kõigi eest korraga tasuda. Selleks ei tule teha lisatehingut. Võimalik on soetada ka päevapilet, millega saab ostetud peatuste vahemikus päeva jooksul sõita nii palju kui soovi on.
Restoranvagunit ilmsel Elron ei soeta. Aga kas näiteks mõni firma on huvi tundnud, et rongis limpsi, saia, krõpsu müüa või pole see mõistlik ja kasumlik?
Kuna toitlustuse pakkumine eeldaks istekohtade demonteerimist ning olukorras, kus täna rongisõitjate arv jõudsalt kasvab ning mitmetel suundadel ja väljumistel on vabadest istekohtadest puudus, tähendaks sellise kompromissi tegemine head ja reisijatele selgelt lisandväärtust loovat lahendust.
On olnud tõesti huvilisi, kes joogi- ja söögiautomaadi osas koostöösoovi on avaldanud, ent paraku pole me head lahendust leidnud, küll aga oleme jätkuvalt erinevaid lahendusvõimalusi otsimas. Näeme, et perspektiivis rongipargi suurenemisel laheneb istekohtade puuduse küsimus ning saame kaaluda ka kohvimasinate paigaldamist rongidesse.
Täiendavate uute rongide soetamise soovi juures oleme ette näinud väikest niinimetatud bistroo osa – seda tasemel, mis võimaldab reisijatele pakkuda külmi ja sooje jooke ning suupisteid.
Hetkel teeme koostööd raudteejaamades teenust pakkuvate ettevõtetega, kus valik on kordades suurem kui seda saaks olla rongis ühe automaadi näol. Näiteks on täna Elroni klientidel võimalus osta sõidupileti või Elroni sõidukaardi esitamisel Balti Jaama R-kioskist kõiki kuumi jooke erihinnaga ning toidupoolist kaasa haarata Balti jaama Circle K kohvipoest 20 protsenti soodsamalt.
Kas jalgrattaga rongi kaasa võtmine jääb ikka tasuta? Küsin ka üle, et kas igasse rongi pääseb rattaga?
Rongi puhul on jalgratta kaasa võtmine hea lisavõimalus ning seni ei ole me jalgratastele eraldi piletit kehtestanud. Rattakohad on olemas igas Elroni rongis, kuid kõikide reisijate mugavuse huvides palume ratta kaasavõtmist tipptundidel vältida. Meie veebis on sõiduplaaniotsingu juures ka vastav märgistus. Soovitame julgelt kasutada rataste hoidmiseks mõeldud rattaparklaid.
Kas osaline tasuta bussisõit hakkab Elnori majandustulemust mõjutama.
Kas konkurentsiametisse ei ole mõtet pöörduda?
Kindlasti mõjutab tasuta bussisõit rongikasutust, kuid mitte sellisel määral, et peaksime oma liinivõrgus korrektuure tegema. Pikemas perspektiivis tuleb arvestada, et rongiliiklus saab kasvada ja areneda eelkõige piirkondades, kus kasvab ka sõitjate arv. Eelkõige on küsimus selles, kas maakonna bussiliinivõrk toetab rongiliiklust või konkureerib sellega, seda nii tasuta kui ka tasuliste bussiliinide puhul.
|
Elroni uutesse rongidesse tulevad väike puhvet ja kohvimasinad
|
https://www.err.ee/846662/elroni-uutesse-rongidesse-tulevad-vaike-puhvet-ja-kohvimasinad
|
Lähiajal saab osades rongides ka viipemakse võimalust kasutada, ka on uutesse rongidesse kavandatud väikesed bistroolaadses söögikohad, rääkis ERR-ile Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht Mariis Adamberg.
|
Kui mäng Türgiga oli mõlemapoolselt kinnine ja korvidevaene (kaotus 56:57), siis laupäeval oli Eesti hädas korvide saamisega, Kreeka mitte. Tasuks hea õppetund mulluselt B-divisjoni võitjalt mängus, mille kitsakohad peaks olema heaks õppematerjaliks teel EM-finaalturniirile.
Eesti püsis siiski mängus pea terve avapoolaja, mis kaotati kaheksa punktiga. Kolmandal veerandil hakkas vahe suurenema (14:25) ning eriti suurenes punktivahe neljandal veerandil (7:21). Teise poolaja võitsid kreeklased 46:21.
Eesti kaotas Kreekale lauavõitluse 42-65, korvisöödud 14-14, pallikaotusi tehti 17 vastase kaheksa vastu. Kahe mängu peale on Eestil pallikaotusi keskmiselt 20,5.
Kreeka oli parem kahestel 48 vs 31 %, Eesti kolmestel 26 vs 21 %, Kreeka vabavisetel 76 vs 47 %.
Illimar Raiend kogus kümme, Kristen Kasemets üheksa ja Joonas Riismaa 7 punkti.
EM-finaalturniir peetakse kuu aja pärast, 10. - 18. augustil Serbias Novi Sadis. Enne seda, 30. juulil - 1. augustil peetakse Tallinnas Balti Matš.
Alagrupivastasteks EM-il on Eestil D-alagrupis Prantsusmaa, Itaalia ja Gruusia.
Mullu Podgoricas sai Eesti 16 A-divisjoni koondise konkurentsis 12. koha. Eespool oli koondis Saksamaast, Rootsist, Venemaast ja Lätist.
|
Kreeka oli U-16 korvpallikoondise jaoks liiga kõvast puust
|
https://sport.err.ee/846661/kreeka-oli-u-16-korvpallikoondise-jaoks-liiga-kovast-puust
|
Kõrgetasemelisel turniiril Istanbulis jäi Eesti U-16 koondis teisel päeval alla Kreekale seisuga 53:86 (32:40). Kõige rohkem kärises lauas, palju oli ka tehnilist praaki.
|
"See on olnud sotside kinnisidee pea 20 aastat otseselt maksukoormuse tôstmisena. Aga tööjöu hinna tõstmine on majandusele halb. Nüüd on hakatud rääkima selle kulu kompenseerimisest, aga ilmselgelt pole see tagatud ega loo kindlustussüsteemi täiendav killustamine ja bürokratiseerimune uut väärtust, vaid kulu," ütles Ligi ERR-ile.
Ta lisas, et asja algidee on küüniline. "Tööõnnetused ja kutsehaigused on ainult ja üheselt tööandja süü, need saab ära hoida just täpselt mingi välja öeldud lisamaksuähvardusega ja tööandjad hoolitsevad töötingimuste ja hädade vältimise eest ainult siis, kui karta on lisamaksu, ja välja arvutatav on isegi selleks vaja minev summa. Sotsiaalmaksu vähendamise lubadus selle kindlustusmakse võrra tähendaks, et haiguste ja õnnetuste seos tööga on täielikult eraldatav muudest pôhjustest," kommenteeris Ligi sotsiaalministeeriumi plaani.
Tegelikkuses hoolitseb hea tööandja Ligi sõnul töökeskkonna eest niigi ja halb tõenäoliselt loodab ilma läbi saada. "Haigused ei ole ka nii üheste pôhjustega, et neid saaks haigekassa eelarves lahutada. Üldine maksukoormuse tõus keeruka ja killustatud süsteemi puhul on üsna kindel. See kindlustus vôiks toimida seepärast haigekassa kaudu ja üldise ravikindlustusmakse ja töötuskindlustuse arvel, nagu praegu," rääkis Ligi.
|
Jürgen Ligi: tööandjatele lisakohustuse panemise idee on küüniline
|
https://www.err.ee/846658/jurgen-ligi-tooandjatele-lisakohustuse-panemise-idee-on-kuuniline
|
Riigikogu Reformierakonna esimees Jürgen Ligi leiab, et tööandjale töötajate kindlustamise kohustuslikuks tegemise idee on küüniline ja majandusele kahjulik.
|
"Kindlustussüsteemi loomisel tuleb selgemalt paika panna nii tööandja, töötaja kui ka riigi õigused ja kohustused, sest ohutusse töökeskkonda peavad panustama kõik," ütles Maripuu ERR-ile.
Tööandja peab Maripuu sõnul looma ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna, töötaja peab järgima kehtestatud nõudeid, kasutama vajadusel isikukaitsevahendeid ning julgema keelduda tööst, mis kahjustab tema tervist.
"Riik peab looma süsteemi selliselt, et tööandjad ei näeks sellest vaid maksukoormuse kasvu vaid eelkõige kasu. Tänane solidaarne süsteem, kus haigekassa maksab haigushüvitist tööõnnetuse korral alates teisest päevast 100-protsendilise hüvitise määraga soosib neid tööandjaid, kes ei pea tööohutus millekski, kes hoides kokku ohutu töökeskkonna loomise pealt saavad seeläbi oma teenuseid ja kaupu odavamalt müüa," rääkis Maripuu.
Ta lisas, et kindlustussüsteem survestaks õnnetuse korral tegelema tagajärgedega ja panustama ennetusse. "Samas leidub ettevõtteid, kes on juba praegu oma töötajad ka töökeskkonnaga seotud ohtude eest kindlustanud ning panustavad seeläbi teistega võrreldes kordades rohkem inimeste tervise säilimisse. See ei anna neile aga kahjuks ettevõtluses täna veel konkurentsieeliseid," tõdes Maripuu.
Endine riigikogu liige, Reformierakonda kuuluv Maripuu märkis, et tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusega on tegelenud pea iga valitsus. "Tulemuseni pole seni jõutud, sest pole leitud osapoolte vahel konsensust, kuidas peaksid jagunema õigused, kohustused ning maksukoormus tööandja, töötaja ja riigi vahel."
Ideaalseid lahendusi Maripuu sõnul ei ole. "Kuid tööõnnetuste arvu vaadetes on selge, et kuidagi tuleb pooli motiveerida rohkem hoolima heast töökeskkonnast ning panustama selle loomisse. Kindlustussüsteemi loomine aitaks sellele kindlasti kaasa, sest tagaks teataval määral enesekontrolli mehhanismi. Kui see on teistes riikides toiminud, siis omaks see kindlasti positiivset mõju ka Eesti töökeskkonnale."
Selle aasta esimese kuue kuuga on registreeritud 2674 tööõnnetust. Neist 2019 juhtumit olid kerged ja 550 rasked ning elu kaotas tööl kolm inimest. Selgitamisel on veel 102 juhtumi asjaolud. Lisaks diagnoositakse igal aastal kutsehaigusi ning tööst põhjustatud haigusi, mistõttu jääb töötaja töölt eemale ning mis võib kaasa tuua töövõime kao, vahandas tööinspektsiooni pressiteenistus.
"Need numbrid on lubamatult suured, sest me ei tohi unustada, et iga tööõnnetuse taga on inimene, kes on saanud kannatada. Õnnetusega kaasneb kahju nii talle, tema perele, tööandjale, riigile kui ka ühiskonnale. Tööõnnetuskindlustus on üks meede, kuidas motiveerida tööandjaid ning ka töötajaid rohkem hoolima heast töökeskkonnast ning panustama selle loomisesse," lausus Maripuu.
|
Maripuu kiidab heaks, et tööandjad kindlustaks töötajad õnnetuste vastu
|
https://www.err.ee/846656/maripuu-kiidab-heaks-et-tooandjad-kindlustaks-tootajad-onnetuste-vastu
|
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu hinnagul on mõistlik sotsiaalministeeriumi ettepanek, et tööandjad kindlustaksid oma töötajaid tööõnnetuse suhtes ja seda tuleks rakendada.
|
Maailmameistrivõistluste arvestuses nooremas (10-12 aastaste) klassis SKI Junior GP 3.2 lubati üheksaaastane Ander-Hubert Lauri starti erandina. Esimese sõidu Lauri võitis, teises oli teine ja jagab võrdsete punktidega esimest kohta portugallase Manuel Leitega. "Sõidutunnetus oli hea ja õppisin täna palju," ütles Lauri kokkuvõtteks. "Homme pean kindlalt võitma, muidu jään teiseks," läheb ta kindla plaaniga järgmisesse võistluspäeva.
Vanemas juunioride klassis SKI GP3.3 (13-15 aastased) lõppes päev samuti eestlase juhtimisel, kui Mattias Reinaas kogus kahe sõiduvõiduga maksimumpunktid. "Kuna võitsin mõlemad stardid, siis võtsin sõitu rahulikumalt. Siin oleneb väga palju stardist, rada nõuab pingutust ja on väga kiire," ütles Reinaas. Mattias Siimann on samas klassis neljandal kohal.
Marten Männi osaleb Euroopa meistrivõistlustel kahes klassis, SKI GP3 ja SKI GP1. Neist esimene pole tal enda sõnul fookuses, vaid on pigem sõidumõnu saamiseks ja seal tuli sõitudes kaks kolmandat kohta ning kolmas on Männi ka päeva kokkuvõttes. Enda põhiklassis SKI GP1-s juhtis ta esimest sõitu terve aja, kuid viimasel ringil sattus suure paadi lainesse ja oli sunnitud esikoha käest laskma ning teisena lõpetama. "Teises sõidus tegin vigade paranduse ja võitsin," ütles Männi. "Väga kiire rada, sile vesi järve peal, väga raske on möödasõiduks võimalust leida," iseloomustas ta võistlustingimusi. "Kes stardist hästi minema saab, selle võimalused on kõige paremad. Konkurendid on väga tugevad, homme pean viimases sõidus pingutama, et esikoht kindlustada." Männi juhib pärast esimest päeva võrdsete punktidega (45) prantslase Raphael Maurini ees.
Euroopa meistrivõistluste arvestuses klassis SKI Veteran GP1 on Andres Lauri lätlase Janis Uzarsi järel teisel kohal (31 p), kolmas on Egon Üpraus (samuti 31 p). Runabout GP 4 klassis on Mattias Siimann võrdsete punktidega (33) kolmandal kohal rootslase Samuel Johanssoni järel. Eesti naisi on klassis SKI Ladies GP1 stardis kaks, kellest Jasmiin Üpraus hoiab kolmandat kohta (28 p), Katriin Nilbe on kuuendal kohal (22 p). Runabout GP2 klassis on Erkki Koppel neljandal kohal (23 p). Rubabout GP1 klassis on Anton Pankratov kuues. (23 p) ja Erkki Koppel 11. (0 p). Markus Lutsokert on SKI GP1 klassis kümnendal kohal (13 p).
|
Kaks eestlast heitlevad noorte jetispordi MM-il esikohakonkurentsis
|
https://sport.err.ee/846655/kaks-eestlast-heitlevad-noorte-jetispordi-mm-il-esikohakonkurentsis
|
Reedel alustas koguni 11 eestlast Portugalis Penafielis toimuvaid jetispordi Euroopa ja juuniorite maailmameistrivõistlusi ning mitmed noored on laupäeva õhtuse seisuga esikohakonkurentsis.
|
Eesti noormeeste võistkond koosseisus Kaarel Hendrik Zernant, Lauri Pähn ja Oliver Kütt tegid stabiilselt hea soorituse ning finišeerusid ametlikus riikide arvestuses 12. kohal (1.55.04), sealjuures jätsid nad napi 16 sekundiga selja taha Taani ning 17 sekundiga Venemaa esindused.
Eesti neidude võistkonna kaks esimest liiget Kristel Kõivo ja Emily Raudkepp jooksid koondise treeneri Piibe Tammemäe sõnul tehniliselt head jooksud, vahe esimestega tekkis 30-kraadises kuumuses liidritele alla jäänud jooksukiirusest. Viimases vahetuses eksis Teele Telgma aga viimase punkti märkimisel - ta viipas puutevaba märkeseadmega üle KP kõrval asunud raadiojaama ning võistkond tühistati.
Nii neidude kui noormeeste teatejooksus oli kokku üpris palju tühistamisi: poollagedal rohkete reljeefivormidega võistlusmaastikul, kui silmside konkurentidega oli pea katkematu, olid eksimused suurel kiirusel kerged tulema – teiste hulgas ei saanud tulemust ka Soome ja Rootsi neidude esindusvõistkonnad.
|
Eesti orienteerujad tulid juunioride MM-il teatejooksus 12. kohale
|
https://sport.err.ee/846653/eesti-orienteerujad-tulid-juunioride-mm-il-teatejooksus-12-kohale
|
Orienteerumise juunioride MM-i pika võistlusnädala Lõuna- Ungaris lõpetasid teatejooksud, mille võitis neidude N-20 klassis oodatult Venemaa esindus Tšehhi ja Norra ees ning noormeeste M-20 klassis Norra Rootsi ja Tšehhi ees.
|
Kava reformida 1976. aastast pärinevat põhiseadust hõlmab peaministri ametikoha loomist presidendi kõrval ning valitsus- ja riigijuhi ülesannete lahutamist. Ministrite nõukogu allutatakse presidendi asemel "peaministri kontrollile", mis tähendab naasmist 1976. aasta eelse süsteemi juurde. Presidendi valitsemisperiood piiratakse kahe viieaastase ametiajaga.
Reformi üksikasjadest kirjutas laupäeval peamine riiklik päevaleht Granma ning juba kompartei heakskiidu saanud põhiseaduse muutmine pannakse tõenäoliselt rahvusassamblees heakskiitmise järel ka rahvahääletusele.
Reformitud põhiseadus säilitab kommunistliku partei ainsa poliitilise jõuna riigis, sätestab, et kommunistlik riik jääb peamiseks jõuks ka majanduses ning peamised tootmisvahendid jäävad keskse juhtimise alla. Samas tunnistatakse vaba turu ja eraomandi olemasolu Kuuba ühiskonnas ning välisinvesteeringuid tähtsa arengukatalüsaatorina. Kohtusüsteemi hakatakse juurutama süütuse presumptsiooni mõistet.
Kommunistliku saareriigi väikses, kuid tähtsas erasektoris töötab 13 protsenti Kuuba tööjõust.
Ametnike sõnul ei peegelda 1976. aasta põhiseadus Kuuba ühiskonnas viimastel aastatel aset leidnud muutusi.
"Neil revolutsiooniaastatel omandatud kogemused" ja kompartei "kaardistatud uued teed" on põhiseaduse reformimise põhjuste seas, kirjutas Granma.
Uus põhiseadus säilitab usuvabaduse, kuid toob sõnaselgelt välja ka soo alusel mittediskrimineerimise põhimõtte.
Kuuba rahvusassamblee kinnitas aprilli keskpaigas uueks presidendiks senise asepresidendi Miguel Díaz-Caneli, kes lubas jätkata oma eelkäija Raúl Castro poliitikat. Díaz-Caneli ametisse astumisega lõppes peaaegu 60 aastat kestnud Castro perekonna domineerimine Kuuba riigitüüri juures, ehkki Raúl Castro jääb kompartei esimeheks.
|
Kuuba muudab põhiseadusreformiga valitsemissüsteemi
|
https://www.err.ee/846652/kuuba-muudab-pohiseadusreformiga-valitsemissusteemi
|
Kuuba avaldas laupäeval üksikasju valitseva kommunistliku partei plaanist korraldada arvatavasti juulis rahvusassamblee heakskiidu saava põhiseadusreformiga ümber riigi valitsus, kohtud ja majandus.
|
"Igaüks, kes tuleb meie riiki, ja taotleb asüüli, peaks saama seda teha," ütles Van der Bellen usutluses ajalehele Österreich ja lisas, et tagakiusamise eest põgenevatel inimestel on Genfi konventsiooni alusel õigus kaitsele.
Austria konservatiivide ja parempopulistide valitsus kasutab juulis alanud eesistumist Euroopa Liidus oma karmi rände- ja asüülipoliitika propageerimiseks ühenduses ning on moodustanud sarnaselt mõtlevate ministritega Berliinis ja Roomas selles küsimuses "tahtjate telje".
President nimetas migratsiooni tähtsaks küsimuseks ja lisas: "Praegu on asüülitaotlejate arv märkimisväärselt langemas ja olukord on kontrolli all".
Van der Belleni sõnul on aga idee juures luua Põhja-Aafrikas migrantide taotluste menetlemiseks "vastuvõtukeskused" palju vastamata küsimusi.
"Mis kõige tähtsam, ükski riik pole öelnud, et tahab neid võõrustada. Meie tähelepanu peaks olema suunatud sellele, miks inimesed põgenevad," sõnas Austria riigipea.
Ta väljendas ka skepsist selle üle, kas Austria sõjaväel on võime viia Põhja-Aafrikas läbi EL-i piiriagentuuri Frontex toetavaid missioone, nagu pakkusid välja parempopulistlikusse Austria Rahvaparteisse (FPÖ) kuuluvad siseminister Herbert Kickl ja kaitseminister Mario Kunasek.
President võttis sõna ka nende inimeste ja organisatsioonide tegevuse kriminaliseerimise vastu, kes päästavad Vahemerel migrante uppumissurmast.
"Kui keegi päästab uppumisest väikse lapse, kes on kukkunud Doonausse, tõstame teda esile kui elupäästjat. Kui sama inimene päästab lapse uppumissurmast Vahemerel, on ta samuti päästnud elu ja teda ei tohiks kohtu alla anda," lausus Van der Bellen.
Austria presidendi ametikoht on suuresti tseremoniaalne, kuid Van der Bellen on alates ametisse astumisest 2017. aasta jaanuaris kritiseerinud mitut valitsuse positsiooni.
|
Austria president kritiseeris valitsuse rändepoliitikat
|
https://www.err.ee/846651/austria-president-kritiseeris-valitsuse-randepoliitikat
|
Austria president Alexander Van der Bellen kritiseeris laupäeval avaldatud usutluses valitsuse esitatud ettepanekuid, mis muudaksid võimatuks asüüli taotlemise Euroopa pinnal.
|
Tapa ja Viljandi kohtusid tänavu teistkordselt, hooaja avamängus septembris sai Viljandi samuti Tapal toimunud Balti liiga mängus 28:23 võidu. Neljapäeva õhtul alustas Viljandi paremini. Tapalased patustasid valesöötudega, aga suurepäraselt tõrjunud 17-aastane Madis Valk hoidis kodumeeskonda mängus.
Seitsmendal minutil viis Mikk Varik kiirrünnakust külalised 5:2 juhtima, aga Tapa vastas muljetavaldavalt – Igor Berežnõi pommvise, väravad Vahur Oolupilt ja Rail Agenilt ning seis oli 5:5. Praktiliselt kogu avapoolaja tegutseti sarnase käsikirja põhjal, kus Viljandi rebis kolmega ette ja siis Tapa vähendas vahe minimaalseks.
Reaalseim viigivõimalus oli võõrustajatel 26. minutil, mil Berežnõi karistusviske kaotusseisus 13:14 pareeris Rasmus Ots. Sellest hetkest algas Viljandi domineerimine, mida ei pidurdanud ka veerandtunnine puhkepaus. Esmalt tabas Kristo Voika ja kaks väravat Oliver Ruudult lõpetasid poolaja seisul 17:13.
Teine pooltund startis Tapa jaoks nii halvasti kui võimalik – Mihkel Lõpp kasvatas külaliste edu ja Berežnõi eemaldati kaheks minutiks. Ots keeras Viljandi väravauksed lukku ning koos avapoolaja lõpuga võitis Viljandi 14-minutilise perioodi koguni 9:0. 38. minutil tegi Mikk Varik järjekordse kiirrünnaku järel seisuks 23:13.
Tapale loomupäraselt meeskond küll võitlemist ei lõpetanud, ent mängusaatus oli siiski otsustatud. Suurimaks kasvas mulkide edu, kui Aleksander Pertelson 48. minutil 30:19 viskas. Lõpuminutitel suutis kodumeeskond vahet veidi väiksemaks mängida, kuid Viljandi sai 34:26 võidu.
Suureskoorilises mängus sai kahe meeskonna peale käe valgeks koguni 21 pallurit. Võitjate kasuks tabas Voika kaheksa, Mikk Varik seitse ja Pertelson viis korda. Kaotajate poolel viskas Berežnõi üheksa, Ageni viis ja Oolup kolm väravat.
Viljandi on nagu Põlva Servitigi kogunud seitse punkti ja jätkab kaotuseta. Punktita Tapa paikneb tabeli viimasel astmel. Meistriliigas tuleb nüüd pikem paus, sest järgmine voor peetakse alles uue aastanumbri sees, 19. jaanuaril.
|
Viljandi HC jätkab käsipalli meistriliigas kaotuseta
|
https://sport.err.ee/1608423527/viljandi-hc-jatkab-kasipalli-meistriliigas-kaotuseta
|
Käsipalli meeste meistriliiga 2021. aasta viimane mäng peeti neljapäeva õhtul Tapal. Punktita kodumeeskond SK Tapa üritas pidurdada kaotuseta Viljandi HC-d, kuid pidi tunnistama mulkide 34:26 (17:13) paremust.
|
21-aastane Kaul (WTA 772.) pidi koguni kolm tundi ja 16 minutit kestnud kohtumises tunnistama turniiril kuuendana asetatud argentiinlanna Martina Capurro Taborda (WTA 631.) 7:6 (5), 2:6, 7:5 paremust. Seejuures pääses Kaul otsustavas setis murdega 5:3 ette, aga argentiinlanna sai murde kohe tagasi ja võitis siis neli geimi järjest.
Kaul tegi mängu jooksul koguni 27 topeltviga ja servis ühe ässa, Capurro Taborda sai kirja neli topeltviga. Eestlanna realiseeris 15 murdevõimalusest seitse, argentiinlanna suutis 18 murdepallist ära kasutada kuus.
Mängitud punktidest võitis Kaul 121 ja vastane 122.
Kaul jätkab koos sakslanna Emily Welkeriga paarismängus, kus nad on jõudnud veerandfinaali.
Tšehhis Jablonec nad Nisous peetaval 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril kaotas läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud Elena Malõgina (WTA 478.) avaringis 5:7, 0:6 tšehhitarile Miriam Kolodziejovale (WTA 272.).
Paarismängus jõudsid Malõgina ja venelanna Irina Hromatšjova poolfinaali, olles veerandfinaalis 6:3, 6:1 üle tšehhitaridest Aneta Kladivovast ja Aneta Laboutkovast.
|
27 topeltviga teinud Kaul kaotas tasavägise maratonmängu
|
https://sport.err.ee/1608423524/27-topeltviga-teinud-kaul-kaotas-tasavagise-maratonmangu
|
Brasiilias Curitibas jätkuval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril langes Maria Lota Kaul teises ringis maratonmängu järel konkurentsist välja.
|
Uuringute andmed lubavad oletada, et vaktsiin algatab inimese organismis SARS-CoV-2 vastaste antikehade tootmise ja pakub kaitset koroonahaiguse vastu, teatas Eesti ravimiamet.
EMA hakkab hindama jooksvalt esitatavaid tulemusi ja otsustab, kas vaktsiinist saadav kasu on suurem kui selle kasutamisega seotud riskid. Eelhindamine kestab seni, kuni on olemas müügiloa taotlemiseks vajalikud andmed.
Praegu ei osata prognoosida, kui kaua võib müügiloa taotluse hindamine aega võtta, kuid eelhindamine peaks tavapärast müügiloa andmise protsessi kiirendama.
Eeldatakse et Valneva vaktsiin aitab organismil valmistuda kaitseks koroonahaigust põhjustava SARS-CoV-2 viiruse vastu. Vaktsiin sisaldab inaktiveeritud (surmatud) viirusosakesi, mis ei põhjusta haigestumist. Vaktsiin sisaldab ka kahte adjuvanti – need on ühendid, mis tugevdavad vaktsiiniga tekkivat immuunvastust.
Vaktsiini süstimise järel saab immuunsüsteem aru, et tegemist on kehale võõra valguga ning hakkab tekitama selle vastu antikehi.
Kui vaktsineeritud inimene puutub hiljem SARS-CoV-2 viirusega kokku, tunneb immuunsüsteem selle ära ning on võimeline meie organismi viiruse eest kaitsma.
Valitsus kiitis tänavu juunis heaks tervise- ja tööminister Tanel Kiige ettepaneku ühineda Valneva eelostulepinguga. Eesti soetab lepingu alusel 10 000 doosi koroonavaktsiini koos võimalusega hiljem vajadusel lisadoose soetada.
"Näeme selle vaktsiini kasutamise võimalust peamiselt nn tõhustusdoosina, kuid võimalus sellisel tehnoloogial põhinevat vaktsiini valida võib aidata otsustada vaktsineerimise kasuks ka neil, kes uutel tehnoloogiatel põhinevaid vaktsiine mingil põhjusel pelgavad. Välistada ei saa ka võimalust, et lähitulevikus oleme silmitsi uue viirusetüvega, mille vastu annab tõhusama kaitse mRNA vaktsiinide kombineerimine mõnel teisel tehnoloogial põhineva vaktsiiniga," selgitas Kiik toona.
|
Euroopa ravimiamet alustas uue COVID-19 vaktsiini eelhindamist
|
https://www.err.ee/1608423539/euroopa-ravimiamet-alustas-uue-covid-19-vaktsiini-eelhindamist
|
Euroopa ravimiameti (EMA) inimravimite komitee alustas Prantsusmaa vaktsiinitootja Valneva COVID-19 vaktsiini VLA2001 andmete eelhindamist, mis toimub laborikatsete ja täiskasvanutel korraldatud kliiniliste uuringute esialgsete tulemuste põhjal.
|
Enam kui kaks tundi kestnud veerandfinaalmatši avamängus sai maailma viies reket Andrei Rubljov 6:2, 5:7, 7:6 (3) jagu Elias Ymerist (ATP 171.).
Esinumbrite kohtumises oli maailma edetabelis teisel real paiknev Daniil Medvedev 6:4, 6:4 parem Mikael Ymerist (ATP 94.).
Kuna üksikmängudega oli võit kindlustatud, paarismängu ei mängitud.
Otsustavad matšid peetakse kõik Madridis. Poolfinaalis läheb Venemaa laupäeval vastamisi Saksamaaga, teise finalisti selgitavad reedel Horvaatia ja Serbia. Võitja selgub Madridis pühapäeval.
|
Venemaa kindlustas üksikmängudega koha Davis Cupi poolfinaalis
|
https://sport.err.ee/1608423518/venemaa-kindlustas-uksikmangudega-koha-davis-cupi-poolfinaalis
|
Tennise Davise karikasarjas jõudis viimasena nelja parema sekka Venemaa meeskond, olles 2:0 parem Rootsist.
|
Sanktsioonid võtsid sihikule kõrgemad julgeoleku- ja justiitsametnikud, prominentsed meediategelased, Aleksandr Lukašenko poja, kaitsefirmad ja suure väetiseeksportija.
USA rahandusministeerium piiras ka teatud Valgevene riigivõlaga kauplemise.
Sanktsioonid kehtestati "inimõiguste ja põhivabaduste vastaste rünnakute jätkumise eest Valgevenes, rahvusvaheliste normide eiramise ja korduvate repressiivsete sammude eest", seisis USA, Suurbritannia, Kanada ja Euroopa Liidu ühisavalduses.
Avalduses nõuti, et Lukašenko režiim "koheselt ja täielikult peataks ebaregulaarse migratsiooni orkestreerimise üle oma piiride EL-iga"
"Me kutsume režiimi tingimusteta ja koheselt vabastama peaaegu 900 poliitilist vangi (ning) lõpetama oma represseerimise kampaaniat," lisati.
Sanktsioonide sihtmärgiks on "migrantide smugeldamine ja migrantide ohvristamine".
"Tänased sammud näitavad meie vankumatut kindlameelsust astuda samme, seistes silmitsi brutaalse režiimiga, mis üha enam represseerib valgevenelasi, õõnestab Euroopa rahu ja julgeolekut ning jätkab vaid vabaduses elada soovivate inimeste tagakiusamist," ütles USA välisminister Antony Blinken avalduses.
Valgevene mõistis sanktsioonide laiendamise hukka
"Euroopa Liidu viimased suveräänse Valgevene vastu suunatud sanktsioonid ilmestavad otsuse absurdsuse sügavust ja selle sisu on ülimalt raske mõista," seisis Valgevene välisministeeriumi avalduses.
"Euroopa ametnikud kujutasid endale ette mingit agressiooni Valgevene poolelt ja andsid silmakirjalikult hoobi sanktsioonidega," lisati teadaandes.
Ministeerium süüdistas ühtlasi läänt Valgevene demoniseerimises ja lubas rakendada karme vastumeetmeid.
"Vastutuskoorem on pandud Valgevenele, ignoreerides jultunult ülemaailmse rändekriisi tegelikke põhjuseid," lisati avalduses.
|
USA ja Euroopa laiendasid sanktsioone Valgevenele
|
https://www.err.ee/1608423419/usa-ja-euroopa-laiendasid-sanktsioone-valgevenele
|
Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Euroopa liitlased laiendasid neljapäeval sanktsioone Valgevene vastu, kehtestades piirangud ametnikele ja organitele, keda süüdistatakse inimõiguste rikkumistes ja ametlikus toetuses "migrantide smugeldamisele".
|
Teisel veerandajal pääses Baskonia kahel korral punktiga ette, kuid ülejäänud mäng kulges Žalgirise kontrolli all. Viimasel veerandajal oli veel 63:63 viigiseis, aga enamat Baskonia ei suutnud.
Võitjate parim oli Lukas Lekavicius 13 punktiga, Josh Nebo ja Mantas Kalnietis lisasid kumbki kümme punkti.
Baskoniale tõi Steven Enoch 13 punkti ja võttis kümme lauapalli. Raieste käis hiljuti uuesti põlveoperatsioonil ja peab seetõttu veel vähemalt kuuks ajaks palliplatsilt eemale jääma.
Žalgirisel on nüüd kirjas kolm võitu ja kümme kaotust, Baskoniale oli see nelja võidu kõrvale üheksas kaotus.
Moskva CSKA oli kodusaalis kindlalt 97:77 parem Panathinaikosest. Aleksei Šved tõi võitjatele 17 punkti, Semjon Antonov ja Will Clyburn lisasid mõlemad 16 punkti. Panathinaikose resultatiivseim oli Okaro White 19 punktiga.
CSKA-l on kirjas kaheksa võitu ja viis kaotust, Panathinaikosel aga kolm võitu ja kümme kaotust.
Samuti kodus mänginud Fenerbahce sai 96:86 jagu AS Monacost. Fenerbahcele oli see neljas võit üheksa kaotuse kõrval. Võitjate parim oli Jan Vesely 20 punkti ja kümne lauapalliga, üleplatsimees oli Monaco eest 31 punkti visanud Mike James.
|
Žalgiris alistas Euroliigas Raieste koduklubi
|
https://sport.err.ee/1608423509/zalgiris-alistas-euroliigas-raieste-koduklubi
|
Kaunase Žalgiris sai korvpalli Euroliigas kolmanda võidu, alistades kodusaalis 72:68 Sander Raieste tööandja Baskonia.
|
Tartu alustas kohtumist 15:0 spurdiga, poolajapausile mindi tartlaste 47:31 eduseisus. Edu püsis ka teisel poolajal ning Tartu võttis kindla 25-punktilise võidu.
Võitjate resultatiivseim oli Lamonte Bearden 20 punktiga, Patrik Saal lisas 16 ning Adomas Drungilas ja Emmanuel Tondjo Wembi kumbki 13 punkti. Borisfeni parim oli Cornelius Taylor 23 punktiga.
Tartu Ülikool Maks & Moorits peatreeneri Nikolajs Mazursi sõnul panustasid võitu kõik mängijad. "Mulle meeldis, et meeskonnal oli ka turniiri teisel päeval hea energia. Kõik mängijad said käe valgeks ja panustasid võitu ka korraliku kaitsemänguga. Tahame seda kindlasti jätkata, et terve meeskond mängiks ühtlaselt. Tänud meestele pingutuse eest ja pärast paaripäevast puhkust oleme Riia VEF-i jaoks valmis," sõnas Mazurs.
Tartul on esimest hooaega mängitavas ENBL-is nüüd kirjas kolm võitu ja üks kaotus, millega hoitakse liigas esikohta.
Järgmise kohtumise ENBL-is peab Tartu 5. jaanuaril, võõrustades Venemaa klubi Krasnojarski Jenisseid.
|
Tartu Ülikool sai Põhja-Euroopa korvpalliliigas kolmanda võidu
|
https://sport.err.ee/1608423503/tartu-ulikool-sai-pohja-euroopa-korvpalliliigas-kolmanda-voidu
|
Tartu Ülikool Maks&Moorits teenis Põhja Euroopa korvpalliliigas ENBL kolmanda võidu, alistades kodusaalis 100:75 Valgevene klubi Borisfeni.
|
Võistkonnad said esimest korda peale 2016. aastat kokku ning kui tookord teenis Lokomotiv üllatusvõidu, siis nüüd CSKA vastasele võimalust ei pakkunud. Kuigi avapoolaeg lõppes väravateta, siis teise poolaja alguses ning lõpus sai üks siiski löödud ehk kokkuvõttes teenis CSKA 2:0 võidu. Tabeliseisu see liialt ei muuda, kuna endiselt paikneb võistkond hõbedakohal, vahendab Soccernet.ee.
Mets pääses esmakordselt peale 31. oktoobrit taas algrivistusse ning töö polnud sugugi kehv, kuna seljataguse hoidis keskkaitsja puhtana.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
|
Üle pika aja täismängu teinud Mets aitas CSKA-l võita linnarivaali
|
https://sport.err.ee/1608423497/ule-pika-aja-taismangu-teinud-mets-aitas-cska-l-voita-linnarivaali
|
Eesti jalgpallikoondise kaitsetala Karol Mets tegi Sofia CSKA ridades taas täismängu ning aitas koduklubil 2:0 alistada samuti pealinnas paikneva Sofia Lokomotivi. Liigatabelis hoiab CSKA endiselt teist kohta.
|
Ainsana punktita jätkava TalTech/Tradehouse`i vastaseks on reedel kell 19 algavas vastasseisus turniiritabelis neli kohta kõrgemal paiknev Riia Võrkpallikool/LU, vahendab volley.ee.
Laupäeval kell 16 võõrustab Riia Võrkpallikool/LU naiskonda turniiritabelis kolmandal real paiknev Tallinna Ülikool/Kikas, kell 13 asuvad Tartu Ülikooli spordihoones punktide eest võistlustulle tabeliliider Tartu Ülikool/Bigbank ja kuuendat kohta hoidev Audentes SG/Noortekoondis. Eesti võistkondade omavaheline mäng läheb ühtlasi Eesti meistrivõistluste arvestusse.
Pühapäeval kell 13 on kodusaalis mängiva Tallinna Ülikool/Kikase vastaskes koht madalamal paiknev Jonavos Aušrine-KKSC. Samal ajal kohtuvad Audentese spordihoones Audentes SG/Noortekoondis ja Riia Võrkpallikool/LU.
|
TalTech jahib Balti liigas esimesi punkte
|
https://sport.err.ee/1608423476/taltech-jahib-balti-liigas-esimesi-punkte
|
Võrkpalli naiste Balti liiga jätkub reedel TalTechi Spordihoones toimuva mänguga, milles koduvõistkond TalTech/Tradehouse püüab viie kaotuse järel punktiarve avada. Lisaks toimub nädalavahetusel kokku kaheksa kohtumist.
|
Naiste profitennise katuseorganisatsioon teatas kolmapäeval, et loobub määramata ajaks Hiina, sealhulgas Hongkongi WTA turniiridest. Millal võiks WTA karussell sinna naasta, sõltub Hiina valitsuse edasistest sammudest.
Paarismängu endine maailma esinumber Peng Shuai teatas novembri alguses sotsiaalmeediaplatvormil Weibo, et endine Hiina asepeaminister Gaoli Zhang sundis teda endaga seksuaalvahekorda, millele järgnes hiljem konsensuslik suhe. Pengi postitus eemaldati kiiresti, tema varasemaid postitusi pole siiani võimalik Weibos jagada ega kommenteerida.
Kuna pärast postitust tennisisti avalikkuses ei nähtud, hakati muretsema tema heaolu pärast. WTA nõudis hiinlastelt juhtunu osas täielikku, ausat ja läbipaistvat uurimist, samuti sooviti kinnitust, et 35-aastane Peng on turvalises kohas ja temaga on kõik hästi.
Vahepeal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), et nende president Thomas Bach pidas Pengiga pooletunnise videokõne, kus naine kinnitas, et temaga on kõik korras. WTA aga ütles seepeale, et see pole nende jaoks piisav ega leevenda WTA muret Pengi heaolu pärast, samuti nõuti uuesti Pengi süüdistuste ausat uurimist.
Kuna aga vahepeal uusi arenguid ei olnud, otsustaski WTA Hiina turniiridest loobuda, olgugi, et see läheb neile sadu miljoneid dollareid maksma.
Seni WTA nõudmisi toetanud ATP polnud aga sarnaseks sammuks veel valmis. "Peng Shuai olukord puudutab meid kõiki ja on tekitanud muret nii meie alal kui sellest väljaspool," ütles ATP esimees Andrea Gaudenzi pressiteate vahendusel. "Vastused mureküsimustele on olnud ebapiisavad. Palume tungivalt võimaldada otsest suhtlust mängija ja WTA vahel, et oleks võimalik saada selgem pilt tema tegelikust olukorrast."
"Teame, et sport võib ühiskonda positiivselt mõjutada ja üldiselt usume, et globaalne kohalolek annab meile parima šansi luua võimalusi ja midagi muuta," jätkas Gaudenzi. "Konsulteerime jätkuvalt enda liikmetega ning jälgime selle juhtumi kõikvõimalikke arenguid."
Kui uudisteagentuur Reuters ATP-lt uuris, kas neil on plaanis Hiina turniiridest loobuda, vastas kõneisik, et neil pole Gaudenzi avaldusele lisaks midagi öelda.
Ka Rahvusvaheline Tenniseliit (ITF), kelle egiidi all peetakse madalama kategooria turniire ning noorteturniire, ei öelnud Hiinaga suhete katkestamise kohta midagi. Reutersile saadetud avalduses teatati: "ITF seisab kõikide naiste õiguste eest. Meie peamine mure on Peng Shuai heaolu. Süüdistusi, mis Peng avaldas, tuleb kindlasti uurida. Toetame jätkuvalt kõiki sel suunal tehtavaid pingutusi, nii avalikult kui ka kaadri taha jäävaid."
|
ATP veel naiste eeskujul Hiina turniiridest ei loobunud
|
https://sport.err.ee/1608423470/atp-veel-naiste-eeskujul-hiina-turniiridest-ei-loobunud
|
Meeste profitennise ühendus (ATP) praegu veel naiste ehk WTA eeskuju ei järginud ega loobunud Hiina turniiridest, küll aga öeldi, et nad jälgivad edasisi arenguid ehk pole välistatud, et mingil hetkel selline samm siiski tehakse.
|
OPEC-i 13 liiget ja nende kümme liitlast kohtusid neljapäeval videosilla vahendusel. Grupp otsustas jätkata senist trendi suurendada jaanuaris tootmist 400 000 barreli võrra päevas, nagu on tehtud alates maist.
Paar tundi enne OPEC+ otsuse väljakuulutamist olid WTI ja Brendi hinnad stabiilsed vastavalt 66 ja 69 dollaril barreli kohta. Hinnad langesid otsuse väljakuulutamisel umbes kaks protsenti.
Ühenduse juhtriigid Venemaa ja Saudi Araabia on seni seisnud vastu USA juhitud nõudmisele suurendada tootmist, et langetada kasvavaid energiahindu.
Uue COVID-19 variandi esilekerkimine on muutnud olukorda veel keerulisemaks, kuna riigid on kehtestanud uued reisipiirangud ja muud meetmed, mis võivad vähendada nõudlust.
|
OPEC+ jätkab jaanuaris tootmise suurendamist
|
https://www.err.ee/1608423458/opec-jatkab-jaanuaris-tootmise-suurendamist
|
Naftariikide OPEC+ ühendus otsustas neljapäeval jätkata nafta tootmise kasvatamisega ka jaanuaris.
|
Suusarajal selgelt kiireimat minekut näidanud 24-aastane Samuelsson pidi käima ühel trahviringil ja edestas finišis 18 sekundiga Emilien Jacquelini ning 21,5 sekundiga Quentin Fillon Maillet'd. Mõlemad prantslased eksisid samuti ühel lasul.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja venelane Eduard Latõpov, kes läbis mõlemad tiirud puhaste paberitega, aga kaotas Samuelssonile 26,1 sekundiga.
Samuelsson tõusis võiduga ka MK-sarja üldliidriks, edestades ühe punktiga üheksandana lõpetanud norralast Johannes Thingnes Böd, kes käis ühel trahviringil ja kaotas rootslasele 50,1 sekundiga.
Rene Zahkna jättis üles ühe märgi ja lõpetas 79. kohaga, kaotades võitjale 2.43,7. Kalev Ermits pidi käima kolmel trahviringil ja sai 90. koha, kaotust võitjale kogunes 3.01,6. Raido Ränkel eksis samuti kolmel lasul ja lõpetas 95. kohal (+3.10,0).
Meeste 12,5 km jälitussõit on Östersundis kavas pühapäeval, laupäeval võistlevad mehed teatesõidus.
Enne võistlust:
Neljapäeval algab laskesuusatamise MK-sarja teine etapp, mis sõidetakse taas Östersundis. Kell 17.15 algab meeste 10 kilomeetri sprindisõit.
Eesti laskesuusatajatest lähevad starti Rene Zahkna, Kalev Ermits ja Raido Ränkel. Nädal tagasi sõidetud avaetapil Eesti mehed punktikohtadele ei saanud, parima tulemuse sai kirja Rene Zahkna, kes lõpetas 51. kohal.
"Võistlus algas hästi, sõidus kiirust ei saanud panna, alles hiljuti tuli treeningprotsessis tagasilöök. Oli üllatavalt okei, sest kuigi sõit otseselt välja ei tulnud, ei olnud eelmise aastaga võrreldavat kollapsi," rääkis Zahkna finiši järel ERR-ile.
"Laskmises oli küll nii, et kolmandas tiirus oli asend kindel, aga viimane oli ilmselgelt mentaalne möödalask. Siis oli küll: andke mulle uus võimalus, kümnest üheksa lasen sellele pihta! Sellest kolmandast tiirust on eriti kahju," tõdes Zahkna.
Avaetapi järel jagavad MK-sarjas esikohta norrakas Johannes Thingnes Bö ja prantslane Simon Desthieux.
Meeste sprindisõitu on võimalik otsepildis jälgida ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel. Otseülekannet kommenteerivad Alvar Tiisler ja Karel Kulbin.
|
Samuelsson võitis teise sprindi järjest, eestlased jälitussõitu ei pääsenud
|
https://sport.err.ee/1608422519/samuelsson-voitis-teise-sprindi-jarjest-eestlased-jalitussoitu-ei-paasenud
|
Laskesuusatamise MK-etapil Östersundis võitis rootslane Sebastian Samuelsson kodupubliku ees teise järjestikuse 10 km sprindi. Eestlased jälitussõitu ehk 60 parema sekka ei pääsenud.
|
Esimeses ringis oli Kauli (WTA 772.) vastane kvalifikatsioonist edasi pääsenud Isabela Alvarez Mercante, kellel WTA punkte ei ole. Kaul võitis kindlalt 6:2, 6:0 ja kohtub teises ringis kuuendana asetatud argentiinlanna Martina Capurro Tabordaga (WTA 631.). Kuid Kaul on juba Brasiilias võitnud mängijaid, kes paiknevad edetabelis märksa kõrgemal kui Taborda, vahendab tennisnet.ee.
Curitibas on naiste üksikmängu põhitabelis 23 brasiillannat, veel viis mängijat Lõuna-Ameerikast ning Kauli kõrval Hispaania, Saksamaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigi tennisistid. Turniir peaks olema tavapärasest 15-tuhandelisest mõnevõrra nõrgem.
|
Maria Lota Kaul loovutas avaringis ainult kaks geimi
|
https://sport.err.ee/1608423377/maria-lota-kaul-loovutas-avaringis-ainult-kaks-geimi
|
Maria Lota Kaul alustas edukalt järjekordset turniiri Brasiilias, mis seekord on eelmistest madalama auhinnafondiga (15 000 dollarit) ja peetakse Curitibas.
|
WTA juht Steve Simon teatas kolmapäeval, et tuleval aastal Hiinas, sealhulgas Hongkongis WTA turniire ei korraldada. "Ma ei näe, kuidas oleks meie sportlastel võimalik Hiinas võistelda, kui Peng Shuaile ei anta võimalust avameelselt oma juhtumist rääkida," ütles Simon pressiteate vahendusel. "Praegust olukorda arvestades muretsen ka selle pärast, millega riskiksid meie mängijad ja töötajad, kui 2022. aastal Hiinas turniirid oleksid."
"Mul on tõsised kahtlused selle osas, et Peng Shuai on praegu vaba ja turvalises kohas. Usun, et teda on hirmutatud ja sunnitud muutma oma esialgselt lugu. WTA on algusest peale nõudnud Hiinalt läbipaistvat juurdlust Peng Shuai juhtumi kohta," lisas Simon. "Naiste seksuaalse ahistamise ja kallaletungide varjamine ei saa muutuda aktsepteeritavaks. See on vastuolus sellega, mille eest WTA seisab – naiste võrdne kohtlemine."
Paarismängu endine maailma esinumber Peng teatas novembri alguses sotsiaalmeediaplatvormil Weibo, et endine Hiina asepeaminister Gaoli Zhang sundis teda endaga seksuaalvahekorda, millele järgnes hiljem konsensuslik suhe. Pengi postitus eemaldati, tema varasemaid postitusi pole võimalik Weibos jagada ega kommenteerida.
Kuna pärast postitust tennisisti avalikkuses ei nähtud, hakati muretsema tema heaolu pärast. WTA nõudis hiinlastelt juhtunu osas täielikku, ausat ja läbipaistvat uurimist, samuti sooviti kinnitust, et 35-aastane Peng on turvalises kohas ja temaga on kõik hästi.
Seepeale sai WTA juht Steve Simon väidetavalt Pengilt kirja, avalikkusega jagas seda aga Hiina riigimeedia, mistõttu kasvas kogu tennisemaailma ärevus ning infot tennisetähe asukoha kohta nõudsid ka USA, ÜRO, Suurbritannia ja Prantsusmaa.
Paljud kritiseerisid ROK-i, et loetud kuud enne Pekingi olümpiamänge ei julge nad Hiinat survestada ega tunne huvi tennisisti turvalisuse pärast. Poolteist nädalat tagasi teatas aga ROK, et nende president Thomas Bach pidas Pengiga pooletunnise videokõne, kus naine kinnitas, et temaga on kõik hästi ja palus enda privaatsust austada.
Kuna videokõnest avaldati üksnes pilt, tekitas ka see nii ajakirjanikes, teistes mängijates kui ka WTA juhtorganites skepsist, mis kulmineerus WTA otsusega Hiina turniirid teadmata ajaks ära jätta.
Simon ütles intervjuus uudisteagentuurile AP, et WTA ei kavatse enne Hiina naasta, kui nende nõudele ei vastata – et Pengi süüdistusi seksuaalse rünnaku kohta tuleb täielikult, ausalt ja läbipaistvalt uurida, ilma tsensuurita.
WTA jõulise avalduse järel tegi ka ROK uue avalduse, mis on juba palju kriitikat pälvinud. "Sarnaselt paljudele inimestele oleme ka meie Peng Shuai heaolu ja turvalisuse pärast mures. Seetõttu pidas ROK-i meeskond temaga eile järjekordse videokõne. Pakkusime talle igakülgset tuge, oleme temaga regulaarselt ühenduses ja leppisime jaanuarikuuks kohtumise kokku," seisis pressiteates.
"Tema heaolu ja turvalisuse tagamiseks on erinevad viisid. Meie oleme otsustanud minna inimlikku ja isikukeskset teed. Kuna ta on kolmekordne olümpialane, räägib ROK tema süüdistustest Hiina spordiorganisatsioonidega," jätkus ROK-i avaldus. "Kasutame "vaikset diplomaatiat", mis on antud olukorras ning valitsuste ja teiste organisatsioonide kogemustele tuginedes parim viis selliste humanitaarprobleemide lahendamiseks."
"ROK-i pingutuste tulemusel pidasime 21. novembril Peng Shuaiga pooletunnise videokõne, kus ta selgitas enda olukorda ja paistis olevat turvalises kohas ja temaga oli kõik nii hästi, kui praeguses olukorras olla saab. Kõike seda sama kinnitas ta eilses kõnes," teatas ROK. "Meie inimlik ja isikukeskne lähenemine tähendab, et oleme jätkuvalt mures tema olukorra pärast ning jätkame tema toetamist."
|
Rahvusvaheline olümpiakomitee: ka meie muretseme Peng Shuai pärast
|
https://sport.err.ee/1608423368/rahvusvaheline-olumpiakomitee-ka-meie-muretseme-peng-shuai-parast
|
Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teatas pärast naiste profitennise katuseorganisatsiooni ehk WTA otsust praegu Hiina turniiridest loobuda, et ka nemad tunnevad hiinlanna Peng Shuai heaolu pärast endiselt muret, aga nad on otsustanud valida "vaikse diplomaatia" lähenemise.
|
Nädala alguses muutis terviseamet korraldust, mille järgi peavad kõik välisriigist Eestisse saabujad detsembrist täitma piiriületaja deklaratsiooni. Nüüd täpsustas amet, et teatud riikidest saabuvatele reisijatele kohalduvad erandid, mis on välja toodud valitsuse korralduses. Ankeeti ei pea esitama need, kes on liikumispiirangust vabastatud, näiteks Eesti või välisriigi diplomaadid, rahvusvahelise sõjalise koostöö raames saabujad, kaubatransportijad ja reisijaveo teenuse osutajad jne. Sealhulgas kehtib erisus jätkuvalt Valga-Valka kaksiklinnade elanikele, kes ei pea kahe linna vahel liikudes piiriületaja ankeeti täitma.
Piiriületaja ankeedi täitmise kohustus kehtib omikroni tüve riskiriikidest ehk Lõuna-Aafrika Vabariigist, Botswanast, Malawist, Lesothost, Svaasimaalt, Namiibiast, Mosambiigist, Zimbabwest, Egiptusest ja Türgist saabujatele. Nendest riikidest saabujad peavad oma deklaratsiooni esitama enne lennukile minemist, sest selleta lennukipardale ei saa.
Väljastpoolt Euroopa Liitu ja n-ö punastest riikidest saabujad, kes ei ole vaktsineeritud või viirust läbipõdenud ning kellele ei laiene valitsuse tehtud erandid, peavad täitma piiriületaja ankeedi ja jääma eneseisolatsiooni. Punaseks loetakse riigid, mille viimase 14 päeva kumulatiivne koroonaviiruse positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 200.
Amet tuletab ka meelde, et omikroni riskiriikidest saabujad peavad tegema kohe Eestisse jõudes PCR testi. Testist keeldujad peavad jääma kümneks päevaks isolatsiooni. Vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud inimesed peavad isolatsioonis olema kuni negatiivse testitulemuse selgumiseni, vaktsineerimata ja koroonat mitte põdenud inimesed saavad isolatsiooniaega lühendada kahe testiga.
Esialgu kehtib testimiskohustus kümnest riskiriigist saabujatele kaks nädalat, kuni 15. detsembrini.
Mistahes välisreisilt saabudes soovitab terviseamet teha PCR testi, mis on kõigile reisilt naasvatele Eesti elanikele tasuta.
|
Terviseamet täpsustas piiriületaja ankeedi täitmise korda
|
https://www.err.ee/1608423359/terviseamet-tapsustas-piiriuletaja-ankeedi-taitmise-korda
|
Terviseamet täpsustas, kes peavad täitma piiriületaja ankeeti.
|
Lavrov ütles Blinkenile, et Moskva tahab juriidiliselt siduvat lepet selle kohta, et Ukraina ei liitu NATO-ga, teatas Venemaa ametlikus avalduses.
Lavrov hoiatas Washingtoni "Ukraina tõmbamise eest Ühendriikide geopoliitilistesse mängudesse", seisis Moskva avalduses.
"See sunniks meid rakendama vastumeetmeid, et taastada sõjalist-strateegilist tasakaalu", ütles avalduse järgi Vene minister.
"Venemaal on vaja pikaajalisi julgeolekugarantiisid oma läänepiiridel", seisis Vene välisministeeriumi avalduses.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) istungil ütles Lavrov: "Aeg on muuta õiged sõnad pikaajalisteks, juriidiliselt siduvateks julgeolekugarantiideks".
"Venemaa kavatseb esitada konkreetsed ettepanekud lähitulevikus ning eeldab, et Lääs võtab neid tõsiselt," lisas Lavrov.
Kiiev ja lääneriigid on väljendanud alates eelmisest kuust muret Vene sõdurite kohalolu suurenemise pärast Ukraina piiride lähistel, milles nähakse plaani tungida talvel Ukrainasse.
USA president Joe Biden ja Vene president Vladimir Putin arutavad tõenäoliselt varsti eskaleeruvat konflikti Ukrainas, ütles neljapäeval Blinken.
"Tõenäoliselt räägivad presidendid otse lähitulevikus," ütles Blinken ajakirjanikele Stockholmis.
|
Lavrov: Venemaal on vaja piiridel julgeolekugarantiisid
|
https://www.err.ee/1608423362/lavrov-venemaal-on-vaja-piiridel-julgeolekugarantiisid
|
Venemaal on vaja pikaajalisi julgeolekugarantiisid, mis peataksid NATO laienemise itta, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov oma USA ametivennale Antony Blinkenile.
|
Saksamaal on traditsiooniks, et kõrged poliitikud lahkuvad tseremooniaga. Merkel on Saksamaa kantsler olnud 16 aastat. Seetõttu kaasneb tseremooniaga ka spetsiaalne sõjaväeline rongkäik, kus mängib Merkeli enda valitud muusika.
Merkeli muusikavalik tuli aga sakslastele üllatusena. Merkel on suur muusikasõber, kuid peamiselt eelistab ta klassikalist muusikat. Ta on kuulsa helilooja Richard Wagneri loomingu austaja.
Üks kolmest rongkäigu laulust on aga Saksamaa punklaulja Nina Hageni lauldud "Du hast den Farbfilm vergessen" . Ülejäänud kaks pala on klassikalise muusika stiilis. Nagu Merkel, on ka Nina Hagen sündinud endise Ida-Saksamaa aladel. Mõlemad naised on peaaegu sama vanad.
Peaaegu iga teine idasakslane teab Hageni laulusõnu peast, väidab ajaleht Tagesspiegel.
Merkeli eelkäijad üllatasid samuti oma muusikalise valikuga. Gerhard Schröder valis näiteks üheks lauluks Frank Sinatra teose.
Endise kaitseministri Karl-Theodor zu Guttenbergi lahkumistseremoonial mängiti rokkbändi Deep Purple'i lugu "Smoke On The Water".
|
Merkeli lahkumistseremoonial kõlab ka kuulus punklugu
|
https://www.err.ee/1608423350/merkeli-lahkumistseremoonial-kolab-ka-kuulus-punklugu
|
Neljapäeval toimub ametist lahkuva Saksamaa kantsleri Angela Merkeli auks tema enda valitud muusikaga sõjaväeline tseremoonia. Tseremoonial mängitakse ka kuulsat punklugu.
|
"Eesti toetab algatusi, mis on suunatud instrumentaliseeritud rändesurve alla sattunud riikide abistamiseks ning mis päriselt ka aitavad riikidel hübriidründe olukorras paremini toime tulla," ütles Jaani neljapäeval ERR-ile. "On positiivne, et Euroopa Liit mõistab rände instrumentaliseerimise hukka ja pakub surve olukorras abi," lisas ta.
Kui liikmesriigid Euroopa Komisjon ettepaneku heaks kiidavad, saavad Valgevenega piirnevad riigid sealt lähtuva hübriidrünnaku tõrjumiseks laiemad õigused migrantide kinnipidamiseks, pikema aja nende taotluste menetlemiseks ja suuremad võimalused nende tagasisaatmiseks.
Jaani märkis, et kuna Eesti ei ole praegu Valgevene tegevusest tingitud migratsioonisurve all, siis ei ole olnud meil ka põhjust EL-i tavapärastest reeglitest erinevate meetmete kehtestamist ja abi paluda.
"Kuna algatus loob ajutised meetmed üksnes ja ainult Läti, Leedu ja Poola abistamiseks Valgevenest lähtuva hübriidründega toimetulekul, siis on oluline eeskätt just see, mida Läti, Leedu ja Poola ise algatusest ja selle kasust arvavad," rõhutas siseminister.
Komisjoni pakutud ajutised meetmed kehtiksid kuni kuus kuud ja need on suunatud nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on Valgevenest EL-i sisenenud ebaseaduslikult, või nende suhtes, kes saabuvad piiripunktidesse. Ettepaneku kohaselt on Lätil, Leedul ja Poolal võimalus pikendada varjupaigataotluste registreerimise tähtaega praeguse 3–10 päeva asemel nelja nädalani. Samuti võivad nad kõiki varjupaigataotlusi, sealhulgas edasikaebusi menetleda kuni 16 nädala jooksul piiril, välja arvatud juhul, kui konkreetsete terviseprobleemidega taotlejatele ei ole võimalik pakkuda piisavat tuge. Samuti võivad need riigi kohaldada lihtsustatud ja kiiremaid riiklikke menetlusi selliste isikute tagasisaatmiseks, kelle rahvusvahelise kaitse taotlused on selles kontekstis tagasi lükatud.
Järgmisel nädalal toimuval siseministrite nõukogul arutatakse laiemalt Euroopa Liidu meetmeid sellistele hübriidrünnetele vastu astumiseks, ütles Jaani.
Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt võib liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu ajutisi meetmed, milleks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Kui nõukogu on otsuse olukorra kiireloomulisust silmas pidades heaks kiitnud, peaks see jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
|
Jaani: EL-i toetus Valgevene rünnaku alla jäänud riikidele on positiivne
|
https://www.err.ee/1608423323/jaani-el-i-toetus-valgevene-runnaku-alla-jaanud-riikidele-on-positiivne
|
Siseminister Kristian Jaani tervitas Euroopa Komisjon kolmapäeval esitatud ettepanekut, mille heakskiitmisel saaksid Poola, Leedu ja Läti laiemad õigused Valgevenest lähtuva hübriidrünnaku tõrjumiseks.
|
Guimaraesi Vitoria U-19 alistas kolmapäeval 4:0 Leixoese U-19 võistkonna. Viidas sekkus mängu 69. minutil 3:0 eduseisul ja lõi 90+2. minutil kohtumise viimase tabamuse, vahendab Soccernet.ee.
18-aastane Viidas on sekkunud sel hooajal kaheksa korda vahetusest, lüües sisse tulles kolm väravat ja teenides ühe kollase kaardi. Lisaks on ta kolm korda alustanud põhikoosseisus.
Vitoria hoiab U-19 liiga põhjatsoonis 12 meeskonna seas kolmandat kohta.
|
Viidas skooris Portugalis lisaminutitel
|
https://sport.err.ee/1608423326/viidas-skooris-portugalis-lisaminutitel
|
Sten Jakob Viidas lõi Portugali U-19 kõrgliigas oma hooaja kolmanda värava. Kõik kolm tabamust on sündinud kohtumiste lisaminutitel pärast seda, kui Eesti noortekoondislane on vahetusest sekkunud.
|
Läinud nädalal hoiatas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre, et Eestis võib levida eriti ohtlik, tõenäoliselt mürgiste lisaainetega MDMA. Võimalik, et selle tõttu on surnud juba kaks noort inimest.
Seda näidet tuletas meelde ka sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Anna-Liisa Uisk. Tema sõnul on Eestis küll mitmeid kahjude vähendamise teenuseid, kuid kõiki narkosurmasid me veel ära hoida ei suuda.
"Narkootikumide tarvitamise eelne testimine on üks teenus, mida väga soovitakse rakendada tõenduspõhiselt. Sinna me oleme seepärast suuna võtnud," ütles Uisk.
Mõnes Lääne-Euroopa riigis, näiteks Saksamaal ja Hollandis pakutakse niisugust teenust juba alates üheksakümnendatest. Inimesed saavad kontrollida, ega neile pole ühe aine pähe midagi muud müüdud ja ega see ei sisalda ohtlikumaid lisaaineid.
"See kasu on olnud silmnähtav. See aitab kaasa nii üledooside kui üledoosidest põhjustatud surmade vähenemisele," märkis Uisk ning lisas, et testimist kiidab nii Euroopa uimastiseirekeskus kui uus Euroopa uimastistrateegia.
Läinud nädalal toimus Berliinis ööeluteemaline konverents. Tallinna linnavalitsust ööelu arendamises nõustav sotsiaaldemokraat Natalie Mets rääkis, et ka seal pakkus narkootikumide testimine palju kõneainet.
"Arutati, kuidas tagada, et inimesed oleks teadlikumad, kui nad on otsustanud tarvitada. Ja kuidas vältida traagilisi surmasid," ütles Mets.
Kiirtestid või laboris testimine?
Tervise Arengu Instituudi (TAI) narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juhi Aljona Kurbatova sõnul on Eesti niisuguse teenuse arendamisega veel üsna algusjärgus.
"Me peame vaatama, kas meie kehtiv seadusandlus üldse võimaldaks seda teenust pakkuda. Kui ei, siis missuguseid seadusi me muutma peame," selgitas Kurbatova ja lisas, et välja tuleb valida Eestile jõukohane ja sobilik süsteem. "Ja siis peame juba hakkama konkreetselt mudeldama, missugused asutused hakkavad selle eest vastutama."
Võimaluste palett on iseenesest kirju, kuid teiste riikide näitel saab variandid laias laastus kaheks jagada. Üks lahendus oleks arendada nii-öelda kiirtestimise teenus. Turul on erinevaid testereid, mis annavad lühikese ajaga teada näiteks seda, kas diileri lubatud amfetamiin on ikka amfetamiin. Taolisi teste saaks pakkuda muusikafestivalidel aga ka näiteks ööklubides.
"Kiirtestide kasuks räägib see, et neid on kiire ja lihtne kasutada, aga see on ka kõige ebatäpsem meetod," märkis Kurbatova. Ta selgitas, et kiirtestide puhul peavad inimesed selgelt aduma ka testi piiratust. "Ta ei näita, kui kange see on, kui puhas see on ja ta ei näita tegelikult, mis lisaained seal on."
Hollandis on ennast tõestanud keerulisemad laboriseadmeid nõudvad testid. Ka neid on erinevaid, näiteks aeg-ajalt kasutatakse mobiilseid aparaate. Ehkki vastuse saamine võtab rohkem aega ja eeldab inimeselt ka suuremat usaldust, on niisugune lähenemine hulga täpsem.
"Kuidas see teenus võiks Eestis toimima hakata, vajab veel analüüsimist," ütles ka Anna-Liisa Uisk.
Kurbatova sõnul annab testimine oluliselt rohkem kasu siis, kui lahendus on terviklik ehk lisaks teadmisele, mis on värskelt soetatud kotikeses, saab inimene ka nõu, kuidas riske vältida ja näiteks üledoosi ära tunda.
Testimine aitaks luua riiklikku hoiatussüsteemi
Aljona Kurbatova sõnul on oluline mõelda ka sellele, kuidas testimisega laiemat ühiskondlikku kasu tuua. "Ehk et info uute ja ohtlike ainete kohta ei lähe ainult konkreetsele tarvitajale, kes selle aine on testimisele toonud, vaid see läheb ka üldisesse riiklikusse süsteemi," selgitas Kurbatova. "Kui tuvastatakse midagi uut ja ohtlikku, siis see info ka kiiresti levib, et hoiatada teisi tarvitajaid selle aine eest."
Ka hoiatussüsteeme on maailmas erinevaid. Kurbatova sõnul tuleb sõnumid hoolega läbi mõelda ja kaaluda, kui detailset infot välja anda.
"Kui tegemist ongi konkreetselt väga spetsiifilise partiiga, näiteks roosa, lilla või sinine tablett kindla markeeringuga, siis hoiatatakse selle eest," selgitas Kurbatova, kuid lisas, et niimoodi tuleb vältida muljet, otsekui oleks kõik teised tabletid ohutud. "Või kirjeldatakse üldisemalt, et ohtlik aine võib esineda erinevates tablettides ja et teatud perioodil tasub olla ettevaatlikum näiteks MDMA nime all müüdavate ainete suhtes."
Mure, et inimesed tegelikult ei tea, mida neile müüakse, puudutab kogu narkootikumide spektrit. "Eestis, kui meil algas fentanüüliepideemia, siis fentanüüli lisati toona veel kättesaadavale heroiinile," tõi Kurbatova näite veel ühest võimalikust hoiatusest.
Ja fentanüülgi ei pruugi olla kõige ohtlikum aine, mis tänaval levib. Natalie Mets usub, et testimise teenus aitaks piirata ka narkootikumide kasutamist. "Kui inimene saab teada, mis selles aines tegelikult on, mida ta plaanis tarvitama hakata ja kui sealt tõesti tuleb välja, et tegu on millegagi, mida ükski inimene ei peaks manustama, siis on ka väga suur tõenäosus, et ta otsustab selle üldse tegemata jätta," rääkis Mets.
300 miljoni eurosest narkoturust tõkestab politsei 10 protsenti
Eestis pole narkootikumide tarvitamise eelsest testimisest eriti räägitud. Läinud aasta detsembris teatasid sotsiaaldemokraadid, et töötavad välja Tallinna ööelustrateegiat ning mõned päevad hiljem mainis Raimond Kaljulaid, et narkootikumide testimise teenust pakutakse Londonis.
Sellele järgnes pahameeletorm. "Me peame seisma selle eest, et võõrandada inimesi narkootikumidest, mitte et nüüd hakkame leidma mingisuguseid kohtasid, kus saab seda asja hakata reguleerima," teatas toonane peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
"Olles ise ka Tallinna linnaelanik, Eesti elanik, olles olnud ka Tallinna linnapea, ma täielikult selle idee, selle mõtte laidan maha," jätkas Ratas.
Ratast toetas ka isamaalane Urmas Reinsalu, kes tol ajal veel välisministrina töötas. Reinsalu mõistis narkootikumide testimise mõtte "jäigalt hukka". Ta tuletas meelde, et narkootikumide vahendamine on kuritegu, mille tõkestamisega tegelevad meie politseinikud öösel ja päeval.
"Nendel kaupmeestel tuleb, vastupidi, natist kinni saada ja nad tuleb oma tegude eest vastutama panna. Mitte ei tohi tekitada olukorda, kus meil on mingisugused punkrid või urkad Tallinna linnas, nagu oli ettepanek või mõttekäik, kus antakse kontrollitud narkootikume," leidis Reinsalu.
"Ma kaldun arvama, et mõtteviisi muutmine on natuke rohkem aega ja selgitust vajav, kui reaalselt teenuse metoodika paikapanemine," tõdes Anna-Liisa Uisk.
Ta märkis, et tarvitajaid leidub kõikjal, olenemata sellest, kui karmid on erinevates riikides narkootikumidega seotud reeglid. "Me ei saa seda eitada ja selle ees oma pead teki alla pista. Mis me teha saame, on see, et narkootikume tarvitatakse võimalikult ohutult."
Politsei edusamme narkootikumide vastases võitluses ei tasu alahinnata. Fentanüüliepideemia lõppes siis, kui mitu jõuguliidrit pokri pisteti. Samas, kui fentanüül kõrvale jätta, tarvitatakse meil erinevaid aineid üha rohkem.
Aprillis ütles PPA peadirektor Elmar Vaher riigikogu õiguskomisjonis, et Eesti narkokuritegevuses ringleb 300 miljonit eurot aastas. "Politsei võimekus on takistada aine turule jõudmisest ja müüki paiskamisest kümmet protsenti," tõdes Vaher.
Aljona Kurbatova ütles, et esialgu on negatiivset tagasisidet kohanud kõik kahjude vähendamise teenused. "Nendes on nähtud tarvitamise normaliseerimist ja propageerimist. Aga nende lähtekohaks on see, et me aitame inimestel, kes niikuinii juba tarvitavad, teha seda viisil, mis säästab nende endi ja ühiskonna tervist."
Kurbatova kinnitas, et kui kasutada tõenduspõhiseid teenuseid, siis sellest ei hakata narkootikume rohkem tarvitama. "Me peame mõistma, et see aitab meil inimesi elus hoida," sõnas Kurbatova.
|
Kavandatav uus riiklik teenus: kontrolli uimastit enne tarvitamist
|
https://www.err.ee/1608423320/kavandatav-uus-riiklik-teenus-kontrolli-uimastit-enne-tarvitamist
|
Riigiasutused kavandavad teenust, mis laseks inimestel oma narkootikume enne tarvitamist testida. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel näitab teiste riikide kogemus, et niisugune võimalus päästab elusid.
|
Kohtingurakenduse Tinder asutajad kaebasid 2018. aastal kohtusse meediamogul Barry Dilleri juhitud ettevõtte IAC/Match. Tinderi asutajad väitsid hagis, et Dilleri firma pettis kohtingurakenduse aktsiate omandamise käigus neilt välja miljardeid dollareid.
Tinderi asutaja Sean Rad süüdistas Matchi Tinderi aktsia väärtuse tahtlikus vähendamises. Match omandas Tinderi aktsiad siis, kui kohtingurakenduse populaarsus hakkas järsult kasvama.
2017. aastal ühines Match Tinderiga. Tinderi väärtuseks hinnati siis kolm miljardit dollarit. Rad müüs oma aktsiad 400 miljoni dollari eest maha. Kohtingurakendus sai aga kiiresti populaarseks ja firma sissetulek kahekordistus, teatas Financial Times.
Rad ja tema meeskond väitsid hagis, et ettevõtte turuväärtus hinnati 2017. aastal teadlikult madalamaks. Rad ja tema meeskond hindas Tinderi väärtuse hoopis 13 miljardile dollarile. Nad väitsid hagis, et IAC/Match lõi firma finantsseisust sihilikult vale pildi.
Investeerimispank Morgan Stanley hinnangul on Tinderi turuväärtus nüüd umbes 42 miljardit dollarit.
|
Tinderi asutajad saavad kohtulahendi käigus 441 miljonit dollarit
|
https://www.err.ee/1608423302/tinderi-asutajad-saavad-kohtulahendi-kaigus-441-miljonit-dollarit
|
USA internetifirma Match Group nõustus kohtingurakenduse Tinder asutajatele maksma 441 miljonit dollarit. Sellega lahendati aastaid kestnud kohtuvaidlus, kus Tinderi asutajad nõudsid Matchilt miljardeid dollareid.
|
Pärast 0:1 kaotusseisu jäämist avakolmandikul seadis Kati Kütisaar jalule viigi, väravasöödu andis Edith Pärnik. Viimase kolmandiku 4. minutil viis Nelli Alanko (söötja Reti Väärt) Eesti juhtima.
Võiduseisu 2:1 suudeti hoida mängu lõpuni.
Kohtumise parimateks tunnistati väravavahid, Eesti poolelt Saskia Ormak.
|
Eesti naiste saalihokikoondis alistas MM-il Singapuri ja sai 13. koha
|
https://sport.err.ee/1608423293/eesti-naiste-saalihokikoondis-alistas-mm-il-singapuri-ja-sai-13-koha
|
Eesti naiste saalihokikoondis sai Uppsalas peetud MM-finaalturniiril 13. koha, alistades tasavägises kohtumises Singapuri 2:1 (1:1, 0:0, 1:0).
|
Kantsler Angela Merkel ütles, et vaktsineerimata inimesed tohivad minna vaid hädavajalikesse poodidesse, ja üritustele vaid juhul, kui nad on hiljuti koroonast tervenenud.
"Kultuur ja vaba aja tegevused üle riigi on avatud vaid neile, kes on vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud," sõnas Merkel.
"Me oleme aru saanud, et olukord on väga tõsine ning me tahame kehtestada täiendavaid meetmeid lisaks olemasolevatele," lisas ta. Kantsleri sõnul ei ole koroona neljas laine riigis veel murtud.
Merkel ütles ka, et Saksamaal võidakse alates veebruarist kehtestada üleriigiline vaktsiinikohustus, kui see on parlamendis läbi vaieldud.
|
Saksamaa keelab vaktsineerimata inimeste viibimise osas avalikes kohtades
|
https://www.err.ee/1608423287/saksamaa-keelab-vaktsineerimata-inimeste-viibimise-osas-avalikes-kohtades
|
Saksamaa teatas uutest ulatuslikest koroonaviiruse tõkestamiseks mõeldud piirangutest. Muu hulgas ei tohi vaktsineerimata inimesed käia osas avalikes kohtades ja üritustel.
|
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristjan Lukk ütles ERR-ile, et alates sellest, kui politseiametnikud kaks nädalat tagasi MEM Cafe suhtes kontrollitoiminguid alustasid ja käisid kohapeal vaktsiinipassi küsimist kontrollimas, on politseinikele ja ka nende lähedastele tehtud isiklikke ähvardusi.
Lukk rääkis, et ähvardajad tuvastasid kontrollitoiminguid teostavate politseinike nimed ja saatsid seejärel nendele ähvardusi. Politsei on sellega seoses võtnud ühendust kuue inimesega, kellega on läbi viidud vestlus.
"Vestluse käigus tuvastas politsei, et reaalset ohtu ähvarduse saanud inimesele ei ole. Ähvardajad mõistsid oma eksimust ja menetlust ei alustatud," lausus Lukk.
Teisipäeval tegi terviseamet OÜ-le MEM Kohvikud ettekirjutuse Vana-Kalamaja tänaval asuva toitlustuskoha sulgemiseks, sest ettevõte eiras korduvalt valitsuse korraldusega kehtestatud kontrollinõudeid.
Punak: politseiniku solvamine või ründamine on seadusega karistatav
Politsei- ja piirivalveameti vanemkommunikatsiooniametnik Maarja Punak ütles, et politseiametnikud puutuvad oma tööülesannete eripärast tulenevalt tihti kokku inimestega, kes on otsustanud ennast mingil põhjusel ametniku peal välja elada, teda provotseerida, solvata või isegi rünnata.
"Politseinikel on teatud taluvuskohustus ja rahulikuks tuleb jääda ka ebameeldivalt käituva inimesega suheldes. Küll aga ei pea politseinik taluma oma solvamist või füüsilist ründamist, mis on ka seadusega karistatav," ütles Punak.
"Keerulisse olukorda sattudes ei unusta politseinik kunagi ära oma töö eesmärki – kaitsta inimese elu, tervist ja vara. Peaaegu viimased kaks aastat on politsei üheks elude päästmise missiooniks olnud koroonaviiruse leviku tõkestamine. Selleks on politsei praegu kaasatud terviseameti ülesannete täitmisesse ja aitab kontrollida Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud meetmete ja piirangute täitmist," lausus Punak.
Punak rääkis, et kehtestatud piirangud ei tule inimestele enam üllatusena ja suur osa peab neist mõistvalt kinni. "Paraku leidub inimesi, kes eiravad reegleid teadlikult. Nende puhul ei piisa ainult vestlusest ja suulisest hoiatusest, vaid oleme hakanud nendega tegelema resoluutsemalt, tehes ettekirjutusi, määrates sunniraha või alustades väärteomenetluse. Provokaatorite üleolev käitumine on ebaõiglane kõigi ülejäänute suhtes, kes ühiskonnas kokkulepitud usaldusmeetmeid täidavad. Inimestel on õigus omada eriarvamust, kuid piirangute eiramine ja sellele tähelepanu juhtivate ametnike provotseerimine ja solvamine ei aita ühiskonnal kriisist väljuda. Sellise käitumisega ei ole võimalik ametnikke mõjutada ning see ei ole aktsepteeritav," rääkis Punak.
Punaku sõnul on viimasel ajal politseinikud ja tervishoiutöötajad saanud nii töökontaktide kui ka sotsiaalmeediakontode kaudu hulgaliselt ebameeldiva sisuga sõnumeid, millest osa on ka solvavad ja ähvardavad ning puudutavad lisaks kirja adressaadile ka tema lähedasi. "Solvamise puhul on igal inimesel võimalik pöörduda kohtusse, ähvarduse puhul teeme kindlaks, kas on alust karta selle täideviimist," sõnas ta.
"Suhtleme kindlasti ähvardavate sõnumite saatjatega ja sageli põhjendatakse oma käitumist liigse emotsionaalsusega. Kui inimene tunneb, et politseiametnik on temaga käitunud ebaõiglaselt, on tal alati võimalus esitada kaebus politsei sisekontrollile. Selle asemel ametnike solvamine ja sõimamine näitab, et inimene ei austa õigusriigi põhimõtteid. Samamoodi on võimalik anda tagasisidet meditsiiniteenuse kvaliteedi kohta, jäädes seda tehes konstruktiivseks ja viisakaks. Paljud sellised olukorrad võiksid jääda olemata, kui lasta enne tagasiside andmist esimesel emotsioonil lahtuda ning vaadata asju värske pilguga," lausus Punak veel.
|
Politseinikud said MEM Cafe kontrollimise tõttu isiklikke ähvardusi
|
https://www.err.ee/1608423278/politseinikud-said-mem-cafe-kontrollimise-tottu-isiklikke-ahvardusi
|
MEM Cafe-ga seotud toimingute tõttu said mitu politseinikku isiklikke ähvardusi, mistõttu võttis politsei ühendust kuue inimesega, kelle suhtes siiski reaalset ohtu ei tuvastatud.
|
Commonwealth Fusion Systems teatas, et kaasas 1,8 miljardit dollarit. See on suurim erainvesteering tuumasünteesi valdkonnas.
Investorite seas on rahvusvaheliselt kuulsad ettevõtjad, nende seas on Microsofti asutaja Bill Gates. Samuti on investorite seas oma fondi kaudu ka George Soros.
Commonwealth Fusioni konkurendid kaasavad samuti sadu miljoneid dollareid. Hiljuti teatas Helion Energy, et kaasas 500 miljonit dollarit.
Tuumasünteesiks nimetatakse protsessi, kus kergete tuumade ühinemisel tekib väga palju energiat. Kerged tuumad on näiteks vesiniku aatomid. Vaatamata aastakümnete pikkusele uurimistööle pole siiani suudetud tuumasünteesi kaudu luua rohkem energiat, kui kulub selle protsessi käivitamiseks. Praegused tuumajaamad toodavad energiat aatomite lõhenemise teel, vahendas The Wall Street Journal.
Erafirmad võistlevad nüüd selle nimel, kes suudab esimesena toota tuumasünteesi käigus energiat, mida saaks siis tarnida tarbijatele.
"Kõik on ulme, kuni keegi seda ei tee, kuid ühtäkki muutub see võimatust võimalikuks," ütles Commonwealth Fusioni juht Bob Mumgaard.
Maailma suurim tuumasünteesiprojekt asub Prantsusmaal. Projekti nimi on ITER ja seda rahastavad valitsused. Projekt käivitati 2007. aastal ja sinna on investeeritud 22 miljardit dollarit, teatas The Wall Street Journal.
Tuumasünteesi kui tulevase energiaallika suhtes on ka palju skeptikuid. Pensionile jäänud Princetoni ülikooli füüsik Daniel Jassby sõnul pole keegi veel tuumasünteesi abil elektrit tootnud. "Viimaste aastate erainvesteeringuid on tuumasünteesi hullus," ütles Jassby.
|
Tuumasünteesi idufirma kaasas 1,8 miljardit dollarit
|
https://www.err.ee/1608423272/tuumasunteesi-idufirma-kaasas-1-8-miljardit-dollarit
|
Tuntud ettevõtjad investeerisid tuumasünteesi idufirmasse 1,8 miljardit dollarit. Investorite seas on ka Bill Gates ja George Soros.
|
Tomingas läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega ja lõpetas 21. kohal, kaotades võitjale 1.05,7. Seejuures oli Tomingas teise tiiru järel 12. kohal, aga viimasel ringil läks rajal raskeks. Kokkuvõttes näitas Tomingas 52. sõiduaega, kaotades kiireimale puhtas sõidus 1.30,5.
Etapivõidu võttis samuti tiirudes eksimatult tegutsenud austerlanna Lisa Theresa Hauser, kellele see oli karjääri esimene etapivõit sprindis. Võiduga tõusis Hauser ka MK-sarja üldliidriks.
Teise koha sai kiireimat sõiduaega näidanud rootslanna Elivra Öberg, kes pidi käima kahel trahviringil ja kaotas Hauserile 12,5 sekundiga. Kolmandana lõpetas valgevenelanna Hanna Sola, kes eksis ühel lasul ja kaotas võitjale 14,4 sekundiga.
Kolmandat võistlust järjest pidi neljanda kohaga leppima valgevenelanna Dzinara Alimbekava, kes läbis mõlemad tiirud nulliga, aga kaotas võitjale 20,6 sekundiga.
Teised eestlannad jälitussõitu ehk 60 parema sekka ei jõudnud. Ühel lasul eksinud Susan Külm sai 76. koha (+2.31,7), kaks märki üles jätnud Regina Oja oli 89. (+2.46,2) ja samuti kahel trahviringil käinud Johanna Talihärm lõpetas 94. positsioonil (+2.59,0).
Naiste 10 km jälitussõitu sõidetakse laupäeval.
|
Puhtalt lasknud Tomingas sai Östersundi sprindis 21. koha
|
https://sport.err.ee/1608423263/puhtalt-lasknud-tomingas-sai-ostersundi-sprindis-21-koha
|
Laskesuusatamise MK-etapil Rootsis Östersundis oli naiste 7,5 km sprindis eestlannadest parim Tuuli Tomingas, kes sai 21. koha. Teised Eesti koondislased jälitussõitu ei pääsenud.
|
Ametliku pressiteate kohaselt oli lepingu lõpetamine mängija ja klubi üksmeelne otsus. 23-aastane Laak pole sel hooajal suutnud teha kõige paremaid esitusi ning klubi ise on kuue mängu järel liigatabelis kuuendal kohal, vahendab Võrkpall24.
"Soovin tänada eelkõige Schwerini tüdrukuid, treenereid ja ka teisi klubiga seotud inimesi, kes on äärmiselt toredad ja mul oli kahju nende juurest keset hooaega lahkuda. Samas saangi nüüd teha väikese reseti ja keskenduda mõnda aega eelkõige iseendale," sõnas Laak.
Kertu Laak valiti 2017. ja 2018. aastal Eesti parimaks naisvõrkpalluriks. Varasemalt on Laak mänginud Eestis Kohila Võrkpalliklubis, Soomes LP Viesti Salo naiskonnas ja Itaalias Reale Mutua Fenera Chieri võistkonnas.
|
Saksamaa klubi lõpetas Eesti koondislasega lepingu
|
https://sport.err.ee/1608423170/saksamaa-klubi-lopetas-eesti-koondislasega-lepingu
|
Saksamaa kõrgliigaklubi Schwerini Palmberg otsustas lõpetada lepingu Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Kertu Laagiga.
|
"Kõrgeks tõusnud energiahindadele tuleb leida lahendused Euroopa Liidu üleselt. Me ei tohiks rikkuda seni toiminud elektrituru korraldust ning pärssida sellega elektri- ja gaasituru konkurentsipõhisust," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas neljapäeval ERR-ile kirja kommenteerides.
Ahead of tomorrow's #TTE #Energy Council, where #EnergyPrices are again on the agenda, publish a joint statement following the publications of the ACER and ESMA reports. Read our joint statement pic.twitter.com/9flO1LyUGd
— Germany in the EU (@germanyintheeu) December 1, 2021
Austria, Saksamaa, Taani, Soome, Iirimaa, Luksemburg, Läti, Holland ja Eesti avaldasid kolmapäeval ühiskirja, milles viitasid Euroopa energiaregulaatorite ühenduse (ACER) hiljuti valminud energiaturu analüüsile, kus leiti, et fundamentaalseid muutusi EL-i elektrituru korraldusse pole vaja teha.
Aas märkis, et kui me tänast süsteemi ei säilita, võib ühel hetkel tekkida ka energiadefitsiit.
Küll aga pidas Keskerakonna liikmest minister vajalikuks leida võimalusi CO2 kvoodi hinnatõusu ohjeldamiseks. Aas ei läinud siiski nii kaugele, et oleks nimetanud süsinikukvoodi tonni hinna ülempiiri nagu seda tegi oktoobris, enne kohalikke valimisi riigikogu Keskerakonna fraktsioon.
"Meil on hoopis vaja lahendusi, mis võimaldavad kriitilistel hetkedel kiiresti reageerida energiahindade hüppelisele kasvule. Eesti näeb ühe lahendusena, et tarvis on süsinikuhinna stabiliseerimise mehhanisme, mis võimaldaksid liiga kõrgeks kasvanud hindu alla tuua," märkis Aas. "Paraku tänased ülikõrged energiahinnad ja CO2 heitkoguste hind, mis on tõusnud üle 70 eurole tonni kohta, ei täida enam oma eesmärki meelitada turule uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi, vaid on pannud riigid keerulisse olukorda," lisas minister.
Üheksa riigi pöördumises vastustati mitme lõunapoolse EL-i riigi pakutud ideed, vaadata ümber senine energia hinnastamise korraldus. Eesti ja teised leidsid, et kui liikmesriigid hakkavad energia hinnastamisel rakendama erinevaid põhimõtteid, võib see pärssida riikidevahelist elektrikaubandust ning töötada vastu eesmärgile lisada turule juurde taastuvenergiat.
Kirjaga ühinenud üheksa riiki rõhutasid, et EL-i elektrituru heaks toimimiseks on oluline kasutada energiaressursse tõhusalt üle kogu Euroopa, anda investeerimissignaale uute võimsuse jaoks, tõsta varustuskindlust ja toetada taastuvenergia suuremat kasutuselevõttu. Elektrituru praegune ülesehitus võimaldab kasutusele võtta ka paindlikkusmehhanisme, mis muudavad energiasüsteemi tõhusamaks ja teevad taastuvenergiale ülemineku taskukohasemaks.
Aas osaleb neljapäeval Brüsselis Euroopa Liidu energeetikaministrite kohtumisel, kus peateemaks on kliimapaketi Eesmärk 55 (Fit for 55) energiat puudutavad aspektid, taastuvenergeetika ja järsult kasvanud energiahinnad.
EUenergy ministers will discuss today rising #EnergyPrices, #EnergyEfficiency and renewable energy directives. Also policy debate on Fit for 55 package! #TTE pic.twitter.com/EukdtJNAgp
— Marten Kokk (@martenkokk) December 2, 2021
|
Eesti: hinnatõus ei anna alust EL-i energiaturu ümberkorraldamiseks
|
https://www.err.ee/1608423221/eesti-hinnatous-ei-anna-alust-el-i-energiaturu-umberkorraldamiseks
|
Eesti koos veel kaheksa riigiga tegi pöördumise, milles rõhutatakse, et praegune energiahindade tõus ei saa olla põhjuseks, miks peaks hakkama muutma Euroopa Liidu energiaturu senist korraldust.
|
Noor Kellerteater on keerulistel aegadel tavapärase teatriruumi kõrvale pannud püsti digisaali, mis võimaldab piirangutest hoolimata teatrist osa saada ka neil, kel pole võimalik päris saali kohale tulla. Nii saab teater täistuuridel edasi toimetada ning tuua välja uusi lavastusi, mida publik kogeb nii saalis kui ekraani vahendusel. Sellisel hübriidsel viisil esietendus 28. novembril Indrek Hargla kirjutatud ning teatri juhtfiguuri Vahur Kelleri lavastatud "Hingede tund", mis toob lavale kokku kolm sõpra, kes kohtuvad kõledas maamajas.
Võib üpris kindel olla, et päris mitmed inimesed on mõelnud vaimude ning teistpoolsusega suhtlemise peale. Ehk on nii mõnigi proovinud ka hingi välja kutsuda. Võimalik, et selleks on kasutatud näiteks ouija -lauda, millele on märgitud tähed ning abistavad sõnad. Ringleb uskumusi, et selle laua abil saavad elavad vaimudega suhelda. Iseasi, kas seda kõike tõeks või silmamoonduseks pidada, kuid ouija -lauaga mängivad ka lavastuse kolm tegelast, kes püüavad mõista, mis juhtus nende surnud sõbratariga. Kogu lavastus pöörleb selle mõistatuse ümber. Tegelased kasutavad ouija -lauda, millega kaasneb palju ragistamist ja kolistamist, saabub ootamatuid külalisi ning mitte nii mugavaid teadmisi sõprade isiklikest eludest.
Hargla kirjutatud süžee on küll põnev, kuid kohati liiga etteaimatav. Lugu kulgeks pisut usutavamalt, kui sisse oleks põimitud rohkem ootamatusi, mille abil vaataja saaks tunda tõelist õudu ning usuks, et laval toimuvad trikid võiksid päriselt võimalikud olla. Samas on lavastus oma lihtsuses suhteliselt hästi toimima saadud, kuid kripeldama jääb tegevuse sisse poogitud huumor, mis hakkab hoopis terviku tähenduse mõju ja ideed devalveerima. Põnevustüki puhul võiks toimida reegel – mida vähem seda parem. Lavastus ongi heas mõttes lihtne ja selge, kuid oleks ihanud veelgi rohkem kontsentreeritust peateemale, et vaatajas tekiks loo arenedes pinge ja põnevus.
Hirmu ja õuduse edasikandmine lavalt publikusse on aga loomulikult meeskonnatöö, kus lisaks autorile ja lavastajale mängivad väga olulist rolli näitlejatöö meisterlikkus, lavakujundus, valgus- ja helilahendused. Lavale on sisse seatud vana maamaja üks tuba, kus kogu tegevus toimub. Valgus- ja heliefektid võimendavad selle mahajäetust ja üksindust, mis toetavad kujundust ja kannavad sisu edasi. Näitlejate töös mõjub aga väsitavalt kohati üleliigne karjumine – saal on väike ning antud loo puhul tekitaks kõhedust pigem vaikus. Valju häält tehakse pea iga emotsiooni juurde. Näitlejatöö on piiripealne – osati kaasahaarav, mõneti liialt teatraalne. Eriti noil hetkeil, mil vaimud kuskilt ilmuma peaksid. Kummitused ja teistpoolsus laval on riskantne süžee, mille õnnestunud vahendamiseks tuleb olla väga täpne. Seetõttu on vaimud laval ohtlik valik. Suures plaanis paistab siiski, et näitlejate rollilahendused sobivad lavastusse.
Olles kohaliku teatrimaastiku esimene põnevus- ja õudusteater, on innustav, et Kellerteater on suutnud käima panna toimivad veebiülekanded. Põnevuslavastusi on Eesti teatrites küllaltki vähe, kuigi sellised teemad suudaksid kutsuda teatrisse publikut, kes ehk muid žanre vaatama ei kipu. Endal puudub küll Kellerteatri veebietenduse vaatamise kogemus, aga võib ette kujutada, et osa lavastusi võivad oma sisult just koduseinte vahel vaadates isegi kõhedamad tunduda kui publiku hulgas kohapeal.
|
Arvustus. Vaimudega on ka laval ohtlik mängida
|
https://kultuur.err.ee/1608423230/arvustus-vaimudega-on-ka-laval-ohtlik-mangida
|
Kellerteatri uuslavastus "Hingede tund"
Autor Indrek Hargla
Lavastaja Vahur Keller
Kunstnik Britt Urbla Keller
Osades Kaisa Selde, Liis Haab, Hans Kristian Õis
Esietendus 28. novembril 2021
|
Novaator avaldab teaduste akadeemia ja Tartu ülikooli Tartu observatooriumi järelehüüde täismahus.
"Eesti astronoomide, astrofüüsikute ja kosmoloogide peret on tabanud raske kaotus.
Meie seast äkitselt lahkunud Arved-Ervin Sapar sündis 7. veebruaril 1933 Rakvere vallas Paatna külas talupidaja peres. Omandanud keskhariduse Rakvere 1. keskkoolis, lõpetas ta 1957. aastal Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna, spetsialiseerudes teoreetilisele füüsikale.
Samas 1965. aastal kaitstud füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirjas leidis ta täpsed analüütilised lahendid teatavatele universumimudelitele. Praegu oleks see võrdne filosoofiadoktori kraadiga. Pingutusi kineetikavõrrandite üldistamise suunas ja kuumade tähtede spektrite lahtimõtestamise poole krooniti füüsika-matemaatikadoktori kraadiga 1989 Leningradi riiklikus ülikoolis. Juba järgmisel aastal (1990) omistati talle professori kutse ning ta valiti Eesti teaduste akadeemia liikmeks.
Erialast tööd alustas Arved-Ervin Sapar Tartu tähetornis ning jätkas varsti Tõravere (alates 1995 Tartu) observatooriumis kuni pensionile siirdumiseni. Seal on ta olnud nooremteadur, aspirant, vanemteadur, sektorijuhataja, osakonna juhataja ja peateadur.
Tema huvide fookus on olnud teoreetilise astrofüüsika erinevatel aspektidel, nagu täheatmosfääride ja tähetuule füüsika, atmosfääriväliste tähespektrite omadused, täheplasma teooria ja kosmoloogia, aga eelkõige neid protsesse kirjeldavate võrrandite analüüs ja üldistamine.
Teadustöö viis Arved-Ervin Sapari 1978. aastal Goddardi kosmoseuuringute keskusesse USAs, kus tal oli harukordne võimalus salvestada tehiskaaslasega International Ultraviolet Explorer väljaspool atmosfääri vaadeldud tähtede ultraviolettspektreid.
Arved-Ervin Sapar oli oma eriala liider terves Nõukogude Liidus ja panustas ülemaailmselt selle arengusse, olles Euroopa astronoomia ühingu asutajaliige. Aastatel 1976–1991 juhtis ta Nõukogude Liidu täheatmosfääride füüsika töörühma, 1976–1994 oli rahvusvahelise astronoomia liidu täheatmosfääride teooria komisjoni korralduskomitee liige ja 1989–1993 NSV Liidu astronoomiaühingu kaasesimees ning sellest välja kujunenud Euraasia astronoomiaühingu büroo ja juhatuse liige. Heidelbergi ülikoolis pidas ta juba 1981. aastal loenguid täheplasma kineetikast. Ka pensionipõlve pidades jätkas ta teadustööd oma meelisvaldkondades.
Veerand sajandit oli Arved-Ervin Sapar Tartu observatooriumi publikatsioonide toimetaja ja peatoimetaja. Kõigis oma ametites pidas ta oluliseks eesti teaduskeele kõrge taseme hoidmist. Tema sulest on ilmunud üle 200 teadusartikli. Ta on viie monograafia autor või kaasautor ning kümne doktoritöö juhendaja. 1986. aastal autasustati Arved-Ervin Saparit Eesti teaduste akadeemia medaliga ja 2006. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Leiname akadeemik Saparit koos tema lese, laste ja nende perekondadega."
|
Suri akadeemik Arved-Ervin Sapar
|
https://novaator.err.ee/1608423227/suri-akadeemik-arved-ervin-sapar
|
1. detsembril suri 88-aastasena akadeemik ning astrofüüsik ja kosmoloog Arved-Ervin Sapar.
|
Koroonaviiruse omikronvariant tuvastati Rootsist saabunud inimesel. Viirusega on nakatunud ka teised sama seltskonna liikmed, aga nende puhul ei ole viirustüvi veel selgunud, vahendas Yle.
Omikronvariandi juhtum tuvastati Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonnas.
Uusimaa maakond hõlmab muu hulgas Soome pealinna Helsingit ning selles elab kokku 1,7 miljonit inimest. Tegemist on ka Soome kõige tihedamini asustatud piirkonnaga ning koroonaviiruse juhtumeid on seal tuvastatud selgelt rohkem kui mujal riigis.
Viimase ööpäevaga tuvastati Soomes 1622 koroonanakkuse juhtu, mis on uus ööpäevarekord. Eelmine rekord sündis päev varem.
Viimase kahe nädalaga on registreeritud umbes 15 900 nakatumist, mida on umbes 4500 võrra rohkem kui eelnenud kahenädalasel perioodil.
Soomes on kogu pandeemia vältel tuvastatud 189 730 koroonajuhtu.
Kahe nädala nakatumus 100 000 elaniku kohta on tõusnud 288-le. Eelmisel kahel nädalal oli see 206.
Haiglates oli kolmapäeval 275 koroonahaiget, neist 51 vajas intensiivravi.
Kahe doosiga on koroona vastu vaktsineeritud 81,9 protsenti 12-aastastest ja vanematest elanikest ehk umbes neli miljonit inimest. Esimese doosi on saanud 86,9 ja kolmanda kuus protsenti soomlastest, kel aastaid vähemalt 12.
|
Soomes leidis kinnitust esimene omikroni tüve juhtum
|
https://www.err.ee/1608423218/soomes-leidis-kinnitust-esimene-omikroni-tuve-juhtum
|
Soomes tuvastati ühel koroonasse nakatunud inimesel omikrontüvi, teatas neljapäeval terviseamet (THL).
|
HC Tallinn peab mõlemad EHF European Cupi kolmanda eelringi kohtumised pealinnas ning Põlva Serviti võõrustab pühapäeval Venemaa klubi Saratovi SGAU, kellele avamängus kaotati ühe väravaga.
"Väravapostide vahel on kõik korras ja julgen öelda, et meeskondlik kaitse on paranenud. Rünnak on veidi kõikuvam ning seal tahaks rohkem näha liidrite esilekerkimist ja vastutuse võtmist. Kerge ülesanne meid pühapäeval muidugi ei oota – üheväravaline kaotus piisavalt suureks võiduks mängida," rääkis Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Saratov on mullusega võrreldes tehnilisemalt ja ladusamalt tegutsemas. Tagaliin on neil väga ohtlik mängujuht Sergei Bolotini ja vasaksisemise Artjom Ponomarjovi näol ning keskkaitsesse toodud kahemeetrine Ivan Nekrassov on kõva täiendus," analüüsis Musting.
HC Tallinna vastaseks on hetkel Rootsi meistriliigas viiendat kohta hoidev Alingsas HK.
"Vastane on kahtlemata väga tugev. Alingsas mängib sarnases stiilis, mille suunas meiegi üritame liikuda. Rootslased mängivad meeskondlikult, neil on väga head ääred ja tugevad viskajad," ütles HC Tallinna peatreener Bo Östergaard.
"Arvestades, et meil pole üheski kohtumises olnud täiskoosseisu, siis olen mängijate üle uhke. Peame pidevalt otsima uusi lahendusi, kui mõni pallur kas vigastuse tõttu või muul põhjusel rivist langeb. Aga platsil võideldakse ja sunnitakse end paremini mängima," lisas Östergaard.
"Nädalavahetus ei tule lihtne, sest kolm ukrainlast jäävad eemale. Täiskoosseisus arvaksin meil olevat päris hea šanss, nüüd peame tegema maksimumsoorituse. Aga seda me üritama lähme ja kas realistlikult või mitte, seame eesmärgiks edasipääsu," kinnitas Östergaard.
Eesti klubide euromängud sel nädalavahetusel:
4.12. kell 14.00 Alingsas HK – HC Tallinn (Sõle spordihoones)
5.12. kell 14.00 HC Tallinn – Alingsas HK (Kalevi spordihallis)
5.12. kell 17.00 Põlva Serviti – Saratovi SGAU (Mesikäpa hallis, avamäng 24:25)
|
HC Tallinn ja Põlva Serviti valmistuvad eurosarja mängudeks
|
https://sport.err.ee/1608423122/hc-tallinn-ja-polva-serviti-valmistuvad-eurosarja-mangudeks
|
Sel nädalavahetusel mängivad EHF European Cupi kolmanda ringi eelkohtumisi HC Tallinn ja Põlva Serviti.
|
Kohal oli Music Estonia eestvedamisel ligi 20-liikmeline delegatsioon Eestist, sealhulgas artiste, agente, festivalide ning muusikaorganisatsioonide esindajaid. Eesti delegatsiooni eestvedaja Music Estonia juht Ave Tölpt rääkis valdkonna olukorda kommenteerides, et raske on olnud just 2021. aasta ja seda seetõttu, et sektori tegijad on olnud eelmise aasta väsimuses positiivse muutuse ootuses ja varasemalt kogutud ressursid paljudel ettevõtetel juba eelmisel kriisiaastal kasutatud. Sel aastal on tulnud hakkama saada väga järskude tõusude ja langustega.
"Valdkonnas üldiselt on kõige tugevamalt muutunud ürituste planeerimine. Nii korraldajate kui ka publiku reageerimisaeg on väga üürike, kasutatakse kõiki avanevaid võimalusi, sest uusi ei pruugi tulla," rääkis Tölpt.
"Kindlasti ei ole see jätkusuutlik viis, mis paneb raskesse olukorda nii korraldaja, artisti kui ka publiku, kuid senikaua, kui me ei suuda riikidena tekitada viiruse vastu immuunsust, on raske sektorit taaskäivitada ja nii igal pool maailmas," jätkas ta.
"Loomulikult tahaksin loota, et videosilla vahendusel toimunud etteasted festivalidel on mõjutanud positiivselt nende artistide kuulamisnumbreid, mis on üks võimalus tegeleda tulubaasi kasvatamisega sellest allikast – kuid need on muidugi palju väiksemad numbrid kui live -esitustest saadav tulu."
WOMEX-il on lisaks ka temaatiline dokfilmi programm ning mentorprogrammid bändidele. Seesugused valdkonnasisesed kohtumised annavad parema võimaluse peegeldada koroonavintsutustega seonduvaid muresid, hetkeolukorda ning teha plaane ja tulevikuprognoose, nii palju kui see praeguse info puhul võimalik on.
Nädal enne WOMEX-it toimus Kataloonias, Manresas ligi 1200 delegaadiga traditsioonilisele Vahemere kultuurile ja maailmamuusikale fokusseeritud professionaalide kokkusaamine Fira Mediterrània of Manresa, mida väisas Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa. Mõlema sündmuse näol on tegemist pärimus- ja maailmamuusika professionaalide kohtumispaigaga, mis pakuvad arutelusid konverentsi, kontserte ja öist DJ-programmi ja muidugi muusika- ja artistide vahendust.
Manresa Fira Mediterrània kokkusaamisel osalenud Noormaa toob muutusena sektoris välja pikema ette planeerimise. "Artiste kinnitada ja valida julgetakse alles 2023. aasta suveks, mõningatel juhtudel räägitakse isegi 2025. aastast. Samuti on eelisseisus väiksemad koosseisud, sest nende puhul on muutused reisikorralduses väiksemat kulu nõudvamad," selgitas Noormaa ja lisas, et ühe tendentsi ja muutusena tajub ta sektoris koostööd ka ühe piirkonna tegijate vahel.
"Valitakse artiste, kes on samas piirkonnas juba tuuritamas või lepitakse meie puhul siis näiteks Balti riikides või Skandinaavias tegutsevate korraldajatega omavahel kokku, et tehakse üks ühine tuur. Nii vähendame oluliselt reisikulusid ja saame pakkuda kaugemalt kohale sõitvale artistile rohkem esinemisvõimalusi, sest korraldamine muutub järjest kallimaks nagunii," analüüsis Noormaa.
Maailmamuusikaturg kui nišiturg
14 aastat artistide, teiste hulgas Trad.Attack!-i, Mari Kalkuni ja Puuluubi, välisagendina tegutseva Juliana Voloži sõnul on maailmamuusikaturg olnud alati ikkagi nišiturg, kus juba enne pandeemiat ei liikunud suurt raha.
"Maailmamuusikale on omane, et artistid elavad enamasti kultuuriruumis, mille muusikat nad esitavad ja vahendavad ning tihtipeale on need madala sissetulekuga riigid. Nii on mõnedki festivalide korraldajad, toimumiskohtade pidajad, artistid ja ka agendid leidnud endale uue väljundi sektorist väljaspool, et üldse ellu jääda," selgitas Volož.
"Samuti on festivalide ja sündmuste eelarveid vähendatud, varasemalt kinnitatud artiste ei kanta festivali edasilükkumisel uude aastasse, vaid esinemised pigem tühistatakse, rahvusvaheliselt olnud suur probleem vaktsiinide sertifitseerimisega. Nii ei ole sugugi kindel, et sektor üldse 100 protsenti taastub. Kindlasti ei ole ta enam kunagi endine," märkis ta.
WOMEX-il oli Eestist Music Estonia eestvedamisel kohal ligi 20-liikmeline delegatsioon. Autor/allikas: pressimaterjalid
Volož toob lisaks veel välja, et peamine maailmamuusika valdkonnasisene areng paistab silma suhtumise muutuses ja koostöö väärtustamises. "Järjest rohkem festivale ja ka agentuure, kes varem pidasid üksteist esmajärjekorras konkurentideks, on nüüd mõistnud, et sektori päästab omavaheline koostöö."
Ta lisas, et nii ongi tekkinud mitmeid platvorme ja lahendusi, kus koos leitakse ühistele artistidele laiem turg ja suurem nähtavus. "Hea näide on 17 festivali vastloodud digitaalne platvorm Culturas360°, kus kahe päeva jooksul esitletakse artiste üle maailma ning eelkõige on fookuses äärealadel ja keerulises poliitilises olukorras tegutsevad muusikud. "Samuti on loodud muusikuid vahendavate agentide ühing AGIMA, kus olen ka ise tegev," lisas Volož.
COVID toonud välja nõrkused
Solidaarsusele ja sektorisiseste lahenduste otsimisele keskendus ka WOMEX-i paneeldiskussioon "Taasehitades katkist sektorit katkises maailmas". Paneeli ühe osaleja, Beirutis elava kirjaniku, filmitegija ja raadiohääle Jackson Allersi sõnul on valdkonnas oluline küsimus hetkel selles, kuidas aidata muusikuid piirkondades, kus riiklik abi pandeemia tagajärgedega tegelemiseks puudub sootuks.
Allersi sõnul on COVID-19 välja toonud nõrkused maailmamuusika ökosüsteemis – piirkondades, kus valitsuse toe puudumise tõttu olid muusikud juba enne pandeemiat keerulises seisus, on viimase aasta jooksul ebavõrdsus süvenenud veelgi. Seetõttu saab sektorit uuesti taas üles ehitada ja sellest taastuda vaid valdkonna siseselt tegijatena vastutust võttes.
"Peame kohanema ja leidma lahendusi, kuidas live -kontserte anda, aga ka alternatiive live -kontsertidele, et jätkata muusika kui artistide geniaalsuse vormi levitamist ka keerulistes tingimustes," rääkis Allers.
Oluline noorte muusikute pealekasv
Kuidas siis minna edasi olukorras, kus teadmatust ja sellest tulenevat ebakindlust on maailmas, aga ka ühes pandeemias enim pihta saanud sektoris palju? Kuhu võiks areneda valdkond järgmise viie aasta jooksul?
"Nii Maailmamuusika suunal kui ka üldiselt valdkonnas suunal on väga oluline järgneva viie aasta osas silmas pidada noorte muusikute pealekasvu, juba tegevate artistide vaates fookuse uuesti seadmist ning nende toetamist, näiteks mentorluse toel," sõnas Tölpt.
Tölpt kinnitas ka eelnevalt väljatoodut, uskudes, et rahvusvahelised koostööd süvenevad. "Trendid muusikalises plaanis liiguvad ilmselt senisest enam valdkonnasisestele interdistsiplinaarsetele koostöödele ja esinemisvõimalustele just lähiriikides."
Volož usub, et viie aasta perspektiivis hübriidformaati, kus sündmused toimuvad samaaegselt nii live -kontsertite kui veebiülekannetena, arendatakse veelgi ja seesugune kaksiklahendus jääb ülemaailmselt püsima. "Sellega peab arvestama ning antud suunda arendama selliselt, et kogu maailmamuusika valdkond, riikidest sõltumata, saaks digitaalsest üritustest raha teenida."
Paneeldiskussiooni "Taasehitades katkist sektorit katkises maailmas" lõpetuseks jõudsid kolm esinejat Sonya Mazumdar, Alfredo Caxaj ning Jackson Allers arvamusele, et maailmamuusika sündmused muutuvad regionaalsemaks, kontserte antakse pigem lähipiirkondades ning üle maailma lennatakse vähem. Globaalset mõõdet loovad digitaalsed platvormid ja veebiülekanded. "Lisaks sellele saab võtmeküsimuseks valdkonna taastamisel üksteise toetamine ja koos lahenduste leidmine."
Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa vaatab tulevikku ehk kõige optimistlikumalt arvates, et niipea kui oleme viirusega elama õppinud ning taastub lennuliiklus, jõuab ka turg kiiresti endisele tasemele.
|
Ülevaade. Maailmamuusikamess Portugalis – positiivse muutuse ootuses
|
https://kultuur.err.ee/1608423092/ulevaade-maailmamuusikamess-portugalis-positiivse-muutuse-ootuses
|
Pärast üht digitaalset vaheaastat toimus Portos taaskord maailmamuusikamess WOMEX, mis ühendas enam kui 2500 muusikaprofessionaali 102 riigist. Pandeemiast tulenevalt olid ka WOMEX-i arutelude põhiteemad muutused meelelahutusvaldkonnas, nendega toimetulek ning lahenduste otsimine, et aidata sektor uuesti jalule.
|
Christian Eriksen pole Euroopa meistrivõistlustest saadik üheski ametlikus kohtumises mänginud. Koduklubi Interi eest taanlane mängida ei saa, kuna Itaalia kõrgliiga reeglid ei luba südamestimulaatoriga mängijatel Serie A-s mängida.
Taani meedia kohaselt on Eriksen viimastel nädalatel salaja treeninud koos oma lapsepõlveklubi OB-ga.
"Oleme väga õnnelikud, et Christian on otsustanud end meie klubi juures vormis hoida. Oleme temaga pidevas suhtluses olnud alates sellest, kui ta meie klubist lahkus," ütles OB spordidirektor Michael Hemmingsen B.T. vahendusel.
Väljaande kohaselt teeb Eriksen peamiselt kardiotrenne, kuid samuti harjutab ka palliga mängimist. Eriksen mängis OB noorteakadeemias aastatel 2005 kuni 2008, kui ta siirdus Hollandi tippklubisse Amsterdami Ajax.
Erikseni koduklubi Inter kinnitas oktoobris, et lubab taanlasel soovi korral klubist lahkuda, kuid seni pole Eriksen uut koduklubi leidnud. Erikseni on pikalt seostatud endise koduklubi Amsterdami Ajaxiga, kus mängib ka Hollandi koondislane Daley Blind, kellel on samuti südamestimulaator.
|
EM-il kokku kukkunud Eriksen treenib lapsepõlveklubi juures
|
https://sport.err.ee/1608423137/em-il-kokku-kukkunud-eriksen-treenib-lapsepolveklubi-juures
|
Sel suvel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel väljakul kokku kukkunud ja infarkti saanud taanlane Christian Erikseni treenib lapsepõlveklubi OB juures.
|
Lutfi Elvan oli tehnokraat, kes toetas traditsioonilist rahanduspoliitikat. Erdogan aga pooldab madalaid intressimäärasid. Erdogani hinnangul aitavad intressikärped suurendada eksporti, luua töökohti ja tuua riiki investeeringuid. Erdogani poliitika tõttu kiireneb riigis inflatsioon, vahendas Financial Times.
Alates aasta algusest on Türgi liir USA dollari suhtes kukkunud juba 40 protsenti. Türgi oktoobrikuine inflatsioon oli ligi 20 protsenti. Keskpank aga jätkab intressimäärade kärpimist.
Elvani asemel saab rahandusministriks Nureddin Nebati. Nebati toetab aktiivselt Erdogani rahanduspoliitikat.
Nebati sõnul proovis Türgi aastaid rakendada madalate intressimäärade poliitikat, kuid seisis silmitsi tugeva vastuseisuga. "Seekord oleme otsustanud seda rakendada. Praegustes turutingimustes pole intressimäärade madalal hoidmisega probleeme," ütles Nebati.
Viimase kahe aasta jooksul on Erdogan vallandanud kolm keskpanga juhti.
|
Türgi rahandusminister astus ametist tagasi
|
https://www.err.ee/1608423134/turgi-rahandusminister-astus-ametist-tagasi
|
Türgi rahandusminister Lutfi Elvan astus ametist tagasi, tema asemel saab ministriks president Recep Tayyip Erdogani lähedane liitlane Nureddin Nebati.
|
Hiiepuu on olnud ettevõtte turundusdirektor ja seejärel juhtinud juhatuse liikmena eri perioodidel äri- ja erakliendiüksuseid.
"Olen kindel, et sellega kaasnevad muudatused toovad ettevõttesse uut energiat ja julgust kasvatada konkurentsivõimet ning teenindada kliente tänasestki paremini," ütles Seppänen.
Seppäneni sõnul on üle 20 aasta tegevjuhina tegutsemist olnud pikk aeg, mille jooksul on ettevõte kasvanud väikesest mobiilsidefirmast interneti- ja TV teenuste pakkujaks.
"Praegu on nii ettevõtte kui ka minu vaatenurgast hea hetk kõrvale astuda. Mõne aasta tagused Santa Monica Networksi ja Starmani ostmisega seotud eesmärgid on tänaseks täidetud ning uus tehnoloogiline ajastu on käivitumas nii interneti kui ka TV toodete vallas," sõnas Seppänen.
Hiiepuu juhtis Elisa ühinemist Starmaniga. "Täna pole Elisa enam lihtsalt telekomi-, vaid on edukas meelelahutusettevõte, mis toob inimesteni kõrgkvaliteetsed TV- ja telkoteenused," ütles Hiiepuu.
Seppänen alustas telekommunikatsiooni tegevusalal Soomes 1994. aastal ja seda mobiiltelefonide ja arvutite jaemüügis. Alates aastast 2000 on ta juhtinud Elisa Eestit ja selle eelkäijat Radiolinja Eestit.
Hiiepuu alustas aastal 1995 Radiolinja Eesti turundusdirektorina ning jätkas aastal 2000 teenusoperaatorüksuse juhina. Alates 2009. aastast juhib ta erakliendiüksust ning viimasel kahel aastal on juhtinud lisaks ka Elisa Eesti strateegiaprotsessi. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ning on Tartu Ülikooli Ärijuhtimise magister (MBA).
|
Elisa Eesti sai uue juhi
|
https://www.err.ee/1608423131/elisa-eesti-sai-uue-juhi
|
Üle 20 aasta Elisa Eestit juhtinud Sami Seppänen lahkub ametist ning kolmapäevast alustas ettevõtte tegevjuhi ja juhatuse esimehena tööd Andrus Hiiepuu.
|
Pesapalliliigas MLB algas esimene tööseisak alates 1994/95 hooajast, kuna liiga kollektiivleping (Collective Bargaining Agreement ehk CBA) mängijate ametiühingu ja meeskondade vahel sai läbi.
"Täna on raske päev, kuid nagu olen varasemalt öelnud, siis kindlasti suudame leida ühise keele ja sõlmida uue kokkuleppe," ütles MLB juht Rob Manfred pressiteate vahendusel.
Kollektiivlepingu lõppemine tähendab seda, et sisuliselt on MLB-s tööseisak. Näiteks, lepinguta mängijad ei saa sõlmida klubidega uusi lepinguid ning lepingutega mängijad ei tohi suhelda oma koduklubidega.
Mängijate ametiühing ja MLB meeskonnad peavad enne uue hooaja algust sõlmima uue kollektiivlepingu, sest vastasel juhul ähvardab MLB mänge osaline või täielik ärajätmine.
MLB-s oli viimane tööseisak 1994/95 hooajal, kui kokku jäeti ära 948 mängu.
|
Pesapalliliigas MLB algas tööseisak
|
https://sport.err.ee/1608423086/pesapalliliigas-mlb-algas-tooseisak
|
Eesti aja järgi öösel vastu neljapäeva lõppes pesapalliliigas MLB seni kehtinud kollektiivleping.
|
Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamus, mis neljapäeval avaldati, ei ole Euroopa Kohtule siduv, kuid kohus üldjuhul arvestab sellega oma otsuse tegemisel. Euroopa Kohtu otsust samas küsimuses on oodata järgmise aasta alguses.
EL-i liikmesriikide liidrid saavutasid mullu detsembris kokkuleppe, mis võimaldab ühenduse ühisest eelarvest toetuste väljamaksmise siduda õigusriigi reeglite järgimisega liikmesriikides. Nii Ungari kui Poola esitasid juba märtsis selle kokkuleppe alusel koostatud regulatsiooni suhtes Euroopa Kohtusse kaebuse.
Mõlemad pöördusid kohtusse, kuna leidsid, et mehhanism, niinimetatud õigusriigi klausel, mis takistaks neile toetuste väljamaksmist, ületab EL-i aluslepingutes sätestatud institutsioonide pädevust.
Mõlemad riigid on Euroopa Liidus formaalse uurimise all seoses kahtlustega, et nende valitsused õõnestavad kohtute ja meedia sõltumatust. Kui Euroopa Kohus regulatsiooni õiguspärasuse kinnitab ja Euroopa Komisjon uut regulatsiooni rakendama hakkab, võib see mõlemad riigid jätta ilma võimalusest saada EL-i eelarvest miljardite eurode ulatuses toetusi.
|
Poola ja Ungari võivadki vaidluses õigusriigi üle EL-i toetustest ilma jääda
|
https://www.err.ee/1608423107/poola-ja-ungari-voivadki-vaidluses-oigusriigi-ule-el-i-toetustest-ilma-jaada
|
Euroopa Kohus lükkab ilmselt tagasi Ungari ja Poola taotluse peatada Euroopa Liidu regulatsioon, mis keelab toetuste väljamaksmise õigusriigi reegleid eiravatele liikmesmaadele, selgus neljapäeval kohtust saabunud seisukohast.
|
Alustagem nullist ehk põhiseadusest: "Eesti riigi eesmärk on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade". Ning: "Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult". Miks siis praegu tundub, et riik on otsustanud tegutseda vastupidiselt: pürib odava toorme maaks ning jätab unarusse keele, kultuuri ja looduse?
Meil on prioriteetide kriis
Mõtleme rahast. Ma tooksin väikese võrdluse selgitamaks riigi rahalisi prioriteete. Rail Balticu Tallinnast Poola-Leedu piirile kulgeva raudteeühenduse kogumaksumuseks on hinnatud 5,8 miljardit eurot, sealjuures on Euroopa Liit valmis kaasfinantseerima projektikuludest kuni 85 protsenti. Esialgsetel hinnangutel on Eesti osa maksumus 1,35 miljardit eurot, millest Eesti omafinantseering on 229 miljonit eurot. Need summad suurenevad pidevalt.
Otsus ehitada Rail Baltic kõige kallimale uuele trassile tehti riigikogus uisapäisa ja üle jala. Lugege siit, kui kergekäeliselt otsustatakse palju suuremate rahade kasutamist, samal ajal kui finantse vajaksid tähtsamad valdkonnad.
Kõrgharidusest on hinnanguliselt puudu sada miljonit eurot, seega saaksime Rail Balticu ehitamiseks plaanitud raha eest saaksime 2,29 kvaliteetse tasuta kõrghariduse jätkumist. Ehk oleks 229 miljoni eest võimalik saada nii tasuta kõrgharidus kui ka kohaliku raudteevõrgu rekonstrueerimine, mis on riigi tegelik vajadus. Neid summasid võrreldes paistab ilmselgelt, et haritus ei ole praegu Eesti Vabariigis prioriteet, nagu ei ole seda ka regionaalpoliitika ega loodushoid.
Olgu võrdluseks ka meenutatud, et Eesti Vabariigi riigieelarve on 13 miljardit eurot. Kindlasti on meil võimalik sinna tegelikult paigutada ka kõrghariduse iga-aastane toetamine. Selleks on vaja tahet.
Poliitikud jagavad igal aastal katuserahaks kolm miljonit eurot. Kui esimese asjana suunata kõrgharidusse need kolm miljonit, saaks lappida augu, mis praegu haigutab ülikoolide õppejõudude ning üldhariduskoolide õpetajate vahel õppejõudude kahjuks. Jah, just nii praegu on, kooliõpetaja palk on suurem kui õppejõu oma, mis tekitab ülikoolides heade õppejõudude puuduse, kuna õppejõud liiguvad üldhariduskoolidesse õpetajateks.
Väärtused vs killustik
Miks ma mainisin loo alguses killustikku? Sellepärast, et võrdluseks toodud Rail Balticu tegelik eesmärk on tõsta pinnast ühest kohast teise. Raudteeühendus Euroopaga on meil olemas, piisaks mõningasest remondist ja reisirong Berliini poleks midagi keerulist. Elurikkuse hääbumise ja kliimakriisi ajastul peaks hoiduma kõigest, mis allesjäänud loodusmaastikke rikub ning enim süsinikku siduva pinnasega märgalasid lõhub.
Suurprojekt, millel puudub tegelik vajadus ja mõte ning mis on loodusele kahjulik, on kilplastele paslik ettevõtmine, aga mitte Eesti riigile. Niimoodi mõtleval riigil ei ole tulevikku.
Millisel Eestil on tulevik?
"Eestlased on ju tegelikult nutikad. Me oleme suutelised mõtlema killustikust kaugemale."
Kuidas me saaksime korraga kaitsta keelt, kultuuri ning loodust? Loomulikult tarka ja teadmuspõhist riiki ning majandust prioritiseerides. Eestlased on ju tegelikult nutikad. Me oleme suutelised mõtlema killustikust kaugemale.
Me saame hakkama ka innovatiivsete, teadust ja leiutamist vajavate majandusharudega, me suudame luua huvitavat ja vaimu arendavat kultuuri. Me suudame luua maailmasse väärtust juurde oma ajudega.
Selleks, et suunduda ajude ragistamisel põhineva majandusega tuleviku-Eestisse, on meil vaja hoida kõigile avatud tasuta kõrgharidust. Igaüks meie seast, kellel on potentsiaali olla tark ja nutikas, peab saama haridusmaastikul rännata nii kõrgele kui võimalik, et tema kutsumus avaneks võimalikult kõrgel tasemel.
Me ei tohi tekitada ühiskonda, kus nutikad jäävad haridusest kõrvale, kuna nende vanematel pole olnud killustikuliigutamise alast andekust, vaid nad on olnud vaesed ülikooliõppejõud või teinud mõnd muud vajalikku, ent mitte eriti kõrgelt tasustatud tööd.
Haridus, teadus ja kultuur ei saa olla vaadeldud majandusharudena, need valdkonnad on midagi, mida me eluks vajame, mis on palju enamat kui teenus. Neist valdkondadest moodustub meie identiteet ja tulevikuvõimalus. Me peame neid hoidma just nagu loodust meie ümber. See on koht, kus riik peab võtma vastutuse ja tagama täie teadlikkusega keele, kultuuri ja looduse säilimise tulevastele põlvedele.
Me tahame ju, et saja aasta pärast saaks uhkelt öelda: "Siin on Eesti, looduskaunis maa, kus elavad targad inimesed", mitte: "Siin on Eesti, kunagi kaevandati siin killustikku ja fosforiiti, nüüd pole siin suurt midagi alles, ja me ei tea neist inimestest ka midagi, mingit kultuuri neil ei paista olevat, elavad vaesuses omaenda poolt rüüstatud maal."
Rektorite nõukogul on nüüd vastutus kõrghariduse lobitöö eest. Nii nagu on ilmnenud, et riik ei kaitse loodust ja looduskaitsjad peavad käima lobitöö korras riigikogujatele meenutamas, et Eesti loodus vajab kaitset ja tulevastele põlvedele säilitamist, peavad ka kõrghariduse kaitsjad käima killustikukaevandajatega võrdse intensiivsusega oma valdkonna rahastamist nõudmas.
Tuleb loota, et eksrektorist president Alar Karis ei lase meie kõrgharidust lõplikult eliitteenusena ära lörtsida.
|
Piret Räni: oleme justkui unustanud, milleks meile Eestit vaja on
|
https://www.err.ee/1608423101/piret-rani-oleme-justkui-unustanud-milleks-meile-eestit-vaja-on
|
Kõrgharidusdebatti vaadeldes tekib tunne, et me oleme ära unustanud, milleks on eestlastele vaja Eesti Vabariiki. Igatahes mitte selleks, et haridusest saaks eliitteenus ja loodusest metsavaba killustikukaevandus, kirjutab Piret Räni.
|
1924. aasta 27. aprillil sündinud Viktor Preiman siirdus 19-aastasena vabatahtlikult Soome armeesse, mille ridades osales kuni 1944. aasta augustini kaitselahingutes Kagu-Soomes. Eestisse naastes liitus Preiman metsavendadega.
Preiman õppis Leningradis Lesgafti-nimelises kehakultuuriinstituudis ja võitis Eesti meistrivõistlustel medaleid suusatamise teatesõidus ja aerutamises.
Aastatel 1954 kuni 1959 töötas Preiman Spartakis suusatreenerina ning alates 1959. aastast kuni 1989. aastani töötas Preiman Dünamos ja Kalevis aerutamistreenerina.
Preimani õpilaste hulka kuuluvad näiteks Are Eller, Taavi Rajasalu, Ivar Metsküll, Jaan Koppel, Renee Preiman jpt.
1985. aastal sai Viktor Preiman ENSV teenelise treeneri aunimetuse, 1987. aastast oli ta Kalevi auliige ning 2015. aastal andis president talle Kotkaristi V klassi teenetemärgi.
Viktor Preimani ärasaatmine toimub Pärnamäe kalmistu suures saalis 10. detsembril kell 13.30.
|
Suri endine aerutaja ja treener Viktor Preiman
|
https://sport.err.ee/1608423029/suri-endine-aerutaja-ja-treener-viktor-preiman
|
Eesti aerutamisföderatsioon teatas, et 97-aastaselt suri endine aerutaja ja pikaaegne treener Viktor Preiman.
|
Kurz teatas, et lahkub poliitikast, kuna tahab rohkem keskenduda oma perekonnale.
Oktoobris astus Kurz korruptsioonisüüdistuste tõttu tagasi kantsleri ametikohalt. Tema tagasiastumine võimaldas võimule jääda senisel Rahvapartei koalitsioonil rohelistega. Uueks kantsleriks sai Alexander Schallenberg.
Kurz eitab kõiki korruptsioonisüüdistusi.
Kurzi lahkumine poliitikast tuli Austrias paljudele üllatusena. Meedia spekuleeris, et Schallenberg on vaid ajutine kantsler ja Kurz naaseb pärast oma nime puhastamist ametisse, vahendas Deutsche Welle.
Kurzi asemel saab erakonna juhiks siseminister Karl Nehammer.
|
Austria ekskantsler Sebastian Kurz lahkus poliitikast
|
https://www.err.ee/1608423038/austria-ekskantsler-sebastian-kurz-lahkus-poliitikast
|
Austria endine Kantsler Sebastian Kurz teatas neljapäeval, et lahkub poliitikast. Kurz astus tagasi Konservatiivse Rahvapartei esimehe kohalt.
|
Belchatowi algkoosseisu kuulunud Täht tegi kaasa kogu kohtumise ning tõi 14 punkti (+5), olles sellega resultatiivsuselt teine mees oma meeskonnas. Ta realiseeris 20 rünnakust 11, 3 punkti tuli blokiga, vahendab Volley.ee.
Võrkpalli Meistrite liigas kohtusid kolmapäeval Andri Aganitsa ja Märt Tammearu koduklubid VfB Friedrichshafen ja Roeselare Knack. Võõrsil võttis 3:2 (25:18, 23:25, 25:16, 22:25, 15:9) võidu Roeselare meeskond.
Vahetusest sekkunud Aganits tõi 4 geimiga Saksamaa klubile kaks punkti (+0), Tammearu ravib kõhulihasevigastust ja Roeselare ridades kaasa ei teinud.
Henri Treiali koduklubi Maaseiki Greenyard sai Meistrite liiga B-alagrupis 0:3 kaotuse Ankara Ziraat Bankasilt. Treial sai kirja täismängu ning panustas seitse punkti (+6).
Eesti rahvusmeeskonna peatreener Cedric Enardi juhendatav Berliini Recycling Volleys sai D-alagrupis 3:0 jagu Serbia klubist Novi Sadist.
|
Täht ja Belchatow teenisid eurosarjas kindla võidu
|
https://sport.err.ee/1608422963/taht-ja-belchatow-teenisid-eurosarjas-kindla-voidu
|
Robert Täht aitas oma koduklubi Belchatowi Skra CEV Cupi 1/16-finaalis 3:0 (25:15, 25:20, 25:21) võiduni Tšehhi klubi Dukla Libereci vastu.
|
Alates 3. detsembrist saavad reede õhtuti telemängu "Kuulsuste lahing" stuudios kokku näitlejad, kes tuntud nii teatrilavadelt kui ka kinolinalt. Igas saates lähevad vastamisi kaks meeskonda, kes hakkavad mõõtu võtma suures viktoriinis, kus võetakse ette küsimused muusikast, teatrist, meelelahutusest ja paljust muust. Telemängu ohjavad Maire Aunaste ja Marko Reikop.
Reedeses avasaates lähevad vastamisi kaks pealinna teatrit. Tallinna Linnateatri au kaitsevad "Kuulsuste lahingus" Piret Kalda, Argo Aadli ja Andero Ermel ning Eesti Draamateater on kohal koosseisus Merle Palmiste, Rein Oja ja Taavi Teplenkov.
Nädal hiljem võtavad mõõtu Vanemuise teatri näitlejad Saara Nüganen, Margus Jaanovits ja Ken Rüütel ja Paide Teatri noor jõud Maria Paiste, Jan Teevet ning Johannes Richard Sepping. Oodata on tulist lahingut ka Endla ja Rakvere teatri, Ugala ja Kuressaare teatri vahel ning saatega liituvad veel mitmed filmilinalt tuntud tandemid ning väiketeatrite esindajad.
Saatesarja režissöör on Sander Allikmäe, toimetaja Anne-Mari Müller, produtsendid Tarmo Kiviväli ja Maarek Toompere (Thors Films) ning Age Kraus (ERR).
"Kuulsuste lahing" alustab ETV-s reedel kell 20.00.
|
Telemäng "Kuulsuste lahing" toob ETV ekraanil kokku Eesti näitlejad
|
https://menu.err.ee/1608423026/telemang-kuulsuste-lahing-toob-etv-ekraanil-kokku-eesti-naitlejad
|
Reedel, 3. detsembril kell 20.00 alustab ETV ekraanil meeleolukas telemäng "Kuulsuste lahing", kus teadmistes ja nutikuses hakkavad mõõtu võtma Eesti tuntud näitlejad. Saadet juhivad Marko Reikop ja Maire Aunaste.
|
Edmonton Oilers alistas 5:2 tulemusega Pittsburgh Penguinsi. Võitjate poolel viskas kaks väravat Zach Hyman, ühe tabamuse said kirja Kailer Yamamoto, Evan Bouchard ja Connor McDavid. Edmonton on võitnud 16 ja kaotanud viis kohtumist ning on NHL-i läänekonverentsis esimesel kohal.
Idakonverentsi liider Toronto Maple Leafs teenis 8:3 võidu Colorado Avalanche'i üle. Toronto eest viskasid värava kuus erinevat mängijat, Auston Matthewsi tegi kübaratriki. Torontol on kirjas 17 võitu ja seitse kaotust.
New York Rangers alistas suurrivaali Philadelphia Flyersi 4:1. Rangersi eest viskasid värava Jacob Trouba, Dryden Hunt, Chris Kreider ja Artemi Panarin. Philadelphia auvärava skooris Morgan Frost. Rangers hoiab idakonverentsis 14 võidu ja seitsme kaotusega viiendat kohta.
Tulemused:
Philadelphia Flyers - New York Rangers 1:4
Colorado Avalanche - Toronto Maple Leafs 3:8
Vancouver Canucks - Ottawa Senators 6:2
Seattle Kraken - Detroit Red Wings 3:4
Vegas Golden Knights - Anaheim Ducks 5:6
Pittsburgh Penguins - Edmonton Oilers 2:5
|
NHL: Edmonton jätkab läänekonverentsi tipus
|
https://sport.err.ee/1608422936/nhl-edmonton-jatkab-laanekonverentsi-tipus
|
Jäähokiliigas NHL alistas möödunud öösel Edmonton Oilers 5:2 tulemusega Pittsburgh Penguinsi.
|
Abe astus peaministri kohalt tagasi eelmisel aastal. Siiski on Abe endiselt mõjuvõimas poliitik oma koduparteis (LPD). Jaapani peaminister Fumio Kishida on samuti LPD liige. Partei võitis ka viimased Jaapani parlamendivalimised, vahendas The Times.
"Iga relvastatud sissetung Taiwani kujutaks endast tõsist ohtu Jaapanile. Taiwani kriis oleks Jaapani kriis, see oleks ka Jaapani-USA liidu kriis," ütles Abe.
"Pekingi poliitikud ja eriti Xi Jinping peavad sellest aru saama," lisas Abe.
Taiwan on de facto iseseisev alates 1949. aastast, kuid Hiina kompartei näeb seda enda provintsina ja on lubanud selle vajadusel jõuga tagasi võtta.
Jaapan tunnistab, et Taiwan on Hiina suveräänne osa. Jaapan seisab siiski vastu kõikidele katsetele, kus Hiina vallutaks saareriigi jõuga tagasi.
LPD poliitikud toetasid varem suuremat suhtlemist Hiinaga. Viimastel aastatel on pinged aga kasvanud. Jaapani poliitikuid ärritab ka Pekingi kasvavad nõuded vaidlusalustele Senkaku saartele. Hetkel haldab saari Jaapan.
Abe avaldas toetust ka Taiwani taotlusele ühineda Vaikse ookeani piirkonna partnerluse lepinguga (CPTPP).
"Tugevam Taiwan, vabadust ja inimõigusi tagav Taiwan on samuti Jaapani huvides. See on kogu maailma huvides," ütles Abe.
Peking reageeris Abe kommentaaridele vihaselt.
"Endine peaminister Shinzo Abe eiras ühe Hiina põhimõtet ja tegi Taiwani küsimuses valesid märkuseid," ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin.
|
Shinzo Abe: Hiina sissetung Taiwani ohustaks Jaapani julgeolekut
|
https://www.err.ee/1608422954/shinzo-abe-hiina-sissetung-taiwani-ohustaks-jaapani-julgeolekut
|
Jaapani endine peaminister Shinzo Abe ütles, et Hiina sissetung Taiwani ohustaks ka Jaapani julgeolekut.
|
"The Well" on järg Maria Metsalu 2017. aastal esietendunud soolotööle "Mademoiselle x", mis janunes inimliku läheduse, puudutuse ja kaastunde järele.
Oma eelmise soolotööga tuuritas Metsalu edukalt mitmel pool Euroopas ja New Yorgis. Uude töösse on Metsalu kaasanud tekstilooja Jaakko Pallasvuo Soomest, inglise muusiku Oxhy ning serbia juurtega etendaja Bosa Mina. Eestist liituvad metallikunstnik Tarvo Porroson ja valgustaja Priidu Adlas.
Lavastuse "The Well" peategelasel pole perekonda, sõpru ega sidemeid. Ta langetatakse kaevu oma nelja psühhoterapeudi poolt – need on AJ, Brian, Kevin ja Nick. Tema ülesandeks, kaevu põhjas nahkdiivanil lamades, on kirjutada ja anda maailmale tagasi struktuur.
Lavastuse ruum muutub erootiliseks mõttemaailmaks – sisemiseks ja salajaseks ruumiks. See ruum mõjub vangistavalt vääralt käituvale ja reaalsusest eraldatud kehale, mis kuuleb asju, mida ei tohiks kuulda, ja näeb asju, mida seal pole.
"The Well" kujutleb pealtvaatajate tavapäraselt vaid tunnistavat pilku kliinilise pilguna. See on kutse publikule tunnetada oma võimu ja teadvustada, kuidas see mõjub laval olevale kehale, jäämata vaid passiivseks vaatlejaks.
Maria Metsalu (1990) on eesti päritolu koreograaf ja kunstnik, kes lõpetas 2016. aastal Amsterdami Kunstiülikooli SNDO (School for New Dance Development). Metsalu käsitleb performance 'it kui radikaalset ruumi, mis on võimeline looma uusi tähendusi ning vaatamis- ja nägemisviise.
"The Well" esietendub 20. detsembril, järgmised etendused toimuvad 21., 22., 28. ja 29. detsembril kell 19.30 Kanuti Gildi SAALis.
22. detsembri etendusele järgneb vestlus, mida viib läbi Maria Arusoo.
Vahetult enne esietendust, 19. Detsembril avaneb Eesti kunstiakadeemia väligaleriis Metsalu, Pallasvuo ja Porrosoni ühisnäitus, kus saab näha lavastusega seotud ja meeskonna loodud visuaale ja tekste.
Lavastus on inglise keeles.
|
Maria Metsalu lavastus "The Well" kutsub publikut üles tunnetama oma võimu
|
https://kultuur.err.ee/1608422960/maria-metsalu-lavastus-the-well-kutsub-publikut-ules-tunnetama-oma-voimu
|
20. detsembril esietendub Kanuti Gildi SAALis Maria Metsalu lavastus "The Well". Lavastusega soovib autor, et publik tunnetaks oma võimu ning teadvustada, kuidas see mõjub esinejale.
|
9.-12. detsembrini pidi Osakas toimuma iluuisutamise GP-sarja viimane etapp, kuid alates 30. novembrist sulges Jaapan piirid ning ei luba riiki ühtegi välismaalast. Otsus on tingitud uue koroonatüve omikroni levimise piiramiseks.
Rahvusvaheline Uisuliit tõi oma avalduses välja, et reisipiirangud, karmid karantiininõuded ja logistilised raskused olid peamised põhjused, miks GP-sarja etapp ära jäetakse. Rahvusvaheline Uisuliit üritas koostöös Jaapani Uisuföderatsiooniga leida võimalikku lahendust, kuid pidi tõdema, et GP-sarja etappi oleks piirangute tõttu võimatu korraldada.
Rahvusvaheline Uisuliit lisas, et finaaletapp korraldatakse võimaluse korral hooaja lõpus, sellekohane otsus langetatakse võimalikult kiiresti.
Iluuisutamise GP-finaaletappi peetakse üheks olulisemaks võistluseks enne Pekingi taliolümpiamänge. Kuue GP-etapi järel selgusid igal alal kuus paremat, kes finaaletapile pääsesid.
Meestest tagasid koha jaapanlased Yuma Kagiyama ja Shoma Uno, ameeriklased Vincent Zhou, Nathan Chen ja Jason Brown ning venelane Mihhail Koljada. Naistest pääsesid finaaletapile venelannad Kamilla Valijeva, Anna Štšerbakova, Jelizaveta Tuktamõševa, Maia Hromõhh ja Aljona Kostornaja ning jaapanlanna Kaori Sakamoto.
Paarissõidus teenisid koha finaaletapile neli Venemaa, üks Hiina ja üks Jaapani paar ning jäätantsus Prantsusmaa, Venemaa, Kanada, Itaalia ja kaks USA paari.
|
Iluuisutamise GP-sarja finaaletapp jääb uue koroonatüve tõttu ära
|
https://sport.err.ee/1608422918/iluuisutamise-gp-sarja-finaaletapp-jaab-uue-koroonatuve-tottu-ara
|
Neljapäeval teatas Rahvusvaheline Uisuliit (ISU), et iluuisutamise GP-sarja finaaletapp Osakas jäetakse ära.
|
EXPO 2020 maailmanäitusel Dubais koosneb Korea paviljon 1597 pöörlevast kuubikust, mille eesmärk on sümboliseerida riigi ja rahva mobiilsust. Liitreaalsuse abil õnnestub heita pilk nutikatele taristutehnoloogiatele rajatud virtuaalsesse linna. Skaneerides QR-koodi oma mobiilseadmesse maandub 21. sajandi lennuväljakule Hyundai Motorsi vesinikkütusel töötav droon.
Järgmises vaatluspunktis hõljub Dubai taevas uhke vesinikudroon. See kõik tundub nii tõetruu ja paneb igatsema sellist tulevikku päriselt. Juba mõned tunnid hiljem olen keset kõrbe lennukompanii Emirates aerodroomil. Varsti tõuseme teslalikult täiesti hääletult uudse vesiniku- ja päikeselennukiga pilve piirile. Virtuaalreaalsuse prillide abil saab nautida maailma parima lennufirma pardateenindust.
Innovatsiooni juhtriigid jutustavad meile oma paviljonides lugusid meid ootavast tulevikust. Aga meie? Valdavalt räägime oma e-Eestist. Sel ajal, kui teised püüdlevad kuhugi, siis tundub, et meie juba olemegi täiuslikud.
Rahulolu on teatavasti paigalseis, et mitte öelda tagasiminek. Sestap peaksime rohkem välja näitama seda, milles me tahame olla parimad. Milliseid lugusid me võiksime jutustada 2025. aastal Osaka EXPO-l?
Ma usun, et märksõnad on droonid ja autonoomne mobiilsus. Näiteks SKYCORP on vesiniktehnoloogia abil pikendanud droonide lennuaega minutitelt lausa tundidele. Futuristliku välimusega nutidroonid kannavad nime e-Drone Zero. Luues täisautonoomse struktuuri on võimalik mitte ainult vähendada kalli mehitatud lennunduse vajalikkust, vaid ka maapealset liiklust.
Kui me Eestis oleks kasutanud droone tervisekriisi lahendamisel nagu Dubai, siis võiksime ehk juba nüüd olla Euroopa üks juhtivaid riike. Emiraadiriik tuli möödunud aasta juulis välja kõige eeskujulikuma drooniseadusega maailmas. See võimaldab kasutada droone medikamentide transpordil, politseipatrullidel ja rahvahulga juhendamisel, mida tehti kogu koroonapandeemia vältel.
Kui tahame olla innovatsioonis jätkuvalt juhtivriik, siis kutsun üles tegema palju rohkem, kui Euroopa Liit nõuab. Miks mitte luua drooniseadus, mille abil looksime kogu Eestit katva virtuaalse õhuruumi taristu emiraatide Sky Dome eeskujul. Hõlmame ühte ökosüsteeemi kõik nii praegused kui tuleviku lennujaamad, lennurajad ning -väljakud (sh vertiportid) avalikus ruumis.
Selleks, et meelitada Eestisse maailma parimad ettevõtted arendama ja testima, teen ettepaneku luua ambitsioonikas riiklik droonitehnoloogiate programm. Maailma lennunduses liigutakse kiirteel kiirusega 120 km/h. Selleks, et mitte maha jääda, peame investeerima.
"Drooniteenuste kaudu soovitakse Dubaid positsioneerida maailma ühe targema linnana."
Ilmselt teavad väga vähesed, et Araabia Ühendemiraadid on olnud ühed suunanäitajad drooninduses. Juba 2014. aastal loodi Drones for Good auhind, mis on pälvinud suurt rahvusvahelist tähelepanu. Äsja lõppenud Dubai lennundusnäituse järel lansseeriti šeik Mohammed bin Rashid Al-Maktoum eestvedamisel drooniteenuste programm. Drooniteenuste kaudu soovitakse Dubaid positsioneerida maailma ühe targema linnana.
USA ettevõte Matternet näitas Dubai Airshow ajal droone, mis transpordivad esimesena maailmas Pfizeri vaktsiine eri asukohtade vahel. Juba 2022 alguses moodustavad need droonid autonoomselt liikuva parve kiireloomuliste kuni kaks kilogrammi kaaluvate meditsiinisaadetiste transportimiseks riigi pealinnas Abu Dhabis tervishoiuasutuste vahel. Droonid hakkavad liiklema 40 lillekujulise maajaama vahel. See jaam on väljanägemiselt väga sarnane Cleveroni pakitornidele.
Lõpetagem oma naba imetlemine ja hakkame mõtlema suuremalt. Sealsamas Dubais võetakse juba paari aasta pärast koostöös General Motorsi Cruise'iga kasutusele autonoomsed taksod. Vastavalt isejuhtiva transpordi strateegiale tehakse aastal 2030 vähemalt 25 protsenti kõigist sõitudest ilma juhita.
Eestis on plejaad innovaatilisi autonoomse mobiilsuse ettevõtteid. Lisaks juba mainitud SKYCORP-ile veel Threod Systems, Hepta Airborne, KrattWorks, AuveTech, Starship, Cleveron jpt. Juba sel kümnendil võiks meist saada kliimaneutraalsete lennukite ja droonide üleriigilise võrgustiku rajamisel kogu maailmas regionaalse mobiilsuse tõeline musterriik. Siit võiks kasvada välja meie tuleviku bränd ja vääriline järglane e-Estoniale.
Eestil on kaks trumpi, milles ei kahtle keegi: tugev IT ning ambitsioonikas start-up sektor. Puudu on vaid avaliku sektori poolt pühendunud eestvedaja. Kui mujal on selleks kuningas või šeik, siis meie eestkõnelejaks võiks saada president. Alustame sellest, et sõlmime üleriigilise koostöö kokkulepe selleks, et saavutada lõplik läbimurre autonoomses mobiilsuses. Osaka EXPO on vähem kui nelja aasta pärast.
Lisalugemist
Hamdan bin Mohammed launches Dubai programme to enable drone transportation
http://www.koreaherald.com/view.php?ud=20211004000151
Matternet's automated drone-docking station makes its real-life debut in Switzerland
https://www.urbanairmobilitynews.com/logistics/dubai-airshow-ends-on-a-high-with-leading-drone-companies-attracting-much-interest/
https://dronelife.com/2020/07/21/new-dubai-drone-law-paves-the-way-for-commercial-ecosystem/
Drones that tackle fires and deliver medicines on display at Dubai Airshow
https://www.biznesstransform.com/dubai-sky-dome-next-after-extensive-use-of-drones-in-national-sterilisation/
https://www.businessinsider.com/drone-technology-research-temperature-middle-east-weather-engineering-emirates-meteorology-2021-7
https://www.cnbc.com/2021/04/12/gm-backed-cruise-to-expand-self-driving-operations-to-dubai-in-2023.html
|
Kristo Reinsalu: kas Eesti jääb ainult e-riigiks või loome ka droonide maa?
|
https://www.err.ee/1608422927/kristo-reinsalu-kas-eesti-jaab-ainult-e-riigiks-voi-loome-ka-droonide-maa
|
Kui tahame olla innovatsioonis jätkuvalt juhtivriik, siis kutsun üles tegema palju rohkem, kui Euroopa Liit nõuab. Miks mitte luua drooniseadus, mille abil looksime kogu Eestit katva virtuaalse õhuruumi taristu, kirjutab Kristo Reinsalu.
|
Tänapäevase Põhja-Tansaania vulkaanituhaga kaetud maastikul tatsas 3,7 miljoni aasta eest senitundmatu liigi esindaja. Aastamiljonite jooksul kivistusid nii tuhk kui ka sellesse jäetud jäljed. Kui need 1978. aastal avastati, peeti neid ekslikult karujälgedeks, vahendab ScienceAlert.
Päris kõik siiski karuteooriaga ei nõustunud. California Ülikooli antropoloogid Tim White ja Gen Suwa osutasid 1987. aastal, et Laetoli A leiukoha mõistatuslikke jalajälgi saab ammendavamalt kindlaks määrata alles peale seda, kui need on täielikult puhastatud ja külgvaatest läbi uuritud.
Enam kui 40 aastat peale jälgede leidmist võtsid Ohio Ülikooli antropoloog Ellison McNutt ja kolleegid White'i ja Suwa soovitust kuulda. Nad võrdlesid viit järjestikust muistset jalajälge baribalide (Ursus americanus), šimpansite (Pan troglodytes) ja inimeste jälgedega.
McNutti ja kolleegide analüüs viitab, et jäljed jättis kahejalgne, kuid senitundmatust liigist inimahv. Tema jäljed erinesid selgelt samast piirkonnast leitud teise omaaegse inimliigi esindaja jälgedest.
Laetoli jäljerada on liikide poolest üldse kirju: 18 400 loomajälje seast leiab nii hüäänide, kaelkirjakute, jaanalindude kui ka muistsete inimlaste jälgi.
Kivistunud jalajälgi, muistseid luustikke ja kadunud liike on omavahel kokku viia keeruline. Sellegipoolest on uurijad nüüd üsna veendunud, et leiukohtade G ja S jalajäljed jättis Australopithecus afarensis ehk sama liik, kuhu kuulus tuntud muistne inimene Lucy. A. afarensisele omistatud jäljerida viitab, et kõndijal oli pikkust 111–168 sentimeetri jagu.
Seevastu paistab A leiukoha jäljejätja olema lühem: pigem umbes 100 sentimeetri pikkune. See võib küll tähendada, et tegu oli noorukiga, ent uurijad ise leiavad, et luumorfoloogilised erinevused seda ei kinnita.
Mõõtude poolest meenutasid jäljed tõepoolest karu jälgi, sest jalalaba paistis olema ebatavaliselt lai ja lühike. Mõistatuslikul liigil oli selgelt eristuv suur varvas, pikk teine varvas ja lai kand. Šimpansitel ja karudel seevastu on suhteliselt kitsad kannad. Karu-teooria vastu räägib ka karude komme kõndides käppi rohkem harali hoida ja tõik, et jälgedel polnud küünistest märkigi.
Leiukoha A jäljed kõnelesid ka kahejalgse tatsaja kummalisest liikumisest: muu hulgas astus ta vahel küljelt küljele ristise sammuga ja asetas laba maha kand ees. Selle tulemusel asus vasak jalajälg rohkem paremal pool kui parema jala jälg ise ja vastupidi.
On ka võimlik, et ebahariliku kõnnaku tingisid mingid spontaansed olukorrad kõndija teekonnal: näiteks võis tal mõnes kohas olla oht kukkuda. Võib-olla mõjutas kõnnakut maapind, kuid ega inimesedki ole tuntud oma ühtlase kõnnaku poolest: vahel kipub ka nüüdisinimene eriti noores eas keksima või kikivarvul käima.
Suure varba jälg eendus muistsel kõndijal küljele välja rohkem kui tänapäeva inimesel, ent vähem kui šimpansil – see võib uurijate sõnul olla märk okste haaramiseks sobivatest varvastest. Samuti viitab võimalik kõrgem jalavõlv, et kõndija suutis liigutada ka oma labajala keskosa, mis tuleb puude otsas ronimisel samuti kasuks.
Uuringuga koos avaldatud kommentaaris osutab Max Plancki Instituudi paleoantropoloog Stephanie Melillo, et Etioopiast leitud Burtele jalakivististel olid samasugused haaramisvõimeliste jalgade tunnused, näiteks labale vastu pööratav varvas. Siiski on uue liigi esindaja suur varvas selgelt suurem kui tema teine varvas ning pole teada, kas varvaste mõõdud erinesid kuidagi liigi isendite vahel,
1970. aastatel oli A. afarensis kõige varajasem teadaolev nüüdisinimese eellane, mistap arvasid uurijad toona, et tegu oli meie otsese esivanemaga. Aastakümnete jooksul leitud kivistised näitasid, et inimese sugupuu on palju keerulisem, ja et mitu erinevat inimlaseliiki elasid ühel ajal kõrvuti. Äsjane uuring pakub sugupuusse välja aga järjekordse haru.
Lõpuks järeldavad McNutt ja kolleegid tõendusmaterjali põhjal, et 3,7 miljoni aasta eest liikus Aafrikas ringi mitut liiki inimlasi, kelle kondimootor toetus väga erineva kujuga jalalabadele.
Teadustöö avaldati ajakirjas Nature.
|
Aafrikas jalutas 3,7 miljoni aasta eest mõistatuslik inimlane
|
https://novaator.err.ee/1608422912/aafrikas-jalutas-3-7-miljoni-aasta-eest-moistatuslik-inimlane
|
Põhja-Tansaania tuhasest pinnasest 40 aasta eest leitud jäljed jättis tõenäoliselt senitundmatut liiki inimlane. Kuigi jälgede kuju tõttu on neid kerge pidada karujälgedeks, paistab muistse liikuja kõnnak kuuluma rohkem maastikuga kohanevale inimesele, kirjutavad USA teadlased.
|
Paris Saint-Germain ja Nice mängisid 0:0 viiki. PSG eest tegid kohtumises kaasa nii Kylian Mbappe kui ka Lionel Messi, kuid Prantsusmaa tippklubi ei suutnud Nice'i kaitset lahti murda. Äsja seitsmenda korda maailma parimaks jalgpalluriks valitud Lionel Messi on Prantsusmaa kõrgliigas löönud seitsme mänguga ainult ühe värava.
Liigatabelis teisel kohal olev Marseille alistas 1:0 tulemusega Nantes'i. Kohtumise ainsa värava lõi Gerson. Kolmandal kohal olev Rennes kaotas tiitlikaitsjale Lille'ile 1:2. Lyon'i kehv hooaeg sai jätku, kui koduväljakul pidi seitsmekordne Prantsusmaa meister tunnistama Stade de Reims'i 1:2 paremust.
Prantsusmaa kõrgliigas jätkab esikohal PSG, kes on kogunud 41 punkti. Teisel kohal on Marseille 29 punktiga ja kolmandal kohal on Rennes 28 punktiga.
Tulemused:
Lyon - Stade de Reims 1:2
Paris Saint-Germain - Nice 0:0
Rennes - Lille 1:2
Nantes - Marseille 0:1
Clermont Foot - RC Lens 2:2
Stade Brestois - Saint-Etienne 1:0
Metz - Montpellier 1:3
RC Strasbourg - Bordeaux 5:2
Troyes - Lorient 2:0
Angers - AS Monaco 1:3
|
PSG mängis Nice'iga väravateta viiki
|
https://sport.err.ee/1608422780/psg-mangis-nice-iga-varavateta-viiki
|
Kolmapäeval mängiti Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigas 16. vooru kohtumised. Paris Saint-Germain pidi koduväljakul leppima 0:0 viigiga.
|
PCOS-i iseloomustavad ebaregulaarsed menstruaaltsüklid, kõrge meessuguhormoonide tase ning tsüstid munasarjades. Samuti võib see mõjutada viljakust ja suurendada metaboolsete haiguste, näiteks teist tüüpi diabeedi riski. Tegemist on komplekshaigusega, mis tähendab, et haigus kujuneb välja nii geneetiliste riskifaktorite kui ka keskkonnategurite koosmõjul.
Tartu ja Oulu ülikooli teadlaste koostöös valminud uurimistöö analüüsis PCOS-i geneetilisi riskitegureid, kasutades Eesti geenivaramu ning Soome Helsinki ülikooli poolt koordineeritava FinnGen biopanga andmeid. Kokku analüüsiti 233 000 naise geneetilist infot, kellest ligikaudu 3600 olid haigusekandjad.
Geneetiliste tegurite välja selgitamiseks võrdlesid teadlased sündroomiga naiste DNA-järjestust kontrollgrupiga. "Leidsime kaks geneetilist variatsiooni, mis võrreldes teiste populatsioonidega on sagedasemad just eestlastel ja soomlastel. Need variatsioonid mõjutavad geeni CHEK2 funktsioneerimist, mis omakorda seostub kõne all oleva sündroomiga," kommenteeris uurimuse kaasautor Natàlia Pujol-Gualdo, Tartu Ülikooli genoomika instituudi doktorant ja reproduktiivgenoomika nooremteadur.
Uurija sõnul ei tähenda geenide ja sündroomi seoste leidmine, et tegemist oleks põhjusliku seosega. Põhjuse tuvastamine eeldab täiendavaid ja suuremahulisemaid uurimusi.
Lisaks geneetilistele teguritele mängivad PCOS-i kujunemisel olulist rolli keskkonna- ja elustiilifaktorid, näiteks ülekaalulisus. Nende rolli analüüsimine on praeguste andmete põhjal aga mõnevõrra keeruline, sest geneetika ja teiste faktorite koosmõju ei osata veel piisavalt täpselt mudeldada. "Terviklikuma pildi loomiseks on vajalik geneetiline info siduda inimeste tervise ja elustiili andmetega, mis on üks peamisi väljakutseid tulevikus," sõnas Pujol-Gualdo.
Teadlased loodavad, et tulevikus, kui sündroomi nii geneetiline kui ka keskkonnatingimustest tulenev aluspõhi on terviklikumalt selge, saab uusi teadmisi kasutada PCOS-i ennetamiseks ja raviks, samuti erinevate haiguste omavaheliste seoste paremaks mõistmiseks. "Naistele, kellel on geneetiline kalduvus sündroomi väljakujunemiseks, saaks tulevikus soovitada selliseid elustiilimuudatusi, mis vähendaks haiguse tekke riski. Selle kaudu panustame personaalse meditsiini edendamisse," rääkis Pujol-Gualdo.
Uurija sõnul on geneetilise info ja erinevate haiguste seoste otsimine tänapäeval üpris levinud uurimisviis. "Eesti Geenivaramu biopank pakub suurepärase võimaluse uurida haiguste ja geneetika omavahelisi seoseid. Kuna geenivaramu taolistes populatsioonipõhistes biopankades on paljude inimeste andmed, võimaldab see sagedaste haiguste geneetilist tausta uurida seniolematus mahus. See suurendab ka haigusseoseliste geenide leidmise tõenäosust," selgitas Pujol-Gualdo.
Artikkel ilmus ajakirjas Human Reproduction.
|
Teadlased leidsid geeni, mis soodustab naiste tervist ohustavat sündroomi
|
https://novaator.err.ee/1608422903/teadlased-leidsid-geeni-mis-soodustab-naiste-tervist-ohustavat-sundroomi
|
Polütsüstiliste munasarjade sündroomi ehk PCOS-i (polycystic ovary syndrome) all kannatab ligi kaudu 10 protsenti naistest. Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud uurimistöö leidis uue geneetilise teguri, mis sündroomi esinemist soodustab. Tulevikus võib see aidata kaasa arengutele sündroomi ravis ja ennetuses.
|
"Riik lõpetab koroonaviiruse testide rahastamise – järgmise aasta eelarves raha selleks pole," ütles Lehtonen.
HUS-i koroonatestide eelarve on sel aastal 250 miljonit eurot. Lehtoneni sõnul on järgmisel aastal selle tarbeks eelarves 100 miljonit eurot.
"Pärast aastavahetust tuleb testide arvu poole võrra vähendada," ütles Lehtonen.
Lehtoneni sõnul tuleb raha kokkuhoiuks vaktsineerida võimalikult palju inimesi.
|
Soomes võib koroonatestide tegemine veel väheneda
|
https://www.err.ee/1608422867/soomes-voib-koroonatestide-tegemine-veel-vaheneda
|
Helsingi Ülikooli Haigla (HUS) diagnostikaosakonna juht Lasse Lehtonen ütles ajalehele Iltalehti, et koroonateste hakatakse Soomes ilmselt poole vähem tegema.
|
Vakra ametisse määramise käskkirja allkirjastas lähtuvalt avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni soovitusest neljapäeval keskkonnaminister Erki Savisaar (KE).
"Olen kindel, et Rainer Vakra seotus keskkonnateemadega ning kogemus poliitiku ja juhina on piisavad, et selles vastutusrikkas ametis tulemuslikult hakkama saada," sõnas Savisaar.
"Rainer Vakra lubab muuta keskkonnaameti veelgi avatumaks ja kaasavamaks asutuseks. See on tähtis, sest keskkonnainspektsiooni ja -ameti liitumise järel sündinud keskkonnavaldkonna kompetentsikeskus peab olema väärikas partner nii asutustele, ettevõtetele, omavalitsustele kui ka kõigile inimestele," lisas Savisaar.
Rainer Vakra kinnitas, et mõistab keskkonnaameti püüdlust mitte olla pelgalt seaduste elluviija ja nende täitmise kontrollija, vaid erinevate osapoolte partner sellel teel. "Tegutseme ju kõik ühise eesmärgi nimel, et loodusel ja looduses oleks hea olla," ütles Vakra.
"Keskkonnaamet paikneb 28 Eestimaa punktis, ametis töötab üle 500 valdkonna spetsialisti – selline kohalolek rohujuuretasandil peab jätkuma," lausus Vakra.
Rainer Vakra on lõpetanud Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse erialal. Ta on muu hulgas olnud Tallinna Nõmme linnaosa vanem ja riigikogu kahe koosseisu liige, sealjuures juhtinud keskkonnakomisjoni. Praegu töötab Rainer Vakra ASi Tallinna Soojus juhatajana.
Endine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Vakra teatas selle aasta jaanuarikuus, et lahkub poliitikast ning asub tööle Tallinna Soojuse juhatajana. Vakra otsus tähendas ka seda, et ta ei kandideerinud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel ning sotsid jäid ilma häältest, mida Vakra oleks erakonnale toonud.
Ärileht kirjutas, et Vakra palk hakkab olema 5500 eurot kuus.
|
Keskkonnaametit asub juhtima Rainer Vakra
|
https://www.err.ee/1608422861/keskkonnaametit-asub-juhtima-rainer-vakra
|
Keskkonnaameti peadirektoriks saab tuleva aasta 1. jaanuarist Rainer Vakra.
|
Kaks nädalat vigastuse tõttu vahele jätnud Robert Rooba sai kohtumises viis ja pool minutit mänguaega. Rooba sooritas neli pealelööki, kuid ühtegi väravat ega söötu eestlane kirja ei saanud.
Kohtumise avavärava viskas esimesel perioodil Riia Dünamo ründaja Lukas Radil. Teisel perioodil läks Severstal kohtumist juhtima. Kõigepealt viigistas seisu Vladislav Kodola ning seejärel viis Severstali juhtima Daniil Vovtšeko värav. Kolmandal perioodil viigistas seisu Raidl, kes viskas kohtumises oma teise värava.
Normaalajal ega lisaajal rohkem väravaid ei visatud ning mäng läks karistusvisetele. Severstali kangelaseks kerkis Daniil Vovtšeko, kes realiseeris otsustava karistusviske.
Severstal on võitnud viimased viis kohtumist ning on KHL-i läänekonverentsis 48 punktiga kolmandal kohal. Riia Dünamo on 27 punktiga läänekonverentsis viimasel kohal.
|
Rooba naasis vigastuspausilt ja aitas Severstalil pikendada võiduseeriat
|
https://sport.err.ee/1608422732/rooba-naasis-vigastuspausilt-ja-aitas-severstalil-pikendada-voiduseeriat
|
Jäähokiliigas KHL naasis vigastuspausilt Eesti koondislane Robert Rooba, kes aitas Tšerepovetsi Severstalil alistada Riia Dünamo 3:2.
|
Maailmale sellised rokihümnid nagu "Lady in Black", "Gypsy" ja "Easy Living" andnud bänd on 50 tegutsemisaasta jooksul loonud 24 stuudioalbumit, müünud 45 miljonit plaati ning astunud lavalaudadele üle 4000 korra.
Uriah Heep on üks vanimaid bände, mis siiani aktiivselt mööda maailma ringi tuuritab. Ansambli liidri Mick Boxi sõnul on bänd suutnud murda põlvkondadevahelisi barjääre, sest näeb enda kontsertidel ka palju noori.
Eestis lubab rokkbänd anda kolmetunnise kontserdi. Esitlusele tuleb Uriah Heepi viie aastakümne paremik.
Uriah Heep loodi 1969. aastal Londonis ning bänd oli neil aastatel rokkmuusika lätete juures koos Led Zeppelini, Black Sabbathi ja Deep Purple'iga.
Bänd on oma karjääri jooksul hoidnud omanäolist ja stiilipuhast joont. Uriah Heepi debüütalbum "...Very 'Eavy ... Very 'Umble" ilmus 1970. aastal. Viimane plaat nägi ilmavalgust 2018. aastal. Oma hiljutistes avaldustes on bänd öelnud, et peagi on oodata ka 25. stuudioalbumit.
Tallinna kontserdi piletid tulevad eelmüüki 3. detsembrist Piletilevis.
Viimati esines Uriah Heep Eestis 2018. aastal.
|
Rokkbänd Uriah Heep annab Eestis kontserdi
|
https://menu.err.ee/1608422795/rokkband-uriah-heep-annab-eestis-kontserdi
|
Maailma vanimate ja nimekaimate rokkmuusika tegijate reas seisev Uriah Heep sai 50-aastaseks. 15. novembril 2022 esineb muusikalegend Alexela Kontserdimajas.
|
Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi kabinetiülem Diederik Samsom ütles kolmapäeval, et ei saa välistada, et Brüssel vaatab 2022. aastal üle oma kliimameetmete eesmärgid.
Komisjoni pressiesindaja Eric Mamer lükkas hiljem Samsomi väited ümber. "Komisjon ei kavatse muuta EL-i 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärki," ütles Mamer.
Oktoobris Glasgow's toimunud COP26 kliimatippkohtumisel lepiti kokku, et tugevdatakse 2030. aasta kliimaeesmärke, et viia need kooskõlla Pariisi kokkuleppe temperatuurieesmärgiga.
COP26 leppe lõplik tekst kutsub riike üles kiirendama pingutusi kivisöe järk-järguliseks kasutusest kõrvaldamiseks ja ebaefektiivsete fossiilkütuste riigitoetustest loobumiseks.
"Üleskutse oli suunatud kõikidele riikidele, isegi neile, kel juba on väga ambitsioonikad eesmärgid, nagu Euroopa Liidul," ütles ÜRO kliimamuutuste juht Patricia Espinosa.
Komisjoni ametnik leidis, et EL-i plaanid on juba kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga.
Hulk riike leppis kuus aastat tagasi Pariisis kokku, et pingutavad hoidmaks üleilmset kliimasoojenemist alla kahe kraadi võrreldes tööstuseelse ajaga.
|
EL ei muuda 2022. aastal kliimameetmete kava
|
https://www.err.ee/1608422771/el-ei-muuda-2022-aastal-kliimameetmete-kava
|
Euroopa Komisjon teatas kolmapäeval, et ei uuenda järgmisel aastal Euroopa Liidu (EL) heitkoguste vähendamise kava.
|
Male maailmameistri tiitlimatši viiendal partiil mängis Jan Nepomnjaštši valgete malenditega ja Magnus Carlsen mustade malenditega. Viiendal partiil tehti kokku 43 käiku, kuid kumbki maletaja ei suutnud oma paremust maksma panna ja partii lõppes viigiga.
"Üha ilmselgemaks muutub tõsiasi, et meil mõlemal on raskusi läbimurde saavutamisega," ütles Carlsen New York Timesi vahendusel.
Kõik tiitlimatši viis partiid on lõppenud viigiga. Alates 1886. aastast on ainult kaheksa maailmameistri tiitlimatši alanud viie järjestikuse viigiga. Neljapäeval on võistlejatel puhkepäev ja tiitlimatš jätkub reedel.
Magnus Carlsen kerkis maailmameistriks 2013. aastal, kui alistas hindu Viswanathan Anandi. Pärast seda on ta tiitlit kaitsnud nii Anandi (2014), venelase Sergei Karjakini (2016) kui ka ameeriklase Fabiano Caruana (2018) vastu. Tänavune matš kestab 26. novembrist 14. detsembrini ja kavas on kuni 14 partiid.
|
Carlseni ja Nepomnjaštši viies partii lõppes viigiga
|
https://sport.err.ee/1608422693/carlseni-ja-nepomnjastsi-viies-partii-loppes-viigiga
|
Male maailmameistri tiitlimatšil Dubais lõppes viies partii viigiga. Seis tiitlikaitsja Magnus Carlseni ja väljakutsuja Jan Nepomnjaštši vahel on 2,5:2,5.
|
"Palun Teid edasise hea koostöö huvides, et juhiksite Vabariigi Valitsuse liikmete tähelepanu riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) /---/ sätetest tulenevatele kohustustele," kirjutas Ratas.
Riigikogu esimees viitas oma kirjas riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehele Urmas Reinsalule (Isamaa), kes Ratase sõnul juhtis tähelepanu "kahetsusväärsele praktikale, mis on tekkinud seoses valitsuse liikmete osalemisega erikomisjoni istungitel".
"Nimelt ei osale valitsusliikmed komisjoni istungitel, vaid saadavad arutelu juurde valdkonna ametnikke. Teise probleemina tõi erikomisjoni esimees välja asjaolu, et komisjoni arutelude toimumiseks vajalikke materjale ei edastata komisjonile või kui edastatakse, siis mitte õigeaegselt või on need liiga üldistavad," kirjutas Ratas.
Erikomisjoni esimees Reinsalu ütles neljapäeval ERR-ile, et komisjon arutas hiljuti seda teemat ja võttis vastu otsuse pöörduda küsimusega riigikogu juhatuse poole.
Reinsalu sõnul on eriti kahetsusväärne, et praeguse kriisi ajal valitsuse liikmed riigikogu eiravad. "Riigikogu on ju Eesti rahva esindus ja on väga kahetsusväärne, kui ministrid ei pea oluliseks tulla isiklikult selgitusi andma," märkis ta.
Reinsalu tõi välja majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasa, kes saatis hiljutisele Rail Balticu teemalisele arutelule ministeeriumi kesktaseme ametniku, kes pidi seal valitsuse nimel aru andma, miks raudtee valmimine neli aastat planeeritust hilisemaks lükkub. Samuti ei ole peaminister Kallas vastanud komisjoni kutsetele kohale tulla, lisas ta.
Ratas tõdes oma kirjas, et lisaks seadusandlikule rollile on parlamendi funktsiooniks ka täidesaatva võimu üle kontrolli teostamine, mida riigikogu liikmed saavad teha nii individuaalselt kui kollektiivselt, st komisjonide kaudu. Komisjonid vajavad aga selleks teavet, mida riigikogul endal ei pruugi olla ning mida komisjonid ei suuda erinevatel põhjustel iseseisvalt hankida. Seetõttu sätestabki RKKTS komisjoni laiaulatusliku teabe saamise õiguse, millega on vastavuses valitsuse kohustus anda komisjonile asjakohast ja täpset teavet, kusjuures teabe andmine võib seisneda andmete edastamises või komisjoni istungil osalemises, märkis Ratas.
"Kuivõrd minister vastutab poliitiliselt oma valitsemisalas toimuva eest, on parlamentaarse kontrolli teostamiseks vajalik, et komisjonil oleks võimalik kohustada teda komisjoni istungil osalema ja vastuseid andma," jätkas riigikogu esimees ning viitas, et seda sätestab ka seadus. "See tähendab valitsusliikme (Ratase rõhuasetus – toim.) kohustust ilmuda komisjoni istungile. Kui komisjon soovib, et istungil osaleks ministri asemel keegi teine, saab komisjon kutsuda istungile valitsusasutuste ametnikke ja teisi isikuid. Ent selle otsuse, kes komisjoni istungil osaleb, saab teha üksnes komisjon ise," märkis Ratas.
"Eelnevat arvesse võttes pean äärmiselt oluliseks seda, et kui komisjon on kutsunud ministri komisjoni arutelule, siis seal osaleks just nimelt minister, ja et kui komisjon palub esitada materjale, siis need ka komisjonile esitataks, nii nagu RKKTS seda ette näeb," lõpetas riigikogu esimees oma kirja.
|
Ratas noomib Kallast: miks ministrid riigikogu eiravad?
|
https://www.err.ee/1608422750/ratas-noomib-kallast-miks-ministrid-riigikogu-eiravad
|
Riigikogu esimees Jüri Ratas (Keskerakond) kutsus peaminister Kaja Kallasele (Reformierakond) saadetud kirjas valitsusjuhti üles mõjutama ministreid osalema riigikogu komisjonides toimuvatel kuulamistel, kuna praegu nad saadavad pahatihti enda asemel rahvasaadikute ette ametnikke.
|
Ööpäev varem oli haiglaravil 275 patsienti ehk haiglaravil olevate patsientide arv väheneb endiselt. Kolmanda laine tipphetkel 7. novembril oli haiglaravil 623 patsienti.
Raskelt põdevatest Covid-patsientidest 160 ehk 75,5 protsenti on vaktsineerimata ja 52 ehk 24,5 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 18 uut haigusjuhtu. Suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest: 35-aastane mees, 72-aastane mees, 75-aastane mees, 86-aastane mees, 89-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 1808 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5531 testitulemust, millest 521 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 340 vaktsineerimata ja 181 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 626,5. Sellest kõrgem on nakatumisnäitaja Euroopas 23 riigis.
Ööpäeva jooksul manustati 5911 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 690. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 183 520 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 59,4 protsenti.
|
Koroonaviirusega on haiglaravil 256 inimest, suri viis patsienti
|
https://www.err.ee/1608422747/koroonaviirusega-on-haiglaravil-256-inimest-suri-viis-patsienti
|
Neljapäevahommikuse seisuga on koroonaviirusega haiglaravil 256 inimest, kellest 212 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu.
|
Serbia ja Kasahstani avakohtumises läksid vastamisi Miomir Kecmanovic (ATP. 69) ja Mihhail Kukuškin (ATP 182.). Kasahh Kukuškin võitis matši 7:6, 4:6, 7:6. Teises üksikmängus alistas maailma esireket Novak Djokovic 6:3, 6:4 tulemusega Kasahstani esireketi Aleksandr Bubliku (ATP 36.).
Otsustavas paarismängus olid Djokovic ja Nikola Cacic (ATP paarismängu 36.) üle Andrei Golubevist (ATP paarismängu 28.) ja Aleksandr Nedovjesovist (ATP 534.) 6:2, 2:6, 6:3.
Poolfinaalis läheb Serbia koondis vastamisi Horvaatiaga. Teises poolfinaalis on koha kindlustanud Saksamaa, kes mängib kas Rootsi või Venemaa esinduse vastu.
|
Serbia pääses Davis Cupi poolfinaali
|
https://sport.err.ee/1608422654/serbia-paases-davis-cupi-poolfinaali
|
Serbia koondis eesotsas maailma esireketi Novak Djokoviciga alistas Davis Cupi veerandfinaalis Kasahstani 2:1.
|
Hinnatõus on tingitud nii diislikütuse kui ka elektrihinna tõusust, aga ka infrastruktuuritasude kallinemisest. Viimati tõsteti rongipiletite hindu 2019. aasta augustis.
"Elron on seni püüdnud hoiduda rongipiletite hinnatõusust, kuid kuna nii diislikütus kui ka elektrihind on juba pikka aega stabiilselt kasvanud, siis mõjutab sisendhindade kallinemine ka rongiliiklust. Seetõttu oleme paratamatult sunnitud hindu tõstma," ütles Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem.
Rongipiletite hinnad on püsinud senisel tasemel üle kahe aasta. Vahepealse ajaga on sisendite hinnad märkimisväärselt kasvanud.
2022. aasta prognoositavad kulud energiale ehk elektri- ja diislikütustele on võrreldes 2020. aastaga 45 protsenti mis on 2,5 miljonit eurot suuremad ning raudtee kasutamise ehk infrastruktuuri tasud 16 protsenti ehk üle kolme miljoni euro enam.
Riigi dotatsioon Elroni tegevuskuludeks kasvab aastaga 2,6 miljoni võrra 30 miljoni euroni, kuid see ei kata rongifirma teatel sisendite kallinemist.
Betlemi sõnul kallineb pileti hind linna lähiliikluses 10–40 senti ning pikematel liinidel keskmiselt ühe euro võrra.
"Jätkame 2019. aastast ekspressrongides kehtinud nõudluspõhist hinnastamist ehk soodsamad piletihinnad on vähem sõidetavatel väljumisaegadel," rääkis Betlem.
Seega on rongist ostes näiteks Tallinna-Rapla või Tallinna-Aegviigu ehk nelja tsooni pileti maksimaalseks uueks hinnaks praeguse 3,4 euro asemel 3,7 eurot ning Tallinna-Tartu ekspressliinil senise 12,5 euro asemel 13,6 eurot.
Kehtima jäävad ka piletisoodustused ehk näiteks veebist ette ja rongi piletimasinast ostetud piletid on ka edaspidi soodsamad.
2022. aasta teisest kvartalist plaanib Elron liiklussagedust mõnevõrra tõsta. "Kui 2021. aastal on Elroniga tehtud kuus miljonit sõitu, siis loodame, et järgmisel aastal reisijate arv taas kasvab ning 2022. aasta lõpuks saavutame seitsme miljoni reisi taseme," ütles Betlem.
|
Elroni piletid lähevad tuleval aastal pea 10 protsenti kallimaks
|
https://www.err.ee/1608422717/elroni-piletid-lahevad-tuleval-aastal-pea-10-protsenti-kallimaks
|
Jaanuarist tõusevad rongipiletite hinnad energia kallinemise tõttu keskmiselt 9,5 protsenti.
|
USA ülemkohtu 1973. aastast pärineva murrangulise otsusega kaasuses Roe vs Wade seadustati abort üle kogu riigi.
Roe vs Wade otsus leiab, et osariigid ei saa keelata aborte enne, kui loode on elujõuline. Selle elujõulisuse piiriks loetakse tavaliselt 24-28 nädalat, vahendas Financial Times.
2018. aastal kehtestas Mississippi osariik seaduse, mis keelab kõik abordid pärast 15 rasedusnädalat.
Madalama astme kohtud blokeerisid Mississippi abordiseaduse, leides, et see on vastuolus põhiseadusega. 2021. aasta mais nõustus ülemkohus Mississippi juhtumit arutama. Ülemkohus peaks otsuse tegema 2022. aasta juunis, mõni kuu enne vahevalimisi.
Abordivastased aktivistid on aastaid teinud kampaaniat, et ülemkohus tühistaks Roe vs Wade otsus. Mississippi juhtum annab neile esimese võimaluse, et vaidlustada ajalooline otsus.
USA endine president Donald Trump määras ülemkohtusse Amy Coney Barretti ja Brett Kavanaughi. Ülemkohtus on nüüd konservatiividel tugev enamus.
"Kui põhiseadus ei võta abordiküsimuses seisukohta, siis peavad selle otsustama inimesed," väidab Mississippi esindaja Scott Stewart.
Kavanaugh toetab Mississippi argumenti. "Kuna põhiseadus on abordi küsimuses neutraalne, siis võiks ka ülemkohus naasta neutraalsele positsioonile. Otsustamine tuleb jätta inimeste ehk osariikide hooleks," väitis Kavanaugh.
Mississippis tegutseb ainult üks abordikliinik, Jacksoni kliinik. Kliiniku hinnangul on Mississippi 15-nädalane keeld põhiseadusega vastuolus ja hoiatas, et abordiõiguste vähendamine piiraks naiste vabadust.
Liberaalsed kohtunikud väljendasid kolmapäeval muret, et Roe vs Wade kaasuse ümberlükkamine kahjustaks ülemkohtu mainet.
Kui ülemkohus toetab Mississippit, siis võivad uued abordiseadused kehtestada ka teised USA osariigid.
USA on abordiseaduse küsimuses lõhenenud. Kolmapäeval kogunesid ülemkohtu hoone ette mõlema poole meeleavaldajad. Protestijad eraldati taraga.
|
FT: USA ülemkohus võib toetada abordi tegemise piiramist
|
https://www.err.ee/1608422714/ft-usa-ulemkohus-voib-toetada-abordi-tegemise-piiramist
|
USA ülemkohtu konservatiivsed kohtunikud andsid kolmapäeval märku, et nad lubavad osariikidel piirata abordi tegemist. Konservatiivsed kohtunikud on ülemkohtus ülekaalus.
|
Aasta tagasi toimunud kirikukogu eelmise koosseisu 6. istungjärgul peetud kõnes "Olukorrast kirikus" kõnelesin järgmist:
"Ajalugu on täis rahutusi, sõdu, vägivallaakte, aga ka suuri epideemiaid, mis on muutunud pandeemilisteks. Iga sõda saab kord otsa, igale rahutusele järgneb rahuaeg ja lõpuks vaibuvad ka kõik epideemiad. Eriti kui valmib vaktsiin, mis jõuab kriitilise osani maakera elanikkonnast, et lõpetada pandeemia."
Esimesed vaktsiinidoosid süstiti eelmise aasta jõuluperioodil Inglismaal. Nüüd oleme olukorras, kus mitmed on saanud juba kolm doosi, kuid viirus laiutab endiselt meie ümber ja mõjutab suuremal või vähemal määral meie igapäevaelu – kord rohkem, kord vähem.
Peaminister Kaja Kallas on lubanud, et peagi jõuame nn valgusfoori kollasesse perioodi, mis võiks tuua pisut enam leevendusi kui hetkel kehtivad. Karta on, et uus laine on aga peagi meist taas üle rullumas. Kõiki on teinud nõutuks ja pisut kohutab hiljuti Lõuna-Aafrikas avastatud ja juba Euroopassegi jõudnud viiruse omikroni tüvi.
Kirikutena võime olla siiski tänulikud, et oleme saanud tegutseda praktiliselt ilma osaluspiiranguteta. Augustikuus kehtestas valitsus korraks ka jumalateenistuste tarvis vaktsineerimispassi nõude, kuid kiire reageerimine Eesti Kirikute Nõukogu poolt ja vaide esitamine valitsuse korraldusele päädis kohtumisega peaministriga ja vaktsineerimispassi nõudest loobumisega.
Kehtestus maskikohustus, desinfitseerimise, hajutumise ja 50-protsendilise täitumuse nõue. Selliseks on üldjoontes regulatsioonid kirikutes ka jäänud. Ei ole teada ka koldeid, mis oleksid kirikutest alguse saanud. See kõik toidab lootust, et jõulupühad võivad toimuda sel aastal avatud kirikutega, kus on inimesi ehk rohkem kui eelmise aasta jõulude ajal, mil kirikud jäid eriti linnades väga hõredaks.
Lõpule jõudnud õigusreformist
Lõppeval aastal jõudis lõpule 2016. aastal alanud õigusreform. Selleks hääletas kirikukogu XXX koosseis selle aasta aprillis toimunud ühel korralisel ning juunis ja septembris toimunud kahel erakorralisel istungjärgul läbi mitusada parandusettepanekut mitmekümnes plokis.
Tegemist oli tiheda tööga, mis nõudis kõigilt kirikukogu saadikutelt suurt süvenemist ja ka kohaloleku distsipliini, sest kõik põhikirja muudatused vajasid 2/3 kirikukogu koosseisu toetust. Võimalik, et saavutasime väga hea tulemuse just seetõttu, et veebis toimunud kirikukogu istungid võimaldasid osaleda ka nendel kirikukogu liikmetel, kes muidu ei oleks saanud füüsiliselt kohale tulla. See puudutab eriti diasporaasaadikuid Kanadas, Ameerikas ja Rootsis.
Alates 1. novembrist kehtib EELK põhikirja uus redaktsioon.
Kiriku õigusreformi läbiviimise protsessi on ka üksikud isikud väga teravalt kritiseerinud. Hiljuti ilmus ERR-i portaalis EELK vaimuliku Thomas-Andreas Põderi artikkel "Korruptsioonist ja ebaõiglusest EELK (majanduslikus) juhtimises. Repliik kirikukogu eelõhtul".
Selles artiklis väidab autor, et EELK õigusreform "absolutiseerib peapiiskopi positsiooni ning pärsib ja tasalülitab EELK ühiste juhtimisorganite töövõime ja mõtte". Majandusnõukogu muutmist kirikukogu nõukogust konsistooriumi komisjoniks, mida ameti poolest juhib kantsler, peab autor de facto peapiiskopi alluvusse viimiseks.
Autori järeldusest tuleb oletada, et kõik konsistooriumi komisjonid on järelikult de facto peapiiskopi alluvuses, isegi kui neid juhivad piiskopid, assessorid või kantsler ning nendesse kuuluvad vaimulikud ja ilmikud, kelle on liikmeteks kinnitanud konsistoorium. Ja see on olnud nõnda läbi EELK ajaloo.
Nõnda teeb Thomas-Andreas Põder oma artiklis just majandusnõukogu muutumise põhjal kirikukogu nõukogust konsistooriumi komisjoniks järelduse, et:
"Kui juhtimine ja otsustamine koondub üha kitsama (ja viimselt ühe isiku) kätte, kui väheneb ühine vastutus (kirikukogu roll) ja vastastikune kriitilise tagasisidestamise võimalus, muutub juhtimine ja otsustamine järjest läbipaistmatumaks ja suureneb tõsiselt korruptsioonioht. /-/ Absolutistlik kirikuvürstiriik on kirik peapiiskopi, mitte evangeeliumi teenistuses".
Thomas-Andreas Põder lõpetab oma artikli tõdemusega: "kirikukogu [on] nüüd faktiliselt olukorras, kus peaks kutsuma peapiiskoppi korrale. Muidu ohustab usalduse kaotus – kui see ei ole juba toimunud."
Minu küsimus on siinjuures, et kas ka kirikukogu pole olnud EELK-s alati de facto peapiiskopi alluvuses, kuna ameti poolest on just peapiiskop selle juhataja?
Kuna see artikkel oli suunatud nii laiemale avalikkusele kui ka kirikukogu liikmetele, siis on oluline, et tuletan meelde, millise sisuga EELK õigusreform oli ning milliseid parandusi selle käigus EELK põhikirja ja EELK kirikuseadustikku kirikukogu poolt läbi mitme aasta ja istungjärgu tehti.
Esmalt markeerin ära olulisemad ja ehk põhimõttelisemad muudatused EELK Põhikirjas, et ka uued kirikukogu liikmed oleksid muutustega paremini kursis ja saaksid hinnata ka äsjakuuldud kriitika valguses:
§ 1 ei ole enam juttu väljaspool Eestit asuvatest ja EELK kanoonilises alluvuses olevatest kogudustest, vaid EELK-ga osaduses ja samadel õpetuslikel alustel tegutsevatest kogudustest;
§ 9 sätestab, et EELK-st välja astudes ei pea isik enam esitama avaldust koguduse juhatusele, vaid koguduse õpetajale (kes on juhatuse liige ameti poolest);
§ 10 lg 3 1 lisati viide vaimulikuga sõlmitavale teenistuslepingule;
§ 12 lg 6 sätestati peapiiskopi õigus ameti poolest kuuluda Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse nõukogusse ja osaleda hääleõigusega koguduse juhatuse koosolekul;
§ 13 lg 1 asendus piiskopi teenitava geograafilise ala nimetus "piirkond" sõnaga "piiskopkond";
§ 13 lg 5 sätestati, et piiskop on piiskopkonna katedraalkiriku, või tööala piiskopi puhul, oma kodukoguduse nõukogu liige ja võib osaleda hääleõigusega koguduse juhatuse koosolekul;
§ 18 ja § 20 täpsustati vikaarvaimulike ametisse määramist ja vabastamist ning vaimulike alluvust;
§ 38 piiskopliku nõukogu liikmete hulka arvati konsistooriumi liikmed;
§ 39 1 lisati piiskoppide kogu, mis koosneb peapiiskopist ja kõikidest ametis olevatest piiskoppidest ja mis tegeleb soovituste andmisega kiriku organitele, vaimuliku ametiga seotud üksikküsimuste ning usu ja kõlblusega seotud üksikute vaidlusküsimuste lahendamisega;
§ 41 1 lisati piiskopkond, mis koosneb kirikukogu poolt kindlaks määratud praostkondadest ja mida juhib piiskop;
§ 54 lg 5 lisati võimalus koguduse nõukogu otsuste vastu võtmiseks veebi teel;
§ 59 lg 3 lisati võimalus koguduse juhatuse otsuste vastu võtmiseks veebi teel;
§ 65 lg 2 loodi võimalus valida koguduse revisjoni komisjoni liikmed või revident väljastpoolt koguduse nõukogu;
§ 68, § 69 ja § 70 tunnistati kehtetuks, sest kirikukohus lõpetati;
§ 71 sätestati, et kiriku, praostkonna või koguduse juhtimisorgani liige osaleb vastava juhtimisorgani töös isiklikult – see välistab volituste alusel osalemise.
Paralleelselt EELK põhikirjaga muudeti ka EELK kirikuseadustikku. Lisaks põhikirja puhul nimetatud muudatustele, mis sünkroonselt viidi sisse ka kirikuseadustikku, toon välja täiendavad olulisemad muudatused:
§ 9 lg 1 sõnastati täpsemalt diakoni õigus pidada sõnajumalateenistust;
§ 16 lg 7 sätestati, et vaimulik sõlmib riiklikult abielu üksnes koos laulatusega;
§ 33 ja § 37 täpsustati vaimulike ametirõivastuse elemente;
§ 39 lg 4 1 ja § 45 lg 3 sätestatakse piiskopi ja kaplani poolt ristitud või konfirmeeritud inimese koguduslik kuuluvus;
§ 51 lg 1 1 lisati viide teenistuslepingule koos täpsustusega, et teenistusleping ei ole tööleping seaduse tähenduses;
§ 51 lg 5 piirati peapiiskopi ja piiskopi õigust anda lisaks sõnajumalateenistuse pidamise õigusele diakonile luba talituse läbiviimiseks, mis ei ole tema pädevuses (sh armulaua pühitsemine);
§ 51 lg 6 lisati vaimulikele täiendkoolituse kohustus;
§ 57 täpsustati vaimulike haridusnõudeid ja anti piiskoppide kogule õigus teatud juhtudel erandite tegemiseks;
§ 58 seati vaimuliku ameti pidamise eapiiriks riiklik vanaduspensioni iga;
§ 68 1 sätestatakse toompraosti nimetuse kasutamine Toomkoguduse õpetaja poolt peapiiskopi poolt antud ülesannete täitmisel või kiriku esindamisel;
§ 70 asendati koguduse diakoni ja abiõpetaja ametikoha loomise nõue koguduse nõukogu nõusolekuga diakoni või abiõpetaja ametisse määramisel. Praosti ja piiskopi nõusolek asendati arvamuse küsimisega.
§ 73 lg 2 ja lg 3 loodi peapiiskopi poolt kord aastas kokku kutsutav kaplanite konverents;
§ 75, § 77, § 78 ja § 79 täpsustati koguduse õpetaja vakantsele ametikohale kandideerimist, valimiste läbiviimist, õpetaja kohale kinnitamist, määramist ja ametisse seadmist;
§ 80 täpsustati hooldajaõpetaja määramist;
§ 84 täpsustati koguduse õpetaja ametist vabastamis tingimusi;
§ 88 lg 1 sätestati, et peapiiskopi ja piiskopi ametiaja piiriks on 72 eluaastat;
§ 88 lg 2 sätestati, et preestri või diakoni ametiaja pikendamise ettepaneku teeb vaimulik, kellele ta allub (mitte enam koguduse nõukogu);
§ 91 lg 4 sätestati, et reservvaimulik on kohustatud pidama vähemalt kümme jumalateenistust või talitust aastas;
§ 93 p 3 sätestati, et vaimulike nimekirjast võib kustutada reserv- või vikaarvaimuliku, kes ei ole kolm aastat täitnud omale kirikuseadustikuga määratud kohustusi (aruandluskohustus);
§ 100 1 sätestati tingimused kirikukogu korraldamiseks tehnilise vahendi kaudu;
§ 104, § 105 ja § 106 lõpetati arengunõukogu ja majandusnõukogu kirikukogu nõukogudena;
§ 164 1 sätestab piiskopkonna moodustamise kirikukogu poolt;
§ 164 2 sätestab piiskopkonna nõukogu moodustamise piiskopi ettepanekul;
§ 249 lg 4 sätestati, et koguduse juhtorgani liige peab osalema koguduse ja juhtimisorgani töös ning jumalateenistuslikus elus;
§ 279, § 280 ja § 281 täpsustati koguduse kinnisvara kasutada andmise ja võõrandamise tingimusi;
§ 285 täpsustati EELK või koguduse poolt laenude käendamise ja garandiks olemise tingimusi;
§ 292 loodi võimalus kassapõhise eelarve kõrval kasutada tekkepõhist;
§ 299 - § 318 täpsustati EELK, praostkonna ja koguduse eelarve koostamist, täitmise jälgimist ja järelevalve teostamist;
§ 322 - § 327 täpsustati konsistooriumi ja praostkonna kassase laekuvate maksude tasumise korda;
§ 329 - § 332 täpsustati koguduse liikme tasude sisu ja kogumise korda;
§ 333 - § 357 täpsustati ja lihtsustati revideerimisega seotud korda ja küsimusi;
§ 358 - § 367 täpsustati ja lihtsustati arengukava koostamise ja täitmisega seotud küsimusi;
§ 386 piirati peapiiskopi õigust ja anti piiskoppide kogule õigus kirikukari rakendamiseks;
§ 398 täpsustati EELK kuldristi andmise tingimusi;
§ 400 1 sätestati EELK autasuna koostöömedal;
§ 407 – 412 täpsustati EELK diasporaa piirkonna, praostkonna ja koguduse tegevusi.
Viis aastat kestnud õigusreform on suuresti nüüdseks lõppenud. Nagu loetletud paranduste sisust oli võimalik kõigil veenduda, ja seda on võimalik isiklikult igaühel ka soovi korral üle kontrollida, et EELK juhtimine ja otsustamine ei ole selle reformi tulemusel koondunud üha kitsama (ja viimselt ühe isiku) kätte, ega ole ka vähenenud sugugi ühine vastutus ega kirikukogu roll.
Ka kiriku juhtimises pole toimunud olulisemaid muudatusi, mis viitaks otsustamise muutumist järjest läbipaistmatumaks suurendades seeläbi tõsiselt korruptsiooniohtu.
Hetkeseis piiskoppide ja piiskopkondadega
Olen loomulikult märganud, et eriti eelmisel ja lõppeval aastal olnud tähelepanu all piiskopkondade moodustamise või loomise küsimus. Olen ka märganud, et kirikukogu 2/3 koosseisu toetusega tehtud otsus asendada põhikirjas seni piiskopi teenimisala tähistanud sõna "piirkond" sõnaga "piiskopkond" on pöördumatult paisanud pahupidi EELK eneseteadvuse ja teoloogilise orientatsiooni.
Just sellise segaduse ja hirmu maandamiseks on oluline, et neid küsimusi arutatakse. Kuid pean oluliseks, et nende aruteludes osaleksid inimesed, kes on kehtiva õigusruumiga detailideni kursis ja teavad ka, millised on peapiiskopi kavatsused ja plaanid järgmiste sammude astumiseks või mitte astumiseks piiskoppide/piiskopkondade küsimuses.
Ma oleksin tegelikult tänulik, kui saaksin sellistel aruteludel isiklikult osaleda, sest see tagaks teema käsitlemisel ja küsimuste tekkimisel ehk kõige parema ülevaate, kuidas võiks asjad edasi areneda.
Samuti on mulle ääretult oluline teada, mida praostkondades piiskopkondade küsimusest arvatakse ja mida sellest oodatakse või kardetakse. Kui kohal ei ole inimest, kes teaks, kuidas kehtiv olukord piiskoppide ja piiskopkondade rolli just EELK-s on ette näinud, hakatakse esitama arutelude käigus hoopis erinevaid piiskopkondade mudeleid sellest, millised need oleksid tegelikult meie puhul.
Alates 1. novembrist moodustub EELK ühest ülemaailmsest (pea)piiskopkonnast. Sõna "piirkond" saab kasutada ainult diasporaa kohta, sest Eesti territooriumil enam piiskoppidel oma piirkondi ei ole. Piiskopkondi samuti ei ole, sest need peab moodustama kirikukogu.
Kirikukogule ei ole esitatud ühetegi eelnõu piiskopkondade moodustamiseks. Mina ei pea võimalikuks piiskopkondade moodustamist enne, kui selles küsimuses on toimunud rahulikud ja konstruktiivsed arutelud praostkondade ja vajadusel enne eelnõude koostamist ka kirikukogu tasandil.
Alates 1. novembrist ei ole ametis olevad piiskopid enam peapiiskopi abilised piirkondade piiskoppidena, vaid abipiiskopid neile määratud tööaladel. Kuni puudub üldisemal tasemel piiskoppide territoriaalset teenimist reguleeriv otsus, lahendame piiskoppidega tööjaotuse kaasuse- ja vajaduspõhiselt.
Olukord on sarnane ajale, kui EELK-s olid koos teenimas peapiiskop ja piiskop ning piiskop tegutses peapiiskopi antud ülesannetes ja volitusel. Usun, et umbes sellist olukorda peavad parimaks nädala eest kogunenud Lõuna-Eesti kolme praostkonna, Tartu, Valga ja Võru praostkondade esindajad, kes oma kohtumise lõppedes viisid läbi hääletuse, mille otsus on protokolli kantud sõnastuses: "Valdav enamus hääletas ühe piiskopkonna poolt."
"Seoses piirkondade kadumisega on vaid vaja täpsemalt reguleerida piiskoppide territoriaalne töö praostkondades ja kogudustes."
Praegu ongi EELK-s üks piiskopkond ja ei ole esitatud ühtegi ettepanekut selle olukorra muutmiseks. Seoses piirkondade kadumisega on vaid vaja täpsemalt reguleerida piiskoppide territoriaalne töö praostkondades ja kogudustes.
Hetkel ei ole Joel Luhamets ja Tiit Salumäe ühegi piirkonna piiskopid. Nende vapid asuvad küll vastavalt Tartus ja Haapsalus, mis on piiskoppide nende asukohalinnad. Ka on kirikuseadustiku muudatustega saanud piiskopid oma kodukoguduse nõukogu liikmeks ameti poolest ja võivad osaleda juhatuse töös hääleõigusega.
Kuna piiskop Tiit Salumäe on endiselt koguduse õpetaja, puudutab seadustiku muudatus peamiselt piiskop Joel Luhametsa kaasamist koguduse juhtorganite töösse. Selleks, et piiskop saaks osaleda, tuleb piiskoppi muidugi juhatuse koosoleku toimumisest informeerida.
Usu võim
Pealkirja "Usu võim" kandis augustis Levilas ja Eesti Päevalehes ilmunud artiklite sari, mis lahkas EELK tegemisi ja kuvandit. Suur rõhk asetati kiriku annetajaliikmete kahanemisele. On tõsi, et 2015. aastal, mil asusin peapiiskopi ametisse, oli EELK annetajaliikmeid 29 000. Eelmisel raskel viiruseaastal 2020 oli luteri kirikul nime ja isikukoodiga annetajaliikmeid järel 25 000 ja ristitud liikmeid kokku koos lastega hinnanguliselt umbes 170 000.
Tunnistan, et oleksin rõõmus, kui see number oleks suurem. Sest Jeesus käskis ju ristida kõik rahvad! Eesti rahvas on aga endiselt suures osas ristimata. Eestis ei ole me saavutanud isegi seda, et ülejäänud Euroopa kombel võiks kooliõpilased saada elementaarseid teadmisi maailma religioonidest.
Ükski valitsus ei ole seni tahtnud selles küsimuses ülejäänud Euroopa poole vaadata. Ka Venemaa poole ei taha vaadata. Isegi Põhjamaade ja Baltimaade poole ei taha vaadata, sest kõigis nimetatud maades haritakse usuküsimustes oma rahvast. Eestis on üleüldise usundiõpetuse küsimuses olnud kõigi valitsuste silmad jonnakalt kinni.
Pean tunnistama, et mul on selle pärast ka kahju, et kirikud ise ei ole osanud usualase kirjaoskamatuse küsimust otsustajatele piisavalt hästi adresseerida. Sel sügisel ametisse asunud Eesti Vabariigi president Alar Karis on öelnud, et Eesti lapsed ei peaks olema teadmiste poolest mitte ainult esimeste seas, vaid lausa esimesed maailmas. Ilma usualaste teadmisteta seda positsiooni ei saavuta!
Kiriku ühiskondliku mõju mõõdikuks olen pidanud ise midagi muud kui liikmemaksu maksjate arv või taotletava rahahulga suurus. Statistilistest näitajatest on mulle näiteks olnud oluline hoopis see, et advendi- ja jõuluperioodil käib kirikus teenistustel sama suurusjärk inimesi, kui osaleb riigikogu valimistel.
Statistikaameti andmetel külastas 2019. aastal, ehk aasta enne koroonaviiruse saabumist, ühel etendusepäeval teatrietendusi Eestis keskmiselt kokku 3500 vaatajat. EELK statistika näitab, et luteri kiriku jumalateenistustel osaleb ühel pühapäeval keskmiselt kokku 5000 inimest.
Seda näitajat olen pidanud Eesti rahva kirikusõbralikkuse ja usklikkuse tunnuseks. Kuigi maapiirkondades on kirikusse jõudmine muudetud kehva korraldusega transpordiühenduse tõttu paljudele pühapäeviti täiesti võimatuks.
Jääb ka tunne, et luteri kirik peaks ebavõrdsuse likvideerimiseks maa ja linna vahel toimima samal kombel, kui on toiminud meie pangad, apteegid, postkontorid või paljudes omavalitsustes on tehtud lasteaedade ja koolidega – need kõik tuleb maalt ära kolida linna.
Linnas ei ole kunagi inimestest puudust ei pangakontoris, postkontoris, apteegis, rääkimata lasteaiajärjekordadest ja koolide vastuvõtukonkurssidel osalevatest lastest. Sellisel juhul jääksid aga maale alles vaid tühjad kirikuhooned, kus kunstiväärtused on justkui konserveeritud olekus riigi nähtamatu kaitse all, vajamata vabatahtlike kogudusete memmekeste hoolt ja liikmemaksuraha.
Siiski olen korduvalt väljendanud seisukohta, et kui riik lahkub maalt, siis kirik seda ei tee. Kui inimesed maalt linnadesse lahkuvad, peaks olema just linnades kasvavad kogudused.
Eelpool viidatud artiklisarjas "Usu võim" oli viide nelipühilasest piiskopi ja kaitseväe peakaplani Ago Lilleoru valmivale doktoritööle, milles ta uurib kasvavaid kogudusi. Ta järeldab, et kasvavad kogudused on seal, kus õpetajal on sotsiaalsed oskused ja hea suhtevõrgustik. Lisaks tuleb ta oma töös huvitavale järeldusele, et sotsiaalselt võimekate pastorite juhitud kasvavate koguduste puhul ei ole väga olulist vahet, kas pastori vaated on keskmisest liberaalsemad või konservatiivsemad.
Maailma teiste piirkondade kogemus ei ole samuti kinnitanud arvamust, et just keskmisest liberaalsem või konservatiivsem õpetus on see, mis peataks kiriku liikmete arvu vähenemise.
EELK ja tema vaimulikud
EELK-s on vaimulikul võtmeroll ja iga vaimulik või ka koguduse juhtkond peaks koguduse kasvu ja "tervist" analüüsides vastama järgmistele koguduse elu mõjutavatele küsimustele:
Kuidas vaimulik paneb teisi ennast tundma?
Kas vaimulik kaasab teisi või teeb kõike ise?
Kas koguduse kasvu mõjutavad pigem vaimuliku sotsiaalsed oskused või teoloogilised teadmised?
Kas vaimulikul on oskus jõuda kirikulisteni ka hoolimata käsiraamatu või agenda korrast?
Kas vaimuliku kohalolu on koguduses ja kogukonnas tunda – kas ta viibib, elab, osaleb kogukonna elus ja on kogukonnaga suhtes/kooselus?
EELK ja rahvas
Mida tähendab EELK kogu rahva kirikuna ja kuidas me saame seda mõjutada koguduste tasandil. Eriti puudutab see küsimus vaimulikke ja koguduse juhtorganite liikmeid. Vastuseid tuleks otsida küsimustele:
Miks valdavalt protestantlik ja luterliku taustaga eestlaskond ei identifitseeri end luterlikuks?
Kellega peame tööd tegema ja keda teenima (Jumal ja ligimesed, ehk liikmed, mitteliikmed, kogukond, jne)?
Kas inimestega töö tähendab ainult jumalateenistusi ja/või ka muid tegevusi teenistuste vahel?
Kas oodatakse inimesi kirikusse või kirik läheb inimeste juurde?
Miks me pole paljudes kohtades seal kohal, kuhu inimesed on liikunud aga oleme jäänud paigale sinna, kus inimesi enam ei ole?
Kas keskendumine küsimustele liberaalsuse/konservatiivsuse skaalal on see, mis inimesi enim huvitaks ja liikmeskonna kasvu üldises plaanis mõjutaks, või huvitab see pigem enam ajakirjandust ja vaimulikke endid?
Millised kiriklikud uuendused ja muudatused vähendavad segadust, killustumist ja hajaliolekut ning millised toetavad ühtsust, kaasamist ja hõlmamist?
Kas rahvakirikut (kohalikku kogudust) huvitavad eestlaste kõrval ka venelased?
EELK ja noored
Kõige kriitilisem küsimus EELK tuleviku seisukohast on liikmeskonna juurdekasv. Kus on meie kirikunoored? Kas vaimulikud ja koguduste juhtorganid on maha istunud ja analüüsinud järelkasvu küsimuse üle. Strateegia koostamisel aitaks ehk kaasa järgmised teemapüstitused:
kui noori ei ole, kas koguduses on mingigi organiseeritud lastetöö, sest just lapsed on tulevased noored;
kui kogukonnas on kool, on piirkonnas ka noored - kas nad on kirikus või on sild kooli ja kiriku vahel katki või alles loomata;
kui kogudused on noored, milline on nende kaasatus kogudustes – mida nad koguduses teevad lisaks sellele, et ootame neid pühapäeval kirikupinki istuma;
kui suur on koguduse liikmete ja kaastööliste tähelepanu kodusele kristlikule kasvatusele – kas uus põlvkond saab väärtused ja oma luterliku identiteedi uuele kodust kaasa;
kas sinu/minu lapsed/lapselapsed on ristitud, käivad pühapäevakoolis, tulevad leeri?
EELK hääl ja mõju
Oleme elanud ajal, mil kirik oli avalikus ruumis suurema osa ajast nähtamatu, viimastel aastatel aga on kirik olnud vägagi tähelepanu keskmes. Ehk tuleks meil analüüsida, kas EELK peab häält tegema/nähtav olema/mõju omama? Selles kontekstis on erinevatel gruppidel erinevad ootused ja arvamused, mis võivad olla kohati ka vastassuunalised. Näiteks:
kirikuvastased tahaksid ja peaksid õigeks, et kirik oleks vait;
oikumeenilised partnerid on mures EELK erineva sisuga hääle pärast – sõnum pole selge ja ühene;
kiriku sees on erinevad arvamused ja ootused kiriku häälele avalikkuses (liiga liberaalne või konservatiivne, tühised teemad, ei kuuluta Kristust, liiga poliitiline ja ühiskondlik, üheülbaline ja dotseeriv, hoiduma meelelahutusest, jne)
On oluline analüüsida, kas ja milline on kiriku hääl/koht ühiskonnas/kogukonnas nii üldkiriku tasandil, aga eriliselt just koguduslikus vaates:
Kas kirikul on hääl ühiskondlike protsesside ja otsuste muutmiseks/suunamiseks, et elu muutuks paremaks riigis/kogukonnas?
Kas kirikul on hääl inimeste elude muutmisel sotsiaalses ja/või hingeõndsuslikus mõttes?
Kui kirikul on avalikus ruumis hääl ja mõju, siis mida see mõju/hääl tähendab ja tagajärjeks toob, ehk keda tahame mõjutada, keda peame mõjutama. Kuidas mõjume:
iseendale (EELK-le);
oikumeenilistele partneritele EKN-is;
kristlaskonnale laiemalt;
religioossetele inimestele, kes ei ole tingimata kristlased;
ilmalikule ühiskonnale;
üksikisikule?
Kui üldiselt oleme seisukohal, et peame olema nähtavad, et omada mõju ühiskonnas või ka üksikisiku elus, siis kes EELK nimel peab/omab õigust kõneleda? Kuidas mõjutab kiriku kõnetamisvõimet:
peapiiskopikesksus (selle plussid ja miinused);
meedia lemmikvaimulike kuvand ja sõnumid (selle plussid ja miinused);
enamik vaimulike vaikimine (eriti oma kogukonna keskel);
luterlastest/kristlastest avaliku elu tegelaste kõneisikute vähesus?
EELK ja tema ajaloolised varad
Tundub, et ajalooliste varade ja "Pühakodade programmi" teemad on EELK-spetsiifilised teemad. Keegi teine neist ei räägi – ainult meie ise. Meie oikumeenilised partnerid on olnud meiega solidaarsed ja elanud meile kaasa, kui need teemad on kõikidel kohtumistel riigi esindajatega alati laual. Ometi ei puuduta see nii olulisel määral teisi. Kas oskame ja julgeme tõdeda ja tunnistada:
ajaloolised kirikud ja kunstiväärtused on meile koorem;
me ei tea, kuidas ja mida nendega teha ja see olukord tundub igavene;
tähelepanu hoonetele võtab tähelepanu inimestelt?
Kokkuvõtteks
Ees ootab advendi ja jõuluaeg, mis on ootuspäraselt leppimise ja rahunemise aeg. Kahtlen, kas koroonastress ja -depressioon, mis on lisandunud kuumaks köetud ja polariseerunud ühiskonna pingetele, laseb meil jõulurahust osa saada.
Siin on meil endil kristlastena palju ära teha. Meie endi suhtumisest, käitumisest, eneseväljendusest nii analoog- kui virtuaalmaailmas sõltub palju. Üks hea ametivend tõdes minuga vesteldes, et sotsiaalmeediast paistab silma, kuidas oleme võtnud üle kõnepruugi ja suhtlemismustri, mis varem iseloomustas inimesi väljaspool kirikut - me oleme muutunud samasuguseks.
Me ei tohi unustada, et iga mõtteavalduse, olgu meeldiva või ebameeldiva taga on inimene. Isegi erakonda, riiki, ametkonda, kogukonda, kirikut esindav inimene on ligimene. Kui asume verbaalsesse võitlusse, ei tohi me unustada, et ka sõna on tegu.
Kommentaar põhineb peapiiskop Urmas Viilma ettekandel EELK XXXI Kirikukogu 1. istungjärgul, 29. novembril 2021 eKirikukogul.
|
Urmas Viilma: kui riik lahkub maalt, siis kirik seda ei tee
|
https://www.err.ee/1608422690/urmas-viilma-kui-riik-lahkub-maalt-siis-kirik-seda-ei-tee
|
Kiriku ühiskondliku mõju mõõdikuks olen pidanud ise midagi muud kui liikmemaksu maksjate arvu või taotletava rahahulga suurust. Statistilistest näitajatest on mulle näiteks olnud oluline hoopis see, et advendi- ja jõuluperioodil käib kirikus teenistustel sama suurusjärk inimesi, kui osaleb riigikogu valimistel, kirjutab Urmas Viilma ülevaates "Olukorrast kirikus 2021".
|
Milan läks kohtumist 10. minutil juhtima, kui värava lõi 40-aastane Zlatan Ibrahimovic. Avapoolaja viimasel minutil suurendas Milani eduseisu Junior Messias, kes teisel poolajal lõi oma teise värava ning Milan teenis 3:0 võidu.
Tiitlikaitsja Inter alistas 2:0 tulemusega Spezia. Roberto Gagliardini viis Interi 36. minutil juhtima ja 58. minutil realiseeris Interi eest penalti Lautaro Martinez.
Liigatabelis esikohal olev Napoli mängis võõrsil 2:2 viiki Sassuologa. 51. minutil lõi Napoli avavärava Fabian Ruiz ja üheksa minutit hiljem suurendas külalismeeskonna eduseisu Dries Mertens.
Sassuolo lõi 72. minutil ühe värava tagasi, kui resultatiivne oli Gianluca Scamaccia ning 90. minutil viigistas seisu Gian Marco Ferrari.
Itaalia kõrgliigas hoiab esimest kohta Napoli, kes on kogunud 36 punkti. Teisel kohal on Milan 35 punktiga ja kolmandal kohal on Inter 34 punktiga.
Tulemused:
Genoa - Milan 0:3
Inter - Spezia 2:0
Sassuolo - Napoli 2:2
Bologna - Roma 1:0
|
Vanameistri Ibrahimovici värav aitas Milani võiduni
|
https://sport.err.ee/1608422627/vanameistri-ibrahimovici-varav-aitas-milani-voiduni
|
Itaalia jalgpalli kõrgliigas mängiti kolmapäeval neli kohtumist. AC Milan alistas 3:0 tulemusega Genoa.
|
Tartu Ülikooli spordihoones peetud mängu kontrollisid tartlased algusest peale. Kaitses anti korralikku survet ning Valmieral polnud hea viskepäev. Mängu tasakaalustasid tartlaste pallikaotused, mida avapoolajal kogunes 11. Avapoolaja võitis Tartu 32:24.
Mängu teine poolaeg tõi rohkem korve ja eelkõige hakkasid rohkem sisse kukkuma Tartu meeskonna kaugvisked. Kolmandal veerandil tabati viis kaugviset ning enne viimast neljandikku olid tartlased 57:37 eduseisus. Tartu teenis kindla 65:55 võidu.
Robin Kivi kogus vaid 17 mänguminutiga meeskonna parimana 12 punkti. Emmanuel Wembi arvele kogunes 10 punkti ja 14 lauapalli. Kolm kaugviset tabanud Oliver Suurorg lõpetas 11 punktiga. Valmiera poolel jõudis ainsana kahekohalise punktisummani Darious Clark, kelle arvele jäi 18 punkti.
Tartu Ülikool Maks & Moorits peatreeneri Nikolajs Mazursi sõnul pandi rohkem rõhku kaitsele.
"Keskendusime täna [kolmapäeval - toim.] rohkem kaitsele, et nende tagamängijad ei saaks lihtsaid viskeid ja palliga toimetada. Tegime selle osas head tööd, hoidsime vastased 55 punkti peal ning enamvähem kontrollisime lauavõitlust. Teisel poolajal saime päris palju vabalt visata ja sellest ka suur kaugvisete arv. Parandama peame pallikaotuste osa, aga üldjoontes meeskond pingutas täna hästi ja saime hea võidu," sõnas Mazurs.
Põhja-Euroopa korvpalliliiga tabelis on Tartul kolmest mängust kirjas kaks võitu. Neljapäeval läheb Tartu vastamisi BC Borisfeniga. Kohtumine algab kell 17.30. Tartlaste mängunädala lõpetab laupäeval, 4. detsembril kell 17.00 Eesti-Läti liiga kodumäng Riia VEFi vastu.
|
Tartu Ülikool võitis Põhja-Euroopa korvpalliliigas Läti klubi
|
https://sport.err.ee/1608422603/tartu-ulikool-voitis-pohja-euroopa-korvpalliliigas-lati-klubi
|
Tartu Ülikool Maks & Moorits võõrustab Põhja-Euroopa korvpalliliiga teist etappi, mille esimeses mängus mindi vastamisi lätlaste Valmiera GLASS VIAga. Tartu võitis kohtumise 65:55.
|
Rein Kilk pole rahul raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli. Pankrottimine kui uue aja hobusevargus" esitatud suure hulga faktiväidetega. Kilk tahab, et raamatu üllitanud Raamatuvägi OÜ ning autorid Tarmo Teeväli ja Jaano Martin Ots lükkaksid ümber tema hinnangul ebaõiged faktiväited ning ühtlasi tahab ta kohtu abil neilt mittevaralise kahju väljamõistmist.
Riigikohus tühistas kolmapäeval osaliselt maakohtu ja ringkonnakohtu määrused, millega jäeti Kilgi nõue ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks läbi vaatamata ning saatis asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
Hagis ja selle hilisemates täiendustes palus Kilk ümber lükata üle 100 faktiväite. Harju maakohus jättis nõude paarikümne väite suhtes läbi vaatamata, sest kohtu hinnangul ei puudutanud need Kilki isiklikult. Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse paari faktiväite suhtes, kuid nõustus üldjoontes maakohtu põhjendustega.
Riigikohus märkis, et kohtud jätsid Kilgi hagi läbi vaatamata kõigis neis vaidlusalustes väidetes, mis ei sisaldanud tema nime, kuid ei hinnanud seda, kas vaatamata tema nime puudumisele konkreetses väites võiksid need siiski käia tema kohta.
Riigikohus rõhutas, et kohtul tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes.
"Muuhulgas tuleb arvestada sellega, et kõik vaidlusalused faktiväited esitati raamatus, mis rääkis Kilgist ja tema tegevusest, ning mitmed vaidlusalused väited sisaldavad viiteid äriühingutele, mida avalikkus ja kindlasti raamatu keskmine mõistlik lugeja võib seostada temaga," tõdes riigikohus.
Riigikohus täpsustas, et maakohus peab asja läbivaatamisel hindama iga vaidlusalust väidet eraldi ning tegema kindlaks, kas väide käib Kilgi kohta või võiks tema õigusi rikkuda ning Kilk peab seejuures põhjendama, miks võivad konkreetsed väited rikkuda tema õigusi.
200-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat "Kaval Kilk ja kaksteist lolli. Pankrottimine kui uue aja hobusevargus" ilmus 2015. aastal.
|
Kilgist kirjutatud raamatus esitatud fakte hakkab kontrollima kohus
|
https://www.err.ee/1608422645/kilgist-kirjutatud-raamatus-esitatud-fakte-hakkab-kontrollima-kohus
|
Riigikohus otsustas kolmapäeval, et ettevõtja Rein Kilgist üllitatud raamatus esitatud faktiväidete paikapidavust peab hakkama kontrollima maakohus.
|
Volkswageni tarkvarafirma CARIAD Estonia hakkab edaspidi haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.
Tarkvaraga seotud intellektuaalomandi õiguste haldamine jääb Saksamaale ning tehisintellekti tarkvaralahendusi arendavad meeskonnad luuakse teistesse riikidesse, kus CARIAD SE tegutseb.
CARIAD SE tegevjuhi Dirk Hilgenbergi sõnul jääb Volkswagen Grupi tarkvaraarendus jätkuvalt Eestiga tihedalt seotuks. Samuti otsitakse uusi ärivaldkondi, mida Eestist juhtida.
CARIAD Estonia 2020. aasta majandustulemuste kohaselt investeeriti grupisiseste tarkvaralahenduste arendusse eelmisel aastal 1,57 miljardit eurot.
"Viimase aasta jooksul on ettevõtte ärimudeli üle peetud palju arutelusid. Lõpuks oli CARIAD SE üheks strateegiliseks otsuseks viia intellektuaalomandi õiguste haldamine Saksamaale, et see oleks lähemalt seotud seal toimuva tarkvaraarendusega," ütles CARIAD Estonia tegevjuht Nicolas Derbin.
CARIAD SE tehtud rahalised investeeringud Eesti tütarettevõttesse jäävad Eestisse ning suunatakse ümber rahvusvaheliste tütarettevõtete haldamisega seotud tegevustesse.
Eestisse varem tehtud investeeringuga seotud muudatus kajastub peatselt ka riiklikus statistikas.
Veel enne 2021. aasta lõppu hakkab CARIAD Estonia haldama Hiinas, Rootsis ja Israelis asuvaid tütarettevõtteid. Ülejäänud tütarettevõtete haldamine tuuakse CARIAD Estonia alla 2022. aasta jooksul.
CARIAD SE loodi 2020. aastal. Alates 2025. aastast peaks olema ühtne tarkvaraplatvorm eelduseks kõigile kaubamärkidele ja mudelitele isejuhtivate sõidukite arenduseks ning täielikult ühendatud digitaalse auto loomiseks. Eesmärgi kohaselt hakkaks 2030. aastal üle 40 miljoni Volkswagen Grupi auto sõitma digitaalsetel CARIAD-i platvormidel.
|
Volkswagen viib Eestist intellektuaalomandi portfelli
|
https://www.err.ee/1608422624/volkswagen-viib-eestist-intellektuaalomandi-portfelli
|
Volkswagen Grupp viib tarkvaravaldkonnas tegutsevad tütarettevõtted Eesti tütarfirma alla. Praegu Eestis tegutseva intellektuaalset omandi tarkvaraportfelli viib ettevõte aga siit Saksamaale.
|
Liverpool oli eelmisest üheksast Evertoni kodustaadionil peetud mängust suutnud võita ainult ühe kohtumise, kuid kolmapäeval teenisid Jürgen Kloppi hoolealused kindla 4:1 võidu.
Liverpooli eest lõi kaks väravat Mohamad Salah, ühe tabamuse said kirja kapten Jordan Henderson ja Diego Jota. Evertoni auvärava lõi Demarai Gray.
Liigaliider Chelsea alistas 2:1 tulemusega Watfordi. 29. minutil viis Mason Mount Chelsea juhtima, kuid 14 minutit hiljem viigistas seisu Emmanuel Dennis. Chelsea võiduvärava lõi 72. minutil Hakim Ziyech.
Tiitlikaitsja Manchester City teenis 2:1 võidu Aston Villa üle. Manchester City väravad lõid esimesel poolajal Ruben Dias ja Bernardo Silva. Villa ainsa värava lõi teisel poolajal Ollie Watkins.
Inglismaa kõrgliigas jätkab esikohal Chelsea, kes on kogunud 33 punkti. Teisel kohal on 32 punktiga Manchester City ja kolmandal kohal on 31 punktiga Liverpool.
Tulemused:
Everton - Liverpool 1:4
Aston Villa - Manchester City 1:2
Watford - Londoni Chelsea 1:2
West Ham United - Brighton Hove & Albion 1:1
Wolveshampton Wanderers - Burnley 0:0
Southampton - Leicester City 2:2
|
Liverpool alistas mängleva kergusega linnarivaali
|
https://sport.err.ee/1608422567/liverpool-alistas-mangleva-kergusega-linnarivaali
|
Inglismaa kõrgliigas mängiti kolmapäeval kuus kohtumist. Liverpool alistas linnarivaali Evertoni 4:1.
|
Kogu priiuseaja vältel on loodus olnud meie strateegiline liitlane. Eesti loodus on rikkalik. Selle taga on nii muutlikud pinnavormid kui ka paiknemine Atlandi ookeani hinguse ja Euraasia mandri siseosa kontinentaalsete tingimuste piirialal. Eesti on tohutult suur kliima mõttes. Naudime mahedat merelist kliimat meie saartel ja rannikul. Kagupoolsetel kõrgendikel on aga märksa külmem ja lumi paksem.
Meil on ikka veel palju sellist loodust, mis suurelt jaolt toimetab omaette, kuigi oleme aastasadu seda modifitseerinud. Nagu on kirjeldanud Anton Hansen-Tammsaare ühes meie rahva tüvitekstis: veidi kilplaste moodi, ühest küljest kaevates kraave ja teisest küljest ehitades jõgedele tõkkeid.
Loodusele mõeldes tuleb harva meelde soo, võsa või lepikusse kasvanud kraav. Need on Eesti looduse tagamaa, on märkinud Friedebert Tuglas. Põld või karjamaa samuti mitte. Võib-olla õige natuke heinamaa. Ikka meenub midagi muud ja meeldejäävamat. Sageli heiastub rand. Võib-olla sellepärast, et see kant oli aastakümneid enamusele kättesaamatu. Või mõni vulisev jõgi või vaikne järv.
Pigem esimesena ikka mets. Kuigi meie mõtlemise ajaloo uurijad ütlevad, et eestlane metsarahvana on tegelikult okupatsiooniaja unistuste peegeldus ja tõelisusest üsna kaugel. Küll aga on ilusaimad metsad süüvinud meie teadvusesse looduslike pühapaikade, hiite näol. Hiis on sageli kaunite puude salu mõnes kaunis ja kuivas kohas. Ja kes siis nii väga täpselt suudab salu ja metsa eristada. Korvpallihuvilised kindlasti mitte.
Tsaariaja lõpul, veidi rohkem kui saja aasta eest, oli Eestis katastrisse kantud metsamaad napp viiendik riigi pindalast. Tegelikult oli metsa küll rohkem, sest osa talumetsadest polnud katastris. Sellegipoolest sai metsast matti võtta näiteks asundustalude jaoks. Vaba maad mujal ju lihtsalt ei olnud, aga sangarid kindlasti väärisid sellist tuge. Peamiselt riigi tagavaramaadest raadati üle 100 000 hektari ehk üle tuhande ruutkilomeetri põlluks ja muuks tarbemaaks. See on üle kahe protsendi kogu Eesti pindalast. Riik oli siis väga rikas, kui tal oli selline tagavara.
Isegi kui see kõik ära tarvitati, olgu siis põllumaaks, heinamaaks, karjamaaks või ehituseks, oli 1939. aastal Eestist enam-vähem täpselt kolmandik metsaga kaetud. See sisaldas ka osa heinamaid ja karjamaid. Palju meie mõistes metsa päriselt oli, et tea enam keegi. Aga kindlasti rohkem kui viiendik maast.
"Nii on mets olnud meie liitlane läbi sajandite. Ja ka viimasel sajandil."
Mets on rohkem kui vaese mehe kasukas. Mets on varandus. Metsa sai panti panna. Nii Eesti Vabariigi algusaegadel kui ka taasiseseisvumise rasketel aegadel. Tõsi küll, 30 aasta eest seda operatsiooni lõpuks vaja ei läinud. Aga tuge selle võimalusest sai meie riik kindlasti. Nii on mets olnud meie liitlane läbi sajandite. Ja ka viimasel sajandil.
Nõukogude ajal metsastus meie maa päris kiiresti. Nüüd oleme seda strateegilist liitlast paljude meelest kohelnud ülemeelikult, et mitte öelda vastutustundetult. Mets – tegelikult selle ökosüsteem – ja puhas mage vesi on ühed meie suurimad väärtused.
Ka maavarad on looduse osa. Isegi põlevkivi. Aga see pole varandus, mille on meile pärandanud meie esivanemad. Hoopis vastupidi, see on kapital, tegelikult isegi põhikapital, mille oleme võtnud laenuks oma lastelt. Tsaariajal osati seda kasutada ainult kehva kütusena. Tööstusliku kasutuseni jõuti just enne Eesti iseseisvumist, 1916. aastal. Aasta pärast Tartu rahu hakati tootma põlevkiviõli (1921), elektrit kolm aastat hiljem ja bensiini veel seitse aastat hiljem.
See tohutu loodusväärtus sai meie riigi energiajulgeoleku ja energiasõltumatuse aluseks. Väga tõenäoliselt just selle tõttu, et loodus meile seda õlekõrt pakkus, oli üleminekuperiood taas võidetud vabadusele 30 aasta eest märksa vähem valus, kui see võinuks olla ilma oma energiata.
Põlevkivi kasutades oleme rüüstanud päris suure osa meie maast. Põlekivikarjääride kaart näitab, kui suure pindala oleme kas üles kaevanud või seest õõnsaks uuristanud. Kuigi kõike seda isegi helikopterilt ei ole näha, on emakese Maa sees sügavad, pikad ja laiad haavad. Mõne koha oleme teinud lausa kasutamiskõlbmatuks.
Peame selles kontekstis oma liitlasele loodusele sügava kummarduse tegema. Loodus on absorbeerinud suure hulga keskkonda paisatud reostusest ja suutnud siiski veel hoida – isegi kaevanduste naabruses – meile sobivaid looduse hüvesid, kantseliitliku sõnaga: ökosüsteemi teenuseid.
Põlevkivi on teinud Eesti arengule veel ühe olulise, kuigi hästi varjatud teene. Räägime praegu palju teaduspõhisusest ja sellest, et riikide edukus nüüdisajal sõltub oluliselt sellest, kui hästi suudavad nad nii majanduslike kui ka poliitiliste otsuste keskse komponendina kasutada parimat teaduslikku teadmist.
Selline teadmine ei sünni iseenesest. Seda tuleb luua. Kasvatada pikkade aastakümnete vältel. Nagu metsa, et seda siis küpsena mõistlikult tarvitada.
Kui Eesti iseseisvus, arutati ka meie maal teiste eeskujul teaduste akadeemia loomist. Saadi aga kiiresti aru, et Eesti teadus oli selle jaoks veel liiga hõre ja õhuke. Seda adudes pandi käima Eesti uuringud nii looduse, keele kui ka kultuuri vallas. Need tõusid 20 aastaga päris arvestatavale tasemele.
Veel olulisem oli, et põlevkivi uuringud vedasid mitmed muud Eesti teadusharud n-ö mudaliigast välja. Geoloogia ja keemia on vaid kaks märksõna. Peame olema sellele maavarale ikka väga tänulikud ja väga mitmes mõttes. Eriti teaduste akadeemia poolt. Sest see materjal on suures osas meie laiapõhjalise teaduse algne allikas. Kuigi nüüd on vist tulemas aeg, mil targem oleks see väärtus mõneks ajaks vähemalt osaliselt maa sisse jätta. Vähemalt seni, kuni oskame sellest veel midagi palju paremat teha või sealt midagi väärtuslikku veel sündimata keemiatööstuse harude jaoks kätte saada.
Eesti loodus on meile pakkunud palju muudki ainest, mis on jätnud märgatava jälje meie maastikule ja teadvusesse. Põhjapoolsetel aladel on palju nii meie oma paekivi kui ka Soomest liustiku poolt siia tassitud raudkivi. Mõnest meie oma paekivist oleme juba aastasadu osanud põletada lupja ja hiljem tsementi.
Inimeste tarkusega loodud sideained ja uued kivid on sündinud sellest, et sädelevad inimesed on osanud tänulikult vastu võtta meie looduse annid. Nii näiteks on Johannes Hindi silikaltsiit sünteesitud selle kaudu, et desintegraatoriga lõhutud liivaterade ja lubjatükkide värsked purustuspinnad on natuke aega varmad teiste materjalidega reageerima.
"Mõnest lihtsast materjalist saab midagi veel uhkemat. Korralikust valgest liivast saab oskaja teha klaasi."
Liivimaa kubermangus on sama rikkalik looduse and savi. Sellest saab tarvilist tarkust rakendades teha telliseid, mis sobivad nii lihtsa maja seina kui ka kõrge kirikutorni müüri. Mõnest lihtsast materjalist saab midagi veel uhkemat. Korralikust valgest liivast saab oskaja teha klaasi. Nii on meil olnud külluslikult looduse pakutud vahendeid, et oma elu korraldada ja üha paremaks teha. Ühelt poolt mineraalained, mida töödelda ja teisalt energiaallikad, nii fossiilsed kui ka taastuvad, mille abil vajalikud protsessid käivitada.
Suurepärased looduse annid, mille peale harva mõtleme, on veekogud. Nii järved, vooluveed kui ka meri tunduvad olevat nii loomulikud Eesti looduse osad, et ilma nendeta ei oska elu ettegi kujutada. Põhjavesi ja sagedane vihm pealekauba, kaladest rääkimata.
Mered ja suured jõed-järved on sajandeid ühendanud riike ja rahvaid. Selle missiooni katkestas viiekümneks aastaks võõrvõim. Mereriik on aga alati üks rikas riik. Sellisel riigil on veel üks lahutamatu omadus. Selle sõnastas president Lennart Meri. Ta ütles 1994 aastal ametlikul riigivisiidil Taani kuninganna suveresidentsis Fredensborgi lossis riikliku õhtusöögi kõnes: "Riiki, millel on vaba juurdepääs merele, ei saa nimetada väikeriigiks."
Nii on meie loodus olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane. Sõltumata poliitilisest olukorrast või võimutuulte vahetumisest on see pakkunud meile fantastilisi võimalusi oma elu korraldamiseks, alates toidu, eluaseme ja kütte hankimisest kuni sadade pisiasjadeni, mida looduses naudime või kasutamine.
Veel enam, oleme sattunud elama mitmes mõttes paradiislikku paika. Kohta, kus on piisavalt vett ja sooja ning omaette elavat loodust. Kus võimsad transpordimagistraalid sõnas otseses mõttes uhuvad meie randu. Kus kaasaegsete magistraalide ehitamise jaoks on maapõues veel palju materjali varuks. Paika, mida ei külasta maavärinad, tsunamid ega mastaapsed maalihked ja kus isegi suurt osa maailmast otseselt ähvardavad kliimamuutused on meile pigem soodsad.
Seda enam peaksime meeles pidama, mida Antoine de Saint-Exupery loodud rebane ütles väikesele printsile: kui taltsutad, siis vastutad. Me vastutame oma looduse edasise hea käekäigu eest. Me vastutame selle eest, et hoiame nii eluslooduse hüved kui ka maavarad põhikapitalina sellisena, et need saaksid olla paljude järgnevate põlvkondade liitlased.
Kommentaar põhineb riigikogus toimunud omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud konverentsil peetud sõnavõtul.
|
Tarmo Soomere: sada aastat liidus loodusega
|
https://www.err.ee/1608422591/tarmo-soomere-sada-aastat-liidus-loodusega
|
Meie loodus on olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane. Sõltumata poliitilisest olukorrast või võimutuulte vahetumisest on see pakkunud meile fantastilisi võimalusi oma elu korraldamiseks, alates toidu, eluaseme ja kütte hankimisest kuni sadade pisiasjadeni, mida looduses naudime või kasutamine, kirjutab Tarmo Soomere.
|
Spotify teeb muusika-aastast statistikat nii oma 381 miljonile kasutajale personaalselt kui ka üleüldiselt.
Tänavused enim kuulatud artistid Spotify keskkonnas on Bad Bunny, Taylor Swift, BTS, Drake ja Justin Bieber.
Menukamateks albumiteks osutusid Olivia Rodrigo "Sour", Dua Lipa "Future Nostalgia", Justin Bieberi "Justice", Ed Sheerani "=" ja Doja Cati "Planet Her".
2021. aasta populaarsemateks lauludeks kujunesid Olivia Rodrigo "drivers license", Lil Nas X'i "Montero (Call Me By Your Name)", Kid Laroi ja Justin Bieberi "Stay", Olivia Rodrigo "good 4 u" ja Dua Lipa ning Dababy "Levitatin".
Rohkem kui 20 aastat tagasi avaldatud lugudest olid sel aastal enim kuulatud Fleetwood Maci "Dreams", Queeni "Bohemian Rhapsody", Coldplay "Yellow", Nirvana "Smells Like Teen Spirit" ja The Police'i "Every Breath You Take".
Kummalise statistikana avaldas Spotify veel, et 2021. aastal striimiti enam kui 42 miljonit korda vaktsiiniteemalisi muusikaliste, kuhu kuulusid näiteks lood "Hit Me With Your Best Shot" (Pat Benatar) ja "The Cure" (Lady Gaga).
|
Spotify tegi muusika-aastast kokkuvõtte ja avaldas menukamad artistid
|
https://menu.err.ee/1608422579/spotify-tegi-muusika-aastast-kokkuvotte-ja-avaldas-menukamad-artistid
|
Muusikaplatvorm Spotify tuli taas välja oma aastakokkuvõttega Spotify Wrapped, milles avaldas tänavused menukamad artistid ja lood.
|
Milwaukee Bucks alistas 127:125 tulemusega Charlotte Hornetsi. Avaveerandi võitis Hornets kindlalt 41:25, kuid Bucks suutis viimaseks veerandajaks juhtima minna ja teenis lõpuks hooaja 14. võidu.
Giannis Antetokounmpo sai kirja kaksikduubli 40 punkti ja 12 lauapalliga. Hornetsi parimana viskas LaMelo Ball 36 punkti ja andis üheksa resultatiivset söötu.
Dallas Mavericks teenis 139:107 võidu New Orleans Pelicansi üle. Luka Doncic viskas 28 punkti ja andis 14 söötu, kaotajate parimana viskas Brandon Ingram 29 punkti. Mavericksil on 11 võitu ja üheksa kaotust, New Orleans on kuue võidu ja 17 kaotusega läänekonverentsis eelviimasel ehk 14. kohal.
Minnesota Timberwolves pidi võõrsil tunnistama Washington Wizardsi 107:115 paremust. Karl-Anthony Towns viskas Timberwolvesi eest 34 punkti ja haaras 10 lauapalli, Washingtoni parimana kogus Montrezl Harrell 27 punkti. Timberwolvesil on 11 võitu ja 11 kaotust, Washington teenis kaheksa kaotuse kõrvale 14. võidu.
Tulemused:
Atlanta Hawks - Indiana Pacers 114:111
Denver Nuggets - Orlando Magic 103:108
Minnesota Timberwolves - Washington Wizards 107:115
Philadelphia 76ers - Boston Celtics 87:88
Cleveland Cavaliers - Miami Heat 111:85
Charlotte Hornets - Milwaukee Bucks 125:127
Dallas Mavericks - New Orleans Pelicans 139:107
Houston Rockets - Oklahoma City Thunder 114:110
Sacramento Kings - Los Angeles Clippers 124:115
|
Antetokounmpo 40 punkti aitasid Bucksi võiduni
|
https://sport.err.ee/1608422543/antetokounmpo-40-punkti-aitasid-bucksi-voiduni
|
Korvpalliliigas NBA alistas tiitlikaitsja Milwaukee Bucks 127:125 tulemusega Charlotte Hornetsi. Kaksikduubli kirja saanud Giannis Antetokounmpo arvele jäi 40 punkti ja 12 lauapalli.
|
Muude teemade hulgas otsustab valitsus kehtestada 1. jaanuarist 2022 põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 1412 eurot kuus. Kehtiv õpetaja töötasu alammäär on 1315 eurot kuus.
Arutusele tuleb ka eelnõu, millega tehakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetes muudatus, mis võimaldab teostamata immuniseerimise tõttu kaitseväekohustuslase aja-, asendus- või reservteenistusse asumist vajaduse korral ajutiselt edasi lükata.
Valitsus arutab ka sotsiaalministeeriumi põhimääruse muutmist, millega nähakse ette, et ministeeriumi koosseisus võib olla kuni viis asekantsleri ametikohta. Kehtiva põhimääruse järgi on ministeeriumi koosseisus neli asekantsleri ametikohta. Veel ühe asekantsleri koha lisandumine peaks eelnõu väitel võimaldama "paindlikumalt korraldada ministeeriumisisest juhtimist".
|
OTSE kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Kiik, Pentus-Rosimannus, Jaani
|
https://www.err.ee/1608422534/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-kallas-kiik-pentus-rosimannus-jaani
|
Kell 12 algaval valitsuse pressikonverentsil osalevad kava kohaselt peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, siseminister Kristian Jaani ja maaeluminister Urmas Kruuse. ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes.
|
Koolide ja väljakute meistrid. Karin Paulus vestleb Mari Rassi, Alvin Järvingu ja Ott Alveriga
Arhitekt Must töötab usus, et puidust saab ehitada sama hästi kui betoonist.
Arhitekt Must on silmapaistev arhitektuuribüroo. Viimastel aastatel on tulnud neile robinal konkursivõite, mille seas on nii suured kui ka väikesed koolid, väljakud, mõned planeeringud, lisaks Tõrvandi keskuse hoonestus, Tartumaa tervisekeskus. Mitu tööd, näiteks Suure-Jaani tervisekoda, on teeninud auhinnana ka kolleegide ja kriitikute paitust.
Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 1. veebruaril 2022.
ALARI PURJU: Miinimumpalk, migratsioon, haridus ja maskid
Tänavune Nobeli majanduspreemia läks statistiliste seaduspärasuste uurijatele, kes pakuvad käitumisjuhiseid oludes, kus mingeid tagatisi pole, kuid elu saab siiski korraldada mõistlikul ja heaolu suurendaval viisil.
2021. aasta Nobeli majandusauhind läks Ameerikas töötavatele majandusteadlastele: Berkeley California ülikooli professorile David Cardile, Massachusettsi tehnoloogiaülikooli professorile Joshua D. Angristile ja Stanfordi ülikooli professorile Guido W. Imbensile. Võrreldes mõne varasema aastaga on seekord eriline, et auhind jaotati uurijate vahel, kelle tegevus on küll tihedalt seotud, kuid Card on andnud oma osa tööjõuökonoomikasse empiirilise tööga, Angrist ja Imbens on panustanud aga metodoloogias, analüüsides põhjuslikke suhteid. Selle aasta auhinna puhul on eraldi esile toodud Cardi ja Angristi oluliste tööde kaasautor Alan Krueger, kes suri 2019. aastal.
HEIDI IIVARI: Jukka Viikilä pälvis teist korda Finlandia auhinna
"Taevalik vastuvõtt" on oletusi ja aforisme tulvil mitmehäälne romaan lugevatest inimestest tänapäeva Helsingis.
1. detsembril selgusid Soome Kirjandusfondi Finlandia auhinna tänavused laureaadid. Ilukirjanduse Finlandia laureaat 2021 on Jukka Viikilä autobiograafilise metaromaaniga "Taivaallinen vastaanotto" ehk "Taevalik vastuvõtt" (Otava). Luuletajana alustanud Viikilä on pälvinud Finlandia preemia ka varem: 2016. aastal oma esimese romaani "Akvarellid Engeli linnast" eest. Mõlemaid romaane ühendab tegevuspaik Helsingi ja peategelase lähedane suhe kirjutamisega.
JOOSEP SUSI: Suitsu nurk XI. Sveta Grigorjeva "kui ma oleks"
MARIELL AREN: Ootamatult optimistlik november
On tunda, et nii esinejail kui ka publikul on vaja praegu rohkem turgutust kui tavaliselt. Kunst paneb unustama argiraskused ning lubab enesesse kaduda.
Novembris kipuvad meeleseisundit dikteerima järjest pimedam päev ning nostalgiat või nukrust esile kutsuvad tähtpäevad. Kui lisada sellele üle pooleteise aasta kestnud koroonapandeemiast tingitud mured, võib kergesti tekkida lootusetuse tunne. Mõneti isegi ootamatult oli novembrikuine kontserdielu hoopis erakordselt elujaatav: kontserdisaalides hakkas silma publiku muretu olek, rõõm jällenägemisest ning üksteise maski varjust tuvastamisest.
Ninja vabastab pornotööstuse naised. Andrei Liimets intervjueeris Ninja Thybergi
Vaevalt kujunes ühegi Pimedate Ööde filmifestivali filmijärgne küsimuste-vastuste osa sedavõrd tuliseks kui rootsi filmile "Nauding" järgnenud kohtumine lavastajaga. Filmi 37-aastast autorit Ninja Thybergi süüdistati pornograafia kahjuliku mõju pehmendamises ja vähemalt üht vaatajat tuli publikul vaigistada.
Kriitiliste küsimustega on Thyberg harjunud. Enne filmikooli tegeles ta sooõpingutega. Tema sama pealkirjaga auhinnatud lühifilm valmis juba 2013. aastal, millest saati on lavastaja kaevunud üha sügavamale pornotööstuse telgitagustesse. "Nauding" räägibki loo 20aastasest Linnéast (suurepärase rolliga debüteerib Sofia Kappel), kes maandub Los Angeleses, silme ees vaid üks eesmärk saada pseudonüümi Bella Cherry all suureks pornotäheks.
Puhta tunde otsingul. Tristan Priimägi intervjueeris Mihkel Kuuske.
Mihkel Kuusk: ""Lend" räägib ennekõike ekstreemsete tunnete väljendamisest, sellest, mida noor oma ekstsentrilisuses kogeb ja läbi elab."
3. detsembril esilinastub Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide XIII lennu diplomitöö, mis on esimest korda lahendatud filmina. Tunniajane, kümnest etüüdist koosnev film "Lend" on üheaegselt noort näitlejakursust tutvustav video ja abstraktne audiovisuaalne teos. Huvitava pildilise külje kõrval tehakse ka paar mõtlemapanevat (autoriga suheldes selgub, et enam kui ühele tõlgendusele alluvat) üldistust. Uudsest lahendusest ja sellest otsingulisest filmist oli nõus rääkima "Lennu" režissöör Mihkel Kuusk.
Looming on võitlus. Margit Arndt-Kalju intervjuu Jaan Elkeniga
Jaan Elken: "Soovin, et mu pildid annaksid praeguses ajas kaotatud rahu mingilgi määral tagasi, olgugi et maalid on ka ise haavatavad. Neid saab ainult armastusega vaadata."
Jaan Elkeni näitus "Valguse vari" Tallinna Jaani kiriku galeriis kuni 12. XII.
Jaan Elkenil on olnud rohkem kui kuuskümmend isikunäitust, praegu on ta maalid väljas Jaani kiriku galeriis. Kunstniku peas liikuvatest mõtetest said paar päeva enne näituse ülespanekut sõnad ja laused tema Vabaduse väljaku ateljees, helibarjääriks kirikuga vaid kohe otse maja ees asuv Chopini pink, mis devalveerib nüri järjekindlusega klassikat, tungides avatud aknast mürana sisse. Maalid ja sõnad saavad sellest küll hõlpsasti jagu, pealegi võib riiulist plaadikuhjadest valida maalide ja maalimise juurde midagi sobivamat ja kuulata seda: Rollinguid, Joe Cockerit, Marianne Faithfulli.
HENDRIK VISSEL, KULNO TÜRK, ENELI KINDSIKO: COVID-19 pandeemia aegse kaugtöö eelised ja puudused
COVID-19 aegne kaugtöö on oma olemuselt ekstreemne, sest tegemist pole vabatahtliku ja kokkuleppelise töökorraldusega, vaid sundusliku töövormiga.
Kaugtöö on nüüdisaegse töökorralduse paindlik vorm, mille tegemist on paljud töötajad juba aastakümneid soovinud ning teadlased soovitanud. Kaugtööks nimetatakse töövormi, mille tegemiseks kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid (IKT) ning viibitakse seejuures füüsiliselt väljaspool tööandja tööruume. Tehnoloogia kiire areng, hea internetiühendus ja tööülesannete digiteerimine aitab kaugtöö tegemisele tublisti kaasa. 2020. aasta teises kvartalis tegi Eestis kaugtööd ligi 200 000 töötajat, 1/3 kõigist hõivatutest.
TANEL MÄLLO: Nutikas veepudel V. emi
Unistuses õiglasemast ja mõistlikuma rollide ja eesmärkide jaotusega ühiskonnakorraldusest lähtuvad tehnoloogiate (sh nii digitaalsete, institutsionaalsete jne) eesmärgid inimesest, mitte vastupidi nagu praegu.
Eelnenud artiklite Venni diagramme kokku vahustades võiks saada umbes sellise koogelmoogeli: tänapäeva ühiskonna olulisimad osalised on institutsioonid, tehnoloogiad ja ahvid. "Institutsioonid" hõlmavad nii era- kui avalik-õiguslikke jt juriidilisi isikuid. "Tehnoloogia" tähistab tehnoloogia arendajaid, kes võivad samaaegselt tegutseda nii era- kui ka avalik-õigusliku või muu institutsioonina. Ahvidest väiksem osa on seotud kas tehnoloogiate või/ja institutsioonidega ning saab vara või võimu akumuleerides nende edust vahetut kasu, samal ajal kui nende sotsiaalset, keskkondlikku ja isiklikku kahju kannavad kõik ahvid enam-vähem solidaarselt.
ART LEETE: Soomeugrilastel pole hinge
Soomeugrilased on usundiuurijatelt aina kiita saanud selle eest, et meil, eriti Siberi omadel, on mõtterikas süsteem hingede ettekujutamiseks. Selle struktuurne keerukus ja viimistletus annab silmad ette suuremale osale maailma rahvastest.
Arvustamisel
Andrus Kiviräha "Mälestused"
Kazuo Ishiguro "Lohutu"
Vanemuise "Don Giovanni"
festival "Tallinn feat. Reval"
rõõmukontsert "Rejoice! Kurbus kaob, mure kaob …"
näitused: Edith Karlsoni "Süütuse tagasitulek" ja Vano Allsalu "Maailm peas"
Vanemuise "Terror" ja Ugala teatri "Sume on öö"
EMTA lavakunstikooli ja Von Krahli teatri "Fundamentalist"
Ekspeditsiooni "Eikellegi kõrb"
dokumentaalfilm "Päris Rannap"
|
Reedel Sirbis arhitektuur ja koroonaaja elujaatav kontserdimelu
|
https://kultuur.err.ee/1608422540/reedel-sirbis-arhitektuur-ja-koroonaaja-elujaatav-kontserdimelu
|
Tutvustame 3. detsembri Sirpi.
|
Pressikonverentsil osalevad linnapea Mihhail Kõlvart, abilinnapea Madle Lippus ja linnakassa juhataja Silver Tamm.
|
Otse kell 11: Tallinn tutvustab tuleva aasta eelarvet
|
https://www.err.ee/1608422537/otse-kell-11-tallinn-tutvustab-tuleva-aasta-eelarvet
|
Tallinn tutvustab neljapäeval linna 2022. aasta eelarvet. Kell 11 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis.
|
Koonderakonna toetus on praegu 21,8 protsenti. Teisel kohal on Põlissoomlased 18,7 protsendiga.
Peaminister Sanna Marini sotsiaaldemokraadid langesid 18,3-protsendise toetusega kolmandale positsioonile.
Keskerakonna poolehoid on 12,5 protsenti.
Rohelisi toetab 10,1 protsenti vastanutest, see on madalaim tase alates 2015. aastast.
Vasakliidu toetus on 8,2 protsenti ja Rootsi Rahvaparteil (RKP) 4,6 protsenti.
Küsitluse korraldas Taloustutkimus 3.-31. novembrini ja selles osales 1650 inimest. Veamäär oli 2,0 protsendipunkti mõlemas suunas.
|
Yle: Koonderakond on endiselt Soome populaarseim
|
https://www.err.ee/1608422525/yle-koonderakond-on-endiselt-soome-populaarseim
|
Soome populaarseim partei on endiselt Koonderakond ehk Kokoomus, ilmnes neljapäeval rahvusringhäälingu Yle tellitud arvamusküsitluse tulemustest.
|
TalTech kaotas kolmapäeval korduskohtumise 2:3 (30:32, 25:19, 22:25, 25:19, 15:17) Gentoftele, kuid Eesti klubil piisas edasipääsu kindlustamiseks kahest geimivõidust. Teisipäeval peetud avakohtumise võitis TalTech 3:0.
TalTechi parimana tõi Matej Šmidl 28 punkti (+13), Kevin Saar lisas 13 punkti (-2) ning Beau Grahami arvele jäi 11 (+8) punkti. Eesti klubi vastuvõtt oli 48%, rünnak 50%, blokiga saadi kuus punkti ja kokku löödi 11 ässa. Gentofte kõige resultatiivsem oli Mads Möllgaard 19 punktiga (+5).
Challenge Cupi kaheksandikfinaalis kohtub TalTech kas Austria klubi Ried im Innkreisi või Šveitsi klubi Schönenwerdiga. Avakohtumise võitis Schönenwerd 3:0.
|
TalTech pääses eurosarjas kaheksandikfinaali
|
https://sport.err.ee/1608422501/taltech-paases-eurosarjas-kaheksandikfinaali
|
Võrkpalli Challenge Cupi 1/16-finaali korduskohtumises läksid kolmapäeval vastamisi TalTech ja Taani klubi Gentofte Volley.
|
Vähemalt viies omavalitsuses lisatakse palgale tuhat eurot või rohkemgi. Paljudel juhtudel tõsteti ka volikogu esimehe palka, kirjutab Maaleht.
Protsentuaalselt on suurim palgatõus Paide linnapeal, kellele makstakse 2800 euro asemel nüüd igakuiselt 4000 eurot. Linnapea palk tõusis seega 43 protsenti.
Põhja-Sakala valla uus volikogu tõstis vallavanema palka 1000 euro võrra, 3800 euroni.
Kui vallavanemate ja linnapeade palgad lähevad ainult ülespoole, siis volikogu esimeeste hüvitis on ka vähenenud.
Näiteks Vormsi vallas langetati see 64 eurolt nullini. Volikogu esimehe hüvitist vähendas ka Mulgi vald, kus uus koosseis otsustas esimehele varasema 1360 euro asemel maksta 1000 eurot kuus.
Suurima tõusu on teinud Luunja vald, kus volikogu esimehele makstakse igas kuus 2636 eurot. Varem oli see 975 eurot.
|
Omavalitsused tõstsid juhtide palka keskmiselt viiendiku võrra
|
https://www.err.ee/1608422492/omavalitsused-tostsid-juhtide-palka-keskmiselt-viiendiku-vorra
|
Enamik vastvalitud kohalikke volikogusid alustas tööd sellega, et tõstis vallavanema või linnapea palka. Seni on omavalitsusjuhtide keskmine palgatõus 21 protsenti.
|
USA esimene omikronitüve juhtum avastati California osariigi elanikult, kes oli täielikult vaktsineeritud ja saabus Lõuna-Aafrika Vabariigist nädala eest. Valge Maja meditsiininõuniku Anthony Fauci sõnul on nakatunu sümptomid kerged ja ta viibib eneseisolatsioonis.
"Me ei saa teha mingisuguseid järeldusi ühe patsiendi põhjal. Meil on hea meel, et sellel patsiendil olid kerged sümptomid, aga veelgi enam, et need sümptomid juba leevenevad," rääkis Fauci.
"Parim kaitse omikronitüve vastu on vaktsiini tõhustusdoos," ütles USA president Joe Biden.
Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus soovib karmistada testimisnõudeid USA-sse sisenejatele. Praegu peavad reisijad tegema koroonatesti kolm päeva enne lendu, nüüd tahetakse see tuua ühe päeva peale. Nõue kehtiks kõikidele inimestele, sõltumata nende vaktsineerimisseisust ja asukohariigist.
"Ma arvan, et nende otsuste tegemisega peaks veidikene ootama. Vaatama, mida eksperdid ütlevad, ja järgima võimalikke uusi juhiseid," rääkis Kanada reisija Abdalla Alkadhimi.
"Teades inimesi, kes on koroonaviirusega nakatunud, ja nähes uudislugusid, kuidas inimesed Indias ja ka USA-s deltatüve pärast kannatasid, siis arvan, et kõik ettevaatusabinõud on head, millega kaitstakse mind, mu perekonda ja töökaaslasi," sõnas USA reisija Nithin Mallya.
Lisaks suurendatakse testimisvõimekust USA neljas suures lennujaamas, mis asuvad New Yorgi, San Francisco ja Atlanta ümbruses.
|
USA soovib omikrontüve juhtumi tuvastamise järel karmistada testimisnõudeid
|
https://www.err.ee/1608422483/usa-soovib-omikrontuve-juhtumi-tuvastamise-jarel-karmistada-testimisnoudeid
|
USA-s avastati esimene koroonaviiruse omikronitüve juhtum. Uue viiruselainega võitlemiseks soovivad rahvaterviseametnikud karmistada testimisnõudeid rahvusvahelistele reisijatele ja ärgitada ameeriklasi tõhustusdoose tegema.
|
Transpordiministeerium teatas neljapäeval, et taganes oma sammust kodu- ja välismaise kriitika tõttu.
Otsuse eesmärk oli vähendada rahvusvaheliste saabuvate lendude arvu päevas 5000-lt 3500-le, et tõhustada piirikontrolli seoses uue viirustüvega, ütlesid ametnikud.
Valitsuse sekretär Hirokazy Matsuno ütles neljapäeval ajakirjanikele, et broneeringute peatamine üheks kuuks "tekitas segadust".
Jaapan on teatanud kahest omikronvariandi juhtumi tuvastamisest.
Jaapani piirid on olnud kogu koroonapandeemia aja suuresti suletud, 2020. aastal oli periooditi isegi kodanikel keelatud kodumaale tulla.
Pärast nakatumise tõusu suvel on Jaapan viimastel kuudel registreerinud vaid paarkümmend nakkusjuhtu päevas.
Koroona vastu on täielikult vaktsineeritud 77 protsenti jaapanlastest.
|
Jaapan taganes otsusest peatada saabuvate lendude broneerimine
|
https://www.err.ee/1608422477/jaapan-taganes-otsusest-peatada-saabuvate-lendude-broneerimine
|
Jaapan taganes kolmapäeval vastu võetud otsusest peatada lennufirmadel riiki sisenevate lendude broneerimine kuni aasta lõpuni, kuna kardetakse maailmas liikvele läinud koroonaviiruse uut omikrontüve.
|
Justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar selgitas vastuskirjas siseministeeriumile, et abielu saab seaduse järgi tühistada vaid siis, kui seda nõuab üks abikaasadest või piisava avaliku huvi korral ka siseminister.
Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb abielu kehtetuks tunnistamisel siseministril iga konkreetse juhtumi asjaolude põhjal kaaluda, kas selleks esineb piisav avalik huvi.
Mida piisav avalik huvi tegelikult tähendab, ametnikud täpselt öelda ei oska.
"Igat konkreetset juhtumit tuleb eraldi kaaluda," sõnas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Mari Käbi ERR-ile, "sellele pole võimalik lühikese vastusega vastata."
"Ühiskonnas on viimase viie-kuue aasta jooksul toimunud olulised muudatused, mille tulemusel ei saa enam väita, justkui oleks samasoolise paari abielu vastuolus Eesti avaliku korraga," leidis Saar.
Käbi lisas, et minister ei saa nõuda otsuse langetamist oma suva järgi. "Tegemist on siseministrile seadusest tuleneva kaalutlusõigusega, mille kasutamisel peab minister järgima kaalutlusõigusele seatud nõudeid."
Saare hinnangul on siseministril õigus pöörduda kohtusse, kui üks abikaasadest otsustab sugu muuta, ja nõuda abielu tühistamist. Kohustust tal seda aga teha ei ole.
"Kui abikaasad vastasid abielu sõlmimise hetkel abielu sõlmimise eeldustele, kuid üks neist hiljem sugu muudab, siis ei ole tegemist automaatselt tühise abieluga, vaid on ette nähtud võimalus see abielu kehtetuks tunnistada," selgitas Saar.
Mari Käbi möönis, et temaatikat puudutav probleem Eestis on tegelikult väga väike.
"Eestis on mõned sellised paarid, kelle abielu on ühe abikaasa soomuutmise tagajärjel samasooliseks muutunud, aastate jooksul on selliseid paare olnud alla kümne," ütles Käbi.
Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga täpsustas, et kuna küsimus kuulub siseministeeriumi pädevusse, peavad just nemad kaaluma, kas ja millal on põhjendatud kohtusse pöördumine.
"Kui abielu on sõlmitud mehe ja naise vahel, kuid hiljem on asjaolud muutunud, siis on see abielu kehtivalt sõlmitud ning tegemist ei saa olla automaatselt tühise abieluga, kuna abieluga kaasnevad ulatuslikud õiguslikud tagajärjed," ütles Laadoga.
|
Sugu muutnud inimese abielu tühistamiseks saab kohtusse pöörduda minister
|
https://www.err.ee/1608422459/sugu-muutnud-inimese-abielu-tuhistamiseks-saab-kohtusse-poorduda-minister
|
Ehkki perekonnaseadus ei näe Eestis ette võimalust samast soost paaril sõlmida abielu, ei muutu see ka kehtetuks, kui üks abikaasadest otsustab pärast abiellumist sugu muuta. Abielu tühistamiseks võib aga siseminister avaliku huvi korral pöörduda kohtusse.
|
"Tõeliselt piirideta viirusega ei ole mis tahes riiki või piirkonda isoleerivad reisipiirangud mitte üksnes sügavalt ebaõiglased ja karistavad, vaid ka ebatõhusad," ütles Guterres kolmapäeval.
Kümned riigid kehtestasid Lõuna-Aafrika riikidest reisimisele piirangud pärast seda, kui eelmisel nädalal teatati regioonis esmakordselt koroonaviiruse omikronvariandist.
Guterresi sõnul ei tohiks uue tüve tekkimisest teatanud riike "kollektiivselt karistada olulise teadus- ja terviseteabe tuvastamise ja jagamise eest maailmaga". Ta kordas üleskutset valitsustele rakendada reisijate täiustatud testimist "koos muude kohaste ja tõeliselt tõhusate meetmetega". "See on ainus viis vähendada leviku riski, võimaldades samal ajal reisimist ja majanduslikku kaasamist."
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on omikroni üldine risk "väga kõrge", kuid WHO Aafrika direktor on samuti võtnud sõna reisikeeldude vastu, öeldes, et see pole kooskõlas "üleilmse solidaarsusega".
LAV ametnikud on öelnud, et neid karistatakse tüve tuvastamise eest, mida on nüüdseks avastatud kõikjal Hollandist Suurbritannia, Kanada ja Hongkongini, samas kui Malawi president Lazarus Chakwera süüdistas lääneriike "afrofoobias".
|
ÜRO juht: reisikeelud Covidi uue tüve tõttu on ebaõiglased
|
https://www.err.ee/1608422456/uro-juht-reisikeelud-covidi-uue-tuve-tottu-on-ebaoiglased
|
ÜRO peasekretär Antonio Guterres peab omikrontüve tõttu kehtestatud reisikeelde teatud riikide ja piirkondade suhtes ebaõiglaseks ja ebatõhusaks.
|
New Yorgis kukkus toornafta jaanuaritehingute hind 61 senti 65,57 dollarini barrelist.
Londonis langes Põhjamere Brenti veebruaritehingute hind 36 senti 68,87 dollarini barrelist.
|
Nafta hinnad jätkasid kolmapäeval langust
|
https://www.err.ee/1608422453/nafta-hinnad-jatkasid-kolmapaeval-langust
|
Nafta hinnad New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel kolmapäeval langesid veel tõugatuna murest koroonaviiruse uue tüve pärast.
|
India ookeani lõunaosas asuvat saart Aafrika lähedal on tabanud viimase nelja aastakümne suurim põud. ÜRO Maailma Toiduprogramm (WFP) teatas novembris, et selle tõttu on ohus enam kui 1,3 miljoni sealse inimese toidujulgeolek.
Juunis väitis WFP, et Madagaskar on "esimene riik maailmas, mis kogeb kliimakriisi tõttu näljahäda laadseid tingimusi".
Läinud kuul ütles riigi president Andry Rajoelina: "Minu kaasmaalased maksavad hinda kliimakriisi eest, mida nad ise ei ole tekitanud."
Kuid uue uuringu tulemused, mille avaldas neljapäeval teadlaste võrgustik World Weather Attribution (WWA), ei toeta teooriat, et Madagaskari näljahäda on põhjustatud kliimamuutusest.
Varem kliimamuutusi äärmuslike ilmastikunähtusega sidunud WWA uuringu kohaselt aga küündis nii aastate 2019/2020 kui 2020/21 vihmahooajal sademete hulk Madagaskari lõunaosas vaid 60 protsendini tavalisest.
Seda vihmanappust 24 kuu jooksul 2019. aasta juulist 2021. aasta juunini hinnati väga haruldaseks. "Sellest laastavamaks on osutunud vaid aastate 1990–1992 põud," öeldakse uuringus. "Vaatluste ja kliimamudelite põhjal ei ole 2019. aasta juulist 2021. aasta juunini Lõuna-Madagaskaril täheldatud viletsad vihmaolud inimtegevusest tingitud kliimamuutuste tõttu märkimisväärselt suurenenud."
Need leiud vastavad ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkogu augustikuise aruande tulemustele, mis näitasid, et globaalne soojenemine ei mõjuta põua taset Madagaskaril enne, kui see on kaks kraadi Celsiuse järgi kõrgem tööstuseelsest ajastust. Praegu on tõus umbes 1,1 kraadi Celsiuse järgi.
"Meie tulemused ei ole üllatavad, need on vägagi kooskõlas varasemate uuringutega," ütles Friederike Otto Oxfordi ülikooli keskkonnamuutuste instituudist. "On tõesti oluline mitte automaatselt eeldada, et iga halb asi, mis juhtub, on tingitud kliimamuutusest, see pole tõsi."
|
Uuring: Madagaskari näljahäda ei põhjustanud üleilmne soojenemine
|
https://www.err.ee/1608422450/uuring-madagaskari-naljahada-ei-pohjustanud-uleilmne-soojenemine
|
Üleilmne soojenemine mängis Madagaskarit tabanud näljahädas vaid minimaalset rolli, selgub neljapäeval avaldatud uuest uuringust, mis on vastuolus ÜRO kirjeldusega kriisist kui "kliimamuutuste näljahädast".
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.