Split (3)

train · 184k rows

text stringlengths 0 388k	heading stringlengths 1 196	url stringlengths 30 223	leadin stringlengths 4 5.8k
Nelja vooru järel on Liverpoolil esimesena kaheksa ja Sevillal teisena seitse punkti. Samade klubide esimene omavaheline matš Liverpoolis lõppes 2:2 viigiga. "Kaks mängu on minna ja need on alagrupifaasis otsustavad hetked. Loomulikult tahame jõuda väljalangemisfaasi," sõnas Klavan pressikonverentsil. "Iga klubi on veidi erinev, aga Hispaania tiimid on alati tehniliselt heade jalgpalluritega. Neil on palju kvaliteeti ja häid mängijaid. Nii see sellisel tasemel juba on." Neli korda järjest Liverpooli põhikoosseisu kuulunud Klavani ajal on meeskonna kaitsetegevus paranenud. "Viimased nädalad on olnud head. Me oleme neljas mängus lasknud endale lüüa ühe värava. See on hea areng," ütles eestlane. Samuti kiitis ta kohtumise eel Liverpooli ründetähte Mohamed Salah'd. "Salah on suurepärane mängija. Treeningutel teda ei näe - ta on nii kiire!" "Ta on alates tiimiga liitumisest olnud tõesti hea ja eriti praegu, kus lööb tähtsaid väravaid. Ta on meie jaoks tõesti oluline mängija." Äärmiselt tõenäoliselt alustab Klavan horvaat Dejan Lovreni kõrval algrivistuses ka homme, sest kamerunlane Joel Matip on vigastusega eemal. Küll aga on tagasi koosseisus pikalt eemal olnud poolkaitsja Adam Lallana.	Klavan: treeningutel Salah'd ei näe - ta on nii kiire!	https://sport.err.ee/643852/klavan-treeningutel-salah-d-ei-nae-ta-on-nii-kiire	Ragnar Klavan käis täna koos Liverpooli peatreener Jürgen Kloppiga Meistrite liiga kohtumise eelsel pressikonverentsil. Eestlase koduklubi läheb alagrupifaasi viiendas voorus võõrsil vastamisi Sevillaga.
Koondise juhi Vidar Löfshusi sõnul leppis ta Northugiga kahe kuu eest Val Senaleses viibides kokku, et viimane teeb Kuusamosse pääsemiseks kaasa hooajaeelsed võistlused Bruksvallarnas ja Beitostölenis. Paraku jäi Northug Beitostöleni võistluste ajaks haigeks ja kuigi pühapäeval tundis ta end juba paremini, ei arvatud teenekat suusameest rivistusse. "Ta ei nõustu meie otsusega," tunnistas Löfshus väljaandele VG. "Ta on vihane ja väljendas seda ning saan sellest täiesti aru, sest hetkel loeb Petterile vaid üks asi ja see on olümpiale saamine." Koondise juhi sõnul ei ole aga Northugi lootused PyeongChangi pääseda sellest veel kustunud. Alates 2007. aasta MM-ist on ta ainus Norra meessuusataja, kes tiitlivõistlustel individuaalseid distantsikuldasid teeninud. Reedel sõidetakse Kuusamos klassikasprindid, laupäeval on kavas individuaalsed eraldistardist klassikatehnikasõidus ja pühapäeval vabatehnikas läbitavad viitstardiga sõidud. Järgmisel nädalal sõidavad murdmaasuusatajad Lillehammerisse ja ületuleval nädalal Davosi. Nendel võistlustel võib ka Northug juba kaasa teha.	Petter Northug jäeti MK avaetapiks koondisest väja	https://sport.err.ee/643844/petter-northug-jaeti-mk-avaetapiks-koondisest-vaja	Norra suusakuulsust Petter Northugi ei arvatud Kuusamos peetavaks MK-hooaja avaetapiks koondisesse. Seega jääb 31-aastasel mehel minituur sõitmata.
41-aastane O'Sullivan põrutas 7:0 juhtima ja kuigi Trump võitis seejärel kaks freimi järjest, vastas eksmaailmameister sellele viimase sessiooni alguseks 108-punktise seeriaga. Trump võitis veel ühe freimi, aga kaks järgmist taas O'Sullivan. "Osa sellest tuli tänu oskustele, osa tänu kogemustele, aga palju eelkõige õige vaimse valmisoleku tõttu," lausus O'Sullivan. Karjääri 30. reitinguturniiri võitnud ja vastavas arvestuses üksnes šotlasele Stephen Hendryle alla jääv O'Sullivan on heas hoos: oktoobris võitis ta Inglismaa lahtised ning pääses finaali nii Hong Kongis kui ka Champions of Champions turniiril. "Mul on olnud fantastilised neli-viis nädalat. Võit Barnsley's, finaali jõudmine Coventrys ja nüüd võit siin," jätkas viiekordne maailmameister. "Olen veidi väsinud ja vajan ehk natuke puhkust, aga vähemalt on mul tiitlid taskus."	O'Sullivani võimas hoog jätkus ka Shanghai Mastersil	https://sport.err.ee/643838/o-sullivani-voimas-hoog-jatkus-ka-shanghai-mastersil	Inglise snuukrilegend Ronnie O'Sullivan alistas nädalavahetusel lõppenud reitinguturniiri Shanghai Mastersi finaalis Judd Trumpi 10:3 ja nimetas esikohta üheks oma karjääri parimaks.
"Liitlaste lahingugrupi pidev kohalolek Eestis annab tugeva signaali NATO ühtsusest ja otsusekindlusest kogu oma territooriumi kaitsta. Lahingugrupi senine tegevus koos Eesti kaitseväega on olnud väga edukas ning oleme tänulikud kõikidele riikidele, kes sinna on oma sõdureid panustanud," ütles president Kaljulaid. Eesti riigipea sõnul tuleb 2018. aastal toimuval NATO tippkohtumisel leida lahendused, kuidas vajadusel korraldada lisavägede suunamine Läänemere piirkonda ning tugevdada liitlaste kohalolekut merel ja õhus. "Samas tuleb võrdselt NATO idapiiriga pöörata tähelepanu ka Euroopa lõunapoolsete riikide julgeolekumuredele," lisas ta. Samuti räägiti kohtumisel NATO ja Euroopa Liidu tihenevast koostööst. Eesti suursaadik Kyllike Sillaste-Elling, Prantsusmaa suursaadik Helene Duchene, Taani suursaadik Michael Zilmer Johns ning Ühendkuningriigi suursaadik Sarah Macintosh külastasid esmaspäeval ka Tapal paiknevaid liitlasvägesid, riigikogu, välisministeeriumit ning ja rahvusvahelist kaitseuuringute keskust.	Kaljulaid rääkis NATO saadikutega nii Läänemere kui Vahemere julgeolekust	https://www.err.ee/643837/kaljulaid-raakis-nato-saadikutega-nii-laanemere-kui-vahemere-julgeolekust	President Kersti Kaljulaid kohtus esmaspäeval Kadriorus Taani, Prantsuse, Ühendkuningriigi ja Eesti suursaadikutega NATO juures, et arutada alliansi rolli piirkonna julgeoleku tugevdamisel ning NATO 2018. aasta tippkohtumist.
Austraalia rallil teise koha teeninud eestlasele viskasid vembu meeskonna insenerid, kes seadistasid auto ülesõitudeks nii, et Tänaku istmik märjaks sai, vahendab Motorsport.com. "Vaatan asja selle külje pealt: M-Sport võitis meistrivõistlused, mis tähendab, et meil on üsna head insenerid... nii tegid nad erilise süsteemi, et iga kord, kui ülesõitudel kolmanda käigu sisse lükkasin, pritsisid mõned voolikud mu kerad märjaks," lausus Tänak ralli järel. Insenerid kasutasid tünga tegemiseks aknapesuvedelikku, mis nüüd juhiistmesse suunati. Sama tembuga saadeti omal ajal meeskonnast minema ka soomlane Mikko Hirvonen. Tegemist polnud ka ainsa säärase juhtumiga, mis Tänakule Austraalias mängiti. Eestlane pani oma Instagrami kontole video sellest, kuidas ta ühel hetkel hotellituppa naastes avastas sealt lademetes Toyotaga seotud meeneid. You @msportltd ???? You have good taste ???? I wish you all the best and we see soon again! #nevergoodbyejustseeyoulater A post shared by Ott Tänak (@otttanak) on Nov 18, 2017 at 10:39pm PST	Vesine temp: M-Sport tegi Tänaku kulul kõvasti nalja	https://sport.err.ee/643836/vesine-temp-m-sport-tegi-tanaku-kulul-kovasti-nalja	Järgmisel hooajal Toyota tehasetiimiga liituv rallipiloot Ott Tänak lahkus M-Spordi võistkonnast mitme tünga saatel.
Reedel kell 17.00 avatakse Rakveres Tallinna tänav 5 Rehbinderi maja, mis nimetati tema esimese omaniku Krahv Gustav Dietrich von Rehbinderi järgi. Majas on nii püsinäitusi kui ka ajutisi, nende seas robootikast kõnelev näitus "Meie, robotid". Näitusel "Meie, robotid" on plaanis kajastada robootika ajalugu, robotitega seotud võimalusi ja nende kasutamisest tulenevaid ohtusid. Lisaks näidatakse reaalseid roboteid kodumajapidamises, meelelahutuses, jõustruktuurides, sõjanduses ning tööstuses. "Seoses robotite näitusega leidsime, et Pepper sobiks sinna suurepäraselt," sõnas Virumaa muuseumide juht Ants Leemets. "Robot annab meie näitusele ja muuseumile juurde palju väärtust ja atraktiivsust ning on kindlasti midagi uudset. Tulevikus plaanime ta õpetada välja ka loenguid pidama ja giiditööd tegema," lubas Leemets. Pepper jõuab näitusele kohale tänu Eesti maaletoojale Hansab AS-le. "Meil on hea meel, et robot muuseumis kasutust leiab. Püüame olla head partnerid ja õpetada inglisekeelsele Pepperile selgeks ka eesti keele," selgitas Hansab AS müügi- ja turundusdirektor Rainer Saaron. Rehbinderi maja avatakse kõikidele külastajatele 25. novembril kell 11. Tutvuda saab erinevate näituste ja muidugi Pepperiga. Pepper on humanoidrobot, mis valmistatud firmade Aldebaran roboticsi ja softBanki poolt, mida esmakordselt tutvustati konverentsil 5. juunil 2014. aastal ja sellele järgnevalt päeval Jaapani softBanki mobiilipoodides.	Virumaa muuseumis suhtleb külastajatega humanoidrobot	https://menu.err.ee/643824/virumaa-muuseumis-suhtleb-kulastajatega-humanoidrobot	Sihtasutust Virumaa muuseumid võib nimetada esimeseks muuseumiks Eestis, mille ekspositsiooni osaks on humanoidrobot Pepper, kes suhtleb külastajatega, teenindab neid, suudab tantsida ja on valmis tegema selfiesid.
206-sentimeetrine ameeriklane veetis maailma tugevaimas liigas kokku tosin hooaega, tegi kaasa 829 kohtumist, milles viskas keskmiselt 13,5 punkti ja haaras 8,8 lauapalli mängus. Kahel hooajal keskmiselt enam kui 20 punkti visanud ja neljal hooajal keskmiselt enam kui kümme lauapalli võtnud Lee pääses Tähtede mängule 2010. ja 2013. aastal. An epic night celebrating my retirement with my friends and family! Thank you to my amazing fiancée @carowozniacki for planning the surprise! A post shared by David Lee (@dlee042) on Nov 19, 2017 at 10:48am PST Võistkondlikult kujunes tema parimaks viimane hooaeg Golden State Warriorsis, mis tipnes kahe aasta eest ka NBA meistrisõrmusega. Karjääri jooksul mängis ta Warriorsi (2010-2015) kõrval ka New York Knicksis (2005-2010), Boston Celticsis (2015-2016), Dallas Mavericksis (2016) ja San Antonio Spursis (2016-2017). Hiljuti teatas ta kihlusest Taani tennisestaari Caroline Wozniackiga.	Kaks korda All-Star mängule kutsutud NBA meister lõpetab	https://sport.err.ee/643822/kaks-korda-all-star-mangule-kutsutud-nba-meister-lopetab	Kaks korda Tähtede mängule valitud NBA korvpallur David Lee teatas sotsiaalmeedia vahendusel karjääri lõpetamisest.
Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jevimov ütles ERRi venekeelse portaali teatel, et praegu on see raha eelarvereservis. "Meie linna reeglite järgi ei saa kaks kuud enne aasta lõppu eelarves enam mingeid muudatusi teha. Seetõttu kandub see raha üle 2018. aasta eelarvesse," sõnas ta. Jefimov on veendunud, et olukord ei avalda Narva muuseumile negatiivset mõju. Kogu tänavuse aasta on kestnud konflikt Narva muuseumi ja linnavõimude vahel, sekkuda on tulnud ka kultuuriminister Indrek Saarel. 15. novembril saatis Saar Narva linnavõimudele kirja, kus tänas neid selle eest, et novembri alguses toimunud kohtumine Narva muuseumi teemal möödus konstruktiivses õhkkonnas ning vastu võeti otsus kuulutada välja konkurss muuseumi juhi kohale. Samas meenutas minister linnavõimudele kirjas ka seda, et linn on võtnud endale kohustuse rahastada muuseumi vähemalt 429 000 euroga. Praeguse seisuga on muuseum saanud tänavuseks aastaks ette nähtud summast 70 000 eurot vähem, mis võib muuseumi tegutsemist detsembris raskendada. Samuti palus minister Narva võimudel esitada plaan muuseumi rahastamiseks järgmisel aastal ja tuletas meelde, et kui linn finantseerimist vähendab, siis kahandab oma panust ka riik.	Narva muuseumil jääb tänavu linnaeelarvest saamata 70 000 eurot	https://www.err.ee/643820/narva-muuseumil-jaab-tanavu-linnaeelarvest-saamata-70-000-eurot	Tänavu jääb Narva muuseumil linnalt saamata 70 000 eurot. Kultuuriminister Indrek Saar teatas Narva linnavõimudele saadetud kirjas, et kui tuleval aastal kavatsetakse muuseumi rahastamist vähendada, kahaneb ka riigi panus.
"Allveelaev tõusis pinnale ja teatas rikkest. Laev sai korralduse muuta kurssi ja suunduda Mar del Plata baasi," ütles mereväebaasi ülem Gabriel Galeazzi. Mereväe esindaja Enrique Balbi ütles esmaspäeval pressikonverentsil, et nädalavahetusel riigi mereväebaasides saadud seitse signaali ei olnud allveelaeva hädakutsungid. "Saime signaale analüüsinud ettevõttelt kinnituse, et need ei tulnud allveelaeva satelliittelefonilt. Meil ei ole endiselt õnnestunud laevaga ühendust saada," ütles Balbi. Viimase asukohana on teada, et alus viibis San Jorge lahes, mis asub Argenita rannikust umbes 400 kilometri kaugusel. Ilamstikutingimused otsingupiirkonnas on viletsad. 65 meetri pikkune ja seitsme meetri laiune allveelaev ehitati Saksamaal Thyssen Nordseewerke tehases ja lasti vette 1983. aastal. Alust remonditi ja moderniseeriti 2007. ja 2014. aastal, et pikendada tema kasutusiga veel umbes 30 aasta võrra.	Argentina kadunud allveelaev teatas viimases kõnes rikkest	https://www.err.ee/643814/argentina-kadunud-allveelaev-teatas-viimases-kones-rikkest	Argentina merevägi teatas esmaspäeval, et viiendat päeva kadunud allveelaev San Juan, mille pardal on 44 meeskonnaliiget, teatas viimase ühenduse ajal mehaanilisest rikkest ning et nädalavahetusel saadetud signaalid ei tulnud aluselt nagu algul loodeti.
Sel nädalavahetusel toimusid NAGA (North American Grappling Association) Euroopa meistrivõistlused. Eestist kohale sõitnud Jane Soodla ja Liisi Vaht (klubi 3D Treening) esinesid erakordselt edukalt. Vaht võitles no-gis kaalukategoorias -54,9 kg ja saavutas kõrgeimas tasemes võidu, alistades esimese vastase sirge käeluku ja teise punktidega 6:2. Givõistlusel võitis ta oma ainsat vastast (kaalukategooria kõrgemal) vibukägistusega. Kuna kaht tiitlivööd NAGA reeglid ette ei näinud, sai Vaht võidu eest kaela kuldmedali. "Erinevalt teistest võistlustest võimaldab NAGA kaaluda päev enne võistlust - mis tegi kaaluvõtu pingevabamaks. Võistlus oli suur, matšid toimusid 12 matil. Õnneks saime üsna ruttu matile," kommenteeris Vaht. "NAGA oli heaks testvõistluseks enne novembris toimuvaid maailmameistrivõistluseid. Sain rohkem teada oma vigadest ja juurde enesekindlust." Jane Soodla võitis no-gis hõbemedali (kaotus finaalis punktidega) ja gis saavutas võidu kohtunike otsusega - tulemuseks kuldmedal. Järgmise sammuna plaanib Vaht jätkata valmistumist MM-iks.	Eestlanna tõi jiu-jitsu Euroopa meistrivõistlustelt koju tiitlivöö	https://sport.err.ee/643815/eestlanna-toi-jiu-jitsu-euroopa-meistrivoistlustelt-koju-tiitlivoo	Eesti edukaim Brasiilia jiu-jitsu sportlane Liisi Vaht võitis Prantsusmaal NAGA Euroopa meistrivõistlustelt kõrgeimas kategoorias tiitlivöö ja kuldmedali, Jane Soodla heitles välja kuld- ja hõbemedali.
Suve hakul tehti üleskutse e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu leidmaks EKI-le tunnuslause. Lauseid sõeluti läbi kolme vooru ja Eesti Keele Instituut (EKI) valis oma tunnuslauseks "Mis keeles, see meeles". "Eesti Keele Instituut otsustas valida minu pakutud lause omale tunnuslauseks. Aitäh ja jõudu keele hoidmisel, mille suurepärast ja suurt tööd ei oska me oma igapäevases ringiuhamises tabadagi," kirjutas Maiberg sotsiaalmeediasse. Maiberg tunnistas, et lause jõudis temani juhuslikult, pikka eeltööd ta konkursil osalemiseks ei teinud. "See lause on mulle kusagilt kõrvu jäänud ja mõte on, et niikaua kui on sõna olemas, on ka keel alles. Kui mäletad sõnu, siis keel elab,” ütles Maiberg. Lause põhineb eesti vanasõnadel, nt Mis meele peal, see keele peal. Mis mõistsid mõtleda, mõista ka ütleda. Mis meel mõtleb, seda suu räägib. Mis suus, see südames. Kõik need viitavad mõtte ja väljenduse otsesele seosele, keelele, mille kaudu ennast väljendame. Tunnuslauses on esikohale tõstetud keel, sest keele kaudu hoiame kõike meeles. Mis on kord mõeldud, sõnastatud, välja öeldud või kirja pandud, sellel on võimalus alles jääda nii suulises kui ka kirjalikus pärimuses. Teistpidi – kui midagi on meeles, on see peagi ka keeles, ehk tuleb sõnastada. Tähtis on asjaolu, et tunnuslauses olevad sõnad on ürgugrilikud: "keel" on Uurali tüvi ja sõna "meel" tuntus ulatub udmurtideni. "Eesti Keele Instituut aitab hoida ja arendada meie vaimset ühisvara – eesti keelt. Meile on väga tähtis, et instituut ja selle pakutavad teenused oleksid eesti keele kasutajatele tuttavad ja lähedased," ütles EKI direktor Tõnu Tender. "Loodetavasti aitab instituudi tunnuslause valimine ning selle kasutamine instituudi tuntusele veidi kaasa," lisas ta. Kaasatud eksperdi, Tallinna ülikooli kommunikatsiooni instituudi reklaami ja imagoloogia lektori Tiina Hiobi sõnul väljendab see lause keele seost mäluga ning annab kaudselt edasi ka EKI kui organisatsiooni rolli puudutavat sisu. "Lause on rütmiline ja riimuv. Võimaldab kujuneda assotsiatsioonidel, mis on seotud eesti keele ja kultuuriga," sõnas Hiob. Konkursile saadeti kokku 33 lauset. Eesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Instituut tähistab tänavu oma 70. sünnipäeva.	ERR-i saatejuhi Tarmo Maibergi ideevälgatusest sai EKI tunnuslause	https://menu.err.ee/643812/err-i-saatejuhi-tarmo-maibergi-ideevalgatusest-sai-eki-tunnuslause	Eesti Keele Instituut valis oma tunnuslauseks "Mis keeles, see meeles", mille pakkus avalikul konkursil välja Eesti Rahvusringhäälingu välissaadete toimetaja Tarmo Maiberg.
Humoristid hüüdnimedega Lexus ja Vovan on varem vedanud ninapidi näitaks muusik Elton Johni, Türgi presidenti Recep Tayyip Erdogani ja USA energeetikaministrit Rick Perryt. Lätlasest kaitseministrina esinedes andsid nad nüüd Hispaania ministrile teada, et Kataloonia tagandatud regionaalvalitsuse president Carles Puigdemonti näol on tegu Kremli spiooniga, kelle koodnimi olevat kusjuures Cipollino, vahendas ajaleht The Times. Stoljarov ehk Lexus kinnitas Hispaania kaitseministrile, et Puigdemont on töötanud Vene luure jaoks juba pikemat aega. "Ja tegelikult, 50 protsenti Katalooniat külastavatest Vene turistidest teeb koostööd Vene luureteenistustega," lisas ta." Minister Cospedal tundus olevat üllatunud ning küsis vastu: "50 protsenti?" Hispaania kaitseminister nõustus edastama "sensitiivse informatsiooni" peaminister Mariano Rajoyle ning küsis veel libakõne tegijalt üle: "Kui kaua te olete teadnud, et Puigdemont töötab Vene luure heaks?" Ühel hetkel telefonikõne ajal pakkus Stoljarov ka seda, et Läti võib saata oma armee Katalooniasse keskvalitsusele appi. "Ma arvan, et meil on olukord kontrolli alla, sest Puigdemonti sidemed ja tema liitlased on Euroopas laiali lagunemas, kuid on oluline, et teema kohta teataks kogu tõde," vastas seepeale Cospedal. Käesoleva aasta esimeses pooles õnnestus Lexusel ja Vovanil veenda USA energeetikaministrit Rick Perryt, et ta räägib Ukraina peaministri Volodõmõr Groismaniga, kellega arutati pikemalt seasõnnikust elektri tootmise teemal. Pärast seda, kui libakõne juhtum avalikustati, teatas Hispaania kaitseminister Cospedal, et talle oli kogu vestlus algusest peale kahtlane tundunud.	Humoristid kinnitasid Hispaania ministrile, et Puigdemont on Vene spioon	https://www.err.ee/643809/humoristid-kinnitasid-hispaania-ministrile-et-puigdemont-on-vene-spioon	Venemaa humoristid Aleksei Stoljarov ja Vladimir Kuznetsov, kes on tuntud nahaalsete telefoni teel tehtud libakõnede poolest, valisid oma järjekordseks ohvriks Hispaania kaitseministri María Dolores de Cospedali, kellele nad jätsid mulje, et minister räägib oma Läti kolleegi Raimonds Bergmanisega. Telefonikõne avaldati lõppenud nädalavahetusel.
Raidersi ja New England Patriotsi kohtumine peeti sedakorda Mexico Citys ning lisaks USA hümnile mängiti ka Mehhiko hümni. Selle ajaks tõusis Lynch koos teistega kombekohaselt püsti. "Suur lugupidamatus!" säutsus Trump esmaspäeva varahommikul. "Järgmine kord peaks NFL ta kogu ülejäänud hooajaks eemaldama. Publikuarvud ja reitingud kukuvad." Marshawn Lynch of the NFL’s Oakland Raiders stands for the Mexican Anthem and sits down to boos for our National Anthem. Great disrespect! Next time NFL should suspend him for remainder of season. Attendance and ratings way down. — Donald J. Trump (@realDonaldTrump) November 20, 2017 Umbes aasta tagasi alustas NFL-i meeskonnas San Francisco 49ersis mänginud Colin Kaepernick hümniprotestiga, juhtides nii tähelepanu USA-s valitsevale sotsiaalsele ebavõrdsusele ja politsei brutaalsele käitumisele. Tema käitumisest on pärast inspiratsiooni saanud kümned ülejäänud mängijad.	Trump pahandas Mehhiko hümni ajal seisnud, aga USA hümni ajal istunud jalgpalluriga	https://sport.err.ee/643807/trump-pahandas-mehhiko-humni-ajal-seisnud-aga-usa-humni-ajal-istunud-jalgpalluriga	Ameerika Ühendriikide president Donald Trumpi arvates tuleks pühapäevases kohtumises USA hümni ajal istuma jäänud NFL-i klubi Oakland Raidersi ründemängija Marshawn Lynch tegevuse jätkudes kogu hooajaks diskvalifitseerida.
"Tegime traditsiooniliselt konservatiivse eelarve ehk kui eelarve tulud peaksid aasta jooksul paremini laekuma, on meil võimalus alati teha ka lisaeelarve," ütles linnapea Taavi Aas ERR-i uudisteportaalile. Eelarve avalikustatakse kolmapäeval pärast linnavalitsuse istungit. Aasa sõnul on järgmise aasta eelarve prioriteet lapsed, kuna linn on võtnud enda kanda nii lasteaedade kui ka gümnaasiumide õpilaste toitlustamise kulud. "Samuti suurendame lasteaedade investeeringuraha seniselt kuuelt miljonilt üheksale miljonile eurole," sõnas linnapea. Laste kõrval on linna teiseks prioriteediks Aasa sõnul eakamad inimesed, kelle pensionilisa tõstetakse ning mis tähendab linnaeelarvest täiendavat ligi nelja miljonit eurot. Suurematest 2018. aasta infrastruktuuriobjektidest tõi Aas välja Haabersti ristmiku, Reidi tee ja Gonsiori tänava ehitused ning Linnahalli projekteerimise. Tallinna 2017. aasta eelarve maht oli 655 miljonit eurot. Sellele tehti juunis esimene lisaeelarve 21 miljoni ulatuses. Teise lisaeelarve tegi linn oktoobris, mille järel kujunes 2017. aasta lõplikuks eelarvenumbriks 676 550 938 eurot.	Tallinna järgmise aasta eelarve kasvab 683 miljoni euroni	https://www.err.ee/643806/tallinna-jargmise-aasta-eelarve-kasvab-683-miljoni-euroni	Tallinna linnavalitsus leppis esmaspäevasel kabinetiistungil põhimõtteliselt kokku, et linna tuleva aasta eelarve maht on 683 miljonit eurot ja selle üheks prioriteediks lapsed.
Hitleri rassipoliitika oli õõnestanud eurooplaste eneseimetlust ja muutis kolonialismi õigustamise keeruliseks. Suure majandussurutise õppetunnid ja Teise maailmasõja aegne mobilisatsioon võimustasid ametiühinguid ja töölisi ning tõid võimule terve põlvkonna sotsiaaldemokraate. Isegi need poliitikud, kes nimetasid ennast konservatiivideks või kristlikeks demokraatideks, jagasid arusaama, et uue Euroopa ülesehitamine vajab tugevat riiki, koostööd ja kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmist. 1940–1950ndatel ehitati üles solidaarsed ravikindlustussüsteemid, kuulsaimaks näiteks Suurbritannia NHS, mille roll rahvusliku sümbolina on võrreldav laulupeoga. Valitsused natsionaliseerisid terve hulga tööstusharusid ja strateegilisi ressursse – terasetööstused ja söekaevandused, raudteed, sideliinid. Rikaste maksukoormust tõsteti mõnes riigis kuni 90%ni. Ning uute sõdade vältimiseks loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, mille eesmärgiks oli sulatada kokku kontinendi põhiliste tülinorijate, Prantsusmaa ja Saksamaa majandused, mis ühelt poolt tõstaks heaolu, nii et inimestel poleks enam põhjust sõdida, teisalt aga muudaks need riigid üksteisest nii sõltuvaks, et neil poleks ka parima tahtmise juures enam võimalik sõdida. Sellest projektist sündis Euroopa Liit. Sõjajärgse Euroopa suureks teeneks peetakse demokraatia kaitsmist kahe kolli, natsionalismi ja revolutsiooni eest. Kumbagi hirmu ei maksa alahinnata. Esimese maailmasõja tuules lagunesid mitmed pealtnäha igavesed impeeriumid: Osmani impeeriumist sai Türgi, Tsaari-Venemaast sai Nõukogude Liit, keiserlikust Saksamaast Weimari vabariik. Töölisliikumised kerkisid esile üle kogu Euroopa ja maailmarevolutsioon oli mõistagi Kommunistliku Internatsionaali otsene eesmärk. Sõjajärgsed tugevad heaoluriigid maandasid pingeid ja garanteerisid stabiilsust – asjaolu, mille tegi lihtsamaks pretsedenditu, kolmkümmend aastat väldanud majanduskasv. Rahvusluses nähti ühte sõdadeajastu peapõhjust, rahvusteülene Euroopa Liit ning universaalsete inimõiguste režiim pidid selle asendama liberaalsete, indiviidikesksete väärtustega. Ida-Euroopa integreerimist Euroopa Liitu nähti erilise õnnestumisena, kuna 1990ndate Balkani sõjad olid hoiatavaks näiteks sellest, mis võib juhtuda, kui natsionalismi taltsutada ei õnnestu. See lugu tundub täna lootusetult naiivne. Radikaalselt rahvuslikud jõud on võimul Poolas ja Ungaris ning enneolematult populaarsed ka Lääne-Euroopas: Prantsusmaal jõudis Rahvusrinde juht Marine Le Pen tänavu presidendivalimiste teise vooru, tehes seal oluliselt parema tulemuse oma isast, holokausti „ajaloo ääremärkuseks“ nimetanud Jean-Marie Le Penist. Saksamaal jõudis esimest korda pärast Teist maailmasõda parlamenti paremäärmuslik partei. Rahvuslus pole kusagile kadunud. Samas pole palju jäänud järele ka heaoluriigist. Juba 1970ndate lõpus hakkas sotsiaaldemokraatlik konsensus murenema, majanduse kiirendamise ja struktuurireformide nimel hakati heaoluriiki õhemaks viilima ning ettevõtetele ja finantsinstitutsioonidele tegutsemisvabadust tagasi andma. Pärast 2008. aasta majanduskriisi tundub heaoluriigist rääkimine paraja künismina, kui Hispaania ja Kreeka võitlevad enam kui 20% tööpuudusega. Ajaloo lõppu tähistav paradiis tundub aina enam viivukese vahepeatusena pikemal ja halvaendelisemal teekonnal. Nende dramaatiliste muutuste valguses on üha rohkem ajaloolasi hakanud küsima: kuidas see kõik meil märkamata jäi? Miks osutus Euroopa unistus nõnda viirastuslikuks? Terve hulk ajaloolasi – Camille Robcis, Mary Anne Case, Marco Duranti, James Chappel ja Samuel Moyn – väidavad, et konservatiivne pööre Euroopas pole mitte mingi anomaalia, vaid kogu sõjajärgset perioodi tuleks näha kui konservatiiv-kristlike jõudude vaikset triumfi sotsiaalset õiglust taotlevate progressiivide üle. Nende hinnangul ei olnud Euroopa kogukond ja seda toetav inimõiguste diskursus mitte ambitsioonikas projekt rahvusluse ja sõdade ajastu seljataha jätmiseks, vaid konservatiivsete jõudude ponnistus kaitsta traditsioonilisi privileege (eraomandi puutumatust, meeste domineerimist, kiriku positsiooni ühiskonnas) ähvardava kommunismiohu ees. Samuel Moyn kirjeldab oma raamatus „Kristlikud inimõigused“ („Christian Human Rights“), kuidas peaasjalikult katoliiklikud jõud keskendusid pärast 1917. aasta revolutsiooni jõuliselt kommunismivastasele võitlusele, leides sõdadevahelisel ajal liitlasi eeskätt fašistlike ja autoritaarsete režiimide hulgast – Franco toetajad Hispaanias, Vichy valitsus Prantsusmaal, Vaterländische Front Austrias. 1930. aastatel ei tundunud liberaalne demokraatia kuigi jõulise vastasena maailmarevolutsiooni taotlevale kommunismile. Kuid pärast sõda, kui fašistlikud režiimid olid lüüa saanud, keskendusid kristlikud konservatiivid rahvusülestele institutsioonidele. Marco Duranti näitab, kuidas Euroopa Inimõiguste Konventsioon ja selle alusel asutatud Inimõiguste Kohus (ECHR) loodi Briti impeeriumimeelsete konservatiivide, Euroopa turufundamentalistide ja eeskätt prantsuse katoliiklaste koostöös. Kui näiteks Winston Churchill nägi ECHR-i rolli suuresti antikoloniaalsete aktivistide tegevuse piiramises ja turufundamentalistid lootsid, et ECHR suudab peatada heaoluriigi sotsiaalprogrammide võimsat laienemist, siis katoliiklased, nagu näiteks ajakirjanik Louis Salleron, tahtsid kohtu abil kaitsta niisuguseid õigusi nagu religioossete koolide avalik rahastamine. Samuel Moyn, James Chappel jt näitavad omakorda, kui olulist rolli mängisid universaalsete inimõiguste deklaratsiooni loomisel ja populariseerimisel kristlik-konservatiivsed jõud. Moyn rõhutab siin eriti katoliikliku personalismi doktriini mõju, mis jõudis inimõiguste-diskursusesse suuresti tänu prantsuse filosoof Jacques Maritainile. Idee universaalsetest õigustest, mis ei võrsu mingisugusest poliitilisest kokkuleppest, sümpatiseeris katoliiklastele, kes nägid selles paralleele loomuõigusega. Tõeliselt vaba inimene pidi nende arusaama järgi säilitama „inimväärikuse“, mis tähendas orgaanilist juurdumist oma kogukonda ja traditsiooni. Indiviid ei saa olla lihtsalt atomistlik homo oeconomicus ega kommunistlik „uus inimene“, vaid peab säilitama oma väärikuse põlvkondade jooksul akumuleeritud traditsioonides. Praktikas võtsid selle lähenemise omaks Euroopa kristlik-demokraatlikud parteid, kes põhjendasid kogukondlike huvidega majandusse sekkumist ja turumajanduslike reformide piiramist. Kõige selgemalt võis seda näha Lääne-Saksamaa sõjajärgsel ülesehitamisel. Inimõiguste doktriini formuleerimisel üle-euroopalisel tasandil rõhutati samadel põhjustel õiguste kristlikku tausta. ECHR-i esimesed usuvabaduse-teemalised otsused ei kujutanud endast mitte ilmaliku avaliku ruumi kaitsmist religiooni pealetungi eest, nagu usuvabaduse küsimust tänapäeval näiteks moslemi pearätiskandaalide valguses sageli raamistatakse, vaid vastupidi, need otsused kaitsesid kristlikku avalikku ruumi just nimelt ilmalikkuse eest, andes oma heakskiidu Lääne-Saksamaa otsusele keelustada kommunistliku partei tegevus. 1960ndatel ja 1970ndatel kristlike ringkondade mõju Euroopa arhitektuuri ülesehitamisel vähenes, nii nagu vähenes ka nende üldine olulisus ühiskondliku mõtte kujundamisel. Aga kristlike konservatiivide mõju Euroopa inimõigustepõhise projekti raamide seadmisel ei maksa alahinnata. Selles valguses tuleks lugeda ka Samuel Moyni esseed inimõigustest ja heaoluriigi ideest. Kuigi inimõiguste ülddeklaratsioon on algusest peale sisaldanud ka punkte, mida võiks meie neoliberaalses maailmas suisa radikaalseks nimetada (artikkel 23 garanteerib õiguse tööle ja töötuskindlustusele, artikkel 24 õiguse töötundide mõistlikule piiramisele ja palgalisele puhkusele, artikkel 25 mõistlikule elustandardile, artikkel 26 tasuta põhiharidusele), kujutab see, kuidas seda dokumenti ajalooliselt mõisteti ja rakendati, endast minimaalset ja piiravat lähenemist, mille eesmärgiks on eeskätt hoida ära riigivõimu suuremat sorti sigatsemist. Moyn juhib tähelepanu, et rahvusriigi tasandil oli sõjajärgsete reformide ambitsioon märksa suurem, aga riigiülestesse struktuuridesse – inimõiguste doktriini raamesse ja ühinenud Euroopa projekti – üldist ebavõrdsust piiravad meetmed kunagi ei jõudnudki. Need ettevõtmised olid algusest peale konservatiivsed, nende põhiliseks eesmärgiks oli riigivõimu laienemise pidurdamine. Sellega on nad ka võrdlemisi hästi toime tulnud. Tänapäeval, kui inimõiguste doktriin on keskendunud jõuliselt „staatuseõiguste“ kaitsmisele (nagu näiteks reproduktiivõiguste kaitsmine üle kogu maailma), on kristlikest konservatiividest saanud taas kord inimõiguste kritiseerijad, mitte kaitsjad. Argumendid „inimväärikusest“ kõlavad üha uuesti nende suust, kelle eesmärgiks on piirata näiteks naiste ja samasooliste paaride enesemääramisõigust. Samas pole ei Euroopa projekt ega inimõiguste doktriin suutnud pakkuda heaoluriigi unistusega võrreldavat alternatiivi, mis suutnuks säilitada poliitilist stabiilsust ja hoida inimesi patuoinaste otsimisega kaasa minemast. Nii võib Euroopa lähiajalugu jutustada mitte kui sõjajärgse puhastumise ajalugu, vaid kui hetke, kus eurooplased sepistasid magavate draakonite talitsemiseks ahelad, mis nüüd neid endid kammitsevad. Ja draakonid on uuesti ärkamas. Artikkel ilmus ajakirja Vikerkaar novembrinumbris.	Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?	https://kultuur.err.ee/643797/aro-velmet-kas-kahekumnes-sajand-oli-viga	Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda
"Võib-olla ei olnud meie lähenemine üldarvestuse mõttes õige," sõnas eestlane väljaandele Autosport. "Hooaega alustades oli meil esimene võit puudu ja ma keskendusin rohkem rallide võitmisele kui punktide teenimisele." Koos kaardilugeja Martin Järveojaga kaks rallivõitu teeninud Tänak kogus tänavusel hooajal 191 punkti. Ettepoole jäid viienda MM-tiitli järjest võitnud Sebastien Ogier (232 punkti) ja belglane Thierry Neuville (208). "Hooaja lõpus avaldasime Sebile survet, kuid kokkuvõttes ei olnud me meistritiitli võitluseks valmis," jätkas Tänak. "Montes [järgmise hooaja avaetapil] on meie häälestatus ja eesmärgid erinevad, peame lähenema teistmoodi." Kui eestlaselt küsiti, mis on ta konkreetsed eesmärgid, vastas Saaremaa mees: "See pole saladus, et tahame võidelda meistritiitli nimel. See on meie isiklik eesmärk." "Sel aastal olime lähedal, nii et ma ei näe põhjust, miks seda tulevikus muuta," lausus M-Spordist lahkuv piloot. "Jah, me vahetame võistkonda, aga Toyota on meie meelest kõigeks võimeline." Veel kord avaldas Tänak kiitust oma nüüdseks juba endisele tiimile. "See oli mulle hea kool. Ma sain palju õppetunde ja uues võistkonnas saavad asjad olema teistmoodi, kõik on uus." "Hea on olla võidumeeskonnas ja suurepärane on näha, kuidas erameeskond suudab võita tootjate arvestuse. Oli suurepärane hooaeg, kõik M-Spordi kutid pingutasid kõvasti. Nad on tore perekond ja jään neid igatsema."	Tänak üldvõiduta jäämisest: keskendusin rohkem rallide võitmisele	https://sport.err.ee/643799/tanak-uldvoiduta-jaamisest-keskendusin-rohkem-rallide-voitmisele	Autoralli MM-sarjas tänavuse hooaja kokkuvõttes kolmanda koha teeninud Ott Tänak tunnistas, et keskendus üldarvestuse asemel võib-olla liiga palju etapivõitude saavutamisele.
Apple teatas käesoleva aasta juulis, et neil on kavas rajada Åbenrå valda andmekeskus, mis läheb maksma umbes 950 miljonit dollarit ja mis loodetakse avada 2019. aastal. Kui Google samuti sinna oma keskuse rajab, oleks tegu maailma ühe suurema infotehnoloogia piirkonnaga, vahendas Reuters. "See on suurepärane uudis," nentis Taani energeetikaminister Lars Christian Lilleholt. "See näitab, et Google'il on Taanis plaane, ja ma arvan, et põhjuseks on see, et meil on ettevõtete jaoks Euroopa ühed madalamad energiahinnad, oleme rohelise energia tootmisel esirinnas ning pakume kindlat energiaga varustamist." Lisaks 131 hektari suurusele uuele maatükile, omab Google 73 hektari suurust maatükki ka 80 kilomeetrit põhjas asuvas Fredericias. Google kinnitas, et konkreetseid plaane neil selle kinnisvaraga ei ole, vaid ostude põhjuseks oligi tagada võimalus vajaduse korral Euroopas keskusi rajada. Jaanuaris teatas ka Facebook, et rajab Taani keskossa Odensesse oma keskuse. Tegemist on kolmanda väljaspool USA-d asuva Facebooki keskusega.	Google ostis Taanis maatüki rajatava Apple'i keskuse kõrvale	https://www.err.ee/643796/google-ostis-taanis-maatuki-rajatava-apple-i-keskuse-korvale	Google'i omanikfirma Alphabet Inc teatas, et ostis Taani lõunaosas asuva krundi, mille kõrvale on peagi kerkimas ka Apple'i andmekeskus. Alphabet Inc on ostu põhjendanud vajadusega kindlustada, et neil oleks samuti olemas võimalus sinna andmekeskus ehitada.
Saksa riigitelevisioonis – või kui soovite, siis avaõiguslikus telekanalis – on päris populaarne hommikusaade „Morgenmagazin“. Täna hommikul tehti see pool tundi pikemaks, et jõutaks kohale kutsuda, kergelt meikida ja siis intervjueerida kõiki asjaosalisi poliitikuid. Neid, kes ei suutnud – või ei tahtnudki – leppida kokku uues koalitsioonis. Ilmselt on siiski liialdus öelda, et kogu Saksamaa (või nagu mõni kommentaator siin kärmelt oletas, et kogu Euroopa) ärkas uue nädala esimesel päeval šokis. Kuid küllap tõesti tabas paljusid hommikukohvi juures üllatus ja pettumus, et kaks kuud peale valimisi olid ligi neli nädalat kestnud valitsusliidu läbirääkimised kokku kukkunud. Liberaalsete vabade demokraatide (FDP) juht Christian Lindner teatas pühapäeva üsna viimastel minutitel, et „valesti valitseda“ nemad ei taha ning seega Jamaika-koalitsiooni (asjaosaliste parteide sümbolvärvide ja tolle Kariibi saareriigikese lipu järgi) ei tule. Muide, (kuulu)juttude järgi ei tahtnudki FDP algusest peale koalitsiooni minna ja tõepoolest – jäi mulje, et Lindner tuli südaööl kaamerate ette justkui tekstiga, mis tal ammu valmis ja mille esitamist ta harjutanudki oli. Brexit, Trump ja kõik muud jamad ning nüüd siis see ka veel – aastaid lausa maailma mõjuvõimsaimaks naiseks tituleeritud kantsler Angela Merkel ei saanud hakkama! Majanduslikult stabiilne ja edukas Saksamaa, Euroopa süda, euroliidu mootor, on vaat et kokku jooksnud… Kuid kas see oli ettearvamatu? Mitte päriselt. Valimistelt nõrgenenult, kuid siiski võitjana väljunud Merkelile langes enneolematu ülesanne: kui senised koalitsioonipartnerid, üle aegade kehvima tulemuse saanud sotsiaaldemokraadid (SPD) teatasid kindlast opositsiooni jäämisest, ei jäänud Merkelil muud üle, kui üritada koalitsiooni FDP ja rohelistega – need aga on lepitamatu paar, nagu nüüd paistab. Pluss veel tema Baieri sõsarpartei (CSU), millega oli ja on nägelemist eelkõige pagulaste küsimuses. Kuigi oli algusest peale selge, et tegemist olnuks abieluga mitte armastusest, vaid pigem nagu (häda)vajadusest, ei saanud sellestki asja, hoolimata Merkeli tosina aasta pikkusest kogemusest koalitsioonivalitsuste eesotsas. Mis saab edasi? Septembrikuiste valimiste järel kirjutasin ma artikli ühte Eesti ajalehte, mille pealkirjaks panin midagi sellist, nagu „kas eksootiline kokteil või lõpuks ikkagi tavaline Saksa õlu“. Pidades siis esimese all silmas Jamaika-koalitsiooni ja teisena senise suure koalitsiooni ehk Merkeli kristlike demokraatide (ja CSU) ning sotsiaaldemokraatide jätkamist. Viimast ei välistaks ma endiselt täielikult, kuigi hetkeseisuga on sotsid jäänud kindlaks, et nemad selle Merkeli valitsusvankri rattaks ei hakka, nagu ütles ka kohe pärast valimisi nende kantslerikandidaat Martin Schulz. Aga ma kirjutasin septembri lõpupoole ka nii: „SPD opositsioonis oleks küll loogiline, arvestades, et senine vähemusena valitsuses olek neile säärase valimistulemuse tõi. Kuid vähemasti mõttemänguna oleks huvitav, et sotsid lõpuks ikkagi valitsusse lähevad, küll ilma Schulzita, nii et oma sõnu ta ei sööks. Pealegi, nagu kirjutas Frankfurter Allgemeine Zeitung – kui SPD-le tuleb kaotus kasuks, nad võtavad end kokku, siis Merkel ei sa üldse aru, et midagi valesti oleks või läks. Muidugi veelgi puhtalt hüpoteetilisem oleks variant, et ka valitsus tuleks ilma Merkelita. Mõnevõrra vähem hüpoteetilise võimaluse käis aga välja näiteks üks Frankfurter Allgemeine kommentaator, kelle meelest kolmeparteiline (või nelja, kuidas võtta) koalitsioon jõuab oma hõõrdumistes paari aastaga käärimisest kärisemiseni ning sotsid on jõudnud arusaamisele, et ega opositsioonis sitsimine ka parem ei ole. Ning tuleb uus suur koalitsioon. Või uued valimised. Ilmselt siis juba ilma Merkelita.“ Ja nüüd, kõigest paar kuud hiljem, polegi see variant enam puhtalt hüpoteetiline. Selles mainitud hommikuses telesaates kõlaski ka küsimus, kas Merkel on ikka õige tegelane koalitsiooni looma, milles ta ju end kehtestama suutmata või siis liiga enesekindlalt käitudes põrus. Merkeli enda sõnul juhib ta Saksamaa läbi eelolevate raskete nädalate. Ta ütles seda umbes tund aega pärast FDP Lindneri teadet koalitsioonikõnelustelt lahkumisest. Telepildis otse Merkeli taga seisis Ursula von der Leyen – praegune kaitseminister, kelles on ammu nähtud või tahetud näha Merkeli järglast. Võimalik, et see jõuab nüüd kätte varem kui nelja aasta pärast, sest tulgu mis tuleb, aga „Merkel on üsna selgelt oma poliitilise seniidi läbinud“, nagu ma septembris oletasin. Aga mis siis tuleb? Teoreetiliselt on laias laastus kolm võimalust. Esiteks (aga mitte just esmajärjekorras) ikkagi senine suur koalitsioon. Teiseks vähemusvalitsus, mida vähemasti seni pole Merkel soovinud ja mis tähendaks iga olulisema parlamendi heakskiitu vajava küsimuse korral mingilt osalt opositsioonist toetuse saamist. Sel juhul võiks (kergemat sorti) mürki võtta, et see ei peaks selle parlamendikoosseisu mandaati ehk nelja aastat vastu. Ning kolmandana ikkagi uued valimised. Kahju muidugi neist kuskilt Tüüringi tagant metsast Berliini Reichstagi (Entschuldigung, Bundestagi ikka, kuigi parlamendihoonet siiski Reichi järgi nimetatakse) pääsenud saadikutest, kes nüüd võibolla uute valimistega oma vastse pesitsuspaiga pealinnas kaotada võivad. Uued valimised aga ei tule paljalt ühe näpuliigutuse peale. Põhiseaduse järgi peaks presidendi esitatud kantslerikandidaat parlamendis mitu korda läbi põruma, et saaks uued valimised korraldada. Pärast siinset „Terevisiooni“ (ehk Moma´t, nagu seda lühendatult nimetatakse ja mis mingil kummalisel kombel tuleb korraga kahel avalikõiguslikul telekanalil) on teise kanali ehk ZDF-i eetris magasini tüüpi üldhuvisaade „Volle Kanne“. Muu hulgas on seal tavaliselt kohal mõni meelelahutustegelane, näitleja, laulja, kes iganes. Poliitikast üldjuhul muidugi ei räägita, kuid seekord sadas saatejuht kellelegi muusikule just Jamaika-koalitsiooni crash´iga peale (too vastas suhteliselt kobamisi) ning ka järgmised saatelõigud tulid sel samal teemal. Tubli reageering saate tegijate poolt ühest küljest, teisalt aga küllap näitab see ka seda, et valitsuskõneluste – Sondierung, nagu seda siin nimetatakse – kokkuvarisemine on sakslaste jaoks siiski parajalt šokeeriv teema. Ja huvitav. Tõsi küll, mõni tund hiljem poemüüja seda muidugi minuga teemaks ei võtnud. Aga ta on ka türklane. • ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.	Kaivo Kopli: Merkeli hämmastav põrumine – või kas ikka on nii?	https://www.err.ee/643795/kaivo-kopli-merkeli-hammastav-porumine-voi-kas-ikka-on-nii	Saksamaa valitsuskõneluste põrumise järel on võimalikud kolm peamist võimalust, kirjutab ajakirjanik Kaivo Kopli Berliinist.
Oktoobris peaministriks saanud Ardern kohtus Trumpiga Vietnamis novembri alguses toimunud Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö (APEC) tippkohtumisel. Pühapäeval rääkis kohalik koomik ajakirjanikele, et Arderni sõnul oli Trump ta Kanada riigipea Justin Trudeau abikaasaga segi ajanud, vahendas BBC. Ka Arderni sõber Tom Sainsbury rääkis kohalikule raadiojaamale, et ei ole kindel, kas ta peaks seda ütlema, aga peaministri sõnul oli Trump tükk aega teda Trudeau naiseks pidanud. Intervjuu leidis Uus-Meremaa meedias ohtralt kajastust ja pealkirjadesse jõudis väide, et Trump ei teadnud, kes Ardern on. Ardern ise eitas juhtunut. Ta ütles Uus-Meremaa televisioonile, et tegu oli kellegi teise tähelepanekuga, aga kui tema Trumpiga suhtles, ei jäänud talle muljet, nagu oleks USA president teda kellekski teiseks pidanud. "Seda märkas keegi teine," kinnitas ta. Ardern ei täpsustanud, kelle tähelepanekuga oli tegu, kuid ta tunnistas, et jagas juhtunut hiljem mitmete sõpradega. "Ma ütlesin, et küsimus, kes ma olen, tekitas mõningast segadust," lausus Uus-Meremaa peaminister ja lisas, et mõistab nüüd, kuidas seda sai vääralt tõlgendada ja kuidas lugu suust suhu ringeldes pöördeid võttis. "See oli lihtsalt naljakas lugu, midagi, millega ma ei taha diplomaatilist intsidenti põhjustada," lausus Ardern. "Arvan, et ma poleks kunagi pidanud seda lugu edasi rääkima".	Uus-Meremaa peaminister kahetseb Trumpist naljaloo rääkimist	https://www.err.ee/643792/uus-meremaa-peaminister-kahetseb-trumpist-naljaloo-raakimist	Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern kahetseb enda sõnul, et rääkis sõpradele edasi naljaka loo oma hiljutisest kohtumisest USA presidendi Donald Trumpiga.
Linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti allkirjaga on valminud otsuse eelnõu, millega Pääsküla Gümnaasium muudetaks 2020. aastast alates põhikooliks ja hakkaks kandma nime Tallinna Pääsküla Kool. Otsust hakkab sel nädalal arutama Tallinna hariduskomisjon, kes esitab otsuse eelnõu seejärel volikogule. Nõmme elanike aktiivile tuli otsus aga ootamatult ning nad on alustanud võitlust gümnaasiumi sulgemisotsuse vastu, paludes aeg maha võtta, et saada vähemalt infot linna tulevikuplaanide kohta Nõmme linnaosa gümnaasiumihariduses. Pöördujad leiavad, et 40 000 nõmmeka kohta on üks järelejääv gümnaasium - Nõmme Gümnaasium - vähe. "Nõmme elanikud tunnevad muret, et Pääsküla Gümnaasiumi gümnaasiumiastme sulgemine Nõmmel, mis nii elanike arvult kui suuruselt on võrreldav Pärnu linnaga, halvendab oluliselt gümnaasiumihariduse kättesaadavust kodukohas, suurendab Nõmme ja Tallinna linnaosade vahelist õpilaste pendelrännet ja lisab gümnaasiumiõpilastele täiendavat ajakulu, mis muidu kuluks õppimisele ning huvitegevustele," seisab Nõmme seltside koostöökotta kuuluvate seltside ja organisatsioonide ühispöördumises, mis on esitatud Ülle Miti allkirjaga. "Võimalik, et kõigile neile küsimustele on olemas põhjalikud vastused, kuid Nõmme elanikega, keda gümnaasiumiastme sulgemine otseselt puudutab, ei ole seda arutatud. /---/ Riski maandamise eest on vastutav Tallinna haridusamet, kes peab korraldama pidevat ja avatud infovahetust avalike ürituste raames, vajaduste ja plaanide tutvustamist ning selgitamist, korrektiivina veelkord täiendavate ürituste korraldamist ning erandite tegemist. Võib julgelt väita, et senine teavitustöö on olnud puudulik," heidavad pöördujad linnale ette. Seetõttu teeb Nõmme seltside koostöökoda ettepaneku peatada ettevalmistatud eelnõu menetlemine ja alustada dialoogi Nõmme kogukonnaga, selgitades plaane, nende vajadusi ja alles pärast kogukonna kaasamist ning dialoogi teha otsus, mis arvestab Nõmme huvidega. "Selliseid otsuseid ei saa teha üle 40 000 elaniku peade," seisab pöördumises. Nõmme aktivist, pöördumise autor Tiit Kruusalu leiab, et gümnaasiumiharidus peaks olema ikka oma linnaosas kättesaadav. "Teisest küljest, infot on praegusel hetkel liiga vähe, dialoogi kogukonnaga peetud ei ole, võib-olla on lahendused olemas, aga me lihtsalt ei tea seda," möönab Kruusalu ERR-ile. "Pöördumise eesmärk pole vastandumine, vaid aeg maha võtta, et Nõmme elanikud saaksid linnaga dialoogi pidada." Kool vastu ei võitle Pääsküla Gümnaasiumi direktrissile Leena Saagile tuli Nõmme seltside avaldus üllatusena - tema on viimased 17 aastat kuulnud sulgemisjutte pidevalt, pigem oli küsimus ajas, millal see ära tehakse. Pääsküla Gümnaasiumi probleemiks on kehvad tulemused riigieksamitel, kool on olnud aastakümneid üks madalamate eksamitulemustega koole Eestis. samuti on koolimaja amortiseerunud, linn pole sellesse investeeringuid teinud. Seetõttu ei ole olnud ka erilist tungi selle kooli gümnaasiumiastmesse. Leena Saag kiidab oma kooli õpetajaid väga. "Kui õpetajal on valitud lapsed – kodus toetatud, motiveeritud, andekad, on üks asi. Aga mõelge, kui te saate vähem motiveeritud lapsed, kes on ka kodu toetuseta, aga kui nad suudavad minna tööle ja luua pered ja õppida ameti. Ma ütlen, need on ühed väga tublid õpetajad meil!" viitab direktriss sellele, et kesklinnakoolid tõmbavad õpilaste koorekihi endale. "Jätkata praegu ühe klassiga, kus polnud sageli 32-34 õpilastki nagu ideaalis, ei ole õige. See 30 õpilast leiaks koha ka teistes koolides," usub Saag. Just sellele viitab ka volikogu eelnõu: praegu õpib gümnaasiumiastmes vaid 87 õpilast ehk klassid on alakomplekteeritud. "Sellise õpilaste arvuga gümnaasiumi pidamine ei ole mõistlik. /---/ Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi varasemate aastate õpilaste arvu langus oli otseselt seotud kooli väga halva õpikeskkonnaga, mis ei vastanud juba pikka aega tänapäevastele töö- ja õpikeskkonna nõuetele," seisab otsuse seletuskirjas. Möödunud aastal ei olnud Pääsküla koolis 12. klassi, sest ühel aastal keelas linn juba 10. klassi avada. Järgmisel aastal jälle lubas. Nii lastaksegi praegu gümnaasiumis õppivatel noortel oma koolitee Pääsküla koolis lõpuni käia, ent järgmisest sügisest enam gümnaasiumisse vastuvõttu ei toimu. Põhikool saab aga uue maja, kus hakkab õppima 27 klassikomplekti ehk 650 õpilast kolmes paralleelklassis. Gümnaasiumihoone kolmest korpusest on kaks lammutatud ja nende asemele ehitatakse uued hooned, kuhu tulevad muuhulgas võimla, jõusaal, maadlussaal, aeroobikasaal, tööõpetusklass jpm. Saagi unistus on, et ainus linnaossa alles jääv gümnaasium, Nõmme Gümnaasium muudetaks puhtalt gümnaasiumiks, mis tähendaks, et õpilaskohti oleks rohkem ja see võimaldaks Nõmme põhikoolide õpilased kodukandis vastu võtta. "See oleks minu soov – siis saaksime põhikoolidena pakkuda eri suundi gümnaasiumile," ütleb Saag. Sellist plaani linnal siiski ei ole, kinnitab haridusameti juhataja Andres Pajula. Haridusamet: edasi saab õppida üle linna Haridusamet selles traagikat ei näe, et Nõmme linnaossa vaid üks gümnaasium alles jääb. "Juba praegu liiguvad õpilased pärast põhikooli lõpetamist suurematesse gümnaasiumitesse Kesklinnas, Mustamäel ja mujal ning seda mitte ainult Nõmme ja Pääsküla piirkonnast, vaid liikumisi on igal pool üle linna. See, kus õpilane soovib pärast põhikooli lõpetamist oma õpinguid jätkata, on tema vaba valik ning fakt, et Pääsküla gümnaasiumi gümnaasiumiosas õpib alla 90 õpilase, räägib ise enda eest," ütleb haridusameti juhataja Andres Pajula. "Gümnaasiumikohti on Tallinnas piisavalt kõigile linna õpilastele ning olemasolevatele koolidele lisanduvad lähiaastatel veel riigigümnaasiumid." Seda, et õpilaste suunamine Nõmmelt teistesse linnaosadesse võiks kasvatada Tallinna ummikuid veelgi, Pajula ei nõustu. "Gümnaasiumiõpilased liiguvad reeglina pigem ühistranspordiga (sh Kesklinna ja tagasi saab mugavalt rongiga), mistõttu ohtu täiendavate ummikute tekkimiseks ei ole," leiab haridusameti juht. Hüppelist põhikooliõpilaste arvu kasvu Nõmme piirkonnas haridusameti prognoos ei näita, kuid Pääsküla Gümnaasiumi ümberkorraldamine peaks leevendama mitme kooli ruumikitsikust, kes praegu mitmes vahetuses töötavad, nagu Rahumäe põhikool, Nõmme põhikool, Nõmme gümnaasium ja Kivimäe põhikool. "Renoveeritav Pääsküla kool pakub tänapäevaseid õpivõimalusi, mis võimaldab Nõmme piirkonna koolidel edaspidi korraldada õppetööd ühes vahetuses," selgitab Pajula. Ka kooli personal, õpilased ja nende vanemad on sulgemisotsusega linna kinnitusel päri.	Nõmme aktivistid võitlevad Pääsküla gümnaasiumi sulgemise vastu	https://www.err.ee/643733/nomme-aktivistid-voitlevad-paaskula-gumnaasiumi-sulgemise-vastu	Novembris jõuab Tallinna volikokku eelnõu Pääsküla gümnaasiumi muutmisest põhikooliks. Nõmme kogukond on pöördunud linna poole palvega see otsus peatada ja nendega läbi rääkida. Pääsküla koolipere ise otsuse vastu ei võitle ja on sulgemisega päri.
Eesti naiskond alistas täna kindlalt Hispaania võistkonna punktidega 8:2 jätmata vastasele võimalust. Pärast viiendat vooru ehk poolajaks oli Eesti naiskonna edu juba 6:1 ja mäng lõpetati kaheksanda vooru järgselt. Hetkel on Eesti naiskonnal kirjas neli võitu ja mitte ühtegi kaotust ning B-alagrupi liidri positsiooni jagatakse Norra ja Läti naiskondadega. Täna õhtul kohtub Eesti naiskond Lätiga, seega saab pärast mängu puhaste paberitega jätkata vaid üks kahest võistkonnast. Kohamängudeks on Eestil vaja kindlustada vähemalt 4. koht 10 võistkonna konkurentsis, kaks parimat pääsevad järgmiseks aastaks A-divisioni mängima. Eesti naiskonna peamiseks eesmärgiks on säilitada koht B-divisionis, et kindlustada Eestile koht järgmise aasta EM-il, mis toimub Tallinnas. Eesti curlingunaiskonda kuuluvad kapten Marie Turmann, Heili Grossmann, Erika Tuvike, Victoria-Laura Lõhmus ja Kerli Laidsalu. Eesti naiskond on maailma edetabelis 18. kohal. B-grupis on Eestist kõrgem positsioon ainult kolme riigi naiskonnal. Euroopa meistrivõistlustel osaleb kokku 46 võistkonda, neist 26 meeste ja 20 naiste arvestuses. Uued Euroopa meistrid curlingus selguvad 25. novembril. B-divisioni kaks parimat võistkonda tagavad endale pääsu 2018. aastal Euroopa meistrivõistluste A-divisioni.	Eesti curlingunaiskond sai EM-il neljanda võidu	https://sport.err.ee/643794/eesti-curlingunaiskond-sai-em-il-neljanda-voidu	Šveitsis toimuvatel Euroopa curlingu meistrivõistlustel jätkab Eesti naiskond võidukalt ühegi kaotuseta, tänases esimeses mängus alistati Hispaania tulemusega 8:2.
Kahe Reval-Sport naiskonna duellis saavutas algedu Mella, kes läks kuue minutiga juhtima 5:1. Kaotusseisus 2:6 tegi tiitlikaitsja aga 3:0 vahespurdi ning viigistas 20. minutiks seisu 8:8-le. Külalised pääsesid taas ette 10:8, kuid avapoolaja lõpp kuulus võõrustajatele, kelle kaheväravalises eduseisus mindi ka puhkama. Teisel poolajal läks Reval-Sport/Padise ette 18:13 ning võttis lõpuks 28:22 võidu. Reval-Sport/Padise resultatiivseimad mängijad olid Maarja Põldver 8, Marie Urvik ja Nadezda Denisenko 5 ning Kim Ly Hoang 4 tabamusega. Reval-Sport/Mella suurimateks skooritegijateks osutusid Kristina Zgurskaja 7, Jekaterina Tšerneštšuk 5 ja Natalia Gorozhanina 3 väravaga. Mulluse pronksiduelli kordusetenduses võttis revanši Tapa, alistades võõrsil AMV House/Põlva kahe väravaga. Kohtumise esimest kolmveerandtundi dikteerisid võõrustajad, kes võitsid poolaja nelja tabamusega. Kümmekond minutit enne lõppu tõrjus Gerda Staal Tapa puurisuul 21:21 viigiseisul kaks seitsmemeetri viset ning 3:1 spurdiga võttis Lääne-Virumaa naiskond 24:22 võidu. Marjette Maie Müntser tõi Tapale 12 väravat, millele Mia-Marii Tedrekull ja Keili Kadak lisasid 4 tabamust. Põlva vankrit vedasid Teele Utsal 6 ning Helena Anijalg ja Janeli Patrail 5 väravaga. Tabeliseis: Reval-Sport/Mella 4 (3-st mängust), Reval-Sport/Padise 2 (1), SK Tapa 2 (2), AMV House/Põlva SK 0 (1), HC Tallinn 0 (1) punkti. Meistrivõistlused jätkuvad 29. novembril, kui Reval-Sport/Mella võõrustab Kristiine Spordis algusega kell 17.45 AMV House/Põlva SK naiskonda.	Reval-Sport/Padise alistas mulluste finalistide duellis Reval-Sport/Mella	https://sport.err.ee/643691/reval-sport-padise-alistas-mulluste-finalistide-duellis-reval-sport-mella	Eesti naiste käsipallimeistrivõistlustel sai tiitlikaitsja Reval-Sport/Padise mulluste finalistide duellis kodus 28:22 (14:12) jagu Reval-Sport/Mellast ning SK Tapa oli võõrsil 24:22 (9:13) üle AMV House/Põlva SK-st.
Sõõrumaa annetas erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) esitatud aruande järgi valimisliidule 310 503 ning Jüri Mõis 70 000 eurot. Kokku läks aruande järgi kampaania maksma 564 680 eurot, millest suurem osa läks valimisreklaamile - kokku 366 423 eurot. Suhtekorraldusele läks 54 972, avalikele üritustele 47 437, publikatsioonidele 3264 eurot. Muude kulutustena deklareerib valimisliit 92 584 eurot. Võlgu on Savisaare ja Tegusa Tallinna Liidul ligi 190 000 eurot. Valimisliidust pääses Tallinna volikokku ainsana isikumandaadiga Edgar Savisaar. Narvas ei saanud nimekiri ühtegi kohta, Maardus ja Sillamäel oli tulemus parem. Erakond kajastab valimiskampaania aruandes vaid erakonna nimekirjas kandideerinud isikute kulud ja nende tasumiseks kasutatud vahendite päritolu. Erakonnad peavad komisjonile oma laekumised deklareerima regulaarselt igas kvartalis. Valimiskampaania lubatud rahastamise allikaks on füüsiliste isikute annetused, üksikkandidaadi puhul ka tema isiklik vara, selgitab ERJK oma veebilehel avaldatud juhendis. "Aruandes kajastatakse kõik kulud arvete kaupa ning arved omakorda tasutud ja tasumata lõikes. Kulude tasumiseks kasutatud vahendite osas märgitakse annetuse puhul annetaja nimi."	Sõõrumaale ja Mõisale läksid valimised maksma üle 380 000 euro	https://www.err.ee/643779/soorumaale-ja-moisale-laksid-valimised-maksma-ule-380-000-euro	Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn deklareeris kohalike valimiste kampaania maksumuseks 564 680 eurot, peamised toetajad olid Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis.
Vaadetes nii Andres Puustusmaa uut linalugu "Rohelised kassid" kui ka tema varasemat filmograafiat ("Punane elavhõbe", "Rotilõks"), siis tundub, nagu polekski Eesti veel üheksakümnendatest välja pääsenud. Sööklad ja kullapoed, pimedad kõrvaltänavad ja kiilakad Vene maffiosnikud - need on vaid mõned näited, mis kuuluvad Puustusmaa Eesti argireaalsusesse. Peaaegu nagu Kaur Kenderi looming, kui ainult narkootikumid juurde panna. "Rohelised kassid" saabki alguse just sellelt pinnalt. Kaks elupõlist kelmi, keda mängivad Tõnu Kark ja Sergey Makovetskiy, pääsevad pärast 20 aastast vangistust välja ning üritavad vaikselt jalgu alla saada. Ühest küljest käivad sellega kaasas kõiksugu sahkerdused, teiselt poolt näeb aga oskamatust kohaneda muutunud maailmaga. Elu on kaks aastakümmet edasi kihutanud, nemad üritavad aga veel toonaste reeglite järgi mängida ega taha muutustega leppida. Kriminaalsuse kõrval on uus Puustusmaa film tegelikult ootamatult südamlik ja helge, draama asemel isegi pigem komöödia. Sealt tekib aga ka konflikt - mida vaatajale täpselt pakkuda taheti? Seal näeb sellist pikaajalise vangi rasket elu vabaduses (mida on lummavalt näidanud "Shawshanki lunastus") kõrvuti rassistliku reaalsuse ja vanaks jäänud kelmide toterdamisega, mille seob kokku tühi kondamine ja segane sündmustik. Ükski neist lähtepunktidest ei jõua kuigi kaugele, stsenaarium seikleb ühele ja teisele poole, ning ei leiagi lõpuks õiget kohta. Kui paigutaks "Rohelised kassid" päriselt 2017. aastasse, asendaks mõne kiilaka venelase hipsteriga ning laseks kahel suurepärasel peategelasel särada, siis saaks toreda ajastukroonika post-soviet Eestist. Hetkel paigutub film kõrvuti "Kelgukoerte" ja "Ohtliku lennuga", ei muud. Maailmaesilinastus toimub 20. novembril kell 18:30 Kosmos IMAX kinos. Pöörates aga kaardid täiesti teistpidi, siis tasuks uurida hoopis Justfilmil linastuvat Šveitsi lavastaja Lisa Brühlmanni filmi "Hädas iseendaga" (kusjuures, ingliskeelne pealkiri "Blue My Mind" on palju kavalam ja mitmetähenduslikum). Esmapilgul justkui Harmony Korine'i filmide "Kids" ja "Springs Breakers" väikevend, mis asetab samad teemad Euroopa konteksti. Noorte tähelepanuvajadus, üleskasvamisraskused, mis toovad mängu seksi, narkootikumid, alkoholi. Teismelised, kellel ei ole sooja ega külma kellegi arvamusest, tähtis on kõike proovida ja katsetada. Kui Korine viis realismi ülima äärmuseni, siis Brühlmann teeb põhimõtteliselt sama, aga astub külma kõhuga sammu kaugemale - ulmesse. Ühe tüdruku üleskasvamise lugu võtab ootamatu pöörde, kui menstruatsiooni asemel hakkavad tema kehas toimuma ka mitmed teised muutused. Ta varbad kasvavad kokku ning jalad hakkavad mustaks tõmbuma. Mis toimub? Hea stiilitunnetusega ning eriti realistlike tegelastega - avage sotsiaalmeedia ning teile vaatavad vastu samasugused tüdrukud, nagu näeme "Hädas iseendaga" eesotsas - karm linateos, mis lõppeb kui üks lüüriline poeem, andes valusale elupõletamisele mõnusalt kummalise pitseri. Tegelikult midagi muidugi hästi ei lähe, pole mingit tilu-lilu õnnelikku lõppu. Lapsed jäävad troppideks edasi ja kõik on ühtlaselt s*tasti. Ajee. Linastub 20. novembril kell 16.15, 24. novembril kell 18.30 ja 26. novembril kell 15.45.	Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: lollidest tibidest Puustusmaa kelmideni	https://kultuur.err.ee/643767/kaspar-viilupi-poffi-minutid-lollidest-tibidest-puustusmaa-kelmideni	Kuigi PÖFF pakub täna palju muudki, siis põhiline fookus kaldub kindlasti Andres Puustusmaa uue filmi "Rohelised kassid" maailmaesilinastusele.
Riddell postitas sotsiaalmeediasse video John Lewise jõulureklaami kaadritest, mille vahele on pandud katkendid tema illustreeritud lasteraamatust "Mr Underbed", vahendas Independent. Mõlemad teosed räägivad sinisest koletisest, kes elab lapse voodi all. "Idee voodi all elavast koletisest pole midagi uut, kuid reklaami tegelaskuju on minu loodud koletisega sarnane - suur, sinine ja sõbralik koletis, kes norskab valjult," rääkis Riddell The Guardianile. John Lewis helps themselves to my picture book. https://t.co/mrVHmalTwh — chris riddell (@chrisriddell50) November 16, 2017 Illustraator tunnistas, et oli ise rabatud oma loomingu sarnasusest kauaoodatud jõulureklaamiga, kuid seda märkasid ka paljud teised, kes Riddellile sellest sotsiaalmeedias märku andsid. "Ma otsustasin seetõttu teha kahemõttelise Facebooki postituse teemal, et John Lewis on otsustanud promoda minu raamatut," selgitas Riddell. "Mr Underbed" on pildiraamat, mis avaldati 1986. aastal. 2009. aastal sai raamat kirjastaja palvel uued illustratsioonid. John Lewise esindaja kommenteeris, et lugu sinisest koletisest voodi all on universaalne muinasjutt, mida on läbi aastate räägitud. "Meie jõululugu Joe ja koletis Mozi vahel räägib sõprusest ja lõbust. Joe saab endale reklaamis kingituseks öölambi, mis aitab tal magama jääda. Meie loo põhiidee on Chris Riddelli raamatust täiesti erinev," selgitas kaubamaja kõneisik. John Lewise jõulureklaamid on igal aastal fännide poolt väga oodatud. Tänavune reklaam räägib loo seitsmeaastasest poisist nimega Joe, kes ärkab üles norskamise ja kolina peale. Ta avastab, et tema voodi all peidab end suur ja karvane koll Moz, keda poiss algul kardab, kuid õige pea saavad nad sõpradeks. Taustamuusika autoriks on ansambel Elbow, kes teeb oma versiooni The Beatlesi loost "Golden Slumbers". Lugu jõuab ka nende albumile "Best Of", mis avaldatakse 24. novembril. Lisaks reklaamile on John Lewise kaubamajja jõudnud müügile ka viieosaline koll Mozi teemaline sari, kuhu hulka kuuluvad näiteks lasteraamat, pidžaama ja sussid.	Illustraator nimetab John Lewise kaubamaja jõulureklaami plagiaadiks	https://menu.err.ee/643754/illustraator-nimetab-john-lewise-kaubamaja-joulureklaami-plagiaadiks	Lasteraamatute illustraator Chris Riddell süüdistab John Lewise kaubamaja jõulureklaami loomevarguses.
Ligi poolteist kuud kestva ürituse eesmärgiks on Eesti ja Eesti kultuuri tutvustamine, tehes seda eelkõige läbi disainiga seotud temaatika. Loov kultuuri tuumaks on Eesti Disainerite Liidu poolt välja töötatud Eesti disaini ülevaatenäitus Size Doesn ́t Matter (Suurus ei loe), mis vastandab maa väiksust disainerite ning nende saavutuste rohkusele. La Cité kuraator Sandra Biaggi küsib vastu: mis loeb, kui suurus ei loe? ning annab seejärel ka vastuse: "Kvaliteet ja praktilisus - väärtused, mis on omased põhjamaadele, kus eelistatakse ajatut disaini moeröögatustele, ratsionaalsust luksusele, tervemõistuslikkust ekstravagantsusele." Disaininäitust saadavad paralleelselt erinevad lisaprojektid. Näiteks loob arhitektuuribüroo Salto koostöös kunstnik Neeme Külmaga La Cité välisalale päevakajalise installatsiooni Heat Wave: sooja- ja valguselaine, mis saadab kail jalutajaid talvekaamoses. Antud projekt tõstab tähelepanu kliimaprobleemidele, olles seega igati kõnekas projekt Pariisi kliimakokkulepe ning COP21 taustal. Teisele, kuid mitte vähemolulisele moodsa maailma valupunktile - masstootmisele ning selle hävitavale mõjule planeedile juhib tähelepanu Reet Aus, kes esineb ettekandega, tutvustades jätkusuutliku disaini kontseptsiooni ning selle rakendamist moe- ja tekstiilitööstuses. Koos Reet Ausiga mõtisklevad jätkusuutlikkuse üle Prantsuse moedisainerid, kes oma loomingus taaskasutusest lähtuvad. Ürituselt ei puudu ka prantslaste poolne Eesti käsitlus. Fotograaf Raphaël Gianelli-Meriano on mitme aasta vältel jäädvustanud Eesti eluolu looduse rütmide taustal. Tema pilk Eestile on antud näitusel koondatud pealkirja alla Un Pritnemps en Estonie (Üks kevad Eestis). Lisaks esitlevad disainer Sophie Larger ning maastikukunstnik Stéphanie Buttier Eesti padrikust inspireeritud köitest ja nööridest teostatud suuremõõtmelist installatsiooni Vagabondes. Puuderägastiku installatsioon pakub sobiva koduse tausta sealsamas eksponeeritavale Iglusaunale, viidates looduse ja sauna lahutamatule osale eestlaste elus. Edward von Lõnguse digitaalne tänavakunstiprojekt kulgeb läbi Pariisi ning sel korral võtavad tema sajandivanused tegelased Miina ja Enn kohad sisse La Cité seinal vaatega La Seine ́ile. Veel toimub vildist moodulitest kujundite valmistamise töötuba lastele ning Loov kultuuri lõpetab Eesti animatsioonide õhtu, kus külastajatele näidatakse nii kullavaramusse kuuluvat loomingut kui ka EKA animatsioonitudengite kõige värskemaid töid. Varasemalt on Eesti kultuur Pariisis olnud nii laiahaardeliselt esindatud 2012. aastal “Estonie Tonique” festivali raames, mil üle linna erinevad Eestiga seotud üritused toimusid. Nüüd, 5 aastat hiljem ja Eesti 100 sünnipäeva lävel, on pariislastel taas võimalus Eesti kultuurist osa saada ja seda lausa pooleteise kuu vältel. Vous êtes tous les bienvenus: Loov is in the air! Loov Kultuuri korraldavad: La Cité de la Mode et du Design, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Suursaatkond Pariisis, NID.	Pariisis saab näha Eesti disaini	https://kultuur.err.ee/643774/pariisis-saab-naha-eesti-disaini	8. detsembril avatakse La Cité de la Mode et du Design keskuses Eesti disaini suurnäitus Loov kultuur, mida saadab mitmekülgne lisaprogramm. Tegu on Eesti Vabariik 100 ja Eesti esimesele Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele pühendatud üritusega, tähistades seda suurejooneliselt Pariisis.
Valerenga alistas Oddi 2:0, Jääger tegi kaasa terve kohtumise. Kristiansund võitis Sandefjordi 3:2, Baranov puudus vigastuse tõttu, kirjutab Soccernet.ee. Taijo Teniste mängis kõik 90 minutit, kui tema leivaisa Sogndal viigistas Stabaekiga 1:1. Sogndal paikneb endiselt eelviimasel, 15. positsioonil, mis tähistab otse väljalangemist. Üleminekumängudele viivale 14. kohale jäädakse aga alla vaid löödud väravate arvu tõttu. Viimases voorus võõrustab Sogndal Valerengat. Järgmiseks hooajaks on Tenistel leping Bergeni Branniga, kes on endale kindlustanud viienda koha.	Valerenga tõusis kuuendaks, Kristiansund kümnendaks	https://sport.err.ee/643666/valerenga-tousis-kuuendaks-kristiansund-kumnendaks	Norra jalgpalli kõrgliiga eelviimases voorus tõusis Enar Jäägeri koduklubi Oslo Valerenga kuuendaks ja Nikita Baranovi tööandja Kristiansund kümnendaks. Kuuendat ja 12. kohta lahutab aga vaid kolm punkti.
Seederi sõnul jõuti kokkuleppele, et rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) läheb neljapäeval valitsuskabinetti, kus on eraldi arutelu teemal alkoholiaktsiis, selle laekumine ja mõjud. "Ootame, et koalitsioon jõuaks ühisele arusaamisele, et alkoholiaktsiisi laekumine ja selle mõjud ei ole ainult IRL-i probleem, vaid, et kogu koalitsioon vaatab sellele reaalsusele otsa ja suudab leida mingisugused ühesugused lahendused," rääkis Seeder. Peaminister Jüri Ratas ütles, et aktsiisimuudatusteks enam aega ei ole. "Nendes küsimustes on võimalis muudatusi teha aastas kaks korda, nendeks võimalusteks hetkel aega ei ole. Isamaa ja Res Publica Liit on selle aasta jooksul rahandusministri portfelli hoidnud, neljal korral on eelarvet läbi arutatud ja seda teemat pole varasemalt lauale toodud," lausus Ratas. Rahandusminister Tõniste ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et kaalub võimalusi alkoholiaktsiisi tõusu ära jätmiseks.	Tõniste viib aktsiisiküsimuse neljapäeval valitsuskabinetti	https://www.err.ee/643765/toniste-viib-aktsiisikusimuse-neljapaeval-valitsuskabinetti	Valitsus arutab aktsiisitõusu võimalikku tühistamist neljapäevasel kabinetiistungil, ütles IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ERR-ile pärast koalitsiooninõukogu koosolekut.
Lisaks süüdistab prokuratuur samas kriminaalasjas Eduardi kuriteo varjamises ning Siimu peksmises ja kuriteo varjamises. Süüdistatavad ning nende hilisemad ohvrid, kuritegeliku ilmaga seostatud Lauri Merimaa ja Sergei Permanov veetsid ühes seltskonnas aega kuni nad ühise alkoholi tarvitamise käigus tülli läksid. Tekkinud tülis peksid Erik, Sten ja ka Siim mehi käte ja jalgadega ning põhjustasid neile kergemaid vigastusi. Pärast seda kui nood olid peksmise tõttu pikali kukkunud, pussitasid Erik ja Sten mõlemat meest üle 10 korra, mistõttu mehed kohapeal surid. Kuriteo varjamiseks toimetasid süüdistatavad ohvrite surnukehad Viljandimaal asuva talu territooriumile, kus matsid surnukehad talukompleksis asuva saunamaja alla ning viskasid kuriteojälgedega esemed kaevu. Kuriteojälgede varjamiseks süütasid Sten Kruusimägi ja Siim 22. jaanuaril ööklubi Poseidon ruumid. Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Endla Ülviste selgitas, et niivõrd julmad kuriteod on Eestis väga harvad. "Kuigi tapmised pannakse tavaliselt toime alkoholi tarvitamise pinnalt tekkinud tülide käigus, siis antud kuriteo varjamiseks tegid toimepanijad märkimisväärseid pingutis - surnukehad peideti kohta, kust kurjategijate arvates neid ei leita ning kuriteojälgede hävitamiseks süüdati ka kuriteopaik. Kohtueelse menetluse käigus oleme siiski kogunud piisavalt tõendeid, et kaks meest mõrvas süüdistatuna kohtu alla anda," selgitas Ülviste. "Kui tavaliselt on kuriteo avastamisel tähtis kiirus, siis selle mõrva uurimisel oli määrav järjepidevus," ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Rait Pikaro. "Lõime kuriteo avastamiseks mitme üksuse ametnikest koosneva uurimisgrupi, mis päev päeva järel kogus tõendeid kuriteo kohta. Kõik see päädis sellega, et kui alguses otsisime kadunud mehi, siis tükk haaval pilti ette saades sai üsna varakult selgeks, et uurime mõrva. Iga tegu jätab oma jälje, sõltumata sellest, kui hoolikalt neid üritatakse peita," märkis ta. Pikaro ütles, iga kuriteo puhul on tähtis, et selgitatakse välja võimalikud süüdlased. "Seda veel eriti kuritegude puhul, kus kelleltki võeti elu. Samamoodi on tähtis, et ohvrite lähedased saaksid teada, mis tegelikult juhtus," lausus Pikaro. Kõik neli süüdistatavad viibivad prokuratuuri taotlusel vahi all ning nad kõik on ka varasemalt erinevate kuritegude eest kriminaalkorras karistatud, seejuures Erik on varasemalt karistatud ja vangistust kandnud ka tapmise eest. Mõrvas süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette 8-20 aasta pikkuse või eluaegse vangistuse. Kriminaalasja uuris Põhja prefektuur ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.	Prokuratuur süüdistab vendasid kahe mehe mõrvas	https://www.err.ee/643772/prokuratuur-suudistab-vendasid-kahe-mehe-morvas	Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Erik Kruusimäge ja Sten Kruusimäge tänavu 16. jaanuaril Tallinnas ööklubis Poseidon kahe mehe mõrvas.
Riigikohus leidis, et halduskohtu pöördumised olid ennatlikud ehk halduskohus peab esmalt tegema vastava sisulise lahendi ja alles seejärel saab halduskohus pöörduda riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Halduskohus oli põhiseaduspärasuse küsimuse tõstatanud määrustes, millega kohaldas esialgset õiguskaitset ehk peatas Viru vangla kodukorda suitsetamise osas muutva direktori käskkirja kehtivuse. Halduskohus ei otsustanud kõne all olevates määrustes selle üle, kas vangla direktori käskkiri tühistada või mitte. Riigikohtu hinnangul saaks halduskohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse riigikohtus lahendiga, milles halduskohus otsustab selle üle, kas tühistada Viru vangla kodukorra muutmine suitsetamise keelu osas või mitte. Vahepealsel ajal oleks halduskohtul võimalik kaebaja õiguste tõhusaks kaitsmiseks keelata vanglal suitsetamist takistavate toimingute tegemine või kohustada vanglat tegema toiminguid, mis on vajalikud suitsetamise võimaldamiseks. Justiitsminister võttis mullu 6. oktoobril vastu määruse, millega muutis vangla sisekorraeeskirja (VSKE) ning lisas kõik suitsetatavad tubakatooted vanglas keelatud asjade loetellu ning tunnistas kehtetuks vanglas suitsetamist reguleerinud sätted. Justiitsministri määrus jõustus tänavu 1. oktoobril. Vastavalt määrusele andis Viru vangla juht välja käskkirja, millega muutis vangla kodukorda ning keelas alates tänavu 1. oktoobrist suitsetamise vangla territooriumil ning tühistas kodukorra sätted, mis reguleerisid senist suitsetamise korraldust vanglas. Mitmed kinnipeetavad esitasid seepeale halduskohtule kaebuse, milles palusid tunnistada põhiseadusvastaseks ja kehtetuks vangla sisekorra eeskirja vastavad punktid ning taotlesid esialgse õiguskaitse korras vastava punkti kehtivuse peatamist. Halduskohus rahuldas vangide taotluse osaliselt ning saatis oma määruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks riigikohtule. Kolleegium märkis, et praegusel kujul ei kuulu halduskohtu taotluse läbi vaatamine riigikohtu pädevusse.	Riigikohus: vanglates suitsetamise keelu peab otsustama halduskohus	https://www.err.ee/643769/riigikohus-vanglates-suitsetamise-keelu-peab-otsustama-halduskohus	Riigikohus leidis esmaspäeval, et Tartu halduskohus oleks pidanud enne põhiseaduslikkuse järlevalve menetluse taotlemist tegema vanglates suitsetamise keeldu puudutavates taotlustes sisulise lahendi.
Soome naiste meistriliigas aitasid Kertu Laagi head esitused Salo LP Viesti kahe võiduni. 3:1 (15:25; 25:23; 25:17; 25:19) oldi esmalt üle Kangasalast. Laak oli naiskonna resultatiivseim, tuues 19 punkti (+9), eestlanna rünnakud õnnestusid 55-protsendiliselt (31st 17), 1 punkt lisandus blokist ja 1 serviga. Teises mängus saadi samuti 3:1 (22:25; 25:11; 25:10; 25:18) jagu Oriveden Ponnistuse naiskonnast. Taas oli Laak naiskonna parim, kogudes 22 punkti (+12). 35st tõstest lõi Laak punktiks 15 (43%), lisaks koguni 4 serviässa ja 3 blokipunkti. Salo on nüüd liigatabelis kerkinud kolmandaks, ent neil on euromängude tõttu konkurentidest mitu mängu vähem peetud, kirjutab volley.ee. Soome meeste meistriliigas tegi hea mängu Andrus Raadik, kelle 20 punkti (+13) toel sai Pielaveden Sampo 3:1 (22:25; 25:15; 25:23; 25:19) võidu Leka Volley üle. Eesti koondise nurgaründaja vastuvõtuprotsent oli 52, rünnakud õnnestusid 53-protsendiliselt (30st 16). Sampo on Soome liigas neljas. Poola kõrgliigas kaotas Robert Tähe ja Keith Puparti koduklubi Lubini Cupurum 0:3 (25:27; 22:25; 15:25) Olsztynile. Pupart piirdus seekord 7 punktiga (+7), servi vastuvõtt 67%, rünnak 37% (19st 7). Robert Täht ravib hüppeliigese vigastust ja on seetõttu sunnitud mängupausil. Liigatabelis on Lubin langenud 10. positsioonile. Poola naiste esiliigas kohtus Eesti rahvusnaiskonna kapteni Julija Mõnnakmäe tööandja Wieliczka Solna Krosno Karpatyga ning võitis 3:1 (19:25; 25:15; 25:16; 25:20). Liigatabelis kerkis Wieliczka viiendaks. Prantsusmaa meistriliigas aitas Martti Juhkami Tourcoingu 3:0 (25:23; 25:16; 25:20) võidule Nice´i üle. Eestlasest nurgaründaja kerkis 18 punktiga (+15) meeskonna resultatiivseimaks. Tema vastuvõtt oli 33%, rünnak 65%. Liigatabelis hoitakse kuuendat positsiooni. Andri Aganits ja Montpellier pidid vastu võtma 0:3 (19:25; 20:25; 23:25) kaotuse Toursilt. Eesti rahvuskoondise tempomehe arvele kogunes 5 punkti (+2), 4 blokiga ja 1 rünnakust. Liigatabelis on Montpellier langenud viiendaks. Hooaja algusest saadik vigastust ravinud Pariisi Volley temporündaja Ardo Kreek tegi kauaoodatud come-backi ning aitas meeskonna 3:1 (25:17; 26:24; 27:29; 25:20) võidule Ajaccio üle. Suurt koormust mees veel ei saanud, ent kogus 4 punkti (+3). Ta lõi 1 serviässa, pani kaks blokki ning 1 punkt tuli rünnakust. Pariis on Prantsusmaa liigas neljandal kohal. Sidemängija Kert Toobal ja Rennes Volley ei suutnud võiduarvet suurendada ning paiknevad jätkuvalt viimasel kohal. Seekord kaotati 1:3 (18:25; 25:20: 21:25; 18:25) Poitiers´le. Toobal tegi tavapäraselt kaasa kogu kohtumise ning tõi mängu juhtimise kõrval ka 3 punkti (+2). Prantsusmaa naiste meistriliigas kaotas Liis Kullerkannu koduklubi Pariisi St Cloud 0:3 (22:25; 16:25; 20:25) Quimperile. Eestlanna tõi 3 punkti (+1). Kristiine Miileni 6 punkti (+2) ei päästnud St Raphaeli samuti 0:3 (24:26; 15:25; 19:25) kaotusest Mulhouse´i vastu. St Raphael on liigatabelis neljas, Pariis seitsmes. Rahvusmeeskonna diagonaalründaja Oliver Venno oli tavapäraselt heas hoos, ent võiduks selleks ei piisanud ja Maliye Piyango jäi 0:3 (25:23; 26:24; 25:20) alla Halkbankile. Venno lõi 26st tõstest punktiks 12 (46%) ning kogus 3 silma ka blokiga. Türgi liigas on Venno tööandja kuuendal kohal. Türgi naiste esiliigas kaotas Kadi Kullerkannu koduklubi Yesil Bayramic 0:3 (18:25; 23:25; 9:25) Salihli BLD naiskonnale. Yesil Bayramic on liigas 13. ehk eelviimane. Belgias said Timo Tammemaa ja Maaseiki Noliko 3:1 (25:23; 25:20: 20:25, 25:16) jagu liidermeeskonnast Aalsti Lindemansist. Tammemaa tõi 7 punkti. Teine Belgias mängiv eestlane Rait Rikberg aitas oma koduklubi Meneni Prefaxise kindla 3:0 (25:18; 25:17; 25:20) võiduni Guibertini üle. Rikberg vigastas mõnda aega tagasi hüppeliigest ning teeb seetõttu mängudes kaasa vaid kaitses, servi vastuvõtul tegutseb teine libero. Rikberg pidas trauma tõttu ka väikese trennipausi, ent ühtegi kohtumist pole vahele jätnud. Liigatabelis on Maaseik neljas ja Prefaxis kolmas. Sidemängija Andres Toobal Slovakkias viimases kohtumises mänguaega ei teeninud kui VK Prievidza alistas 3:0 (25:14; 25:14; 25:21) Myjava Spartaki. Prievidza pidas lõppenud nädalal veel teisegi mängu, kui võitis 3:1 (25:21; 25:14; 18:25; 31:29) Nitra Bustrynat. Selles kohtumises viibis eestlane platsil kogu mängu ning tõi ka 5 punkti (+4). Slovakkia liigas tõusis Prievidza esimeseks. Tšehhis mängiv Henri Treial ja CEŽ Karlovarsko said samuti võidurõõmu tunda, sest 3:0 (25:13; 25:15; 25:20) oldi üle Ostrava klubist. Temporündajana tegutsev Treial oli taas resultatiivne, tuues 10 punkti (+10) ja oli sellega meeskonna resultatiivsuselt teine mees. Treial kogus 3 silma blokiga, 5 rünnakul ja lõi ka 2 serviässa. Liigatabelis tõusis Karlovarsko kolmandale positsioonile. Šveitsis tuli Kristo Kollo ja treener Rainer Vassiljevi koduklubil Schönenwerd Volleyl tunnistada võõrsil kahe vastase paremust. Esmalt kaotati laupäeval Näfelsi meeskonnale 0:3 (21:25; 24:26; 11:25) ning seejärel pühapäeval Amriswilile 1:3 (27:29; 25:22; 19:25; 12:25). Liigatabelis on Schönenwerd jätkuvalt neljandal kohal. Šveitsi naiste meistriliigas pidasid Eesti rahvusnaiskonna üks liidreid Anu Ennok ja tema tööandja Sm'Aesch Pfeffingen kaks kohtumist ja said kaks võitu. Laupäeval saadi 3:0 (26:24; 25:19; 25:20) jagu Zürichi Volerost. Eestlanna arvele kogunes 6 punkti (+1). Pühapäeval võideti 3:0 (25:19, 25:20, 25:13) Zesari-VFMi naiskonda. Ennok tõi 9 punkti (+6). Ühtlasi tõusis Ennoki koduklubi liigas liidrikohale. Nette Peit ja Könizi Edelline alistasid 3:0 (25:19, 25:20, 25:17) VBC Cheseax´naiskonna. Pühapäeval kaotati aga Lugano Volleyile 1:3 (16:25; 19:25; 25:21; 19:25). Tabelis on Köniz seitsmes. Naiste liiga B-divisjonis kaotas Merlin Hurda koduklubi VBC Aadorf 2:3 (25:19 ; 25:27 ; 20:25 ; 25:20 ; 10:15) VBC Toggenburgile. Hurt tegi korraliku esituse ja tõi 16 (+9) punkti. Liigatabelis on VBC Aadorf neljandal kohal. Karli Allik pidi taas pingilt vaatama, kuidas Düren Powervolley sai Saksamaa meistriliigas 0:3 (16:25; 17:25; 22:25) kaotuse VfB Friedrichshafenilt. Tabelis on Düren Friedrichshafeni järel teisel kohal. Saksamaa esiliigas palliv Kevin Soo ja CV Mitteldeutchland said 3:2 (19:25; 25:14; 25:18; 20:25; 15:8) jagu Delbrückist ning hoiavad põhjadivisjonis teist kohta. Portugali meistriliigas oli Robert Viiberi tööandjal Fonte Bastardol edukas nädalavahetus. Esmalt alistati 3:0 (25:9; 25:21; 25:21) Mamede, seejärel saadi 3:1 (29:31; 25:13; 25:22; 25:18) jagu VC Vianast. Tabelis on Bastardo kolmandal positsioonil.	Võrkpallurid välismaal: Laak ja Raadik särasid Soomes, Juhkami Prantsusmaal	https://sport.err.ee/643742/vorkpallurid-valismaal-laak-ja-raadik-sarasid-soomes-juhkami-prantsusmaal	Välisliigades pallivatest Eesti võrkpalluritest tegid lõppenud nädalal säravaimad esitused Kertu Laak ja Andrus Raadik Soomes, Martti Juhkami Prantsusmaal ning Oliver Venno Türgis.
Komitee teatel on koduvägivald Põhja-Koreas tavaline. Sel teemal napib teadlikkust ja ka võimalusi saada juriidilist või psühholoogilist tuge ning pole ka ohvritele mõeldud varjupaiku, vahendas Reuters. Naised on alaesindatud ka kõrghariduse saajate hulgas, justiitsvaldkonna, julgeoleku- ja politseijõudude seas ning juhtivatel ametikohtadel kõikidel ebatraditsioonilistel aladel. Põhja-Korea naiste seas on levinud alatoitumine - see mõjutab komitee andmetel 28 protsenti rasedatest ja imetavatest naistest. Lisaks ei ole riigis vägistamise eest mõistetavad karistused kooskõlas kuriteo tõsidusega ja sageli jäävad vägistajad üldse karistuseta. 2012. aastal tehtud seadusemuudatused leevendasid karistusi mõnede vägistamisliikide osas, nende seas laste vägistamise, alluva vägistamise ja korduva vägistamise eest. Põhja-Korea teatas novembri alguses ÜRO komiteele, et tegeleb naiste õiguste ja sugude võrdsuse edendamisega, kuid suurriikide kehtestatud sanktsioonid mõjutavad ka emasid ja lapsi.	ÜRO: Põhja-Korea naised kannatavad vägivalla ja alatoitumuse käes	https://www.err.ee/643763/uro-pohja-korea-naised-kannatavad-vagivalla-ja-alatoitumuse-kaes	Põhja-Koreas jäetakse naised ilma haridusest ja töötamisvõimalustest, kodus saab neile sageli osaks vägivald ning tööl seksuaalne ahistamine, teatas ÜRO naiste diskrimineerimise kõrvaldamise komitee esmaspäeval.
Raamatu tutvustus: Aga igaühel on mingi eesmärk. Kes tahab saada rikkaks, kes surra, kes leida armastuse, kes mingitki tööd, kes elab päevast päeva, sest küll iga päev muretseb ise enda eest. Võib-olla tuleb homme katastroof. Võib-olla õnnestub kellelgi lõpuks internet kokku lasta. Võib-olla tuleb suur vihm või suur põud, suur külm või suur kuum, veeuputus või veepuudus. Aga mis me sinna teha saame? Täna peab reisija saama lennukisse, piloot oma kohale, stjuuardid ja stjuardessid on juba ametis, kakssada, kolmsada inimest on valmis tõusma taevasse, midagi eriti tundmata, mõeldes millelegi hoopis muule. DHL-i kuller peab leidma õige aadressi ja paki kätte andma, india mees, kes töötab meie küla postkontoris, peab lõunatunnini veel kaks tundi ootama. Poolakas Konrad peab lammutama ja ehitama, kuni õhtu kätte jõuab. Kuninganna peab valitsema, kuni jõuab surm. Maailm peab kestma nii kaua, kuni Jumal temast ära tüdineb. Teist valikut pole. Kas kellelgi on?	Ilmus Tõnu Õnnepalu uus romaan "Valede kataloog. Inglise aed"	https://kultuur.err.ee/643757/ilmus-tonu-onnepalu-uus-romaan-valede-kataloog-inglise-aed	Raamatupoodidesse on jõudnud kirjanik Tõnu Õnnepalu värske romaan "Valede kataloog. Inglise aed"
Ülemaailmselt alustas pealetungi DC superkangelaste kollektiivprojekt "Õigluse liiga", mis toob ekraanil kokku Batmani, Wonder Womani, Aquamani, Flashi ja teised. Märkimisväärne seltskond oli siiski sunnitud alla vanduma seksinäljaste eestlaste liigale filmis "Svingerid". Teise uustulnukana mahtus seitsme vapra sekka sakslaste koguperemuinasjutt "Pettson ja Findus: Maailma parimad jõulud", mille nimitegelastele annavad oma hääle Andres Ots ja Tiit Sukk.	Eesti kino top 7. Paljas Jan vs. Batman	https://kultuur.err.ee/643758/eesti-kino-top-7-paljas-jan-vs-batman	Nädalavahetusel alanud 21. Pimedate Ööde filmifestival ei suutnud kustutada filmisõprade palavat huvi ka kinode tavakava vastu.
Kontsertide märksõnadeks on kuumad hitid, metsik energia ja törtsuke juttu. Ivo Linna on üks uskumatu energiaga palavalt armastatud artist. Alles hiljuti osales ta Eesti Laulu rallil ning andis välja nii uue plaadi kui raamatu "Suur Loterii". Tema raamatus on ära mainitud 36 laulu koos kommentaaridega ning sinna kuulub ka "Tähti üheks õhtuks". Kindlasti on Ivo repertuaaris olevad Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu need lood, mille puhul on tehtud ajalugu koos rahvaga. Tõnis Mägi on Eesti muusikamaailma üks olulisemaid mõjutajaid ning legendaarne muusik, olles eeskujuks paljudele noortele artistidele kogu oma loominguga. Pika ja värvika loometee jooksul on sündinud väga palju häid lugusid ning üks tema loomingu kõige eredamaid tähti on kindlasti "Koit", mille tähendus on rahvale igavikuline ning mida peetakse ilmselt kõige paremaks ja kordaminevamaks looks läbi aegade. Karl-Erik Taukar on noor superstaar, kelle hitid kõlavad iga päev meie ümber ning kes on teinud puhta vuugi ka Eesti muusikaauhindade galal. Fenomenaalse lennu taga on väga töötaks ja sisukas artist. "Sellise vägeva lauljate meeskonnaga pole mul varem au olnud lava jagada. Mul on Estraadiraadioga õnnestunud ka varem tuuritada ning võin julgelt öelda, et see on üks kihvtimaid orkestreid Eestimaal," ütles Taukar. Ott Leplandi erilise andekuse märgiks on tema laulukirjutamise anne ja oskus, sest tema lood kõnetavad väga paljusid kuulajaid. Estraadiraadio asutati juba 2006. aastal ning nendest on kujunenud Eesti parim poporkester. Estraadiraadio repertuaaris on omalooming ning väga heal tasemel levimuusika seaded läbi nelja möödunud kümnendi. Laval: Ivo Linna Tõnis Mägi Karl-Erik Taukar Ott Lepland Tanel Aavakivi – trompet, kunstiline juht, seaded Vallo Mänd – trompet Artur Kiik – tromboon Karl Laanekask – kitarr Indrek Mällo – basskitarr Priit Sootla – klahvpillid Andrus Lillepea – trummid Margus Tammemägi – löökpillid Kaire Vilgats – vokaal Dagmar Oja – vokaal	Linna, Mägi, Taukar ja Lepland ühinevad üheks õhtuks	https://menu.err.ee/643756/linna-magi-taukar-ja-lepland-uhinevad-uheks-ohtuks	Naistepäeva järgsel nädalal toimub kontserdiseeria "Tähti üheks õhtuks", kus esimest korda annavad sellises koosseisus kontserdid Ivo Linna, Tõnis Mägi, Karl-Erik Taukar ja Ott Lepland, keda saadab poporkester Estraadiraadio.
13 punktiga (+8) oli TTÜ resultatiivseim Valentin Kordas, 10 punkti (+8) kanti Ragnar Kalde arvele. Kaotajate poolel jõudis ainsana kahekohalise punktiskoorini Janno Õunpuu, kes tõi 11 silma, kirjutab volley.ee. Suur ülekaal ilmnes blokis, kust TTÜ kogus 16 punkti (neist 6 teenis Jörgen Vanamõisa ja 5 Kalde), Neemeco vaid 3. Vastuvõtul oli võitjate protsent 61,1, rünnati 43,9-protsendilise täpsusega. Neemeco vastuvõtt oli 56,7%, rünnakuprotsent 37,7. Veerandfinaali korduskohtumine peetakse teisipäeval, 21. novembril kell 18.30 TTÜ spordihoones. Karikavõistlustel selgub edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes. Kui mõlemad võistkonnad võidavad ühe kohtumise, määrab edasipääseja punktide arv. Nagu ikka, 3:0 ja 3:1 edu annavad võitjale kolm ja kaotajale null punkti, 3:2 paremuse eest teenib võitja kaks ja kaotaja ühe punkti. Punktide võrdsuse korral mängitakse edasipääseja selgitamiseks kuldne geim. Finaalis selgub võitja ühe mänguga.	TTÜ alistas karika veerandfinaali avamängus esiliiga liidri	https://sport.err.ee/643741/ttu-alistas-karika-veerandfinaali-avamangus-esiliiga-liidri	Pühapäeval peeti üks kohtumine meeste võrkpalli karikavõistlustel, kui veerandfinaali avamängus kohtusid Credit24 Meistriliigas hetkel viimasel kohal olev TTÜ ning esiliiga liider LotusTimber/Neemeco SK. Kindla 3:0 (25:20; 25:14; 25:15) võidu võttis TTÜ meeskond.
Vladimir Ivanov tegi läbi 52-kohalise kukkumise, 591. reale. Kenneth Raisma on 972. (+6), Mattias Siimar 1260. (+4) ja Kristjan Tamm 1280. (+126.). Kõik kolm viimatimainitut on 19-aastased. Meeste edetabelis on liider 31-aastane hispaanlane Rafael Nadal ning teisena jätkab 36-aastane šveitslane Roger Federer. Tänavuse aastalõputurniiri võitnud 26-aastane bulgaarlane Grigor Dimitrov tõusis kahe legendi järele kolmandale kohale. Naiste maailma edetabelis säilitasid meie kaks tipptennisisti oma kohad, kui 21-aastane Kontaveit on 34. positsioonil ja 32-aastane Kanepi täpselt 100. Tabeli tipp on väga tihe, kui 6175 punktiga juhib rumeenlanna Simona Halep, vaid 40 silmaga jääb maha hispaanlanna Garbine Muguruza ja kolmas on 6015 punktiga taanlanna Caroline Wozniacki.	Zopp tõusis edetabelis, Kontaveit ja Kanepi säilitasid kohad	https://sport.err.ee/643739/zopp-tousis-edetabelis-kontaveit-ja-kanepi-sailitasid-kohad	Esmaspäeval avaldatud värskes meeste tennise maailma edetabelis tõusis meie esinumber Jürgen Zopp kaks kohta ning asub nüüd 162. positsioonil.
Eesti koondise ääremängija Tanel Kurbas sai platsile algviisikus ning kogus 22 minutiga 18 punkti (kahesed 5/7, kolmesed 2/4, vabavisked 2/2), 4 korvisöötu ning tegi kolm pallikaotust ja ühe vea. Levice poolel olid edukaimad 24 punkti, 7 lauapalli ja 6 söötu kirja saanud Miha Vasl ja 12 punkti ning 13 lauapalli kogunud Boris Bojanovsky. Levice on liigatabelis 11 võidu ja 2 kaotusega teisel kohal, alla jäädakse vaid ühe kaotusega jätkavale Bratislava Interile.	Tanel Kurbase 18 punkti aitasid Levice kindla võiduni	https://sport.err.ee/643745/tanel-kurbase-18-punkti-aitasid-levice-kindla-voiduni	Slovakkia korvpalli kõrgliigas võttis järjekordse võidu Levice meeskond, kes koduväljakul sai 96:74 jagu Zilinast.
Tunnipikkuse teose kannavad ette üleriigilised noortekollektiivid – Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev, üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled, üle-eestiline neiduekoor Leelo, Eesti Noorte Segakoor (dirigent Silja Uhs) ja Eesti Noorte Puhkpilliorkester. Laval on kokku üle 200 noore laulja ja muusiku. Pärt Uusbergi sõnul on teos loodud võimendamaks taolist nähtust nagu seda on üle-eestilised noortekollektiivid ning on tänuavaldus selle eest, mida helilooja Eesti Koolinoorte Segakooris ja Eesti Noorte Puhkpilliorkestris koges: “Laulsin ise üle kümne aasta Eesti Koolinoorte Segakooris ning mängisin mõnda aega ka Eesti Noorte Puhkpilliorkestris trompetit. Üle-eestilistes kollektiivides laulmine annab ühele noorele kogemuse ja mälestused ning ka sõbrad kogu tema ülejäänud eluks.” Uusbergi sõnul seostus tal ideega Eestimaa kaunis ja vahelduv aastaring, mille üle on põhjust olla tänulik: “Eestimaa suurim aare on Eestimaa loodus ja eesti keel ning sellest teoses saavad nad omavahel kokku – lauldakse Eestimaa loodusest eesti keeles meie maa luule meistrite poolt.” Muusikat saadavad Madis Reimundi kaadrid Eestimaa loodusest erinevatel aastaaegadel, millele on loonud lavakujunduse kunstnik Getter Vahar ning valguslahenduse Priidu Adlas. Kontserdi seob tervikuks helikunstniku Mait Visnapuu loodud helilised vahekujundid. Esiettekanne toimub 31. detsembril 2017 kell 18 Nordea Kontserdimajas. “Eestimaa atmosfäärid” on üks 2015. aastal toimunud EV100 muusikasündmuste ideekonkursi võitjatest, mis moodustavad EV100 muusika tähtsündmuste tuumiku ning ühtlasi juhatab sisse Eesti Vabariigi juubeliaasta.	Etendub Pärt Uusbergi kooritsükkel "Eestimaa atmosfäärid"	https://kultuur.err.ee/643743/etendub-part-uusbergi-kooritsukkel-eestimaa-atmosfaarid	31. detsembril 2017 tuleb Nordea kontserdimajas esitusele Pärt Uusbergi poolt Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kirjutatud kooriteos “Eestimaa atmosfäärid”, mis koosneb laste-, nais-, mees- ja segakooritsüklitest ning neid põimivatest regilauluseadetest puhkpilliorkestrile.
Pukk tunnistas ERR-ile, et ta ei ole kandideerimise avaldust veel ära saatnud, kuid nimetas võimalikku väljakutset Tallinna TV-s huvitavaks. "Konkurss käib, see on kindlasti huvitav töökoht," sõnas Pukk. Ta kinnitas, et Kesklinna vanemana ta kindlasti ei jätka. "Eks ma teadsin kuhu ma lähen ja kui kaua see volitus kestab," ütles Pukk. Küsimusele, kas Pukk oleks soovinud linnaosavanemana jätkata ja kas temaga oli sellest juttu, vastas Pukk, et igasuguseid arutelusid oli. Taavi Pukist sai Kesklinna vanem tänavu jaanuaris. Enne seda töötas Pukk Keskerakonna pressisekretäri ja Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunikuna. Pukk on sündinud 1989. aastal Pärnus ja lõpetanud seal Sütevaka humanitaargümnaasiumi. Kõrghariduse sai Pukk 2014. aastal Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonnas haldusjuhtimise erialal. Hetkel on Tallinna Televisiooni juhatuses üks liige, kelleks on Revo Raudjärv. 15. novembril kuulutas SA Tallinna Televisiooni nõukogu välja uue konkursi juhatuse liikme leidmiseks. Konkursil osalemise tähtaeg on 23. november. Varasem konkurss, kuhu laekus kuus sooviavaldust, kuulutati nõukogu poolt sobivate kandidaatide puudumise tõttu 1. novembril nurjunuks.	Taavi Pukist võib saada Tallinna Televisiooni juht	https://www.err.ee/643736/taavi-pukist-voib-saada-tallinna-televisiooni-juht	Senisest Tallinna Kesklinna vanemast Taavi Pukist võib saada Tallinna Televisiooni teine juhatuse liige.
Esimene pilt. Savoy on avatud. 1926 Savoy peomaja mahagonist põrandaparkett särab kutsuvalt. Piletid on soodsad – kellajast ja päevast sõltuvalt alates 30 pennist. Iga soovija saab endale osta toredust, glamuuri, kõrgendatud emotsioone, võibolla pisut unustust? Majandus järkärguline allakäik pigistab juba kõikide eluvaldkondade esindajaid; toidujärjekorrad kasvavad, aga meelelahutus õitseb ning big band jazzi kõla ja swing on tõusuteel. Mis saaks olla veel ennastunustavam kui elava muusika saatel oma kehast kõikide murede välja tantsimine? See on depressiooniaastate odavaim ning populaarseim öine tegevus. Nädala algul saabutakse odavama pileti tõttu varakult, neljapäeviti on köögitööliste ja kokkade lühema tööpäeva tõttu Kitchen Mechanics õhtu. Algajamad paarid on saanud tasakesi oma oskusi lihvida, tegijamad uusi trikke – ruumi jätkub. Laupäeva pärastlõunal on parimad pintsakud-särgid-kleidid saadetud pressimisse. Pühapäev on SEE PÄEV. Terve kvartali suurusesse Savoy’sse voolavad Broadway staarikesed, produtsendid, Harlemi elanikud, kaugemalt kandi valgem keskklass uudishimulikult tumedanahaliste meeletut tantsu vaatama, näitlejad, muusikud, tantsijad, ajakirjanikud, kõik, kes ennast kellekski peavad. Korraga mahub saalidese 4000-5000 inimest. Swingbänd, kelle ees võib olla üks või teine praeguseks legendaarne muusikajuht, mängib hoolega, eesmärgiks „kuumus“ tantsupõrandal. Tantsijad on ausad – kui tants jäetakse pooleli ja paar platsilt lahkub, peab bänd latti tõstma – vaja on põrand elama saada, kõigest jõust hoos hoida. Hittloo sünnist ja salvestuse müügipotentsiaalist annab märku puupüsti täis tantsupõrand. Tantsijate ja muusikute vaheline side on otsene, hea tants nakatab bändijuhti ja mängijat, publikut sütitav paar võib saada väikese tänuaplausigi muusikute poolt. Ja muusika, kuidas see tantsijatele ning publikule mõjub... lärm on kõrvulukustav, kaasa elatakse pööraselt, parimad tantsijad külvatakse üle hõisete, tähelepanu ja jootrahaga. Rõõmurõkked tõusevad kauni kultuurimaja kõrgete rõdude ja lühtriteni. Tantsupõrand on juba tükkideks tantsitud ja seda peab iga kolme aasta tagant asendama. ’Kasside nurgas’, Cat’s Corner’is tantsivad ainult kõige tegijamad ja ennast juba tõestanud paarid, seal püsimiseks peab pidevalt individuaalseid oskusi ja trikke lihvima. Tantsitakse ’põrandasamme’ ja ’õhusamme’ – partnerid liiguvad üksteisest kinni hoides osavalt mõnusate, rütmikate sammude ja pööretega ümber üksteise või siis loobivad üksteist õhku, hüppavad kõrgele maast lahti või üle partneri. 1939. aastal esimest korda Savoy’d külastanud kirjanik Leonard Ross meenutab: „Ma kuulsin vaskpuhkpillide kooslust lõputult „Flat Foot Floogiet“ pasundamas. Esimesena nägin suurel piklikul tantsupõrandal umbes neljasadat tumedanahalist tantsijat hullumas. Mehed tõstsid naisi kõrgele üles, viskasid neid maha, üle oma õlgade, heitsid üle pea, loopisid kaugusesse, sikutasid tagasi, raputasid neid kui märgi kaltse.“ Savoy peomaja püsib 32 aastat – 20ndate lõpust kuni 40ndate alguseni – Harlemi linnaosa ja kogukonna tõelise hinge ja südamena. See on kogukonna ja ajastu personifikatsioon, swingiajastu monument. Savoy 25ndaks juubeliks on seal tantsinud oma 15 miljonit inimest, umbes 700 000 aastas... Swingmuusika pulbitsevast energiast ning afroameerika ja euroopa kultuuri kohtumisel on sündinud sütitav tants, nimetatagu seda siis Jitterbug’iks, Lindy Hop’iks või kuidagi teisiti. Lindy Hop, Flying Charleston, Stomp, Shim Sham Shimmy, Rhumboogie, Suzie-Q, Big Apple, Black Bottom ja Scrontch tõstetakse Savoy’s uskumatule esitustäiuslikkuse tasemele. Selles siseringis loovad suurepärased tantsijad ja muusikud uusi trende ja tantsu- ning muusikastiile, mis levivad kulutulena üle kogu maailma. Teine pilt. Rock’n’rolli rünnak. 1956 See on taas midagi täiesti pöörast. Kohevate kleidikeste ja sätitud lokkidega keskkoolineiud ei suuda oma silmi uskuda – õhtu peaesineja ei tule seekord lavale šiki, sundimatu enesekindluse ja elegantse ülikonnaga. Mida ta üldse kannab – see tõstetud krae? Need... on need volangid ta püksisäärtel? Ja nende säärte ülevoolavalt lopsakas vorm – ja... ta tudistab jalgu? Väristab lausa, viib põlved ühele ja teisele küljele, haarab publiku tähelepanu oma puusaringidesse, viskab oma uhket õlitatud juuksetukka... See on enneolematu. Esialgu tabab vaatajaid palavikutunne, seejärel võetakse nende kehad otsekui muusika poolt üle. Ajad on Ameerika Ühendriikides taas pingelised: põrkuvad võimulolijate traditsioonilised väärtused ja noorte innovatsioonilisemad ideed – sotsiaalsetes suhetes, tehnoloogias, äris, kunstides, meelelahutuses. Majanduslik ja tehnoloogiline areng on näha äärelinna eramajades, uhketes ameerika autodes, kiirtoidus, majapidamitarvetes ning eriti televiisoris – meedias hakkab levima õnnelik, rahulolev 1950ndate perepilt, samas kui sotsiaalsed pinged pealispinna all hõõguvad. Rock’n’rolli helid ja nendele tantsitavad vabastavad liigutused muutuvad vanematele generatsioonidele – ja oma lapsevanematele – vastandumise sümboliks. Kehastades avalikult aafrika ja euroopa muusikaliste mõjude sulamit, näitavad 1950ndate noored välja oma toetust rassilisele integratsioonile, samal ajal kui koolide desegregatsiooni ja inimõiguste teemad riiklikus poliitikas jõudsalt esiplaanile tõusevad. Paljud täiskasvanud seisavad kategooriliselt rock’n’rollile omistatud vulgaarsete joonte vastu: selle kaasakiskuva rütmi, laulusõnade seksuaalsete kõrvaltähenduste, selle afroameerika R’n’B juurte – tolleaegse nimetusega ’rassimuusika’ – tõttu, ka Hollywood’i filmides esitletud rock’n’rolli ja alaealiste kuritegevuse seose tõttu. Vanemad on tunnistajaks, kuidas nende silme all vallutatakse nende laste kehad rock’n’rolli vulgaarsete helide poolt. Rock’n’roll on sündinud kolme muusikastiili ristumisteel: kantri-, popmuusika ja R’n’B. Tantsuliigutustes jätkub 1950ndatel tuttavlik swingiaegne Jitterbug, 1960ndatel arenevad välja uued tantsud nagu Stroll, Hand Jive, Bop, Slop, Madison, Twist. Rock’n’roll tuleb afroameerika kultuuripärandist mõjutatuna otsekui elementaalse, metsiku, sensuaalsena ja näiliselt ahvatleb, võrgutab, hukutab valged noored täpselt nii, nagu nende vanemad kardavad. Ameerika avalik kuvand – stabiilne, rahulik, korralik – lööb rock’n’rolli skandaalsuse taustal kõikuma. Elvis ei sobitu, ei kuulu, ta on hea näide kuritegelikust noorest, kes ei ole nõus vastu võtma tema jaoks mõeldud madalama ühiskonnakihi argipäeva. Rock’n’rolli edulugu on afroameeriklastele endilegi problemaatiline. Tõustes esile suurte sotsiaalsete käärimiste keskel, see otsekui integreerib nende kultuuri ja toob selle mainstream’i hulka – ent pakub samas ka võimalust tumedanahaliste artistide ja loomingu ärakasutamiseks; neile püsivalt metsiku, taltsutamatu ja pahelise kuvandi külge kleepimiseks. Kirjandus: Engelbrecht, B. 1983. Swinging at the Savoy. – Dance Research Journal, vol. 15, nr. 2, lk. 3-10. Spring, H. 1997. Swing and the Lindy Hop: Dance, Venue, Media, and Tradition. – American Music, vol. 15, nr. 2, lk. 183-207. Sagolla, L. J. 2011. Rock’n’roll dances of the 1950s. Santa Barbara, California; Denver, Colorado; Oxford, England: Greenwood. Altschuler, G. C. 2003. All Shook Up : How Rock 'n' Roll Changed America. Oxford University Press. Videod:	Madli Teller. Tantsuhullus viies pildis. 1. ja 2. osa	https://kultuur.err.ee/643715/madli-teller-tantsuhullus-viies-pildis-1-ja-2-osa	Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga alustab ERR tantsuajalooliste kirjutiste sarja, milles põimuvad tantsu ja ühiskonna seosed.
Ronimisministeeriumis toimunud võistlusele tulid võistlejad üle kogu Eesti ning ka meie lähiriikidest. Kokku oli võimalik läbida 55 erineva raskusastmega rada. Esimene võistlusgrupp koosnes enamasti eestlastest ning hilisem grupp juba kaugemalt kohale sõitnud külalistest. Finaalis oli kuus parimat võistlejat. Kokku keerati finaaliks seina neli erinevat rada ning finalistid said ühe kaupa neid järjest sooritada. Meeste kolm esikohta läksid Lätti, võitis Kaspars Vilks. Aleksandr Shorikov tuli napilt neljandaks, parandades oma eelmise aasta tulemust kahe koha võrra. Naistest tuli esimeseks venelanna Anna Rõkunova. Esimene Eesti naine, Margarita Frolova, oli 12. Uue olümpiaalana on ronimine kavas ka Tokyos aastal 2020. Võistlus koosneb kolmest erinevast stiilist - kiirusronimine, altjulgestusega ronimine ning boulderdamine. Sel laupäeval võisteldi just boulderdamises ehk madalamal seinal ilma julgestuseta ronimisega.	Kaljuronimise karikasarjas Tallinnas tehti osalejaterekord	https://sport.err.ee/643735/kaljuronimise-karikasarjas-tallinnas-tehti-osalejaterekord	Nädalavahetusel toimunud kaljuronimise Tallinn Open võistlusel osales kokku 149 võistlejat vähemalt üheksast riigist. Naiste võit läks Venemaale ning meeste esikoht meie lõunanaabritele Lätti. Parim eestlane, Aleksandr Shorikov, tuli neljandaks.
Häirekeskus sai kell 9.46 teate tulekahjust Soodoma külas, kus põles elumaja. Päästjad tõid majast välja hukkunud 78-aastase naise. Tulekahju võis tekkida küünlast.	Põlvamaal hukkus tulekahjus eakas naine	https://www.err.ee/643734/polvamaal-hukkus-tulekahjus-eakas-naine	Põlvamaal Kanepi vallas Põlvamaal hukkus laupäeval tulekahjus eakas naine.
Eero Pesur (39) kannab alates 2011. aasta 18. märtsist kaheksa-aastast vanglakaristust. Tema ennetähtaegset vabastamist toetasid nii Tallinna vangla kui ka prokurör. Kohus teeb määruse teatavaks 27. novembril, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile. Pesuri süüdimõistmine jõustus 2013. aasta septembris kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja Rein Kiviloo kaebust arutusele. Seetõttu jõustus Pesurile mõistetud 12-aastane vanglakaristus, mida küll lühimenetluse tõttu vähendati ühe kolmandiku võrra. Kohus Pesuri üle oli kannatanute eraelu kaitseks kinnine ning avalikkusele protsessil toimuva kohta infot ei antud. ERR-i andmetel kahetses Pesur kuritegusid ning hüvitas ka vabatahtlikult ühe kannatanu moraalse kahju nõude. Pesur oli end varem tunnistanud süüdi neljast seksuaalkuriteost kahes. Pesur tunnistas end süüdi ühe naise vägistamises 2011. aasta 22. jaanuaril Pääsküla raudteejaamas ja sama aasta 18. märtsil Suur-Ameerika tänaval. Pesur eitas vägistamist 2009. aasta 28. mail Rae vallas Peetri külas ja 2011. aasta 18. märtsil Kosmose kino lähedal. Süüdistuse järgi vägistas Pesur Tallinnas ja Harjumaal aastatel 2009-2011 kokku neli naist. 2011. aasta 18. märtsi varahommikul vägistati Tallinna kesklinnas tunniajase vahega kaks naist. Esimene kuritegu toimus kella 4 ajal kino Kosmose läheduses, teine kella 5 ajal Suur-Ameerika tänava piirkonnas. Eesti kiirendusvõitlustel tuntust kgunud Eero Pesur peeti nendes kuritegudes kahtlustatuna kinni päev hiljem Tallinnas. Uurimisel lisandus talle süüdistus veel ühe naise suhtes toime pandud kuritegudes - sugulise kire vägivaldses rahuldamises ja ebaseaduslikus vabaduse võtmises. Kriminaalasja uuris Põhja prefektuur ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.	Kohus otsustab sarivägistaja vanglast vabastamise nädala pärast	https://www.err.ee/643728/kohus-otsustab-sarivagistaja-vanglast-vabastamise-nadala-parast	Harju maakohus kaalus esmaspäeval nelja naise vägistamise eest pikka vangistust kandva Eero Pesuri enne tähtaega vanglast vabastamist ning teeb selle kohta määruse nädala pärast.
Tšehhitar võitis 14 aastat kestnud eduka karjääri jooksul 24 WTA tiitlit üksikmängus ja koguni 76 tiitlit paarismängus. Kui paarismängus õnnestus tal suure slämmi turniir võita kokku 12 korda, siis üksikmängus tuli ainus suure slämmi tiitel 1998. aastal Wimbledonis. Novotna nimel on ka kolm olümpiamedalit, kui 1988. aastal Seoulis võitis ta paarismängus hõbeda ning 1996. aastal Atlantas paarismängu samuti hõbeda ja üksikmängus pronksi.	Suri endine Tšehhi tennisestaar Jana Novotna	https://sport.err.ee/643725/suri-endine-tsehhi-tennisestaar-jana-novotna	Pühapäeval lahkus raske haiguse tagajärjel alles 49-aastasena siit ilmast kunagine naiste tennise tähtmängija Jana Novotna.
Tavapäraselt algviisikus platsile astunud Laane tõi 35 mänguminutiga 15 punkti (kahesed 3/4, kolmesed 3/5), 9 lauapalli ja 4 resultatiivset söötu ning tegi kolm viga ja vaid ühe pallikaotuse. Eestlase kasulikkuse tegur oli 21, mis oma tiimis oli parim näitaja. Kostas Macheras kogus 22 silma ja 12 lauapalli, aga kasulikkuse tegur oli tal 20. Ethnikos on liigatabelis kolme võidu ja kolme kaotusega 16 tiimi hulgas 6. kohal, Doukas on ühe võidu ja viie kaotusega eelviimane.	Oma meeskonna kõige kasulikumaks tõusnud Laane aitas Ethnikose võidule	https://sport.err.ee/643717/oma-meeskonna-koige-kasulikumaks-tousnud-laane-aitas-ethnikose-voidule	Kreeka korvpalli esiliigas aitas Eesti korvpallikoondise mängujuht Rait-Riivo Laane pühapäeval oma koduklubi Ethnikose koduväljakul 73:65 võidule Doukase üle.
Algviisikus platsile saanud Veideman mängis 32 minutit ning tõi selle ajaga 9 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 0/7, vabavisked 3/3), 4 lauapalli, 4 korvisöötu ja 2 vaheltlõiget ning tegi 4 pallikaotust. Kyndall Dykes viskas Udine parimana 13 punkti ja hankis 7 lauapalli, Andrea Benevelli, Tommaso Raspino ja Ousmane Diop tõid kõik 10 silma. Tabelis on Jesi kuue võidu ja kahe kaotusega nüüd vahetult Udine (5-3) ees 4. kohal. Montegranaro meeskonnas teenis kuus minutit mänguaega ka Eesti U-18 koondislane Kaspar Treier, kes punktiarvet ei avanud (kahesed 0/1) ning ka ühtegi muud numbrit statistikasse koguda ei suutnud. Montegranaro (6-1) võitis 86:80 tabeli lõpuosas paiknevat Orzinuovi (1-7) meeskonda.	Veideman ja Udine said lähirivaalilt valusa kaotuse	https://sport.err.ee/643716/veideman-ja-udine-said-lahirivaalilt-valusa-kaotuse	Rain Veidemani koduklubi Udine pidi Itaalia tugevuselt teises liigas pühapäeval vastu võtma valusa 68:70 (25:15, 16:20, 15:19, 12:16) kaotuse Jesi linna klubilt ning nende viiemänguline võitudeseeria katkes.
Feministeerium i soovitused: 1. " Abielu" (Blerta Zeqiri) Anita ja Bekib valmistuvad pulmapeoks ja abieluks, aga kui ootamatult enne pulmi tuleb välismaalt koju käima välja noore peigmehe Bekimi endine südamehärra. Film räägib armukolmnurgast enne ja pärast abielu sõlmimist poliitiliselt pingelises, traumaõhustikulises traditsiooniliste väärtustega ühiskonnas Kosovas. 2. " Lõpetamata minevik" (Nathalie Teirlinck) Alice’i endine poiss-sõber hukkub ja naine kohtub ootamatult oma kuueaastase pojaga, kellest ta on pärast sündi vabatahtlikult loobunud. Tegelemine lapsega lööb segi ta hariliku päevakava eskortteenuste pakkujana, aga kisub esile ka tugevalt alla surutud emotsioonid ja kahtlused, mida ta ei aimanud, et tal on. Filmil on potentsiaali olla moraliseeriv õpetuslugu, aga pole seda mitte, vaid õrn ja ambivalentne. " Lõpetamata minevik". K aader filmist 3. " Räpane" (Tereza Nvotová) Draama sellest, kuidas matemaatikaõpetaja vägistab keskkooliõpilase, ning Slovakkia aegunud vaimse tervise süsteemist ja ühiskonnast, mis juhtumit adekvaatselt vastu võtta ei suuda. Film on eriti kõnekas, kuna enamikku seksuaalkuritegudest politseile ei teatata. 4. " Elu teejuht" (Ruth Mader) Midagi kapitalismihuvilisele! Film düstoopsest ühiskonnast, kus neoliberalism on peensusteni välja arendatud ja karjeristid tunnevad end õnnelikult, elades unistuste keskklassielu; vähema saavutuseduga inimesed on süstemaatiliselt vegetatiivseisundisse viidud. Siiski vallandab üks juhtum mässu idüllilises edumaailmas. 5. " Reeglid kõige jaoks" (Kim Hiorthøy) 10-aastase Stormi maailm kaotab kontrolli, kui tema isa ja tolle armuke saavad äkki liiklusõnnetuses surma. Kui lapse ema proovib hingetühjust täita eneseabiguru kaudu, siis Storm kehtestab ise oma isikliku reeglite kogumi, mille abil isa surmaga toime ja kaosest välja tulla. Karm, aga samas soe ja humoorikas vaatamine. 6. " Parem homme kui täna" (Haelim Jeon) Film meist paljude argipäevast – ebakindla tööga inimeste eludest ühiskonnas, mis pealtnäha paistab üliedukas ja särav. Lõuna-Korea on kiiresti Aasia väikeriigist majandushiiglaste edetabeli etteotsa tõusnud, aga see tee pole kulgenud ohvriteta. Film jutustab noorest töölisklassi naisest, kes juhuotsi tehes püüdleb parema hariduse poole, et elus edasi jõuda ja nürist oravarattajooksust välja saada. 7. " Ma ei ole nõid" (Rungano Nyoni) Nõiaks kuulutatud 9-aastane Shula peab lahkuma oma kodukülast Sambia maapiirkonnas ja hakkama elama nõidadele mõeldud rändlaagris, mis on samal ajal ka turistiatraktsioon. Ebausust ja rituaalidest lähtuvalt peab ta valima, kas jääda nõiaks, või muutuda kitseks, kes võidakse iga hetk kinni püüda ja ära süüa. Režissöör on ainest saanud praeguseni eksisteerivatest misogüünsetest nõialaagritest. 8. " Otsides Oum Kulthumi" (Shirin Neshat, Shoja Azari) Film portreteerib naisi filmina filmis ja kui kunstnikuid meestekeskses maailmas. Režissöör, kes püüab tabada Egiptuse masside lemmiku kultuslaulja elu ja loomingut, tehes temast filmi. Kultuslaulja imiži taga on palju seda, mida välja ei näidata. 9. " Kokku kootud" (Naoko Ogigami) Kui 11-aastase Tomo ema jätab ta hooletusse, suundub hakkaja laps onu Makio juurde. Tomo saab üllatuse osaliseks, kui ta leiab tühja poissmehekorteri asemel eest Rinko, kes on Makio vastne transnaisest elukaaslane. Makiost ja Rinkost saavad justkui Tomo uued vanemad kuid kolmekesi tuleb neil vastu astuda nii iseenda kui ühiskonna eelarvamustele. 10. " Ooperi ekstremistid" (Junko Emoto) Karmi ütlemisega Naoko on vastloodud alternatiivse, vaid naistest koosneva teatritrupi lavastaja. Esietendus on ukse taga ning trupil on puudu nii sisust kui ka vahenditest. Asja ei tee paremaks see, et Naoko suunab oma loomingulise energia uue näitleja Haru võrgutamisse. Mänguline ja musta huumoriga pikitud poolautobiograafiline draama räägib teatritrupi kurnavast, kuid kirglikust elust nii laval kui kulisside taga, lahates küsimusi võimust ja autoriteedist. 11. " Bombshell – Hedy Lamarri lugu" (Alexandra Dean) Heddy Lamarr, 1940ndate Hollywoodi filminäitleja pälvib maailma kõige ilusama naise tiitli. Vähesed teavad, et Lamarr oli filmikarjääri varjus geniaalne teadlane, kes leiutas kommunikatsioonisüsteemi, mida kasutatakse wi-fi ja bluetooth seadmetes tänapäevani. Film on austusvaldus ja inspiratsioon kõigile julgetele ja geniaalsetele naistele, kelle tööd ja teeneid on ignoreeritud. 12. " Freak show" (Trudie Styler) Vitamiinipomm, koos staaridega nagu Bette Midler ja Laverne Cox! Värvikas ja vaba õhkkonnaga harjunud Billy kolib väikelinna ja kõik muutub. Koolis on värviliste tualettide asemel turvalisem kanda teksasid ja polosärki ja olla üldse võimalikult vähe silmapaistev. Lõpuks saab noormehel sellest kõigest kõrini ja ta otsustab kandideerida kooli kokkutuleku kuningannaks põhisõnumiga: "Hääletage friigi poolt, kes elab teis endas!" "Freak show". Kaader filmist 13. " Metsikud roosid" (Anna Jadowska) Kui Ewa naaseb pärast äraolekut oma kahe lapse juurde väiksesse Poola külla ning koju jõuab ka Ewa Norras töötav abikaasa, tõusevad paari lahkukasvamisest pinged. Film räägib noore naise sisemisest heitlusest oma ihade ja soovide nimel konservatiivses ning kuulujuttudest vohavas Poola kogukonnas, mis ootab talt normide järele paindumist ning oma ihade allasurumist. Lisaks sellele huvitav näha, kuidas muudab Eestiski aktuaalne pendelränne peresuhteid.	Feministeeriumi 13 filmisoovitust PÖFFilt	https://kultuur.err.ee/643690/feministeeriumi-13-filmisoovitust-poffilt	Taas on käes see aastaaeg. Feministeerium annab soovitusi neile, kes ei tea, mille kasuks sadade valikute seast otsustada. Võib muidugi ära vaadata kõik 62 naissoost režissööride tehtud filmi – klõpsa lingile ja näed kogu nimekirja (filme on PÖFFil kokku 233). Aga eriti soovitame vaadata neid 13 filmi, mis ühel või teisel viisil üht feministi kõnetada võiksid.
Mida teile selle lausega öeldi? Öeldi selge sõnaga, et Yoann Barbereau põgenes möödunud reedel. Kui aga artiklit lugeda, siis reedel rääkis ta põgenemisest, aga põgenemine ise toimus juba taevas teab millal. Meenub ka üks teine lause: Politsei tabas härra X-i alkoholijoobes auto roolist. Alkoholijoobes juhtidest on kuulda iga päev, aga alkoholijoobes autost kuulsin sellest lausest esimest korda. Just nii meile öeldi- härra X tabati alkoholijoobes autost. Eeldatavasti taheti siiski öelda, et härra X oli alkoholijoobes. Mis neis lauseis siis valesti on? Vastus- sõnade järjekord on vale. Eesti keeles on aga sõnade järjekorral sisuline tähendus ja kui lause moodustatakse vale sõnajärjestusega, on mõte metsas. Kirjutaja või rääkija võib ju mõtte õigeks mõelda, aga kui kirja pannakse või öeldakse valesti, siis on lugejale või kuulajale antud valeteavet. Niisiis pakun, et politsei tabas autoroolist alkoholijoobes härra X-i ning Yoann Barbereau rääkis möödunud reedel oma põgenemisest Venemaalt. Kuulake varasemaid säutse.	Keelesäuts. Sõnad tuleb järjekorda panna	https://kultuur.err.ee/643707/keelesauts-sonad-tuleb-jarjekorda-panna	Palun lugege järgmist lauset: Yoann Barbereau rääkis oma põgenemisest Venemaalt möödunud reedel. Mida teile selle lausega öeldi?
Bartram võrdles Kesk- või Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse sisserändajaid Kesk- või Ida-Euroopasse jääjatega, ning selgus, et väljarändajad on üldjuhul õnnelikumad kui kojujääjad. Samas tuleb enam kui pool sellest erinevusest väljarändajaid ja kojujääjaid iseloomustavate omaduste erinevustest: väljarändajad on reeglina nooremad ja tervemad ning seetõttu ka õnnelikumad kui kojujääjad. "Väljarändajad on reeglina nooremad ja tervemad ning seetõttu ka õnnelikumad kui kojujääjad." Siiski on väljarändajad enamikust riikidest tunduvalt õnnelikumad kui kojujääjad isegi siis, kui need erinevused väljarändajate ja kojujääjate vahel on analüüsis arvesse võetud. Teisalt peab enne järeldamist, et väljarändajad on saanud õnnelikuks rikkamasse riiki kolimise tõttu, kaaluma ka teist võimalust: väljarändajad võisid olla kojujääjatest õnnelikumad juba enne väljarändamist. Bartrami analüüsist selgub, et see oletus peab paljude riikide puhul tõepoolest paika ning Bulgaariast, Eestist, Poolast, Slovakkiast, Türgist ja Ukrainast väljarännanute puhul võib tegelik olukord olla isegi nii, et väljarändamisega kaasneb hoopiski õnnelikkuse langus ja mitte tõus. "Eestist väljarändamisega kaasneb hoopiski õnnelikkuse langus ja mitte tõus." Bartram selgitab, et väljarändajate elu võib küll paraneda suurema objektiivse heaolu mõttes, kuid subjektiivsest vaatevinklist vaadatuna selgub, et rändega võib kaasneda hoopis märkimisväärne pettumus. Üks võimalik seletus võib olla, et õnnelikkus sõltub inimese sotsiaalsest positsioonist. Kuigi väljarändaja absoluutne sissetulek võib olla pärast väljarändamist suurem, leiavad paljud väljarändajad ennast olukorrast, kus nad peavad leppima suhteliselt madalapalgalise tööga, ning sel võib olla nende heaolu tunnetusele negatiivne mõju. Soovitame lugeda heaolu kohta ka Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginevat leheküljelt.	Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda	https://novaator.err.ee/643708/euroopa-sotsiaaluuring-eestist-valjarandamisega-voib-onnelikkus-langeda	Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.
Ball sai kirja 11 punkti, karjääri parimad 16 lauapalli ja 11 korvisöötu, kui Los Angeles Lakers (7-10) mängis võõrsil 127:109 üle Denver Nuggetsi (9-7). Kaheksa päeva tagasi sai Ballist Milwaukee's kõigi aegade noorim NBA pallur, kes kolmikduubli kogunud. Ball liitus nüüd eksklusiivses seltskonnas legendaarse Magic Johnsoniga, kui vaid nemad kaks on Lakersi särgis oma debüüthooajal suutnud teha rohkem kui ühe kolmikduubli. Johnson sai neid kirja seitse ning Ballil on praeguseks kaks olemas. Võitjate resultatiivseimaks tõusis 24 punkti, 7 lauapalli ja 5 korvisööduga Julius Randle, Brook Lopez kogus 21 silma ja Jordan Clarkson lisas 18 punkti. Denveri meeskond oli hädas ka oma emotsioonide talitsemisega, kui juba teise veerandi keskel eemaldati mängust nende tsenter Nikola Jokic ning peatreener Mike Malone. Meie põhjanaabrite rõõmuks oli heas hoos üks teinegi uustulnuk, kui soomlane Lauri Markkanen viskas oma senise lühikese NBA karjääri punktirekordiks 26 silma ning hankis lisaks ka 13 lauapalli. Chicago Bulls (3-11) pidi vastu võtma aga järjekordse kaotuse, kui Phoenix Sunsile (7-11) jäädi alla 105:113. Tulemused: Toronto - Washington 100:91 Miami - Indiana 95:120 Brooklyn - Golden State 111:118 Minnesota - Detroit 97:100 Phoenix - Chicago 113:105 LA Lakers - Denver 127:109	Lonzo Ball kerkis LeBroni kõrvale, soomlane püstitas punktirekordi	https://sport.err.ee/643705/lonzo-ball-kerkis-lebroni-korvale-soomlane-pustitas-punktirekordi	Korvpalliliigas NBA kordas paljuräägitud uustulnuk Lonzo Ball LeBron Jamesi rekordit, kui kogus oma karjääri teise kolmikduubli 20 aasta ja 23 päeva vanusena.
Winter Grind on tantsumuusika fännidele suunatud sisefestival, mis toimub esmakordselt järgmise aasta 23. veebruaril. Saku Suurhalli peasaal ja kõrvalalad muutuvad erilahenduste abil efektseks ööklubiks. Festivali peaesineja on elektroonilise muusikamaailma nimi Knife Party. Bändi moodustavad legendaarse Pendulumi liikmed Rob Swire ja Gareth McGrillen. Knife Party debüütsingel "Internet Friends" ning sellele järgnenud "Bonfire" lennutasid mehed jäädavalt elektroonilise muusika tippu. Winter Grindi peaesinejana lubab Knife Party tuua Saku Suurhalli Austraalia kuumuse ja ennenägematu lava show. Esmakordselt näeb Winter Grindil esinemas Eestis loodud elektroonilise muusika artisti Lemon Fighti. "Lemon Fight teeb hetkel kiiret lendu ja on Universalis oluline prioriteet, kelle peale me uuel aastal oma panused paneme. Teades poiste potentsiaali ja millist energiat nad endas peidavad, siis tuleb sellest raudselt üks eepiline etteaste - vitamiinilaks on garanteeritud," lubas Universal Music Balticsi esindaja Leen Kadakas. Artistide nimistusse kuuluvad ka lugematuid tantsumuusikahitte loonud Netsky, SikDope, Macky Gee, Tungevaag & Raaban.	Winter Grind toob Saku Suurhalli elektroonilise muusika maailmanimed	https://menu.err.ee/643694/winter-grind-toob-saku-suurhalli-elektroonilise-muusika-maailmanimed	23. veebruaril täitub Saku Suurhall Tallinnas tantsumuusikaga, kui üritustesari Grind toob lisaks Eesti paremikule lavale tantsumuusika maailmanimed Knife Party, Netsky, Tungevaag & Raabani, SikDope'i ja Mackye Gee.
Jõuvahekorrad, mis selgusid valijate otsuste tulemusel 15. oktoobril kohalikel valimistel, peegelduvad laias laastus vastu ka küsitlustulemustes – ehkki loomulikult tuleb arvestada asjaoluga, et neil valimistel said hääletada ka paljud need, kellel riigikogu valimistel valimisõigus puudub. Viimase asjaoluga saab suuresti selgitada Keskerakonna ülekaalukat edu teiste erakondade ees. Sellegipoolest on ka novembri küsitlustulemuste põhjal riigikogu valimistele vastu minnes selge liider Keskerakond, mille poolt annaks hääle 27 protsenti valimiseelistust omavatest vastajatest. Teisel kohal asub nende põline konkurent Reformierakond, mis saavutas erakondade seas teise tulemuse ka KOV valimistel, ehkki tegelik teine koht kuulus valimisliitudele. Kindla kolmanda positsiooni riigikogu valimiste arvestuses on sisse võtnud EKRE 13 toetusprotsendiga. EKRE edestab oma reitinguga juba septembrist alates neljandal positsioonil olevaid sotsiaaldemokraate (10 protsenti). Võrreldes aasta esimese poolega on oma seisu tublisti parandanud Isamaa ja Res Publica Liit, mis vahepeal kõikus suve hakul ähvardavalt valimiskünnise (5 protsenti häältest) piiril. IRL-i toetas novembris 8 protsenti küsitletutest. Endiselt jäävad alla valimiskünnise Vabaerakond ning Eestimaa Rohelised vastavalt nelja ja kolme protsendiga. Kohalikel valimistel tegelikult saavutatust erineb kõige enam EKRE küsitlustulemus. Ühelt poolt seletab seda mittekodanike osalemine KOV valimistel – viimaste hulgas EKRE-l tõesti eriti palju poolehoidjaid ei leidu. Kuid mittekodanikud ei toeta ju ka Isamaa ja Res Publica Liitu. EKRE tagasihoidliku tulemuse põhjus oli eelkõige karismaatiliste ja tuntud poliitikute nappus erakonna liikmeskonnas - Helmeid igasse valimisringkonda lihtsalt ei jätku. Küsitlustes kogub EKRE protestihääli valijate käest, kes tänase Eesti elus paljugagi rahul ei ole ning kes EKRE liidrite kriitilistele sõnavõttudele meelsasti kaasa noogutavad. Konkreetses valimissituatsioonis on aga lisaks erakonna juhtide suust kuuldud sõnumitele tarvis ka usaldusväärset kandidaati konkreetses valimisringkonnas. EKRE üle võetud Rahvaliidu organisatsiooni kuuluvad tuntud kohalikud liidrid on kohalikel valimistel traditsiooniliselt kandideerinud pigem valimisliitude nimekirjades. Isamaa ja Res Publica Liit ja sotsiaaldemokraadid suutsid just seetõttu EKRE-st edukamad olla, et nende nimekirjadesse kuulus rohkem kogu riigis tuntud poliitikuid. Seega võib öelda, et kõik erakonnad, välja arvatud EKRE, realiseerisid kohalikel valimistel oma küsitlustest selgunud potentsiaali (kusjuures Vabaerakond jättis selle vabatahtlikult tegemata). Tegelikult ongi erakondade toetused juba pikka aega püsinud küllaltki stabiilsed, kusjuures märkimisväärset muutust ei suutnud jõuvahekordades kaasa tuua ka valimised. Stabiilsed ei ole seejuures olnud mitte üksnes erakondade toetusprotsendid, vaid ka erakondade toetajate sotsiaalne baas. Küsitlusest küsitlusse korduvad samad mustrid selle osas, mis soost, vanusest, haridusega ja sissetulekuga valijad ühte või teist erakonda keskmisest enam toetavad. Võiks arvata, et Eesti poliitiline maastik ongi valmis saanud? Tõenäoliselt siiski mitte ja küllap saame eelseisva aasta jooksul näha mitut ümberrivistumist erakondade toetuste pingereas. Tõsi, vaevalt et kahes peamises esikohapretendendis muutusi tuleb. Peamised võitjasoosikud ka 2019. aasta riigikogu valimistel on Keskerakond valitsuskoalitsiooni ja Reformierakond opositsiooni juhtjõuna. Küll aga tuleb parema tulemuse nimel omavahel rinda pista ülejäänud riigikogu erakondadel. Kui vaadata viimase küsitluse toetusprotsente (vt. tabel artikli lõpus), avastab tähelepanelik lugeja, et riigikogus esindatud 6 erakonna toetus kokku moodustab 84 protsenti ehk nende seast ei ole endale meelepärast esindajat leidnud tervelt 16 protsenti neist vastanutest, kes mingit eelistust omavad. Lisaks on ligi 30 protsenti selliseid valijad, kes ei oska oma eelistust öelda või kes väidavad, et nad ei toeta kedagi – nende osakaal tabeli jaotustes ei kajastu. Seda, et viimases küsitluses andis oma toetuse üksikkandidaadile tervelt kümme protsenti vastanutest, võib lugeda kohalike valimiste järelmõjuks. Hääletas ju seal suur osa valijaist mitte erakonna, vaid valimisliidu poolt. Kuid on ju teada, et parlamendivalimistel üksikkandidaadid enamasti ilma ei tee ja valimisliidud seal kandideerida ei saa. See 15 protsenti valimissooviga valijaid, kes riigikogu erakondade seast sobivat valikut ei leia, on valijaskond, mille poolehoiu nimel tasub pingutada kõigil valimistel kandideerivatel erakondadel. See võib viia ka mõttele tulla valimisteks välja mõne sootuks uue jõuga - ka sellist mõtet on poliitilistes kuluaarides juba mõlgutatud. Kindlasti ootab meid ees poliitiliselt põnev aasta! • ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.	Juhan Kivirähk: Kas Eesti poliitikamaastik on valmis saanud?	https://www.err.ee/643693/juhan-kivirahk-kas-eesti-poliitikamaastik-on-valmis-saanud	Seekordset arvamusküsitlust erakondade toetuse kohta võib vaadelda ühelt poolt kui KOV valimiste järgset, kuid teiselt poolt ka kui esimest riigikogu valimiste eelset küsitlust. Riigikogu valimisteni jääb tänase seisuga veidi enam kui 15 kuud ning küsitlustulemuste põhjal võib hakata arutlema järgmise riigikogu võimaliku koosseisu üle.
Saksamaal võitis Keltern pühapäeval kodus tabeli kolmandat TH Wohnbau Angelsit 93:79. Mailis Pokk mängis 25 minutit ja tõi 9 punkti (kahesed 3/3, kolmesed 1/4), 2 lauapalli ja 2 resultatiivset söötu. Soome Korisliigas võitis Hyvinkää Ponteva laupäeval võõrsil tabelis allpool olevat Espoo Basket Team'i 85:81. Annika Köster veetis platsil 18 minutit ja kogus 7 punkti ning 6 lauapalli. Tema +/- näitaja +15 oli naiskonna parim. USA üliõpilasliigas NCAA sai Duquesne Dukes 77:81 kaotuse ETSU naiskonnalt. Kadri-Ann Lass kogus 36 minutiga 13 punkti (kahesed 5/11, kolmesed 0/2, vabavisked 3/5), 10 lauapalli, ühe korvisöödu ja neli pallikaotust.	Eesti korvpallikoondislased olid välismaal peamiselt võidukad	https://sport.err.ee/643677/eesti-korvpallikoondislased-olid-valismaal-peamiselt-voidukad	Belgia naiste korvpalliliigas võitis Castors Braine reedel võõrsil Jeugd Gentsonit 94:47. Merike Anderson tegi kaasa 13 minutit ja viskas 5 punkti ning jagas ühe korvisöödu.
Vantaa Suusaklubi värvides sõitev Alba kaotas 9. kohal finišisse jõudes võitjale lõpuks 1.08,2. Jälitussõidu puhas aeg oli Albal 12. Võidu eest pidasid põneva heitluse maha esimesena ja teisena rajale pääsenud Laura Mononen ja Kerttu Niskanen, kui vaid 0,1 sekundiga võttis võidu Niskanen. Anne Kyllönen kaotas kolmandana juba 20 sekundiga.	Laura Alba lõpetas Soomes ka jälitussõidus esikümnes	https://sport.err.ee/643669/laura-alba-lopetas-soomes-ka-jalitussoidus-esikumnes	Rovaniemis toimuval murdmaasuusatamise Soome karikaetapil laupäeval naiste 6 km klassikadistantsil kaheksanda koha saanud Laura Alba jõudis esikümnesse ka päev hiljem peetud 9 km vabatehnika jälitussõidus.
"PÖFFi üks ülesandeid võikski olla vaadata sinna, kuhu tavapilk peatuma ei jää ehk siis sügavamale kui on geograafiliselt ja poliitiliselt määratletud riigid," ütles Tiit Tuumalu. "Flandria on üks omanäolisemaid kinematograafe Euroopas, ta on küll Belgia üks osa, kuid on suutnud nende aastatega suutnud säilitada täiesti oma näo," kinnitas PÖFFi direktor Tiina Lokk ja tõi välja, et Belgia kino on väga soe ja inimlik. Kadri Kõusaar soovitas Flandria filmiprogrammist linateost "Segaduses", mis räägib kolme 17-aastase noormehe elust. "Alguses ma võib-olla suhtusin sellesse suure skepsisega, et mis seal siis ikka, kolm tiinekat telefonidega heaoluühiskonna, pole neid häda midagi," sõnas ta. Samuti rääkis Kõusaar filmist "Lõpetamata minevik", kus debüütrežissöör Nathalie Teirlinck käsitleb oma poja hüljanud ema temaatikat. "Poeg on elanud kogu aeg, aga pärast isa traagilist hukkumist üritavad sugulased 6-aastast poega emaga kokku viia." Filipp Kruusvall arvustas Vene režissööri Boris Khlebnikov linateost "Arütmia", mis on tema sõnul saanud juba legendiks. "See on film, mis kõneleb suhtest, kus mees ja naine on mõlemad arstid," lisas ta ja sõnas, et film näitab ühest küljest meditsiinitöötaja elust, kuid selle foonil käib ka ühe suhte lugu. "Kaks inimest on selle metsiku tempoga elus teineteisest kaugenenud."	"PÖFFi kaheksa ja pool" avasaade pööras pilgu Flandriasse	https://kultuur.err.ee/643681/poffi-kaheksa-ja-pool-avasaade-pooras-pilgu-flandriasse	Igal PÖFFi argipäeval läheb ETV2-s eetrisse lühisaade "PÖFFi kaheksa ja pool", mis vaatab sisse festivalil toimuvasse ning jagab soovitusi. Avasaatest selgitati, miks on seekordseks festivali fookusmaaks Flandria.
Klavan pääses tänu Liverpooli nullimängule ja enda heale esitusele koos kaitseliinikaaslase Alberto Morenoga Goal.com portaali Inglismaa kõrgliiga nädala meeskonda. Liverpoolist pääses sümboolsesse koosseisu ka ründaja Mohamed Salah. Salah, De Bruyne and Hazard in the same team? ???????? Jose Mourinho might need to look away here! ???????? #CFC #MUFC pic.twitter.com/2ll4yic2Yu — Goal (@goal) November 19, 2017	Klavan valiti tuntud jalgpalliportaali nädala sümboolsesse koosseisu	https://sport.err.ee/643680/klavan-valiti-tuntud-jalgpalliportaali-nadala-sumboolsesse-koosseisu	Tuntud jalgpalliportaal Goal.com hindas Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Ragnar Klavani laupäevast esitust 3:0 võidumängus Southamptoni üle väga kõrgelt.
Neli lühifilmi esindavad kodumaise animatsiooni absoluutset tippu ning on ühtlasi võitnud tunnustust ja auhindu lugematutelt rahvusvahelistelt festivalidelt. "Piano" Kell 22.30 Peategelaseta film, kus peakaotanud tegelaste elud põimuvad dramaatilisel ja vähem dramaatilisel kombel ühes tavalises paneelmajas. Režissöör Kaspar Jancis. "Tühi ruum" Kell 22.40 Kümneaastane tüdruk soovis sünnipäevaks koerakutsikat. Pettumus oli suur, kui elusaks kingituseks osutus hoopiski isa, kelle olemasolust tal aimugi polnud… Dokumentaalne animatsioonfilm jutustab loo ühe mehe ammusest unistusest, mis aitas tal elus püsida ja mis nüüd läbi filmi ka lõpuks täitub. Režissöör Ülo Pikkov. "Linnugripp" Kell 22.50 Lugu mehest ja maost, alkoholisõltuvusega pingviinist ning lindude kadumisest. Lugu õunapuust ja õuntest, juurtest ning juuretusest. Lugu paradiisist ja sellest väljalangemisest. Režissöör Priit Tender. "Amalimbo" Kell 23.00 Lootuses näha uuesti oma hiljuti surnud isa, püüab viieaastane tüdruk Tipuana minna “teisele poole” ning kogeb surnute ja elavate vahele jäävat maailma. Lugu leiab aset määramatus maailmas ja määramatus tulevikus. “Amalimbo” segab julgelt, mänguliselt ja maitsekalt erinevaid animatsioonitehnikaid ning visuaalseid esteetikaid. Film esilinastus ülimainekal Veneetsia filmifestivalil ja kandideeris parima lühifilmi kategoorias Euroopa Filmiauhinnale. Režissöör Juan Pablo Libossart.	ETV2 näitab uut Eesti animatsiooni	https://menu.err.ee/643676/etv2-naitab-uut-eesti-animatsiooni	20. novembri õhtul näeb ETV2 ekraanil valikut paari viimase aasta hinnatud Eesti animatsioonidest. Näitamisele tulevad "Piano", "Tühi ruum", "Amalimbo" ja "Linnugripp"
Aprillis 2014 tunnistas Euroopa Kohus andmete lauskogumist lubanud EL-i direktiivi räigelt inimõigustega vastuolus olevaks, sest olenemata üllast eesmärgist aidata raske kuritegevuse vastu võidelda tõi direktiiv kaasa inimeste põhiõiguste ulatusliku ja raske rikkumise, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen jurist Kätlin Sehver ja vandeadvokaat Carri Ginter Eesti Päevalehe arvamusloos. "Olgugi et direktiivi järgi ei kuulunud säilitamisele sideseansside sisu, võimaldavad kogutavad sideseansi metaandmed koosvõetuna teha väga täpseid järeldusi isikute eraelu, igapäevaelu harjumuste, alalise või ajutise elukoha, liikumiste, tegevuste, sotsiaalsete suhete ja nende ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad. Näiteks saab isiku eraelu kohta teha põhjapanevaid järeldusi pelgalt teadmise pinnalt, et ta on helistanud psühhiaatrile, suguhaiguste arstile, advokaadibüroosse või mõne erakonna peakontorisse," märgivad eksperdid. Ekspertide sõnul lubas nüüdseks kehtetu direktiiv andmeid koguda ainult raskete kuritegude ja terrorismi vastu võitlemiseks, kuid riigi piires muutus telefoni positsioneerimine ja kõneväljavõtete tegemine kiiresti mugavustõendiks menetlustes, millel pole raskete kuritegudega mingit pistmist. "Selle asemel, et piirduda ainult raskete kuritegudega, kasutatakse Eestis sideandmeid väärteomenetlustes, kalakaitses, turvateenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks, finantsinspektsiooni järelevalve tegemiseks, maksudega seotud süüteomenetluses ja täiesti tavaliste tsiviilõiguslike kindlustusvaidluste lahendamiseks," nendivad eksperdid. "Olgugi, et direktiivi kehtetuks tunnistamisest on möödas juba üle kolme aasta, ei ole enamik Euroopa Liidu liikmesriike riigisiseseid seaduseid muutnud. Privaatsust kärpida ja ulatuslikult andmeid koguda on üldiselt omane totalitaarsetele režiimidele, kelle huvides on, et ei väljendataks võimule mittesobivaid ideid ja seisukohti. See, et riigile on kõigi oma kodanike viimase aasta käimiste ja suhtlemiste andmed igal ajal kättesaadavad, ei tohiks olla 21. sajandi demokraatliku ja inimõigusi austava lääne ühiskonna uus reaalsus," leiavad eksperdid. Siitam-Nyiri: sideandmete olulisust kriminaalmenetlustes kinnitavad kõik EL-i riigid Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul kinnitavad sideandmete olulisust kriminaalmenetluses kõik EL-i riigid ja ka Euroopa Kohus ei öelnud, et andmete säilitamine kui selline on ebaseaduslik. "Vastupidi, kohus rõhutas, et andmete säilitamine võib olla vajalik ja sobiv meede raske kuritegevuse vastases võitluses. Küsimus on tasakaalu leidmises," nentis ta. Siitam-Nyiri sõnul on Eesti EL-i nõukogu eesistujana viimase poole aasta jooksul juhtinud töögruppi, mis pakub lahendusi sideandmete säilitamiseks, nii et Euroopa kohtu seatud kriteeriumid oleksid täidetud. "Peamine proovikivi seisneb selles, kuidas võiks praktikas välja näha andmete sihistatud kogumine - ei ole ju ette teada, kes ja millal paneb toime kuriteo, et saaks just tolle isiku andmed salvestada. Just nende arutelude tulemusel saavad kõik liikmesriigid, sealhulgas Eesti, oma riigisisese õiguse üle vaadata. Sideandmete õigusliku raamistiku revisjon seega juba käib," kinnitas ta.	Eksperdid: riik eeldab, et iga telefonikasutaja on võimalik õigusrikkuja	https://www.err.ee/643678/eksperdid-riik-eeldab-et-iga-telefonikasutaja-on-voimalik-oigusrikkuja	Elektroonilise side seaduse alusel kogutakse endiselt andmeid ning Eestis kehtivad ikka veel normid, mis kohustavad sideteenuste osutajaid üldiselt ja vahet tegemata ühe aasta ulatuses säilitama kõigi kasutajate sideandmeid olenemata sellest, kas neil kasutajatel võib olla otsene või kaudne side raskete kuritegude, terrorismi või üldse õigusrikkumistega.
Kinnitame, et kõnealuses juhtumis laekus avaldus, mis sisaldab kuriteole viitavaid andmeid, ütles ERR-ile prokuratuuri pressiesindaja. Selle kontrollimiseks on tema sõnul alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku 204. paragrahvi tunnustel, mis on algfaasis. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi Põhja prefektuur. 204. paragrahv käsitleb kultuurimälestise, museaali ja muuseumikogu rikkumist ja hävitamist. Karistusena seisab kriminaalkoodeksis sellise teo eest kuni viieaastene vangistus, juriidilisele isikule on ette nähtud rahaline karistus. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütles ERR-ile, et nad soovisid algselt väärteomenetluse algatamist Tallinna Linnahalli AS-i suhtes, kuid nad põhjendasid ameti jaoks toimunut ning kuna grafiti tegemine toimus nende kirjaliku nõusolekuta, siis piirdusid nad ettekirjutusega. Ettekirjutus näeb Raie sõnul ette seda, et Tallinna Linnahalli AS peab teatud aja jooksul kogu hoone grafitist ja muudest sodimistest puhastama ja tagama kaitsealuse objekti säilimise ja heakorra territooriumil. PRDS Eesti OÜ katkestas oktoobri keskel linnahalli lääneküljelt maalingute maha pesemise. Ettevõtte juhatuse liige Rene Leet teatas, et firma kaktestab lepingulised tööd, sest ei saanud riigikogu kultuurikomisjonilt luba maalingut säilitada. "Lõpetasin Tallinna Linnahalli EV 100 supergraafika seinamaalingu maha pesemise lepingu, sest riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must koos oma komisjoniga ei saa midagi teha kollektiivse pöördumise heaks," kirjutas Leet sotsiaalmeedias. "Kas tõesti? Üle tuhande inimese annab 85 tunniga digiallkirjad, et linnahalli seinamaalingud saaksid lõpuni viidud ja säiliksid, kuni tehakse remont või midagigi selle suure kolliga seal mere kaldal aga teha ei saa midagi."	Tallinna linnahalli grafiti osas algatas prokuratuur kriminaalmenetluse	https://www.err.ee/643671/tallinna-linnahalli-grafiti-osas-algatas-prokuratuur-kriminaalmenetluse	Tallinna linnahalli lääneküljele grafiti tegemise osas on prokuratuur muinsuskaitseameti avalduse alusel algatanud kriminaalmenetluse. Uuritakse maalimise organiseerinud PRDS Eesti OÜ tegevuse seaduslikkust.
Eksperimentaalne film jagab ekraani neljaks ja näitab seal paralleelselt nelja tegelase lugu. Lisaks sellele on kõik neli lugu filmitud vaid üheainsa katkematu kaadrina ja käes hoitud digikaameraga, dialoog on suuresti improviseeritud ning vaatajale võimendatakse parasjagu kõige sobivamat heliriba. Lugu ise leiab aset Los Angeleses ja tegelasteks on filmistuudio boss, tema naine, üks näitlejanna ning naine, kellel on oma roll kõigis põimuvates juhtumustes. Lisaks näeme paljusid filmistuudio tegelasi promomas ideid oma uue filmi jaoks. Režissöör Mike Figgise film "Aegkood" on ETV2 ekraanil 20. novembril kell 23:15.	Kultuuriportaal soovitab: "Aegkood" ETV2-s	https://kultuur.err.ee/643672/kultuuriportaal-soovitab-aegkood-etv2-s	20. novembril jõuab ETV2 ekraanile Milleniumiklassika filmiprogrammi raames Mike Figgise eksperimentaalfilm "Aegkood".
South Carolina võitis avapoolaja küll vaid ühe punktiga, kuid lükkas teisel poolajal just rünnakul otsustava käigu sisse. Algviisikus platsile pääsenud Kotsar mängis 29 minutit ning kogus selle ajaga 6 punkti (kahesed 3/7, vabavisked 0/3), 4 lauapalli, 2 vaheltlõiget, ühe bloki, ühe pallikaotuse ja kolm viga. Võitjate parimatena kogusid Chris Silva ja Wesley Myers mõlemad 14 punkti ja 5 lauapalli. Kuigi South Carolina avamäng Puerto Ricos oli pettumus, siis ülejäänud kaks kohtumist võideti kindlalt. Järgmise mängu peab South Carolina 28. novembril, kui võõrsil minnakse vastamisi Miamis asuva Florida Intl. Golden Panthersi meeskonnaga (2-3).	Kotsar ja South Carolina lõpetasid Puerto Ricos võiduga	https://sport.err.ee/643673/kotsar-ja-south-carolina-lopetasid-puerto-ricos-voiduga	South Carolina Gamecocksi (4-1) korvpallimeeskond lõpetas Puerto Rico miniturniiri 5. kohaga, kui pühapäeval alistati viimases kohtumises Western Michigan Broncos (2-3).
Tänane esimene filmisoovitus tuleb homsest kavast Vladimir Koti filmile "Külmutatud karpkala". Tegemist on Vene filmiga, kus peaosades vanemale põlvkonnale väga tuntud näitlejad Marina Neyolova ja Alisa Freindlich. "Külmutatud karpkala" on traditsioonilist filmikunsti austav linatöö, kui see oleks Eesti film, oleks selle režissöör näiteks Peeter Simm või Mart Kivastik, kes on samu teemasid käsitlenud. Film räägib üksi kolkakülas elavast endisest õpetajast Jelenast, kes saab oma arstilt teada, et tervisenäitajad on väga halvaks läinud ja süda võib iga hetk üles öelda. Järve äärest möödudes kingib küla kalur talle trööstiks uhke karpkala, kes on aga tegelikult sama visa nagu armsalt asjalik Jelena ise. Jelena võtab aga hoiatust tõsiselt ja asub oma kadumiseks ettevalmistusi tegema, seda enam, et ärimehest pojal (Jevgeni Mironov) ei pruugi ema hinnangul tema jaoks aega olla. Alisa Freindlich mängib Jelena naabrit ja sõbrannat, nende kahe naise vahel toimub tragikoomilisi episoode, mis on ühtaegu absurdsed ja teiselt poolt väga lihtsalt inimlikul tasemel mõistetavad ja lahendatavad. Teise tegevusliini moodustab Jelena ja ta poja vaheline suhtlus. Linateos on kantud murest inimlike väärtuste kadumise pärast kasuahnusele orienteeritud ühiskonnas. 44-aastane režissöör läheneb sellele lõhele vanema põlvkonna vaatevinklist, see on konservatiivselt kriitiline pilk enesehävitusele, kuhu hoolimatus ja ahnus võib viia. Samas on siia pandud palju muhedat huumorit, mille läbi režissöör annabki mõista, et kõik ei pruugi üleüldse olla nii halb, kui seda esmapilgul võib arvata. "Külmutatud karpkala" linastub 21. novembri õhtul kell 18.30 Apollo kinos, Tallinnas. Filipiinide lavastaja Joseph Israel Labani "Meremadu" on film neile, kes hindavad eksootikat ja antropoloogilist lähenemist. Ühendriikides filmitegijaks õppinud Laban räägib loo ühest rannikukülast, kus elatusvahendiks on veel traditsiooniline kalapüük. Suur maailm surub aga peale hõlpsamate ja ohtlikumate tuluteenimisviisidega nagu narkokaubandus. "Meremadu" räägib kolme, teismeliseikka jõudnud lapse loo, kes ootavad merelt koju oma isa. Meri toob neile aga isa asemel kilode kaupa õunu, just selliseid, mida isa tõi oma merereisidelt. Laban läheneb laste murelikule ootusele pieteeditundega, laste lein on sama tasane ja sügav nagu meri, mis on tervele kogukonnale elatusallikaks, sõbraks ja mõistetamatuks vaenlaseks. Ühel päeval avaneb ka müstiliste õunte saladus. "Meremadu" on tagasihoidlik aga visuaalselt haarav linatöö. Laban ühendab antropoloogilise vaatluse sotsiaalselt aktuaalse konteks tiga, tuues välja need valupunktid, mis traditsioonilisi kalurikogukondi ja elamisviisi ähvardavad. Režissöör on pühendanud selle filmi neile, kes on kaotanud merele oma lähedasi. See on ühtaegu mõtlik ja kurb, kuid samas ka poeetiliselt kaunis film ühe ajastu murdepunktist. "Meremadu" linastub 21. novembril kell 21.15 Kinos Artis. Kohal on ka filmi tegijad. Kolmandaks filmiks, mida võib PÖFFi kavast soovitada, on seekord taas Vene film – Moskva Teatrikunsti Kooli lõpetanud Lera Surkova esimene täispikk linatöö "Paganad". See on heas mõttes teatraalne, täpsemalt öeldes kammerlik film ühest perekonnast tänapäeva Venemaal ja muutuvas ajas. Filmi teevad nauditavaks just näitlejad, kes on filmi aluseks olnud näidendit etendanud ka teatris. Näidendi kirjutas Ukraina näitekirjanik Anna Jablonskaya ja see on olnud menukas ka lavalaudadel. "Paganad" kustub mõtlema selle üle, mida tähendab tänapäeva inimesele religioon ja kuidas peaks hoidma sidet oma juurtega. Religiooni "päästvat" jõudu kehastab justkui sümboolselt viisteist aastat omaette elanud vanaema, kes ühtäkki ilmub oma poja linnakorterisse ja püüab poja perekonda omamoodi aitama asuda. Tõepoolest, korraks lööbki kõik särama – kinnisvaraga tegelev pereema saab suurtellimuse, muusikuamb itsioonidega pereisa saab töö ja isegi korterisse remonti tegema palgatud töömees võõrdub viinast, kuid sellel kõigel on oma karm hind, mis tuleb ilmsiks pere nooremate liikmete läbi. Näitlejad annavad oma rollid edasi hästi vahetult, kuigi toimuval on teatud fabritseerituse maik. Groteski ja ka traagika kaudu annab Surkova edasi põlvkondade vahelise sideme hääbumist, justkui kutsudes üles märkama ning abistama oma igapäevaste tegemiste ja murede kõrval ka teisi pereliikmeid. "Paganaid" võib näha 22. novembril kinos Wõprus ja siis juba tuleval nädalal. 28. novembri seansile on oodata ka režissööri ennast.	Tõnu Karjatse PÖFFi-minutid: "Külmutatud karpkala", "Meremadu" ja "Paganad"	https://kultuur.err.ee/643667/tonu-karjatse-poffi-minutid-kulmutatud-karpkala-meremadu-ja-paganad	Tõnu Karjatse seekordsete PÖFFi näpunäidete seas on kaks Vene filmi ning üks kammerlik Filipiinide linalugu kalamehest.
Tootjahindu mõjutas oktoobris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning joogitootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, teatas statistikaamet. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete ja piimatoodete tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises. Ekspordihinnad tõusid oktoobris võrreldes septembriga 0,7 protsenti ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,4 protsenti. Eelmise kuuga võrreldes tõusis oktoobris keskmisest enam muude erinevate tööstustoodete, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning elektroonikaseadmete hind, samas langes elektrienergia, jookide ja ravimpreparaatide hind. Impordihinnadi tõusid oktoobris võrreldes septembriga 0,5 protsenti ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 3,4 protsenti. Eelmise kuuga võrreldes tõusis oktoobris keskmisest enam põllumajandussaaduste, nahktoodete ja jalatsite ning keemiatoodete hind, samas langes elektrienergia, muude erinevate tööstustoodete ja elektroonikaseadmete hind.	Tööstustoodangu tootjahinnad tõusid oktoobris aastaga 3,7 protsenti	https://www.err.ee/643670/toostustoodangu-tootjahinnad-tousid-oktoobris-aastaga-3-7-protsenti	Tööstustoodangu tootjahinnad tõusid oktoobris võrreldes septembriga 0,4 protsenti ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 3,7 protsenti.
500 meetri sprindis andis aeg 35,72 sekundit CanAm Internationali võistlusel 108 lõpetaja hulgas seitsmenda koha, kaks korda pikemal võistlusmaal sai ta ajaks 1.09,32 ja oli 81 uisutaja hulgas teine. Uut Eesti rekordit tähistab ka 1500 meetri distantsil näidatud resultaat 1.46,37, kirjutab Delfi Sport. 1000 ja 1500 meetri distantsil täitis Liiv ka olümpianormi, 500 meetri sprindis jäi kaks sajandikku puudu. Eriti tubli on 1000 meetri aeg. Varasem rekord 1.10,51 oli välja sõidetud kuu aega tagasi Austrias Inzellis.	Marten Liiv püstitas kolm Eesti rekordit ja täitis olümpianormi	https://sport.err.ee/643664/marten-liiv-pustitas-kolm-eesti-rekordit-ja-taitis-olumpianormi	Kiiruisutaja Marten Liiv rõõmustas olümpiahooajal pöidlahoidjaid ilusate sõitudega Calgarys.
"Riigiameti juhtide palga määramiseks pole kindlat reeglistikku, palk määratakse nõudmiste ja võimaluste vahel tasakaalu leida püüdes," ütles riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn Postimehele. Limbach-Pirni sõnul võetakse riigiameti juhile palga määramisel arvesse organisatsiooni suurust, vastutuse ulatust, ülesannete keerukust ja selle valdkonna üldist palgataset ning on üsna klassikaline fenomen, et uus töötaja võetakse kõrgema palga peale kui lahkunud töötaja ning ametis oleval töötajal on tema sõnul raskem nõuda radikaalset palgatõusu kui uuel tulijal. "Nii juhtubki, et turul palgad tõusevad ja uus tulija nõuab seda palka, mida turul makstakse. Riik peab leidma uued juhid ametisse ja tahab saada parimaid võimalikke kandidaate," selgitas ta. Riigikogu põhiseaduskomisjon tegeleb praegu seaduseelnõuga, mis muudab kõrgemate riigiteenistujate, nagu presidendi, riigikogu liikme, riigiprokuröri jt palku, kuid analoogse süsteemi loomist riigiametite juhtidele peab põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants (IRL) mõttetuks. "Ma arvan, et me jõuame absurdini, sest ei ole mõtet kõike, mis pähe tuleb, omavahel suhtesse panna," ütles Pomerants ja lisas, et selline palgasüsteem oleks väga kunstlik, sest kogu maailma ei ole võimalik Exceli tabelisse mahutada. "Mina endise sotsiaalministrina ei tunneks end väga halvasti, et haigekassa juht teenib sotsiaalministrist enam, sest haigekassa nii ära juhtida, et inimesed saaksid parimat arstiabi ja järjekordi ei oleks, on raske probleem," tõi ta näiteks.	Riigiametite juhid saavad palka vahemikus 3000-7000 eurot	https://www.err.ee/643658/riigiametite-juhid-saavad-palka-vahemikus-3000-7000-eurot	Kui presidendi, ministri ja riigikogu liikme palk on seadusega kindlaks määratud, siis riigiameti juhi palk sõltub läbirääkimisoskusest ning nii saab mõne ameti uus juht peaaegu kaks korda rohkem palka kui tema eelkäija. Juhtide palgad jäävad vahemikku 3000-7000 eurot.
Kell 14.20 juhtus liiklusõnnetus Valgas Kuperjanovi tänaval, kus 44-aastane mees ei andnud Chrysleriga teed peateel liikunud mopeedile, mida juhtis 32-aastane mees. Mopeedi juht ja kaasreisija, 60-aastane mees, toimetati Valga haiglasse. Kell 17.32 juhtus liiklusõnnetus Raplamaal Vigala vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 87. kilomeetril, kus 26-aastane mees tegi Volkswagen Passatiga möödasõitu ja põrkas kokku Renault Lagunaga, mida juhtis 52-aastane mees. Sama ajal sõitis Volkswagenile otsa Ford Transit. Volkswageni juht ja kaasreisija, 19-aastane naine, ning Renault Laguna juht ja kaasreisija, 47-aastane naine, said raskele vigastada ja nad toimetati haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.	Liikluses sai viga kuus inimest	https://www.err.ee/643655/liikluses-sai-viga-kuus-inimest	Pühapäeval juhtus üle Eesti kaks raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kuus inimest.
Katsed Setya Novantot kinni pidada võtsid neljapäeva õhtul ootamatu pöörde, kui ta sai liiklusõnnetuses väidetavalt kannatada ja toimetati haiglasse. Novanto advokaat ütles, et tema klient sai raskelt vigastada, kuid korruptsioonitõrjekomisjoni kõneisik Febri Diansyah teatas esmaspäeval, et sõltumatu arstlik komisjon jõudis järeldusele, et poliitiku viibimiseks haiglas pole vajadust. Diansyah ütles, et Novanto toimetati pühapäeva kesköö paiku kinnipidamiskohta. Novantot süüdistatakse kuulumises nende 80 inimese hulka, kes kasutasid 440 miljonit dollarit maksma läinud ID-kaardi süsteemi kasutuselevõtmist, et varastada rohkem kui kolmandik eraldatud rahast.	Indoneesia vahistas riigi raha varguses kahtlustatava kõrge poliitiku	https://www.err.ee/643654/indoneesia-vahistas-riigi-raha-varguses-kahtlustatava-korge-poliitiku	Indoneesia võimud vahistasid kõrge poliitiku, kes oli nädalaid vältinud küsitlemist oma rolli kohta riigi raha varastamises umbes 170 miljoni dollari ulatuses.
Kui loetud oli üle 90 protsendi häältest, toetas Piñerat 36,6 protsenti hääletanutest. Teise koha sai sõltumatu kandidaat Alejandro Guillier, keda toetab ametistlahkuva presidendi Michelle Bacheleti Sotsialistlik Partei. Tema kogus 22,2 protsenti häältest. Kolmandaks jäi vasakäärmuslaste kandidaat Beatriz Sánchez. "Täna õhtul saavutasime suurepärase valimistulemuse ja ennekõike seepärast, et me oleme avanud uksed, mis viivad meid parematesse aegadesse," ütles aastatel 2010-2014 Tšiili riigipeaks olnud Piñera oma poolehoidjatele. "Tulemus on väga sarnane sellele, mis meil oli 2009. aastal, ja 2009. aastal me võitsime valimised ja suutsime tõsta oma riigi jalgadele ja panna käima," lisas ta. Lisaks presidendivalimistele toimusid pühapäeval Tšiilis ka kongressi vahevalimised.	Tšiili presidendivalimiste esimese vooru võitis Sebastián Piñera	https://www.err.ee/643653/tsiili-presidendivalimiste-esimese-vooru-voitis-sebasti-n-pi-era	Tšiili presidendivalimiste esimese vooru võitis miljardär Sebastián Piñera, kuid uus riigipea selgub alles 17. detsembril peetavas teises voorus.
EAS-il on välisinvestoreid, ekspordipartnereid või väliskliente otsivatele ettevõtjatele korraldatavate kontaktreiside tõhususe mõõtmiseks kasutusel vaid tagasisideküsitlus. Sisulist ja rahalist ülevaadet, palju investeeringud välisreisidesse otsesemalt ettevõtjatele ja kaudsemalt Eesti majandusele tagasi toovad, ei ole. Vastust, kuidas välisreisidest saadavat kasu täpsemalt mõõdetakse, ootas ERR EAS-ilt ligi kolm nädalat. Omavahelist koostööd edendama EAS-i nõukogu esimehe juhitud ja Taavi Rõivase osalusel toimunud kurikuulus äridelegatsiooni visiit Malaisiasse, mis siiani kõneainet pakub, ja paraku mitte selle ärilise edu tõttu, on üks seitsmest EAS-i tänavu korraldatud äridelegatsiooni visiidist, mis välisinvesteeringute valdkonnas on tehtud. Kolm neist kaubandus-tööstuskojaga kahasse. Äridelegatsiooni visiitidel osalustasu puudub, delegatsiooni kuuluv ettevõte tasub oma reisikulud (lennukipiletid, majutus, viisa, kindlustus) ise. Delegatsioonijuhi eest, kelleks on kas mõni minister või muu kõrge riigiametnik, tasub mõistagi riik. Visiidi planeerimise käigus pannakse paika olulisemad sektorid ning osalejate valikul eelitatakse neid ettevõtteid, kellel on sihtriigis juba koostööpartnerid või projektid olemas. "Tänu visiitidele on lisaks kasvanud Eesti ettevõtjate omavaheline koostöö." EAS katab visiidi käigus delegatsiooni kohaliku transpordi, seminari korraldamisega seotud kulud, kohvipausid, visiidil korraldatava vastuvõtu kulud, ametliku lõuna- või õhtusöögi kogu delegatsioonile. Lõuna- või õhtusöögikulude eest tasub EAS juhul, kui need kuuluvad programmi ametlikku kontaktide loomise kavasse. Tänavu kulutab EAS selliste visiitide peale umbes 62 000 eurot. ERR-i huvitas, mis on nende reiside eesmärk ja kuidas nende täitumist mõõdetakse ehk millised on efektiivsuse mõõdikud. "EAS-i välisinvesteeringute keskuse poolt korraldatavate äridelegatsioonide visiitide eesmärgiks on tutvustada Eestit kui atraktiivset välisinvesteeringute sihtkohta ning usaldusväärset ekspordipartnerit," sõnastab EAS-i välisinvesteeringute keskuse direktor Allan Selirand eesmärgi. "Ministrite, riigi- või valitsusjuhiga toimuvate äridelegatsioonide visiidid sihtriikidesse on väga olulised, kuna annavad potentsiaalsetele ja olemasolevatele partneritele ning avaliku sektori esindajatele positiivse sõnumi Eesti riigi toetuse ning riigi ja ettevõtjate hea koostöö kohta," lisab ta. Kuidas neid eesmärke siis mõõta, kas sõlmitud lepingute, leitud koostööpartnerite, Eestisse tehtud välisinvesteeringute mahu või veel millegi järgi? "Iga visiidi puhul mõõdame äridelegatsiooni rahulolu visiidiga (soovitusindeks, hinnangut programmi sisule ja visiidi korraldusele). Tagasisidet küsime vahetult pärast visiidi toimumist ning täiendavalt ühe aasta möödumisel visiidist. Kuna ärilised tulemused realiseeruvad pikema aja jooksul - läbirääkimised kestavad tihti mitmeid aastaid -, siis ei saa visiidi tulemuslikkust mõõta vahetult pärast selle toimumist," ütleb Selirand. "Tänu visiitidele on lisaks kasvanud Eesti ettevõtjate omavaheline koostöö." Mis aga aasta pärast visiiti selgunud on ja mida selle infoga peale hakatakse, näiteks kas midagi visiitide korraldamisel selle tulemusel muudetakse ka, jätab EAS avamata. Paljud ettevõtjad käivad EAS-i delegatsiooniliikmetena visiitidel korduvalt, kuid statistikat, palju korduvosavõtjaid on, EAS ei tee. Kasu on visiitidest aastate jooksul kahtlemata olnud. Nii on varasemate visiitide vältel loodud kontaktid toonud EAS-i andmetel kaasa näiteks Mistletoe ja Draper Associationi investeeringud Funderbeam'i, Rakuteni investeeringu Linqvisti, koostöö Cleveroni ja Bell and Howelli vahel või Nortali koostöö Omaani tööjõuministeeriumi ning infotehnoloogia haldusasutusega kohaliku tööjõu planeerimise ja haldussüsteemi loomiseks. Numbritesse seda kasu aga EAS metoodiliselt ei pane. Ettevõtjad teevad ka ise palju tööd, et visiitidest maksimum võtta. Näiteks Singapuris toimunud äriseminaril soovis viis ettevõtet tutvustada end kohalikele potentsiaalsetele koostööpartneritele ja Slush Singapore ’il leppisid ettevõtjad endale ärikohtumised ise kokku. Turismisektor panustab Aasiale Turismisektori välisvisiidid on valdavalt messi vormis, ent EAS korraldab ettevõtjatele ka ringreise. Üksi oleks neil soovitud ärikontaktideni jõuda nii kulukam kui ka keerulisem. Jooksvad kulud sellistel reisidel, nagu toitlustus ja õhtused baariarved, samuti majutus- ja transpordikulud on ettevõtjate kanda. EAS tasub messistendi ehitamise ja kohapealsete üritustega seotud otsesed kulud. Sageli maksavad ettevõtjad piiritaguste ürituste puhul ka osalustasu, mille suurus sõltub sihtkohast - mida kaugem turg, seda väiksem on osalustasu ettevõtjale, sest omakulu majutuse ja transpordi näol kujuneb niigi kõrgemaks. Et kontaktreisile pääseda, peab ettevõtjal olemas olema välisturule sobiv teenus. Eeliseid annab mõnda erialaliitu kuulumine ja ringreisi puhul soov külastada kõiki plaanitud linnu. "Lepingute sõlmimine messide või muude ärikontaktide ürituste tulemusena on pikemaajalise viitega tegevus - täna loodusturismi ettevõtjate workshop 'ilt leitud kontakt võib tehinguni viia aasta ja suurenenud kasumini kolme aasta pärast,2 tõdeb EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. "Küll aga küsime pärast iga sündmust ettevõtjatelt vahetut tagasisidet, kui kasulikuks nad reisi pidasid. Lisaks küsime täiendavat tagasisidet 6-12 kuud pärast üritust, et saada esmane ülevaade üritusel osalenud ettevõtja reaalsetest tulemustest," lisab Mutso. Kevadel korraldas EAS turismiettevõtjatele mitu üritust Aasias: Jaapani seminar, Hiina roadshow, mess ITB China ja workshop Koreas. Üks kaasas käinud ettevõtja on EAS-ile öelnud, et Aasia turult on seepeale tulnud juba rohkem nii päringuid kui külastajaid. Samuti on jõutud tulevikuäri puudutavate lepinguteni. Nii mõnigi turismiettevõtja on EAS-i kontaktreisidel käinud korduvalt, kuid jällegi, täpsemat statistikat EAS selle kohta ERR-ile pea kolmenädalase ootamise peale ei väljasta. Keskmine hinne 4,21 Ka ekspordivaldkonna kontaktreiside tõhusust mõõdab EAS tagasisideküsitlusega. Tänavused kontaktreisid viivad ettevõtjad Taani, Suurbritanniasse, Norrasse, Iirimaale, Hollandisse, Jaapanisse ja Hiinasse. Eesmärgid sellistele kontaktreisidele on seatud üldsõnaliselt ja tagasihoidlikult nagu Eesti sportastel olümpiale minnes. "Eesmärgid sellistele kontaktreisidele on seatud üldsõnaliselt ja tagasihoidlikult nagu Eesti sportastel olümpiale minnes." "Eesmärk on uue eksportturuga tutvumine, oma tootele või teenusele tagasiside saamine potentsiaalsetelt klientidelt ning arusaamine oma võimalustest konkreetsel turul," loetleb EAS-i ettevõtluskeskuse direktor Tanel Rebane. "Eesmärk on osalenud ettevõtete eksporditulu kasv uute kontaktide kaudu," lisab ta siiski. Tavapäraselt on ühe kontaktreisi grupis kuni kümne ettevõtte esindajad kes igaüks kohtuvad ligi nelja kuni viie sihtturu ettevõttega. Sel aastal on ekspordi kontaktreisidel osalenud kokku 60 ettevõtet. Möödunud aastal käis kontaktreisidel 43 ettevõtet ning EAS-i reisikulu oli kokku 177 000 eurot. Palju neist korduvreisidel käis, EAS-i ülevaatest ei selgu. Euroopa kontektreisil osalemine maksab ettevõtte jaoks tuhat eurot, hinnale lisandub käibemaks. Aasia kontaktreisidel osalustasu ei ole, aga ettevõte kannab ise oma reisi- ja majutuskulud. Ettevõtjad hindasid reisi kasulikkust viiepalliskaalal keskmiselt hindega 4,21. Tagasisides hinnati ettevalmistust, kontaktreisi üldist korraldust sihtriigis, kohapeal toimunud seminari sisu ning saadud kontakte. Lisaks abistavad Eesti ettevõtteid tegevuse laiendamisel välisturgudele ka EAS-i ekspordinõunikud, kes resideeruvad praegu 12 riigis: Norras, Rootsis, Soomes, Taanis, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Jaapanis, Hiinas, Indias ja Singapuris. Ekspordinõunikud saavad ettevõtjaid abistada tegevuse alustamisel või uute partnerite otsimisel. Kokku kulub aastas 12 riigis välisesinduse tööjõu, tegevus- ja halduskuludeks 1,43 miljonit eurot. Neilt saab abi kokku 700 ettevõtet aastas, kellest umbes 80 kasutab ekspordipartneri sihtotsingu teenust. Lean-juhtimise ekspert: peamisi eesmärke hinnatakse kaudselt Lean-meetodil juhtimisefektiivsuse koolitaja Marek Bankiir ütleb, et ühest küljest on ta positiivselt üllatunud, et EAS hindab mitmeid tegureid, iseäranis pikemas perspektiivis, teisalt aga ei vasta mõõdikud püstitatud eesmärkidele. "Mõõdik ei vasta püsitatud eesmärgile ega anna head ülevaadet eesmärkide täitmisest." Ainus valdkond, mis on ka EAS-i kodulehele kontaktreiside eesmärgid ja soovitud tulemused välja pannud, on eksport. "Sooritust saab hinnata vaid püstitatud eesmärkidest lähtuvalt. Järelikult ka mõõdikud peavad olema koostatud selliselt, mis mõõdaksid ehk näitaksid eesmärgi ning soovitud tulemuste täitmist. Muud faktorid stiilis “kas jäid rahule ettevalmistustega” on tagasiside mõttes küll olulised, kuid teisejärgulised," kommenteerib Bankiir. "Ei küsita, kas saadi täpset informatsiooni ettevõtte võimaluste kohta konkreetses riigis ega ka, kas sihtturg oli tema toote või teenuse jaoks sobiv või mitte. Veebilehel püstitatud eesmärki ja tulemust tegelikult otseselt ei mõõdeta," tõdeb koolitaja. "Neid peamisi eesmärke hinnatakse pigem kaudselt ja selleks kasutatakse "saadud kontaktide" küsimust. Iseenesest on see parem kui mitte midagi, kuid siiski ei vasta püsitatud eesmärgile ning ei anna head ülevaadet eesmärkide täitmisest," juhib koolitaja tähelepanu.	Mõõdetamatu kasu: EAS hindab välisreise ettevõtjate rahulolu järgi	https://www.err.ee/643229/moodetamatu-kasu-eas-hindab-valisreise-ettevotjate-rahulolu-jargi	EAS korraldab ettevõtjatele aastas kümneid välisreise ja -seminare, ent peamiseks mõõdikuks reiside tulemuselikkuse hindamisel on ettevõtjate rahulolu viiepalliskaalal. Ehkki selle järgi otsustades on ettevõtjad reisidega rahul, ei selgu metoodikaga saadav majanduslik kasu, mis peaks pikas perspektiivis iga ettevõtte eesmärgiks olema.
Mängu normaalajal sai ainsana palli puuri Austria, kuid Marko Arnautovici 65. minuti tabamus tühistati suluseisu tõttu. Lisaajal said Itaalia päästeingliteks vahetusmehed: 95. minutil tabas Federico Chiesa ja 105. minutil Matteo Pessina. Saša Kalajdzic avas 114. minutil ka Austria väravaarve, aga lisa sellele ei tulnud. Veerandfinaalis läheb Itaalia kokku kas Belgia või Portugaliga. 1/8-finaal Itaalia 95' Chiesa, 105' Pessina, 2 120:00 Austria 114' Kalajdzic, 1 Enne mängu: Itaalia läbis alagrupi kolme võiduga, alistades 3:0 nii Türgi kui Šveitsi ning viimases mängus 1:0 Walesi. Itaalia on EM-i ajaloos esimene meeskond, kes läbinud alagrupi niimoodi, et endale pole ühtegi väravat lüüa lastud. Austria sai alagrupis kaks võitu, olles avamängus 3:1 parem Põhja-Makedooniast ja alistades viimases mänguvoorus 1:0 Ukraina. Hollandile jäädi alla 0:2. Austriale on see esimene EM, kus nad on alagrupist edasi pääsenud. Varem on Itaalia ja Austria omavahel mänginud 36 korda ja Austria on neist võitnud 12, viimati aga saadi itaallastest jagu 1960. aasta detsembris peetud sõprusmängus. Viimased 13 mängu on aga Itaalia Austria vastu kaotuseta püsinud. Viimati olid nad vastamisi 2008. aasta augustis, kui Nice'is mängiti sõprusmängus 2:2 viiki. EM-il on varem mängitud kahel korral – 1972. aasta valiksarjas. Itaalia võitis toona avamängu 2:1, korduskohtumises mängiti 2:2 viiki. Neljal korral on mängitud ka MM-matšides ja nendes kõikides on Itaalia peale jäänud. Itaalial on ühtlasi käsil 30-mänguline kaotuseta seeria ning 11 mängu järjest on võidetud endale väravat lüüa laskmata.	Itaalia vajas Austria alistamiseks lisaaega	https://sport.err.ee/1608258657/itaalia-vajas-austria-alistamiseks-lisaaega	Itaalia ja Austria jalgpalli EM-finaalturniiri teise kaheksandikfinaali normaalajal väravaid ei löönud. Lisaajal saavutas favoriit Itaalia 2:1 võidu.
Alates 2018. aasta Wimbledoni turniiri turniirivõiduta olnud Kerber (WTA 28.) alistas Saksamaal Bad Homburgi finaalis 6:3, 6:2 Katerina Siniakova (WTA 76.), mis tähistab ühtlasi 33-aastase sakslanna 75. võitu murul. Enam on saanud vaid õed Serena ja Venus Williams. Küllaltki lihtsa võidu teenis ka Daniil Medvedev (ATP 2.), kes alistas Mallorca tenniseturniiri finaalis Sam Querrey (ATP 60.) 6:4, 6:2.	Kerber võitis üle kolme aasta taas tiitli, Medvedev triumfeeris Hispaanias	https://sport.err.ee/1608258888/kerber-voitis-ule-kolme-aasta-taas-tiitli-medvedev-triumfeeris-hispaanias	Lisaks Anett Kontaveidi kaotusega lõppenud Eastbourne'i turniirile mängiti tennisefinaale ka mujal. Angelique Kerber võitis üle pika aja taas tiitli, Daniil Medvedev alistas Hispaanias Sam Querrey.
"Üsna pea pärast katse starti hakkas sadama ja paraku mu aknaklaasi soojendaja ei töötanud. Küsisin Martinilt [Järveoja - toim], kuhu tee läheb, aga kahjuks ei saanud me seda 30 kilomeetrit libedates oludes teha," sõnas Tänak. "Pidime peatuma, puhastama ja lahendust leidma. Katsel läks kaua aega ja see oli keeruline. Homme on nõudlik päev ja tiimi vaatepunktist on oluline finišisse jõuda, seega hoiame fookust." Seis pärast laupäevast võistluspäeva: wrc seis Autor/allikas: kuvatõmmis	Tänak laupäeva järel: tiimi vaatepunktist on oluline lõpuni jõuda	https://sport.err.ee/1608258891/tanak-laupaeva-jarel-tiimi-vaatepunktist-on-oluline-lopuni-jouda	Keenia MM-rallil päeva viimasel katsel sõitjaid tabanud tugeva hoovihma tõttu pjedestaalilt välja langenud Ott Tänaku sõnul on kõige olulisem finišisse jõuda.
Eesti koondis alustas päeva 22:5 võiduga Rootsi üle, seejärel võeti vastu viimase sekundi 16:15 kaotus 3×3 korvpallis olümpiamängudele jõudnud Hollandi koondise käest. Alagrupi edasipääsu nimel kohtuti Küprose võistkonnaga, kelle käest saadi tänu Rauno Nurgeri viimase sekundi tabamisele pääs veerandfinaali. Otsustavas veerandfinaalis võitis Eesti 21:15 Lätit ja sai sellega piletid Pariisis toimuvale finaalvõistlusele, kirjutab basket3x3.ee. "Tegemist oli väga suure võiduga Eesti korvpallis, sest 3×3 korvpallis pääseb EM finaalturniirile vaid 12 riiki ning viimati pääsesime sellele 2014. aastal," ütles Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel. "Tegelikult said täna Pariisi pääsmed koguni kaks Eesti meeste võistkonda, kuna Haapsalus Siim Sander Vene juhtimisel toimunud Haapsalu Lite Questil sai 10.-11. juuli Pariisis toimuvale Challengerile koha võistkond Avis/Treimix," lisas Kimmel. Eesti 3×3 meeste koondis, koosseisus Jaan Puidet, Rauno Nurger, Karl Johan Lips ja Rait-Riivo Laane jõuavad Eestisse tagasi pühapäeva öösel / esmaspäeval kell 00:30 lennuga Frankfurdist. Homme alustab 3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalpääsme püüdmist Eesti naiste 3×3 koondis, kelle alagrupivastasteks on Kosovo ja Valgevene. Naised, 3×3 peatreener Siim Raudla ja füsioterapeut Risto Jamnes jõuavad Eestisse tagasi esmaspäeva öösel kell 00:05 lennuga Riiast.	Eesti 3×3 korvpallikoondis pääses EM-finaalturniirile	https://sport.err.ee/1608258885/eesti-3-3-korvpallikoondis-paases-em-finaalturniirile	Eesti meeste 3×3 koondis tegi täna ajalugu, kui Rumeenias toimunud FIBA 3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril saadi üle seitsme aasta taas pääse 3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, mis toimub 10.-12. septembrini Pariisis.
Rahvusmeeskond teeb korvpallikodus tööd 23. juulini ning seejärel mängitakse kolm kontrollkohtumist – 29. juulil minnakse ametlikus maavõistlusmängus vastamisi Islandiga ning 2. – 6. augustini osaletakse kontrollturniiril Helsingis, kus vastasteks on Soome ja Taani. "Kahjuks peame toimetama kahes grupis – need, kes saavad täies mahus trenni teha ja need, kes taastuvad vigastustest. See suvi tuleb natuke teistsugune kui möödunud aastal," ütles rahvusmeeskonna peatreener Jukka Toijala portaalile Korvpall24.ee. Taastujate hulka kuuluvad Siim-Sander Vene, Martin Paasoja, Kregor Hermet, Sten-Timmu Sokk, Siim-Markus Post, Tanel Kurbas, Kaspar Treier ja Sander Raieste. Kuigi korvpalli EM-finaalturniir leiab aset alles tuleva aasta septembris, on käesolev suvi mängijatele parim aeg tõestamiseks. "Järgmisel suvel keskendume rohkem mängudele kui treeningutele. Ütleme nii, et võitlus koondisesse pääsemiseks on juba alanud. Mängijad peavad igal treeningul näitama, et nad tahavad rahvusmeeskonda kuuluda. Minu jaoks saab olema raske otsus enne EM-I 12 meest välja valida," sõnas soomlane. Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.	Toijala: võitlus EM-koondisesse pääsemiseks on juba alanud	https://sport.err.ee/1608258810/toijala-voitlus-em-koondisesse-paasemiseks-on-juba-alanud	Eesti meeste korvpallikoondis alustab täismahus suvise treeningprogrammiga tuleva nädala esmaspäeval. Eesti koondise peatreener Jukka Toijala rõhutab, et tänavune suvi on järgmise aasta EM-finaalturniiri silmas pidades äärmiselt oluline.
AFP võttis ühendust Türgi võimudega, nõudes Bülent Kiliçi vabastamist. Organisatsiooni Piirideta Ajakirjanikud (RSF) Türgi haru nõudis samuti Kilici vabaks laskmist. "Me mõistame hukka AFP ajakirjaniku Bülent Kilicii kinnivõtmise, kes kajastas Pride'i marssi Taksimis," ütles RSF, viidates Istanbuli kesklinna piirkonnale, kuhu meeleavaldajad kogunesid nõudma suuremaid õigusi LGBTQ inimestele. Aktivistide teatel võtsid julgeolekujõud kinni mitu meeleavaldajat. Pärast rohkem kui 100 000 inimese osalemist Istanbuli Pride marsil 2014. aastal on Türgi võimud selle ürituse viimastel aastatel ära keelanud, põhjendades seda julgeolekuprobleemidega. LGBTQ ühendused süüdistavad Türgi valitsust vihakampaanias ja vägivalla julgustamises nende vastu.	Julgeolekujõud võtsid Istanbuli Pride marsil kinni AFP fotograafi	https://www.err.ee/1608258882/julgeolekujoud-votsid-istanbuli-pride-marsil-kinni-afp-fotograafi	Türgi julgeolekujõud võtsid laupäeval Istanbulis kinni uudisteagentuuri AFP fotograafi, kes kajastas võimude poolt keelatud seksuaalvähemuste marssi, teatasid pealtnägijad ja ajakirjandusvabaduse aktivistid.
Mullu teenis väga võitluslik ja noore mehe kohta väga hästi füüsiliselt meeste mänguks valmis olev Toom Pärnu peatreeneri Heiko Rannula usalduse ja oli ka play-off'ides tiimi põhirotatsioonis kindlalt sees, vahendab Korvpall24.ee. Lõpuks kogunes noore mängumehe arvele 25 Eesti-Läti liiga kohtumisega keskmiselt 18,1 minutit, 4,1 punkti ja 2,5 lauapalli. Eestikatel sai Toom kirja veel 17 matši ning neis keskmiselt 18,2 minutiga 5,9 punkti, 2,5 lauapalli, 1,1 resultatiivset söötu ja 0,9 vaheltlõiget. Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.	Kõrgliiga parim noormängija jätkab uuel hooajal Pärnu Sadamas	https://sport.err.ee/1608258858/korgliiga-parim-noormangija-jatkab-uuel-hooajal-parnu-sadamas	Pärnu Sadama korvpallimeeskond andis reedel teada, et mullu koduses korvpallis kõrgliiga kõige paremaks noormängijaks nimetatud Hugo Toom jätkab ka uuel hooajal suvepealinna tiimi esindamist.
Ülekannete algus Vabaduse väljakul on kaheksandik- ja veerandfinaalide päevadel kell 18:30 ja poolfinaalide ja finaalipäeval kell 21:30. Ülekannete lõpuaeg on ca kell 00:00. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on jalgpalli EM vaieldamatult selle suve esimese poole maailma üks olulisemaid spordisündmusi. "Koroona piirangutest tingituna ei saanud jalgpallifännid pikalt staadionitel tribüünilt ega ka telerist mängude jälgimiseks koguneda. Nüüd on võimalused taas avanemas ja tavapäraste asukohtade kõrval on sellel aastal võimalus jalgpalli suursündmusest osa saada ka Tallinna südames Vabaduse väljakul," ütles Belobrovtsev. "Oleme korraldanud ühisvaatamisi 2018. aasta MM-i ajal ja need osutusid väga populaarseks. Seega otsustasime jätkata seekord EM-i mängudega. Soovin kõigile ägedaid jalgpallielamusi!" Kesklinnaosavanem Monika Haukanõmm peab oluliseks, et koroonapiirangute leevenemise järgselt elu ja tegevused kesklinnas võimalikult ruttu taastuksid: "Avalikud sündmused ja kontserdid on kesklinnas osa suvetegevustest, mis ühelt poolt pakuvad külastajatele mitmekülgseid elamusi ja teisalt on eluliselt tähtsad siin tegutsevatele ettevõtetele," ütles Haukanõmm. "Perioodil, kus linna külastavate turistide arv on olulisel määral langenud on kandev roll täita Tallinna enda elanikele suunatud sündmustel. Kutsun kõiki kesklinna nautima siinset melu, mille üheks oluliseks osaks on juuni lõpus ja juuli alguses jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ühisvaatamine Vabaduse väljakul," lisas Haukanõmm. Ülekanneteks on saadud luba Euroopa Jalgpalli Liidult (UEFA) ja Eesti Rahvusringhäälingult (ERR). Ühisvaatamise ajal ei müüda Vabaduse väljakul sööke ja jooke. Tallinna linnavalitsus tuletab kõigile Vabaduse väljakut külastada plaanivatele jalgpallifännidele meelde, et sündmusel osalejad jälgiksid kehtivat hajutatuse nõuet.	Vabaduse väljakul näeb jalgpalli EM-i otsustavaid mänge suurelt ekraanilt	https://sport.err.ee/1608258843/vabaduse-valjakul-naeb-jalgpalli-em-i-otsustavaid-mange-suurelt-ekraanilt	Alates 26. juunist on võimalik Tallinnas Vabaduse väljaku väliekraanil näha jalgpalli EM-i mängude otseülekandeid. Suurelt ekraanilt saab jälgida turniiri kõiki edasisi põnevuskohtumisi ja ERR-i jalgpallistuudiot.
Kasper Dolberg viis Taani 27. minutil juhtima ja kasvatas kohe teise poolaja alguses eduseisu veelgi. Kaks viimast väravat lõi Taani mängu lõpus: 88. minutil oli täpne Joakim Maehle ja üleminutitel ka Martin Braithwaite. Wales lõpetas kohtumise kümnekesi, sest Harry Wilson teenis 90. minutil punase kaardi. Taani jääb nüüd ootama vastast paarist Holland - Tšehhi. 1/8-finaal Wales 0 90:00 Taani 27' Dolberg, 48' Dolberg, 88' Maehle, 90+4' Braithwaite, 4 Enne mängu: Nii Wales kui Taani läksid kaheksandikfinaali oma grupist teisena. Wales kogus neli punkti alagrupis, kus kõik kolm mängu võitis Itaalia ning Taani tuli kolme punktiga teiseks samuti kõik mängud võitnud Belgia järel. Taanist sai ühtlasi esimene meeskond finaalturniiridel, kes jõudnud alagrupist edasi pärast seda, kui turniiri alustati kahe kaotusega. Taanlased said viimasest võidust võimsa emotsionaalse laengu. Vaid üheksa päeva varem olid nad kaotamas väljakul oma head sõpra ja meeskonnakaaslast Christian Erikseni, kelle elu suudeti päästa. Nii dramaatilise sündmuse järel pole jalgpallimängu kaotamises midagi hirmutavat. Just sellise suhtumisega valmistuvad taanlased peatreeneri sõnul eelseisvaks kaheksandikfinaaliks. "Jalgpallis võib võita ja kaotada, me ei karda seda. Oleme valmis mängima ja andma endast parima," lausus peatreener Kasper Hjulmand. "Ja loodame, et see on piisavalt hea, et võita. Ma arvan ja loodan, et on. Aga see on jalgpall. Ma ei karda midagi." Taani ja Walesi kohtumine toimub Amsterdamis ning võitja sõidab veerandfinaali mängima Bakuusse – järgmiseks vastaseks tuleb Holland või Tšehhi. Sama tabelipoole kaheksandikfinaalides on vastamisi Rootsi – Ukraina ja Inglismaa – Saksamaa.	Jalgpalli EM-il jõudis esimesena veerandfinaali Taani	https://sport.err.ee/1608258630/jalgpalli-em-il-joudis-esimesena-veerandfinaali-taani	Taani jalgpallikoondis võitis EM-finaalturniiri esimeses kaheksandikfinaalis Walesi lausa 4:0.
Vetter alustas võistlust 88.96 meetri pikkuse viskega, kuid teisel katsel purustas täpselt poole meetriga Aki Parviainenile alates 1999. aastast kuulunud staadionirekordi. Rohkem sakslane tulemusi kirja ei saanudki, kuid võiduks sellest piisas. Teise koha sai samuti korraliku tulemusega 89.12 m Keshorn Walcott, kolmanda koha teenis Neeraj Chopra 86.79 meetrise viskega. Vetter on käesoleval hooajal olnud uskumatus vormis. Hooaega alustas sakslane veebruari alguses 87.27 meetri pikkuse viskega ning edasi on kõik võistlused lõppenud tulemusega üle 90 meetri. Alates 24. aprillil Saksamaal toimunud võistlusest on Vetteri visked olnud 91.50, 91.12, 94.20, 93.20, 96.29 ja nüüd Soomes 93.59. Kõrgetasemelises kettaheitevõistluses võitis rootslane Daniel Stahl 70.55 meetri kaugusele kandunud heitega. Kaugele ei jäänud aga Kristjan Ceh, kes püstitas isikliku rekordi tulemusega 70.35. 22-aastane sloveen polnud enne Kuortane võistlust kordagi ketast üle 70 meetri heitnud, kuid laupäeval tegi ta seda lausa kahel korral. Lisaks isiklikule rekordile ka viimases voorus heidetud 70.22 m. Seejuures jäi Ceh võidust ilma just viimases voorus, mil Stahl oma senist parimat 70.21 m piisavalt parandas. Cehil on ka side Eestiga, sest tema tüdruksõber on vasaraheitja Anna Maria Orel.	Staadionirekordi püstitanud Vetter viskas Kuortanes üle 93 meetri	https://sport.err.ee/1608258822/staadionirekordi-pustitanud-vetter-viskas-kuortanes-ule-93-meetri	Sel hooajal uskumatut hoogu näitav Johannes Vetter viskas Kuortanes oda kuuendat võistlust järjest enam kui 90 meetri kaugusele ja püstitas tulemusega 93.59 uue staadionirekordi.
198 km pikkusel avaetapil Brestist Landerneausse põhjustas 47 kilomeetrit enne finišit pealtvaataja suure kukkumise. Plakatit käes hoidnud fännile sõitis otsa Tony Martin ning temaga koos kukkus kümneid rattureid. Nende seas ka etapi võitnud Alaphilippe. #TDF2021 - Live pics of the idiot causing the crash. Wasn't even looking at the race. #LFRLive pic.twitter.com/PNziTvKiz9 — La Flamme Rouge (@laflammerouge16) June 26, 2021 Vaid kaheksa kilomeetrit enne lõppu toimus järjekordne grupikukkumine, mis veel kümneid rattureid endasse haaras. Kukkujate seas olid ka Andre Greipel ja tuuri neli korda võitnud Chris Froome. Froome vajas ka arstiabi ning kaotas väga palju aega, kuid suutis lõpuks siiski üle finišijoone veereda. Avaetapi võitis paar kilomeetrit enne lõppu rünnanud Alaphilippe (Deceuninck–Quick-Step), kes saab pühapäevasele sõidule vastu minna kollases liidrisärgis. Teisena lõpetas Michael Matthews (Team BikeExchange), kolmas oli Primoz Roglic (Jumbo-Visma). What finish! Relive the final KM as @alafpolak1 attacked to grab the win on the 1st stage and take Yellow! Quel final ! Revivez le dernier KM ! @alafpolak1 attaque, remporte la 1ère étape et prend le @MaillotjauneLCL! #TDF2021 pic.twitter.com/aZVtn3B3gT — Tour de France™ (@LeTour) June 26, 2021 "See ei olnud lihtne, tahtsin sprinteritest lahti saada ja vahe sisse teha," lausus Alaphilippe pärast finišit. "Olen nii õnnelik, see oli väga eriline võit." #TDF2021 - GC after Stage 1 pic.twitter.com/cLsG8m3xdV — La Flamme Rouge (@laflammerouge16) June 26, 2021	Tour de France algas suurte kukkumistega, avaetapi võitis Alaphilippe	https://sport.err.ee/1608258771/tour-de-france-algas-suurte-kukkumistega-avaetapi-voitis-alaphilippe	Laupäeval alanud Prantsusmaa velotuuril toimus mitu karmi grupikukkumist, millest ühe põhjustas hooletu pealtvaataja. Tour de France'i esimese etapi võitis Julian Alaphilippe.
"Aneti koostöö Ainiga sai testiperioodiga läbi," kinnitati ERR-ile Kontaveidi tiimist. "Anett tänab teda abi eest, mis ta sai. Kindlasti aitas Ain lihvida tema tehnikat, aga Anetile on ikkagi vaja WTA Touri kogemustega treenerit." Tiimiliige lisas, et nüüd otsitakse uut treenerit WTA karussellilt. Esmaspäeval algaval Wimbledoni suure slämmi turniiril on Kontaveidi kõrval tema füüsilise ettevalmistuse treener Tarmo Tiits ning lisaks on abis sparringupartner Austraaliast. Eastbourne'i turniiri finaalis pidi Kontaveit tunnistama lätlanna Jelena Ostapenko 6:3, 6:3 paremust.	Kontaveit ja treener Suurthal koostööd ei jätka	https://sport.err.ee/1608258777/kontaveit-ja-treener-suurthal-koostood-ei-jatka	Eesti esireketi Anett Kontaveidi koostöö treener Ain Suurthaliga sai läbi. Nende viimaseks ühiseks turniiriks jäi Eastbourne, kus Kontaveit jõudis finaali.
Verstappen oli kvalifikatsioonis ülekaalukalt kiireim, saades ainsana kirja ringiaja alla minuti ja nelja sekundi. Belglase parim tulemus oli 1.03,841. Mercedese piloot Valtteri Bottas sai kirja paremuselt teise ringiaja 1.04,035, kuid peab karistuse tõttu alustama põhisõitu viiendana. Kolmas oli soomlase meeskonnakaaslane Lewis Hamilton ajaga 1.04,067. Enne Austria GP-d juhib üldarvestuses Verstappen 131 punktiga. Teine on Hamilton 119 ning kolmas Sergio Perez 84 silmaga. Möödunud aastal võitis Austrias peetud võidusõidu Hamilton, kes edestas finišis Bottast ja Verstappenit.	Verstappen teenis teist nädalavahetust järjest parima stardipositsiooni	https://sport.err.ee/1608258768/verstappen-teenis-teist-nadalavahetust-jarjest-parima-stardipositsiooni	Eelmisel nädalavahetusel Prantsusmaa GP-le esimesena startinud ja ka finišeerinud Max Verstappen (Red Bull) saab parimalt positsioonilt sõitu alustada ka Vormel-1 MM-etapil Austrias.
Päeva viimase katse alguses hakkas võistluspaiga kohal sadama tugevat hoovihma. Esimestena rajal olnud Dani Sordo, Elfyn Evans, Lorenzo Bertelli, Kalle Rovanperä ja Adrien Fourmaux pääsesid võrdlemisi kuiva nahaga, kuid nende järel olnud meeste jaoks muutusid olud väga keerulisteks. Kõige kehvemini läks paraku Tänakul, kelle Hyundai esiklaasile saatis õhku vaid kaardilugeja Martin Järveoja poolne puhur. Seetõttu oli nähtavus halvendatud ja eestlane otsustas katse keskel seisma jääda, et esiklaas käsitsi puhtaks pühkida. Seetõttu kaotas Tänak ligi poolteist minutit ja langes pjedestaalilt välja, enne viimast võistluspäeva kaotab ta meeskonnakaaslasest ralli liidrile Thierry Neuville'ile 2.21,2. Katse finišisse jõudes oli Tänak mõistagi vihane, kostes Järveojale: "see ei ole esimene kord!" "Martini poolne puhur töötas, minu oma mitte. Uskumatu kvaliteet," sõnas ta seejärel WRC reporterile, saates Hyundai suunas terava kriitikanoole.	Pjedestaalikoha kaotanud Tänak kritiseeris Hyundaid: imeline kvaliteet!	https://sport.err.ee/1608258765/pjedestaalikoha-kaotanud-tanak-kritiseeris-hyundaid-imeline-kvaliteet	Ott Tänak (Hyundai) teenis Keenia MM-rallil laupäeva pärastlõunal oma esimese katsevõidu ja hingas juba teisel kohal olnud Toyota sõitjale Takamoto Katsutale kuklasse, kuid langes päeva viimasel katsel tabanud hoovihma ja auto tehnilise probleemi tõttu hoopis pjedestaalilt välja.
Et reedene üliraske võistluspäev niitis masinaid vikatina, hoidsid WRC mehed laupäeva hommikupoolikul end pigem tagasi ja keegi liialt suruma ei hakanud. Mõistagi ei pakkunud selleks palju võimalusi ka loodus: teed on lõikamise vähendamiseks ääristatud ohtlike kividega ning ümbritsevatel lagendikel elutsevad loomad. Just kohtumised elusloodusega jäävadki laupäeva hommikut iseloomustama. Nii Ott Tänak, Thierry Neuville (mõlemad Hyundai) kui Takamoto Katsuta (Toyota) pidid teel olnud sebrade tõttu kiirust alandama, Adrien Fourmaux (M-Sport) silmas tee ääres paaviane ja Sebastien Ogier (Toyota) kohtus gasellidega. Neuville tegi sinasõprust ka ühe kaelkirjakuga. Hoolduspausile minnes oli Neuville'i edu Katsuta ees 28,1 ja Tänaku ees 56,2 sekundit. Neljas oli hommikul kolmest kiiruskatsest kaks võitnud Sebastien Ogier (+1.33,8), kellele järgnesid M-Spordi mehed Gus Greensmith ja Adrien Fourmaux. Pärastlõunal näitas Tänak head minekut ja sai Elmenteita katse kordusläbimisel Ogier' järel teise koha, järgmiselt kiiruskatselt noppis eestlane aga selle ralli esimese võidu ja vähendas päeva viimase katse eel vahet Katsutaga 14,5 sekundile. Paraku ei jäänud ka laupäev draamata: viimasel katsel hakkas sõitjaid segama tugev vihmasadu ja kuigi esimesed viis meest pääsesid võrdlemisi kuiva nahaga, muutusid olud teiste jaoks kardinaalselt. Kõige suuremate probleemide küüsi langes paraku Ott Tänak, kelle masinas töötas esiklaasipuhur vaid kaardilugeja poolsel küljel, mistõttu jäi ta teel esiklaasi käsitsi puhastamiseks seisma ja kaotas samas olukorras olnud sõitjatele umbes poolteist minutit. Päeva lõpuks jäi liidrikohale Neuville, kes edestab Katsutat 57,4 sekundiga ja kolmandaks kerkinud Ogier'd 1.15,5-ga. Tänak jääb neljandana meeskonnakaaslasest maha 2.21-ga. Keenia MM-ralli paremusjärjestus pärast laupäevast võistluspäeva Autor/allikas: EWRC-results.com/Kuvatõmmis Reedene võistluspäev: Esimene täispikk võistluspäev pakkus kohe hommikul palju draamat, kui pikal, 32-kilomeetrisel kolmandal kiiruskatsel jäid tee äärde kivile otsa sõitnud Elfyn Evans (Toyota) ning sirgel teelõigul auto üle kontrolli kaotanud Dani Sordo (Hyundai). Probleemid tabasid ka Sebastien Ogier'd, Oliver Solbergi ja Lorenzo Bertellit. Head tempot näitas Hyundai sõitja Thierry Neuville, kes võitis hommikul kolmest kiiruskatsest kaks ning läks hoolduspausile samuti heas hoos olnud Kalle Rovanperä (Toyota) ees liidrina. Mehi lahutas 5,1 sekundit, ühe teise ja ühe kolmanda koha saanud Ott Tänak oli 26,2-sekundilise kaotuse juures kolmas. Neuville ja Rovanperä jätkasid ka õhtul heas hoos, kuid päeva viimane katse osutus liialt rängaks neilegi. Kui soomlane jäi ühes eriti tolmuses lõigus teele kinni ja pidi sarnaselt Evansile, Sordole, Solbergile ja Bertellile päeva varakult lõppenuks kuulutama, siis pääses rehvi lõhkunud Neuville kergemalt ja kaotas vaid 40 sekundit. Viimasel katsel purunes rehv ka Tänakul, kes kaotas 55 sekundit. Rovanperä ebaõnne tõttu jäi ta siiski kolmandaks, kaotust esikohal olevale Neuville'ile on reedese võistluspäeva järel kogunenud 55,8 ja teiseks kerkinud Katsutale 37 sekundit. Keenia MM-ralli seis reedese võistluspäeva järel Autor/allikas: EWRC-results.com/Kuvatõmmis Neljapäevane võistluspäev: Pärast neljapäeva lõunal toimunud ralli avatseremooniat sõideti kohe ka esimene, publikule mõeldud 4,84 kilomeetri pikkune Kasarani Super Special kiiruskatse, kus sõitjad võtsid mõõtu kõrvuti radadel. Tänaku vastaseks oli MM-sarja üldliider Sebastien Ogier ja prantslane noppiski ajaga 3.21,5 avakatse võidu, Tänak kaotas talle kaks ja pool sekundit ning oli paremuselt neljas. Nende vahele mahtusid veel Toyota mehed Kalle Rovanperä ja Elfyn Evans. Ralli saab õige hoo sisse reedel, kui esimene kiiruskatse algab kell 8.09. Testikatse: Kolmapäevane 5,4 kilomeetri pikkune testikatse peatati WRC sõitjate esimese läbimise järel mõneks ajaks, sest Oliver Solberg lõhkus kivile otsa sõites vedrustuse ja tema masin jäi teele teisi segama. Testikatse jätkudes näitas parimat aega Toyota sõitja Sebastien Ogier (3.42,6), tiimikaaslane Elfyn Evans kaotas talle 0,1 sekundiga. Ott Tänak oli kiireim oma kolmandal läbimisel ja aeg 3.47,2 andis talle kaheksanda koha. Teised Hyundai sõitjad Thierry Neuville ja Dani Sordo olid vastavalt kolmas ja neljas. Keenia MM-ralli testikatse tulemused Autor/allikas: EWRC-results.com/Kuvatõmmis Enne rallit: Viimati kuulus legendaarne Safari ralli MM-sarja võistluskalendrisse 2002. aastal. Toona oli tegemist tõelise katsumusega: Colin McRae võiduaeg oli lõpuks poolteist minutit vähem kui kaheksa tundi, esikohta jäi kolmandast lahutama enam kui 18 minutit. Kokku läbiti Keenias siis 1000 katsekilomeetrit, rallil oli ka enam kui saja kilomeetri pikkuseid katseid. 19-aastase vaheaja järel MM-kalendrisse naasnud Safari ralli pikkus on selleks aastaks vähenenud kahe kolmandiku võrra, kokku läbitakse Nairobist loodes asuva Naivasha lähistel 320 km. Mõistagi tekitab see ralliinimestes vastakaid tundeid: kas tegemist on ikka oma nimele väärilise võistlusega? "Mul oli õnn omal ajal osaleda kaheksal Safari rallil ja tunnen tõelist tänulikkust, et mul on nendelt võistlustelt rääkida nii palju lugusid," rääkis DirtFishile endine McRae ja Juha Kankkuneni kaardilugeja Nicky Grist, kes triumfeeris Keenias kolmel korral. "Safari ralli tõeliseks tõmbeks oli see, et see oli lihtsalt nii erinev. Kõik oli erinev." "Kindlasti näeme ka sel nädalal kaadreid loomadest, näeme mõnda sebrat või antiloopi, aga kui meie seal sõitsime, helistati meile helikopterist, et meid teavitada üle tee jooksvast elevandikarjast. Mõnel õhtul sõitsime Mombasa - Nairobi maanteel 200 km/h ja üle mäenuki tulles nägime teel 30 km/h liikuvat veoautot. See oli seiklus. Tean, et maailm on muutunud ja ma ei vaata minevikku läbi roosade prillide, aga mul on lihtsalt kahju, et praegustel sõitjatel ei saa olema samasuguseid seiklusi ja lugusid, mis meil," lisas Grist. Vahemaad ja võistluskorraldus on aastatega küll muutunud, kuid samas ei tasu oodata, et Keenia ralli sõitjatele lihtsaks osutub. Ida-Aafrika teed on kõigile WRC meestele uueks katsumuseks ja et väljaspool Euroopat on testimine keelatud, valmistus tunamullune maailmameister Ott Tänak koos tiimikaaslastega ralliks Portugalis ning Toyota mehed Sebastien Ogier, Elfyn Evans ja Kalle Rovanperä näiteks Hispaanias. "Me otsisime kohta, mis oleks olemuselt raske ja mitte tavaline tee ning ma usun, et leidsime huvitavaid olusid testimiseks. Sebrad ja kaelkirjakud olid puudu, aga muud elemendid olemas," rääkis oma testimiskogemusest Tänak. Safari rallil vahelduvad sirged ja tolmused teed, kus tippkiirused tõusevad 200 kilomeetrini tunnis, kiviste ja ohtlike rööbastega radadega. Uus olukord nõuab tiimidelt ka erilist lähenemist. "Erinevaid tugevdused vedrustusel ja lisakaitse radiaatorile on ehk sellised asjad, mida Euroopas ei kasutaks," lisas Tänak. "Auto all on käigukasti, mootorit ja vedrustust kaitsmas paksemad tugevdused. Teed on karmid ja peame valmis olema. Teame, et lisakaitse tähendab autos suuremat raskust, aga peame selle vahetusega leppima," sõnas Toyota pealik Jari-Matti Latvala. MM-sarja juhib viiest etapist kolm võitnud Sebastien Ogier 106 punktiga, kolm teist kohta saanud Elfyn Evans jääb võistkonnakaaslasest maha 11 silmaga. Hyundai sõitjatel Thierry Neuville'il ja Ott Tänakul on kolmanda-neljandana vastavalt 77 ja 49 punkti. Ajakava: Kolmapäev Testikatse Loldia 5,40 km 13.01 Neljapäev SS1 Super Special Kasarani 4,84 km 14.08 Reede SS2 Chui Lodge 1 13,34 km 8.09 SS3 Kedong 1 32,68 km 9.05 SS4 Oserian 1 18,87 km 10.18 SS5 Chui Lodge 2 13,34 km 13.46 SS6 Kedong 2 32,68 km 14.42 SS7 Oserian 2 18,87 km 15.55 Laupäev SS8 Elmenteita 1 14,67 km 8.08 SS9 Soysambu 1 20,33 km 9.08 SS10 Sleeping Warrior 1 31,04 km 10.22 SS11 Elmenteita 2 14,67 km 14.05 SS12 Soysambu 2 20,33 km 15.08 SS13 Sleeping Warrior 2 31,04 km 16.22 Pühapäev SS14 Loldia 1 11,33 km 7.26 SS15 Hell's Gate 1 10,56 km 8.38 SS16 Malewa 9,71 km 10.45 SS17 Loldia 2 11,33 km 11.25 SS18 Hell's Gate 2 (Power Stage) 10,56 km 13.18	Päeva viimasel katsel tabanud hoovihm segas kaarte, Tänak langes neljandaks	https://sport.err.ee/1608258561/paeva-viimasel-katsel-tabanud-hoovihm-segas-kaarte-tanak-langes-neljandaks	Ott Tänak (Hyundai) oli Keenia MM-rallil laupäeval jahtimas teist kohta, kuid langes päeva viimasel katsel sõitjaid tabanud tugeva hoovihma tõttu hoopis pjedestaalilt välja. ERR-i spordiportaal hoiab võistluse käigul kogu nädalavahetuse jooksul silma peal otseblogis.
"Kunagi pole tore finaalis kaotada, kui oled juba nii kaugele jõudnud," sõnas Kontaveit pressikonverentsil. Vastase mängu kohta jätkus eestlannal vaid kiidusõnu. "Ma arvan, et ta mängis suurepärase mängu, oli väga agressiivne ja tõi palle väga hästi tagasi. Mu esimene serv jättis ehk ka natuke soovida. Üldiselt oli ta väga kindel ja mängis head tennist." Suures plaanis jäi Eesti esireket turniiriga siiski rahule. "See oli minu jaoks väga hea nädal. Mul ei olnud siia tulles mingeid ootusi. Jõudsin finaali, mängisin head tennist, sain võite tasavägistes mängudes. Üldiselt olen selle nädalaga väga rahul ja nüüd on vaja lihtsalt puhata ja Wimbledoni esimeseks mänguks valmistuda." Mängu võtmeks oli 25-aastase eestlanna sõnul vastase hea tõrje. Oma mänguplaani ei õnnestunud paraku täielikult peale suruda. "Mingi hetk ma hakkasin palju tema eeskäe alt punkte saama. Üritasin hästi palju mängida läbi eeskäe, nagu ma olen alati tema vastu proovinud teha, sest tagakäsi on tal üks tuuri parimaid. Aga teises setis ta leidis ka oma eeskäe alt kindluse. Võib-olla ei olnud minu pallid ka nii pikad ja tugevad kui oleks vaja olnud tema vastu, et sinna piisavalt palju survet saada," ütles Kontaveit. "Mänge on päris palju järjest olnud ja keha tunneb seda natuke, aga õnneks on paar päeva vahet. Saan homme ilmselt puhata ja esmaspäeval juba Wimbledoni väljakutega harjuda. Hea, et ma sain need mängud, aga kindlasti tuleb natuke keha eest hoolitseda ja puhkepäev ka aitab. Nüüd on mõtted juba järgmisel turniiril", sõnas Kontaveit, kel õnneks suuri tervisemuresid pole. "Muru tekitab üldiselt alaseljas ja jalgades rohkem pingeid. Pallid on palju madalamal ja ise tuleb olla kiiremini valmis. Eks mul alaselg natuke kange on ja teip on ka peal, aga midagi hullu ei ole. Kuskilt katki pole ja see pole selline asi, mis kiiresti ei paraneks, ütles Wimbledoni turniiriks valmistuv eestlanna. Seal tuleb juba avaringis pureda tugev pähkel, sest teise ringi pääsemiseks on vaja alistada 21-aastane Tšehhi tennisist Marketa Vondroušova (WTA 40.). "Mul ei ole üldse kerge vastane. Kindlasti tuleb esimeses ringis väga keeruline mäng ja ma väga palju kaugemale pole seal tabelis esialgu vaadanud. Mulle meeldib ring korraga ühele vastasele keskenduda ja eks saab mis saab, sõnas Kontaveit. "Positiivne nädal annab enesekindlust juurde ja lähen väga hea emotsiooniga Wimbledoni. Paari päeva pärast tuleb jälle valmis olla, endast parim anda," ütles Kontaveit.	Kontaveit: olen nädalaga rahul ja lähen väga hea emotsiooniga Wimbledoni	https://sport.err.ee/1608258762/kontaveit-olen-nadalaga-rahul-ja-lahen-vaga-hea-emotsiooniga-wimbledoni	Inglismaal Eastbourne'is peetud WTA tenniseturniiril finaalis 3:6, 3:6 Jelena Ostapenkole (WTA 43.) alla jäänud Anett Kontaveit (WTA 27.) jäi vaatamata kaotusele nädalaga üldiselt rahule ning keskendub nüüd juba Wimbledonile.
"Näha nägemata" ühendab endas Põhja-India ja Eesti muusikakultuuri, põimides Euroopa ja India instrumente Põhja-India klassikalise muusika ülesehituse ja eksperimentaalse elektroonilise muusika hüpnootiliste maastikega. Plaadil kõlab muusika Leho Rubise, Joosep Kõrvitsa, Arno Kalbuse, Kaido Kirikmäe, Emil Tappendorffi ja teiste muusikute esituses. Kontserdil esinevad Joosep Kõrvitsa tšellol, Leho Rubis India bambusflööt bansuril, Arno Kalbus rütmiinstrument tablal ning India burdoonpill tanpuri kõlab Liina Vainumetsa ja Greta Liisa Grünbergi esituses. "Näha nägemata" esitluskontsert on ühtlasi Leho Rubise näituse "Teadvus – tajude allikas" (30.05 – 27.06) pidulik lõputakt. Näitus on pühendatud inimese teadvusseisundite uurimisele ja kujutamisele. Mööduvate emotsioonideta ja liikumatult seisvad figuurid jätkavad India budistliku kunsti võtet taandada väline dünaamika miinimumini, et selliselt luua ruumi teadvuseseisunditesse süvenemiseks. 27. mail on näitus külastajatele avatud alates kell 12. Kontserdikülastajaid oodatakse alates kell 16, mil on avatud ka kohvik. Kontsert toimub Esna galeriis Leho Rubise näituse "Teadvus – tajude allikas" keskkonnas. Leho Rubis tegutseb nii maalikunstniku kui ka muusikuna. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal, kuid kuulas kunstiõpingute kõrval ka orientalistikaalaseid loenguid. 2010. aastal kaitses ta Linnart Mälli ja Märt Läänemetsa juhendamisel teadusmagistri kraadi India budistliku kunsti ajaloo teemal.	Leho Rubis esitleb Esna galeriis uut helikandjat "Näha nägemata"	https://kultuur.err.ee/1608258744/leho-rubis-esitleb-esna-galeriis-uut-helikandjat-naha-nagemata	27. juunil kell 17 toimub Esna galeriis Järvamaal Leho Rubise ja tema sõprade uue helikandja "Näha nägemata" esitluskontsert.
Kuressaare pidas vastu kuni 39. minutini, mil Premium liiga suurim väravakütt Zakaria Beglarišvili lõi peaga väravasse Frank Liivaku tsenderdusest tulnud palli. Teisel poolajal mängis Levadia juba märksa kindlamalt ning kümme minutit pärast poolajapausi lõppu jätkas resultatiivselt pealinnaklubi esiründajaks tõusnud Robert Kirss, kes Mark Oliver Roosnupu eeltöö väravaks vormistas. Lõppseisu vormistas skoori avanud Beglarišvili, kes realiseeris 80. minutil penalti. Roosnupu löök oli tabanud Tanel Neubaueri kätt. Gruusias sündinud pallur on sel hooajal löönud juba 14 väravat ning edestab lähimat jälitajat kolme tabamusega. Flora edurivimees Rauno Sappinen on skoorinud 11 korral. Küll peab nentima, et Beglarišvili väravatest lausa üheksa on sündinud penaltipunktilt. Tabeliseis pajatab nüüd seda, et Levadia on 37 punktiga taas tabeliliider, kuid kaks punkti vähem pidanud Flora on vaid kahe punkti kaugusel. FC Kuressaare on kümne punktiga kaheksandal kohal. Saarlastest kolm mängu vähem pidanud Tartu Tammeka on ühe punkti kaugusel.	Levadia võttis Kuressaare üle kohustusliku võidu ja tõusis taas liidriks	https://sport.err.ee/1608258753/levadia-vottis-kuressaare-ule-kohustusliku-voidu-ja-tousis-taas-liidriks	Tallinna FCI Levadia võitis A Le Coq Arenal peetud kohtumises 3:0 FC Kuressaaret ja tõusis taas Eesti jalgpalli kõrgliigas esimesele kohale.
PPA operatiivjuhi Tago Trei sõnul on kaherattaliste mootorsõidukite ja kergliikuritega juhtuvad liiklusõnnetused olnud ka kõige traagilisemate tagajärgedega. Trei sõnul peavad mootorratturid ja tõukerattajuhid ka ise end võimalikult hästi kaitsma, kandes kiivrit ja vajadusel kaitseriietust. Elektritõukeratastega juhtus möödunud nädalaga 15 liiklusõnnetust, neist mitme puhul sõideti vastu posti või äärekivi ja kukuti. Mitmel juhul oli juht ka alkoholijoobes. "Kui enamus inimesi teab, et alkoholijoobes mootorsõiduki rooli istuda ei tohi, siis tõuke- või jalgratta rooli minnakse julgemalt. Kergliikur ei tohi sellises seisundis olla alternatiiv sõiduautole, sest joove mõjutab igal juhul inimese ohutaju ja reageerimisvõimet ning tagajärjed võivad olla samamoodi rasked," sõnas Trei. Viimane raske liiklusõnnetus juhtus laupäeva hommikul Läänemaal, kus esialgsetel andmetel sõitis kiivrita jalgrattur ette mikrobussile ning sai sedavõrd raskelt viga, et ta toimeti õnnetuspaigast politsei lennusalga kopteriga haigla traumakeskusesse. Ilma ühegi liiklusõnnetuseta möödus päev viimati 11. aprillil.	Kaks kolmandikku liiklusõnnetusi juhtus möödunud nädalal kaherattalistega	https://www.err.ee/1608258750/kaks-kolmandikku-liiklusonnetusi-juhtus-moodunud-nadalal-kaherattalistega	Eestis on eelmisest reedest juhtunud 49 liiklusõnnetust, millest 35 juhtusid kaherattaliste mootorsõidukite, jalgrataste, elektritõukerataste või jalakäijate osalusel, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA).
Ostapenkole on see karjääri esimene turniirivõit murul ja ühtekokku neljas, ühtlasi on nüüd lätlanna kõikidel väljakukatetel võidutsenud. Ühtlasi on see Ostapenko esimene võit Kontaveidi üle. Ostapenko alustas mängu suurepäraselt ja dikteeris rohkem pallivahetusi, samas kui Kontaveit paistis närvilisem ja eksis rohkem. Kohati sai küll Kontaveit rohkem mängu, kuid lõpuks võttis Ostapenko veidi üle tunni kestnud kohtumises kindla võidu. Teise seti alguses haaras Kontaveit valugrimassis enda alaseljast kinni, aga pole teada, kas või kui palju seljavalu tema mängu häiris. "Õnnitlen Jelenat, ta mängis suurepärase mängu. Mul on olnud väga hea nädal, mängisin head tennist ja olen väga rahul sellega, kuidas sel turniiril mängisin," ütles Kontaveit väljakuintervjuus. "Tulin siia ilma igasuguste ootusteta, aga mul oli väga hea nädal ja lähen hea tundega Wimbledonile vastu." "Tahan õnnitleda Anetti ja tema tiimi, edu Wimbledonis!" alustas Ostapenko enda kõnet. "Tulin mängule ootusteta, tahtsin lihtsalt tennist nautida. Anett on keeruline vastane, teadsin, et sellest tuleb raske matš." "Mulle annab see enesekindlust, et suutsin enne Wimbledoni turniiri võita," lisas Ostapenko. Kontaveit võitis loosi ja valis servi ning võitis ka enda esimese pallingugeimi kindlalt, kuid siis sai Ostapenko hoo sisse, võites viis geimi järjest. Kontaveit sai ühe murde tagasi, kui näitas 2:5 kaotusseisus suurepärast tõrjemängu. Paraku kaotas ta seejärel kohe enda servigeimi, lõpetades geimi topeltveaga. Teises setis päästis Kontaveit enda esimeses servigeimis murdepalli, kuid järgmises eestlanna pallingugeimis sai Ostapenko murde kätte ja sellest ühest murdest võiduks piisas. Kontaveit servis mängu jooksul viis ässa ja tegi kolm topeltviga, Ostapenko sai kirja ühe ässa. Äralöökidest teenis Ostapenko 24 punkti, Kontaveit 17. Lihtvigu kogunes eestlannal 16 ja Ostapenkol 19, mängitud punktidest võitis Kontaveit 50 ja Ostapenko 61. Kontaveidil oli kogu mängu peale vaid üks murdevõimalus, mille ta ka realiseeris, Ostapenko kasutas kaheksast murdepallist ära neli. Uue nädala edetabelis tõuseb Kontaveit 25. ja Ostapenko 34. reale. Järgmine turniir on mõlemal esmaspäeval algav aasta kolmas suure slämmi turniir ehk Wimbledon. Enne mängu: 25-aastane Kontaveit alistas Eastbourne'is avaringis endise maailma teise reketi, venelanna Svetlana Kuznetsova (WTA 38.) 6:4, 3:6, 6:3 ning oli teises ringis 6:3, 6:3 maailma seitsmendast numbrist, kanadalanna Bianca Andreescust. Veerandfinaalis sai Kontaveit pisut üle kahe ja poole tunni kestnud matšis 2:6, 7:6 (2), 7:5 jagu šveitslanna Viktorija Golubicist (WTA 72.). Poolfinaalis sai Kontaveit avasetis 5:4 ees olles loobumisvõidu itaallanna Camila Giorgilt (WTA 75.). 24-aastane Ostapenko alistas avaringis äsjase Prantsusmaa lahtiste finalisti, venelanna Anastassia Pavljutšenkova (WTA 19.) kindlalt 6:1, 6:3, seejärel sai ta 5:7, 6:4, 6:3 jagu eelmisel nädalal Birminghami murul karjääri esimese WTA turniiri võitnud tuneeslannast Ons Jabeurist (WTA 24.) ning veerandfinaalis alistas 1:6, 7:5, 6:2 Birminghami finalisti, venelanna Darja Kasatkina (WTA 34.). Poolfinaalis oli Ostapenko 6:4, 6:1 parem Kasahstani esindavast Jelena Rõbakinast (WTA 21.). Profiturniiridel on Kontaveit ja Ostapenko omavahel mänginud kahel korral ja mõlemad senised mängud on võitnud Kontaveit – 2015. aastal Ilkleys peetud ITF-i turniiril oli Kontaveit murul parem 6:1, 6:2, viimati olid nad vastamisi 2018. aasta Austraalia lahtistel, kus Kontaveit jäi peale 6:3, 1:6, 6:3. Esimest korda mängisid nad juunioridena 2011. aastal Linzis, kus poolteist aastat vanem Kontaveit võttis 6:3, 6:1 võidu. Eelmisel suvel mängisid nad Tallinnas peetud Eesti – Läti matšis, siis sai Kontaveit lõunanaabrist jagu 6:2, 6:7 (1), 10:7. Kontaveidile on see karjääri kaheksas WTA finaal, seni on tal kirjas üks võit – 2017. aastal võitis ta Hollandis s'Hertogenboschi turniiri. Nagu Eastbourne'is, mängiti ka Hollandis muruväljakul. Tänavu jõudis Kontaveit ka Austraalia lahtiste eelturniiril finaali, kuid ajapuuduse tõttu jäi finaalmäng mängimata ning Kontaveit ja ameeriklanna Ann Li nimetati mõlemad finalistideks. Ostapenkole on see karjääri üheksas WTA finaal, varem on ta saanud kolm võitu – karjääri esimene triumf tuli 2017. aastal Prantsusmaa lahtistel, sama aasta sügisel võitis ta ka Seouli turniiri. Viimase turniirivõidu sai Ostapenko 2019. aastal Linzis. Murul pole Ostapenko varem WTA finaali jõudnud, küll aga on ta 2014. aasta Wimbledoni noorteturniiri võitja.	Kontaveit pidi finaalis lõunanaabri Ostapenko paremust tunnistama	https://sport.err.ee/1608258648/kontaveit-pidi-finaalis-lounanaabri-ostapenko-paremust-tunnistama	Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) jäi Inglismaal Eastbourne'is peetud WTA tenniseturniiril finaalis 3:6, 3:6 alla Läti esinumbrile Jelena Ostapenkole (WTA 43.).
Plaanist elu jooksul kümme filmi teha on Tarantino rääkinud varemgi, ent nüüd kinnitas ta äsja antud intervjuus, et tema järgmine ja ühtlasi kümnes film jääb kindlasti ta viimaseks, kirjutab Independent. "Ma tean filmiajalugu ja selle põhjal võin öelda, et ega ma enam paremaks ei lähe," märkis Tarantino. "Ma olen töötanud 30 aastat ja kuigi ma pole teinud nii palju filme kui mõni teine, on see siiski pikk karjäär," lisas ta, tuues välja, et alati on oluline ära tabada õige hetk, mil loobuda. "Kui Don Siegel oleks oma karjääri lõpetanud 1979. aastal, kui ta tegi filmi "Escape from Alcatraz", siis milline viimane film see oleks olnud! Milline mic drop! Aga ta tegi kaks tükki veel ja haihtus koos nendega," tõi Tarantino näite. Tarantino tõdes ka, et ta on filmimaailma endast juba kõik andnud ja plaanib pärast kümnendat filmi keskenduda raamatute kirjutamisele. Tarantino üheksas film "Once Upon a Time in Hollywood" linastus 2019. aastal.	Quentin Tarantino plaanib pärast järgmist filmi režissööri karjääriga lõpetada	https://menu.err.ee/1608258738/quentin-tarantino-plaanib-parast-jargmist-filmi-rezissoori-karjaariga-lopetada	Režissöör Quentin Tarantino teatas, et plaanib veel teha vaid ühe filmi ja seejärel filmitegemisega lõpparve teha.
Eelmisel aastal otsustavale päevale pääsenud Kevin Christopher Jegersi skooriks jäi sel korral +5 (73, 73, 72). Mattias Varjuni ringide kogusumma oli +19 (77, 78, 77). EM-i debütandil Richard Tederil +21 (81, 74, 79). "Võistlus läks enam-vähem, oli häid ja halbu päevi. Iga päev oli midagi, mis ei toiminud, kuid üritasin anda endast parima ja võidelda lõpuni," sõnas Hellat. "Ei olnud mul seekord kõige parem mäng. Driver ja putter olid suhteliselt viisakad kõik kolm päeva, aga ülejäänud osad mu mängust olid veidi kehvad," nentis Jegers. "Aga vähemalt tean nüüd, mille kallal pean tööd tegema, et oma vormi parandada." "Hea oli näha, et mingites mängu osades on toimunud edasiminekut, kahjuks ei suutnud seda korralikuks tulemuseks vormistada," ütles Varjun. "Võistluse ja enda mängu tase on selline, et cut'i läbimiseks peab tegema väga hea soorituse. Siiski oli sellest nädalast palju õppida nii mängimise kui ka ettevalmistuse poole pealt, loodetavasti suudan siit positiivsed asjad kaasa võtta ja ülejäänut parandada." "Kõige paremini küll ei läinud, aga kogemusi sai aina juurde. Sain mängida heade mängijatega koos ja olen õnnelik, et sain siin võistlusel osaleda," rõõmustas debütant Teder. "Peamiselt vedas alt draiveriga avalöökide sooritamine ja kõik pallid, mis ma draiveriga lõin, läksid otse paremale ja sinna põhimõtteliselt kõik mu löögid läksid. Kui aus olla, siis tulemus oleks saanud isegi hullem olla, kui ma poleks lähimänguga rasketest kohtadest päästnud kogu aeg. Peale võistlust oli aega, et rangel paar tundi harjutada ja aru saada, mis selle draiveri jama tekitas. Suutsin midagi välja mõelda ja sain asja korda ja ootan põnevusega järgmist võistlust."	Eestlased golfi EM-il otsustavale päevale ei jõudnud	https://sport.err.ee/1608258705/eestlased-golfi-em-il-otsustavale-paevale-ei-joudnud	Prantsusmaal selguvad individuaalsete Euroopa meistrivõistluste medalivõitjad golfis. Eestlastel sel korral otsustavale päevale jõuda ei õnnestunud. Kõige lähemal nelikust cut 'i tegemisele oli Carl Hellat, kelle kolme päeva skooriks oli +1 (68, 74, 72). Edasi pääsenuks kahe löögi võrra parema tulemusega.
Alates 2014. aastast on Venemaa GP peetud Sotši olümpiapargis, kuid 2023. aastast hakatakse võistlema Peterburist 54 km kaugusel paikneval Igora Drive ringrajal, vahendab Reuters. "Ootame põnevusega võistlemist asukohas, kus on kümme professionaalset rada võistlemiseks ja testimiseks ning mis laiub umbes sajal hektaril," seisis F1 avalduses. Igora Drive asub Soome piirist umbes 150 km kaugusel. Selle ringraja kavandas Saksamaa arhitekt Hermann Tilke, vajaliku litsentsi sai ringrada 2020. aastal.	Venemaa GP kolib Sotšist Eestile lähemale	https://sport.err.ee/1608258690/venemaa-gp-kolib-sotsist-eestile-lahemale	Vormel-1 MM-sarja Venemaa GP etapp kolib 2023. aastast Sotšist Peterburi uuele ringrajale, teatasid MM-sarja korraldajad.
Jaak Allik:"Nüüd, kui lisaks Soomele, Taanile, Norrale ja Leedule on matriarhaat haaranud võimu ka Eestis, on Andrus Kivirähk loonud oma versiooni kangelanna Juuditist". 1 Rait Avestik:"Reaalsed sündmused mõjutavad suuresti VAT-teatri "Juuditi" vastuvõttu ja selle pärast võib nutta või ka selle üle naerda, aga teater peaks kindlasti rahul olema. Mulle ei meenu, et mõni teatri NO99 aktsioongi nii lõikavalt igapäevaellu oleks sekkunud." 2 Jaak Allik ja Rait Avestik on mõlemad teatrikriitikutena raskekaallased ja kindlasti paslikumad analüüsima, mida Kivirähi-Toikka tandem siin näitlejate ja muu teatrirahva abiga loonud on. Aga nendes lõikudes nad eksivad. Muidugi-muidugi, ehk ei peaks ma omistama sellele nii suurt tähendust, ehk on nende lausungeis irooniat, sarkasmigi. Aga fakt on see, et ei Eestis ega ka kuskil lähikonnas ole "matriarhaat võimu haaranud", sest kui ka on veidi rohkem näha naisi juhtivatel kohtadel, siis opereerivad nad olemuslikult patriarhaadi sees, selle reeglite järgi, veidi ehk vastu astudes, aga ettevaatlikult, ohutult isegi. Miski pole päriselt kukkunud, kogu süsteem seisab samadel alustel, inimesed ja vääruskumused selle taga on samad. Eks Kivirähk sellepärast peabki meile kirjutama säärase "feministliku Juuditi", et me tollele mõtlema peatuks… Avestik eksib jällegi selles, et uus, NO99 võtmes "Juudit" igapäevaellu sekkub. Kahjuks ei sekku see igapäevaellu, ja sel lihtsal põhjusel… et peaaegu keegi pole seda näinud ega näe vist niipea. See tükk aga on kirjutatud ja lavastatud "rahvavalgustuslikult" — siinkohal võiks isegi jutumärkidest loobuda, aga ma siiski ei loobu. Uue "Juuditi", Kivirähi ja Toikka "Juuditi" mõte on selles, et inimesed seda näeksid ja kaaluksid! Et see jõuaks eriti vast noorteni, puudutaks neid, paneks mõtlema-arutlema-vaidlema. Looks neile eeskujusid! Mul on tunne, nagu oleks Kivirähk kirjutades vahepeal mõelnud otsekui "Sõjaprintsess Xenale" või "Vampiiritapja Buffyle" (nii rikkalikku verepulma ja kollitapmist muidugi kahjuks ei tule, kuigi ma ütlen: see oleks võinud olla üks lahendus, aga üks teine lahendus…). Või ehk flirtis ta mõttes ka vanema publikuga, et see liiguks läbi tuttava "Juuditi" poliitilisse nüüdisilma, mõistaks "noort hinge" selles? Osaliselt sama saatus tabas siiski nõrgemaks, vähem terviklikuks jäänud VAT-i "Romeot ja Juliat" (seda vast nägi sügise jooksul rohkem inimesi). Selle puhul mõtlesin ma, et kuigi seal oli paljutki, mis kätte ära lagunes, oli seal oivalist ansamblimängu, näitlejatööd, hästi lavastatud-mängitud stseene ning lugu ise ju maailmaklassikast. See tundus mulle imelise noortetükina, võimalusena teismelisi säärase teatri juurde või sisse tuua. Aga mind ajasid mõned"Romeo ja Julia" valikud veidi nihelema, ma ei tundnud ennast võib-olla selle sihtgrupina. "Juuditis" on samasuguseid elemente — see on samuti püüdlus panna klassikatekst uude vormi, uude maailma, säilitades küll midagi "algmaterjalist", aga mängides asju ringi. "Juudit" köidab mind rohkem, sest see eesmärk, see ideoloogiline mäng siin on palju põnevam ja minu jaoks küünlaid väärt. Tõsi, kas ka lõpuni õnnestunud? Henessi Schmidt ja Ingrid Margus naudivad paarismängu Juuditi ja Susannana, kaks sõbrannat, kaks uue aja tüdruknaist. See kõik mõjub natuke nagu hurraa-feminism, või sissejuhatus ökofeminismi või baasfeminismi või… Ma mõtlen, et kas Kivirähk pidas silmas ennast (ja siis kaude mindki, minusuguseid), kui ta pani tüdrukud kõnelema vanadest headest meestest, kes sõnade ja mõtete ja ideaalidega nii palju püüavad, aga luhtuvad isegi idealistidena. Kas Kivirähki (ja kuidagi seeläbi või samaaegselt ka mu enda) feminism on Mati Undilt päranduseks saadud meesfeminism, mis on küll särasilmne ja imetlev ja omal kombel aja- ja asjakohane, aga siiski viljatu, isegi veidi saamatu? Ja asjade käigust kolm sammu maas? Loosunglik? Jaah, meestegelaste tekst on võetud Tammsaare maailmast (tundub, et kõvade väljajätetega, ma ei hakanud näpuga järge ajama-võrdlema), naised räägivad Kivirähi maailma noorte naiste — tema tütarde eakaaslaste — teksti. See dissonants on korraga võluv ja napakas, toimiv ja võimatu. Ei, eesmärgid on ju saavutatud: Margo Teder mängib Osiase ebameeldivaks, peaaegu tülgastavaks, juba läbinähtavalt poliitikukujuks. Tanel Saar teeb suurepärase klounaadliku topeltrolli meestemaailmast, mängides nii Osiase kui ka Olovernese tentsikut-käsilast, kõva sportlast-spordiblogijat ja, noh, "isast", ühesõnaga, kaht eri meest, kes oleksid justkui üks ja seesama — see on veetlev ja ainuvõimalik lahendus. Probleem keskendub seega Gert Raudsepa ja Henessi Schmidti duellile, sest neile on antud justkui erinevad relvad. Nad teevad nende relvadega küll oma parima, aga Olovernes muutub väga kiiresti üleliigseks. Ta on täpselt nagu mõni tänapäevases Hollywoodi koomiksifilmis naissoost kangelasele appi trügiv megamees, kes pole veel mõistnud, et see kosmiline tibi või daam ta kõrval on kordades ohtlikum olend, kui ta välja paistab. Aga kas see polegi mitte taas kord eesmärk? Tõsi, Kivirähk lubab endale siin väikses plaanis huumorit vaid sõrmega ja sõmarukese, maitseaineks. Ent kas pole see mitte ka suur huumor, st suure plaani huumor: noh, nagu "Captain Marvel" või "Wonder Woman" lavavõtmes? Kas selle tüki sellise tõlgenduse või vaatamisega kaasneb paratamatult muie ja naer ka tollesama hurraa-feminismi üle? Jaak Allik: "Gert Raudsepale pole midagi ette heita, ta võtab Olovernesele jäetud tekstist kõik võimaliku, kuid vähimatki Juuditit tasakaalustavat vaimset jõudu see Olovernes endast ei kujuta. Ilmselt ongi selline olnud autori tahtmine, mis jätab mulje, nagu oleks näidendi kirjutanud mõniüle võlli läinud feminist, kes meie armastatud rahvakirjanik ju ometi pole. (---) Ma arvan, et Kivirähi näidend ja Toikka lavastus võinuksid ollagi huvitav edulugu, kui me näeksime laval sellist Mihkel Seedri poolt (kavalehel-saatetekstis) maalitud Susannat: tarka juhendajat, keda noor ja äge Juudit tõesti hädasti vajaks. Selle asemel on laval Ingrid Marguse mängitudüheplaaniline lesbiline amatsoon, keda lisaks kehalisele Juuditile huvitavad vaid peod, relvad ja kättemaks oma rabist isale." Ingrid Marguse Susanna tekstis on võib-olla jah enim toda pühaduserüvetust: raev omaenda range ja "püha" isa ja leebumus Juuditi pehme, pillimängijast isa vastu, räuskamine Juuditi surnud abikaasa, professor Manasse aadressil (kelle õpilased nad mõlemad olid ja kes ainult otsiski mõnd üliõpilasplikat, kelle armastusega uhkeldada). Ja sama koosa saab ka Olovernes, kelle kõnesid Juudit andunult loeb. Juudit, kes "targa tüdrukuna" läheb ikka ja alati sääraste meeste õnge, kes pole mingiski mõttes paremad "halbadest meestest", kes ei hooli inimkonnast, tulevikust, hoolimisest kui sellisest. Tähendab, mingis mõttes see "räpase suuga öeldu" on pool kriitikast, mille teine pool jääb Juuditi pehmemale, aga mitte vähem halastamatule kõnele. Rait Avestik: "Ma ei tea, millised on tegelikult Schmidti hoiakud selle suhtes, mida tema tegelane räägib, aga esietendusel tundus mulle, et mitte ainult Juuditil ei olnud tõsi taga, vaid ka näitleja oli laval pidevalt Juuditi kõrval — nad toetasid ja täiendasid vastakuti teineteise tõsiseltvõetavust. Kui näitlejaisiksus ei avaldu ainult töös rolliga, vaid tõmbab oma olemusega lavamaailma laiemaks, on hea märk edukalt läbi lüüa nüüdisaegses psühholoogilises (või sellelaadses) teatris." Mulle, erinevalt Allikust, see Schmidti-Marguse duett passis. Mingis mõttes vastab Susanna ju teistele tentsikutele; ta on samasugune "rusikas", jõud oma valitseja selja taga nagu nood "spordipoisid", aga ta on lihtlabaselt… ägedam, mässulisem. Ta ei ole oma peremehe/perenaise kõrval —veel!— koerastunud, ei ole oma täide füüsilisse jõudu kasvanud. Ma muidugi ei tea, kas see võimalus või võti on siia tõesti nii sisse kirjutet, aga lavastuse lõpul see nõnda paistab. Muide, seda "lesbilist amatsooni" ikka vahepeal huvitavad ka nood spordipoisid, nii et võib ehk öelda, et ta eksperimenteerib. Nagu Juuditit tõmbavad ikka veel veidi need "targad vanamehed", kes lihtsalt valmistavad järjest pettumuse — sest nende kaudu ei saavuta midagi. Aga ikka on neil tema üle pisuke mõjuvõim… Toikka ja Kivirähi "Juudit" ei taotle mingit sügavust, see on üsna otsene ja manifestilaadne tükk, see on"Juuditi" multikas. Mul on südamest kahju, et see ei tulnud välja paremal ajal, kui tal oleks saanud olla ühiskonnas vääriline kõlapind ja publik ning et ta oleks saanud n-ö tirriteerida ja kollitada. Muidugi pole tüki saatus veel lukustatud, võib-olla voorivad peagi saalidesse noorte hordid. Ja ideoloogilise laetuse mure? Probleem on selles, et ma saan aru sääraste naissoost kangelaste tõusust — asi pole sugugi ainult selles, et popkultuur on tabanud hea turulaine, et inimestel on nälg naise kui kangelase, lunastaja, päästja järele. Põhjus, miks säärane kujutelm tekib, on lihtne: ma mõistan Kivirähki vägagi hästi. Kui vaadata seda "vanameeste" poliitikamaailma, siis tekib tülgastus, tekib tahe kirjutada too lugu ümber. Kuigi: lihtne soolisus siin ei päästa! Isegi Jaak Alliku möödaminnes puistatud, justkui süütus arvamuses ("Tuleb tunnistada, et Juuditit kehastanud Henessi Schmidt mängib oma rolli usutavalt ning isegi empaatiat tekitavalt välja—sellise naisjuhi järele läheks küll. Tema malbes ilus on isegi midagi Kaja Kallasest.") on midagi paikapanevat; mul on tunne, et see "malbe ilu" on torge kuskile mujale kui lavale. Ühesõnaga, puhtalt emotsiooni pealt ma ütleksin, et see, meie moodsa lääne ühiskondlik situatsioon, šovinistlik-patriarhaalse enesekehtestamisvajaduse tõus tingibki tahtmise saata "nad" — vähemasti laval, kunstiteoses, filmis, romaanis — "lesbiliste amatsoonide" mõõkade alla. Ja "Juudit"on selleks esmapilgul hea alusmaterjal, mis mõjub justkui tihke kultuurikihi peale spreiga oma sõnumi kirjutamine. Ja mõnikord sisikond karjub selle järele! Nõuab toda mässu ja mängu! Aga. Ma tahaksin küll väga sääraseid koomikseid, sääraseid sõnumeid, säärast tuld, ent praegu on teosest siiski näha ja tunda, et selle on kokku seadnud sõbralikud professor Manassed, pillipuhujad, kes on nõus seda pilli puhuma, agaõiges kohas ja sobival viisil. Kas selline Juudit saab oma uue maailma loomisel olla vaba, kas tal on võimalusõnnestuda? Kas Kivirähk valis selleks mänguks õige alusteksti? Sest lõpuks oli "Juudit" siin ju ainult vahend, kõlama jääb sõnum, mis on Juuditile külge õmmeldud. Et saavutada midagi enamat, peaks Kivirähi ja Toikka "Juudit" kirjutama Tammsaare "Juuditi" nõnda üle, nagu Tammsaare kirjutas piibliloo... Üks võimalus oleks jõuda sellega "massidesse", ajada sipelgapesa kihama. Aga nüüd jääb see kõik üheks intellektuaalseks võimaluseks, teatrikriitikute targutamiseks, arglikuks arutluseks. Vampiiritapja Buffy näeb välja äge, aga natuke segaduses: kus on see koht, kus ta sisse astub ja vanad rondid põrgusse kupatab? 1. Jaak Allik 2021. Ah, need mehed on kõik tõprad, rafineerit lambapead… Postimees, 4. III.—https://leht.postimees.ee/7193277/ah-need-mehed-on-koik-toprad-rafineerit-lambapead) 2. Rait Avestik 2021. Kuritöö ja karistamatus. Sirp, 26. III.—https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kuritoo-ja-karistamatus/	Arvustus. Xena, Buffy ja Kapten Marveli feminism Juuditi nahas	https://kultuur.err.ee/1608258711/arvustus-xena-buffy-ja-kapten-marveli-feminism-juuditi-nahas	Lavastus Andrus Kivirähk, "Juudit" Lavastaja: Aare Toikka Kunstnik: Pille Jänes Valguskunstnik: Sander Põllu Videokunstnik: Sander Põldsaar Helilooja ja muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres Osades: Henessi Schmidt, Ingrid Margus, Tanel Saar, Margo Teder ja Gert Raudsep. VAT Teatri esietendus 1. III 2021 Kumu auditooriumis. Arvustus ilmus Teater. Muusika. Kinos.
13 hooaega klubi juhendanud Rick Carlisle pani ameti maha 17. juunil, päev varem vallandati 24 hooaega klubis töötanud tegevjuht Donnie Nelson. Uueks tegevjuhiks palgati Nike tegevjuht Nico Harrison. USA meedia andmetel jõudsid Mavericks ja Kidd kokkuleppeni reedel ja leping sõlmiti neljaks aastaks. Viimati töötas Kidd Los Angeles Lakersi abitreenerina. 48-aastane Kidd alustas enda mängijakarjääri 1994. aastal just Mavericksis ja mängis seal kuni 1996. aastani. Uuesti naasis ta Mavericksi ridadesse 2008. aastal ja tuli nendega 2011. aastal ka NBA meistriks. Veel on Kidd mänginud Phoenix Sunsis, New Jersey Netsis ja New York Knicksis. Treenerina oli ta aastatel 2013-2014 Brooklyn Netsi ning 2014-2018 Milwaukee Bucksi peatreener. Peatreenerina on tal 183 võitu ja 190 kaotust.	Dallas Mavericksi peatreeneriks sai endine NBA täht	https://sport.err.ee/1608258687/dallas-mavericksi-peatreeneriks-sai-endine-nba-taht	NBA korvpalliklubi Dallas Mavericks palkas USA meedia teatel uueks peatreeneriks NBA Kuulsuste halli kuuluva Jason Kiddi.
Uus-Meremaa koroonakriisile reageerimise minister Chris Hipkins ütles, et koroonamulli peatamine annab võimudele aega kaaluda meetmeid, mis muudaksid reisimise kahe riigi vahel turvalisemaks. Uus-Meremaa on ka varem erinevate riikidega reisimulle peatanud, kuid Austraalia puhul juhtus see esimest korda. Austraalia suurim linn Sydney kehtestas laupäeval seoses koroonaviiruse delta variandi levikuga taas ülelinnalised piirangud, mis esialgu kestavad kaks nädalat ehk 9. juulini. Esmalt kehtestati meetmed Sydney' südalinna ärikvartalis ja neljas idapoolses eeslinnas, kuid juba mõni tund hiljem otsustati neid laiendada kogu linnale. Rahvusvahelise lennu meeskonnaga, kes viidi lennujaamast otse karantiinihotelli, on seni seotud üle 80 koroonaviiruse nn India varianti ehk delta tüvesse nakatumist. "Delta variant on osutunud väga võimsaks vastaseks," ütles Uus-Lõuna-Walesi osariigi terviseminister Brad Hazzard ajakirjanikele. "Ükskõik, milliseid kaitsesamme me hetkel astume, paistab viirus teadvat, kuidas korraldada kaitserünnak." "Kuna delta variant levib varasematest koroonaviiruse tüvedest vähemalt kaks korda kiiremini, peame olema järgmistel päevadel valmis suureks nakatumiseks," ütles osariigi peaminister Gladys Berejiklian.	Uus-Meremaa peatas reisimulli Austraaliaga, Sydney pani end lukku	https://www.err.ee/1608258723/uus-meremaa-peatas-reisimulli-austraaliaga-sydney-pani-end-lukku	Uus-Meremaa peatas laupäeval kolmeks päevaks karantiinivaba reisimise Austraaliaga, põhjendades seda arvukate koroonaviiruse delta tüve puhangutega riigis. Sydney kehtestas koroonaviiruse ulatusliku leviku tõttu kahenädalased piirangud kogu linnas.
Hamilton sõitis välja ringiaja 1.04,369 ja edestas 0,204 sekundiga MM-sarja üldliidrit Max Verstappenit (Red Bull). Kolmas oli Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas (+0,463). Esikümnesse mahtusid veel Sergio Perez (Red Bull; +0,657), Yuki Tsunoda (AlphaTauri; +0,781), Pierre Gasly (AlphaTauri; +0,929), Charles Leclerc (Ferrari; +0,971), Fernando Alonso (Alpine; +1,031), Lance Stroll (Aston Martin; +1,076) ja Sebastian Vettel (Aston Martin; +1,123). Kvalifikatsioon algab kell 16 ning põhisõit pühapäeval kell 16. Our title runners @LewisHamilton and @Max33Verstappen take the top two spots in FP3! Not long till qualifying will be here.... #StyrianGP #F1 pic.twitter.com/VSXk1x30FD — Formula 1 (@F1) June 26, 2021	Viimasel vabatreeningul oli kiireim Hamilton	https://sport.err.ee/1608258720/viimasel-vabatreeningul-oli-kiireim-hamilton	Vormel-1 MM-etapil Austrias sõitis viimasel vabatreeningul kiireima aja välja Lewis Hamilton (Mercedes).
Esialgu pidi film kinodesse jõudma juba 2020. aasta detsembris, ent koroonapandeemia tõttu otsustas filmistuudio "Dune'i" ja mitmete teiste filmide esilinastused edasi lükata, kirjutab Variety. "Dune" põhineb Frank Herberti 1965. aasta romaanil ning jutustab loo andekast noormehest, kes peab oma rahva päästmiseks reisima maailma kõige ohtikumale planeedile. Filmis teevad kaasa mitmed tuntud näitlejad – Timothee Chalamet, Rebecca Ferguson, Oscar Isaac, Josh Brolin, Stellan Skarsgard, Dave Bautista, Zendaya, Jason Momoa ja Javier Bardem. Warner Bros. muutis aga ka kahe teise filmi esilinastuse aega. "Sopranode" eelfilmi "The Many Saints of Newark" esilinastus lükati nädala võrra edasi, 1. oktoobrile. "Cry Macho" jõuab kinodesse aga planeeritust kuu võrra varem, 17. septembril.	Warner Bros. lükkas "Dune'i" esilinastuse taas edasi	https://menu.err.ee/1608258696/warner-bros-lukkas-dune-i-esilinastuse-taas-edasi	Filmistuudio Warner Bros teatas, et Denis Villeneuve'i ulmefilmi "Dune" esilinastus lükkub kolme nädala võrra edasi. Film jõuab kinodesse 22. oktoobril.
Pärnu VK teeb sarnaselt eelmisele hooajale kaasa CEV Challenge Cupil nagu ka Saaremaa VK, üle mitme aasta taas eurosarjas osalev Tartu Bigbank mängib Meistrite liigas, vahendab volley.ee. Tartu Bigbank alustab Meistrite liigat eelringist, Eesti klubi esimeseks vastaseks loositi Šveitsi klubi Amriswili Lindaren Volley. Meistrite liiga neljandast ringist alustavad Märt Tammearu koduklubi Roeselare Knack (Belgia) ning Eesti koondise peatreeneri Cedric Enard'i juhendatav Berliini Recycling Volleys (Saksamaa). Pärnu VK läheb Challenge Cupi 1/32-finaalis vastamisi Iisraeli klubiga Tel-Avivi Maccabi Yeadim, Saaremaa VK alustab 1/16-finaalist ja kohtub seal Gentofte Volleya Taanist. CEV Cupil teeb kaasa Karli Alliku uus koduklubi Frankfurdi United Volleys (Saksamaa), kelle 1/16-finaali vastane tuleb Meistrite liigast välja langejate seast. Samas sarjas mängib ka Robert Tähe tööandja Belchatowi Skra (Poola), kes läheb 1/32-finaalis samuti vastamisi Meistrite liigast välja langeva klubiga. Naiste CEV Cupil osaleb rahvusnaiskonna peatreeneri Lorenzo Micelli juhendatav Le Cannet Volero (Prantsusmaa), kes kohtub 1/16-finaalis Meistrite liigast välja langejaga. Samas sarjas teeb kaasa ka Kertu Laagi uus tööandja Schwerini Palmberg (Saksamaa), kes kohtub Nantes'iga.	Eesti võrkpalliklubid said teada esimesed vastased eurosarjades	https://sport.err.ee/1608258708/eesti-vorkpalliklubid-said-teada-esimesed-vastased-eurosarjades	Uuel klubihooajal osaleb eurosarjades kolm Eesti võrkpalliklubi: Tartu Bigbank, Pärnu Võrkpalliklubi ja Saaremaa Võrkpalliklubi. Lisaks teevad erinevates klubisarjades kaasa mitmed koondislased. Reedel Luksemburgis toimunud loosimisel said osalejad teada oma esimesed vastased.
Eesti esimene kolmik koosseisus Inger Urmet, Krõõt Arna ja Ellinor Orgusaar (Akrobaatika Kool) kogus mitmevõistluses 46,150 punkti (tasakaalukava 24,300 ja tempokava 21,850), mis andis neile 22. koha. Teine kolmik, kuhu kuulusid Anita Tamm, Getter Daffe ja Johanna Saarik (PartnerAkro), sai mitmevõistlus 45,650 punktiga 23. koha (tasakaalukava 23,050 ja tempokava 22,600). Lisaks sportlastele kuulusid Eesti tiimi delegatsiooni juht Matthias Kann, treenerid Heidi Kann ja Kadri Ridaste, meditsiinipersonal Kert Erhard Ridaste ning kohtunik Merit Illak.	Eesti sportakrobaadid tegid noorte MM-il debüüdi	https://sport.err.ee/1608258675/eesti-sportakrobaadid-tegid-noorte-mm-il-debuudi	Eesti sportakrobaadid said Genfis peetud noorte MM-il enda tiitlivõistluste debüüdil vanusegrupis 11-17 mitmevõistluses 22. ja 23. koha.

Subsets and Splits

No community queries yet

The top public SQL queries from the community will appear here once available.