text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Kieran Trippier sai vigastada Newcastle Unitedi 1:0 võidumängus Aston Villa üle. Seejuures lõi kohtumise ainsa värava just Trippier, kes oli resultatiivne 35. minutil.
Jaanuarikuises üleminekuaknas maksis Newcastle United Madridi Atleticole 12 miljonit naela (14,4 miljonit eurot), et Inglismaa koondislane kodumaale meelitada. Pooleteise kuu jooksul jõudis Trippier kaasa teha viies kohtumises ning lõi ka kaks väravat.
Sel hooajal pikalt väljalangemistsoonis asetsenud Newcastle on võitnud viimased kolm kohtumist ning hetkel paikneb klubi liigatabelis 21 punktiga 17. kohal.
|
Äsja Newcastle Unitediga liitunud Inglismaa koondislane murdis jalaluu
|
https://sport.err.ee/1608500021/asja-newcastle-unitediga-liitunud-inglismaa-koondislane-murdis-jalaluu
|
Jaanuari alguses Newcastle Unitediga liitunud äärekaitsja Kieran Trippieri jaoks on käimasolev hooaeg suure tõenäosusega läbi, kuna Inglismaa koondislane murdis pühapäeval peetud kohtumises jalaluu.
|
Esmaspäeval otsustas CAS, et detsembris positiivse dopinguproovi andnud Venemaa olümpiakomitee iluuisutaja Kamila Valijeva võib siiski Pekingi olümpiamängudel naiste üksiksõidus osaleda.
"Viimased päevad on minu jaoks olnud väga keerulised, mul pole enam mingeid emotsioone. Olen otsuse üle õnnelik, kuid samas ka emotsionaalselt väsinud," ütles Valijeva Venemaa telekanalile Pervõi Kanal. "Samal ajal on mul hea meel olla olümpial ja esindada oma riiki. Loodetavasti suudan end võistluseks häälestada võimalikult hästi ja teha oma tulemuse."
Valijeva avaldas, et viibis CAS-i istungil kokku seitse tundi. "Meil oli üks 20-minutiline paus. Ma lihtsalt istusin ja vaatasin. See oli väga keeruline, kuid ilmselgelt midagi, millega ma pidin tegelema."
Iluuisutaja sõnul on ta viimastel päevadel saanud palju toetussõnumeid. "Kui ma avan Instagrami, siis ma näen kui palju häid soove ja sõnumeid on mulle saadetud. Nägin isegi Moskvas reklaamtahvleid kirjaga "Kamila, me oleme sinuga". See on väga kena. Nii raskel ajal on see toetus mulle väga oluline."
Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) teatas pärast CAS-i otsust, et juhul kui Valijeva pääseb naiste üksiksõidus pjedestaalile, siis jäetakse medalitseremoonia ära.
Naiste lühikava võistlus algab teisipäeval Eesti aja järgi kell 12.00. Vabakava toimub neljapäeval algusega kell 12.00.
|
Kamila Valijeva kommenteeris spordikohtu otsust
|
https://sport.err.ee/1608500045/kamila-valijeva-kommenteeris-spordikohtu-otsust
|
Pekingi taliolümpiamängudel dopinguskandaali sattunud 15-aastane iluuisutaja Kamila Valijeva andis Venemaa meediale esimesed kommentaarid pärast Rahvusvahelise spordiarbitraaži (CAS) langetatud otsust.
|
Nädala suurima võidu ja parima skooritulemuse sai kirja Saksamaa kolmandas liigas mängiv Karl Roosna. Pärast paarinädalast pausi platsile naasnud 1. VfL Potsdami kapten viskas 34:17 (16:9) võidumängus HSG Ostsee üle kümme väravat. Potsdam on A-alagrupis jätkuvalt kaotuseta ja praktiliselt kindlustanud koha finaalturniiril.
Teistel Saksamaal pallivatel käsipalluritel nii hästi ei läinud. 2. Bundesligas vahetus HSC 2000 Coburgi nädalatagune võidurõõm jälle kaotusekibedusega, sest TV Grosswallstadtile jäädi valusalt 29:30 (15:16) alla. Karl Toom jäi Coburgi särgis väravata, aga panustas kaitsetöös ühe blokeeringuga.
Kuidagi ei leia õiget hoogu ka Bundesligas palliva Mait Patraili tööandja Rhein-Neckar Löwen. Eelmisel nädalal kaotati esmalt võõrsil medaliheitluses osalevale Berlini Füchsele 20:23 (10:11). Laupäeval mindi kohtumist 7:1 juhtima, ent liigatabelis selja taga paikneva HC Erlangeni vastu päästeti punkt vaid kolm sekundit enne lõppu ja tehti 26:26 viik.
Sarnaselt Patraili meeskonnaga kulges ka teise Põlva käsipalli kasvandiku koduklubi nädal Norra kõrgliigas. Alfred Timmo vigastuse tõttu kaasa ei teinud, aga Fjellhammer IL võitles lõpusekunditel ÖIF Arendali vastu välja 23:23 (13:12) viigi ning kaotas teises kohtumises tiitlikaitsja Elverum Handballile 19:37 (8:17).
Võimsalt alustasid aastat aga Dener Jaanimaa ja Daido Steel HC. Läinud nädalal lisandus tabelisse kaks võitu, kui Jaapani meistrisarjas alistati Fukuoka Golden Wolves 36:29 (21:14) ja kolmandat kohta hoidev Osaki Electric HC 31:29 (16:15). Jaanimaa viskas Daido kasuks vastavalt kuus ja üheksa väravat.
Soomes algas meistrivõistluste teine faas ehk nelja tugevama vaheturniir, kus otse poolfinaali pääsemiseks tuleb kahe parema seas lõpetada. Eestlaste koduklubid mängisid eelmisel nädalal samade vastastega ning neljast kohtumisest saadi kolm võitu, kusjuures Karjaa BK-46 alistas nagu karikafinaaliski Riihimäe Cocksi 32:27 (18:15).
Markus Viitkar tabas karjaalaste kasuks viis korda, värava võrra vähem jäi tema arvele 31:25 (13:12) võidumängus Grankulla IFK üle. Armi Pärt viskas vastavalt kolm ja kuus väravat, kui Helsingi Dicken kaotas Cocksile 22:33 (11:19) ning alistas Grankulla IFK 28:27 (12:14).
Portugalis jätkab naiste meistriliigas liidrina Lissaboni Benfica. Alina Molkova oli Benfica särgis täpne kuuel korral, kui CS Maiastarsist oldi üle 26:24 (17:13). Benfica edu Madeira SAD ees on kaheksa silma, ent tiitlikaitsjal on kaks kohtumist varuks ning Portugalis jagatakse punkte omal moel – võidu eest kolm, viigi eest kaks ja kaotuse eest üks.
Itaalia kõrgeimas sarjas ehk Serie A-s jäi Erice AC Life Style 14:25 (4:14) alla medalikonkurentsis jätkavale HC Cassa Rurale Pontiniale. Polina Gorbatsjova viskas liigatabelis üheksandaks langenud Erice kasuks kaks väravat.
|
Käsipallileegion: nädalaga visati üle poolesaja värava
|
https://sport.err.ee/1608499997/kasipallileegion-nadalaga-visati-ule-poolesaja-varava
|
Eesti käsipallurite koduklubid pidasid eelmisel nädalal koguni 14 kohtumist, millest pooled võideti. Ühtlasi püstitasid välismaal pallivad käsipallurid tänavuse hooaja ühe nädala skoorirekord - 51 väravat.
|
Äriregistri andmete kohaselt astus Izmailova erakonnast välja 10. veebruaril. Izmailova oli roheliste liige alates aastast 2015. Aastatel 2005–2012 kuulus ta Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.
Izmailova põhjendas erakonnast lahkumist esmaspäeva õhtul sotsiaalmeedia vahendusel.
"Põhjus on selles, et kui ma midagi ette võtan, siis tegutsen kogu südamest ja praegu tunnen, et roheliste päästmise asemel on mul aeg keskenduda planeedi päästmisele mõnel teisel moel," kirjutas ta.
"Roheliste poliitikate edukas adresseerimine nõuab globaalsest rohepöördest inspireeritud liidreid. Juhte, kes suudavad näidata, et kohalikul tasemel üleilmsele kliimakriisile rohtu pakkudes on võimalik ka Eesti inimeste elujärge parandada.
Soovin rohelistele edu ja loodan, et leitakse uued juhid, kes näevad suurt pilti ja inspireerivad kõiki tuleviku nimel pingutama ja koostööd tegema," lisas Izmailova.
Erakonna asejuhi Johanna Maria Tõugu sõnul koguneb erakond uusi juhte valima sel laupäeval, 19. veebruaril. "Siis me saame rohkem kommentaare anda. Valime uue juhatuse, uue volikogu, uued juhid," ütles Tõugu.
Algul plaanis erakond korraldada üldkogu juba novembris, kuid lükkas selle koroonaviiruse leviku tõttu edasi.
Izmailova ütles möödunud aasta lõpul, et erakonna juhiks enam ei kandideeri. Juhiks kandideerimise vastu on huvi üles näidanud Marko Kaasik ja Johanna Maria Tõugu.
Erakonna kaasjuhina on ametis Timur Sagitov.
Juhtis erakonda neljadel valimistel
Izmailova valiti 2017. aasta märtsis Erakonna Eestimaa Rohelised esimeheks. Tema juhtimisel osalesid rohelised kahel korral kohalikel, korra riigikogu ja korra europarlamendi valimistel.
Viimastel riigikogu valimistel märtsis 2019 said Eestimaa Rohelised üle Eesti kokku 10 227 häält ehk 1,8 protsenti toetust ning erakond riigikogusse ei pääsenud. Izmailova ise kandideeris Tallinna esimeses ehk Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas ja sai 923 häält.
1,8 protsenti toetust tähendas, et Eestimaa Rohelised ei saanud riigieelarvest ka miinimumtoetust – kui erakond saab 2–3 protsenti toetust, siis saab ta riigieelarvest eraldist aastas 30 000 eurot. Nii jäi erakond sõltuma vaid liikmemaksust ja rahalistest annetustest, mida 2021 koguti 38 169 eurot.
Viimastel kohalikel valimistel 2021 sügisel said Eestimaa Rohelised üle Eesti kokku 6314 häält ehk 1,1 protsenti toetust. Tallinnas saadi 2,2 protsenti toetust. Izmailova ise kandideeris Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas ja sai 563 häält.
2019. aastal kandideeris Izmailova ka Euroopa Parlamendi valimistel. Ta sai 1639 häält ja valituks ei osutunud.
2017. aasta kohalikel valimistel said rohelised Tallinnas 2,4 protsenti häältest ja volikogusse ei pääsenud. Izmailova ise kogus 662 valija toetuse. Sellele vaatamata sõlmisid Keskerakond ja Eestimaa Rohelised koalitsioonileppe ning alates 9. novembrist 2017 kuni aprillini 2019 oli Izmailova Tallinna abilinnapea.
Eestimaa Roheliste toetus oli uuringufirmade jaanuarikuistes küsitlustes vahemikus 1,6 kuni neli protsenti.
|
Züleyxa Izmailova astus rohelistest välja
|
https://www.err.ee/1608499685/zuleyxa-izmailova-astus-rohelistest-valja
|
Erakonna Eestimaa Rohelised juht Züleyxa Izmailova astus parteist välja. Erakond koguneb uusi juhte valima laupäeval.
|
"Et rahuldada märkimisväärset reisijate nõudluse kasvu lendude järele Kiievist Riiga, siis AirBaltic kavandas kaks lisalendu, 15. veebruaril ja 16. veebruaril," teatas AirBaltic Twitteris.
To address the significant passenger demand for flights from Kyiv, Ukraine to Riga, Latvia, airBaltic has scheduled two additional flights on February 15 and February 16, 2022. Tickets for the flights can already be purchased on our webpage: https://t.co/caft3TcU8r pic.twitter.com/11hJCK9qZz
— airBaltic (@airBaltic) February 14, 2022
Pileteid lendudele saab osta lennufirma kodulehelt.
Läti välisministeerium kutsus pühapäeval Läti kodanikke üles Ukrainast esimesel võimalusel lahkuma.
AirBaltic teatas, et hindab pidevalt hetkeolukorda ja järgib ametiasutuste soovitusi. Firma teatas, et on valmis vajadusel oma lennugraafikut korrigeerima, vahendas LSM.
Liimets: Ukrainas viibivad eestlased peaksid seda võimalust kasutama
Välisminister Eva-Maria Liimets ütles ERR-ile saadetud kommentaaris, et Ukrainas viibivad Eesti kodanikud peaksid Air Balticu pakutavat võimalust ära kasutama.
"Olukord Ukraina piiril on pingeline ja ettearvamatu. Sellega seoses on meedias ilmunud sõnumeid mitmete lennufirmade võimalikest tõrgetest Ukraina liinide teenindamisel, mistõttu soovitame praegu toimivaid lahendusi kasutada. Palume kõigil Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel ja alalistel elanikel mõelda läbi oma reisiplaanid ning naasta esimesel võimalusel kodumaale. Samuti paneme südamele kõigil Ukrainas viibivatel eestlastel registreerida oma reis välisministeeriumi Reisi Targalt kodulehel," lausus Liimets.
|
AirBaltic pakub lisalende Kiievi-Riia liinil
|
https://www.err.ee/1608499742/airbaltic-pakub-lisalende-kiievi-riia-liinil
|
Läti lennufirma AirBaltic teatas esmaspäeval, et erakorralise nõudluse tõttu pakub firma Kiievi-Riia liinil lisalende.
|
Vabariigi valitsuse otsuse järgi lubatakse Eesti korvpallikoondise mänguks Poolaga erandkorras Saku Suurhalli 3360 pealtvaatajat.
"Ei jõua ära oodata, kui saaksime jälle täismaja ees mängida," lausus Eesti koondise tugitala Siim-Sander Vene. "Muidugi on märksa parem, et vähemalt pooled tribüünidest on poolehoidjate päralt, mitte veerand või veel vähem. Toetajate ees on meeldivam ja mõnusam mängida, nad annavad lisaenergiat."
Eesti koondise peatreener Jukka Toijala valib lähipäevadel 22 kandidaadi seast 14 kuni 16 korvpallurit, kes alustavad 21. veebruaril Tallinnas valmistumist MM-valikturniiri kohtumisteks Poolaga.
Taas liituvad Eesti rahvusmeeskonnaga Saksamaa kõrgliigas pallivad Maik-Kalev Kotsar ja Janari Jõesaar, kes novembrikuu kohtumiste ajal Saksamaa ja Iisraeliga taastusid vigastusest.
"Mõned mehed, kes eelmisel korral koosseisust välja jäid, on jälle rivis," lausus Vene. "Ühtpidi võiks tänu sellele olla meil lootust rohkem. Teisalt on mõned mehed seekord puudu. Kokkuvõttes sõltub mängukäik sellest, kuidas meil väljakul klappima hakkab."
Toijala pidas heaks märgiks, et pooleteise kuu jooksul on koduklubides saanud mänguaega Eesti koondise põhiviisiklased. Vene Itaalia kõrgliigaklubi Varese ja Kristian Kullamäe Hispaania kõrgliigaklubi San Pablo Burgose koosseisus. Novembri koondiseakna eel, kui Vene oli seotud lühiajalise lepinguga Prantsusmaa meistrisarjas osalevas Limoges'i meeskonnaga, jäi mõlemal korvpalluril mängupraktikast vajaka.
Eesti koondis võõrustab Poolat 25. veebruaril Saku Suurhallis, 28. veebruaril kohtutakse Lublinis.
Vene kohanes Varese meeskonnas ruttu
Aasta alguses Itaaliasse siirdunud Vene on teinud Varese rivistuses häid etteasteid. Kuuest mängitud kohtumisest on teenitud neli võitu. Ülemöödunud nädalavahetusel, kui jäädi ühe punktiga alla Bologna Virtusele, tegi Vene ühe oma karjääri säravaima etteaste, kui ta tabas 11 kaugviskest seitse ning panustas 27 punkti ja üheksa lauapalliga. Möödunud pühapäeval, kui alistati Veneetsia meeskond, kogus ääremängija 14 punkti.
Vene sõnul on kohanemine uute meeskonnakaaslaste ja peatreeneri käekirjaga üldjoontes sujunud. "Oleme saanud mõned head võidud EuroCupil osalevate võistkondade üle, kaotused olid napid. Meeskonnas keset hooaega tehtud muudatused on enam-vähem toiminud. Tundub, et olen mängurütmiga kohanenud," hindas Vene.
Eesti koondises keskendutakse Toijala taktikepi all ladusale üksteisemõistmisele rünnakul ja kaaslaste abistamisele kaitses. "Mängupilt pole olnud halb, meie asjad on enam-vähem toiminud," ütles Vene. "Pusletükid on laias laastus samasugused, nagu olid novembri mängudes. Ei usu, et midagi praegu muutma hakkame. Püüame tegutseda meeskondlikult nii kaitses kui ka rünnakul. Keskendume palli liigutamisele ja viskekohtade otsimisele."
Vene sõnul pööratakse lühikesel ettevalmistuse perioodil tähelepanu üksteisega hea arusaamise saavutamisele. "Enam-vähem ju teame, mida keegi väljakul teeb. Paari-kolme päevaga tuletame liikumisi meelde ja saame saavutada paremat kaaslaste tunnetust. Samal ajal on oluline, et väljakul pidevalt räägitaks, kes mida teeb ja kes kus aitab. Suhtlemine aitab kõigi olukorda paremaks teha."
Hooaja keskel vahetas Itaalia kõrgliiga alumises osas heidelnud Varese välja põhiviisiku, peatreeneri ja peamänedžeri. "Võib-olla meie meeskonnas aset leidnu on erandlik näide. Praegu koostöö toimib, hooaja lõpus näeme, kas see toob ka vilju või mitte," lausus Vene.
Meeskonda otsitakse veel keskmängijat. "Mängime kahe number nelja ehk suure ääremängijaga, peame korda mööda lappima kaitses tekkivaid auke. Samas olen tänu sellele saanud olla väljakul mõne minuti rohkem. Kui nädalas peetakse üks voor, siis pole liiast mängida üle 30 minuti," märkis Vene.
Kevadel seisavad Varese korvpalluritel ees kaalukad kohtumised, et tagada kõrgliigas koht 16 parima seas. Praegu jagatakse seitsme võidu ja 11 kaotusega koos Veneetsia meeskonnaga 12.–13. kohta.
|
Siim-Sander Vene kodupubliku ees mängimisest: ei jõua ära oodata
|
https://sport.err.ee/1608499967/siim-sander-vene-kodupubliku-ees-mangimisest-ei-joua-ara-oodata
|
25. veebruaril võõrustab Eesti korvpallikoondis Saku Suurhallis 2023. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiri mängus Poola koondist. Rahvusmeeskonna liidri Siim-Sander Vene sõnul annab kodupubliku ees mängimine lisaenergiat ja tekitab mõnusa tunde.
|
Brüsseli linnapea Philippe Close sõnul saabus esmaspäeval Brüsselisse umbes 500 sõidu- ja matkaautot ning need tulid peamiselt Prantsusmaalt, vahendas Reuters.
Sõidukitel keelati linna sisenemine ning politsei suunas autod äärelinna parkima. Sealt liikusid protestijad jalgsi Brüsseli kesklinna ja piirkonda, kus asuvad Euroopa Liidu institutsioonid.
Close ütles Belgia telekanalile LN24, et meeleavaldusel ei ole Brüsseli võimude luba, sel pole juhti ning meeleavaldajad pole ka nõudmisi esitanud.
Prantsusmaalt Valenciennes'ist tulnud protestija Philippe, kes käis enne Pariisis meelt avaldamas, ütles ajakirjanikele, et koroonapiirangud on vaid üks osa tema muredest.
"Ma tulin eelkõige meie laste tuleviku pärast. Ma ei saa aru, kuidas mu lapsed saaksid elada praeguses maailmas. Vabadus on kõrvale lükatud, on üha enam vaesust. Isegi, kui sa töötad ja kui tuleb kuu 15. päev, siis sul pole piisavalt raha edasi elamiseks," rääkis ta.
Philippe protestib lisaks energiahindade ja elukalliduse tõusu vastu.
Vabaduse kolonni nimeline meeleavaldus sai jaanuaris alguse Kanadast vastuseks uuele reeglile, et kõik veokijuhid peavad olema koroona vastu vaktsineeritud selleks, et ületada USA-Kanada piiri. Protest on sellest alates kasvanud laiemalt koroonapiirangute vastaseks.
|
Piirangutevastane autokolonn jõudis Brüsselisse
|
https://www.err.ee/1608499949/piirangutevastane-autokolonn-joudis-brusselisse
|
Koroonapiirangute vastu meelt avaldav autokolonn jõudis Brüsselisse.
|
ROK-i avaldusest võib eeldada, et ära jäetakse ka võistkonnavõistluse tseremoonia, kuna võistlusel olümpiakulla teeninud Venemaa olümpiakomitee koosseisu kuulus ka Valijeva.
Valijeva juhtumist tulenevalt tegi ROK naiste üksiksõidu võistluses veel ühe muudatuse. Tavapärase 24 võistleja asemel pääseb vabakava võistlusele 25 sportlast.
Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas esmaspäeval, et detsembris positiivse dopinguproovi andnud Valijeva võib Pekingi olümpiamängudel naiste üksiksõidus osaleda.
CAS toonitas oma avalduses, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel n-ö kaitstud isikute sekka ehk alla 16-aastastele sportlastele kehtivad sellises olukorras leebemad reeglid. Samuti tõi CAS välja, et proovi andmise ja selle tulemusest teavitamise vahele jäi liialt pikk aeg, mis ei ole olümpiamängudel võistlemiseks valmistuva sportlase süü.
Naiste lühikava võistlus algab teisipäeval Eesti aja järgi kell 12.00. Vabakava toimub neljapäeval algusega kell 12.00.
|
Valijeva tõttu võib naiste üksiksõidu medalitseremoonia ära jääda
|
https://sport.err.ee/1608499931/valijeva-tottu-voib-naiste-uksiksoidu-medalitseremoonia-ara-jaada
|
Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) avaldas esmaspäeval, et juhul kui positiivse dopinguproovi andnud 15-aastane Kamila Valijeva pääseb naiste üksiksõidus pjedestaalile, siis jäetakse medalitseremoonia ära.
|
Viimasel päeval mängis Eesti koondislane veatu ringi. Kaheksa birdie 't andis kogutulemuseks 64. Sunbrook Golf väljakul toimunud turniiri kahel esimesel päeval sai Jegers seejuures neli trahvi. Teiseks jäänud belglast Matthis Besardi (WAGR 341) edestas Niitvälja Golfiklubi kasvandik lõpuks kolme löögiga.
Jegersist sai samuti esimene Eesti meesmängija, kes on USA ülikooli eest võitnud turniiri. 2007. aastal suutis seda esimese eestlasena teha Mari Suursalu.
Suurepärase turniiri tegi ka teine Eesti koondislane Mattias Varjun, kes lõpetas resultaadiga -1 (73, 71, 71), millega jäi jagama 16. kohta. Mängijaid oli turniiril kokku 92. Kuigi kõigil kolmel päeval olid suurepärased tingimused heaks golfiks, suutis vaid 19 mängijat lõpetada miinustulemusega.
Meeskondlikult ei olnud Middle Tenessee ülikooli võidus mingit kahtlust. Teiseks jäänud Oral Robertsi ülikooli edestati kogunisti 22 löögiga.
Võitja kommentaar: "Mäng oli super hea kõik kolm päeva, kui tavaliselt olen putiga hätta jäänud, siis see nädal töötas see hästi ja üle pika aja esimest korda tundsin ennast mugavalt griinide peal. Viimase päeva teisel poolel tuli abitreener ka mulle rajale appi ja aitas griine lugeda ning pärast seda hakkasid putid kukkuma (viimase üheksa rajaga sai Kevin kirja kuus birdie 't). Ta aitas kindlasti kõvasti kaasa ja andis mulle veel kindlust juurde."
|
Jegers võitis esimese meesmängijana USA ülikooli eest turniiri
|
https://sport.err.ee/1608499487/jegers-voitis-esimese-meesmangijana-usa-ulikooli-eest-turniiri
|
Eesti golfimängija Kevin Christopher Jegers kirjutas esmaspäeva öösel Eesti golfi ajalukku uue peatüki, võites individuaalselt Pat Hicks Invitationali nimelise turniiri tulemusega -15 (69, 68, 64). Tulemus -15 on ka uus Middle Tennessee ülikooli rekord ehk kunagi varem pole keegi ülikooli eest sellist tulemust kirja veel saanud.
|
108,61 punkti teeninud Mengtao edestas 0,66 punktiga valgevenelannat Hanna Huskovat. Huskova võitis sama võitluse neli aastat tagasi toimunud Pyeongchangi olümpiamängudel.
"Ma olen üliõnnelik. See on Hiinale sellel võistlusel esimeseks kuldmedaliks ja see on väga äge. Ma teadsin, et tahan täna teha oma kõige paremad trikid ja seda ma ka tegin," ütles Mengtao pärast võistlust.
Mengtaole oli see teiseks Pekingi olümpiamängudel võidetud medaliks, hiinlanna teenis hõbemedali vigurhüpete võistkonnavõistluses.
Pronksmedali pälvis 93,76 punktiga Megan Nick ning esiviisikusse mahtusid veel ameeriklanna Ashley Caldwell (83,71 p) ja austraallanna Laura Peel (78,56 p).
|
Hiinlanna rõõmustas kodupublikut vigurhüpete kuldmedaliga
|
https://sport.err.ee/1608499910/hiinlanna-roomustas-kodupublikut-vigurhupete-kuldmedaliga
|
Pekingi taliolümpiamängude vigurhüpete naiste Aerial võistluse võitis kodupubliku rõõmuks hiinlanna Xu Mengtao.
|
"Kristjan läheb homme kindlasti võistlema. Ta on näidanud siin juba häid hüppeid, ta naudib seda ning pole mingit põhjust, miks ta hüppemäele minema ei peaks," rääkis Ilvese treener Jan Schmid.
"Suusatamise kohta ei oska me midagi ennustada, sest ta pole 12 päeva suusatanud ning täna oli väljas väga külm, mistõttu loobusime kiirendustest energia säästmiseks. Murdmaasõidus osalemise otsustame homme vastavalt hüppele," lisas Schmid.
Laupäeval isolatsioonihotellist välja saanud Ilves on viimasel kahel päeval osalenud treeninghüpetel. Esmaspäevase treeningu avavoorus hüppas Ilves 134,5 meetrit ning jäi alla ainult norralasele Espen Andersenile. Teises voorus sai Ilves kirja 136,5 meetrise õhulennu. Pühapäeval näitas Ilves kõige pikemat õhulendu nii esimeses kui ka kolmandas treeningvoorus.
Pekingi olümpiamängude suure mäe hüppevõistlus algab Eesti aja järgi teisipäeval kell 10.00, 10 kilomeetrisele murdmaarajale minnakse kell 13.00.
|
Kristjan Ilves osaleb suure mäe võistlusel
|
https://sport.err.ee/1608499916/kristjan-ilves-osaleb-suure-mae-voistlusel
|
Kahevõistleja Kristjan Ilvese norralasest treener Jan Schmid kinnitas, et Ilves osaleb teisipäeval toimuval suure mäe võistlusel.
|
Plahvatus toimus esimesel korrusel ja leegid haarasid kiiresti kogu hoone ja levisid siis ka naaberkinnistule. Päästetöötajate tegevust raskendab kõrge temperatuur, hukkunute arv võib seetõttu kasvada, vahendas The Guardian.
Prantsusmaa siseminister Gerald Darmanin teatas esmaspäeval, et sõidab sündmuskohale. Minister avaldas kaastunnet ka hukkunute lähedastele. Kaastunnet avaldas ka peaminister Jean Castex.
"Minu mõtted on ohvrite ja nende lähedastega," kirjutas Twitteris Darmanin.
"Plahvatus toimus Ida-Püreneede piirkonnas, Hispaania piiri lähedal," ütles Darmanin.
Pole veel teada, kas plahvatus oli juhuslik või kellegi organiseeritud, võimud alustasid uurimist.
|
Prantsusmaal hukkus elumaja plahvatuses vähemalt seitse inimest
|
https://www.err.ee/1608499913/prantsusmaal-hukkus-elumaja-plahvatuses-vahemalt-seitse-inimest
|
Edela-Prantsusmaal asuvas elumajas toimus esmaspäeval plahvatus ja sellele järgnes tulekahju. Hukkus vähemalt seitse inimest, üks ohvritest oli meedia teatel väike laps.
|
Suure mäe meeskondlikus võistluses kokku 942,7 punkti teeninud Austriale järgnes 934,4 punktiga Sloveenia (Lovro Kos, Cene Prevc, Timi Zajc ja Peter Prevc) ning pronksmedali võitis 922,9 punktiga Saksamaa (Constantin Schmid, Stephan Leyhe, Markus Eisenbichler ja Karl Geiger).
Austriale oli see esimeseks meeskondlikuks kullaks pärast 2010. aasta Vancouveri taliolümpiamänge, kui suure mäe võistlustel saavutati samuti esikoht.
2018. aasta Pyeongchangi olümpiamängudel samal võistlusel kuldmedali pälvinud Norra koondis jäi esimesena medalita. Kaheksa hulka mahtusid veel Jaapan, Poola, Venemaa olümpiakomitee ja Šveits.
|
Suusahüpete meeskondlikuks olümpiavõitjaks tuli Austria
|
https://sport.err.ee/1608499892/suusahupete-meeskondlikuks-olumpiavoitjaks-tuli-austria
|
Pekingi taliolümpiamängude suusahüpete suure mäe meeskondlikuks olümpiavõitjaks tuli Austria koosseisus Stefan Kraft, Daniel Huber, Jan Hörl ja Manuel Fettner.
|
Müncheni konverents toob Saksamaal kokku maailma tuntumad kaitseeksperdid ja poliitikud. Konverents toimub tundlikul ajal, USA hoiatas hiljuti, et Venemaa võib lähiajal Ukrainat sõjaliselt rünnata.
2007. aastal pidas Venemaa president Vladimir Putin Müncheni konverentsil kuulsa kõne, kus kritiseeris teravalt ka NATO laienemist ida suunas. Sel aastal otsustas Kreml, et ei saada oma esindajat konverentsile.
Konverentsi juht Wolfgang Ischingeri sõnul osaleb sel aastal konverentsil 35 valitsusjuhti ja umbes sada ministrit. Konverentsil osalevad Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Konverentsile läheb ka Soome president Sauli Niinistö.
Konverentsil kõnelevad ÜRO peasekretär Antonio Guterres ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz. USA delegatsiooni juhib asepresident Kamala Harris. Videopöördumise teeb ka Hiina välisminister.
Ischinger on olnud konverentsi esimees juba 2008. aastast. "Ma ei suuda meenutada aega, mil maailmas oli korraga nii palju kriise," ütles Ischinger.
|
Reedel algab maailma liidrite osalusel Müncheni julgeolekukonverents
|
https://www.err.ee/1608499898/reedel-algab-maailma-liidrite-osalusel-muncheni-julgeolekukonverents
|
Reedel algab Saksamaal Müncheni julgeolekukonverents, mis on viimase viie aastakümne jooksul kasvanud maailma üheks mõjukaimaks rahvusvahelise mõttevahetuse areeniks.
|
Riia HK Kurbads ja Talinna HC Vipers pidasid Läti pealinnas kaks duelli, millest esimese võitis HC Vipers lisaajal 4:3 ning teise HK Kurbads 5:1.
Tabeli punane latern Kohtla-Järve SK Viru Sputnik pidi Haabersti jäähallis peetud kodumängudes vastu võtma kaks kaotust: laupäeval alistuti Tallinna HC Panterile tulemusega 4:7 ning pühapäeval Kohtla-Järve HC Everestile 3:7.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: 1. Tartu Välk 494 - 29 punkti, 2. HK Kurbads - 23 p., 3. HC Panter - 17 p., 4. HC Everest - 16 p., 5. HC Vipers 14 p., 6. Narva PSK 7 p., 7. SK Viru Sputnik 5 p.
|
Coolbet Hokiliigas teenisid punktilisa HC Vipers, HC Panter ja HC Everest
|
https://sport.err.ee/1608499880/coolbet-hokiliigas-teenisid-punktilisa-hc-vipers-hc-panter-ja-hc-everest
|
Coolbet Hokiliigas teenisid nädalavahetusel peetud neljas mängus punktilisa HC Vipers, HC Panter, HK Kurbads ja HC Everest.
|
Värsked filmid hõivasid tegelikult kogu nädalavahetuse kinolevi tipp-3; lisaks "Unchartedi" järel olid kaks populaarsemat filmi "Surm Niilusel" ("Death on the Nile"), mis kogus sama ajaga 3491 külastust, ja "Abiellume" ("Marry Me"), mis kogus 2883 külastust.
Nende järel mahtusid tabelisse ka "Encanto", mis kogus 1770 külastust (kokku 20 407 külastust), "Tulesüda" ("Fireheart"), mis kogus 1621 külastust (kokku 4170 külastust) ja "Moonfall", mis kogus 1030 külastust (kokku 5205 külastust).
Tabeli viimase koha hõivas pikalt selle tipus trooninud "Ämblikmees: pole koduteed" "Spider-Man: No Way Home", mis kogus 910 külastust (kokku 78 533 külastust).
|
Nädalavahetuse menukaim film kinodes oli "Uncharted: kaardilt kadunud"
|
https://kultuur.err.ee/1608499814/nadalavahetuse-menukaim-film-kinodes-oli-uncharted-kaardilt-kadunud
|
Lõppenud nädalavahetuse menukaim film Eesti kinolevis oli "Uncharted: kaardilt kadunud" ("Uncharted"), mis kogus avapäevadega 6742 külastust.
|
"Üsna tõenäoline on, et ega siin kiiret lahendust ega väga suurt muutust ei tule," ütles Raik esmaspäeval ERR-ile. "Ebakindlus on praegu tohutult suur ja närvesööv. Erinevateks stsenaariumiteks tuleb valmis olla, aga siiski tundub, et suuremahulise sõja käivitamine oleks Venemaa jaoks nii suurte riskidega, et see siiski kõige tõenäolisem stsenaarium hetkel ei ole," lisas Raik.
"Aga samas ei ole ka mingit põhjust arvata, et Venemaa oluliselt tagasi tõmbuks. Mingil moel Venemaa surve jätkub – on need siis erinevad hübriidrünnakud, kindlasti ka sõjalise jõukasutusega ähvardamine – selleks tuleb valmis olla, et Venemaa surve jätkub väga pikka aega. Ma arvan, et mingit lahendust Ukraina kriisile ei tule pikka aega, Lääne ja Venemaa, Ukraina ja Venemaa vaheline pinge püsib suur," rõhutas analüütik.
USA hoiatused takistavad rünnaku toimumist
Raik rääkis ka sellest, kuidas tema hinnangul USA oma hoiatustega Venemaa võimaliku rünnaku kohta sisuliselt püüab neid ennetada.
"See, kuidas USA on viimasel ajal hoiatanud Venemaa invasiooni eest, on oluline taktika muutus, millega USA püüab narratiivi enda kontrolli alla saada. Selle asemel, et kogu aeg reageerida Venemaa tegevusele, püüab USA ennetada Venemaa rünnakut lootuses, et sellise luureinfo jagamine võib aidata rünnakut ära hoida ja sunnib Venemaad uuesti läbi mõtlema, kui kaugele nad on valmis sõjalise jõu kasutusega minema. Arvatavasti Venemaa ei taha minna just sellise stsenaariumi peale, mida USA väidab, et Venemaa kavandab. Siin on taktikaline lähenemine selgelt muutunud," rääkis ta.
Raik tõi ka välja lääneriikide diplomaatilise, poliitilise ja majandusliku toetuse Ukrainale, mida Kiiev tema sõnul hädasti vajab. "Ja päris hästi on seda toetust ka ju lisatud – näiteks nagu majanduslik toetus ja ka diplomaatiline sõnum Euroopa Liidu poolt on ikkagi selgelt Ukrainat toetav," leidis ta.
Diplomaatide väljaviimine ei saa määravaks
Raik tunnistas, et USA ning mitme muu lääneriigi otsus tuua oma diplomaadid Kiievist ära ja kutsuda ka oma Ukrainas asuvaid kodanikke lahkuma, võib olla viga, aga sellel pole määravat tähtsust konflikti arengule.
"Selle üle võib muidugi vaielda, kas oli põhjendatud praeguse hetke otsus diplomaadid sealt ära tuua, mida mõned riigid on teinud," rääkis ta. "Loomulikult on ka see Ukrainale väga kahjulik, et lennufirmad juba teevad omad järeldused praegusest olukorrast. Need sammud on osa suuremat pildist, aga ma ei näe, et nendel oleks mingit otsustavat mõju sellele, mis Ukrainas hakkab lähipäevadel toimuma," lisas Raik.
Tema hinnangul ütles ka Ameerika Ühendriikide president "võib-olla liigagi selgelt välja", et USA mitte mingil juhul sõjaliselt ei sekku Ukrainas, kui Venemaa peaks seda ründama.
Siiski võib lääne jaoks olla raske mõista seda, et Venemaa ei pruugigi tahta praegust pingeolukorda lahendada, lisas Raik.
"Probleem on selles, et läänes on harjutud mõtlema ja eeldama, et kriis peab saama lahenduse ja kui on kriis või konflikt, siis kõik soovivad töötada sellele lahenduse leidmise nimel. Aga Venemaa jaoks praeguses olukorras on arvatavasti kasulikum pingeid üleval hoida ja ma kardan, et Venemaa ei tegutse tõsiselt lahenduse leidmise nimel, kuni see ei vasta tema nõudmistele. Nii et Venemaa jaoks on praegu kasulikum seda kriisi pikendada ja survet jätkata lootuses, et äkki ikkagi keegi läänes või Ukrainas annab nende survele järele või kellelgi närvid ei pea vastu ja hakatakse tegema Venemaale järeleandmisi, mida Venemaa ootab," rääkis ta.
Kõik sõltub Putinist
Raik tõdes ka, et konflikti lahendus oleneb Venemaa presidendist Vladimir Putinist, kes aga ilmselt ei soovi oma nõudmistest taganeda.
"Ega Putin ei loobu oma eesmärkidest. Tema soovib ikka Ukrainat oma kontrolli alla saada ja kui vaadata kas või seda, kuidas ta rääkis Ukrainast möödunud nädalal ühisel pressikonverentsil Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga, siis ei ole mingit põhjust arvata, et ta oleks valmis Ukraina suveräänsusest kinni pidama," rääkis analüütik.
"Ja sama samamoodi ei loobu ta oma eesmärgist Euroopa julgeolekuarhitektuuri muuta. Ta kogu aeg proovib ja otsib võimalusi nende eesmärkide suunas liikuda. Mida selgem on lääne vastuseis, mida selgemalt lääs suudab anda signaali, et see ei lähe läbi, et nendele nõudmistele ei tulda vastu, ei olda valmis kompromissideks, seda suurem on ka tõenäosus, et Venemaa korrigeerib oma tegevust," leidis Raik.
"Aga surve Ukrainale kindlasti säilib ja Venemaa soov Ukrainat nõrgestada ja pikemas perspektiivis oma kontrolli alla saada," tõdes ta.
"Aga lääne tegevuses on olnud märgatav positiivne areng viimaste nädalate jooksul. Lääs on olnud ühtsem ja kindlam oma seisukohtades kui Venemaa arvatavasti eeldas," leidis Raik.
|
Raik: Vene surve jääb pikemaks ajaks
|
https://www.err.ee/1608499826/raik-vene-surve-jaab-pikemaks-ajaks
|
Venemaa surve Ukrainale ja laiemalt kogu Euroopa julgeolekukorraldusele jääb kestma pikemaks ajaks ning ehkki lääneriigid on teinud väiksemaid vigu, on senine ühtsus olnud ilmselt president Vladimir Putini jaoks ootamatu, ütles välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik.
|
Hirdi võiduajaks oli 150,5-kilomeetrisel etapil kolm tundi, 35 minutit ja 39 sekundit. Ta edestas Team Arkea Samsicis sõitvaid prantslasi Kevin Vauquelini ja Elie Gesbert'd vastavalt 39 ja 48 sekundiga. Taaramäe kaotas meeskonnakaaslasele ühe minuti ja 11 sekundiga.
"Plaan läks täppi. Pidime lõputõusul tiimiga teised kutid ära küpsetama ja Janile soodsad tingimused looma, kust tal hea rünnata oleks. Mina olin tema viimane abimees. Kui minu töö tehtud sai, siis olid pundist järel vaid riismed ehk kaheksa meest. Edasi pani Jan gaasi ja läks üksi minema," rääkis Taaramäe etapi järel. "Tundsin end täna väsinult, aga seda oli tunda kogu grupist, sest eilne etapp oli tõesti väga raske."
Eesti valitsev grupisõidu meister Mihkel Räim (Burgos-BH) lõpetas viienda etapi 65. positsioonil, kaotades võitjale kümne minuti ja 58 sekundiga.
Kokkuvõttes läheb viimasele etapile liidrina vastu Hirt. Neljandal etapil soolovõidu pälvinud Fausto Masnada (Quick-Step Alpha Vinyl Team; +1,00) langes teisele positsioonile ja Rui Costa (UAE Team Emirates; +1,16) tõusis kolmandaks. Taaramäe jätkab võistlust kaheksandal (+1,51) ja Räim 80. kohal (+37.09).
Kuuendal etapil on rattureid ees ootamas 132,5 kilomeetrit, mille jooksul on küll paar lühemat tõusu, kuid oodata võib pigem grupifinišit.
|
Taaramäe aitas Omaani velotuuril meeskonnakaaslase etapivõiduni
|
https://sport.err.ee/1608499850/taaramae-aitas-omaani-velotuuril-meeskonnakaaslase-etapivoiduni
|
Omaani velotuuri (UCI 2.Pro) viies etapp lõppes järsu kuuekilomeetrise tõusu otsas, kus Rein Taaramäe (Intermarche – Wanty Gobert Materiaux) aitas meeskonnakaaslase Jan Hirdi võiduni. Eestlane ise lõpetas kuuendal positsioonil.
|
NATO lubas 1997. aasta alusaktis, et uute alliansi liikmesriikide territooriumile uusi sõjalisi objekte ei ehitata.
Elysee palee teatel arutatakse nüüd raketisüsteemide ja NATO rasketehnika paigutamist alliansi idatiivale, kui Venemaa peaks rikkuma Ukraina suveräänsust. Prantsusmaa on ka lubanud saata Rumeeniasse kuni tuhat sõdurit.
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Venemaa riigipea Vladimir Putini laupäevane telefonikõne kestis tund ja nelikümmend minutit. Macronil pole nüüd enam mingeid illusioone jäänud läbirääkimiste ruumi osas, märgib ajaleht.
Prantsusmaal räägitakse nüüd karmidest majandussanktsioonidest, aga ka NATO-Venemaa 1997. aasta asutamisakti läbivaatamisest, vahendas Frankfurter Allgemeine. Akti läbivaatamist toetab ka Poola.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz kohtub teisipäeval Putiniga. Prantsusmaa presidendi kantselei teatel loodab Pariis, et Scholz saadab Putinile samuti selged ja konkreetsed signaalid.
|
Leht: Macron toetab NATO-Vene alusakti läbivaatamist
|
https://www.err.ee/1608499823/leht-macron-toetab-nato-vene-alusakti-labivaatamist
|
Ajalehe Frankfurter Allgemeine teatel toetab Pariis 1997. aasta NATO-Venemaa alusakti läbivaatamist, kaaludes raketisüsteemide ja rasketehnika paigutamist NATO idatiivale, kui Venemaa peaks rikkuma Ukraina suveräänsust.
|
Sappinen kuulus põhikoosseisu ja lahkus väljakult 60. minutil, kui seis oli 0:0. Kaheksa minutit hiljem juhtis Piast 2:0, tabamuse said kirja Martin Konczkowski ja Kamil Wilczek, vahendab Soccernet.ee.
Piast võinuks vabalt skoorida juba kohtumise neljandal minutil, aga Damian Kadzior jättis realiseerimata vastase käega mängu eest määratud penalti.
Liigatabelis tõusis Sappineni tööandja kümnendale positsioonile. Plocki Wisla on kaheksas.
|
Sappineni koduklubi sai Poola kõrgliigas kirja võidu
|
https://sport.err.ee/1608499802/sappineni-koduklubi-sai-poola-korgliigas-kirja-voidu
|
Eesti jalgpallikoondislane Rauno Sappinen pidas pühapäeval oma teise mängu Poola kõrgliigas. Tema koduklubi Gliwice Piast alistas Plocki Wisla 2:0. Mõlemad väravad löödi pärast eestlase väljavahetamist.
|
An-Marlen, kodanikunimega Ingel Marlen Mikk osales tänavu ka Eesti Laulu konkursil looga "Lõpuks muutub". Sõbrapäeva puhul avaldas laulja oma esimese eestikeelse soolosingli "Sinust lahti ei saa" uue akustilise versiooni ja muusikavideo. "See on väike kingitus kõikidele selle loo fännidele ja minu kuulajatele. Ma tahtsin väga teha selle loo akustilist lihtsas võtmes versiooni. Soovin kõigile ilusat sõbrapäeva ja loodan, et peate oma sõpru ja armsamaid meeles iga päev!" ütles An-Marlen.
Loo muusikavideo valmis koostöös Teele-Riin Kodara, Saamuel Pedoski, Brandon Povilaitise ja Camilla Saarega.
|
An-Marlen avaldas akustilise versiooni loost "Sinust lahti ei saa"
|
https://menu.err.ee/1608499787/an-marlen-avaldas-akustilise-versiooni-loost-sinust-lahti-ei-saa
|
Laulja An-Marlen tuli välja akustilise versiooniga oma loost "Sinust lahti ei saa" ning avaldas sellele ka video.
|
Teatavasti said sündmused alguse sellest, et Itaalias kehtivate koroonaviiruse reeglite tõttu pidid neli koondise mängijat, kelle vaktsineerimisest oli möödunud rohkem kui kuus kuud, andma enne tagasilendu koroonaviiruse proovi. Kuigi kõiki mängijaid oli enne kogunemist testitud, osutus üks proov positiivseks. Seetõttu suunati reedel kogu koondis koroonaviiruse testile. Kokku oli proovides neli positiivset tulemust, mistõttu suunas Itaalia terviseamet kogu koondise isolatsiooni.
Eesti Jalgpalli Liit (EJL) alustas koheselt lahenduse otsimist, et koondis esimesel võimalusel Eestisse tuua. Esmalt uuriti võimalust sõidutada koondis bussiga Eestisse, aga selleks luba ei antud. Edasi tegeleti erilennu korraldamisega. Tihedas ja professionaalses koostöös Itaalia Jalgpalliliidu, Itaalia Novara piirkonna terviseameti, Torino ja Tallinna lennujaama, Eesti sotsiaal- ja välisministeeriumite, Itaalia erinevate ministeeriumite ning ettevõttega Reisiekspert õnnestus pühapäeva hilisõhtuks koondis Tallinnasse tuua.
EJLi peasekretär Anne Rei tänas südamest kõiki kiire ja tulemusliku koostöö eest "Tegelikult on see ime, et nii lühikese aja jooksul ja nädalavahetusel oli võimalik taoline operatsioon kokku panna. Siiras tänu kogu meie U-17 neidude koondise delegatsioonile, meie Itaalia partneritele sealses jalgpalliliidus, Eesti riigiametnikele, tervise- ja tööministrile, välisministrile, terviseametile, lennujaamadele, vaid kolme tunniga erilennuki leidnud Reisieksperdile. Kõigi ühise pingutuse tulemus on see, et tüdrukud jõudsid kiiresti ja turvaliselt koju," rääkis Rei.
Lennureisiks paigutati positiivse koroonaviiruse proovi andnud mängijad teistest eraldi, kõik reisijad kandsid meditsiinilise näomaske ja kasutati täiendavaid ettevaatusabinõusid.
"Koroonaviiruse pandeemia tingimustes võib reisidel ette tulla väga keerulisi olukordi, kuid on oluline, et neid lahendada inimeste heaolu ja turvalisust arvestades. Praeguses olukorras oleks võinud isolatsiooniperiood Itaalias pikeneda rohkem kui 20-päevaliseks ja see olnuks 14-, 15- ja 16-aastastele tüdrukutele võõras riigis, üksinda toas ja rangelt piiratud liikumisega väga keeruline katsumus," selgitas Rei.
|
Itaalias isolatsiooni määratud neidude koondis saabus erilennuga Eestisse
|
https://sport.err.ee/1608499778/itaalias-isolatsiooni-maaratud-neidude-koondis-saabus-erilennuga-eestisse
|
Itaalias kaks maavõistlust pidanud ja pärast teist mängu isolatsiooni määratud Eesti neidude U-17 jalgpallikoondis saabus pühapäeva hilisõhtul erilennuga tagasi Tallinnasse.
|
Rahanduskomisjoni esimehe Andrei Korobeiniku sõnul on huvigruppide esindajate, rahanduskomisjoni ja rahandusministeeriumi koostöös valminud 12 muudatusettepanekut.
"Lisaks on eelnõule esitanud kaks muudatusettepanekut Isamaa fraktsioon ja 594 muudatusettepanekut on esitanud riigikogu liige Ruuben Kaalep. Eelnimetatutest 590 on ühe ja sama riigilõivu seaduse sätte muudatused, milledel puudub sisuline puutumus eelnõuga," ütles Korobeinik.
Eelnõust jäetakse välja olulise osaluse omamise ja järelevalvetasu regulatsioon ja muudetakse ka seaduse jõustumise ja rakendamise tähtaegu. Ettepaneku kohaselt jõustub seadus 15. märtsil.
Virtuaalvääringu teenusepakkujad peavad oma tegevuse viima kooskõlla suuremas osas ja esitama dokumendid 15. juunile 2022. aastaks. Lisaks lükatakse edasi erakorralise omavahendite auditi aega 2023. aasta algusesse.
"Ülejäänud 590 muudatusettepanekut ei saanud komisjon arvestada, sest nendel polnud seost eelnõu sisuga," ütles Korobeinik.
Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Koka sõnul jäeti eelnõust välja virtuaalvääringu teenuse pakkujatelt täiendava aruandluse nõudmist lisaks majandusaasta aruandele.
Märtsis tuleb Euroopa Nõukogu ekspertkomisjon hindama Eesti vastavust rahvusvahelistele standarditele ning praegu Eesti neile ei vasta.
Rahanduskomisjon saatis eelnõu teisele lugemisele 16. veebruaril.
|
Rahanduskomisjon lükkas krüptofirmade eelnõu 590 muudatusettepanekut tagasi
|
https://www.err.ee/1608499772/rahanduskomisjon-lukkas-kruptofirmade-eelnou-590-muudatusettepanekut-tagasi
|
Riigikogu rahanduskomisjon lükkas Ruuben Kaalepi (EKRE) esitatud 590 muudatusettepanekut virtuaalvääringu eelnõule tagasi, kuna need polnud seotud eelnõu sisuga.
|
"Põhiline oli see, et tarbimine oli väike, nagu ikka nädalavahetusel, aga oli ka veebruari mõistes üsna soe. Nii Eestis kui Leedus toodeti palju tuuleenergiat, tuul oli tugev, sama mõju jõudis meile ka läbi EstLink kaablite. Ka Põhjamaades on hakanud hüdroreservuaaride tase tõusma ja samamoodi nii Soomes kui ka Rootsis toodeti palju tuuleenergiat," ütles Nord Pooli Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Arus ERR-ile.
Arus märkis, et üks aspekt hinna languse juures on ka see, et taastus elektri import Venemaalt Lätti, mis oli jaanuari keskelt alates kolm nädalat nullis.
Lähiajal mõjutab elektri hinda kõige rohkem ilm. "Praegu on plusskraadid, aga kui peaks tulema uuesti sügav miinus, siis kindlasti tarbimine tõuseb ja jõuavad ka kallimad jaamad turule," ütles Arus.
"Hind oli pühapäeval madalal tasemel ka teistes hinnapiirkondades, sest ühendustes tekkis pudelikaelu vähe," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.
Lutsu sõnul oli detsembri pakasega Eesti päevane tiputarbimine 1500MW, nädalavahetuste maksimumtarbimine on praeguste plusskraadidega 1000 kuni 1100 megavati ringis, sõnas Luts.
"Pühapäeval valitsesid ka ideaalilähedased tuuleolud. Süsteemioperaatori lehelt on näha, et ka Eestis küündis tuuleenergia tootmisvõimsus ligi 300 MW-ni. See on paremuselt teine näitaja terve viimase aasta jooksul," ütles Luts.
Elektri hinnad Nord Pooli elektribörsil 13. veebruaril. Autor/allikas: Nord Pool
Esmaspäeval hakkas elektri hind taas tõusma ning päeva keskmine oli Baltikumis 69,20 eurot megavatt-tunnist.
Teispäeval kujuneb päeva keskmiseks hinnaks kõigis Balti riikides 97 eurot megavatt-tunnist. Soomes on seejuures hind 74,54 euro juures.
Teisipäeval on hind kõige odavam öösel kella kolmest neljani, kui see on 47,70 eurot megavatt-tunni eest. Kõige kõrgem on hind 151,12 eurot õhtul kella kuue ja seitsme vahel.
|
Tuuleenergia viis pühapäeval Baltikumi elektrihinna 24 eurole
|
https://www.err.ee/1608499739/tuuleenergia-viis-puhapaeval-baltikumi-elektrihinna-24-eurole
|
Suur tuuleenergia tootmine nii Eestis ja Leedus kui ka Põhjamaades viis pühapäeval Baltikumi päeva keskmise elektri börsihinna 24,23 euro tasemele megavatt-tunni kohta.
|
See ei olnud esimene kord, kui Grabe Cortezaga samal turniiril kohtus. Nimelt läksid loosi tahtel samad mehed omavahel kokku juba turniiri kolmandas ringis ning ka siis pidi Grabe tunnistama Corteza samaskoorilist 1:2 paremust (1:4, 4:3, kiire lõppmäng 2:3).
Turniir toimus täiesti uues formaadis: nimelt mängitakse kahe niinimetatud seti võiduni. Mõlemad setid mängitakse nelja võiduni. Mängija, kes võidab mõlemad setid, on kogu kohtumise võitja. Kui peaks aga juhtuma, et kumbki mängija võidab ühe seti, otsustatakse võitja nn kiires lõppmängus (ehk shoot out 'is), kus mängijad löövad kohtuniku poolt lauale asetatud kuuli kordamööda kuni üks kahest sportlasest eksib.
Grabel tuli viienda koha saavutamiseks pidada kokku kuus kohtumist, millest ta neli võitis ja kaks kaotas. Eestlasele oli see nelja kuu jooksul juba kolmas USA-s toimuv suurturniir, mis õnnestus lõpetada viienda kohaga.
Turniirivõidu koos 25 000 eurose auhinnarahaga võttis Kreeka esindaja Alexander Kazakis, kes alistas finaalis tulemusega 2:1 (3:4, 4:2, 2:0) Kuveidi mängija Bader Alawadhi.
Juba nädala pärast sõidab Grabe Sloveeniasse kus peetakse hooaja teine Euroopa liiga osavõistlus.
|
Grabe teenis USA-s toimunud suurturniiril taas viienda koha
|
https://sport.err.ee/1608499730/grabe-teenis-usa-s-toimunud-suurturniiril-taas-viienda-koha
|
Eesti edukaim piljardisportlane Denis Grabe saavutas USA-s toimunud rahvusvahelisel piljardi suurturniiril Apex Wisconsin Open 2022 viienda koha, kui kaotas 1/4-finaalis endisele maailmameistrile, Filipiinide esindajale Lee Vann Cortezale napilt tulemusega 1:2 (setid 4:3, 2:4 ja kiire lõppmäng 4:5).
|
Teine tõhustusdoos tuleks teha vähemalt neli kuud pärast esimese tõhustusdoosi saamist, teatas terviseamet.
Rootsis levib kiiresti koroonaviiruse omikroni variant. Terviseagentuuri teatel on viimastel nädalatel registreeritud üha rohkem juhtumeid vanuserühmades, kellel on suurem risk tõsiselt haigestuda.
"Revaktsineerimine tugevdab kaitset. Seetõttu usume, et 80-aastased või vanemad inimesed saavad tõhustusdoosidest kasu," ütles Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell.
Terviseameti teatel kasutatakse neljanda doosi tegemisel Pfizer/BioNTechi ja Moderna koroonavaktsiine.
Rootsi kaotas 9. veebruaril riigisisesed koroonapiirangud, samuti vähendab riik testimist. Rootsi panustab nüüd üha rohkem tõhustusdooside tegemisele.
1. veebruaril kaotas kõik koroonapiirangud Taani. Soome alustab piirangute leevendamist veebruari keskel. Kõik piirangud kaovad 1. märtsil, siis avatakse Soomes ka ööklubid.
|
Rootsi soovitas üle 80-aastastele inimestele neljandat vaktsiiniannust
|
https://www.err.ee/1608499703/rootsi-soovitas-ule-80-aastastele-inimestele-neljandat-vaktsiiniannust
|
Rootsi terviseamet soovitas esmaspäeval, et 80-aastased ja vanemad inimesed teeksid koroonavaktsiini neljanda süsti. Terviseameti uus tõhustusdoosi soovitus hõlmab ka kõiki hooldekodudes elavaid inimesi.
|
Esmaspäeva hommikul arutasite valitsuses julgeolekuolukorra üle. Milline on praegune veendumus ja teadmine sellest, kas lähiajal on oodata sõja puhkemist Ukrainas? Välismeedia on viidetega USA luurele edastanud, et Venemaa võib Ukrainat rünnata juba sel nädalal.
Valitsus sai tõepoolest ülevaate sellest pingelisest olukorrast ja erinevast luureinformatsioonist. Seda, kas läheb sõjaks või ei lähe sõjaks, seda lõpuks ikkagi teab ainult Putin, kelle peas need otsused sünnivad. Aga igal juhul me peame olema valmis erinevateks olukordadeks. Kindlasti oleme valmis konsulaarabi pakkumiseks, kodanike teavitus on tehtud ja meil on valmisolek ka kodanikke abistada, kes Ukrainas on.
Diplomaatia perspektiiv on meil järjest ahtam. Me ei näe ühtegi pingete leevendamise märki, ei sõjalisel ega ka avalike sõnumite rindel. Selleks tuleb olla valmis. See, kas sõjaline eskalatsioon toimub või ei toimu, on lõpuks Putini enda otsus ja igal juhul ta demonstreerib oma tahet nende manöövritega, mida me näeme.
Meie fookus on Ukrainat toetada, aidata oma inimesi, kui peaks vajalik olema ja valmistuda Eestis võimalikeks tagajärgedeks, mis Ukraina konfliktiga seonduvad.
Millest räägib asjaolu, et mitmed riigid, nende seas ka Eesti, kutsuvad oma kodanikke Ukrainast lahkuma ja mõni riik tühjendab ka oma saatkondi töötajatest?
See oht, mida on välja öelnud erinevad luureorganisatsioonid ja see teadmine, mis on, tähendab, et riigid vastutavad eelkõige oma kodanike eest ja kui tõesti on hoiatatud, et see oht võib suureneda, siis selle ohuteavituse peab ka oma kodanikele edasi andma, sest lõpuks on see ju iga riigi vastutus oma kodanike eest.
Teie enda erakonnakaaslane, kunagine välisminister Urmas Paet on öelnud, et erinevate riikide poolt sulgeda välisesindusi Ukrainas on vale. Samuti on muret avaldanud kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu. Nad väidavad, et see annab hoobi tegelikult Ukraina majandusele ja tekitab paanikat, mida tegelikkuses võib pidada ka Venemaa eesmärgiks.
Eks seda vaidlust on. Aga ma tahan öelda, et meie saatkond Ukrainas töötab edasi. Teisele poole ma paneksin selle, et ei Urmas Paet ega ka kaitseuuringute keskuse teadur ei vastuta inimelude eest ega kodanike eest, kes seal on. Kui tõepoolest peaks minema nii nagu meile öeldakse, siis, kui tänu sellele mõni kodanik jääb teavitamata ja meie oma inimesed saavad viga, siis paraku ma pean oma inimesed ikkagi seadma esikohale Ukraina majandusest.
Kuidas te selgitaksite seda USA tegevust ja taktikat, kus USA siis sisuliselt üritab luureinfot avalikustades olla samm ees Venemaa kavatsustest?
Võib arvata, et selle siht on mõjutada Putini kalkulatsioone, kas eskalatsiooniga edasi minna või mitte, võtta ära üllatusmoment, öelda, et me teame, mida sa kavatsed. Kui neid asju on välja öeldud, siis mõnes mõttes võib sellel olla ka heidutav efekt, et Venemaa niimoodi ei käitu. Nii et ma usun, et kõik pingutused hetkel on ikkagi suunatud sinna, et seda konflikti ära hoida.
Aga kas selline taktika võib ka Ukrainale kurja teha, just ikkagi majandusele? Tekitada riigis paanikat?
Loomulikult sellel majandusele on kindlasti efekt. Aga kui ma jällegi võrdlen, et kui selle tagajärg on see, et tegelikult sõjalist konflikti ei tule, et see hoitakse ära, siis sõjalisel konfliktil on majandusele palju suuremad kahjud kui see, et see hoitakse ära ja hetkeks tekib segadus.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtus möödunud nädalal Venemaa riigiduuma väliskomisjoni juhi Leonid Slutskiga ja samuti föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juhi Grigori Karassiniga. Kas te oskate öelda, milline mõju tema visiidil võis olla ja milliseid järeldusi sellest teha saab?
Marko Mihkelsoni visiit oli ette planeeritud oma ametikaaslastega suhtlemine. Ma seda mõju niimoodi otseselt ei oska hinnata, aga ma arvan, et see, et meil dialoog on, on kindlasti positiivne.
Kas lähitulevikus on oodata ka teisi sarnaseid kõrgetasemelisi kontakte Venemaa poliitikutega?
Ma kõigi eest ei oska rääkida. Ma võin öelda, et minul selliseid plaane hetkel kavas ei ole.
Aga Kiievisse näiteks plaanite minna?
Kiievis ma olen käinud (Kallas käis Kiievis viimati 2021. aasta maikuus - toim.) ja hetkel on Kiievi poolt see sõnum, et neid visiite on väga palju, inimesi käib seal väga palju ja nad ei jõua kõiki vastu võtta. On positiivne, et kõik liitlased ja samameelsed riigid näitavad oma kohalolekut Kiievis. Kui mina käisin Ukrainas, siis ma käisin nii Kiievis kui ka idapiiril seal kontrolljoonel. Olen oma toetust Ukrainale igatpidi näidanud.
Suurbritannia on teatanud otsusest saata Eestisse täiendavalt 850 sõdurit. Kas sellega seonduvalt võime lähiajal oodata peaminister Boris Johnsoni visiiti Eestisse?
See on tõesti suur samm ja me oleme Suurbritanniale selle eest väga tänulikud, et nad sellise sammu astuvad. Mis puudutab visiiti, siis konkreetseid kuupäevi me otsime, arvestades ka seda, et peaminister Johnsonil on Suurbritannias ka keerulised ajad. Aga see pigem on ikkagi lähitulevikus.
|
Kallas julgeolekuolukorrast: diplomaatia perspektiiv on järjest ahtam
|
https://www.err.ee/1608499667/kallas-julgeolekuolukorrast-diplomaatia-perspektiiv-on-jarjest-ahtam
|
Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles ERR-ile, et diplomaatia perspektiiv julgeolekukriisi lahendamiseks Ukrainas on järjest ahtam. Seetõttu on tema sõnul täiesti õige oma kodanikud riigist ära kutsuda.
|
Õigupoolest polnud meistrivõistluste liidri Välgu 7:5 võidus Everesti üle eriskummalist mitte midagi – pigem vastupidi. Välgu kaitsja Nikita Tsõganovi jaoks tähendas see aga erakordselt palju. Nimelt oli temas küpsenud otsus, paluda sealsamas jääl kahe võistkonna mängujärgsel rivistusel kolleegide, kohtunike ja publiku ees oma südamedaami kätt.
"Jah, tegemist oli kindlasti minu jaoks ühe tähtsama võiduga. Ma närveerisin kõvasti, aga meeskond toetas mind kõigest väest. Osa meeskonnast teadis, mis pärast kohtumise lõppu toimuma hakkab. Mäng oli väga pingeline ja seis tablool tasavägine, üheväravaline edu- või kaotusseis. Aga näitasime iseloomu ja kohtumine oli lõpuks võidukas," rääkis Tsõganov.
Mõni abieluettepanek tehakse tõeliselt privaatses keskkonnas. Sellest konkreetsest ettepanekust said aga lisaks kohalolijatele otseülekande vahendusel kohe teada ka teised jäähokisõbrad. Sotsiaalmeediaski muutus videolõik Tartu hokimängija julgest teost väga populaarseks.
"Meeskonnaliikmetest teadis vaid kindel arv inimesi, umbes kaks-kolm inimest. Arvati, et ma tahan ettepaneku teha laupäeval, aga mina ütlesin, et ei, mitte laupäeval, vaid pühapäeval. Tekkis väike segadus, aga kuuldus siiski levis," sõnas Tsõganov.
Kust tuli idee, teha abieluettepanek pärast mängu jääl? "Väiksena ikka mõnikord kujutad ette, et kui ma peaksin ettepaneku tegema, siis kuidas see välja näeb. See oli väike unistus: täistribüünide ees, kui kõik vaatavad, treenerid ja meeskonnakaaslased ning sel hetkel on kogu tähelepanu sinul. Neiu on šokis ja kõik aplodeerivad. Ta ei saa aru, mis toimub ja nii ma seda ette kujutasingi," rääkis Tsõganov.
Tartu võitis kohtumise 7:5. Kas oleksite abieluettepaneku teinud ka juhul, kui teil poleks õnnestunud mängu võita? "Jah, esimene plaan oli tõesti ainult võidu puhul teha. Halvemal juhul ma poleks ettepanekut tegema hakanud, sest võit on sisemine seisund kõigile: endale, meeskonnale ja fännidele. Ilmselt oleks kaotuse puhul tulnud ettepaneku tegemine edasi lükata. See samm on ju nagunii selline, mida igaüks teha ei julgekski ja tegelikult olin põhjalikult valmistunud. Pingutasin kõigest jõust ja täispanga peale, olin tellinud ka lilled ning palvetasin, et võit tuleks. Ma tõesti püüdsin kõigest jõust. Tegelikult unustasin kogu teksti ära, mille olin valmis mõelnud, aga lõpuks läks kõik hästi," tõdes Tsõganov.
"Te ju nägite, kuidas jah vastuse peale kogu meeskond kohale tormas ja meid õnnitles. Pärast riietusruumis sain kaaslastelt veel palju kiidusõnu, kui julge ma olin olnud - mitte igaüks ei söandaks sellist asja teha. Mulle kingiti ka traditsiooniline mängu parima auhind."
Jäähoki on mõnikord päris agressiivne mäng, aga teie olete vist romantik. Kas need pole mitte vastandlikud asjad? "Need on täiesti erinevad asjad. Tõesti, mäng on agressiivne, aga see ei pea tähendama, et sa seda ka elus oled. Võib-olla sõltub see hokimängulisest kasvatusest, mis sa väiksena saad: kui lähed jääle, siis pead olema karm ja mõtlema ainult mängule, aga kõik muu teisel pool jääd paned niikauaks kõrvale. Seega võidki elus olla kõige romantilisem inimene, suheldes inimestega ülimalt viisakalt, aga jääl oled valmis teisele kasvõi vastu hambaid lööma," ütles Tsõganov.
Ausalt vastates, kas olite kohtumise jooksul oma mõtetega tõesti vaid mängu juures? "Püüdsin tõesti mõelda ainult mängule, aga südames sain aru, et pärast matši ootab mind veel üks väljakutse, aga püüdsin sellest mitte mõelda. Ütlesin endale pidevalt: praegu ei ole veel õige aeg, praegu mõtle vaid mängule, aga kolmanda perioodi lõpus võid juba sellele mõelda," lausus Tsõganov.
|
Tartu Välk hokiklubi mängija tegi pärast mängu pruudile abieluettepaneku
|
https://sport.err.ee/1608499682/tartu-valk-hokiklubi-mangija-tegi-parast-mangu-pruudile-abieluettepaneku
|
Tartus nädala eest peetud meeste jäähoki Eesti meistrivõistluste kohtumine HC Everesti ja Tartu Välk 494 vahel jääb inimestele, iseäranis kahele noorele inimesele ilmselt elu lõpuni meelde.
|
Ansambli Orange Juice loo "Rip It Up" järgi pealkirja saanud raamatul põhineva dokumentaalfilmi "Rip it Up + Start Again" lavastavad Nikolaos Katranis ja Russell Craig Richardson.
Filmis näeb teiste hulgas intervjuusid Jah Wobble'i (Public Image Ltd), Una Baines'i (The Fall), Alexander Hacke'i (Einstürzende Neubauten), Genesis P-Orridge'i (Throbbing Gristle, Psychic TV), Mark Stewarti (The Pop Group) ja Stephen Mallinderiga (Cabaret Voltaire), samuti haruldast materjali mitmetest live -esinemistest.
Dokumentaalfilmi kuid juba praegu saab vaadata sellest laiendatud 16-minutilist treilerit väljaande Brooklyn Vegan vahendusel.
|
Simon Reynoldsi postpungi algusaega kaardistavast raamatust sünnib dokfilm
|
https://kultuur.err.ee/1608499655/simon-reynoldsi-postpungi-algusaega-kaardistavast-raamatust-sunnib-dokfilm
|
Inglise muusikaajakirjaniku Simon Reynoldsi 2005. aasta raamatust "Rip it Up and Start Again", mis kaardistab postpungi algusaega 70. aastate lõpust 80. aastate keskpaigani, sünnib dokumentaalfilm.
|
Alagrupiturniiril viis võitu ja ühe kaotuse saanud Anis, oli play - off avaringis vaba ja võitis seejärel pääsul 32 parema hulka esmalt egiptlannat Hana Elekaryt 15:7 ja seejärel ukrainlannat Alina Dmytruki 15:10.
Teel finaali õnnestus Anisel aga võita neli järjestikust matši otsustava torkega. Teel kaheksandikfinaali alistus talle USA vehkleja Michelle Lee 14:13, seejärel šveitslanna Vanie Gogniat 14:13, veerandfinaalis poolatar Laura Misiak 12:11 ja poolfinaalis ungarlanna Blanka Virag Nagy 15:14.
Finaal ameeriklanna Kyle Falloniga kujunes samuti äärmiselt tasavägiseks, otsustaval torkel oli sedapuhku kindlam aga Fallon, saades tulemusega 15:14 turniirivõidu.
Esinelik:
1. Kyle Fallon (USA)
2. Dinara Anis (Eesti)
3. Blanka Virag Nagy (Ungari)
3. Sarah Gu (USA)
Teistest võistlustules olnud Eesti vehklejatest jõudsid 64 parema hulka veel Anneli Proosväli (En Garde), kes kokkuvõttes oli 37. ja Anna Klimenko (Tallinna Mõõk), kes sai 58. koha.
|
Epeevehkleja Dinara Anis saavutas U-17 Euroopa karikaetapil teise koha
|
https://sport.err.ee/1608499691/epeevehkleja-dinara-anis-saavutas-u-17-euroopa-karikaetapil-teise-koha
|
Poolas Krakovis peetud kõrgetasemelisel naiskadettide epee Euroopa karikavõistluste etapil, tegi suurepärase esituse Dinara Anis (Tallinna Mõõk), teenides 247 vehkleja konkurentsis teise koha.
|
"Politsei tappis esmaspäeva hommikul Pariisi Gare du Nordi raudteejaamas neid noaga rünnanud inimese," ütles esmaspäeval Prantsusmaa transpordiminister Jean-Baptiste Djebbari
"Neid rünnanud inimene suri kohapeal. Kaks politseinikku said kergemaid vigastusi," lisas Djebbari.
Politseiallikas ütles Euronewsile, et ründajal oli kaasas 30-sentimeetrise teraga nuga. Noale oli kirjutatud politseivastane loosung.
Gare du Nord on Euroopa üks suurimaid raudteejaamu. See on koduks rahvusvahelistele rongiliinidele, mis ühendavad Prantsusmaa Suurbritannia ja Belgiaga.
|
Prantsusmaa politseinikud lasid maha neid noaga rünnanud inimese
|
https://www.err.ee/1608499673/prantsusmaa-politseinikud-lasid-maha-neid-noaga-runnanud-inimese
|
Prantsusmaa politseinikud lasid esmaspäeval Pariisi raudteejaamas maha neid noaga rünnanud inimese.
|
"Jurassic World: Ülemvõim" on filmiseeria viimane osa ning see jõuab kinodesse suvel.
Uus linateos heidab pilgu maailma, kus üheskoos elavad nii dinosaurused kui ka inimesed. Küll aga on inimestest saanud dinosauruste saak.
"Jurassic World" triloogia on järg 1993. aastal linastunud Steven Spielbergi menukale linateosele "Jurassic Park", mis pälvis kolm Oscarit. Triloogia esimene film "Jurassic World" ilmus 2015. ning teine film "Jurassic World: Lagunenud kuningriik" 2018. aastal.
Uues filmis teevad rolli "Jurassic Parki" näitlejad Laura Dern, Sam Neill ja Jeff Goldblum ning "Jurassic World" triloogia varasemates filmides mänginud Chris Pratt ja Bryce Dallas Howard.
|
Ilmus treiler filmist "Jurassic World: Ülemvõim"
|
https://menu.err.ee/1608499658/ilmus-treiler-filmist-jurassic-world-ulemvoim
|
"Jurassic Worldi" filmisarjal ilmub peagi kolmas osa pealkirjaga "Jurassic World: Ülemvõim". Äsja avaldati filmile ka treiler.
|
Tandrevold, kes oli pühapäevases naiste jälitussõidus pärast viimast lasketiiru kolmandal kohal, kukkus viimasel ringil peaaegu kokku ning jõudis napilt finišisse, lõpetades võistluse 14. positsioonil. Ta ise usub, et tema seisund oli tingitud võistluspaiga kõrgusest ja hõredast õhust.
"Ma olen alles 25-aastane ja ma loodan, et mul on veel palju häid aastaid ees," ütles Tandrevold esmaspäevasel pressikonvenrentsil. "Kuna mul on varem karjääri jooksul olnud südameprobleeme, siis peame me olema ettevaatlikud."
"See oli üks mu karjääri parimaid päevi enne, kui sellest sai kõige halvem päev," ütles Tandrevold pisaratega võideldes. "Otsustasime, et ma ei tohi tervislikel põhjustel olümpial rohkem distantse läbida. Mul on väga kahju ja mu süda on murtud."
Norralanna saadetakse koju esimesel võimalusel ning ta ei tee kaasa teatesõidus ega ühisstardiga sõidus. Tandrevoldi asemel osaleb naiste teatesõidus Karoline Knotten.
Norra laskesuusatajate arst Lars Kolsrud ütles, et nad ei saa Tandrevoldi tervisega riskida. "Ingridil on südamega probleeme ja kuna sellist olukorda on juhtunud siin [Pekingis] juba kaks korda, siis ei saa me riskida, et midagi veel hullemat juhtuks. Tahame ta koju saata ja seal edasised uuringud teha," ütles Kolsrud.
Kolsrud tunnistas, et otsuse langetas tema. "Mina pidin selle otsuse tegema. Vahel tuleb sportlase jaoks teha halb otsus, mis kaitseb tema enda tervist," sõnas koondise arst.
|
Finišis peaaegu kokku kukkunud Tandrevold saadetakse olümpialt koju
|
https://sport.err.ee/1608499631/finisis-peaaegu-kokku-kukkunud-tandrevold-saadetakse-olumpialt-koju
|
Norra laskesuusataja Ingrid Landmark Tandrevold saadetakse Pekingi taliolümpiamängudelt koju, sest Norra laskesuusakoondise arsti sõnul ei saa nad 25-aastase sportlase tervisega rohkem riskida.
|
Siiani lubas arheoloogiline aines teadlastel järeldada, et neandertallased kadusid Euroopast umbes 40 000 aasta eest ehk vaid 5000 aastat peale nüüdisinimese saabumist. Kuigi geeniuuringute põhjal segunesid neandertallased ja nüüdisinimesed korduvalt, polnud seni teada, kus nende teed täpselt ristuda võisid, vahendab ScienceAlert.
Nüüd järeldab Toulouse'i Ülikooli teaduri Ludovic Slimaki juhitud töörühm, et H. sapiens jõudis Lääne-Euroopasse juba umbes 54 000 aasta eest. Ühtlasi leidsid nad arheoloogiliste leidude põhjal oma hämmastuseks, et kaks inimliiki asustasid tänapäeval Lõuna-Prantsusmaale Rhone'i piirkonda jäävat Mandrini koobast vaheldumisi.
Mandrini leiukohas toimusid esimesed väljakaevamised 1990. aastal. Kiht kihi haaval on sealt välja tulnud isegi kuni 80 000 aasta taguseid leide. Slimaki sõnul võib võrrelda Mandrinit neandertali Pompeii: vulkaanipurskeid seal küll polnud, kuid tugev tuul kuhjas koopasse ajapikku kihtide viisi liiva.
Töörühm kaevas lahti E-kihi nime saanud kultuurkihi, milles leidus vähemalt 1500 ränikivist tahutud teravikku. Need olid valmistatud peenemalt kui all- ja ülalpool asuvatest kihtidest leitud odaotsad ja relvaterad.
Ehkki mõnel leitud teravikest pole pikkust sentimeetritki, on nende pikkus millimeetri täpsusega standardiseeritud. Slimaki sõnul polnud leitud seni tõendeid, et neandertallased olid suutelised nii peeneks käsitööks. Tegu oli tema sõnul ilmselt Euroopas toona tundmatute nooleotstega, mille võisid valmistada Rhone'i piirkonnas elanud neroonia kultuuri esindajad.
Oluline piimahammas
Aastal 2016 käisid Ludovic Slimak ja kolleegid Harvardi Peabody muuseumis, et võrrelda oma leide Liibanoni mäe jalamilt Ksar Akili leiukohast pärit nikerdatud kivististega. Ksar Akil kujunes nüüdisinimese ekspansiooni käigus üheks peamiseks asupaigaks Vahemere idakaldal.
Kahe leiukoha leidude valmistamiseks kasutatud tehnikate sarnasus viis Slimaki mõtteni, et Mandrini leiud on vanimad teadaolevad jäljed H. sapiensist Euroopas. E-kihist leitud piimahammas kinnitas tema mõtet.
Ühtekokku leidsid uurijad Mandrini koopast üheksa hammast, mis pärinesid kuue inimese suust. Hambad usaldati Bordeaux' Ülikooli paleoantropoloogi Clement Zanolli kätte, kes tõi mikrotomograafia abil küsimusse lõpliku selguse.
E-kihist leitud piimahammas oli kogu leiukohas ainus päevavalgele tulnud nüüdisinimese hammas. Londoni loodusloomuuseum märkis pressiteates, et lapse hammas kujutab endast varaseimat teadaolevat tõendit nüüdisinimestest Lääne-Euroopas.
Kas elati kõrvuti?
Seejärel näitasid arheoloogid fuliginokronoloogiana tuntud tehnika abil, et nüüdisinimeste asurkond elas Rhone'i piirkonnas umbes 40 aastat. Analüüsimeetod põhineb koopaseinte ja muistsete lõkkeplatside tahmakihtidel.
Slimaki sõnul pidid nüüdisinimesed ja neandertallased mingil ajavahemikul elama koos kas koopas või laiemalt samal alal. Ta oletab, et neandertallased võisid olla H. sapiensile justkui teejuhid, kes näitasid kätte parimad ränikivi leiukohad koopast isegi kuni 90 kilomeetri kaugusel. Uurija sõnul pole seega midagi uut siin päikese all, sest samamoodi kasutasid põlisrahvaste teadmisi ära ka Ameerikasse ja Austraaliasse saabunud Euroopa kolonistid.
Teadlaskond pole aga tõlgenduse küsimuses veel üksmeelel. Näiteks märkis Bordeaux' Ülikooli arheoloog William Banks, et peenekoelisemate tööriistade näol võis olla tegu ka kohaliku uuendusega. Samuti pole võimatu, et lapseeas neandertallaste ja nüüdisinimeste hambad võisid olla mõnikord sarnased.
Uuringu kaasautori ja Londoni loodusloomuuseumi inimevolutsiooni spetsialisti Chris Stringeri sõnul lisavad Mandrini põnevad leiud nüüdisinimese Euroopasse saabumise mõistatusse uue juhtlõnga. Ta lisas, et on oluline mõista nüüdisinimeste suhteid teiste Euraasia inimlastega ja välja selgitada, kuidas õnnestus H. sapiensil jääda lõpuks ainsaks inimliigiks maamunal.
Mandrini koopas nähtud kahe liigi koosesinemine teeb Slimaki sõnul Rhone'i piirkonnast laia nüüdisinimeste rändekoridori, mis võimaldas neil jõuda Vahemereni ja Euroopa mandrialadeni.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Science Advances.
|
Nüüdisinimene võis jõuda Euroopasse arvatust palju varem
|
https://novaator.err.ee/1608499646/nuudisinimene-vois-jouda-euroopasse-arvatust-palju-varem
|
Homo sapiens jõudis Euroopas neandertallaste asualadele seni arvatust tunduvalt varem, osutab uus arheoloogiline uuring.
|
Kauplejad maksavad hulga raha peale, et tagada metallide kohene tarne. See tõstab börsil aga metallide hinda veelgi. "See on täiesti pretsedenditu olukord. Tarnevarustus puudub," ütles investeerimispanga Goldman Sachs analüütik Nicolas Snowdon.
Laovarude puudujääk kiirendab inflatsiooni veelgi. Maailmamajandus aga taastub pandeemiast tingitud piirangutest. USA tarbijahinnad tõusid jaanuaris aastases võrdluses 7,5 protsenti, mis on viimase 40 aasta kõrgeim inflatsiooni näitaja.
Suurimate kaubabörside vasevarud ulatuvad umbes 400 000 tonnini. See katab umbes nädalase tarbimise vajaduse. Madalad on ka alumiiniumi varud. Euroopa ja Hiina sulatustehased peavad tootmist kärpima. Goldman Sachsi teatel võivad alumiiniumi varud 2023. aastaks otsa saada.
"Varud on piiratud. Alumiiniumi hind tõusis eelmisel nädalal 13 aasta kõrgeimale tasemele," ütles suurpanga Bank of America analüütik Michael Widmer.
Laovarude vähenemine on tingitud ka vähestest investeeringutest uutesse kaevandustesse ja naftaväljadesse. Samuti häirivad tarneahelaid veel halb ilm ja koroonapiirangud.
Tarnehäired räsivad ka põllumajandussektorit. Kohviubade varud on 22 aasta madalaimal tasemel.
"Kohvivarude langus oli hämmastav. Edasine langus võib märkimisväärselt kiirendada kontrollimatu hinnatõusu võimalust," ütles finantsfirma Rabobank analüütik Carlos Mera.
|
Laovarude järsk vähenemine suurendab globaalset toorainekriisi
|
https://www.err.ee/1608499637/laovarude-jarsk-vahenemine-suurendab-globaalset-toorainekriisi
|
Maailmamajanduse jaoks strateegiliselt tähtsad laovarud on ajalooliselt madalal tasemel, eriti terav puudus on metallidest. Nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatus ähvardab inflatsiooni veelgi kiirendada.
|
CAS teatas esmaspäeval, et ei rahulda WADA, rahvusvahelise olümpiakomitee ROK-i ega üleilmse uisuliidu ISU apellatsiooni ning lubab 15-aastasel Valijeval teisipäeval algavas naiste üksiksõidus osaleda. CAS toonitas otsust avalikustades, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel n-ö kaitstud isikute sekka.
WADA kirjutas esmaspäeva lõunal oma vastulauses, et on spordikohtu otsuses pettunud. "WADA esitas apellatsiooni tuginedes arvamusel, et [Venemaa antidoping] RUSADA ei käitunud sportlase ajutist võistluskeeldu tühistades antidopingu koodeksist lähtuvalt. Ilmneb, et CAS ei kohaldanud otsust tehes koodeksit, mis ei luba kohustuslike ajutiste võistluskeeldude määramisel teha erandeid "kaitstud isikutele", sealhulgas alaealistele," kirjutas WADA.
Lisaks toonitas CAS, et proovi andmise ja selle tulemusest teavitamise vahele jäi liialt pikk aeg, nimelt andis Valijeva positiivse proovi 25. detsembril, WADA akrediteeritud labor Stockholmis teatas halvast analüütilisest leiust 8. veebruaril.
"Mis puudutab sportlase dopinguproovi analüüsi, eeldab WADA alati, et antidopinguorganisatsioonid teevad laboratooriumitega koostööd, et suurvõistlustele, nagu olümpiamängudele, sõitvate sportlaste proovid töötataks läbi kiirkorras. WADA-le jagatud informatsiooni põhjal ei märkinud RUSADA kõnealust proovi Stockholmi laboratooriumisse saates esmatähtsaks. See tähendas, et laboratoorium ei teadnud, et proovi peab kiirkorras analüüsima," vastas WADA.
|
WADA: Valijeva positiivse proovi viibimises on süüdi venelased ise
|
https://sport.err.ee/1608499628/wada-valijeva-positiivse-proovi-viibimises-on-suudi-venelased-ise
|
Rahvusvaheline antidopinguagentuur WADA mõistis hukka rahvusvahelise spordiarbitraaži CAS-i otsuse lubada Venemaa iluuisutaja Kamila Valijeva Pekingi olümpiamängudel võistlema.
|
"Venemaa jaoks ei ole Euroopa Liitu olemas või see on tähtsusetu." Nii kommenteeris Euroopa Liidu kõrge välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell eelmisel nädalal Venemaa välisministri Sergei Lavrovi saadetud kirja, mis oli adresseeritud kõigile EL-i liikmesriikidele eraldi, mitte Euroopa Liidule.
Parem ja õigem vastus oleks olnud, et Venemaa soovib Euroopa riikidega eraldi asju ajada sellepärast, et lõhestatud ja tülis Euroopa on nõrk ja otsustamatu. Välispoliitilised otsused eeldavad EL-is kõigi riikide heakskiitu. Kui üks riik kaasa ei mängi, ei saa teha isegi ühisavaldusi rääkimata sanktsioonide kehtestamisest ja päriselt valusatest sammudest.
Eurooplaste tülliajamine on olnud alati Venemaa eesmärk, oli ka Valgevene piirikriisis. Seni ei ole see õnnestunud. Vastupidi. Eelmise nädala lõpus vastas Venemaa kirjale kõikide riikide nimel EL-i kõrge esindaja. Ka suurtes tüliküsimustes on otsitud ja leitud lahendusi.
Euroopa Komisjoniga kaua teravas vastasseisus olnud ja Euroopa Kohtu otsuste täitmisest keeldunud Poola on viimastel nädalatel teinud kompromisse mitmed vaidluses ja näidanud valmisolekut ka kohtute sõltumatust piirava seaduse muutmiseks.
Poola peaministri Mateusz Morawiecki põhjendus nendele sammudele on olnud lihtne: praegu ei ole aeg tülitsemiseks, me peame olema Euroopas ühtsed ja tegelema ühiselt palju olulisemate teemadega.
Kui Poola president Andrzej Duda eelmisel nädalal Berliinis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholz kohtus, kuulati tema seisukohti seetõttu kindlasti terasemalt. Ka välispoliitiliselt on seni suudetud hoida ühtset joont ja meile sobivaid sõnumeid nii Euroopas kui ka koos Ameerika Ühendriikidega.
Suurem küsimus on, kas vaid ühised sõnumid on piisavad? Lääs usub, et Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas toimub lähipäevil. Mida Euroopa saab veel teha? Euroopa Liidu eesistuja, Prantsusmaa presidendi Macroni suur poliitiline eesmärk on Euroopa strateegiline autonoomia. Euroopa, mis oleks majanduslikult, poliitiliselt ja julgeoleku tagamisel tugev ja ise hakkama saav.
Ukraina senine kriis on näidanud, et julgeoleku tagamisel on jäme ots selgelt ameeriklaste käes. Lisaks USA-le ja Ühendkuningriigile on Ukrainale relvi tarninud üksikud EL-i riigid sh Eesti.
Läbirääkimisi Venemaaga veab USA. Macron on pidanud ennast poolvägisi pildile pressima, kuigi tema eelmise nädala Moskvas käik ei olnud kindlasti soolo vaid liitlastega, sh Eestiga, koordineeritud ja läbiräägitud tegevus. Samamoodi nagu selle nädala alguses toimuv Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi visiit.
Jääb üle Ukraina majanduslik toetamine ja Venemaa pitsitamine. EL on Ukrainale laenude ja toetustena andnud erandkorras 1,2 miljardit eurot. EL-i majandussanktsioonid võivad olla väga terav relv.
Erinevalt eelnevatest Venemaa agressioonidest, mille puhul kulus pärast rünnakut kokkuleppimiseks nädalaid, on USA ja Euroopa sanktsioonid põhimõtteliselt valmis. Need saab kehtestada kohe.
Austria ja Ungari, mille majandussidemed Venemaaga on kõige tihedamad, on mõnedes aspektides veel skeptilised, aga kui otsustamiseks läheb, on nad poolt. Kokkuleppimine pole olnud lihtne.
Ettevalmistamist veab Euroopa Komisjon, aga heakskiit peab tulema liikmesriikidelt, kes sanktsioone ka rakendavad. Nii muutuvad need iga riigi majanduslike huvidega arvestamisel pehmemaks. Teravust hoiavad ameeriklased, kelle eesmärk on toppida kinni kõik väiksedki augud. mille kaudu Vene ettevõtted saaksid sanktsioonidest Euroopa kaudu mööda hiilida.
USA-ga peab Euroopa ka majandusteemadel tahes-tahtmata arvestama, dollar on jätkuvalt maailmavaluuta ja keegi ei taha ilma jääda dollarimaksete võimalusest või sattuda ise USA administratsiooni sanktsioonide alla.
Kui ameeriklased väljusid president Donald Trumpi ametiajal Iraani tuumaleppest ja kehtestasid Iraanile jäigad sanktsioonid, siis oli Euroopa Komisjonis raske leida Iraaniga majandussuhete jätkamise töögrupi juhti. Keegi ei olnud huvitatud pikast USA-sse reisimise keelust.
Saavutatud tulemus teeb Venemaale kindlasti haiget, eriti panganduses ja kõrgtehnoloogilises tootmisest. Kuid mitmeid võimalikke valusaid otsuseid selle paketis pole. Peamine põhjus on, et Euroopa majanduslik sõltuvus Venemaast on suur, palju suurem kui ameeriklastel. See on küll tasapisi vähenenud, aga otsustavaid samme pole tehtud.
40 protsenti EL-is tarbitavast gaasist ja 30 protsenti naftast imporditakse Venemaalt. Euroopa sõltub Venemaa impordist ka kriitiliste toorainete osas. Näiteks 40 protsenti pallaadiumist, mida kasutatakse elektroonika ja meditsiinitööstuses ja 30 protsenti titaanist, mis on hädavajalik lennukimootorite tootmisel, tuleb Venemaalt.
"Nii mõjutavad Venemaale kehtestatud sanktsioonid otseselt Euroopa majandust ja olenevalt venelaste vastusammudest valusalt või väga valusalt."
Euroopa pankades on 60 miljardi euro jagu vene ettevõtete võlgu, seda on neli kohta rohkem kui USA pankades. Venemaa on EL-i viies kaubanduspartner ja EL on suurim välisinvestor Venemaal. Nii mõjutavad Venemaale kehtestatud sanktsioonid otseselt Euroopa majandust ja olenevalt venelaste vastusammudest valusalt või väga valusalt.
Sanktsioonid on hea survevahend diplomaatiliste pingutuste jätkamiseks. Eurooplaste suund dialoogi hoida on põhimõtteliselt õige, kuid see tuleneb eeldusest, et Venemaa soovib rahumeelset lahendust.
Tugevate majandussidemete ja ajaloolise tausta tõttu näeb suur hulk eurooplasi Venemaad Balti riikidest ja Poolast erinevalt. Nad ei näe Venemaas ohtu, isegi pärast Gruusia ja Ukraina agressioone, ning vaatavad Venemaad läbi demokraatliku riigi, mitte mõjusfääride kategoorias mõtleva autokraatia prisma.
Sisuliselt ei ole Euroopal dialoogi käigus Venemaale midagi anda, Putini nõudmistele vastu tulla ei saa ja mõjusfääri taastamisel pole ükski majanduslik hind liiga suur.
Mida siis teha? Selleks, et Euroopa saaks Venemaa suunal ostustavamalt tegutseda, on vaja vähendada strateegilisi sõltuvusi, eriti nafta, gaasi ja toorainete osas, aga ka panganduses. See pole kiire lahendus, aga viib pikas plaanis strateegilisele autonoomiale lähemale, see sobiks hästi ka Eestile.
Euroopa saab Ukrainale ka poliitilist toetust avaldada. Olla pidevalt kõrgetasemeliste visiitidega Kiievis kohal ja saatkondade töötajad Ukrainasse jätta. Nii nagu Eesti, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid hetkel on ka otsustanud.
Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016-2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.
|
Keit Kasemets: Ukraina kriis on Euroopa tõehetk
|
https://www.err.ee/1608499610/keit-kasemets-ukraina-kriis-on-euroopa-toehetk
|
Sisuliselt ei ole Euroopal dialoogi käigus Venemaale midagi anda, Vladimir Putini nõudmistele vastu tulla ei saa ja mõjusfääri taastamisel pole ükski majanduslik hind liiga suur. Selleks, et Euroopa saaks Venemaa suunal otsustavamalt tegutseda, on vaja vähendada strateegilisi sõltuvusi, kirjutab Keit Kasemets.
|
"Demokraatlikke valimisi ei plaanita läbi viia, mis oli kokkuleppe üks olulisemaid osiseid. Teine pool on loomulikult nende enda soov: näide on Taani pealt näha, täpselt samasugune näide on, kuidas saadeti välja Prantsuse suursaadik. Sellistes tingimustes ei ole võimalik jätkata ja seda meelt olid ka kõik teised liitlased," ütles Laanet Postimehele.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli ütles esmaspäeval ERR-ile sihtüksusesse Takuba panustavate riikide kaitseministrid arutasid eelmise nädala kohtumisel arenguid Malis, sealhulgas ka seda, kas poliitilised ja sõjalised tingimused Mali kaitseväe väljaõppemissiooni läbiviimiseks on jätkuvalt täidetud või mitte.
"Arutelu jooksul arutati ka Malist lahkumise võimalust. Nagu kaitseminister Laanet ütles, on Takubasse panustavate riikide lõplikku otsust oodata lähipäevadel," märkis Lilleväli.
Ta selgitas, et ehkki Takuba kaitseministrite tasandil jõuti sisulise kokkuleppeni, peavad küsimust arutama ka välis- ja peaministrid või presidendid, sest vägede liikumisega seotud otsused on erinevates riikides erineva taseme otsused, mistõttu tuleb ka lõplik otsus järgmisel nädalal.
Eestis on see kaitseministri pädevuses.
Laanet ütles Postimehele, et liitlased jõudsid reedel peetud nõupidamisel tõdemusele, et kuna Mali hunta on reegleid jämedalt rikkunud, ei ole enam võimalik missiooniga jätkata.
Eesti kaitseminister rõhutas samas, et see ei tähenda seda, et terrorismivastane võitlus Saheli regioonis ei jätkuks.
|
Laanet: liitlased otsustasid lõpetada Mali missiooni
|
https://www.err.ee/1608499337/laanet-liitlased-otsustasid-lopetada-mali-missiooni
|
Prantsusmaa juhtimisel Malis islamistide vastu võitlevad riigid jõudsid kokkuleppele lõpetada oma sõjaline missioon seal, kuna riigis võimule tõusnud hunta ei täida enam varasemaid kokkuleppeid, ütles kaitseminister Kalle Laanet.
|
Pühapäevasel pressikonverentsil teatas Norra kahevõistluse koondise spordidirektor Ivar Stuan, et alates 3. veebruarist isolatsioonihotellis veetnud neljakordne maailmameister andis esimese negatiivse proovi.
Norralastel algas võidujooks ajaga, et Riiber saaks pühapäeva õhtul ja esmaspäeva hommikul kiirelt negatiivsed vastused, mis oleks mehel lubanud juba esmaspäevasel hüppetreeningul osaleda. Proovid osutusidki negatiivseks, aga paraku liiga hilja ning Riiber ei saanud mäele minna.
"Suhtlus Hiina võimudega on sisuliselt nullilähedane," kirus Stuan Dagbladetile.
"Tema naasmine on hädavajalik selle jaoks, mida saavutada üritame," lisas Stuan NRK-le. "Riiberil on olnud raske: ta on olnud hotellis kinni 12-13 päeva, ta ei ole suusatanud kaks nädalat. Selline olukord on tema jaoks äärmiselt raske. Peab juhtuma ime, et see kõik hästi lõppeks, aga imesid on juhtunud ja ehk juhtub ka nüüd," ütles Stuan.
Suure mäe võistlus toimub Pekingi olümpiamängudel teisipäeval, võistkonnad jagavad medaleid neljapäeval.
|
Riiber pääses karantiinist, aga norralased on mures: peab juhtuma ime
|
https://sport.err.ee/1608499598/riiber-paases-karantiinist-aga-norralased-on-mures-peab-juhtuma-ime
|
Norra kahevõistleja Jarl Magnus Riiber on Pekingi olümpiamängude suure mäe võistluse eel andnud kolm negatiivset koroonaproovi ning tal on võimalus teisipäeval starti minna.
|
Neljandal etapil pälvis soolovõidu itaallane Fausto Masnada (Quick-Step Alpha Vinyl Team; 3.01,53), edestades lähimat gruppi ühe minuti ja seitsme sekundiga. Teisena lõpetas võitja meeskonnakaaslane Mauro Schmid ja kolmandana Kevin Vauquelin (Team Arkea Samsic). Taaramäe kaotas võitjale ühe minuti ja 26 sekundiga ning sai 27. koha.
"Täna oli raske päev. Enesetunne oli kehvem kui eile. Homme läheme Jan Hirdiga etappi võitma ja mul on selles väga oluline roll kanda just viimasel tõusul," ütles Taaramäe etapi järel. "Hea õnnestumise korral võib ka omal võimalus olla, aga ma päris nii heas vormis vist veel pole, et parimaid ronijaid 1:1 duellis alistada."
Ka 90. kohal lõpetanud Mihkel Räim (+20,54) tunnistas, et neljas etapp oli väga raske. "Ei suuda hetkel väga pikalt maksimaalselt pingutada, ilmselt pole vorm veel piisavalt hea," kirjutas Räim sotsiaalmeedias. "Meil tekkis taga väike punt ja õnneks jäime enam-vähem normaalselt töötades ajalimiiti. Kuumus muutis samuti päeva ebameeldivaks."
Masnada tõusis soolovõiduga velotuuri liidriks. Anthon Charmig (Uno-X Pro Cycling Team) kaotab itaallasele 55 ja Taaramäe meeskonnakaaslane Hirt 58 sekundiga. Üheksandal kohal paiknev Taaramäe kaotab võitjale ühe minuti ja 23 sekundiga ning 85. positsiooni hoidev Räim 26 minuti ja 59 sekundiga.
Viiendal etapil ootab rattureid 150,5 kilomeetrit. Lõputõus on kuus kilomeetrit pikk ja keskmist tõusuprotsenti on 9,9.
Kui Omaani velotuuril läheb Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux meeskond esmaspäeval võitu püüdma, siis pühapäeval võidutses nende klubikaaslane Alexander Kristoff Hispaania ühepäevasõidul Clasica de Almeria (UCI 1.Pro). Norralane edestas 188,2-kilomeetrise etapi järel grupifinišis prantslast Nacer Bouhanni (Team Arkea Samsic) ja itaallast Giacomo Nizzolo (Israel – Premier Tech). Markus Pajur (Team Arkea Samsic) kaotas võitjale 22 sekundiga ning sai 76. koha. Esmaspäeval stardib 21-aastane eestlane Hispaania ühepäevasõidul Clasica Jaen Paraiso Interior (UCI 1.1).
Türgis lõppenud Antalya velotuuri (UCI 2.1) neljandal etapil (Antalya – Antalya; 156,5 km) sai Karl Patrick Lauk (Bingoal Pauwels Sauces WB) grupifinišis 42. koha. Etapivõidu teenis Jakub Mareczko (Alpecin-Fenix; 3.40,22), edestades Arvid de Kleijni (Human Powered Health) ja Matteo Malucellit (Gazprom – RusVelo).
Kokkuvõttes pälvis esikoha taanlane Jacob Hindsgaul (Uno-X Pro Cycling Team; 14.23,14). Teise koha sai Alessandro Fedeli (Gazprom – RusVelo; +0,04) ja kolmanda Laugu meeskonnakaaslane Luc Wirtgen (+0,06). Teisel etapil õnnetult kukkunud eestlane sai 97. koha (+12,23).
Prantsusmaal lõppenud Provence'i velotuuri (UCI 2.Pro) kolmanda etapi, mis lõppes pika Montagne de Lure nime kandva tõusu otsas, võitis Nairo Quintana (Team Arkea Samsic) ajaga 4.23,06. Ta edestas lähimaid jälitajaid Mattias Skjelmose Jensenit (Trek – Segafredo) ja Matteo Jorgensoni (Movistar Team) 37 sekundiga. Norman Vahtra (Go Sport – Roubaix Lille Metropole) jõudis finišisse 87. positsioonil, kaotades võitjale 19 minuti ja nelja sekundiga.
Viimasele etapile liidrisärgis startinud Filippo Ganna (Ineos Grenadiers) diskvalifitseeriti, kuna vahetas oma rattal vales kohas jooksu. Itaallane poleks küll velotuuri võitnud, kuid pälvinuks siiski koha esikümnes.
Velotuuri võitis viimasel etapil parim olnud Quintana, edestades valitsevat maailmameistrit Julian Alaphilippe'i (Quick-Step Alpha Vinyl Team) 27 ja Skjelmose Jensenit 34 sekundiga. Vahtra lõpetas mitmepäevasõidu 91. kohal (+43,22).
|
Taaramäe jätkab Omaani velotuuri üheksandal kohal
|
https://sport.err.ee/1608499595/taaramae-jatkab-omaani-velotuuri-uheksandal-kohal
|
Rein Taaramäe (Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux) sai Omaani velotuuri (UCI 2.Pro) neljandal etapil (Al Sifah – Muscat; 119,5 km) 27. koha ning jätkab kokkuvõttes üheksandana. Eestlase sõnul lähevad nad meeskonnakaaslase Jan Hirdiga jahtima esmaspäeval etapivõitu.
|
Durham esitas 11. veebruaril avalduse, mis keskendus võimalikule huvide konfliktile, mis on seotud Clintoni endise kampaaniaadvokaadi Michael Sussmaniga. Teda süüdistatakse föderaalagendile valeütluse andmises. Sussman oma süüd ei tunnista.
Sussmani vastu esitatud süüdistuse kohaselt ütles ta 2016. aasta septembris FBI peajuristile James Bakerile, et ta ei tööta ühegi kliendi jaoks. Siis ta esitas väidetavad andmed, mis viitasid varjatud suhtluskanalile Trumpi organisatsiooni ja Kremliga seotud Alfa panga vahel.
Durhami avaldus paljastab nüüd, et Sussman esitas süüdistuse kahe konkreetse kliendi nimel. Need kliendid olid USA-s baseeruv tehnoloogiafirma ja Clintoni kampaaniameeskond.
"Sussmanni arveldusandmed peegeldavad, et ta esitas Clintoni kampaaniameeskonnale korduvalt arveid, mis olid seotud tema tööga süüdistuse esitamisel," teatas Durham avalduses.
Avaldusest selgus, et Sussmann ja tehnoloogiafirma juht olid suhelnud advokaadiga, kes töötas Clintoni kampaaniameeskonnas nõunikuna. Allikad ütlesid telekanalile Fox News, et see advokaat oli Marc Elias.
Durhami avaldus paljastab, et 2016. aasta juulis töötas tehnoloogiajuht koos Sussmanniga Clintoni kampaania heaks, et kokku koguda väidetavad Trumpi Venemaa sidemed.
"Tehnoloogiafirma kutsus appi ka ühe ülikooli teadlased. Firma andis neile teadlastele ülesandeks uurida andmeid, et luua järeldus ja narratiiv, mis seostas presidendikandidaat Trumpi Venemaaga," teatas Durham.
Durhami sõnul teeb uurimine ka kindlaks, et tehnoloogiafirma uuris ka Trump Toweri ja hiljem Valge Maja internetiliiklust.
Trump reageeris laupäeval Durhami avaldusele jõuliselt. "Durhami avaldus annab vaieldamatult tõendeid selle kohta, et minu kampaaniat ja presidentuuri luurasid Hillary Clintoni kampaaniameeskonna palgatud töötajad, kes püüdsid luua täielikult väljamõeldud sidet Venemaaga," ütles Trump.
"See on skandaal, mis on ulatuselt palju suurem kui Watergate, need kes olid selle operatsiooniga seotud, tuleks võtta vastutusele," lisas Trump.
Durhami uurimine algas 2019. aastal. Selle eesmärk on läbi vaadata õiguskaitseametnike otsused, kus uuriti Trumpi ja tema kampaania meeskonna sidemeid Venemaaga.
|
Uurimine: Clintoni meeskond maksis Trumpi serveritesse tungimise eest
|
https://www.err.ee/1608499577/uurimine-clintoni-meeskond-maksis-trumpi-serveritesse-tungimise-eest
|
Eriprokurör John Durhami teatel maksid Hillary Clintoni presidendikampaania advokaadid tehnoloogiafirmale, mille käigus tungis firma Trump Toweri ja hiljem Valge Maja serveritesse, eesmärgiga luua narratiiv, et Donald Trumpil on sidemed Venemaaga.
|
Andreas Roepstorff, te olete ulatusliku epideemiaaja käitumise ja suhtumiste uuringu HOPE projekti kaasjuht. Mis on teie jaoks olnud selle projekti kõige olulisemad ja huvitavamad järeldused?
Ma arvan, et on olnud huvitav vaadata, kuidas me rahvana ja meie võimud on suutnud situatsiooni muuta. On olnud ennustamatu viirus, see muutub pidevalt ja mulle on väga muljet avaldanud, kuidas inimesed on suutnud neid muutusi vastu võtta ja vastavalt reageerida. Võime dünaamiliselt reageerida vaktsiinide ja viiruse suhtes tundub olevat väga oluline.
Palju ebastabiilsust on olnud. Me ei tea, mis homme saab, kas ma olen haige või on mu pere haige ja ma pean kogu oma päevaplaani ringi tegema.
Jah, rohkem kui miski muu on pandeemiat iseloomustanud suur ebakindlus. Me ei tea, mis juhtub homme, alguses me ei teadnud, milliseid vaktsiine usaldada ja milliseid mitte, milliseid lugusid usaldada ja milliseid mitte. Aga ma arvan, et üks edu võti pandeemiaga hakkamasaamisel on olnud leida viise selle ebakindlusega hakkama saada.
Kõige intrigeerivamad teemad on olnud piirangud ja vaktsiinid. Millised on olnud taanlaste suhtumised neis vastuolulistes küsimustes?
Alustades vaktsiinidest, siis Taanis valitseb väga suur valmisolek end vaktsineerida. Ligi 80 protsenti elanikkonnast beebidest 100-aastasteni on vaktsineeritud ja vaktsiinid on üldiselt hästi vastu võetud. Mitte kõik ei arva, et see on suurepärane asi ja mõned inimesed ütlevad, et nad ei taha vaktsiini, aga enamik elanikkonnast on vaktsiine kogu aeg toetanud.
Piirangutest rääkides, siis paljud meie piirangud olid pigem soovitused, eriti mis puudutab eraelu ja kodu, siis meil olid soovitused, kui palju inimesi võib külla tulla ja kellega võib suhelda, aga taanlased on üsna head selliste soovituste ühtses järgimises. Mitte kõik ei kiida neid heaks, aga inimesed käituvad üldiselt üsna ühtemoodi, isegi kui nad ei kiida üldist ideed heaks.
Kui palju Taanis on olnud skeptitsismi ja proteste? Paljudes riikides on näha palju polariseerumist ja proteste.
Päris suur osa taanlastest, umbes 30 protsenti leiab, et piirangud on olnud liiga karmid, aga see ei ole muutunud vägivaldseteks protestideks. On üsna väike vähemus, kes leiab, et tuleks tänavale protestima tulla. Samuti on poliitikas enamik poliitilisi parteisid enam-vähem ühel meelel olulisemates otsustes ja nad on leidnud, et olulisem on luua üksmeelne tegevusplaan kui vaielda nende küsimuste üle. Tundub, et pandeemias on väga oluline, et inimesed tegutseksid kiiresti ja koordineeritult. Näiteks oli Taani väga pikaldane näomaskide kasutusele võtmisel, pikka aega peeti seda kasutuks asjaks, siis otsustati, et see on ikka hea mõte ja üleöö hakkasid kõik seda kandma. Ja kui otsustati, et näomaske pole enam vaja, siis kadusid need samuti päevapealt. Kas on hea või halb asi nii ühtselt tegutseda, seda ma ei oska öelda, aga nii see on selgelt olnud.
Te tundute tõepoolest olevat õnnelik rahvas ja suure usaldusega üksteise ja valitsuse ning riigi vastu. Aga ma nägin teie artiklit New York Timesis, mille pealkirjas olid sõnad "rasked õppetunnid". Miks selline pealkiri?
Meil olid eelmisel aastal hullumeelsed juhtumid, kus Covid-19 levis naaritsate hulgas ja leiti, et see ka muteerub naaritsate seas ja see võib liikuda neilt tagasi inimestele. Väga lühikese etteteatamisega otsustati, et kõik Taani naaritsad tuleb hukata. Tuli välja, et see otsus, mis hävitas kogu tööstusharu ja paljude inimeste töö, oli võetud vastu ilma juriidilise aluseta. Selle usalduse pahupool võib olla see, et mitte keegi ei kahelnud selles, et mitte keegi ei süvenenud sellesse.
Usalduse pahupool võib viia otsusteni, mis ei ole sobivaimad ega juriidiliselt korrektsed. Nii et suure usalduse määra pahupoolena ei pruugi inimesed leida võimalusi eri arvamuste väljendamiseks. Ma arvan, et taanlased on olnud väga kiired tegutsejad ja väga kiired ühtselt tegutsejad, aga vahel läks usaldus isegi peaaegu üle piiri.
Üldiselt on usaldus ja ühtekuuluvus ühiskonnas siiski väärtuslikud. Miks need Skandinaavias nii tugevalt arenenud on?
Ma arvan, et võimud ja eelkõige terviseametid on olnud päris head selles, et nad olid väga täpsed öeldes, mida nad teadsid ja mida nad ei teadnud. Näiteks vaktsiinide puhul algasid mingil hetkel arutelud, kas AstraZeneca on tõhus vaktsiin ja millised on tema kõrvaltoimed. Taani terviseametkonnad tulid üsna aegsasti välja seisukohaga, et antud olukorras see vaktsiin ei ole parim. Ja selline oma seisukohtade ümber vaatamine tegelikult suurendab usaldust, mitte ei vähenda seda. Suutlikkus õppida olukorrast, jagada oma ebakindlust ja jagada oma teadmisi on ülioluline usalduse loomisel. Usaldus ei peaks olema pime, see on midagi, mida pidevalt taasluuakse ja läbi räägitakse. See on olnud Taani terviseametkondade tugevus, et nad on olnud üha paremad oma ebakindluse ja teadmise jagamisel rahvaga, võimaldades meil kaasa mõelda.
Nüüd on Taanis kõik piirangud kaotatud. Paari päeva jooksul, mil ma olin Kopenhaagenis, nägin ma ainult naeratavaid nägusid, kõik olid rõõmsad, et ei ole enam maske ja kõik on lubatud. Kas see on üldine suhtumine või on mõned inimesed ka mures ja nad on lihtsalt kodus ja ei tule välja?
Loomulikult tundub hullumeelne piirangud kaotada ajal, mil nakatumismäärad on kõrgemad kui kunagi varem. Samas tundub, et omikroni tüvega ja kõrge vaktsineerituse määraga jäävad küll paljud inimesed haigeks, aga valdava enamuse jaoks ei kesta see kaua ja ei ole tõsine. Ma arvan, et see on olnud julge, võib-olla ülemääragi julge katse öelda, et me oleme uues olukorras, enam ei ole tegemist haigusega, mis antud oludes ja antud vaktsineerituse taseme juures oleks ühiskonnale ohtlik, nüüd tuleb võtta rohkem isiklik vastutus sellega hakkamasaamisel. See tundub toimivat.
On koole, kus ainult kaks-kolm last on klassis, sest kõik teised on kodus omikroniga. Samuti töökohtadel selgub, et paljud inimesed ei ole kohal. Aga on palju üksteisest hoolimist selles olukorras ja selle aktsepteerimist, et kuigi ei ole enam piiranguid, tuleb ikkagi käituda tähelepanelikult ja mõistlikult ning hoida üksteist, see tundub praegu hästi toimivat.
|
Taani teadlane: ebakindluse tunnistamine suurendas koroonapoliitika usaldusväärsust
|
https://novaator.err.ee/1608499520/taani-teadlane-ebakindluse-tunnistamine-suurendas-koroonapoliitika-usaldusvaarsust
|
Taani koroonalähenemist on iseloomustanud kiire tegutsemine, üksmeel ja suur usaldus. Aarhusi ülikooli professor Andreas Roepstorff räägib intervjuus ERR-ile, et usalduse loomisel on olnud oluline roll terviseametkondade julgusel tunnistada ka oma ebakindlust.
|
"Ukraina õhuruum on praegu avatud, välja arvatud Dnepri sektor ja Simferoopoli sektor, mida on juba aastaid soovitatud vältida," ütles Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Hololei esmaspäeval ERR-ile.
Tema sõnul jälgivad maailma juhtivad tsiviillennunduse ohutusega tegelevad organisatsioonid nagu Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja USA Föderaalne Lennuamet (FAA) olukorda, ega ole praegu omalt poolt täiendavaid piiranguid seadnud.
"Aga kui vaja, siis on võimalus väga lühikese ajaga vastavad soovitused välja saata," rõhutas Hololei. "EASA eesmärk nagu ka Euroopa Komisjoni eesmärk on kõigepealt tagada kõikide lendude täielik ohutus ja mitte ühtegi riski võtta. Teisalt ei tee me ka omalt poolt mingisuguseid ennetavaid samme, kui selleks ei ole selget põhjust. Hetkel on Ukraina õhuruum meie poolt avatud," lisas ta.
Samas on Ukrainasse lendamine lennuettevõtete kui erafirmade enda otsus, tõdes Hololei.
"Meile teadaolevalt ei ole ükski muu lennuettevõtte peale [Hollandi firma] KLM-i vähemalt praeguseks hetkeks lende katkestanud, kuigi see võib kindlasti lähipäevil, kui mitte lähitundidel juhtuda," lisas ta.
"KLM-i puhul võib arvata, et tegu võib olla teatud mõttes emotsionaalse otsusega, arvestades seda, kui palju Hollandi kodanikke Malaisia lennu puhul Ukraina õhuruumi kohal alla tulistati," rääkis Hololei.
2014. aasta 17. juulil lasid Ukraina separatistid Vene raketiga Ida-Ukraina kohal alla Amsterdamist Malaisia pealinna Kuala Lumpurisse sõitnud reisilennuki 298 inimesega pardal, neist suurim osa hollandlased, kes kõik hukkusid.
Kindlustuses suuri muutusi pole
Sama tõdes Hololei ka kindlustusfirmade käitumise kohta, mis väidetavalt olevat suurendanud lennuettevõtete kindlustusmakseid Ukrainasse kui ohupiirkonda lendamise eest.
"On selge, et nii lennuettevõtted kui ka kindlustusettevõtted on erafirmad ja kui risk kasvab, siis ka kindlustusmaksed kasvavad – selles mõttes ei ole ju midagi ootamatut. Samas mingisugust massiivset käiku kindlustusettevõtete poolt ei ole teada. Eile õhtul suhtlesin rahvusvaheliste lennuettevõtete assotsiatsiooni IATA presidendiga ja ka temal ei olnud sellist informatsiooni, justkui oleks kindlustusettevõtete poolt massiivset kindlustusmaksete kasvu ette näha," rääkis Hololei.
"Aga samas, riskide puhul loomulikult hinnatakse olemasolevaid lepinguid uuesti, see on tavapärane praktika. Ma arvan, et ega antud juhulgi ei saa me mööda sellest, et risk on kasvanud ja loomulikult need, kes lennukeid omavad, on huvitatud sellest, et nad need lennukid kätte saavad," tõdes peadirektor.
Sõda võib peatada Venemaale lendamise
Hololei rääkis ka sellest, et kui Moskva siiski otsustab alustada suurt sõda Ukraina vastu, võib see kaasa tuua tsiviillendude peatamise Euroopast Venemaale.
"Mis puudutab lennuohutust, siis kui olukord peaks eskaleeruma, kui Venemaa peaks alustama agressiooni, vaatame üle ka lendamise ohutuse Venemaa õhuruumis ja teeme vastavad soovitused, kui selleks on vajadust," ütles ta. "Aga me vaatame seda lennuohutuse seisukohalt ja puhtalt selle põhjal, mis on vajalikud meetmed, et tagada maksimaalne ohutus kõikidele lendajatele," lisas ta.
Mis puudutab aga võimalikke lennundusalaseid sanktsioone Venemaale, siis see on poliitilise taseme otsus, lisas Hololei.
|
Hololei: ainult üks lennufirma on teatanud Ukraina-lendude peatamisest
|
https://www.err.ee/1608499580/hololei-ainult-uks-lennufirma-on-teatanud-ukraina-lendude-peatamisest
|
Euroopa lennundusvõimude jaoks on Ukraina õhuruum endiselt avatud ning ainult üks lennufirma on teatanud Ukraina-lendude peatamisest, ütles Euroopa Komisjoni transporditeemade kõrgeim ametnik Henrik Hololei. Kui aga Venemaa peaks alustama piirkonnas sõjategevust, võib päevakorda tõusta ka Venemaale lendamise keelamine, lisas ta.
|
Celtics pikendas oma võiduseeria nüüd kaheksamänguliseks, olles võidulainel alates 29. jaanuarist. Celticsi parim oli Jayson Tatum, kes viskas 38 punkti, neist 16 kolmandal veerandajal. Lisaks võttis ta kümme lauapalli.
Jayson Tatum was getting buckets all over the court as he lifted the @celtics to their 8th-straight-win! #BleedGreen @jaytatum0: 38 PTS | 10 REB | 4 3PM pic.twitter.com/eXYzERPdck
— NBA (@NBA) February 13, 2022
Trae Young viskas Hawksi eest 30 punkti ja jagas kümme korvisöötu. Bogdan Bogdanovic tegi oma hooaja parima mängu, visates 26 punkti.
Anthony Edwards tabas seitse kaugviset ning viskas kokku 37 punkti, kui Timberwolves võitis võõrsil 129:120 Indiana Pacersit. D'Angelo Russell lisas Timberwolvesi kasuks 23 ja Karl-Anthony Towns 15 punkti. Oshae Brissett viskas Pacersi eest 22 punkti ja võttis 13 lauapalli. Tyrese Haliburtoni arvele jäi 22 punkti ja 16 resultatiivset söötu.
|
Celtics võitis Hawksi, Pacers jäi alla Timberwolvesile
|
https://sport.err.ee/1608499574/celtics-voitis-hawksi-pacers-jai-alla-timberwolvesile
|
Korvpalliliigas NBA peeti pühapäeva õhtul vaid kaks kohtumist. Boston Celtics võitis 105:95 Atlanta Hawksi ning Minnesota Timberwolves oli 129:120 parem Indiana Pacersist.
|
Kalle Laaneti sõnul püsib olukord Ukraina ümber pinev ja pinged kasvavad lähiajal ilmselt veelgi.
"Eesti jälgib arenguid koos liitlastega valvsalt ja liitlaste toetus meie piirkonnale on kindel," ütles Laanet, kelle sõnul kinnitas Ühendkuningriik eelmisel nädalal lisaüksuste saatmist Eestisse ning otsuseid ja avaldusi valmisolekust saata Läänemere piirkonda täiendavaid võimeid tuleb pidevalt.
Ühtlasi jätkab Eesti Laaneti sõnul kindlalt Ukraina toetamist ega too Ukrainast ära seal väljaõppe andmisega tegelevaid kaitseväelasi.
Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et Ukrainas viibivatel Eesti inimestel tuleks vaadata selgelt otsa oma reisiplaanidele ja leida võimalusi riigist lahkumiseks, samas jätkab saatkond tööd.
"Kuigi olukord Ukrainas on pingeline, jätkab Eesti saatkond Kiievis kindlasti tööd ning saab pakkuda Eesti inimestele abi Ukrainast lahkumisel, ent oluline on rõhutada, et kui olukord peaks muutuma keerulisemaks, siis hoolimata meie saatkonna heast võimekusest, võib olla oluliselt pärsitud vajaliku abi andmine meist sõltumatutel põhjustel," ütles Liimets.
Kallas: Eesti jätkab Ukraina toetamist ka sõja korral
Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles, et Eesti riik toetab Ukrainat ja Ukraina inimesi ning jätkab abistamisega ka siis, kui Venemaa agressioon Ukrainas muutub sõjaks. "Ukrainat toetades konsulteerime pidevalt oma liitlastega," ütles Kallas.
"Eesti on suurendanud oma valmisolekut sõjaga kaasnevate kõrvalmõjude leevendamiseks vastavalt meie tegevusplaanile. Riigi kõrval peab ka iga inimene, ettevõte ja asutus läbi mõtlema, mida teha, kui Ukraina kriis eskaleerub sõjaliseks rünnakuks, mille mõjud võivad puudutada meid kõiki," lausus Kallas.
Valitsuse liikmed said esmaspäeva hommikul julgeolekualasel kabinetinõupidamisel ülevaate Ukraina kriisi viimasest seisust.
Ukraina piiride lähistele ja Valgevenesse on koondatud pretsedenditu hulk Vene Föderatsiooni vägesid, mistõttu on sõjalise eskalatsiooni oht väga kõrge. Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid arvestama peab sõjaga kaasnevate kõrvalmõjudega küber- ja siseturvalisuse, energeetika ja majanduse vallas ning võimalike sõjapõgenikega.
|
Laanet: Eesti väljaõpet andvaid kaitseväelasi Ukrainast ära ei too
|
https://www.err.ee/1608499559/laanet-eesti-valjaopet-andvaid-kaitsevaelasi-ukrainast-ara-ei-too
|
Vaatamata sellele, et Eesti kodanikke kutsutakse Ukrainast lahkuma, ütles kaitseminister Kalle Laanet (RE), et väljaõpet andvad Eesti kaitseväelased riigist ära ei tooda. Välisminister Eva-Maria Liimetsa (KE) sõnul jätkab ka Eesti saatkond Kiievis oma tööd.
|
Veebikanali pidevalt täienevas repertuaaris on praegu rohkem kui 3500 pala heliplaatidelt ja ERR-i fonoteegist. Muusikakataloogis on oluline osa teiste Euroopa raadiojaamade materjalidel ning mõni ülipopulaarne meloodia võib veebikanalil kõlada kümnes keeles. Ligi neljandik nostalgiajaama muusikast on eesti esitajatelt ja autoritelt ning paljud lood on salvestanud Eesti Raadio oma orkestrid ja ansamblid.
Klassikaraadio saade "Lihtsalt nostalgia", mis on eetris argipäeviti kell 9.15 ja keskendub samasugusele muusikale, saab 14. veebruaril viieaastaseks. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Tederi sõnul on Kaisa Jõhviku juhitud sari väga populaarne, saab kuulajatelt head vastukaja ning tema saadete järelkuulamine veebis on juba pikemat aega püsinud kasvutrendis.
"Nüüd pakume meie nostalgiasaate kuulajatele lisavõimalust kuulata kauneid meloodiaid, peenekoelisi orkestriseadeid ja võrratuid lauljaid ööpäev läbi," ütles Teder. "Loomulikult jäävad KlaRa Nostalgia kuulajad ilma Kaisa Jõhviku toredatest infokildudest palade vahel, kuid nad on ühe valiku võrra rikkamad nendel kellaaegadel, mil Klassikaraadio eetris ei kõla saade "Lihtsalt nostalgia"."
KlaRa Nostalgia signatuuride helitaustad on pärit lauluklassikast. Tekstid ja sõnad ütlesid Piret Simson, Kaisa Jõhvik ja Jaan Tootsen.
KlaRa nimi on tuleb Klassikaraadio silplühendist. Veebilehel klara.ee saab nüüd ööpäev läbi kuulata klassikalist muusikat, džässi ja igihaljaid meloodiaid.
|
Klassikaraadio avas uue veebiraadio KlaRa Nostalgia
|
https://kultuur.err.ee/1608499517/klassikaraadio-avas-uue-veebiraadio-klara-nostalgia
|
14. veebruaril alustas tööd Klassikaraadio uus lisakanal KlaRa Nostalgia, kus kõlab peamiselt muusika 1940. kuni 1970. aastatest.
|
Esmaspäevase treeningu avavoorus olid poomil kõik Pekingis kohal olevad kahevõistluse suuremad nimed peale Saksa koondislaste, austerlaste Franz-Josef Rehrli ja Johannes Lamparteri ning jätkuvalt isolatsioonihotellist pääsemist ootava Norra tähe Jarl Magnus Riiberi.
Ilves hüppas 134,5 meetrit, mis jäi alla vaid norralasele Espen Andersenile, aga eestlane teenis treeningkaaslasest seitse punkti enam.
Teises ringis olid kohal ka sakslased ja Manuel Faisst teeniski seal esikoha, kui hüppas sarnaselt Ilvesele 136,5 meetrit, aga sai eestlasest 2,6 punkti rohkem. Austerlane Johannes Lamparter kaotas Ilvesele 0,8 punktiga.
Kolmandaks vooruks Ilves enam mäele ei läinud, seal tegi võimsa soorituse sakslane Vinzenz Geiger, kelle õhulennu pikkuseks mõõdeti 142,5 meetrit.
Pekingi olümpiamängude suure mäe hüppevõistlus algab Eesti aja järgi teisipäeval kell 10, 10 km murdmaarajale minnakse kell 13.
|
Ilves näitas päev enne suure mäe võistlust taas head hüppevormi
|
https://sport.err.ee/1608499553/ilves-naitas-paev-enne-suure-mae-voistlust-taas-head-huppevormi
|
Pekingi olümpiamängudel suure mäe võistluseks valmistuv Eesti kahevõistleja Kristjan Ilves näitas ka esmaspäevasel treeningul häid hüppeid.
|
Lõuna paiku järgnes traditsiooniline käik Metsakalmistule, et oma eelkäijaid meenutada. Tavapärast õhtust pidu otsustas teater ka sel aastal viiruse leviku tõttu mitte pidada ja jagas kolleegipreemiaid videokõne kaudu, kus teatripere veetis koos aega ühtse virtuaalse peolaua taga.
Kokku jagas teater kümme kolleegipreemiat. Parima lavastuse auhinna võitis Diana Leesalu "Muusikale". Parima lavakujunduse preemia läks "Balti tragöödia" kunstnikule Kristjan Suitsule ja parima lavastust toetava kujunduse preemia "Balti tragöödia" kostüümikunstnikule Kristīne Pasternakale.
Parima naispeaosatäitja tiitli pälvis Kristiin Räägel Nastasja Filippovna Baraškova rolli eest lavastuses "Rogožin" ja parima meespeaosatäitja tiitli Tõnn Lamp Joaquin Monegro rolli eest lavastuses "Abel Sánchez. Ühe kire lugu". Parima nais- ja meeskõrvalosa auhinnad anti rollide eest lavastuses "Muusikale": Maris Nõlvakule, kes kehastas Margrethe Irene Floedi, ja Allan Noormetsale, kes kehastas Hjalmar Vindingut.
Parimaks lavastusala töötajaks hindasid Linnateatri kolleegid etenduse juhti Oliver Reimanni ja parimaks maja töötajaks värsket peanäitejuhti Uku Uusbergi. Eripreemia pälvisid teatrijuhid Uku Uusberg ja Mihkel Kübar suure pühendumise ning teatrisse uue hingamise ja positiivse energia toomise eest.
Juhtkonna preemiaga tunnustati helitehnik Arbo Maranit ja maja perenaist Margot Böttcherit ning 2021. aastal enim etendusi andnud näitlejaid Simo Andre Kadastut ja Kristiin Räägelit.
Lisaks jagasid tunnustust ka Tallinna Linnateatri pikaaegsed toetajad ja koostööpartnerid. ABC Motorsi näitlejapreemia pälvis Piret Kalda ja Priit Pius ning Nordeconi preemia teatri kassapidajad Aveli Kadastik ja Nelly Loginov. Lisaks annab oma preemia ka Linnateatri pikaaegne partner Espak, preemia laueraat selgub tuleval nädalal.
Tallinna Linnateatri publiku lemmiknäitleja hääletuse võitis Anne Reemann.
|
Tallinna Linnateater jagas kolleegipreemiaid
|
https://kultuur.err.ee/1608499544/tallinna-linnateater-jagas-kolleegipreemiaid
|
Tallinna Linnateater tähistas pühapäeval oma 56. sünnipäeva, mis algas nurgakivi panemisega uuele Laia tänava hoonetekompleksile. Tavapärase peo asemel toimus virtuaalne koosviibimine, mille käigus jagas teater välja kümme kolleegipreemiat.
|
Soome klubi saatis Tallinnasse pühapäeval oma duubelmeeskonna, kuna algselt eelmisel nädalal toimuma pidanud ning koroonaviiruse tõttu edasi lükatud mängu polnud Cocksi esindusvõistkonnal tiheda Soome liiga ning Euroopa liiga graafiku tõttu võimalik mängida.
HC Tallinna resultatiivseim oli üheksa tabamusega Jürgen Rooba. Tallinlaste ridades ei olnud pühapäevaseks kohtumiseks üles antud koroonaviirusega kimpus olevat ukrainlast Oleksii Shcherbaki ning viirushaigusest taastuvat Kaspar Leesi.
"Meil on raske viirusteperiood selja taga ning mänge viimasel ajal vähe olnud. Sellegipoolest tegime hea mängu, kuigi kaitse saab toimida paremini", lausus HC Tallinna taanlasest peatreener Bo Östergaard.
Mängu parimaks valitud ning kuus väravat visanud HC Tallinna valgevenelasest paremsisemine Uladzislau Barylau sõnul oli tegemist hea mänguga ning eriti rünnakufaasis.
Ainult Soome meeste meistriliiga põhiturniiril osalenud HC Tallinn kogus 14 kohtumisega 11 punkti, mis andis kaheksa võistkonna konkurentsis viienda koha.
Põhiturniiri võitjaks tuli Helsinki Dicken 24 silmaga, sama palju punkte kogunud Karjaa BK-46 platseerus teiseks ning Cocks 22 silmaga kolmandaks. Tallinlasi edestas veel 14 punkti kogunud Grankulla IFK.
Soome meeste meistriliiga jätkub nelja ülemise ning kolme alumise võistkonna (Helsinki IFK, Turu AIFK ning Siuntio IF) kaheringilise jätkuturniiriga enne play - off mänge. HC Tallinn saab nüüd keskenduda vaid Eesti meistriliigale, mis sel hooajal toimub esmakordselt Eesti ajaloos iseseisvalt ilma play - off 'ita ning paremusjärjestus selgub põhiturniiri põhjal.
|
HC Tallinn lõpetas Soome liiga põhiturniiri võiduga
|
https://sport.err.ee/1608499535/hc-tallinn-lopetas-soome-liiga-pohiturniiri-voiduga
|
Eesti käsipalliklubi HC Tallinn alistas Soome meeste käsipalli meistriliiga viimases põhiturniiri kohtumises 42:21 (21:9) Riihimäki Cocksi.
|
Super Bowli reklaamid on saanud omaette hittideks, mistõttu panustavad reklaamitootjad nendesse ohtralt raha ja aega. Ka tänavuste reklaamide hulgast võib leida mitmeid tuntuid Hollywoodi staare, nende seas näiteks Arnold Schwarzeneggeri, Miley Cyruse, Paul Ruddi, Seth Rogeni ja mitmeid teisi.
Tõime välja mõningad näited tänavustest reklaamidest.
BMW: ZEUS & HERA
Flamin' Hot Cheetos
Lay's
T-Mobile
Caesars Sportsbook
BIC
Squarespace
|
Vaata: Super Bowli reklaamid tõid Hollywoodi staarid ekraanidele
|
https://menu.err.ee/1608499529/vaata-super-bowli-reklaamid-toid-hollywoodi-staarid-ekraanidele
|
Super Bowlina tuntud Ameerika jalgpalli profiliiga NFL finaalmäng köidab igal aastal tähelepanu suurejooneliste reklaamidega. Ka tänavune aasta ei möödunud teisiti.
|
Raske Covidiga haiglas olevatest patsientidest omakorda 198 ehk 63,3 protsenti on vaktsineerimata ja 115 ehk 36,7 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 69 uut haigusjuhtu, millest 33 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 42 sümptomaatilist Covid-19 patsienti.
Viimane arv on oluline, sest valitsus jõudis kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.
Intensiivravil on 25 patsienti, neist juhitaval hingamisel 14.
Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest, kes mõlemad olid vaktsineerimata: 86-aastane naine ja 89-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 2115 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Uusi nakatunuid lisandus 2898
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5304 testitulemust, millest 2898 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 321,0 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 509,7 vaktsineerimata inimest päevas.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on nüüd 6468,7.
Ööpäeva jooksul manustati 522 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 50. Esmaspäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 420 130 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,8 protsenti. Täisealistest on vaktsineeritud 73,4 protsenti.
|
Raske koroonaga on haiglas 313 patsienti, suri kaks inimest
|
https://www.err.ee/1608499469/raske-koroonaga-on-haiglas-313-patsienti-suri-kaks-inimest
|
Esmaspäevahommikuse seisuga on raskeloomulise Covid-19 tõttu haiglaravil 313 patsienti, kokku on haiglates 525 koroonaviirusega nakatunud patsienti.
|
Võib vist öelda, et need, kellele kavalehe kohaselt pakutakse hokiareenil olulisemaid rolle, on osatäitmisse kenasti sisse elanud. Ehk ainult Taani üllatas ja võttis enam sõna kui eeldatavale kõrvalosatäitjale kohane: võidud Tšehhi ja Šveitsi üle pole taanlastele just igapäevased.
Aga eks selle etenduse võlu on ju selleski, et lavastaja jätab osatäitjatele ehk meeskondadele vabad käed ja rollide jaotus selgub vahetus sportlikus võistluses. Midagi pole veel otsustatud ja teises vaatuses sõelmängudel tulevad igal juhul olümpial kõik vähemalt korraks veel lavale: kes üheks episoodiks, kes kauemaks; keegi jääb sinna etenduse lõpuni ja pälvib lõpuks olümpiavõitja nimetuse. Tahe ja meisterlikkus otsustavad, millal osatäitmine lõppeb. Õnn - olgu, kriimuke seda on ka vaja!
Turniiri seniseid mänge jälgides läks millalgi mõte just sellele, et kas ja kuivõrd tajutakse olümpia puhul olukorra ainulaadsust? Võimaluse taolises etenduses kaasa teha saavad vähesed ja vaid korra nelja aasta jooksul. Kogu olümpiaturniir kestabki ainult poolteist nädalat ja neist esimesed viis päeva alagrupiturniiril on nagu proovietendused, kus on vaja saavutada parim häälestus otsustavateks mängudeks. Alates homsest läheb asi Pekingis tõsiseks ja üle ühe võimaluse kellelegi korraga ei anta: kas võidad nüüd või sõidad koju. Uus võimalus tuleb nelja aasta pärast Milanos.
Jäähokimaailmas on kolm tiitlit, mis on teistest enam hinnatud, neist olümpiavõitu saab püüda kõige harvem. Maailmameistriks on võimalik tulla kord aastas, turniir ise on olemuselt ja ülesehituselt olümpiale sarnane, lühike ja intensiivne, eksimisruumita sõelmängudes. Kord aastas tõstavad mõned kätele ka Stanley karika, ilmselt ihaldatuima trofee jäähokis, kuid sellele eelneb üheksa kuud pingutust: pikk 82-mänguline NHL-i põhiturniir ja neli ringi Stanley karikamänge, igas ringis nelja võiduni. Rahaliselt on see tasuvaim ja seepärast ongi enamik maailma parimaid hokimängijad kogunenud Põhja-Ameerikasse, kus on mõlemad – money and fame [raha ja kuulsus - toim]!
Jätame raha sinnapaika ja mõtiskleme, mida ja mitmel korral nendest kolmest hinnatud tiitlist saab väga hea jäähokiproff karjääri jooksul võita. Oletame, et mängitakse tipptasemel 15-20 aastat nagu tavaliselt, harvem tehakse seda kauem. Reaalne on mängida neljal-viiel olümpial, kui kuuluda riigi parimate hokimeeste ringi. Eelkõige Kanada, USA, Venemaa, Tšehhi, Rootsi ja Soome koondises avaneb ka hea võimalus olümpial võita, aga mitte ilmtingimata. Meenutan, et profiliiga NHL tegi viimati olümpia ajal mängupausi 2014. aastal ja maailma parimad hokimängijad on jäänud eemale kahest järjestikusest taliolümpiast. Mitte igal aastal ei jõua kõik paremad ookeani tagant ka maikuus peetavatele MM-turniiridele Euroopas, kuivõrd paljude koduklubid mängivad alles Stanley karikaturniiril. Kui leping näeb ette lavale astumist NHL-is, ei saa samaaegselt vastu võtta rolli koondises kas olümpial või MM-il. Aga tupikusse jookseb tee sageli ka teistpidi, sest nii mõnigi, kes on saanud tähtede eemalejäämisel võimaluse mängida olümpial või MM-il, pole kunagi saanud kutset NHL-i.
Ometi on maailmas tänaseks 29 jäähokimängijat, kes on võitnud ühe nendest tiitlitest vähemalt korra: 11 kanadalast, üheksa rootslast, seitse venelast ja kaks tšehhi. Üks esimesi nn Kolme Kulla Klubi liikmeid on alates 1994. aastast Eesti juurtega rootslane Hakan Loob. Viimati täienes nimekiri 2019. aastal, kui kanadalane Jay Bouwmeester võitis St. Louis Bluesi klubiga Stanley karika. Eelmisel, 2018. aasta taliolümpial, õnnestus valitud seltskonnaga liituda venelasel Pavel Datsjukil, kes oli selleks ajaks NHL-i karjääri lõpetanud. Nüüd võib Pekingi olümpial klubi liikmete arv kasvada veel kahe võrra... kui Rootsi võidab!
Kellest on jutt? Kolmandat hooaega Šveitsi liigas mängiv Marcus Krüger on kahekordne Stanley karikavõitja Chicago Blackhawksi ridades (2013, 2015) ja 2017. aasta maailmameister Rootsi koondisega. Enne tänavuse hooaja algust NHL-ist lahkunud ja Moskva CSKA-ga (KHL) liitunud Joakim Nordström on samuti 2017. aasta maailmameister ja Stanley karikavõitja Chicago klubiga (2015). Kui NHL oleks teinud olümpia ajaks mängupausi ja jäähoki tippriikide koondised oleksid saabunud Pekingisse parimas võimalikus koosseisus, siis saaksime siinkohal loeteluga jätkata. Aga koroonaolukord maailmas viimasel kahel aastal on vähendanud märgatavalt ka võimalusi eksklusiivse klubi uksele koputada.
Lõpetuseks viktoriiniküsimus. Pekingi olümpiaturniiril osaleb tegelikult üks mainitud klubi liige, kes on 37-aastane ja mänginud NHL-is ligi 1300 kohtumist. Tal on kolm venda, neist kaks mängivad ka praegu NHL-is. Olümpiaturniiri teine vaatus algab Pekingis homme, mõelge selleks ajaks välja! Või kui ei leia vastust, helistage sõbrale nagu selles miljonimängus – ikkagi sõbrapäev!
|
Kristjan Kalkun: ainulaadne etendus, kahes vaatuses ja vähestele
|
https://sport.err.ee/1608499526/kristjan-kalkun-ainulaadne-etendus-kahes-vaatuses-ja-vahestele
|
Kui vaadelda jäähoki olümpiaturniiri nagu pooleteise nädala pikkust teatrietendust mõnede vaheaegadega puhkepäevade näol, siis avamäng on kõlanud ja esimene vaatus on nähtud, kirjutab ERR-i spordiajakirjanik Kristjan Kalkun oma arvamusloos.
|
Käidud tee analüüsimine, hetke situatsiooni kaardistamine ja tulevikuks plaanide tegemine on organisatsiooni või valdkonna arengut silmas pidades igati normaalne ja vajalik tegevus. Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs "Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040" on seega dokument, mille vajalikkuses pole põhjust kahelda. Raporti statistiline osa annab väga hea ülevaate lähimineviku tendentsidest ning hetkeolukorrast.
Paraku aga ei saa ma rahuliku südamega vaadata tulevikuks väljapakutud stsenaariumidele, sest kogu raport, vaatamata oma heale statistilisele kvaliteedile, on oma olemuselt hiljaks jäänud ning esimesed kaks stsenaariumit ei ole seetõttu teostatavad ja kolmandat rakendades süsteem ka enam kaua vastu ei pea. *
Kui unustada hetkeks lõpptulemust kajastavad tulpdiagrammid ja laskuda rohujuure tasandile, et vaadelda, millised on reaalsed olud, millest joonistuvad kokku statistilise töö algandmeid koondavad Exceli tabelid, on nähtu pehmelt öeldes ehmatav.
Me oleme harjunud arvama, et meditsiinilise tööjõu puudus valitseb kusagil perifeerias ja maakonnahaiglates. See ei vasta tõele, arstide ja õdede puudus mõjutab päev-päevalt aina valusamalt ka pealinna suurhaiglate tegevust, rääkimata väljaspool Tallinna asuvatest keskhaiglatest ning ammugi rääkimata Ida-Virumaast.
Pealinna suurhaiglates puudu olev õdede koondarv ulatub sadadesse. Reaalses elus on eelmainitud defitsiit korrigeeritud õdede poolt tehtud ületunnitööga. Sisehaiguste erialade arstide puuduse tõttu meelitavad suurhaiglad üksteise töötajaid neile paremaid pakkumisi tehes enda asutusse üle tulema, kuid tulemuseks on vaid sama ressursi episoodiline ümberjagamine ning kokkuvõttes jäävad kuskil ametikohad ikkagi täitmata ja arstid teevad läbipõlemise piirini ületööd.
EMO-des on saanud tavapäraseks nähtuseks, et oluline osa tööst on kantud mittetäieõiguslike abiarstide poolt. Samuti on graafikuid raske kokku saada ilma töötajaile ületunde märkimata. Kui abiarstidest ja ületundidest ka enam ei piisa, tuleb graafikusse jäänud tühi lahter EMO juhatajal enda nimega täita. Selles valguses ei tundugi enam veidrana uudis selle kohta, et suure haigla EMO juhataja ametipositsioonile ei soovinud keegi kandideerida.
Aastaid tagasi vastu võetud abiarstide ja abiõdede tööle rakendamise süsteem on mitmeid aastaid käärivale olukorrale olulist puhvrit pakkunud. Töötades lisaks haiglajuhataja positsioonile igapäevaselt ka arstina, näen olukorda ka tavatöötaja tasandilt ning julgen väita, et ka eelmainitud puhversüsteem on oma maksimaalse võimekuse piirini jõudmas.
Ellujäämisvõitlus
Samal ajal, kui Eesti suurimaks tõmbekeskuseks olevas Tallinnas on märkimisväärne arstide ja õdede puudus, käib mitmetes üldhaiglates juba mitme aasta vältel sisuliselt ellujäämisvõitlus.
Kui seni on väikehaiglatele olulist abi pakkunud võrgustumine suurhaiglatega, siis olukorras, kus emahaiglas on ressursside puudus, ei ole nad suutelised pikalt "vee peal hoidma" tütarhaiglaid, kus on veel suurem ressursside puudus.
Loole vajutab oma pitseri ka jõudsalt pead tõstev erameditsiin, kus aina enam kolleege leiab parema tööaja ja töötasu suhte olevat. Töötaja seisukohast ei tundugi dilemma keeruline olevat, kui erasektoris pakutakse riigihaiglaga võrreldes samaväärset või suuremat töötasu, kuid tööaeg on seejuures esmaspäevast reedeni ning õhtud, nädalavahetused ja pühad on võimalik veeta oma lähedastega.
Kui riigihaigla võluks on läbi aegade olnud parem aparatuur ja keerulisemad patsiendid ning seeläbi suuremad eneseteostamise võimalused, siis vabas Eestis sündinud põlvkond on hakanud ka nende trumpide jõudu murendama, öeldes, et emotsiooni leiva peale ei määri.
Tuginedes eelnevale argumentatsioonile, julgen väita, et "Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040" on väga hästi koostatud statistiline töö, kuid 20-aastast vaadet kajastava dokumendiga pole hetkel midagi peale hakata, sest paljud Eesti väikehaiglad vajavad selge plaani ja väljundi koostamist juba järgmiseks kaheks-kolmeks või maksimaalselt viieks aastaks.
Kui väikehaiglate rolli kiiresti ei määratleta ja selle elluviimiseks otsustavaid samme ei astuta, jääb iroonilisel kombel üle loota vaid majanduskriisile, mis tooks teatava osa töötajaid erasektorist tagasi kindlale riigipalgale ja süsteem saaks mõnda aega endisel kujul veel edasi hingitseda. Muu juhul on aga oodata süsteemi suurejoonelist kokkuvarisemist.
Meditsiinitöötajate puuduses ei ole aga süüdi ükski haigla. Tegematajätmised, mille vilju hetkel maitseme, sündisid juba mitukümmend aastat tagasi, kui algas meditsiinitöötajate massiline väljaränne teistesse riikidesse, eeskätt Soome.
Alates 2012. aastast on aga arstide väljaränne pidevalt vähenenud ning selles kontekstis võib täheldada selget seost järjepidevalt sõlmitud kollektiivlepingutega, tänu millele on kodumaal töö- ja palgatingimused pidevalt paranenud.
Nüüdseks on meditsiinitöötajate väljaränne Eestist sisuliselt peatunud, kuid vahepealsete aastatega võõrsile kaotatud põlvkonnad on jätnud meie töömaastikule suure tühimiku: jäänud on "noored" ja "vanad" ning vahepealne põlvkond on kärbitud kujul.
"Vanad" pensioneeruvad ja "noori" ei tule piisaval hulgal peale. Sisearstlike erialade esindajatel ning perearstidel oli eriala profiilist tulenevalt kõige lihtsam asuda tööle Soome tervisekeskustes ning seepärast tunneme ka nendes valdkondades hetkel kõige suuremat defitsiiti.
Haiglad peavad saama eraldi rahastusmudelid
Väiksemad üldhaiglad on aga eriti täbaras seisus seetõttu, et lisaks eelmainitule on haiglate rahastusmudelid Eestis ühesugused (välja arvatud eraldi rahastusmudel SA Hiiumaa Haiglale).
Kuna inimesed eelistavad elada ja töötada tõmbekeskustes, tuleb väiksemates linnades asuvatel haiglatel maksta töötajate värbamiseks riigi suuremate haiglatega võrreldes kõrgemat palka. Selline palgafond sööb aga omakorda ära väikehaiglate investeerimisvõimekuse.
Kui haigla ajaga kaasas käia ei suuda, on veelgi raskem leida töötajaid, kes on valmis tööle tulema trööstitu välisilmega hoonesse, kus puuduvad ka kaasaegsed võimalused eneseteostamiseks. Kokkuvõttes on tegemist surnud ringiga.
Meie meditsiinisüsteem ei ole enam olukorras, kus lööklaused "Võimestame esmatasandit!" ja "Tõstame transpordivõimekust!" päästaksid päeva. Vaja on tõsta vastuvõtunumbreid arstiteaduskonda ja õenduse erialale ning mitte 20 või 30 protsenti, vaid mõõna-aastate üleelamiseks tuleb seda teha dramaatiliselt, ehk isegi sada protsenti.
"Kui Tartus jääb Linkbergi auditoorium väikseks, tuleb arstiteaduskond rajada ka Tallinnasse."
Vaja ei ole koolitada mitte ainult perearste, vaid ka mitmed eriarstivaldkonnad vajavad töötajate defitsiidile leevendust. Kui Tartus jääb Linkbergi auditoorium väikseks, tuleb arstiteaduskond rajada ka Tallinnasse. Et tulevastel põlvedel ei areneks taaskord vaid enda haigla põhist tunnelnägemist, peaks igati soodustama väljaõppe perioodi vältel residentide roteerumist erinevate linnade ja erineva suurusega haiglate vahel, see on elust tegeliku pildi saamiseks hädavajalik.
Haiglad peavad saama eraldi rahastusmudelid, mis võimaldaksid väiksematel haiglatel püsida konkurentsis. Kui töötaja käib osalise koormusega Tallinnast Haapsalusse või Tartust Põlvasse tööle, siis ongi normaalne selle eest töötajale rohkem maksta. Nõnda toimib see ka teistes riikides.
Väikehaiglad vajavad ka konkreetset rolli määratlemist ja identiteeti. Need ei pea olema väiksemad koopiad suurematest haiglatest. Igal haiglal võiks olla oma nägu ja tegu, mis on tema leib.
Kui Haapsalus või Põlvas pakutaks mingit teenust, mis on riigis hinnatud tasemel, siis ei pea inimesed paljuks tõmbekeskusest saja kilomeetri kaugusele sõita, et vastavat teenust saada, teades, et järjekorrad on kordades lühemad ning neid teenindavad suurhaigla taustaga arstid.
Hea näide tugevast identiteedist on SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Sinna mineku puhul ei räägi me isegi mitte enam sajast kilomeetrist, sinna minnakse ka kõige kaugematest Eesti nurkadest.
Praeguseks on tõenäoliselt jäänud väga vähe oponente sellele, et paljudes maakondlikes üldhaiglates oli mõistlik sünnitusosakonnad sulgeda. Vaevalt soovib keegi ka vaidlustada insuldi- ja infarktijuhtumite suunamist suurtesse regionaalhaiglatesse, sest need on valdkonnad, kus ravi on kõrgtehnoloogiline ja kallis ning mis peamine, raviga alustamiseni kulunud aeg on kõige kallim, sest see võib maksma minna elu.
Väga paljude muude mitte nii kõrgtehnoloogilisi lahendusi vajavate ravivaldkondade puhul on aga väikehaiglatel olemas vajalik infrastruktuur. Seda ressurssi tuleks paremini ära kasutada, mitte Exceli tabelis kahanevaid numbreid vaadates mõelda haigla tegevuse kärpimisele ning tõmbekeskustesse uute ravikorpuste rajamisele, kuhu samuti ei jätku töötajaid.
Meditsiin on valdkond, mis koondab kõrge empaatiavõimega inimesi, kes tänu sellele on ka valmis väga palju ületunnitööd tegema. Kui praegu võtta vastu julged ja vajalikud otsused, luua haiglatele nende vajadusi rahuldavad rahastusmudelid ning määratleda nende roll, suurendada olulisel määral meditsiinitöötajate järelkasvu ning jätkata väljarände suhtes edu taganud palgapoliitikaga, siis peame ehk eesseisva mõõnaperioodi vastu ning seejärel saame meditsiinisüsteemi, mille üle uhkust tunda.
* Esimese stsenaariumi kohaselt muutuvad väiksemad üldhaiglad kogukonna haiglateks, kus ravi juhivad perearstid ning haiglas ei osutata erakorralise eriarstiabi valveteenust. Samasugused üksused luuakse ka suuremate üldhaiglate, keskhaiglate ja regionaalhaiglate juurde. Teise stsenaariumi kohaselt jätkavad kõik üldhaiglad tegevust eriarstiabi süsteemi osana, kuid väiksemates üldhaiglates säilib erakorralise eriarstiabi ööpäevaringne teenus vaid sisehaiguste erialal. Kolmanda stsenaariumi kohaselt proaktiivseid strateegilisi muutusi tervishoiusüsteemis ei rakendata.
|
Edvard Garder: haiglad peavad saama eraldi rahastusmudelid
|
https://www.err.ee/1608499505/edvard-garder-haiglad-peavad-saama-eraldi-rahastusmudelid
|
Meie meditsiinisüsteem ei ole enam olukorras, kus lööklaused "Võimestame esmatasandit!" ja "Tõstame transpordivõimekust!" päästaksid päeva. Vaja on tõsta vastuvõtunumbreid arstiteaduskonda ja õenduse erialale ning mitte 20 või 30 protsenti, vaid isegi sada protsenti, kirjutab Edvard Garder.
|
Prõstaiko täpsustas esmaspäeval oma varasemaid väljaütlemisi ja ütles, et Ukraina ei kaalu loobuda taotlusest saada NATO liikmeks.
Prõstaiko vastas küsimusele, kas Ukraina võib loobuda oma ambitsioonist NATO-ga ühineda. "Ei, see pole nii ja ma olen õnnelik, et mul on võimalus oma seisukohta selgitada," ütles Prõstaiko.
Prõstaiko ütles varem Ühendkuningriigi rahvusringhäälingule BBC, et Ukraina võib loobuda oma taotlusest saada NATO liikmeks.
"Me võime sellest loobuda, kui meid ähvardatakse, meilt välja pressitakse ja meid sunnitakse," ütles Prõstaiko. Suursaadiku sõnul võib loobumine olla paratamatu, ehkki taotlus NATO-ga ühinemiseks on praegu sisse kirjutatud Ukraina põhiseadusesse. Prõstaiko sõnul peab Ukraina oma taotlustes paindlik olema.
Ukrainale anti juba 2008. aastal lubadus, et riik võib tulevikus NATO-ga liituda. Venemaa on sellest ajast peale Ukraina võimalikku liitumisse väga närviliselt suhtunud.
Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul tähendavad Ukraina tihedamad sidemed NATO-ga, et Ukraina territooriumile võidakse tuua Venemaa pihta sihitud raketid. Seetõttu on Ukraina ühinemine NATO-ga Putini sõnul Venemaa jaoks punane joon.
|
Ukraina ei loobu NATO liikmeks pürgimisest
|
https://www.err.ee/1608499391/ukraina-ei-loobu-nato-liikmeks-purgimisest
|
Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis Vadõm Prõstaiko ütles esmaspäeval, et Ukraina ei loobu oma taotlusest saada NATO liikmeks. Varem väitis Prõstaiko, et Kiiev võib loobuda alliansiga liitumise taotlusest, et vältida sõda Venemaaga.
|
Sule sõnul jõudis nädalavahetusel koroonaviirusega haiglatesse palju inimesi ning esmaspäeva hommikuse seisuga oli haiglaravil 525 koroonaviirusega nakatunud inimest. Neist intensiivravil on 25 patsienti ja 14 juhitaval hingamisel.
"Patsiente on erinevaid. On need, kes saabuvad sümptomaatilise Covidi tõttu ravile, aga on neid, kellel on Covid kaasuvaks haiguseks. Viimase ööpäeva jooksul on neid umbes pooleks," ütles Sule. "Covid kaasuvana patsiente on hästi erinevate patoloogiatega. On nii psühhiaatrilisi haigeid kui ka palju Covid-positiivseid sünnitajaid."
Kui jaanuari keskel oli keskmine haige haiglas 13–14 päeva, siis eelmisel nädalal kuus päeva. Sule sõnul on statistiliselt läinud keskmine alla laste haiglaravivajaduse tõttu, kuid üldpildis haiglaravi pikkus ei erine.
"Mis viib raviperioodi lühemaks on see, et ravil on lapsed ja neid kevadise laine ajal praktiliselt ei olnud Covidi tõttu haiglates. Viimastel perioodidel on neid ikkagi olnud päris palju ja lapsed üldjuhul paranevad palju kiiremini. Kui on nooremad haiglaravi vajajad, siis haiguse kestus on lühem," ütles ta.
"Väga suuri muutusi, et haigus oleks kuidagi iseloomult väga erinev, seda ei ole. Me näeme, et haigestunute gruppe on lihtsalt juurde tulnud. Lapsed, palju sünnitajaid, neid on juurde tulnud," ütles Sule.
Sule märkis, et kui üldine haigestumise tipp on saabunud, siis haiglaravi vajadus jõuab järele nädal-kaks hiljem. "Loomulikult kõik loodame, et seda haiglaravi vajadust pole sellistes kõrgustes tarvis, aga ega kindlust ei ole. Haiglaravi vajajate hulga osas on palju ka juhusel kaasa rääkida, kui tekivad kolded haiglates, siis on haiglaravi vajajate number suurem ja nii edasi," sõnas ta.
Haiglate jaoks on suur mure meditsiinitöötajate nakatumine, praegu on haigeid sadades. "Kõige keerulisem väljakutse on hakkama saada inimestega. Kui meil inimesed langevad rivist välja, siis on oht, et teistele koormus kasvab ja see omakorda tekitab uuesti terviseriske. Püüame rakendada kõiki meetmeid nii palju kui vähegi võimalik haigestumise piiramiseks, aga peab arvestama, et töötajad saavad nakkuse väljastpoolt haiglat," ütles Sule.
Keeruline on prognoosida, kui palju inimesi nädala lõpuks haiglates on, kuid Sule hinnangul pole põhjust arvata, et haiglaravi vajadus hakkaks langema. "Väga loodan, et nädala alguses saame ka rohkem patsiente välja kirjutada, aga arvata on, et see number kasvab. Kas ta jõuab 600ni – loodame, et ei jõua, aga põhjust on arvata, et ta kasvab."
|
Sule: haiglaravi pikkus on lühenenud laste nakatumise tõttu
|
https://www.err.ee/1608499514/sule-haiglaravi-pikkus-on-luhenenud-laste-nakatumise-tottu
|
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul teeb koroonaviirusega haiglaravil viibivate inimeste haiglas viibimise perioodi lühemaks see, et haiglatesse jõuab rohkem lapsi ning nad paranevad kiiremini.
|
"Kõige üldisemas mõttes on kultuuriga suhestumise eeldus see, et kunst on ilus," ütleb eesti kirjanduse nooremlektor Janek Kraavi. Kunstiks peab inimene sedagi, mis haakub tema maailmavaatega. "Kui satume vastakuti teosega, kus väljendatakse inetust, kurjust või ideoloogilist kahemõttelisust, tajume kas teadlikult või mitteteadlikult, et inetus pole tegelikult kunstiaines. Siis meil tekib teatud võõristus," osutab Kraavi.
"Kõige üldisemas mõttes on kultuuriga suhestumise eeldus see, et kunst on ilus."
Oma hiljuti kaitstud doktoritöös avas ta transgressiooni kui nähtust ja Eesti kirjanike teoseid, mida võib oma teemaderingi ja keelekasutuse põhjal nimetada transgressiivseteks ehk ilusa ja inetu piire ületavaks.
Millest me ei räägi
"Kui meil on üldiselt arusaam, et me ei kasuta avalikult solvavaid väljendeid ega käi alasti tänaval, siis nende üldiselt aktsepteeritud normide rikkumine ongi transgressioon," osutab Janek Kraavi. Mõiste ise pärineb tema sõnul geoloogiast, kus see tähistab mere pealetungi kas maapinna vajumise või merepinna kerkimise tõttu. Humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab see aga vastuhakku mingile ühiskondlikule normile või üleastumist sündsa piiridest.
Kraavi sõnul on kirjanduses ja kunstides välja kujunenud teatud viisid, kuidas mingitest teemadest rääkida. "Näiteks surmast me väga üldse ei räägi või kui räägime, siis kasutame teatud tonaalsust ja sõnavara," toob ta välja. Tänapäeva inimene võib jääda Kraavi sõnul kimbatusse, kui peab rääkima näiteks eutanaasiast või enesetapust.
"Kui meil on üldiselt arusaam, et me ei kasuta avalikult solvavaid väljendeid ega käi alasti tänaval, siis nende üldiselt aktsepteeritud normide rikkumine ongi transgressioon."
Piireületava kirjanduse keskseid teemasid on surma kõrval teisigi. Eeskätt on need Kraavi sõnul kultuuris alaväärsemaks peetud tabulised nähtused. "Minu töö kontekstis on need näiteks keha, intiimsete tegevuste, keha eritiste, vigastuste, seksuaalaktide ja haigustega seotud teemad," loetleb ta. Teisalt kompavad piire ka sõltuvuskäitumise, vaimuhaiguste, moraalsete puuduste ja reetlikkuse käsitlused ning ülim egoism ja kuritegevuse ülistus.
"Teine asi transgressiooni puhul on see, et rünnatakse nii-öelda kõrgeid valdkondasid, näiteks poliitikat, religiooni ja teadust," lisab Kraavi. Teisisõnu ületab lubatu piiri seegi, kui poliitika, religiooni ja teaduse loodud kord kahtluse alla seatakse. "Kirjandust, mis neid ühiskondlik-kultuurilisi tabusid justkui rõhutatult trotsib ning nendest võib-olla avalikumalt ja otse räägib, nimetataksegi transgressiivseks," tõdeb värske doktor.
Oma töös mõistis Kraavi tabude ja keeldude rikkumist kujutavat kirjandust kui mitmete poeetikaelementide koosmõju. Nii tunneb tänapäevase transgressiivse kirjandusteose tema sõnul ära teadlikult valitud ebameeldivast, häirivast ja kultuuris tõrjutud teemaderingist.
Transgressiivse teose tuum on Kraavi sõnul keelu või vaikimisi kehtiva sündsusnormi rikkumise tagajärjel tekkiv ja vastakaid tundeid tekitav tähendusväli. Viimane luuakse piire kompavas teoses tabusõnade, üksikasjaliku ja ereda kujutamisviisi ning keelu üle arutlemise kaudu. "See tähendab, et kirjeldatav ainevaldkond, teose vaatepunkt ning kujutamislaad võivad olla häirivad või lugejale vastuvõetamatud," kirjutab Kraavi.
Vabadus minna üle piiri
"Kaasaegne transgressiivne kunst on siiski demokraatliku ühiskonna nähtus," märgib Janek Kraavi veel. Mujal maailmas on piiriületavat kunsti tehtud rohkem ja vähem alates 19. sajandi teisest poolest ehk need pole kultuuriloos midagi uut. Kraavi sõnul transgressioon lihtsalt võimendus 1980. ja 1990. aastate kunstis.
Esimesed transgressiooniilmingud pärinevad tema sõnul Eesti kultuuriloos juba 16. sajandist, mil eesti keelde tõlgitud Wanradti-Koelli katekismus ära keelati. Teine hea näide on Kraavi sõnul Marie Underi erootilisi motiive sisaldav luule 20. sajandi algusest. "Marie Underi erootika oli toona ikkagi väga tugevalt ühiskondliku normi proovile panev ja kodanlust epateeriv," osutab ta.
"Kaasaegne transgressiivne kunst on siiski demokraatliku ühiskonna nähtus."
Kuna totalitaarses ühiskonnas nagu Nõukogude Liidus oli piiriületus otseselt tsenseeritav, saab Eestis rääkida läänelikust transgressiivsest kunstist alates 1990. aastatest. "Sel kümnendil on kindlasti mitmed teosed, mis otseselt nii hea maitse kui ka kirjanduse piire kompisid," märgib värske doktor.
Näiteks nägi 1990. aastatel trükivalgust Sven Kivisildniku skandaalne teos "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist". Kümnendi keskpaigas ilmus Peeter Sauteril aga sünnitust kirjeldav novell "Kõhuvalu". "Leiame kümnendist näiteks sama autori poeemi "Lauakõne", mis koosnes sisuliselt tabusõnadest ja mille vorm oli nii-öelda joodiku jauramine," lisab Kraavi.
Ilmselt kõige enam pakkus tema sõnul kõneainet Kaur Kenderi 2014. aastal valminud novell "Untitled 12". "Mis siin salata: üks minu töö kirjutamise impulsse oligi nimelt see tekst," ütleb värske doktor. Kenderi teoste kõrvale leidis ta piire kompavaid tekste juurde nii eelnenud kui ka järgnenud kümnendist. "Minu arust väga huvitavalt kombib neid piire näiteks Maarja Kangro oma proosaloomingus. Ka Margit Lõhmuse looming on minu meelest samuti sellesse žanrissse kuuluv," osutab ta.
Üksik vastuhakk pigem toetab normi
"Kui mõtleme, mis on tänapäeva kultuuris ja Eestis üldse tabuline või ümbritsetud teatud pühadusega, siis ega neid teemasid kuigi palju ei ole," arutleb Janek Kraavi. Siiski on selline teema nii Eestis kui ka läänemaailmas laiemalt lapsega ja lapsevastaste kuritegudega seonduv. "See tabu püsib ja mingi üks tekst seda kuidagi ei lammuta," tõdeb värske doktor. Eestis ümbritseb pühaduseloor tema sõnul ka rahvuslust ja rahvusliku olelusvõitluse narratiivi.
Samas osutab Kraavi oma töös, et viimaste kümnenditega on ühiskond muutunud sedapalju individualistlikumaks, et ei saagi rääkida enam ühisest või terviklikust kultuurist. Pigem arutletakse ühiskonnas erinevate inimrühmade identiteedi üle ning otsitakse lubatu ja lubamatu piire ajal, mil arusaamad samasusest, erinevusest, normaalsest ja normist hälbivast nihkuvad.
"Tabud ja normid on alati eksisteerinud ning need on alati kõnelenud midagi inimloomuse ja ühiskonna tumedast poolest või suletud osast."
"Minu arusaamist mööda mingi üks piiriületus veel ei muuda tabu kuidagi nõrgaks või ei tühista seda," ütleb Kraavi. Transgressiooni mõte seisneb tema sõnul selles, et tegu on kahesuunalise protsessiga. "See tähendab, et ühelt poolt toimub justkui normi rikkumine, aga samal ajal üleastumine ka kinnitab või tugevdab seda normi," seletab ta.
"Tabud ja normid on alati eksisteerinud ning need on alati kõnelenud midagi inimloomuse ja ühiskonna tumedast poolest või suletud osast," sõnab Kraavi veel. See tumedam pool on inimesi tema sõnul alati köitnud, mistap on populaarsed ka kõikvõimalikud krimiromaanid ja -sarjad. "Need lubavad piiluda varjatud ja vastuolulistesse maailmadesse, aga teha seda ohutult ja distantsilt. Need lubavad elada kaasa piiriületamisega kaasnevale vabadustundele, aga ka seda saatvale hirmule ja ängistusele," kirjeldab ta.
Transgressiivse kunsti olemuse võtab Kraavi sõnul hästi kokku mõte New Yorgi intellektuaali ja kirjaniku Susan Sontagi 1967. aastal ilmunud esseest: "Diskursus, mida võib nimetada üleastumise luuleks, on samuti teadmine. Üleastuja ei riku ainult reeglit. Ta läheb kuhugi, kust teised pole käinud ja ta teab midagi, mida teised ei tea."
Janek Kraavi kaitses eesti kirjanduse erialal doktoritöö"Transgressioon ja transgressiivsuse poeetika eesti nüüdiskirjanduses" 4. veebruaril.
|
Doktoritöö otsis kohta lubatu piire kompavale kirjandusele
|
https://novaator.err.ee/1608499451/doktoritoo-otsis-kohta-lubatu-piire-kompavale-kirjandusele
|
Transgressiivne kunstiteos on selline, mis käsitleb rõhutatult ühiskonnas mahavaikitud teemasid. Sageli ei oska inimesed selliseid teoseid vastu võtta, mistõttu tekivad arusaamatused ja vääritimõistmine. Tartu Ülikooli doktoritöö osutab, et piire kompavad teosed aitavad ühiskondlikke norme hoopis üldisemalt mõtestada ja sellistena võiks neid ka lugeda.
|
Eesti omariiklus taastati augustis 1991 ning septembris ühines Eesti Vabariik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga. 26. septembril 1991. aastal võttis Eesti tollane parlament vastu mitmed rahvusvahelised kokkulepped, sh lapse õiguste konventsiooni.
Nii ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon kui ka lapse õiguste konventsioon määratlevad juurdepääsu haridusele üheks inimese põhiõiguseks. Eesti hääleõiguslik kodanikkond võttis 1992. aasta suvel vastu põhiseaduse, mis sätestas, et õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning hariduse andmine riigi järelevalve all.
Sidudes põhikooli lõpetamise tingimustest lahti põhikooli riiklike eksamite sooritamise loobub riik endale võetud järelevalve kohustusest kvaliteetse hariduse, inimese põhiõiguse tagamisel.
Eestis on väga ilusad koolimajad, tasuta õppematerjalid ja koolitoit, tunnustatud õppekavad. Meil on aga tohutu puudus pädevatest õpetajatest. Siit tuleneb ka peamine põhjus, miks ei piisa põhikooli lõputunnistusele pandud õpetajapoolsetest aastahinnetest. Paljud neist hindajatest on õpetajad vaid nime poolest, paljudel puudub erialane väljaõpe, mitmed on lihtsalt juhuslikud inimesed, kes on valmis koolis veidi ajutiselt "kätt proovima".
Minu õe lapsele annab eesti keelt ja kirjandust kehalise kasvatuse kvalifikatsiooniga õpetaja, matemaatikat käsitööõpetaja, füüsikatunde aga ei toimunudki terve sügise vältel, sest koolil ei olnud õpetajat võtta.
Kõigil juhtudel oli tunnistusel hinne, ka füüsikas. Kuid mis on nende hinnete sisu ja väärtus?
Hindamine on õppeprotsessi osa
Ajakirjanduses on levinud mitmeid dogmaatilisi arusaamu hindamise kohta. Püüan järgnevas hindamist selgitada. Hindamine tugineb õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele.
Hindamise objektiks on õpitulemused: oskused ja teadmised. Oskused on intellektuaalsed (näiteks oskus eristada peamist, olulist, süstematiseerida ja liigitada), ainealased ja õppimisoskused (näiteks grupis töötamise oskus, lugemisoskus, oskus kasutada õpikut).
Riiklikus õppekavas on õpioskused kirjeldatud kooliastme pädevustena, ainealased oskused on esitatud kooliastme õpitulemustena. Intellektuaalsed oskused on lülitatud ainealastesse oskustesse ning kajastuvad õpitulemustes.
Eesti koolides on enam kui kümme aastat juurutatud õppimist toetava hindamise põhimõtteid. See on õppijakeskne, õppija arengut toetav, riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist tagasisidestav.
Lapse arengut võrreldakse tema enda võimete arenguga ja riikliku õppekava õpitulemustega. Laps peab jõudma kokkulepitud õpitulemustes vähemalt rahuldavale tasemele, sest hiljem on vaja tal ka ühiskonnas elutervelt toimida.
Ühiskond meie ümber peegeldab seda, mida ka koolis näeme: kõik tulemusteni ei jõua ning ühiskonnas oma elu korraldamisel ka hakkama ei saa. Samuti toetab õppimist toetav hindamine õppija enesejuhtimise kujunemist.
Mitmetes koolides on esimeses ja teises kooliastmes loobutud numbrilisest tagasisidest. Klassiõpetajad on selles olnud suurepärased teerajajad. Õppimist toetav hindamine nõuab õpetajalt pädevust, aega süvenda iga õppija arengusse, sellele kulub tohutu õpetajapoolne ressurss. Kahjuks ei ole avalik võim seda tööpanust suutnud töötasus väärtustada.
Iga hindamine tähendab selget ettevalmistustööd, hinnatava õpitulemuse määratlemist, kvaliteetse ülesande koostamist, läbiviimist ning õppijale tagasiside andmist. Hindamine on õppeprotsessi osa ning Eesti koolis hinnatakse reeglina õpilasi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Lihtsustatult öeldes on hindamine omandatud teadmistele, oskustele, pädevustele tagasiside andmine. Probleemiks on kvalifikatsioonita õpetajad, kes kipuvad hindama faktipõhiseid teadmisi, sest analüüsioskuse kujunemiseks tingimuste loomiseks puudub neil erialane väljaõpe ja vilumus. Usun, et nende hulgas on ka hindega hirmutajaid.
Kindlasti ei ole Eesti kool eksamipõhine. Põhihariduse vältel veedab õpilane koolis veidi vähem kui 1600 koolipäeva, eksamipäevi on neist kolm. Pole adekvaatne väide, et õpetajad hirmutavad üheksa aastat õpilasi kolme lõpueksamiga.
Enamikes õppeainetes polegi kohustuslikku eksamit. Kohustuslikud eksamid on matemaatikas ja eesti keeles. Viimase sooritavad vähemalt rahuldavale tulemusele praktiliselt kõik. Küll võib õppijal endal see hirm tulla, kui ta ühel hetkel mõistab, et oleks enam pidanud pingutama ning teadmised ja oskused on lünklikud. Vähem haritud inimesel on keerulisem on unistusi teostada, sest töötasu tööturul on madalam. Seda teemat avas Kaarel Tarand 4. veebruaril ilmunud Sirbis.
Senini avaldatakse Eesti Vabariigis koolide pingeridu gümnaasiumiastme eksamitulemuste põhjal. Kolm riigieksamit – eesti keele, matemaatika ja võõrkeel – on kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslikud. Teistes ainetes riigieksameid ei ole. Seega on ka väär väide, nagu õpetaja saaks edetabelite hirmus õpilase eksamivalikut piirata. See võis nii olla vana eksamisüsteemi ajal, mis kehtis ligi kümme aastat tagasi.
"Põhikoolide edetabelitesse panemine tekitab ühiskonnas kindlasti palju vastukaja."
Kavandatava reformi tulemusena, kui eksamitulemusi hakatakse esitama protsentides, hakkavad ilmuma arvatavasti ka põhikooli eksamitulemuste pingeread. Põhikoolide edetabelitesse panemine tekitab ühiskonnas kindlasti palju vastukaja.
Praegu määratavad paljudes omavalitsustes esimese klassi õpilasele kooli ametnikud. Mis tundega paneb vanem oma lapse kooli, mille puhul on teada, et õpitulemusteni selles koolis ei jõuta, sest õpetajateks on palgatud suvalised inimesed?
See, et laps ja ka täiskasvanud inimene end teistega võrdleb, on normaalne. Ka koduhoovis mängides, huvikooli tegevustes osaledes ning sõpradega aega veetes tajub laps, mis on teistega võrreldes tema tugevused ja nõrkused. Lapse õiguste konventsioon rõhutab, et last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Võrdlust teistega soosib sotsiaalmeedia.
Eksam näitab õpitulemusteni jõudmist
Meediaruumis on arutelude keskmesse tõusnud äärmused. Normintellektiga õppijad, kes moodustavad õpilaskonna enamuse, naudivad õppimist ja koolis käimist ning nende jaoks ei ole põhikooli riikliku õppekava õpitulemuste saavutamine ja eksamite lävendipõhine sooritamine probleemiks.
Eestis on olnud aegu, mil pea kõik ained lõppesid eksamiga. Pärast iseseisvuse taastamist oleme leidnud põhikooli eksamisüsteemis tasakaalu: väärtustame eesti keelt ja kirjandust, mille eksamil saab näidata oma laiapõhjalist lugemust ka teiste õppeainete kohta, matemaatikat, mis näitab õpilase võimet loogiliselt mõelda ja probleemülesandeid lahendada. Lisaks valib õpilane ühe eksami, mis väljendab tema erihuvi.
Eksami ülesanne ei ole lahendada probleeme, mis on tekkinud õpitulemuste omandamisel. Eksam näitab ühiskonnas kokkulepitud õpitulemusteni jõudmist. Kui tulemusteni pole jõutud, on võimalik läbida osa õppeprotsessist uuesti, näiteks sooritada täiendav õppetöö, korrata viimast õppeaastat või õppida üksikaine õppijana just neid kohti, milles lüngad on.
Vastab tõele, et õpilaste vaimse tervise probleemid on suurenenud. Koolipsühholoogide sõnul on põhjusteks segased suhted perekonnas (vanemate lahutused, suhted kärgperes, kasvamine üksnes ühe vanemaga, teadmata, kes on sinu isa), soolise identiteediga seotud küsimused, suutmatus kohaneda eluga ühiskonnas, toitumishäired, kuid paljuski ka unehäired jne.
Väga-väga suureks probleemiks on nuti- ja arvutisõltuvus. Erinevates koolides kogutud tagasisidedest ilmneb, et õpilased veedavad ekraanide taga neli–viis tundi päevas, tihti hilistel õhtutundidel või öösel, kui vanemad juba magavad.
On lapsi ja noori, kes alustavad võrgumängude mängimist reede õhtul ning lõpetavad mängimise sisuliselt pärast põgusaid unepause pühapäeva hilisõhtul, seda nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Magamata ööd ning nutisõltuvus avaldavad ülisuurt mõju ka õppetööle.
Palju on kõneldud põhikooli lõpueksamite ja sisseastumiskatsete ühildamisest. Põhikooli lõpueksamid tagasisidestavad kooliastmele seatud õpitulemuste saavutamist, mistõttu saavad need toimuda üksnes kooliastme lõpus (üheksanda klassi mai lõpus või juunis).
Lõpueksamid on koostatud tavapärasest õpilasest lähtudes. Näiteks eesti keele eksamit ei soorita esimesel korral alla kahe protsendi õpilastest. Sisseastumistestid on suunatud neile õppijaile, kes jätkavad gümnaasiumiastmes ning on seetõttu suurema eristusvõimega.
Kui tulevikus soovime põhikooli lõpueksameid hakata enam gümnaasiumide komplekteerimisel arvestama, peab eksamitööde parandamine toimuma tsentraalselt nagu ka gümnaasiumiastme lõpus.
Välishindamise analüüsid näitavad, et õpetajate pädevus eksamitööde parandamisel on varieeruv ning seetõttu ei ole tulemused usaldusväärsed. Hetkel puudub ka analüüs, millist mõju avaldaks haridusliku erivajadusega õppijale väga keeruka lõpueksami sooritamine, mille eesmärk on komplekteerida gümnaasiumiastet.
Lapse õiguste konventsioonis rõhutatakse järgnevat: osalisriik tagab lapse arengu võimalikult maksimaalselt ning last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Juurdepääs haridusele on samal ajal võimestava õigusena eeldus mitmete teiste põhiõiguste teostamisele.
Ühelt poolt on inimesel õigus seda kohustuslikus ulatuses kvaliteetselt riigilt saada, teiselt poolt on see üksikisikule seatud kohustus, sest riik vajab haritud elanikkonda, mis tagaks demokraatia, ühiskonna (sh ka majandusliku) edenemise ja riigi elanikkonna homogeense väärtussüsteemi.
|
Madis Somelar: miks me õpilasi hindame?
|
https://www.err.ee/1608499481/madis-somelar-miks-me-opilasi-hindame
|
Iga hindamine tähendab selget ettevalmistustööd, hinnatava õpitulemuse määratlemist, kvaliteetse ülesande koostamist, läbiviimist ning õppijale tagasiside andmist. Hindamine on õppeprotsessi osa ning Eesti koolis hinnatakse reeglina õpilasi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, kirjutab Madis Somelar.
|
Venemaa on maailmas suuruselt kolmas naftatootja. Konflikt Ukrainaga tooks kaasa Vene nafta ekspordi vähenemise. Toornafta pakkumine ja nõudlus on aga juba praegu tasakaalust väljas, teatas The Wall Street Journal.
Toornafta hind ületas viimati 100 dollari piiri 2014. aastal. Ukraina kriis aga tõstab järsult nafta hinda. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind on nüüd 95, 57 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 94,39 dollarit barreli kohta.
"Oleme valmis turbulentsiks. Energiaturg on pingeline," ütles Columbia ülikooli energiapoliitika keskuse direktor Jason Bordoff.
Analüütikute hinnangul suuremat Vene naftaekspordi katkestust siiski ei toimu. USA presidendi Joe Bideni administratsioon pole andnud märku, et võimalike sanktsioonide raames karistatakse tõsiselt Venemaa energiatööstust. Venemaa majandus sõltub aga fossiilkütuste ekspordist, seetõttu on ebatõenäoline, et Moskva vähendab kättemaksuks nafta tarnimist, teatas The Wall Street Journal.
"Isegi kui USA ei võta sihikule Venemaa energiatööstust, siis muud sanktsioonid võivad nafta hinda ikkagi tõsta. Sanktsioonid finantsasutustele muudavad nafta eest maksmise keerulisemaks," ütles konsultatsioonifirma Foreign Reports analüütik Matthew Reed.
USA hoiatas hiljuti, et Venemaa võib lähiajal Ukrainat sõjaliselt rünnata. Venemaa on koondanud Ukraina piiri äärde umbes 130 000 sõdurit. Kreml eitab, et plaanib Ukrainat rünnata.
Geopoliitilised pinged tõstavad aga nüüd ka autokütuse ja tarbekaupade hinda. See kiirendab inflatsiooni veelgi. Venemaa ekspordib päevas viis miljonit barrelit toornaftat, mis moodustab 12 protsenti ülemaailmsest naftakaubandusest. 60 protsenti Venemaa naftaekspordist läheb Euroopasse, 30 protsenti Hiinasse.
Venemaa ja OPEC-i liikmed sõlmisid eelmise aasta alguses pikaajalise kokkuleppe. Leppe kohaselt suurendavad OPEC+ riigid alates augustist naftatootmist 400 000 barreli võrra päevas iga kuu alates augustist. Selle eesmärk on saavutada naftatootmisel pandeemiaeelne tase.
"See on nüüd kahtlane, et OPEC+ suudab jõuda tootmisel pandeemiaeelsele tasemele," ütles konsultatsioonifirma Lipow Oil juht Andy Lipow
Analüüsifirma IHS Markit eeldab, et nõudlus nafta järele kasvab ning pärast koroonaviiruse omikroni variandi leviku vaibumist kasvab nõudlus veelgi kiiremini. Geopoliitiliste pingete tõttu tõuseb ka gaasi hind.
Euroopa Liit peab läbirääkimisi USA ja Katariga, et parandada oma gaasivarustust. Euroopa gaasist 40 protsenti pärineb Venemaalt.
|
Analüütikud: Ukraina kriisi tõttu ületab nafta hind 100 dollari piiri
|
https://www.err.ee/1608499463/analuutikud-ukraina-kriisi-tottu-uletab-nafta-hind-100-dollari-piiri
|
Venemaa võimalik sissetung Ukrainasse mõjutab ülemaailmset naftaturgu, hulk analüütikuid eeldab, et nafta hind ületab varsti 100 dollari piiri, kuna geopoliitilised pinged suurendavad tarnehäireid.
|
Kanada naiskond on finaali jõudnud kõigil seitsmel olümpial, mil naiste turniir toimunud. Vahemikus 2002-14 neli järjestikust olümpiakulda võitnud kanadalannad viskasid Šveitsi vastu poolfinaali esimesel perioodil veidi enam kui kolmeminutilise perioodi jooksul viis väravat.
Kanada võitis A-alagrupis kõik neli mängu väravate vahega 33:5, sealjuures alistasid valitsevad maailmameistrid viimases grupivoorus USA 4:2. PyeongChangi OM-finaalis kaotas Kanada lõunanaabritele karistusvisete järel.
Samad naiskonnad lähevad suure tõenäosusega OM-finaalis vastamisi ka tänavu. Ameeriklannad kohtuvad oma poolfinaalis Soomega, keda võideti alagrupis 5:2, soomlannad jäid grupis Šveitsile alla 2:3.
|
Kanada viskas poolfinaalis kümme väravat ning jõudis esimesena finaali
|
https://sport.err.ee/1608499460/kanada-viskas-poolfinaalis-kumme-varavat-ning-joudis-esimesena-finaali
|
Pekingi taliolümpiamängudel alistas valitsev maailmameister Kanada naiste jäähokiturniiri poolfinaalis Šveitsi 10:3 ning pääses esimesena kullamängule.
|
Kelkude võistlusdistsipliiniks oli lühiraja slaalom. Päeva lõpuks saadi kirja 17 sõitu. Kuna jää oli puhas ja tuult omajagu, siis olid sõidud kiired ja tihedad. Etapi võitis Meelis Rang (Viljandi Talisurfi Akadeemia). Teise koha saavutas noorsurfar Kaur Säärits (NYCS) ja kolmandaks tuli kogenud vanameister Arvidas Moliusis Leedust.
Naiste arvestuse võitis Marta Arete Sokk (NYCS), teine oli venelanna Serafima Afanasieva ja kolmas Johanna Lukk (NYCS). Noorte U-20 arvestuse võitis Kaur Säärits, teine oli Jakob Tuubel (NYCS) ja kolmas Marta Arete Sokk (NYCS).
EMV sarja kokkuvõttes on peetud kaks etappi. Sarja juhib Meelis Rang, teine on Raivo Saarm (Team Jahe) ja kolmas Kaur Säärits. Naiste arvestuses on liider Johanna Lukk, teine Marta Arete Sokk ja kolmas Serafima Afanasieva. Noorte U-20 arvestust juhib Kaur Säärits, teine on Jakob Tuubel ja kolmas Johanna Lukk.
Lohe klassi võistlus peeti pikal kursisõidu rajal ning kokku tehti seitse sõitu. Lohes domineeris jätkuvalt Madis Kallas (Pirita SK), võites kõik sõidud. Kindla teise koha saavutas Martti Ainola (Laulasmaa SK) ja kolmas oli Silver Kattai. EMV sarja kokkuvõttes on tulemus täpselt sama.
|
Talisurfi EMV II etapp peeti Haapsalus
|
https://sport.err.ee/1608499454/talisurfi-emv-ii-etapp-peeti-haapsalus
|
Talisurfarid kasutasid ära lumevaba jääd ning korraldasid Haapsalu Eeslahel Eesti meistrivõistluste II etapi, kus osalesid kelgu ja lohe klassi võistlejad.
|
Viimasel, 49-kilomeetrisel etapil oli eliitklassi naiste seas kiireim Ramona Forchini ajaga kaks tundi, kaheksa minutit ja 16 sekundit. Teisena lõpetas Evie Richards (2:10.05) ja kolmandana Natalia Fischer Egusquiza (2:11.39). Lõiv pälvis ajaga 2:17.07 viienda koha.
"Tänane etapp algas raskelt. Kogu keha oli kolmest eelnevast päevast natuke väsinud ja hommikul jahedas läks aega käima saamisega," rääkis Lõiv peale võistlust. "Seega läksid neli kiiremat naist kohe eest ära. Sõitsin oma tempos ja mulle võttis sappa üks itaallanna. Pool distantsist sõitsime koos, kuni ta jäi ühel tõusul lihtsalt maha."
"Teine pool rajast oli pikk laskumine, palju siledat kruusa ja mereäärset promenaadi. Seal püüdsin meeste tuules kiiremini finišisse saada," jätkas Lõiv. "Kokkuvõttes oli raske ja tehniline sõit nagu arvata võis. Hea treening ja tagasiside, kuidas edasi minna."
Kokkuvõttes pälvis üldvõidu Fischer Egusquiza (10:16.09) Evie Richardsi (10:26.45) ja Janina Wusti (10:32.28) ees. Lõiv sai viienda tulemuse ajaga 10:50.17.
Eliitklassi meeste seas pälvis etapivõidu Georg Egger ajaga üks tund, 46 minutit ja 12 sekundit. Pjedestaali madalamatele astmetele pääsesid Wout Alleman (1:46.27) ja Simon Stiebjahn (1:46.27). Pruus finišeeris 35. positsioonil (1:53.25).
"Raske päev. Algus oli parem kui eelnevatel päevadel, vähemalt esimesed 15 minutit," ütles Pruus. "Suutsin esimese grupi sabas olla, aga siis läks jälle raskeks. Liikusin tõusul oma tempos ja nii läks viis meest minust veel mööda. Järgmise grupi sabas suutsin istuda kuni tehnilise laskumiseni. Kui tagant jõudis uus grupp järele, siis trügis minu ette sama mees, kes eelmisel laskumisel oli vahe sisse jätnud ning seekord juhtus samamoodi. Nii jäimegi kolmekesi sõitma. Sain hea pingutuse ja nüüd tuleb veel kõiki päevi analüüsida. Uus võistlus toimub juba nädala pärast."
Kokkuvõttes sai Pruus 37. koha ajaga üheksa tundi, 17 minutit ja 30 sekundit. Esikolmikusse kuulusid Egger (8:32.47), Alleman (8:35.01) ja Hans Becking (8:35.57).
Lõivu järgmine võistlus toimub 20. veebruaril Chelvas (C1) ja Pruus stardib 21. veebruaril algaval mitmepäevasõidul Andalucia Bike Race.
|
Lõiv lõpetas Mediterranean Epicu viiendana, Pruus sai 37. koha
|
https://sport.err.ee/1608499028/loiv-lopetas-mediterranean-epicu-viiendana-pruus-sai-37-koha
|
Hispaanias lõppenud maastikuratturite mitmepäevasõidul Mediterranean Epic (SCH) pälvis Janika Lõiv kokkuvõttes viienda ja Peeter Pruus 37. koha.
|
CAS toonitas esmaspäeval oma otsust avalikustades, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel nn kaitstud isikute sekka ning tal üksiksõidus võistlemise keelamine tekitaks noore sportlase jaoks korvamatut kahju.
"Ainult aeg näitab, kas ta peaks nendel olümpiamängudel osalema ja kas tema tulemused jäävad jõusse," sõnas USA antidopingu pealik Travis Tygart.
"Kahjuks on Venemaa kuuendaid olümpiamänge järjest võistlused kaaperdanud ja puhaste sportlaste asemel tähelepanu keskpunkti kerkinud. Lisaks sportlastele ja avalikkusele on Venemaa ja üleilmne antidopingusüsteem kohutavalt alt vedanud ka seda noort sportlast, kes on ebaõiglaselt kaosesse heidetud," lisas Tygart.
Valijeva osales Pekingi olümpial enne positiivse proovi ilmsikstulekut võistkonnavõistlusel, aidates Venemaa olümpiakomitee võistkonna kullale. Mis saab Pekingi olümpiamängude võistkonnavõistluse tulemustest, otsustatakse tõenäoliselt pärast OM-i lõppu.
"Oleme pettunud selles, millise sõnumi see otsus saadab," tõdes USA olümpiakomitee tegevdirektor Sarah Hirshland. "Kogu olümpiakogukonna ühine vastutus on spordi ausust kaitsta ning meie sportlastelt, treeneritelt ja kõikidelt kaasatutelt nõuda rangeimatele standarditele vastamist."
"Sportlastel on õigus teada, et nad võistlevad võrdsetel tingimustel. Kahjuks pole seda neile täna võimaldatud. Tundub, et see on järjekordne peatükk Venemaa süstemaatilise ja ulatusliku ausa spordi eiramise raamatus," lisas Hirshland.
Nii rahvusvaheline testimisagentuur ITA kui rahvusvaheline uisuliit ISU kinnitasid esmaspäeval, et lepivad CAS-i otsusega.
|
USA antidoping Valijeva juhtumist: Venemaa on taas olümpia kaaperdanud
|
https://sport.err.ee/1608499436/usa-antidoping-valijeva-juhtumist-venemaa-on-taas-olumpia-kaaperdanud
|
Rahvusvaheline Spordiarbitraaž CAS lubab detsembris positiivse dopinguproovi andnud 15-aastasel Venemaa iluuisutajal Kamila Valijeval siiski Pekingi olümpiamängudel naiste üksiksõidus osaleda.
|
Niisugusele järeldusele on teadlasi viinud Marsilt pärit meteoriit, milles sisalduvaid pisikesi tsirkooniterakesi nad on uurinud.
Miljardeid aastaid tagasi sagis Päikesesüsteemi siinpoolses osas ülirohkesti asteroide. Palju sadas neid nii Maale kui ka Marsile, tekitades võimsaid raputusi ja vapustusi, mis tegid elu tekke üsna võimatuks. Seda peamiselt põhjusel, et planeedi pind oli liiga kuum.
Seniste teadusuuringute põhjal on jõutud arusaamale, et Marsil lõppes see tiheda pommituse ajajärk umbes 4,48 miljardit aastat tagasi. Sealt edasi pidi kuluma veel vähemalt umbes 300 miljonit aastat, kuni tingimused planeedil sedavõrd rahunesid, et elu võis põhimõtteliselt tekkima hakata.
Nüüd aga on Aaron Cavosie Austraaliast Perthist Curtini Ülikoolist ja ta kolleegid uurinud lähemalt Marsilt pärit meteoriiti nimega NWA 7034 ja hüüdnimega Must Iludus, mis leiti aastal 2011 Lääne-Saharast Sahara kõrbest.
Must Iludus sisaldab väikesi tsirkooniterakesi; tsirkoon on element tsirkooniumi sisaldav magmalise tekkega mineraal.
Uuritud 66 tsirkooniterakesest ühes täheldasid teadlased kristallstruktuuri ülitugevat deformatsiooni. Samasugust deformatsiooni on märgatud suurtest maapealsetest löögikraatritest leitud tsirkoonis.
Sellest järeldavad Cavosie ja kaaslased, et ka marsitsirkoonis on need moonutused tekkinud just võimsa meteoriidilöögi toimel.
Meteoriidikivimi vanuseks määrasid teadlased aga umbes 4,45 miljardit aastat, mis jätab ta tekkehetke suure pommitusajastu seniarvatud lõpust 30 miljonit aastat hilisemasse aega.
Teadlaste arvates on täiesti mõistlik mõelda, et tegu ei tarvitsenud olla üksikjuhtumiga, vaid et suurte segipaiskamiste aeg kestiski Marsil vähemalt 30 miljonit aastat arvatust kauem. Samavõrra tuleb siis meie arusaamades edasi lükata ka elu tekkeks soodsa aja tulekut Marsil.
Oma uuringust kirjutavad Cavosie ja kaasautorid ajakirjas Science Advances.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
|
Asteroidid pommitasid Marssi arvatust kauem
|
https://novaator.err.ee/1608499412/asteroidid-pommitasid-marssi-arvatust-kauem
|
Pole teada, kas Marsil on üldse kunagi elu olnud, aga kui on olnud, siis tõenäoliselt sai ta tekkida ja levima hakata mitukümmend miljonit aastat hiljem, kui seni võimalikuks on peetud.
|
27. oktoobril 1946 praeguses Ungaris, endises Tšehslovakkias sündinud ja seejärel perega Kanadasse emigreerunud Reitman alustas oma filmikarjääri produtsendina David Cronenbergi õudusfilmide "Shivers" (1975) ja "Rabid" (1977) juures, enne kui produtseeris John Landise lavastatud 1978. aasta filmi "National Lampoon's Animal House", millest kujunes suur hitt.
Sellele järgneval aastal tegi Reitman lavastajadebüüdi filmiga "Lihapallid" ("Meatballs"), kus tegi esimest korda koostööd näitleja Bill Murray'ga, kelle jaoks see oli esimene peaosa filmis.
Reitmanist sai 1980. aastate üks silmapaistvamaid komöödiarežissööre, sealhulgas lavastas ta 1981. aasta filmi "Triibud" ("Stripes") ja 1988. aasta filmi "Kaksikud" ("Twins"), viimase peaosades Arnold Schwarzenegger ja Danny DeVito, kes avastavad, et nad on kaksikud.
Reitmani suurimaks hitiks kujunes siiski 1984. aasta ulmekomöödia "Tondipüüdjad" ("Ghostbusters"), kus Murray, filmi "Stripes" peaosatäitja Harold Ramis ja Dan Aykroyd kehastasid parapsühholooge, kes püüavad New Yorgis kummitusi. Filmist sai üks tolle aasta suurimaid kassahitte ja see pälvis ka kaks Oscari-nominatsiooni.
Sellest sündis omakorda rida telesarju ja järjefilme. Reitman lavastas "Tondipüüdjate" 1989. aastal esilinastunud teise osa, kuid usaldas 2016. aasta uusversiooni juba komöödiafilmi ""Pruutneitsid" ("Bridesmaids") lavastaja Paul Feigile ja 2021. aasta filmi "Tondipüüdjad: pärand" oma pojale, lavastaja Jason Reitmanile, kuigi tegutses viimase filmi juures ise produtsendina.
Reitmani lavastajakarjäär püsis suures hoos 1990. aastateni, kui välja tulid 1990. aasta film "Lasteaiapolitseinik" ("Kindergarten Cop") ja 1994. aasta film "Juunior" ("Junior"), mille mõlema peaosas oli Schwarzenegger. Kuigi pärast 1998. aasta filmi "Kuus päeva, seitse ööd" ("Six Days, Seven Nights") Reitman kaugenes lavastajatööst, tegutses ta mitmete filmide juures hiljem produtsendina.
|
Suri "Tondipüüdjate" lavastaja Ivan Reitman
|
https://kultuur.err.ee/1608499376/suri-tondipuudjate-lavastaja-ivan-reitman
|
Laupäeval suri 75-aastasena "Tondipüüdjate" ja mitmete teiste 80. aastate hittkomöödiate lavastaja Ivan Reitman.
|
Cooper Kupp skooris oma mängu teise touchdown 'i, kui mängida oli vaid üks minut ja 25 sekundit, tõi meeskonnale võidu ning nimetati ka kohtumise kõige väärtuslikumaks mängijaks. Eelmisel nädalal võitis Ramsi mängumees aasta ründemängija auhinna.
"Ma olen lihtsalt nii õnnelik," ütles Ramsi kaitseliinis mängiv Aaron Donalds. "Ma tahtsin seda võitu nii väga, ma nägin seda isegi unes. Ma tunnen ennast suurepäraselt, see on ebareaalne."
Rams juhtis teise veerandi alguses 13:3, kuid Bengals kogus ennast ja teenis seitse punkti tagasi. Teisel veerandajal kaotas Rams põlvevigastus tõttu ründemängija Odell Beckham Jr.-i ning kolmanda veerandi alguses suutis Bengals 20:13 juhtima minna. Rohkem aga Rams Bengalsil tegutseda ei lasknud ning võttis lõpuks 23:20 võidu.
Võiduga liitus Rams mulluse Super Bowli võitja Tampa Bay Buccaneersiga, olles ainsad meeskonnad, kes on koduväljakul meistritiitli võitnud. Kolm aastat tagasi pidi Rams finaalis tunnistama New England Patriotsi 13:3 paremust.
IT'S BEEN COOPER KUPP ALL YEAR.
HE DOES IT AGAIN. #RamsHouse
: #SBLVI on NBC
: https://t.co/K02y40b5Nu pic.twitter.com/02QlsZmirX
— NFL (@NFL) February 14, 2022
|
Los Angeles Rams krooniti koduväljakul NFL-i meistriks
|
https://sport.err.ee/1608499409/los-angeles-rams-krooniti-koduvaljakul-nfl-i-meistriks
|
Los Angeles Rams alistas Ameerika jalgpalliliiga NFL-i finaalis hilise touchdown 'i toel Margus Hundi endise koduklubi Cincinnati Bengalsi 23:20.
|
"Eestseisus otsustas Piret Maasiku erakonnast välja arvata, sest tema käitumine seadis kahtluse alla Harjumaa piirkonna juhatuse esimehe valimiste aususe ja läbipaistvuse," ütles Isamaa kommunikatsioonijuht Karl Kase Eesti Päevalehele (EPL).
Isamaa erakonna Harjumaa piirkonna juhatuse esimehe valimised võitis jaanuari lõpus Lavly Perling kuue häälega, piirkonna eelmine juht Jan Trei sai viis häält, kuigi väidetavalt oli Trei poolt hääletamist kinnitanud kuus liiget, kirjutas EPL.
Alanud nõiajahis puudujäänud hääle leidmiseks peeti süüdlaseks üle 20 aasta Isamaa erakonda kuulunud Maasikut, ütles naine lehele. Maasik ei saa enda sõnul seni aru, miks otsustati just tema kallale minna.
Perling saatis eelmisel nädalal erakonnakaaslastele Maasiku juhtumi kohta selgituse, milles ütles, et teisipäeval oli talle teadmata toimunud eestseisuse istung, kus arutati Maasiku personaalküsimust. Seejärel märkis Perling, et on aru saanud, et istungil andis ülevaate Jan Trei ja istungile oli kutsutud ka hulk erakonna juhatuse liikmeid.
"Mis seal toimus, kes kutsus valikuliselt inimesi eestseisusesse, kuidas meie piirkonna teemadega hakkab ootamatult tegelema eestseisus ning kuidas jõuti selleni, et üks oma piirkonna juhatuse liige lasti erakonnast välja arvata, tasub küsida seal osalejate käest," lausus Perling.
Jan Trei kirjutas samuti erakonna liikmetele. "Mitte keegi, ka mina isiklikult ei ole kellelegi hääletamist ette heitnud, vaid umbusuõhkkonna ja usalduskriisi tekitamist," kommenteeris ta Maasiku juhtumit.
|
Isamaa heitis kauaaegse liikme segastel põhjustel erakonnast välja
|
https://www.err.ee/1608499400/isamaa-heitis-kauaaegse-liikme-segastel-pohjustel-erakonnast-valja
|
Isamaa eestseisus heitis ootamatu tulemusega lõppenud Harjumaa piirkonna juhatuse valimiste järel erakonnast välja kauaaegse liikme Piret Maasiku, süüdistades teda valimiste aususe kahtluse alla seadmises.
|
2020. aasta jooksevkonto miinus oli 811 miljonit eurot.
Detsembri kaupade väljavedu kasvas aastatagusega võrreldes 27 ja sissevedu 30 protsenti ning kaupade konto negatiivne saldo suurenes 109 miljoni euroni.
Kaubavahetuse kasvu taga on Eesti Panga teatel nii hinnatõus kui ka mahu suurenemine. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga kasvas enim mineraalsete toodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordikasvu hoogustas mineraalkütuste ja keemiakaupade sissevedu
Teenuste eksporti kasvatasid ühekordsed grupisisesed intellektuaalomandi kasutustasud ja arvutiteenuste väljavedu, aga ka kriisist taastuvad veo- ja reisiteenused.
Teenuste import kahanes tänu eelmise aasta kõrgele võrdlusbaasile, ehkki nii veo- kui ka reisiteenuste maht on taastumas.
Kapitalikontot mõjutas ühelt poolt suuremahuline intellektuaalomandi müük ja teiselt poolt CO2 kvootide ostmine. Netolaenuandmine (jooksev ja kapitalikonto summa) ulatus 2,5 miljardi euroni.
Finantskontos andsid tooni erakorralised grupisisesed tehingud, mis mõjutasid otseinvesteeringute nõudeid ja kohustusi, samuti muude investeeringute nõudeid, teatas Eesti Pank.
|
Eesti jooksevkonto oli detsembris 35 miljoni euroga plussis
|
https://www.err.ee/1608499379/eesti-jooksevkonto-oli-detsembris-35-miljoni-euroga-plussis
|
Eesti maksebilansi jooksevkonto oli detsembris 35 miljoni euroga plussis, 2021. aasta 12 kuu lõikes oli puudujääk 808 miljonit eurot ehk 3,7 protsenti sama perioodi sisemajanduse koguproduktist (SKP).
|
"Äärmuslased valetavad teile, hoiduge nostalgia maomürgi eest," ütles Pécresse oma pooldajaile, pidades silmas oma peamisi konkurente, parempopulistliku Rahvusliku Ürituse (varasema Rahvusrinde) presidendikandidaati Marine Le Peni ja teist parempopulistlikku kandidaati Eric Zemmouri.
Pécresse konkureerib Le Peni ja Zemmouriga teise koha pärast presidendivalimistel, mis tähendab, et tõsist konkurentsi valitsevale presidendile Emmanuel Macronile ta enam ei paku. Kui Pécresse'i kandidatuur välja kuulutati, peeti aga just teda Macroni kõige tõsisemaks konkurendiks.
Vabariiklaste kandidaadi populaarsuse languse üheks põhjuseks peetakse tema loidu kampaaniat. Seda viga üritas Pécresse nüüd parandada.
Kampaaniakõnes ütles Pécresse, et parempopulistid toovad vaid kaost ja korratust ning korda ja stabiilsust armastavatel prantslastel tasub hoida temasuguste klassikaliste konservatiivide poole. Samas kutsus vabariiklaste kandidaat rajama Euroopa Liidu piiridele müüre, et Liidu piire kindlustada.
Ka lubas Pécresse võimule saades lõpetada praeguse presidendi tsentristliku poliitika.
Pécresse'i vähest aktiivsust presidendikampaanias on teravalt kritiseerinud tema parteikaaslasest ekspresident Nicolas Sarkozy, kelle sõnul ei räägi Pécresse'st Prantsusmaal enam keegi.
Ehkki aprillis peetavate valimiste favoriidiks peetakse valitsevat presidenti Emmanuel Macroni, ei ole ta oma kandidatuuri tagasivalimiseks üles seadnudki. Prantsusmaa poliitikavaatlejate hinnangul teeb Macron seda lähiajal.
|
Prantsusmaa konservatiivide presidendikandidaat alustas kampaaniüritustega
|
https://www.err.ee/1608499355/prantsusmaa-konservatiivide-presidendikandidaat-alustas-kampaaniuritustega
|
Prantsusmaa konservatiivse Vabariiklaste Partei presidendikandidaat Valérie Pécresse korraldas esimese suurema kampaaniaürituse, et suurendada oma viimasel ajal vähenema hakanud populaarsust.
|
"See on aine, millest võib kirjutada lõputult ning ma pean armastust kindlasti üheks oma elu suurimaks edasiviivaks jõuks ja inspiratsiooni allikaks," sõnas ta ning lisas, et nende lauludega teebki ansambel ühele armastuse loole justkui tiiru peale.
Albumil musitseerivad lisaks Ingrid Rabile veel Mathei Florea, Johannes Laas, Robert Nõmmann, Ramuel Tafenau, Allan Järve, Tobias Tammearu ning Artur Kiik.
Ingrid Rabi Groupi näeb laval märtsikuus, mil toimub tänavune Tudengijazzi festival.
|
Noor muusik Ingrid Rabi avaldas albumi "Circle of Love"
|
https://menu.err.ee/1608499370/noor-muusik-ingrid-rabi-avaldas-albumi-circle-of-love
|
Noor jazz -muusik Ingrid Rabi avaldas esmaspäeval lühialbumi "Circle of Love". Albumi köidab Rabi sõnul üheks tervikuks lugude temaatika – armastus.
|
Kumu kunstimuuseumi direktori Kadi Polli sõnul on kestliku ja rohelise mõtteviisiga muuseumiks saamise teel oluline mõelda väga mitmes suunas, olgu selleks siis näituste kujunduses kasutatud materjalide eluea pikendamine või muutused töötajate, kunstnike ja külastajate tegutsemises.
"Kumu on esimese muuseumina Eestis taotlemas ka Rohelise Muuseumi sertifikaati," märkis Polli. Kumu kunstimuuseumi kestliku arengu põhimõtete ja seda mõtestava näituseprojektiga "Kunst antropotseeni ajastul" saab tutvuda muuseumi kodulehel.
Sünnipäevanädala programm hõlmab praegu avatud näitustega seotud programmi. Neljapäeval, 17. veebruaril toimub näituse "Jeremy Shaw. Phase Shifting Index" lõpetamine, mille raames on publikul võimalik osaleda näituse tutvustusel ja liikumise töötoas "Techno Praxis: klubitantsu praktika", mida juhendab Üüve-Lydia Toompere.
Reede, laupäev ja pühapäev on pühendatud eri näitustele. Siis saab osaleda Liis Pählapuu kuraatorituuril näitusel "Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad", kuulata seto leelokoori Leelokandja etteastet, lüüa kaasa märkmiku köitmise töötoas, mida viib läbi IKIGI @köitegaraaž ning tutvuda värske väljapanekuga "Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis".
Info ja täpsem kava asuvad muuseumi kodulehel ja Facebookis. Vastavalt valitsuse ja Terviseameti nõuetele palutakse muuseumis kanda maski ning esitada nakkusohutust tõendav dokument.
|
Kumu keskendub 16. sünnipäeval roheteemadele
|
https://kultuur.err.ee/1608499361/kumu-keskendub-16-sunnipaeval-roheteemadele
|
Kumu kunstimuuseum tähistab oma 16. sünnipäeva, mis lähtub seekord rohetemaatikast: kõik töötoad, ekskursioonid ja eriüritused tõukuvad keskkonna, selle ajaloo ja tuleviku teemast.
|
Enne Peterburi turniiri võitmist asus Kontaveit üheksandal kohal. Oma kuuenda turniirivõidu teeninud Kontaveit alistas pühapäeval kolm tundi kestnud finaalis kreeklanna Maria Sakkari (WTA 8.) 5:7, 7:6 (4), 7:5. Eestlanna on nüüd võitnud siseväljakutel 20 matši järjest ning temast sai kuues mängija, kes on seda pärast 1990. aastat suutnud.
Naiste maailma edetabeli liidrina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgneb valgevenelanna Arina Sabalenka. Kolmas ja neljas on tšehhitarid Barbora Krejcikova ja Karolina Pliskova. Viiendal kohal Kontaveidi ees on hispaanlanna Paula Badosa.
|
Kontaveit tõusis maailma edetabelis karjääri kõrgeimale kohale
|
https://sport.err.ee/1608499364/kontaveit-tousis-maailma-edetabelis-karjaari-korgeimale-kohale
|
Eesti esireket Anett Kontaveit tõusis väskelt avaldatud naiste tennise maailma edetabelis kolm kohta ja asub nüüd karjääri kõrgeimal kuuendal kohal. Kaia Kanepi hoiab endiselt 62. positsiooni.
|
Rahvusvahelise testimisagentuuri ITA teatel leiti Valijeva organismist detsembris keelatud südameravimi trimetatsidiini jälgi. Kuna proov võeti enne olümpiamänge, oli otsustusõigus Venemaa antidopinguagentuuril (RUSADA), mitte rahvusvahelisel olümpiakomiteel ROK-il; 9. veebruaril andis Valijeva RUSADA distsiplinaarkomisjonile selgitusi ja samal õhtul otsustas RUSADA tema ajutise keelu tühistada.
ROK ja üleilmne antidopinguagentuur WADA vaidlustasid RUSADA otsuse reedel, rahvusvaheline uisuliit ISU laupäeva hommikul. CAS pidas oma istungi pühapäeval ning teatas päev hiljem, et Valijeva võib siiski teisipäeval algavas naiste üksiksõidus osaleda.
Paneeli juhtis spordiadvokaadina enam kui 20 aastat töötanud itaallane Fabio Iudica, vahekohtunikeks olid sloveen Vesna Bergant Rakocevic ja ameeriklane Jeffrey Benz, kes on töötanud mitmete venelaste dopingukaasuste juures.
CAS toonitas otsust avalikustades, et Valijeva kuulub oma vanuse tõttu WADA koodeksi alusel n-ö "kaitstud isikute" sekka.
"Paneel võttis arvesse aususe, proportsionaalsuse ja korvamatu kahju tekitamise aluspõhimõtteid. Sportlane ei andnud Pekingi olümpiamängudel positiivset dopinguproovi ja võtta temalt võimalus OM-il edasi võistelda tekitaks talle korvamatut kahju," kirjutas CAS esmaspäeval.
Lisaks toonitas CAS, et proovi andmise ja selle tulemusest teavitamise vahele jäi liialt pikk aeg, mis ei ole olümpiamängudel võistlemiseks valmistuva sportlase süü.
Lõplik otsus dopingureeglite rikkumise osas tehakse hiljem.
Rahvusvahelise olümpiakomitee esindaja Mark Adams ütles enne CAS-i otsuse avalikuks tulemist, et võistkonnavõistluse, kus Valijeva aitas Venemaa olümpiakomitee koondise võidule, medalite saatus selgub ilmselt pärast olümpiat. "See ei leia tõenäoliselt nende mängude ajal lahendit. See on kahetsusväärne, aga peame protsessi järgima," ütles Adams.
|
CAS: Valijeva võib Pekingi OM-il üksiksõidus võistelda
|
https://sport.err.ee/1608499352/cas-valijeva-voib-pekingi-om-il-uksiksoidus-voistelda
|
Rahvusvaheline Spordiarbitraaž CAS lubab detsembris positiivse dopinguproovi andnud 15-aastasel Venemaa iluuisutajal Kamilla Valijeval siiski Pekingi olümpiamängudel naiste üksiksõidus osaleda.
|
"Eesti, Läti ja Leedu on otsustanud OSCE Viini dokumendi riskide maandamise mehhanismist lähtuvalt kokku kutsuda täiendavad konsultatsioonid Valgevenega, kus saavad osaleda ka teised huvitatud OSCE osalisriigid. Kohtumine on plaanitud toimuma esmaspäeval, 14. veebruaril OSCE eesistuja Poola juhtimisel," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Liisa Toots ERR-ile.
Balti riigid said reedel Valgevenelt vastuse oma päringule, milles nad küsisid andmeid seal alanud ühisõppuste kohta Venemaaga, kuid välisministeeriumi hinnangul ei saanud vastust piisavaks pidada.
"Valgevene vastus kolme Balti riigi päringus esitatud konkreetsetele küsimustele jäi ebapiisavaks ning ei näidanud üles soovitud läbipaistvust seoses õppuse eesmärkide, mahu ja seal osalevate vägede tegevusega," tõdes Toots.
Sarnast mehhanismi otsustas nädalavahetusel Venemaa suhtes kasutada ka Ukraina, mis päris Venemaalt aru vägede koondamise kohta oma piiridele.
"Olemasolevate läbipaistvusmeetmete maksimaalne rakendamine on tänases julgeolekuolukorras oluline, kuid need saavad toimida vaid siis, kui kõik osapooled näitavad üles avatust ja valmisolekut sisukaks dialoogiks," märkis välisministeeriumi esindaja.
Leedu saatis kolmapäeval Balti riikide nimel Valgevenele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi alusel järelepärimise seoses seal 10.-20. veebruari peetavate Vene-Valgevene ühisõppustega.
Väljaanne DefenseNews teatas neljapäeval, et Balti riigid nõuavad Valgevenelt õppuste kohta detailset ülevaadet, muuhulgas selles osalevate sõjaväelaste, tankide, soomukite, suurtükkide ja raketipatareide arvu, kavandatavat väljalendude arvu osalevate sõjalennukite kohta ning kiirreageerimisüksuste suurust, ütles Eesti Washingtoni-saatkonna esindaja väljaandele.
Venemaa ja Valgevene relvajõudude ühisõppuste "Sojuznaja Rešimost 2022" (Liitlaslik Otsustavus) eesmärk on Vene kaitseministeeriumi teatel välja töötada kaitseoperatsioon välisagressiooni mahasurumiseks ja tõrjumiseks, samuti terrorismi vastu võitlemiseks ja liitriigi huvide kaitsmiseks.
USA nimetas aga õppust pingeid õhutavaks tegevuseks, olukorras, kus pinged on niigi suured seoses Ukraina piiridel toimuvaga. Venemaa on korduvalt eitanud plaani Ukrainat rünnata, kuigi Moskva on Ukraina piiridele koondanud väidetavalt juba 120 000 sõjaväelast ning hulgaliselt relvastust.
Vene sõjavägi saatis õppuste ajaks Kaug-Idast Valgevenesse kaks õhutõrje raketisüsteemide S-400 divisjoni. Moskva teatel osalevad õppustel ka 12 hävitajat Su-35 ja raketisüsteem Pantsir.
Jaanuari lõpus ütles Valgevene kindral Viktor Gulevitš, et pärast õppust lahkub Vene sõjavägi Valgevenest ning Euroopa naabritele pole mingisugust ohtu. Sama kinnitas sel nädalal Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.
NATO teatel on Valgevenes suurim hulk Vene vägesid pärast külma sõja lõppu.
|
Balti riigid kutsusid Valgevene esmaspäevaks õppuste kohta aru andma
|
https://www.err.ee/1608499319/balti-riigid-kutsusid-valgevene-esmaspaevaks-oppuste-kohta-aru-andma
|
Balti riigid kutsusid Valgevene esindajad esmaspäeval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) kohtumisele, et nõuda täpsemat infot seal toimuvate ühisõppuste kohta Venemaaga.
|
"Nõuame valitsuselt hoiakute muutmist autojuhtide suhtes, keda ei saa kohelda lüpsilehmadena," ütles meeleavalduste korraldaja Leevi Ruotsalainen. Korraldaja sõnul ei piirdu autojuhtide probleemid sugugi ainult ootamatult kõrgele tõusnud kütusehindadega.
Eeskätt nõuavad protestijad kütuseaktsiisi langetamist. Autojuhid rõhutavad, et kütusehind ei löö neid ainult otseselt, vaid ka kaudselt, sest kallinevad kõik kaubad, mida raskeveokitega veetakse. See aga tähendab vedude vähenemist.
Tegu on esimese korraga, mil veokijuhtide protestid laienevad pealinnast väljapoole.
Protestiürituse korraldajad eitavad seoseid mitmele poole maailma levinud Vabaduse Konvoi meeleavaldustega. Korraldajate sõnul pole neil Vabaduse Konvoiga mitte mingit pistmist, peale meeleavalduste välise sarnasuse.
Politsei teatel on nad mitmel pool Soomes saanud taotluse meeleavaldust korraldada soovivailt veokijuhtidelt. Esialgu on aga veel vähe infot selle kohta, kuidas meeleavaldused välja nägema hakkavad.
Seekordsete protestide korraldajate varasemad meeleavaldused on politsei teatel toimunud viisakalt ning suuri etteheiteid politseil protestijaile ei ole. Pahaks võib panna vaid autosignaalidega pidevat tuututamist, mis jalakäijate kõrvakuulmise tõsisele proovile paneb.
|
Soome autojuhid plaanivad meeleavaldusi
|
https://www.err.ee/1608499295/soome-autojuhid-plaanivad-meeleavaldusi
|
Kõrgete kütusehindade vastu protestivad veokijuhid plaanivad Soomes eeloleval nädalavahetusel 11 paikkonnas tänavaile tulla.
|
Rütmitantsus 90,83 punkti kogunud ja nõnda oma maailmarekordit 0,80 silmaga nihutanud Prantsusmaa duo oli parim ka esmaspäevases vabatantsus, kuigi seal jäädi oma tippmargile (136,58) 0,43 punktiga alla.
Koondskoor 226,98 on aga siiski 0,37 punktiga parem kui Papadakise ja Cizeroni alates 2019. aastast kehtinud senine maailmarekord ning tõi neile nelja aasta taguse pettumuse - hõbemedalite - järel nüüd olümpiavõidu.
Pekingis sõitsid end hõbedale venelased Viktoria Sinitsina - Nikita Katsalapov (220,51 punkti), pronksile tuli USA paar Madison Hubbell - Zachary Donohue (218,02).
Papadakis ja Cizeron on nüüd võitnud sisuliselt kõik, mis võita saab: lisaks olümpiavõidule kuulub nende auhinnakappi neli MM- ja viis EM-tiitlit, kahel korral on võidutsetud GP-finaalis.
|
Maailmarekordit nihutanud Prantsusmaa paar sai ihaldatud olümpiakulla
|
https://sport.err.ee/1608499304/maailmarekordit-nihutanud-prantsusmaa-paar-sai-ihaldatud-olumpiakulla
|
Prantsusmaa jäätantsupaar Gabriella Papadakis - Guillaume Cizeron krooniti Pekingis olümpiavõitjateks uut maailmarekordit tähistava 226,98 punktiga.
|
Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnul on Venemaa ignoreerinud OSCE kaudu talle esitatid ametlikku pöördumist põhjendada vägede koondamist piirile. Järgmise sammuna tulebki Kuleba sõnul korraldada lähima 48 tunni jooksul kohtumine, et Venemaa tegevuses selgust saada.
Kui Venemaa on oma julgeoleku tagamise juttudes tõsiseltvõetav, peab ta täitma sõjalise läbipaistvuse kohustust ja suurendama julgeolekut kõigi jaoks, kirjutas Kuleba Twitteris. Sestap kiireid kõnelusi Moskvaga soovitaksegi.
Venemaa eitab täielikult plaane Ukrainale kallale tungida, ehkki kahe riigi piirile on koondatud juba väidetavalt 140 000 sõdurit. Paljud lääneriigid on hoiatanud Venemaa agressiivsete kavatsuste eest. USA hinnangul võib Venemaa alustada õhurünnakuid Ukrainale iga hetk.
NATO, USA ja Ühendkuningriik rõhutavad, et Ukriana piiriäärse olukorra destabiliseerimise taga on Venemaa.
Nii märkis eile ka Saksamaal äsja tagasivalitud president Frank Walter Steinmeier, kes kutsus Venemaa presidenti siduma lahti silmust Ukraina kaela ümbert. See näitab suuremat selgust Berliini positsioonis, mida on kritiseeritud liigses pehmuses Moskva suhtes.
Saksa kantsler Olaf Scholz sõidab esmaspäeval Kiievisse, et kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, ja teisipäeval Moskvasse, et kohtuda Putiniga.
Kantsler teeb selgeks, et Euroopa Liidu, USA ja Suurbritannia ühtsust ei tohiks alahinnata ning et vägede kogunemist saab tõlgendada ainult ohuna, ütles Saksa valitsusallikas.
USA president Joe Biden ja tema Ukriana kolleeg Volodõmõr Zelensky leppisid pühapäeval peetud telefonivestluses kokku vajaduses taotleda "diplomaatiat ja heidutust".
Sellele vastanud Vene välisminister Sergei Lavrov leiab, et kõik see on hüsteeria ja propaganda või nagu ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, et need on anglosaksid, kes vajavad sõda.
Venemaa üsna otsekohene suursaadik Rootsis Viktor Tatarintsev ütles ebaviisakas sõnastuses ajalehele Aftonbladet antud intervjuus, et Moskva ei hooli sanktsioonidest. "Meil on juba nii palju sanktsioone olnud, aga need on meie majandusele ja põllumajandusele positiivselt mõjunud," ütles veterandiplomaat ja tõi näite: "Meil ei ole Itaalia ega Šveitsi juustu, kuid oleme õppinud Itaalia ja Šveitsi retseptide järgi tegema sama häid Vene juustusid."
Uued sanktsioonid ei ole midagi positiivset, kuid mitte nii hullud, kui lääs sellel kõlada laseb, ütles Tatarintsev ja süüdistas läänt vene mentaliteedi mittemõistmises. Mida rohkem lääs surub, seda tugevam on Venemaa reaktsioon, ütles ta.
Sõjaväeametnike sõnul on Ukraina liitlaste abiga aga oluliselt tugevdanud oma relvajõude, eelkõige USA ja Suurbritannia tankitõrjesüsteemide ning Türgi droonidega. Leedust saabus pühapäeval lennuk Stingeri õhutõrjeraketisüsteemide ja laskemoonaga.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas ka, et kutsub USA presidendi Joe Bideni Kiievit külastama.
|
Ukraina tahab 48 tunni jooksul OSCE-s kohtumist Venemaaga
|
https://www.err.ee/1608499265/ukraina-tahab-48-tunni-jooksul-osce-s-kohtumist-venemaaga
|
Ukraina teatas pühapäeva õhtul, et soovib 48 tunni jooksul Euroopa Julgeoleku- ja Koostöörganisatsiooni (OSCE) raames kõnelusi Venemaaga, et küsida selle vägede koondamise kohta oma piiridele.
|
36-aastane Calgaryst pärit Humphries võidutses naiste kahebobis nii Vancouveri kui Sotši mängudel, aga esitas 2018. aastal Kanada alaliidu vastu ahistamissüüdistuse ning on pärast seda esindanud USA-d.
Esmaspäeval edestas Humphries nelja laskumise kokkuvõttes hõbedale tulnud ameeriklannat Elana Meyers Taylorit 1,54 sekundiga, temast 22 sajandiku kaugusele jäi kanadalanna Christine de Bruin.
Sealjuures pidi Meyers Taylor OM-i avatseremoonial kandma USA lippu, aga andis Pekingisse jõudes positiivse koroonatesti ja pidi koos abikaasa ning pojaga 9. veebruarini isolatsioonihotellis viibima.
Naiste ühebobi oli olümpiamängude kavas esmakordselt.
|
Kanadale kaks OM-kulda toonud sportlane võidutses uuel alal USA värvides
|
https://sport.err.ee/1608499274/kanadale-kaks-om-kulda-toonud-sportlane-voidutses-uuel-alal-usa-varvides
|
Pekingi taliolümpiamängude uuel medalialal, naiste ühebobil, tuli esimeseks olümpiavõitjaks USA-d esindav Kaillie Humphries.
|
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsiooni direktor Indrek Sirbi sõnul on Eesti riik jälginud Ukraina piiride lähedal toimuvat kaua ja olnud tihedas infovahetuses oma liitlastega.
"Kuna olukord on viimastel päevadel pingestunud, anname valitsuse liikmetele uuendatud ülevaate Venemaa rünnaku ohu kohta Ukrainale," ütles Sirp. "Venemaa on koondanud Ukraina piiridele ja Valgevenesse piisavalt lahingvalmis relvajõudusid, et alustada ulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu."
Sirp rõhutas, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole, kuid Venemaa sõjategevuse suurendamisega Ukrainas kaasnevad mõjud kogu Euroopale, seal hulgas Eestile. Arvestatavad mõjud võivad kaasneda küberturvalisuse, energeetika, majanduse ja siseturvalisuse vallas ning arvestada tuleb võimalike sõjapõgenikega.
Murettekitava olukorra tõttu Ukraina piiril uuendas välisministeerium Ukrainasse reisimise hoiatust Eesti inimestele. Venemaa sõjalise tegevuse suurenenud ohust tulenevalt ei ole soovitatav ilma tungiva vajaduseta Ukrainasse minna. Juba kohapeal olles tuleb kaaluda Ukrainas viibimise olulisust ja võimalusel pöörduda tagasi Eestisse.
Rahvusvaheline meedia teatas pühapäeval USA Luure Keskagentuur (CIA) ja kaitseministeerium (Pentagon) saanud enda valdusesse info Venemaa koostatud detailsetest plaanidest Ukraina ründamiseks, rünnakuplaan on kavandatud algava nädala kolmapäevaks.
|
Valitsus kogunes arutama julgeolekuolukorda
|
https://www.err.ee/1608499283/valitsus-kogunes-arutama-julgeolekuolukorda
|
Peaminister Kaja Kallas kutsus valitsuse liikmed esmaspäeval kell kaheksa algavale kabinetinõupidamisele, et arutada julgeolekuolukorda. Valitsuse liikmed saavad ülevaate viimastest arengutest ja kõne all on Eesti valmisolek olukorraks, kui Venemaa ründab sõjaliselt Ukrainat, teatas valitsuse pressiteenistus.
|
"Kui Ukraina vastu pannakse toime sõjaline agressioon, mis ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, tuleb meil koos oma NATO ja Euroopa liitlastega viivitamatult käiku lasta hoolikalt ettevalmistatud sanktsioonid," ütles Scholz enne Ukrainasse reisimist.
Scholz ei täpsutanud, millised sanktsioonid kehtestatakse. Varem on USA ja EL aga teada andnud Venemaa pankade vastu kavandatud sanktsioonidest. Samuti jääb ilmselt pikaks ajaks ootele gaasijuhtme Nord Stream 2 käikulaskmine.
Scholz kavatseb mõlemal kohtumisel edastada ka sõnumi, et Euroopa on Venemaa agressiivsete plaanide vastu ühtselt.
Venemaad hoiatas ka Saksamaa värskelt tagasivalitud president Frank-Walter Steinmeier, kes soovitas Venemaal silmuse Ukraina kaela ümbert taas lahti siduda.
|
Saksamaa liidukantsler sõidab Vene-Ukraina piiripingeid leevendama
|
https://www.err.ee/1608499271/saksamaa-liidukantsler-soidab-vene-ukraina-piiripingeid-leevendama
|
Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz kohtub esmaspäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja teisipäeval Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kuid valitsusallikate teatel konkreetseid tulemusi neilt kohtumistelt ei oodata.
|
"See on selge sõnum parlamendile, et me ei lepi praeguste seadustega," ütles Šveitsi rahvusringhäälingule RTS kodanikeühenduse Addiction Switzerland direktor Grégoire Vittoz. Vittozi sõnul näitasid šveitslased referendumil, et nad tahavad kaitsta oma lapsi.
Stefanie de Borba Vähivastasest Liigast ütles infoagentuurile AFP, et inimesed on aru saanud, kuidas tervis on tähtsam majandushuvidest. Uut ja ranget seadust pooldas 56 protsenti hääletanutest enamuses Šveitsi kantonites.
Kõige tugevamini olid suitsureklaami vastu itaalia- ja prantsuskeelsed kantonid ning linnapiirkonnad. Saksakeelsete kantonite hulgas leidus neidki, mis hääletasid uue seaduse vastu.
"Täna räägime sigarettide reklaamikeelust, homme tahame keelata liha- ja alkoholireklaami," ütles RTS-le senaator Neuchatelist Philippe Bauer. Keelu vastaste sõnul on seda sotsiaalmeediaajastul ka väga raske ellu viia.
Suitsetab iga neljas šveitslane ning uuringute kohaselt on suitsetajaid keskmisest veidi rohkem just noorte hulgas. Uuringud näitavad ka, et suurem osa suitsetavaid šveitslasi alustas suitsetamist juba alaealisena.
|
Šveitsi kodanikud hääletasid tubakatoodete reklaamikeelu poolt
|
https://www.err.ee/1608499268/sveitsi-kodanikud-haaletasid-tubakatoodete-reklaamikeelu-poolt
|
Šveitslased võtsid referendumil vastu seaduse, mis keelab tubakatoodete reklaami pea täielikult, ehkki saksakeelsetes kantonites oli palju ka keelu vastaseid.
|
Resolutsiooniga rakendatakse ekspordikeeld, mis jätab Pyongyangi ilma umbes ühest miljardist dollarist tuludest aastas.
Sanktsioone toetas ka Põhja-Korea tähtsaim liitlane Hiina.
USA koostatud resolutsioonikavandis pannakse ette kehtestada Pyongyangile teatud toodete ekspordikeeld. See puudutaks muu hulgas kivisütt, pliid, rauamaaki, kala ja muid mereande.
Diplomaatiliste allikate andmeil võiks keeld rakendumise korral viia umbes kolmandiku Põhja-Korea iga-aastasest kolme miljardi dollari suurusest eksporditulust.
Sanktsioonide eesmärk on sundida Põhja-Koread loobuma tuuma- ja raketikatsetustest.
Sanktsioonikavand ei näe ette kärpeid Põhja-Korea naftaimpordis, samas lisatakse piiranguid tehnoloogiaimpordile.
Hiina välisminister Wang Yi ütles pühapäeval, et kutsus Põhja-Koread pidama kinni ÜRO resolutsioonidest ning lõpetama "rahvusvahelise üldsuse hea tahte provotseerimise" raketistartide ja tuumakatsetustega.
Wang ütles Manilas toimuvatel regionaalkõnelustel pärast kohtumist Põhja-Korea välisministri Ri Yong-hoga, et kutsus Pyongyangi säilitama rahu ja hoiduma ÜRO resolutsioonide rikkumisest.
Ühtlasi kutsus Wang Ühendriike ja Lõuna-Koread lõpetama "olukorra pingestamist" Korea poolsaarel ning märkis, et kõik pooled peaksid jätkama läbirääkimisi.
|
ÜRO julgeolukunõukogu kiitis Põhja-Korea sanktsioonideresolutsiooni heaks
|
https://www.err.ee/611353/uro-julgeolukunoukogu-kiitis-pohja-korea-sanktsioonideresolutsiooni-heaks
|
ÜRO julgeolekunõukogu kiitis laupäeval ühehäälselt heaks USA esitatud resolutsioonieelnõu, mis näeb ette sanktsioonide olulise karmistamise Põhja-Korea suhtes.
|
Esimese veerandi tosina punktiga kaotanud, kuid teisel perioodil mängu tagasi tulnud Eesti suutis viimasel kümnel minutil mõnepunktilist edu hoida ja alustas valiksarja väärt võiduga.
Rain Veideman panustas Eesti võitu 26 punktiga, Kristjan Kanguri nimele jäi 14 silma. Kaotajate parim oli 26 punkti visanud Vojdan Stojanovski.
Eesti koondis tabas 13 kaugviset vastaste kuue vastu ning tabas võitis lauavõitluse 37:33.
Eesti jaoks jätkub eelvalikturniir kolmapäeval kodus Kosovo vastu, kes sai samuti esimeses voorus kodus Makedooniast jagu.
|
Eesti korvpallikoondis naaseb Makedooniast väärt võiduga
|
https://sport.err.ee/611367/eesti-korvpallikoondis-naaseb-makedooniast-vaart-voiduga
|
Eesti meeste korvpallikoondis alistas 2019. aasta MM-eelvalikturniiri avamängus võõrsil Makedoonia 80:76 (17:29, 26:13, 20:19, 17:15).
|
Heitluses teisele kohale edestas teine etiooplanna, kolmekordne olümpiavõitja Tirunesh Dibaba (31.03,69) keenialannat Agnes Jebet Tiropit (31.03,50).
Kaheksa hulka mahtusid veel keenialanna Alice Aprot Nawowuna (31.11,86), hollandlanna Susan Krumins (31.20,24), ameeriklanna Emily Infeld (31.20,45), keenialanna Irene Chebet Cheptai (31.21,11) ja ameeriklanna Molly Huddle (31.24,78).
|
Almaz Ayana ei andnud 10 000 meetris konkurentidele mingit sõnaõigust
|
https://sport.err.ee/611366/almaz-ayana-ei-andnud-10-000-meetris-konkurentidele-mingit-sonaoigust
|
Londoni MM-i naiste 10 000 meetri jooksus teenis ülivõimsa võidu etiooplanna Almaz Ayana (30.16,22, maailma hooaja tippmark), kes võitis mullu Rio de Janeiro olümpial nii 5000 kui ka 10 000 meetri jooksu.
|
Metsa debüüt Breda eest tuli kontrollmängus Frank Liivaku kasvatajaklubi Almere City vastu, kes alistati 3:1. Mets sekkus vahetusest 62. minutil, kui seis oli 2:0, vahendab Soccernet.ee.
Dmitrijev visati kohe tulle liigamängus ja poolkaitsjast vanameister tegi Hönefossi 3:1 võidumängus Vidari üle kaasa kõik 90 minutit. 2:0 eduseisu haaranuna lubati vastasel küll poolajaks üks tagasi lüüa, kuid teisel poolajal kallutati mäng siiski enda kasuks.
Hönefoss tõuseb võiduga Norra tugevuselt kolmandal liigatasemel väljalangemistsoonist veidi kaugemale, kuid väga kindlalt ennast veel tunda ei saa. Metsa ja Breda jaoks algab Hollandi kõrgliigahooaeg järgmisel nädalavahetusel.
|
Võidukad debüüdid: Mets ja Dmitrijev kandsid esimest korda uue klubi värve
|
https://sport.err.ee/611359/voidukad-debuudid-mets-ja-dmitrijev-kandsid-esimest-korda-uue-klubi-varve
|
Eesti jalgpallikoondislased Karol Mets ja Aleksandr Dmitrijev tegid uute koduklubide eest debüüdid, aidates vastavalt NAC Breda ja Hönefossi võidule.
|
Eelmises voorus ootamatult Viljandi Tulevikule kaotanud Levadia haaras 4:0 eduseisu juba pisut enam kui poole tunniga (10. Joao Neto Morelli, 19. Ingemar Teever, 23. Mark Oliver Roosnupp, 31. Jevgeni Kobzar).
Teisel poolaja lõi Morelli veel kaks väravat (56. ja 76. minutil) ning jõudis kübaratrikini. Lisaks kostitasid kesk-eestlasi ka Pavel Marin (69.) ja Rimo Hunt (87.).
Sarnase väravaralli pakkus Pärnus liiga liider Tallinna Flora, kes alistas kohaliku Vapruse 8:1. Kaks väravat lõi Rauno Sappinen (8. ja 79. minutil), ühe lisasid Zakaria Beglarišvili (12.), Rauno Alliku (13.), Martin Miller (21.), Brent Lepistu (34.), Roman Sobtšenko (68.) ja German Šlein (90+2.).
Tabeliseis 22. vooru järel: 1. Tallinna FC Flora 58 punkti, 2. Tallinna FC Levadia 51, 3. Nõmme Kalju FC 51, 4. FCI Tallinn 39, 5. JK Narva Trans 25, 6. Tartu JK Tammeka 24, 7. JK Sillamäe Kalev 22, 8. Paide Linnameeskond 17, 9. Viljandi JK Tulevik 16, 10. Pärnu JK Vaprus 9.
|
Levadia ja Flora kostitasid vastaseid kaheksa väravaga
|
https://sport.err.ee/611331/levadia-ja-flora-kostitasid-vastaseid-kaheksa-varavaga
|
Tallinna Levadia teenis jalgpalli Premium liigas väga suure võidu, kui alistas Paide Linnameeskonna lausa 8:0.
|
Farah' ettevalmistust 5000 meetriks ei tee lihtsamaks asjaolu, et eilses jooksu viimasel ringil oli tal kontakt keenialase Paul Tanuiga, mistõttu vajas briti jalg kolme õmblust. "Ma sain mõned kriimud ja mõned sinikad, aga kui ma piisavalt puhkan, siis see on võimalik. Ma usun sellesse," lausus Farah BBC-le.
Neljakordne olümpiavõitja lisas, et seekordne 10 000 meetri jooks oli tema karjääri raskeim. "Kui minna oli veel 3000 meetrit, siis mul oli valus, olin väsinud ja palju asju toimus korraga, rohkelt küünarnukihoope. Vaimses plaanis täiesti segane jooks," lausus Farah.
34-aastane Farah on võitnud nüüd MM-idelt kuus kuldmedalit: pooled 5000 ja pooled 10 000 meetris. Võimalik triumf 5000 meetri distantsil oleks talle juba neljas järjest.
|
Mo Farah' jalg vajas pärast MM-tiitlit kolme õmblust
|
https://sport.err.ee/611322/mo-farah-jalg-vajas-parast-mm-tiitlit-kolme-omblust
|
Eile taas meeste 10 000 meetri jooksu maailmameistriks tulnud Mo Farah usub, et on võimeline Londoni publiku ees duubli sooritama ehk võitma ka 5000 meetris.
|
Tema võiduseeria koosnes sõidukohtadest 4, 12, 33, 8, 5, 1, 2, 1, 1, 4, 4. Hõbemedali sai soomlane Lucas Karlemo ja pronksmedali venelane Dmitry Golovkin. Esikümnes lõpetas seitsmendana Hugo Vaino (ROPK).
Tüdrukute arvestuses lõpetas regati üheksanda Liis Annus (ROPK).
|
Eesti purjetaja tuli noorteklassi maailmameistriks
|
https://sport.err.ee/611337/eesti-purjetaja-tuli-noorteklassi-maailmameistriks
|
Rootsis Helsingborgis 30. juulist 5. augustini peetud purjetamise noorteklassi Zoom8 maailmameistrivõistlustel võitis poiste seas esikoha Jakob Haud (ROPK).
|
Rio olümpia seitsmes saabus Londonisse isikliku rekordiga 1.87, kuid 1.74 pealt alustanud kuubalanna ületas teisel katsel 1.89, seejärel kolmandal üritusel 1.92 ja teisel katsel ka 1.95. Lisaks talle lendas nii kõrgele vaid belglannast favoriit Nafissatou Thiam.
Kahe ala järel haaras Rodriguez sellega teise positsiooni, kaotades Thiamile üksnes kaheksa punktiga.
|
Kuubalanna parandas kõrgushüppes kolm korda isiklikku rekordit
|
https://sport.err.ee/611334/kuubalanna-parandas-korgushuppes-kolm-korda-isiklikku-rekordit
|
Kuuba seitsmevõistleja Yorgelis Rodriguez sai Londoni MM-i kõrgushüppes hakkama üliharuldase saavutusega, kui parandas ühe võistluse jooksul lausa kolmel korral isiklikku tippmarki.
|
Eelujumises oli Gold enda 200 m seliliujumise isiklikule rekordile väga lähedal ujudes 2.16,62. Tippmark pärineb 17-aastasel piigal nädala tagusest ajast, kui Kanada juunioride meistrivõistlustel sai ajaks 2.16,58, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Gold pääses viimasena ehk kümnendana A-finaali. Finaalis läbis ta distantsi ajaga 2.15,76 ning saavutas tubli seitsmenda koha uue võimsa tippmargiga. Alina Kendziorile kuuluvast Eesti rekordist (2.15,13) jäi Goldi lahutama veidi üle poole sekundi. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis Gold kolmandaks ning tema värske isiklik tippmark on Eesti kõigi aegade viies tulemus.
Noor tulevikulootus on Kanada täiskasvanute meistrivõistlustel veel startimas 100 m, 200 m ja 400 m vabaltujumises ning 200 m- ja 400 m kompleksujumises.
Möödunud nädalal toimusid Torontos Kanada juunioride meistrivõistlustel ning Gold tegi edukaid starte ka seal. Ta võitis 200 m vabaltujumises hõbemedali ajaga 2.03,22. Nii kiiresti ujuti seda distantsi eestlanna poolt viimati 2008 aastal. Goldist kiiremini läbi aegade on Eestis seda distantsi ujunud vaid Eesti rekordinaine Elina Partõka. Kanadas elav eestlanna võitis veel pronksmedali 100 m vabaltujumises suurepärase isikliku rekordiga ning uue Eesti hooaja tippmargiga 56.66. Näiteks temast aasta vanem Kertu Ly Alnek on seda distantsi ujunud vaid ühe sajandiku võrra kiiremini.
Isikliku tippmargini jõudis ta veel 100 m seliliujumises saades teateujumise avavahetuses kirja aja 1.03,69. Poole pikemal distantsil saavutas ta alles seitsmenda koha, kui ujus finaalis 2.17,31. Gold on hetkel juhtimas Eesti hooaja edetabelit neljal erineval distantsil.
|
17-aastane ujuja oli Kanadas väga lähedal Eesti rekordile
|
https://sport.err.ee/611327/17-aastane-ujuja-oli-kanadas-vaga-lahedal-eesti-rekordile
|
Kanadas Montrealis algasid eile neli päeva kestvad riigi meistrivõistlused, millest võtab osa ka Torontos elav ning treeniv väliseestlane Aleksa Gold. Võistluste avapäeval oli ta lähedal 200 m seliliujumise Eesti rekordile.
|
Mõlemad setid kulgesid sarnase stsenaariumi järgi - kõigepealt jäi 33-aastane sakslane murdega taha, aga võttis siis kaks Sousa pallingugeimi endale.
Kohlschreiber mängis Kitzbüheli finaalis kolmandat korda: 2012. aastal pidi ta tunnistama hollandlase Robin Haase paremust, aga tunamullu alistas prantslase Paul-Henri Mathieu. Kokku on Kohlschreiberil nüüd kaheksa ATP turniirivõitu.
28-aastane Joao Sousa on ATP turniiride finaalides mänginud üheksa korda ja vaid kaks neist võitnud: 2013. aastal Kuala Lumpuris ja üle-eelmisel aastal Valencias.
|
Kohlschreiber jäi Kitzbühelis taas ületamatuks
|
https://sport.err.ee/611325/kohlschreiber-jai-kitzbuhelis-taas-uletamatuks
|
Saksamaa tennisist Philipp Kohlschreiber (ATP 47.) võitis aastase pausi järel taas Kitzbüheli tenniseturniiri, kui alistas finaalis portugallase Joao Sousa (ATP 62.) 6:3, 6:4.
|
Eesti lõpetas sellega turniiri null väravaga, sest eilses avamängus viigistati võõrustaja Leeduga 0:0. Turniiri võitja selgitavad homme Läti ja Leedu.
Eesti naiste koondise järgmine mäng on planeeritud 17. septembrile, mil A. Le Coq Arenal võõrustatakse eksootilist Jordaania koondist.
|
Eesti naised pidi Balti turniiril lõunanaabrite paremust tunnistama
|
https://sport.err.ee/611323/eesti-naised-pidi-balti-turniiril-lounanaabrite-paremust-tunnistama
|
Eesti naiste jalgpallikoondis pidi Šiauliais peetaval Balti turniiril tunnistama teises mängus Läti selget 3:0 paremust. Vastased lõid väravad 23., 68. ja 88. minutil.
|
Võitjameeskonda kuulusid kapten Tanel Järvet, leitnant Tiit Rosenberg, seersant Lennart Komp ja kaplan Marek Marek Soop.
Luurevõistlusel tuli teiseks Scoutspataljoni I ja kolmandaks Kaitseliidu Pärnumaa maleva III võistkond.
Kapten Tanel Järveti sõnul tõi võidu väga hea meeskonnatöö. "Väga kihvt tiim on. See on kõige suurem tegur, et üldse võita selliseid võistlusi," ütles Järvet.
Esimest korda Pitka luurevõistluse ajaloos oli rajal eri riikide võitlejatest moodustatud segavõistkond. Eesti, Bosnia ja Herzegovina ning USA segavõistkond saavutas võistlusel 15. koha.
Ainus võistlusel osalenud naiskond, Naiskodukaitse Rapla ringkonna võistkond tuli 22. kohale.
Kokku lõpetas admiral Pitka luurevõistluse kakskümmend neli võistkonda kahekümne kaheksast startinust. Omavahel võtsid mõõtu Eesti, Bosnia ja Herzegovina, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Taani, Ungari ja USA riigikaitse organisatsioonide esindused.
Maailma üheks raskemaks militaarvõistluseks peetaval admiral Pitka luurevõistlusel pidid neljaliikmelised võistkonnad 1.-4. augustini läbima varjatult kontrollpunktist kontrollpunkti liikudes linnulennult ligi sada kakskümmend kilomeetrit.
Admiral Pitka luurevõistlus on rahvusvaheline sõjalis-sportlik üritus, mis toimub igal aastal erinevas Eesti piirkonnas, et vähendada Eesti võistkondade koduväljaku eelist.
Võistluse eesmärk on mõõta reaalsusele võimalikult lähedastes oludes osalejate väljaõppetaset, relvastust/varustust ning kindlasti ka moraali.
Militaarvõistluse ülem on Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, võistluste peakohtunik on Soome reservohvitser kapten Tomi Haimelin.
Võistluse peakorraldaja on Kaitseliit, ettevalmistusele ja läbiviimisele on kaasatud nii kaitsevägi, Erna selts, reservohvitseride kogu, laskurliit kui teised organisatsioonid.
|
Pitka luurevõistluse võitis Kaitseliidu Tallinna maleva I võistkond
|
https://www.err.ee/611324/pitka-luurevoistluse-voitis-kaitseliidu-tallinna-maleva-i-voistkond
|
Surjus reedel lõppenud admiral Pitka luurevõistluse võitis Kaitseliidu Tallinna maleva I võistkond.
|
25-aastasele Teunsile oli see hooaja teiseks mitmepäevasõidu võiduks, sest eelmisel nädalal triumfeeris ta ka Valloonia velotuuril. Kevadel tuli ta Le Fleche Wallonne ühepäevasõidul kolmandaks.
Punktiarvestuses võitis Poolas slovakk Peter Sagan (Bora - Hansgrohe), mägedes itaallane Diego Rosa (Sky) ja võistkondlikult belglaste Lotto Soudal.
|
Belglane võitis teise mitmepäevasõidu järjest
|
https://sport.err.ee/611318/belglane-voitis-teise-mitmepaevasoidu-jarjest
|
Eile lõppenud World Tour'i arvestusse kuuluva Poola velotuuri võitis belglane Dylan Teuns (BMC), kes edestas kahe sekundiga kohalikku lemmikut Rafal Majkat (BORA - Hansgrohe) ja kolme sekundiga viimase etapi võitnud hollandlast Wout Poelsi (Sky).
|
Kolm tuntud meeskunstnikku – üks eestlane ja kaks soomlast on valinud ühise väljapaneku teemaks maskuliinsuse. Ivo Lille nimi ei vaja ei eesti, aga ka laiemale kunstipublikule eraldi tutvustamist, teda tuntakse eelkõige võimsate, veenvate, aga alati esteetiliste klaasist objektide ja installatsioonide kaudu. Ka Teemu Mäki ja Matti Vainio ei ole Eesti kunstiväljal uued tegijad: Vainio elab Eestis ja on viimastel aastatel esinenud Tallinnas mitmetel grupinäitustel ja näidanud oma töid ka isikunäitustel.
Teemu Mäki on eestlastele tuttav mitte ainult kunstnikuna (tema esimene suur isikunäitus oli Tallinnas Rotermanni soolalaos 2002. aastal), ta on astunud üles lavastajana (Von Krahli teatris “Harmoonia”, 2008 jt), esinenud konverentsidel, tema luulekogu “Surelik” on eesti keeles kätte saadav. Kui Matti Vainiot on huvitanud üksikisiku ja ühiskonna suhted eelkõige isiklikust vaatenurgast, siis Mäki väljaastumised on paljuski olnud kriitilised, filosoofilis-poliitilised arutlused praeguse ühiskonna ja seda kujundavate arusaamade üle.
Teemu Mäki põhjendab valitud teemat soolilisuse aspekti järjest kasvava olulisusega: “Soolisus määrab poliitiliselt, filosoofiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt, mida tähendab olla inimene. Ma pole kindel, et see peab nii olema, kuid see on, vähemalt meie ühiskonnas nii. Isegi meie suhteliselt egalitaarne, emantsipeerunud ja pluralistlik ühiskond on ehitatud üles soolisuse stereotüüpsetele ettekujutistele: mehed käituvad niiviisi, sest see on nende loomuses, nad ei saa selle vastu. Seetõttu oodatakse naistelt sootuks midagi muud ja neile on ka märksa vähem lubatud kui meestele. Ja seetõttu ei ole siiani ühiskonnas just palju ruumi ja arusaamist nii-öelda kolmandale soola või kahe “normaalse” soo variantidele. /---/ Loomulikult eksisteerib soost tulenevaid ootusi, mida ise oleme enda ette seadnud – ma tahan olla just selline mees -, aga märksa enam on tegemist kultuuriliselt paika pandud reeglitega, mida on meile esitatud kui midagi loodusest kaasa antut, mille vastu ei saa.”
Seetõttu on vaja ka kunstis (ja kunstiga) jätkuvalt rääkida, mida tähendab mehelikkus ja naiselikkus?, milline mees või naine ma olen?, milline on minu seksuaalsus ja mida see ühiskonnas tähendab?
Matti Vainio teosed käsitlevad Vabaduse galerii teatel raskusi, üllatusi ja hämmingut, mida tema, mees kohtab, kui on hakanud mõtlema, mida tähendab olla mees: kui ta püüab vastata ootustele või mässata nende vastu.
Teemu Mäki video “Tavaline tapmine” on algselt tehtud tema lavastatud ooperi tarvis, kuid toimib ka eraldi teosena. Seal kõneletakse vägivallast: miks inimesed, peamiselt mehed tapavad. Soome juhtiv psühhiaater professor Hannu Lauerma intervjuu on kombineeritud Antti Auvineni muusika ja dokumentaalsete kaadritega. Kunstniku teine eksponeeritud teos, triptühhon “Transmehe portree (Maru Hietala)” käsitleb transseksuaalsuse problemaatikat. Portreteeritav sotsiaaltöötaja Maru Hietala on ka näitleja, ta osaleb Teemu Mäki lavastatud dokumentaaletenduses “Transformatsioonid. Maskuliinsuse ümberkirjutamine”, mida saab septembris näha Tallinnas Vabalaval.
Ivo Lille klaasist installatsioon “Jäikuse klirin” käsitleb mehelikkust abstraktsemal, kui emotsionaalselt väga mõjuval viisil. Ta on ise oma töö kohta öelnud: “Must-valge maskuliinsus idealiseerib paindumatut tugevust iga hinna eest, kuid klaasimaailmas on jäärapäisel jäikusel klirisev lõpp. Samas võivad purunemise heli ja pilt olla vägagi nauditavad.”
Näitus jääb lahti 23- augustini.
|
Kolm meest otsivad maskuliinsust
|
https://kultuur.err.ee/611283/kolm-meest-otsivad-maskuliinsust
|
Vabaduse galerii avas Ivo Lille, Teemu Mäki ja Matti Vainio näituse “Maskuliinsus”.
|
Kell 11.43 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Jõelähtme vallas Ruu-Ihasalu maantee 2. kilomeetril, kus 63-aastane mees sõitis Škoda Rapidiga vastu puud. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 18.35 sõitis 19-aastane mees Tapal Paide maantee ja Lembitu puiestee ristmikul Volkswagen Passatiga ette paremalt lähenenud mopeedile Sonik, mida juhtis 31-aastane mees. Mopeed paiskus kokkupõrkest vastu aeda. Mopeedijuht sai viga ja ta toimetati Rakvere haiglasse.
Kell 21.23 sõitis 15-aastane nooruk Harjumaal Viimsi vallas Rohuneeme tee ja Kaluri tänava ristmikul mopeediga Darbi vasakpööret tehes tagant otsa teisele sama manöövrit tegevale mopeedile Gilera, mida juhtis 15-aastane nooruk. Mõlemad juhid kukkusid ja said viga ning nad toimetati Tallinna lastehaiglasse.
Kell 1.10 sõitis juhtimisõiguseta 17-aastane noormees Rakveres Vahtra puiesteel BMW 530D-ga vastu seisvat Chrysler Voyageri. BMW juht lahkus õnnetuskohalt ja toimetati hiljem kiirabiga Rakvere haiglasse.
|
Liikluses sai viga viis inimest
|
https://www.err.ee/611320/liikluses-sai-viga-viis-inimest
|
Reedel juhtus üle Eesti neli raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku viis inimest.
|
Kahe ja poole nädala eest karikamängus skoori teinud Reintam ei jätnud ka täna midagi juhuse hooleks, vahendab Soccernet.ee.
Juba 13. minutiks oli seis tablool 1:1 ja avapoolaja lõpus, 41. minutil, lõi Reintam nurgalöögi järel peaga lõppskoori tabloole. Eesti keskkaitsja tegi kaasa täismängu.
Kui 16 meeskonnast pooltel on kaks vooru mängitud, jätkab Trinec ainsa meeskonnana kuue punkti peal. Veel kahel klubil on võimalik nende saavutust korrata.
|
Reintami võiduvärav aitas Trinecil jätkata täiseduga
|
https://sport.err.ee/611319/reintami-voiduvarav-aitas-trinecil-jatkata-taiseduga
|
Tšehhi esiliigas jätkab heas hoos Mikk Reintam ja tema koduklubi Trinec, kui 2:1 alistati täna hommikul Pribram.
|
Taaramäe sõnul kaalus ta Prantsusmaale siirdumist juba enne Katjušaga liitumist. "Kui seekord kaardid lauale pandi, siis otsustasin üsna kiiresti. Prantsusmaa ja prantslased kogu oma kiiksude ja kääksudega mulle meeldivad. Olen väga õnnelik ja kibelen juba uude aastasse," kirjutas ta oma Facebooki leheküljel.
"Meeskond ei asu kõrgeimas World Touri staatuses, seega on suurtele sõitudele saamine alati lahtine, kuid see mind ei häirinud. Ei mäleta millal viimati Jean-Rene Bernadeau (tiimi manager) meeskond Le Tour'ilt kõrvale oleks jäänud ning Cofidise kui pro cont tiimi näol oli hea kogemus olemas, st. kalender oli korralik."
Taaramäe sõnul on tal Direct Energia meeskonnas tuttavaid nii sõitjate kui ka personali seas. "Enne otsuse tegemist ma loomulikult uurisin maad ja kuulsin enamjaolt kiidusõnu. Lisaks andis ka oma soovituse meie vanameister Erki Pütsep, kes ka samas seltskonnas pedaalinud."
"Laual olid ka World Tour'i lepingud konkreetsete pakkumistega, kuid Direct Energie meelitas mu ära oma koduse õhkkonna ja agressiivse sõidutaktikaga. Vähemalt tundus, et mulle ei pakutud lepingut vaid ärilisel eesmärgil kellegi aitamiseks. Põhimõtteliselt kehtib tiimis reegel, kui oled hea, siis saad ka seda head minekut realiseerida, kuid siiski on ka Direct Energies kutte, kes hiilgavad oma võimsa talendiga."
"Näiteks sõidab seal noor prantslane Calmejane, kes vaid kahe profihooajaga on jõudnud mitmete võitudeni. Sealhulgas Vuelta Hispaania ja TDF-i etapi võitudeni ning ma olen enam kui kindel, et me pole veel päriselt selle kuti sisu näinud. Seega õnnestub kindlasti ka Direct Energies head tööd teha. Niisiis on minu kogemused kindlasti väga olulised Liljan Calmejeane'i silmas pidades," tõi Taaramäe välja.
Sel hooajal sõidab ta veel Katjuša-Alpecini ridades 10.-13. augustil peetaval Arctic Race'il, Hispaania velotuuril ilmselt mitte. "Olen nüüdseks juba igast veest ja tulest läbi käinud ning juba kõike proovinud ja kõike uurinud. Kui nüüdki vorm ei parane, siis pean vaikselt hooaega kokku hakkama tõmbama, et uuel hooajal taas tegudeni jõuda. Ent sellele ma veel mõelda ei sooviks. Käimas on veel siiski 2017 ja kui minekut jagub, siis võidusõite jagub oktoobri lõpuni."
|
Taaramäe valis taas Prantsusmaa võistkonna
|
https://sport.err.ee/611316/taaramae-valis-taas-prantsusmaa-voistkonna
|
Sel hooajal Katjuša-Alpecini esindav Eesti rattur Rein Taaramäe sõidab järgmisel hooajal Prantsusmaa kontinentaaltaseme võistkonnas Direct Energie.
|
“Astana on üks suuremaid ja kuulsamaid meeskondi ning mul on suur au selle projektiga liituda,” vahendas Rattauudised.ee Fraile sõnu. “Viimastel aastatel olen profiratturina suure sammu edasi astunud ja loodan, et see jätkub ka Astanas. Mulle meeldib meeskonna stiil ja panustamine suurtuuridele.”
2013. aastal profiks saanud Fraile tõusis esile tunamullu, kui pälvis Vueltal mägironijate arvestuses esikoha, ning Baskimaalt pärit meest hakkasid jahtima mitmed klubid. Fraile kaitses mullu Dimension Data ridades aasta viimasel tuuril parima mägironija tiitlit. Parimaks mägironijaks kerkis Fraile 2016. aastal ka Burgose tuuril, tänavu tuli ta Yorkshire’i tuuril teiseks.
Hea temposõitja Fraile on esimene uus mees, kes Astanaga järgmisel hooajal liitub. Varem pikendas Kasahstani klubi lepingut Jakob Fuglsangi, Dario Cataldo, Laurens de Vreese ja Luis Leon Sancheziga.
“Omar on väga hea mägedes ja ta tugevdab meie meeskonda suurtuuridel,” ütles Astana juht Aleksandr Vinokurov. “Omar saab hästi üles igasugustest mägedest ja on meile abiks meeskonnasõidus. Oleme Omari viimased aastad jälginud ja sel hooajal avaldas ta mujet Girol. Olen kindel, et suudab meie tiimis oma potentsiaali avada.”
|
Astana palkas Vuelta mägedekuninga
|
https://sport.err.ee/611293/astana-palkas-vuelta-magedekuninga
|
Tanel Kangerti koduklubi Astana sõlmis kahe aasta pikkuse lepingu Omar Frailega. 27-aastane hispaanlane on kaks viimast hooaega esindanud Dimension Datat. Fraile on tugev mägironija, tänavu pälvis ta esimese etapivõidu suurtuuril, olles parim Giro d’Italia 11. etapil.
|
Sten Oja koduklubiks saab uue tiimina Eesti meistrivõistlusega liituv Crosskart Racing Estonia, kus ta hakkab tegutsema nii meeskonna esisõitjana kui ka noorte tulevikulootuste abistaja ja nõuandjana.
“Soovin olla noortele eeskujuks ja innustajaks ning jagada kogemusi, mida olen aastate jooksul korjanud erinevatest võistlussarjadest, samuti koostööst rallisõitja Petter Solbergiga,” ütles Oja. “Kavatsen Crosskart Racing Estonia värvides ka ise sõita ning sel aastal palju trenni teha, et järgmisel hooajal Eesti meistritiitli eest heidelda, palju välissarjades sõitmas käia ning samuti on sihikul Põhja-Euroopa meistritiitel.”
Oja sõnul otsustas ta krosskardil võistlemise kasuks, kuna krosskardil kihutamine pakub samaväärset elamust rallikrossi tippautodega, kuid maksab oluliselt vähem.
“See kiirus, mille krosskardiga kätte saab, on võrdväärne rallikrossi tippautoga, ent auto on mõistliku hinnaga ning seda on tunduvalt kuluefektiivsem üleval pidada ja hooldada,” ütles Oja. “See on eelarveliselt ülihea väljund just alustavatele noortele, kes soovivad ühel päeval ka muudesse võistlusklassidesse siirduda.”
Sten Oja avastart toimub 5. augustil Oleg Grossile kuuluval uuel rallikrossi rajal toimuval Eesti Meistrivõistluste V etapil Kehalas. Crosskart Racing Estonia on loodud kõigile huvilistele sõiduvõimaluse ja elamuse pakkumiseks ning noorte sõitjate järelkasvu eest hoolitsemiseks. Meeskonda veavad Eesti krosskardi tipud Raul Orav ja Eero Nõgene. Krosskartide näol on tegemist koos juhiga ca 420 kg kaaluva võimsa võistlusmasinaga, mida liigutab 150 hobujõuline 750 cm3 superbike’i mootor.
|
Neljakordne Eesti meister Sten Oja naaseb suurde rallikrossi
|
https://sport.err.ee/611197/neljakordne-eesti-meister-sten-oja-naaseb-suurde-rallikrossi
|
Neljakordne Eesti ja kahekordne Põhja-Euroopa meister rallikrossis Sten Oja osaleb 5. augustil Kehalas toimuval rallikrossi Eesti meistrivõistluste viiendal etapil Xtremekartide arvestuses, kui teeb debüüdi Crosskart Racing Estonia meeskonna esisõitjana.
|
Album "Travelogue" on salvestatud 2016 oktoobris Peeter Salmela stuudios ja see ilmub IMPROTEST RECORDS leibli alt.
Three Free Radicals poolt esitletud improvisatsioon viib rännakule läbi glitchilikult mehaaniliste tekstuuride ja konarliku, põrguliku helimaastiku. Manipuleeritakse nii eelsalvestatud materjaliga kui lisatakse juurde Soo mängitud ja Milleri poolt reaalajas Kymaga töödeldud materjal.
Scott L. Miller on tuntud oma interaktiivse elektroaukustilise kammermuusika, ekosüsteemsete esinemiste ja Kyma helidisaini platformi kasutamise poolest vabas improvisatsioonis, kannab professori tiitlit St.Cloud Osariigi Ülikoolis Minnesotas ja on Ameerika Ühendriikide Elektro-Aukustilise Muusika Liidu (SEAMUS) President.
Mart Soo on Eesti kitarrist/helilooja/improviseerija, kes on loonud hulga muusikat raadiosaadetele, teatrietendustele ning filmidele. 2005. aastast alates korraldab ta koos muusik Taavi Kerikmäega improvisatsioonilise muusika ürituste seeriat IMPROTEST ning on teinud koostööd muljet valdava hulga muusikutega Euroopast, Ameerikast ning Jaapanist.
Plaati on võimalik kuulata ka digitaalselt.
|
USA-Eesti duo Three Free Radicals esitleb Kukemuru festivalil uut CD-d
|
https://kultuur.err.ee/611281/usa-eesti-duo-three-free-radicals-esitleb-kukemuru-festivalil-uut-cd-d
|
Improvisatsiooniline kooslus Three Free Radicals koondab kaht kogenud muusikut - duo moodustavad Minneapolise helilooja ja live-elektroonika artist Scott L. Miller ja äsja väärika Danske Jazziauhinna pälvinud kitarrist-helilooja Mart Soo. Täna, 5. augusti õhtul kell 21 esitlevad mehed plaati Kukemuru Ambienti festivalil.
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.