|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : } |
|
{: , : , : , : , : Skammâmáánu 7. peeivi 1697, mii lâi pyhámestpeeivi maŋasâš pasepeivi, pispe Dr. Hansa Rossing pasottij Christiania kirho. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextInnvielsen ble foretatt av biskop Carl Peter Parelius Essendrop og Oscar II var til stede. \t Pispe Carl Peter Parelius Essendrop viihkâi kirho kiävtun ive 1876. Vihkjáin lâi el. Taažâ kunâgâs Oscar II. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextÅrets unge kunstner (orjâlâškielân Jagi nuorra dáiddár og eŋgâlâskielân Young Artist of the Year) er en kunstpris som Riddu Riđđu deler ut årlig under festivalen. Nå utdeles den til en ung samisk kunstner mellom 18 og 25 år, men før 2000 kunne kunstner mellom 15 og 18 også søke.[1][2] \t Ive nuorâ taaiđâr teikkâ Riddu Riđu ive nuorâ taaiđâr (orjâlâškielân Jagi nuorra dáiddár, tárukielân Årets unge kunstner já eŋgâlâskielân Young Artist of the Year) lii taaiđâpalhâšume, mon Riddu Riđđu lii mieđettâm 18–25-ihásii sämmilii taidârân jyehi ive ive 2000 rääjist.[1] Ovdâlist 15–18-ihásiih-uv puohtii meid uuccâđ.[2] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextIngá-Máret Gaup-Juuso er en finsk-norsk samisk sanger, joiker og reindrifter fra Kaaresuvanto i Enontekis i Nord-Finland.[3][4][5] Hun er vokalist og joiker i elektronika-bandet Tundra Electro.[5] I 2022 ble hun vinner av klassen sang i Sámi Grand Prix med sangen «Dovdameahttumii», som er skrevet av henne selv i samarbeid med Ylva Persson, Linda Persson og Paul Dubrovsky.[4][6] Senere samme år kom hun på sjetteeplass i Liet International i Tønder i Danmark, hvor hun fremførte en noe endret versjon av «Dovdameahttumii»[7][8] \t Piäiváš Säämi Aalmugteatter čaittâleijeeh Inga-Máret Gaup-Juuso já Iŋgor Ántte Áilu Gaup Helsigist čohčâmáánu 6. peeivi 2013. Ingá-Máret Gaup-Juuso (š. 1978 Käresavvoon, Suomâ) lij tavesämmilâš lávloo, jyeigee, čaittâleijee já puásuiolmooš Iänuduv Käresavonist Suomâ peln.[1][2][3] Ive 2019 sun poorgâi läänijyeigen Tromsa läänist.[4][5] Eellim Gáijjot Piera Ándde-Ovllá Ingá-Máret šoodâi ive 1978 Käresavonist, Suomâst. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextTiina Sanila-Aikio i 2017 \t Tiina Sanila-Aikio ive 2017 |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextForlovelse og bryllup \t Kihlájááh já heejah |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextAmerika (1982) Originaler (1992) Gje meg litt merr – de beste (2006) Live Viking Stadion 9. juni 2012 (2012) \t 1982 – Amerika 1992 – Originaler 2006 – Gje meg litt merr – de beste 2012 – Live Viking Stadion 9. juni 2012 |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDet var knapt med penger til finansieringen.[5] 30. januar 1692 ble det nedsatt et utvalg med mandat å forberede bygging av ny domkirke i byen. \t Uđđâivemáánu 30. peeivi 1692 vuáđudui komitea, moos kuuláin Bratsberg eennâmhiärrá Henrik Adeler já maađijlájádâs hovdâ Anders Boyesen. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDa hun startet deltagelsen i UP var hun i gang med etterarbeidet på kortfilmen Njuokčamat (norsk: Tungene), og med manusutvikling til sin første spillefilm med arbeidstittel Guođoheaddji. Medforfatter på spillefilmprosjektet er Smávut Ingir Bål Nango.[1] Tungene handler om en voldtekt, og Nango fikk i 2017 en støtte på en million kroner fra Norsk filminstitutt til dette filmprosjektet der hun bruker novellefilmformatet til å belyse overgrepene som mange samiske kvinner har opplevd.[13] \t Palhâšumeh Ive 2011 Nango väljejui Riddu Riđu ive nuorâ taidârin.[1] Ive 2020 sun finnij Rhode Island aalmugijkoskâsâš festivaal palhâšume elleekovestis Njuokčamat.[2] Siämmáá ive já elleekovveest Nango já uábistis finnijn meid Best Live Action Short -palhâšume ImagineNative-elleekovefestivaalist já Palm Springs aalmugijkoskâsâš festivaal palhâšume.[3][4] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextBáktehárji er en kommunal flerbrukshall i Kautokeino i Indre Finnmark. \t Báktehárji lii kieldâlâš maaŋgâtoimâhallâ Kuovdâkiänust Sisâ-Finnmarkist, Taažâst. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDåpsfat i sølv fra Hellig Trefoldigheds kirke Alter Utført av den samme som står bak prekestolen samt Lars Sivertsen Plasser Ca. 900 Diverse Sakristi fra 1699 Takmalerier av Hugo Lous Mohr Glassmalerier av Emanuel Vigeland, Borgar Hauglid og fra St. Ouen-kirken i Rouen Sølvskulpturen «L'ultima Cena» av Arrigo Minerbi «Maria med barnet» av Turid Angell Eng Bronserelieffer på inngangsdøren av Dagfin Werenskiold Tre orgeler av Ryde & Berg Orgelbyggeri hvorav hovedorgelet har fasade av Lambert Daniel Kastens. Kororgelet har fasade av Ulf Oldæus Korstoler av Ulf Oldæus />Carillon med 48 klokker av Olsen Nauen Klokkestøperi 2003 Beliggenhet Oslo domkirke 59°54′44″N 10°44′49″Ø Oslo domkirke på Commons \t Oslo tuámukirkko Oslo tuámukirkko skammâmáánu 9. peeivi 2012 Oslo tuámukirkko Koordinaateh: 59°54′44″N, 10°44′49″E Staatâ Taažâ Lääni Oslo Oslo Kieldâ Kirkkokodde Taažâ kirkko Pispekodde Oslo pispekodde Servikodde Kuávdáš já Pase Hanshaugen Ruávástkodde Oslo tuámuruávástkodde Huksejum 1694–1697 Vihkum kiävtun 1697 Materiaal tijlâ Čokkámsajeh suulân 900 Stijlâ baarook Äigi UTC+1"} |
|
{"url": "https://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zip", "collection": "wikimedia", "source": "wikimedia", "original_code": "nb - smn", "text": "I 1948 ble den overført til Det kongelige mausoleum på Akershus slott. \t Čujottum 5.11.2022. (tavesämikielân) 1 2 Gonagas Haakon ja Dronnet Maud ruvdnen www.gonagasviessu.no. Čujottum 4.11.2022. (tavesämikielân) ↑ Dronnet Maud (1869-1938) www.gonagasviessu.no. Čujottum 4.11.2022. (tavesämikielân) ↑ Dronnet Maud (1869-1938) www.gonagasviessu.no."} |
|
{"url": "https://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zip", "collection": "wikimedia", "source": "wikimedia", "original_code": "nb - smn", "text": "The September When (1989) Absolute The September When – Prestige de la Norvegè 1989–96 (1996) The Best of TSW (2002) \t 1989 – The September When 1996 – Absolute The September When – Prestige de la Norvegè 1989–96 2002 – The Best of TSW"} |
|
{"url": "https://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zip", "collection": "wikimedia", "source": "wikimedia", "original_code": "nb - smn", "text": "Kronprinsesse og dronning \t Ruuvnâprinsesin"} |
|
{"url": "https://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zip", "collection": "wikimedia", "source": "wikimedia", "original_code": "nb - smn", "text": "I bryllupsgave fra faren fikk prinsesse Maud Appleton House, som var en villa på området til Sandringham House i Norfolk. \t Hejâskeŋkkân Maud eeči adelij sunnui Appleton House ton várás, ete parâkodde puávtáččij aassâđ tobbeen, ko suoi eelijn Eŋlandist. Maud eelij Appleton Housest aainâs-uv jyehi täälvi.[1] Tobbeen sunnuu áinoo páárnáš, Tanska prinssâ Alexander Edward Christian Frederik, šoodâi syeinimáánu 2. peeivi 1903.[2][1] Prinsesist roonnigin Tanska prinssâ Carl, prinses Maud já sunnuu alge prinssâ Alexander ive 1905 ovdil ko sij varrij Taažân Kesimáánu 7. peeivi 1905 Taažâ Stuorrâtigge pieđgij Ruotâ-Taažâ -lito 91 ive maŋa. Euroopist lâi maŋgâ prinssâ, kii Stuorrâtigge kuorâttâlâi Taažâ kunâgâssân, mut loopâst tigge jienâstij Taažâ väldičokkámsaje faallmist prinssâ Carlân."} |
|
{"url": "https://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zip", "collection": "wikimedia", "source": "wikimedia", "original_code": "nb - smn", "text": "Dronning Maud vennet seg fort til sitt nye land, og tok med stor iver fatt på sine plikter. \t Taažâ kunâgâs Haakon VII (1872–1957), ruuvnâprinssâ Olav (1903–1991) já roonnig Maud ive 1914 postâkoortâst Kunâgâsperrust Maudist lâi noonâ saje, mut perruu ulguubeln sun lâi uáli ärgis.[1] Sun lâi tuše váhá almolâšvuođâst tai 33 ive sun lâi Taažâ roonnig."} |
|
{"url": "https://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zip", "collection": "wikimedia", "source": "wikimedia", "original_code": "nb - smn", "text": "Glassmalerier \t Lasâmááláámeh"} |
|
{"url": "https://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zip", "collection": "wikimedia", "source": "wikimedia", "original_code": "nb - smn", "text": "Kapellet ble reist på en tomt som tilhørte Bygdøy kongsgård. \t Kappel rahtui Bygdøy-kunâgâskärdin enâmáid."} |
|
{"url": "https://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zip", "collection": "wikimedia", "source": "wikimedia", "original_code": "nb - smn", "text": "Høgskolen i Tromsø (HiTø) var en høgskole i Tromsø som ble etablert 1. august 1994 og slått sammen med Universitetet i Tromsø 1. januar 2009. \t Ollâškoovlâst lijjii suulân 3000 uápped já parged, ko tot lohtui Tromsa ollâopâttâhân. Historjá Ollâškovlâ vuáđudui porgemáánu 1. peeivi 1994, ko Tromsa tiervâsvuođâtiettui ollâškovlâ, Tromsa merâtiettui ollâškovlâ, Tave-Taažâ muusikkonservatorio já Tromsa máttáátteijei ollâškovlâ lahtojii uđđâ ollâškoovlân uásin Taažâ ollâskovlâuđâsmittmist. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2009 ollâškovlâ lohtui Tromsa ollâopâttâhân."} |
|
{"url": "https://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zip", "collection": "wikimedia", "source": "wikimedia", "original_code": "nb - smn", "text": "Hun utdannet seg i kjole- og draktsøm ved Oslo yrkesskole. \t Ulrichsen) nubbe nieidâ já nuorâmus páárnáš."} |
|
{"url": "https://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zip", "collection": "wikimedia", "source": "wikimedia", "original_code": "nb - smn", "text": "Dronning Sonja er datter av Karl August Haraldsen (1889 – 1959) og Dagny Haraldsen, født Ulrichsen (1898 – 1994). \t Sun lii Karl August Haraldsen (1889–1959) já Dagny Haraldsen (1898–1994; j.s. Ulrichsen) nuorâmus páárnáš."} |
|
{"url": "https://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zip", "collection": "wikimedia", "source": "wikimedia", "original_code": "nb - smn", "text": "De tre døtrene til kong Edward VII og dronning Alexandra av Storbritannia malt av Sydney Prior Hall: Fra venstre prinsesse Louise Victoria Alexandra Dagmar (1867–1931), prinsesse Maud Charlotte Mary Victoria og prinsesse Victoria Alexandra Olga Mary av Wales (1865–1935) \t Ovtâstum kunâgâskode kunâgâs Edward VII já roonnig Alexandra kulmâ nieidâ. Kooveest čižetpeln: prinses Louise Victoria Alexandra Dagmar (1867–1931), prinses Maud Charlotte Mary Victoria (1869–1938) já Wales prinses Victoria Alexandra Olga Mary (1865–1935) (Máálám: Sydney Prior Hall)"} |
|
{"url": "https://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zip", "collection": "wikimedia", "source": "wikimedia", "original_code": "nb - smn", "text": "Deretter reiste hun til Sveits og tok eksamen ved l'École Professionelle des jeunes Filles i Lausanne. \t Suu viiljah já uábbi lijjii Haakon Haraldsen (1921–2016),[1] Gry Henriksen (1924–1970; j.s. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextPlanleggingen av den nåværende domkirken, Vår Frelsers kirke, kom først langsomt i gang rundt 1690. \t Tááláá kirho vuávááškuođij kuuloold suulân ive 1690. Ruttâdmân ij kavnum ruttâ. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextČujottum 9.3.2021 (orjâlâškielân) ↑ Gaup-Kaseka, Inger Kristina. \t Čujottum 9.3.2021 (orjâlâškielân) ↑ Gaup-Kaseka, Inger Kristina. Vuosttaš geardde nammadan guokte nuorra dáiddára. Ávvir 17.2.2021. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextBesøkt 8. november 2022. \t Čujottum 18.11.2022. (kirjetárukielân) ↑ |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextMa. \t Pääihist lijjii Er. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextNango skrev manuset til filmen og regisserte den, og var også delaktig i det meste av etterarbeidet. \t Nango čaalij elleekove kietâčalluu já stivrij tom. Ton lasseen sun uásálistij ennuv monnjâpaargon. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntext(en) Offisielt nettsted \t Kajsa Balto virgálâš nettisijđo |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextReferanser \t Käldeeh |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDa kong Olav V døde 17. januar 1991, besteg kronprins Harald tronen som kong Harald V. Kronprinsesse Sonja ble samtidig Norges første dronning på 52 år. \t Ko kunâgâs Olav V jaamij uđđâivemáánu 17. peeivi 1991, te prinssâ Haraldist šoodâi jiečânâs Taažâ kunâgâs. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSamtidig er kirken landets rikskirke, og benyttes av kongehuset og staten ved offisielle begivenheter som vielser og gravferder. \t Kirkko lii meid Taažâ staatâkirkko já Taažâ kunâgâsliih já staatâ kevttih tom virgálâš tábáhtussáid tegu heejáid já havdajaid. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHun gjennomgikk en mageoperasjon, men tre dager etter, den 20. november 1938, døde hun som følge av hjerteproblemer. \t Hotelist sun puosâškuođij, já sun tolvui priivaat tipšomlágádâsân, mii čujuhus lâi 18 Bentinck Street, Marylebone, Lontoo. Skammâmáánu 16. peeivi 1938 tipšomlágádâsâst roonnig Maud čuávji čuáppojii. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextOffisielt kroningsbilde av kong Haakon VII og dronning Maud iført kronregalier og britiske kroningskapper i hermelin og fløyel. \t Kunâgâs Haakon VII já roonnig Maud virgálâš kove ruvnájái maŋa ive 1906 Stiftsgårdenist Ruándimist Veikkâ sun lâi tääl Taažâ roonnig, Maud čonâstâh Eŋglandân ij kuássin joskâm já sun elâlij tobbeen ennuv. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextOslo domkirke, tidligere Vår Frelsers kirke, er en korskirke ved Stortorvet i Oslo sentrum. Den sto ferdig i 1697, er hovedkirke for Oslo bispedømme og menighetskirke for Oslo domkirkes menighet. \t Oslo tuámukirkko (tárukielân Oslo domkirke, ovdâl ive 1950 kirho nommâ lâi Mii pestee kirkko ađai tárukielân Vår Frelsers kirke) lii ive 1697 ciäggum ristâkirkko Stuorrâtori roobdâst Oslo kuávdáást. Kirkko lii Oslo pispekode uáivikirkko já Oslo tuámukirho servikode kirkko. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSonja (født 4. juli 1937 som Sonja Haraldsen i Oslo) er Norges dronning. \t Sonja (š. syeinimáánu 4. peeivi 1937, Oslo, Taažâ; noomáin Sonja Haraldsen) lii Taažâ tááláš roonnig. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextPlanleggingen av Vår Frelsers kirke \t Mii pestee kirkko — vuávámpargo |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHan ble medlem av Mods i 1981, like etter utgivelsen av debutalbumet Revansj, og var med i bandet til 1983, samt på gjenforeningskonserten i 2012. \t Karrieer Syvertsen seervâi Mods-muusikjuávkun ive 1981 juávhu vuosâalbum Revansj almostittem maŋa. Sun čuojâttij kiitaar juávhust ton räi ko Mods pieđgânij ive 1983. Ive 1987 sun já Mods-juávhu jesâneh (Morten Abel já Helge Hummervoll) vuáđudii uđđâ muusikjuávhu The September When. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextOslo byleksikon (5 utg.). Oslo: Kunnskapsforlaget. s. 108. ISBN 978-82-573-1760-7. \t Algâalgâlâš artikkâl: no:Bygdøy kapell |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextEksterne lenker \t Fáádást eres soojijn |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntext1947-1949 - Lars Danielsen (Sør-Trøndelag)[3] 1949-1957 - Paul Danielsen (Sør-Trøndelag/Hedmark)[3] 1957-1958 - Anton Lifjell (Nordland)[3] 1958-1959 - Johan Johnsen (Nordland)[3] 1959-1960 - Nils O. Kappfjell (Nordland)[3] 1960-1962 - Anders Bær jr. \t Iivij Saavâjođetteijee 1947–1949 Lars Danielsen 1949–1957 Paul Danielsen 1957–1958 Anton Lifjell 1958–1959 Johan Johnsen 1959–1960 Nils O. Kappfjell 1960–1962 Anders Bær jr. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSametingsrådets medlemmer for perioden 2017–2021 var:[1][2] \t Iivij 2017–2021 Sämitiggeräädi jesâneh lijjii:[1][2] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDen nåværende kirken er den tredje domkirken i Oslos historie. \t El. taat keđgi Pase Hallvard tuámukirhoost lii kevttum Oslo tuámukirho huksimist. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextNordre sakristi \t Tave-sáákkást |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextÅrstall Land Vinner(e) 2000 Taažâ Lawra Somby 2001 Suomâ Tiina Sanila 2002 Taažâ Sara Marielle Gaup 2003 Taažâ Nils Ingvald Gaup 2004 Taažâ Johan Ánte Utsi 2005 Taažâ Sigbjørn Skåden 2006 Taažâ Ragnhild Dalheim Eriksen og Therese Lindseth (Huui) 2007 Taažâ Elisabeth Pettersen Jenssen 2008 Taažâ Eline Grønvoll 2009 Ruotâ Anders Sunna 2010 Suomâ Niillas Holmberg[1] 2011 Taažâ Marja Bål Nango[2] 2012 Ruotâ Katarina Barruk 2013 Taažâ Sarakka Gaup 2014 Taažâ Marja Mortensson[1] 2015 Taažâ Elina Waage Mikalsen 2016 Ruotâ Inga-Wiktoria Påve[3] 2017 Taažâ Ánna-Katri Helander 2018 Taažâ Ánná Káisá Partapuoli[4] 2019 Taažâ Emil Karlsen 2020 - - 2021 Suomâ Biret Haarla og Gáddjá Haarla[5] 2022 Taažâ Márjá Karlsen[6] \t Ive Staatâ teikkâ eennâm Vyeittee(h) 2000 Taažâ Lawra Somby 2001 Suomâ Tiina Sanila 2002 Taažâ Sara Marielle Gaup 2003 Taažâ Nils Ingvald Gaup 2004 Taažâ Johan Ánte Utsi 2005 Taažâ Sigbjørn Skåden 2006 Taažâ Ragnhild Dalheim Eriksen já Therese Lindseth (Huui) 2007 Taažâ Elisabeth Pettersen Jenssen 2008 Taažâ Eline Grønvoll 2009 Ruotâ Anders Sunna 2010 Suomâ Niillas Holmberg[1] 2011 Taažâ Marja Bål Nango[2] 2012 Ruotâ Katarina Barruk 2013 Taažâ Sarakka Gaup 2014 Taažâ Marja Mortensson[3] 2015 Taažâ Elina Waage Mikalsen 2016 Ruotâ Inga-Wiktoria Påve[3] 2017 Taažâ Ánna-Katri Helander 2018 Taažâ Ánná Káisá Partapuoli[4] 2019 Taažâ Emil Karlsen 2020 - - 2021 Suomâ Biret Haarla já Gáddjá Haarla[5] 2022 Taažâ Márjá Karlsen[7] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextI parken utenfor kirken er det reist minnesmerker over to av dem: Wilhelm Andreas Wexels, som var prest i kirken fra 1819 til han døde i 1866, og Ludvig Mathias Lindeman, som var organist og kantor i 47 år, frem til sin død i 1887. \t Kirho ulguubeln lii muorâstâh, moos láá muštomeerhah kuáhtán sist: Wilhelm Andreas Wexelsân já Ludvig Mathias Lindemanân. Wexels tooimâi tuámukirho pappân ive 1819 rääjist suu ive 1866 räi, ko sun jaamij. Lindeman poorgâi urgurin já kanttorin 47 ihheed suu jäämmim räi ive 1887. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHun er utdannet ved Nordland kunst- og filmfagskole.[1] Mens hun studerte der, regisserte hun kortfilmen De abstrakte, som i 2011 ble vist på Cinemateket i Oslo.[2] Året etter ble den vist på Kortfilmfestivalen i Grimstad, og senere også på Tromsø International Film Festival (TIFF).[4] \t Uábih rávásmáin Galgost, Skibotnist, Tromsa läänist.[1][2] Škoovlâ maŋa Nango luvâškuođij elleekove- ja TV-tiettuu Lillehammer ollâškoovlâst (HiL). Ive 2010 sun algâttij Nordland taaiđâ- já elleekoveáámmátškoovlâst, mast sun valmâštui ive 2012.[3] Tast maŋa sun luuvâi elleekuuvij rähtim Säämi ollâškoovlâst iivij 2012–2013. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHallen ble ferdigstilt og åpnet i 1992, og benyttes til idretts- og kulturarrangementer. \t Ive 1992 valmâštum já lekkum hallâ kiävtto valastâllâm- já kulttuurtábáhtusâi várás. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextNovembr., som Var Søndagen efter Alle Helgens dag, blev Christianiæ Kirche indviet af Biscopen Dr. Hans Rossing, ofverværende hans høje Er. \t Hr. Christian Güldenløve og hans høibaarne Gemahl freüchen Charlotte Amalia, og een meget folcherig og stor forsamling af Geistlige og Verdslige, og blev samme Kirche efter Kongl. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDomkirken slik den så ut før ombyggingen i 1850-årene. \t Tággáar tuámukirkko lâi ovdil uđđâsisthuksim 1850-lovvoost. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextI ministerialboken er det ført inn følgende:[15] ”A 1697, d. 7. \t 7. Novembr., som Var Søndagen efter Alle Helgens dag, blev Christianiæ Kirche indviet af Biscopen Dr. Hans Rossing, ofverværende hans høje Er. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextBygdøy kapell lå på Bygdøy i Oslo. \t Bygdøykappel lâi ive 1876 kiävtunvihkum kappel Bygdøynjaargâst Kristianiast, Taažâst. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextForhistorie \t Ovdâhistorjá |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSusanne V.: Who Are You? (1996) Odd Vegard Sunnanå: Vegard (1998) Susi Varming: Barefoot in the Snow (2001) \t Ton lasseen sun lâi meid fáárust čuávuváá skiäruin: 1996 – Susanne V.: Who Are You? 1998 – Odd Vegard Sunnanå: Vegard 2001 – Susi Varming: Barefoot in the Snow |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextKajsa Sogn Balto (født 6. februar 1988 i Oslo[3]) er en samisk artist med røtter fra Oppland og Finnmark. \t Kajsa Sogn Balto (š. kuovâmáánu 6. peeivi 1988 Oslo, Taažâ)[1] lii tavesämmilâš musikkár, jyeigee já lávloo. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextNRLs formål er å fremme reindriftsamenes interesser, økonomisk, faglig, sosialt og kulturelt. Forbundet skal arbeide for samhold blant reindriftsamene og for at reindriftsamene skal styre utviklingen av næringen, slik at denne skjer på grunnlag av den sedvanemessige rettsoppfatning og de prinsipper reindriftsamenes næringsvirksomhet bygger på. \t Servi vuáđudui roovvâdmáánu 11. peeivi 1947.[1] Páihálâš seervih Seervist láá 8 páihálâš servid[2]: Várjjat Boazosámesearvi/Varanger Reinsamelag Buolbmát Johtti Sámiid Searvi/Polmak Flyttsamelag Kárásjohkka Johtti Sámiid Searvi/Karasjok Flyttsamelag Guovdageaidnu Johtti Sámiid Searvi/Kauotokeino Flyttsamelag Troms Reindriftsamers Fylkeslag Nordland Reindriftsamers Fylkeslag Gaske Dajven Båatsoe Tjieltie/Nord-Trøndelag Reinsamelag Åarjel-Dajven Båatsoesaemieh/Sør-Trøndelag og Hedmark Reinsamelag |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSenere har dronningen også vært til stede når kongen har lest Trontalen under Stortingets høytidelige åpning. \t Sonja lâi Harald fáárust, ko taat vuárnui kunâgâslii vuárnásis Stuorrâtiggeest uđđâivemáánu 21. peeivi 1991. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSametingsrådets medlemmer for perioden 2021–2025 er:[1] \t Iivij 2021–2025 Sämitiggerääđi jesâneh láá:[1] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextÅrstallet 1699 og monogrammene til kong Frederik IV og stattholder Ulrik Fredrik Gyldenløve på nordre sakristi. Foto: GAD \t Vuođâloho 1699 já kunâgâs Frederik IV já staatâhaldâšeijee Ulrik Fredrik Gyldenløve monogrameh tave-sáákkást olgoseeinist Foto: GAD |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDe tidligere kirkene \t Ovdiih kirhoh |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSlagskipet «Royal Oak» fører norsk flagg på halv stang da det tar avdøde dronning Maud tilbake til Norge 24. november 1938. \t Tuárutamppâ «Royal Oak» puovtij roonnig Maud rummâš Taažân skammâmáánu 24. peeivi 1938. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextVuosttaš geardde nammadan guokte nuorra dáiddára. \t Čujottum 9.3.2021 (orjâlâškielân) ↑ Kemi, Marit Elin: Dán jagáš nuorra dáiddár lea Márjá Karlsen Ávvir. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextMarja Bål Nango (født 1988 i Oslo[4][5]) er en norsk-samisk filmskaper. \t Marja Bål Nango (š. 1988 Oslo, Taaža[1][2]) lii tavesämmiläs filmârähtee, kietâčällee já elleekovestivrejeijee. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextOgså ved ivaretakelsen og byggingen av andre kongeboliger i Norge har hun spilt en betydelig rolle. \t Kunâgâspaarâ táttum mield suoi sivneduid Nidaros tuámukirhoost Ruándimist kesimáánu 23. peeivi 1991. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextI boken Æresord fra 2011 tar Tor Bomann-Larsen opp dronningens død og at legen som behandlet henne var tilhenger av aktiv dødshjelp, men sier at han «mener ikke at det er mye som tyder på barmhjertighetsdrap.»[10] \t Kunâgâs Haakon VII reissij Taažâst suu luusâ. Veikkâ roonnig Maud ceevzij čuávjičuoppâm, skammâmáánu 20. peeivi 1938 suu váimu vyerdihánnáá orostij. Roonnig Maud jaamij kuuđâ peeivi ovdil ko sun ličij tevdiđ 69 já 13 ihheed eenis jäämmim maŋa.[1] Taažah aaviseh ožžuu spiekâstâhlávt love almostittiđ pasepeeivi nuuvt, ete toh puáđáččii almottiđ taažáid roonnig jämimist. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextTegning av Gerhard Schøning (1722–1780) \t Sárgum: Gerhard Schøning (1722–1780) |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextI 1972 var hun medvirkende til opprettelsen av Prinsesse Märtha Louises Fond, som yter hjelp til funksjonshemmede barn i Norge. \t Ive 1972 sun uásálistij H.R.H. prinses Märtha Louise ruttârááju (tárukielân H.R.H. Prinsesse Märtha Louises Fond), mii vuáđudui Sonja já Harald vuosâpäärni kunnen. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextBarndom \t Eellim |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextOslo domkirke har gjennomgått flere omfattende endringer. \t Oslo tuámukirkko lii nubástum ennuv. Tehálumoseh nubástusâin láá 1850-lovo uđđâsisthuksim já ive 1950 restauristim. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextEkteskap og barn \t Näimilitto já páárnáš |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextBalto deltok på Riksscenen i Oslos mentorprogram «Folk sessions» i 2018.[4] I 2020 mottok hun Sametingets toårige kunstnerstipend for yngre nyetablerte kunstnere.[2] \t Čohčâmáánu 2017 Balto vuossâmuš skiärru Sámi sohka almostui.[1][2] Čuávuváá ive sun uásálistij Riijkâläävdi «Samisk folk sessions» -mentorohjelmân Oslost.[1] Ive 2020 sun finnij Taažâ sämitige kyevti-ihásii taidâr mottok hun Sametingets toårige kunstnerstiipeend nuorâ taidâráid.[3] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDenne gangen var det imidlertid ikke bare for hyggens skyld. \t Aalgâst sun lâi Sandringhamist, te hotelist Lontoo West Endist. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextC. 5. allernaadigste Villie og Befaling Kaldet ”Vor Frelsers Kirche.” \t Hr. Christian Güldenløve oovtâst suu aatellâš pelikyeimi Charlotte Amaliain já |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntext22. juli 1896 stod bryllupet mellom prinsesse Maud og prins Carl av Danmark på Buckingham Palace, med hele den store slekten samlet. \t Syeinimáánu 22. peeivi 1896 prinses Maud já Tanska prinssâ Carl naajáin Buckingham Palacest ubâ stuorrâ suuvâ oovdâst. Suoi varrijn heejâi maŋa Kööbenhamânân tastko Prinssâ Carl lâi Tanska kunâgâslii merâvuoimij upseer. Tobbeen sij assii iänááš Tanskaast ive 1905 räi. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextI nesten 500 år var dette den viktigste kirken i byen. \t Čuávuvááh 500 ihheed Pase Hallvard tuámukirho lâi Oslo tehálumos kirkko. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextTi år senere ble Bygdøy kirke innviet. \t Ton sajan vihkui kiävtun love ihheed maŋeláá Bygdøykirkko. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextKilder \t Käldeeh |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextEksamensarbeidet var kortfilmen Før hun kom, etter han dro.[1] Også her var hun manusforfatter og regissør foruten å ta ansvaret for en rekke andre deler av produksjonsarbeidet.[8] Denne filmen mottok hun en pris for på festivalen ImagiNATIVE i Toronto i 2013.[4][9] \t Suu tođhospargo lâi uánihiselleekove Før hun kom, etter han dro.[1] Lasseen Nango tooimâi el. elleekove kietâčällen já elleekovestivrejeijen.[2] Taan elleekoveest sun finnij palhâšume ive 2013 ImagiNATIVE-elleekovefestivaalist Torontost.[1][3] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDronning Maud ble født som Hennes Kongelige Høyhet prinsesse Maud av Storbritannia og Irland, og var datter av fyrsten av Wales, den senere kong Edvard VII av Storbritannia, og fyrstinnen av Wales, den tidligere prinsesse Alexandra av Danmark. \t Maud šoodâi skammâmáánu 26. peeivi 1869 Marlborough Housest, Lontoost, Eŋlandist.[1] Sun lâi Wales priinsâ Albert Edward já Wales prinses Alexandra kuálmád nieida já viiđâd páárnáš. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDe militære myndighetene forlangte den imidlertid revet, fordi den lå for nær Akershus festning. Da byens voller ble nedlagt på samme tid, ble det besluttet å bygge byens tredje domkirke utenfor byen.[3][4] \t Suáldátvirgeomâhááh kuittâg vattii tuámukirho pieđgim, ko taat lâi meendu alda Akershus linna.[1] Ko siämmáá ääigi kaavpug muuvrah pieđgejuvvojii, meridui huksiđ kaavpug kuálmád tuámukirho kaavpug ulguubeln.[2] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextBegravelsesseremonien ble avsluttet på Akershus festning og dronningens sarkofag ble satt i Margaretasalen i påvente av et varig mausoleum. \t Ive 1948 sarkofag sirdui Akershus lane kunâgâslâš mausoleumân. Fáádást eres soojijn Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Maud (Taažâ roonnig). Roonnig Maud majemuš mätki Lontoost British Pathé video Roonnig Maud majemuš mätki Oslost British Pathé video Roonnig Maud havdajááh Oslost British Pathé video Käldeeh ↑ Kjellberg, Anne: Maud Charlotte Mary Victoria. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextForlovelsen ga støtet til en debatt om monarkiets fremtid i Norge. Motstanden mot at kronprinsen giftet seg borgerlig viste seg å bli langt mindre enn mange fryktet. \t Veikkâ suoi láin oovtâst oovce ive ääigi, sunnuu kyeimikoskâvuotâ onnui čiähusist, tastko Sonja ij lamaš aatellâš ige kunâgâslâš.[3] Ruuvnâprinssâ Harald toovâi čielgâsin, ete sun ij kuássin naajâ, jis sun ij uážu naaijâđ Sonjain.[3] Tastko Harald lâi áinoo ruuvnâárbálâš, suu najâhánnáávuotâ ličij tovâttâm ennuv čuolmâid. Kunâgâs Olav V ánuttij ravvuid uáiviministerist já haldâttâsâst tast, mii ličij pyeremus nääli toimâđ taan tiileest.[4][5] Taažâ tallaa vuáđulaavâst ij lamaš mihheen aagâid, mondiet ruuvnâprinssâ ij uážžum naaijâđ kiäinnii ii-kunâgâslijn teikkâ ii-aatellijn.[1] Njuhčâmáánust 1968 kunâgâs Olav V kuittâg adelij ruuvnâpriinsân love naaijâđ Sonjain já te suoi kihloin njuhčâmáánu 19. peeivi 1968.[4] Kihlom piejâi savâstâllâm monarkia puátteevuođâst Taažâst.[3][6] Savâstâllâm kuittâg nuuvâi heejâi maŋa. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextGlassmaleriene i koret er av Emanuel Vigeland og var en gave til kirken i 1910. Flere kjente personer i samtiden var med på å bekoste dem, blant annet Haakon VII og dronning Maud.[19] De syv glassmaleriene har motiver som går fra venstre mot høyre. \t Emanuel Vigeland lii ráhtám kuori lasâmááláámijd, maid sun skeŋkkii tuámukiirkon ive 1910. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextNorske Reindriftsamers Landsforbund (nordsamisk Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi; sørsamisk Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrie) er en nasjonal nærings- og interesseorganisasjon for reindriftssamer stiftet i 1947.[1] NRL/NBR har forhandlingsrett med staten om den årlige reindriftsavtalen.[2] \t Taažâ puásuisämmilij riijkâservi (orjâlâškielân Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi, maadâsämikielân Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrie já kirjetárukielân Norske Reindriftsamers Landsforbund) lii ive 1947 vuáđudum puásuisämmilij servi, mon toimâkuávlun lii ubâ Taažâ.[1] Seervist lii vuoigâdvuotâ ráđádâllâđ staatáin jyehi-ihásâš vuosittaisesta puásuituálusopâmušâst. Siärván kulá meid nuorâilävdikodde NBR Noereh (orjâlâškielân NBR Nuorat).[2] Ton lasseen seervist láá 8 páihálâš servid. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDiskografi \t Diskografia |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDød \t Jäämmim |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextAili Keskitalo (NSR), sametingspresident Henrik Olsen (NSR), rådsmedlem Silje Karine Muotka (NSR), rådsmedlem Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR), rådsmedlem Berit Marie Eira (Flyttsamelista), rådsmedlem (2017–2019)[1] Ellinor Jåma (ÅSG), rådsmedlem (2019–2021)[3] \t Aili Keskitalo (NSR), sämitiggepresident Henrik Olsen (NSR), jeessân Silje Karine Muotka (NSR), jeessân Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR), jeessân Berit Marie Eira (Jotteesämmilij listo), jeessân iivij 2017–2019[1] Ellinor Jåma (ÅSG), jeessân iivij 2019–2021[1] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHennes mor har ikke råd til å kjøpe juletre, og Inger Marja drømmer om at Juletrollet skal hjelpe dem.[10] Marja Bål Nango fikk treårig arbeidsstipend fra Samisk kunstnerråd i Karasjok i 2012.[2] \t Suu eenist ij lamaš tuárvi ruuđah juovlâkuosâ uástimân já Inger Marja tuáivu, ete juovlâstáálu išedičij sunnuu.[1] Ton ive Marja Bål Nango finnij kuulmâihásâš pargostipend Säämi taaidârrääđist.[2] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSametingspresidenten velger deretter selv sine øvrige fire medlemmer av rådet blant Sametingets representanter. \t Ko sij láá väljejum rááđán, sij kyeđih čuákkim. Sii sajan puátih sii värijessâneh. Rääđi jesâneh Jyehi jesânist lii jieijâs poolitlâš ovdâsvástádâssyergih. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSingler \t Singleh |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextI 1624 brant Oslo, og kong Christian IV bestemte at byen skulle flyttes til vestsiden av Bjørvika, hvor den var bedre beskyttet av Akershus festning. \t Ive 1624 Oslo puolij já kunâgâs Christian IV meridij, ete kaavpug ferttij sirdâšuđ Bjørvika tovnbeln ađai viestârân, tastko Akershus linna suoijiiččij tom pyerebeht. Siämmást kunâgâs molsoi kaavpug noomâ Christianian jieijâs noomâ mield. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextPostkort med dronning Maud (1869–1938), kong Haakon VII (1872–1957) og deres eneste barn, dengang kronprins Olav, seinere kong Olav V (1903–1991) \t Jo ovdil ko sij varrii Taažân, Tanska prinsesin Maud kárvudâđâi hardangerpihtâsáid. Roonnig Maud čuoigâmist Christianiast Vuossâmui iivij ääigi Taažâst kunâgâsperruust váldojii koveh, main sij nevttii nuuvt taažžân ko máhđulâš tegu kárvudâttâm ärbivuáválâš pihtâsáid teikkâ čuoigâmist. Veikkâ Maud mielâst kronprins Olav kalga rávásmiđ tegu eres-uv taažah párnááh, roonnig ij kuássin máttáđ tárukielâ pyereest. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHan var med på bandets første album, The September When, og ble avløst av Morten Mølster våren 1990. \t Veikkâ Mods-juávkku pieđgânij jo ive 1983, juovlâmáánust 2011 juávhu jesâneh meridii orniđ čuávuváá kesimáánust comeback-konsert.[1] Stavanger Viking-stadion konsertliipuh vuábdojii loopân já 25 000 olmožid poođij kuldâliđ juávhu.[2] Konsert päddejui já siämmáá ive almostui konsertist livealbum.[3] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextKulturminnesøk. Riksantikvaren – Direktoratet for kulturminneforvaltning. Oslo domkirke 300 år (temahefte) Salige er de som blir forfulgt - bronsedørene i oslo domkirke \t Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Oslo tuámukirkko. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDen 24. november 1938 ble kisten med dronningen sendt til Norge med det britiske slagskipet HMS «Royal Oak». \t Skammâmáánu 24. peeivi 1938 roonnig kisto vuolgâttui Taažân brittilâš tuárutamppáin HMS Royal Oak. Havdajááh nuhhii Akershus laanan já roonnig sarkofag läjidui Margaretasalin tassaažân ko fastâ mausoleum lâi vaalmâš. Nube maailmsuáđi ääigi sarkofag lâi syele Gamle Aker -kirhoost. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextBygdøy kapell i 1920. \t Bygdøykappel ive 1920. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextI november 1938 var dronning Maud igjen på besøk i London. \t Roovvâdmáánust 1938 roonnig Maud lâi oppeet Lontoost. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextEtter eget ønske ble kongeparet signet i Nidarosdomen i Trondheim 23. juni 1991. \t Taat lâi vuossâmuš kerdi 69 ihán, ko roonnig lâi Stuorrâtiggesalist. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHun ble samtidig den første norskfødte dronningen siden Margrete Skulesdatter på 1200-tallet. \t Siämmást Sonjast šoodâi Taažâ roonnig, vuossâmuš roonnig Maud maŋa, kii jaamij jo 52 ihheed tolebáá. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSámi juovllat (samisk jul) - 2021 Buot eallá (alt lever) - 2020 Sámi sohka (samisk slekt) - 2017 \t 2017 – Sámi sohka[1] 2020 – Buot eallá 2021 – Sámi juovllat[2] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHun involverte seg dessuten i musikk og kunst. Med tiden lærte hun også hva enhver nordmann ifølge mytene må kunne, nemlig å stå på ski. \t Ton tárguttâssân lâi išediđ taid, kiäh iä piergim maailmsuáđi tiet.[2] Sun tuárjui maaŋgâid pyeretovâlâšvuođâornijduvâid, eromâšávt taid, moh porgii párnái já ellei pyerrin. Roonnig Maud meid tuárjui muusik já taiđuu. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextKirken ble innviet 7. november 1697 av biskop Hans Rosing, selv om den på langt nær fremsto som ferdig. \t Skammâmáánu 7. peeivi 1697 pispe Hans Rosing viihkâi kirho kiävtun, veikkâ tot ij lam vaalmâš vistig kuhháá tegu kirkkohiärá tollim kirkkokirjeest lii: ”A 1697, d. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSlampoet Ánná Káisá Partapuoli i 2018 \t Slamtihtâčällee Ánná Káisá Partapuoli ive 2018 |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextI tillegg måtte alle kirker i landet gi sin del.[1][6] Dette monnet ikke, så Bergmann måtte reise til København, hvor han var i flere måneder for å overtale kongen til å yte tilskudd til prosjektet, noe som til slutt lyktes.[6] \t Toos lasseen puoh kirhoh ferttejii adeliđ ruuđâid kirho huksim várás. Taat ij rijttám já Bergmann ferttij reissiđ Kööbenhamânân. Tobbeen sun lâi maaŋgâ máánu ovdil ko Tanska já Taažâ kunâgâs Christian V mieđâi tuárjuđ huksimproojeekt. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDet er sametingspresidenten som leder sametingsrådet. \t Tast lii tooimânpieijâmväldi já ovdâsvástádâs Taažâ Sämitige poolitlâš tooimâst. Rääđi stivree sämitiggepresident já tot čokkân 10–12 keerdi ivveest. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextRuinen inngår i Ruinparken i Gamlebyen. \t Kirho pasâttâsah láá Minneparken-muorâstuvvâst Gamlebyen-kuávlust. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextKirkebygget ble reist som erstatning for Hellig Trefoldigheds kirke, som i sin tid hadde erstattet St. Hallvards domkirke. \t Tááláš kirkko lii kuálmád tuámukirkko Oslo historjá ääigi. Vuossâmuš tuámukirkko lâi iivij 1120–1639 Pase Hallvard tuámukirho. Nubbe lâi Pase Kulmâvuođâ kirho, mii tooimâi Oslo tuámukirkkon iivij 1639–1686. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextMaud Charlotte Mary Victoria, av huset Sachsen-Coburg-Gotha (født 26. november 1869 på Marlborough House i London, død 20. november 1938 i London) var Norges dronning ved kong Haakon VIIs side fra unionsoppløsningen i 1905 til sin død. \t Maud Charlotte Mary Victoria (26. skammâmáánu 1869 Marlborough House, Lontoo, Eŋland – 20. skammâmáánu 1938 Marylebone, Lontoo, Eŋland) ađai Wales prinses Maud lâi Wales priinsâ Albert Edward (maŋeláá Ovtâstum kunâgâskode kunâgâs Edward VII) já Wales prinses Alexandra (maŋeláá Ovtâstum kunâgâskode roonnig Alexandra) nuorâmus nieidâ já viiđâd páárnáš. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextUndervisningen omfattet også samfunnsfag, regnskap og motetegning. \t Haraldsen) já Karl Herman Haraldsen (1929–1936). |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextTakmaleri fra ca. 1720 i sakristiet. \t Suulân ive 1720 máálájum káttumáálám sákástist. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextPå det første er en fremstilling av Jesu fødsel, og det siste viser hans gjenkomst. \t Maaŋgah pegâlmeh išedii ruttâdiđ taid tegu Haakon VII já roonnig Maud. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHallvardskatedralen var relativt uskadd og måtte ennå noen tid gjøre nytte for bybefolkningen i det nye Christiania. \t Pase Hallvard tuámukirkko ij vahadum uáli ennuv kaavpugpyelimist mondiet tot ferttij toimâđ kaavpuglij kirkkon vistig mottoom ääigi, ko uđđâ tuámukirkko huksejui.[1] Ive 1632 Christiania torin algâttui huksiđ kaavpug nube kirho: Pase Kulmâvuođâ kirkko. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDet var konsul Thorleif Schjelderup som hadde idéen til kirken og han sto også for finansieringen. \t Koonsuul Thorleif Schjelderup finnij idea kirhoost já sun meid västidij ton ruttâdmist. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextMortal/Feeling of Flying (1989) Everything Goes for Believers/When I Drive (1990) \t 1989 – Mortal/Feeling of Flying 1990 – Everything Goes for Believers/When I Drive |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDet var tegnet av Henrik Nissen og ble innviet i 1876. \t Tom vuávái taažâ arkkiteht Henrik Nissen. Historjá |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHun støttet en rekke veldedige organisasjoner, og da særlig de som arbeidet for barn og dyr. \t Tegu puoh aašijn Maud vaiguttij Roonnig Maud tuáváást išeruttârááju vuáđđudmân (kirjetárukielân Dronningens Hjelpekomité, maŋeláá Dronning Mauds hjelpefond) ive 1914. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHun er opprinnelig fra Galgo (Skibotn) i Troms.[4] Hennes nordsamiske bakgrunn har blitt gjenspeilet i kortfilmene hun har regissert på grunnlag av egne manus.[6] \t Eellim Marja Bål Nango šoodâi ive 1988 Oslost, Taažast. Suu uábbi Smávut Iŋgir teikkâ Ingir Ane Bål Nango lii meid filmârähtee já elleekovestivrejeijee. Sunnuu vaanhimeh lává sämmiliih pajeulmuuh.[3] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSametingspresidenten velges av et flertall i Sametingets plenum. \t Valjimproosees Taažâ sämitiggepresident väljejuvvoo Sämitige tievâsčuákkimist eenâblohovaljáin. Ton maŋa sämitiggepresident väljee rááđán sämitiggeairâsijn niäljás. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDenne byens andre domkirke ble skadet i bybrannen i 1686, men ikke verre enn at den kunne ha vært reparert. \t Taan keerdi tuámukirkko vahadui, mut ličij leđe máhđulâš tom tivvoođ. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextOppvekst og utdanning \t Pärni- já nuorâvuotâ |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHun var Norges første dronning siden 1319 som ikke også var dronning av enten Danmark eller Sverige. \t Sust šoodâi Tanska prinses, ko sun já Tanska prinssâ Carl naajáin. Ko ive 1905 prinssâ Carlist šoodâi jiečânâs Taažâ kunâgâs, te Maudist šoodâi Taažâ roonnig. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDe viktigste er ombyggingen i 1850-årene, foretatt under ledelse av arkitekt Alexis de Chateauneuf med Heinrich Ernst Schirmer som byggeleder, og Arnstein Arnebergs restaurering frem mot 900-årsjubileet i 1950. \t 1850-lovvoost saksalâš arkkiteht Alexis de Chateauneuf vuávái tuámukirho uđđâsisthuksim já saksalâš arkkitekt Heinrich Ernst Schirmer tooimâi huksimhovdân. Ihe 1950 lâi tuámukirho 900. ihejuhle já talle taažâ arkkiteht Arnstein Arneberg ovdištij kirho ton kunnen. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextStraks etter bryllupet tok kronprinsessen tak i sine kongelige gjøremål ved å representere i Norge og i utlandet. \t Tállán heejâi maŋa ruuvnâprinses Sonja algâttij kunâgâslijd porgâmušâid já ovdâstitškuođij monarkia sehe Taažâst já olgoenâmijn. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextRuinparken strakte seg imidlertid opprinnelig lengre sydover, og den sydlige delen av Hallvardskatedralen ligger nå under et betonglokk anlagt i forbindelse med utvidelsen av Bispegatas østre forlengelse i 1960-årene. \t Ovdâlist Minneparken ulâttij kuittâg mäddiláá já Pase Hallvard tuámukirho máddáákeeči lii tääl beetoonlohe vyelni, tastko Pispekáátu vijđedui nuortâs 1960-lovvoost. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextI 2012 ble hun uteksaminert fra Nordland kunst- og filmfagskole. \t Ive 2012 Nango valmâštui Nordland taaiđâ- já elleekoveáámmátškoovlâst. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSom dronning har hun bidratt til å omforme og nyorganisere kongehusets funksjoner. Under oppussingen av Slottet i Oslo var dronning Sonja en av de viktigste premissleverandørene. \t Maŋeláá sun lii lamaš meid Stuorrâtiggesalist, ko kunâgâs Harald lii toollâm nk. väldičokkámsajesaarnijd juhlálijn lekkâmtilálâšvuođâin. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextKirkebygningen \t Kirkkohuksiittâs |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextFotografiet er tatt i Dronningens sal i Stiftsgården etter kroningen i Nidarosdomen 22. juni 1906. \t Roonnig Maud kuittâg tuádui jotelávt uđđâ päikkieennâmsis já kunâgâslijd kenigâsvuođâidis. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntext↑ NRK (8. november 2022). \t ↑ Tor Øyvind Syvertsen Verdens Gang (VG). |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextFilmen handler om lille Inger Marja, som ønsker seg det perfekte juletreet. \t Elleekove čuávu uccâ Inger Marja, kii haalijd tievâslâš juovlâkuosâ. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDomkirken har glassmalerier fra forskjellige epoker, av ulike kunstnere og plassert både i selve kirkebygningen og i kapellet, som ble reist av Arnstein Arneberg. \t Tuámukirhoost láá lasâmááláámeh jieškote-uvlágán äigipoojijn já taidârijn. Taah láá meid sehe kirkkohuksiittâsâst já Arnstein Arneberg huksim kappelist. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDen ble oppført under kong Sigurd Jorsalfare i første halvdel av 1100-tallet i romansk stil og senere utvidet flere ganger i gotikk. \t Kunâgâs Sigurd I Jerusalemellee huksiittij tom 1100-lovo algâbeln. Algâalgâlâš stijlâ lâi roomaanlâš, mut majebeh vijđedimeh lijjii gootiikliih. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntext(Karasjok)[3] 1962-1963 - Anders J. Sara (Kautokeino)[3] 1963-1964 - Aslak N. Logje (Kautokeino)[3] 1964-1965 - Anders Bær jr. \t 1962–1963 Anders J. Sara 1963–1964 Aslak N. Logje 1964–1965 Anders Bær jr. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSonja Haraldsen møtte kronprins Harald første gang i 1959. Ni år senere ble det klart at de fikk gifte seg. I mars 1968 kom meldingen om at kong Olav hadde gitt sin tillatelse til at kronprinsen fikk gifte seg borgerlig. \t Kesimáánust 1958 Sonja Haraldsen já ruuvnâprinssâ Harald teeivâin vuossâmuu keerdi juuhlijn.[1][2] Ive 1959 Harald povdij Sonja kaadeetškoovlâ tanssáid, kost sunnust váldojii koveh oovtâst vuossâmuu keerdi. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextUnder andre verdenskrig ble sarkofagen oppbevart i hemmelighet i Gamle Aker kirke. \t Čujottum 4.11.2022. (tavesämikielân) 1 2 Appleton House www.gonagasviessu.no. Čujottum 5.11.2022. (tavesämikielân) 1 2 Dronnet Maud (1869-1938) www.gonagasviessu.no. Čujottum 4.11.2022. (tavesämikielân) 1 2 3 Kjellberg, Anne: Maud Charlotte Mary Victoria. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextNorsk dronning \t Taažâ roonnigin |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHun giftet seg med kronprins Harald den 29. august 1968 og ble da Norges kronprinsesse.[1] \t Sust šoodâi Taažâ ruvnâprinses, ko porgemáánu 29. peeivi 1968 sun já Taažâ prinssâ Harald naajáin.[1] Ko uđđâivemáánu 17. peeivi 1991 kunâgâs Olav V jaamij já prinssâ Haraldist šoodâi jiečânâs Taažâ kunâgâs, te Sonjast šoodâi Taažâ roonnig. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextSametingsrådet er Sametingets utøvende makt, og leder den løpende politiske virksomheten i Sametinget. \t Iivij 2021–2025 Sämitiggerääđi. Čižetroobdâst uálgisroobdân: Silje Karine Muotka, Maja Kristine Jåma, Runar Myrnes Balto, Mikkel Eskil Mikkelsen já Hans Ole Eira. Sämitiggerääđi (maadâsämikielân Saemiedigkieraerie, juulevsämikielân Sámedikkeráde, orjâlâškielân Sámediggeráđđi já tárukielân Sametingsrådet) tuáimá Taažâ Sämitigge stivrân. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextUtvalget besto av Henrik Adeler, som var amtmann i Bratsberg, og generalveimester Anders Boyesen.[5] Hva disse to måtte ha foretatt seg, har imidlertid ikke satt noen spor. \t Suoi ferttijn vuáváđ uđđâ tuámukirho huksim, mut ij kihheen tieđe maid suoi poorgáin ko iä pááccám tast luodâid. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntext(Karasjok)[3] 1965-1973 - Paul Fjellheim (Sør-Trøndelag/Hedmark)[3] 1973-1978 - Anders Oskal (Troms)[3] 1978-1982 - Johan J. Eira (Kautokeino)[3] 1982-1984 - Berit Oskal Eira (Troms)[3] 1984-1994 - Odd Erling Smuk (Varanger)[3] 1994-1998 - John Henrik Eira (Karasjok)[3] 1998-2006 - Aslak J. Eira (Karasjok)[3] 2006-2014 - Nils Henrik Sara (Kautokeino)[3] 2014 - Ellinor Jåma fra Namdalen.[4] \t 1965–1973 Paul Fjellheim 1973–1978 Anders Oskal 1978–1982 Johan J. Eira 1982–1984 Berit Oskal Eira 1984–1994 Odd Erling Smuk 1994–1998 John Henrik Eira 1998–2006 Aslak J. Eira 2006–2014 Nils Henrik Sara 2014–2021 Ellinor Jåma[1] 2022– Inge Even Danielsen[2][3] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextBryllupet mellom prinsesse Maud og prins Carl av Danmark på Buckingham Palace i 1896. \t Prinses Maud já Tanska prinssâ Carl heejah Buckingham Palacest ive 1896. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextKortfilmen Juletrollet hadde også premiere i 2012. \t Siämmáá ive lâi uánihiselleekove Juletrollet vuosâeehid. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntext2015: Hilbes Biigá (alternativ tittel: O.M.G. – Oh máigon girl) (kortfilm)[1] 2014: Halvt ditt og halvt datt (kortdokumentar)[4] 2012: Før hun kom, etter han dro (novellefilm – 22 min.); regissør, manusforfatter, filmklipper, m.m.[14] 2012: Juletrollet (novellefilm); regissør, manusforfatter, filmklipper, lyddesigner m.m.[15] 2011: Abstrávttahasat (norsk: De abstrakte) (kortfilm)[4] \t 2015: Hilbes Biigá (alternativ tittel: O.M.G. – Oh máigon girl) (kortfilm)[1] 2014: Halvt ditt og halvt datt (kortdokumentar)[1] 2012: Før hun kom, etter han dro (novellefilm – 22 min.); regissør, manusforfatter, filmklipper, m.m.[2] 2012: Juletrollet (novellefilm); regissør, manusforfatter, filmklipper, lyddesigner m.m.[3] 2011: Abstrávttahasat[1] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDet er den siste kroningen som har funnet sted i Norge. \t Roonnighovi vuáđudui já suu alemus hovinisonin (tárukielân overhoffmesterinne) nomâttui Marie Magdalena Rustad. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDomkirken har hatt en lang rekke markante prester og organister; enkelte av dem virket i kirken i en menneskealder og satte sitt preg på menigheten. \t Tuámukirhoost láá porgâm ennuv teháliih paapah já urgureh, kiäh láá kuáđđám luodâidis servikoodán. Sist uási poorgâi kirhoost elimis loopâ räi. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHun var ansvarlig for organisasjonens internasjonale aktiviteter. Hun deltok i delegasjoner til Botswana og Zimbabwe i 1989.[1] \t Tobbeen sun lâi ovdâsvástádâssáin ornijdume almugijkoskâsâš tooimâin. Roonnigin |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextFilmografi \t Filmografia |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextČujottum 9.3.2021 (orjâlâškielân) ↑ \t Čujottum 5.3.2022. (tavesämikielân) |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextKapellet brant ned 30. mai 1958. \t Kappel puolij kunnân vyesimáánu 30. peeivi 1958. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextGaup-Juuso er utdannet innen samisk språk og litteratur.[1] Hun er født i Kaaresuvanto, og har finsk far og norsk mor fra Kautokeino-området.[2] I 2016 var hun med på å etablere bandet Tundra Electro, sammen med den norske musikeren og komponisten Patrick Shaw Iversen.[11] I 2019 ble hun ansatt som fylkesjoiker av Troms fylkeskommune.[12] \t Palhâšumeh Ive 2016 sun vuoitij Larin Paraske -kulttuurpalhâšume.[1] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextPrinsesse Maud var en sportslig og aktiv jente, og fikk raskt kallenavnet «Harry». \t Tanska prinses Maud já prinssâ Carl pyeráidiskuin 1900-lovo aalgâst Prinses Maud lâi valastâllâmlâš já aktiivlâš nieidâ. Sun lijkkui ennuv vandârdiđ, raccastiđ já vyeijiđ pyeráin.[1] Sun kuččui \ suu eeji ustev, admiraal Henry Keppel mield, ko Maud lâi nuuvt siämmáálágán. Oovtâst enijnis já viälžáidiskuin Maud ruossâlistij el. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextEtter å ha avlagt eksamen i fagene fransk, engelsk og kunsthistorie ved Universitetet i Oslo ble hun cand. mag. \t Tobbeen sun valmâštui kandidaatin (cand. mag.) ive 1971.[7] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextI 1632 satte man så i gang med å reise en ny kirke ved torget, Christiania torv, i den nye byen. Hellig Trefoldigheds kirke fikk overhvelvet kirkerom over en plan formet som et gresk kors. \t Tom viihkâi kiävtun njuhčâmáánu 9. peeivi 1639 Bergen superintendent Ludvig Munthe.[1] Tot tooimâi tallaa Oslost ađai Christianiast tuámukirkkon cuáŋuimáánu 21. peeivi 1686 räi ađai tassaažân ko aldâgâs koskâstij kirho tornân.[1] Kirkko já suulân kuálmádâs Christianiast puollii. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextDen første domkirken i Oslo var Hallvardskatedralen, eller St. Hallvards domkirke, ved Oslo torg i Gamlebyen. \t Vuossâmuš tuámukirkko Oslost lâi Pase Hallvard tuámukirho Oslo tori roobdâst Gamlebyen-kuávlust. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextKajsa Balto Født 6. feb. 1988[1] (34 år) Oslo[2] Beskjeftigelse Musiker, joiker, sanger Nasjonalitet Norge Musikalsk karriere Sjanger Popmusikk Instrument Vokal, piano Nettsted https://www.kajsabalto.com/ \t Kajsa Balto Persovntiäđuh Šoddâm kuovâmáánu 6. peeivi 1988 Šoddâmsaje Oslo, Taažâ {{{jáámmám}}} {{{hävdi}}} {{{aalmugjeessânvuotâ}}} Musikkár {{{artistnommâ}}} Lávlumkielah orjâlâškielâ {{{aktiivlâžžân}}} {{{genreh}}} Čuojânâsah lávloo {{{skiärrufinnodâh}}} Lasetiäđuh Päikkisijđo https://www.kajsabalto.com/ |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextHun har deltatt aktivt i store innsamlinger av midler for å hjelpe internasjonale flyktninger og besøkte på 1970-tallet blant annet vietnamesiske båtflyktninger i Malaysia.[1] \t Sun lii iäljárávt čuággim ennuv ruuđâid aalmugijkoskâsij patâreijei iššeedmân já 1970-lovvoost sun eelij vietnamlij kärbispatâreijei kuvlân Malaysiast.[1] Ive 1982 sun finnij Nansen patâreijeipalhâšume pargostis patâreijei pyerrin.[2][3] |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextByens borgermester Johan Pedersen Bergmann tok så saken i egne hender og satte i gang en pengeinnsamling ved å sende rundt gavebøker til borgerne i byen. \t Kaavpug pormiäštár Johan Pedersen Bergmann meridij viggâđ maidnii, ko komitea ij maiden nakkanâm. Sun čuágiškuođij ruuđâid kirho huksim várás vuolgâtmáin skeŋkkâkiirjijd kaavpugláid. |
|
urlhttps://object.pouta.csc.fi/OPUS-wikimedia/v20230407/moses/nb-smn.txt.zipcollectionwikimediasourcewikimediaoriginal_codenb - smntextKnut Are Tvedt, red. (2010). «Bygdøy kapell». \t Jurgâlus Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist. |
|
|