Ametnike värbamise ja valiku kord – Riigi Teataja
Üldine statistika
Kohtuistungi aja ja koha otsing
Kohtu-uudised
Kasutajanimi:
Minu RT võimaldab:
Tellida akte, kohtukokkuvõtteid ja õigusuudiseid e-postile
Sinu veebilehitsejal pole JavaScript tuge või on see välja lülitatud.
Täieliku funktsionaalsuse ja mugavama kasutuskogemuse tagamiseks soovitame võimalusel JavaScripti toe sisse lülitada.
KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → Linna- ja vallavalitsus, ametiasutus ja nende töökorraldus
Teksti suurus:
Ametnike värbamise ja valiku kord - sisukord
§ 1 Reguleerimisala ja eesmärk
§ 2 Värbamise ja valiku põhimõtted
§ 3 Värbamise ja valiku koordineerimine
§ 4 Vaba ametikoha täitmine
§ 5 Konkursi väljakuulutamine
§ 7 Konkursi läbiviimise korraldus
§ 8 Valiku tegemine ja paremusjärjestuse koostamine
§ 9 Konkursi tulemustest teavitamine
§ 10 Konkursi luhtumine
§ 11 Värbamise ja valiku dokumendid
§ 12 Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine
§ 13 Jõustumine
Väljaandja:
Teksti liik:
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 18 lõike 7 alusel.
(1) Ametnike värbamise ja valiku kord reguleerib Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ametnike värbamise ja valiku põhimõtteid ning korraldust.
(2) Värbamise ja valiku eesmärk on tagada ametikohale vastava kvalifikatsiooni ja kogemustega personali olemasolu.
(3) Linnavalitsuse töötajate värbamisel ja valikul on määrus soovituslik.
(1) Värbamine on protsess, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega isikuid kandideerima vabale ametikohale.
(2) Valiku käigus valitakse ametikohale kandideerivate isikute hulgast sobivaim.
(3) Värbamine ja valik peavad põhinema eelnevalt avalikustatud tingimustel ja kandidaatide võrdsel kohtlemisel.
(1) Värbamise ja valiku korralduse, kokkuvõtete tegemise ja värbamis- ja valikuprotsessi käigus kogutud dokumentide hoidmise eest vastutab ning personalivalikut juhendab linnavalitsuse personalitööd tegev isik (edaspidi personalitöötaja).
(2) Värbamisel ja valikul osalevad isikud on kohustatud hoidma värbamise ja valiku käigus kandidaatide kohta saadud teavet.
(1) Ametniku värbamise ja valiku vajadusest informeerib struktuuriüksuse juht kooskõlastatult vastava valdkonna abilinnapeaga personalitöötajat.
(2) Vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.
(3) Avaliku konkursi võib jätta korraldamata järgmistel juhtudel:
1) vaba ametikoht täidetakse sisekonkursi korraldamisega;
2) vaba ametikoht täidetakse ametniku tähtajalise üleviimise teel vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikele 1;
3) ametnik viiakse tähtajatult üle teisele ametikohale vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 98 lõike 1 punktidele 1-3;
4) puuduva ametniku ülesannete üleandmisel teisele ametnikule;
5) 120 päeva jooksul avaliku konkursi luhtumise kohta otsuse tegemise kuupäevast arvates nimetatakse ametikohale nõuetele vastav isik.
(4) Värbamisprotsessi esimeses etapis koostab struktuuriüksuse juht koostöös personalitöötajaga nõuded värvatavale ametnikule võttes aluseks ametikoha põhiülesande ja ametijuhendi.
(5) Personalitöötaja valib kooskõlastatult struktuuriüksuse juhiga värbamiskanalid.
(1) Kuulutuse konkursi väljakuulutamiseks koostab personalitöötaja koostöös struktuuriüksuse juhiga.
(2) Konkursikuulutus peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid:
1) ametiasutuse ja ametikoha nimetust;
2) ametiülesannete lühikirjeldust;
3) kandidaadile esitatavaid nõudeid;
4) konkursil osalemiseks esitatavaid dokumente ja nende esitamise tähtaega;
5) osalise koormusega töötamise korral koormuse suurust;
6) määratud ajaks ametisse võtmise korral tähtaega;
(3) Avaliku konkursi korral avaldatakse konkursikuulutus avaliku teenistuse kesksel veebilehel ja Pärnu linna kodulehel. Lisaks võib konkursikuulutuse avaldada ajalehes, tööotsinguportaalides ja mujal. Konkursikuulutuse sõnastus kõikides värbamiskanalites peab olema identne.
(4) Sisekonkursi korral tehakse konkursikuulutus teatavaks linnavalitsuse sisese infovahetuskanali kaudu.
(5) Mitme olulises osas ühesuguste ülesannetega ametikoha täitmiseks võib välja kuulutada ühe konkursi, lisades konkursikuulutusse sellekohase teabe.
(6) Konkursikuulutuse avaldamise korraldab personalitöötaja.
(1) Konkursil osalevate kandidaatide hindamisel osaleb vähemalt täidetava ametikoha vahetu juht, struktuuriüksuse juht ja personalitöötaja.
(2) Konkursil osalevate kandidaatide hindamiseks võib linnapea käskkirjaga moodustada komisjoni. Komisjoni tööd korraldab personalitöötaja.
(3) Linnapea võib vajadusel otsustada linnavalitsuse välise värbamise ja valikuga tegeleva organisatsiooni või ekspertide kaasamise.
(1) Pärast konkursil osalemiseks dokumentide esitamise tähtaja möödumist süstematiseerib personalitöötaja konkursil osalevate kandidaatide dokumendid ja kontrollib kandidaadi poolt esitatud dokumentide vastavust esitatud nõuetele.
(2) Esmane valik kandidaatide hulgast tehakse personalitöötaja poolt koos § 6 lõikes 1 nimetatud isikutega elulookirjelduses esitatud andmete ja töökogemuse põhjal.
(3) Personalitöötaja teavitab kandidaadile esitatavatele nõuetele vastavatest kandidaatidest vastava valdkonna abilinnapead ja linnapead.
(4) Valiku läbiviijad valivad edasised valikumeetodid ja nende korraldamise lähtuvalt ametikoha ülesannetest, vajadusest saada kandidaadi kohta olulist teavet ning eesmärgist hinnata ametikoha täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.
(5) Valikumeetoditena võib kasutada kirjalikku kodutööd (ülesande koostab struktuurüksuse juht), töövestlust, taustauuringut ja muid personalivaliku meetodeid.
(6) Kodutöid hindavad valiku läbiviijad.
(7) Töövestlus viiakse kandidaatidega läbi üldjuhul pärast kirjalikku kodutööd. Töövestlusele kutsutavate kandidaatide arv otsustatakse iga konkursi puhul eraldi tulenevalt dokumentide analüüsi ja kirjaliku kodutöö tulemustest.
(8) Töövestluse käigus selgitatakse kandidaadi sobivus pakutavale ametikohale ja kandidaadi motiveeritus ametikoha suhtes ning antakse kandidaadile ülevaade konkreetsetest ametiülesannetest, korraldusest ja tingimustest.
(9) Töövestluse viivad läbi personalitöötaja ja vahetu juht, struktuuriüksuse juht ning vajadusel vastava ala abilinnapea või linnapea käskkirjaga moodustatud komisjon.
(10) Konkursil osalejate taustauuringut võib teha kandidaadi nõusolekul või kandidaadi CV-s märgitud soovitajatega vesteldes.
(1) Kui ametiülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele vastab mitu kandidaati, koostatakse kandidaatidest paremusjärjestus. Paremusjärjestus vormistatakse kirjalikult.
(2) Valiku läbiviijad esitavad linnapeale teenistusse võtmise otsustamiseks ühe või mitu kandidaati või loobuvad kandidaadi esitamisest põhjusel, et ühegi kandidaadi haridus, töökogemus, teadmised ja oskused ei vastanud ametiülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral.
(3) Dokumendid kandidaadi ametikohale nimetamiseks valmistab ette personalitöötaja.
(4) Lõpliku otsuse kandidaadi ametisse nimetamiseks teeb linnapea.
(1) Personalitöötaja teavitab kirjalikku taas esitamist võimaldavas vormis konkursi lõpptulemusest konkursi võitnud isikut ja valituks mitteosutunud kandidaate otsuse tegemise päevale järgneva 14 kalendripäeva jooksul.
(2) Kandidaadil on õigus saada konkursikuulutuses märgitud kontaktisikult selgitusi ja põhjendusi värbamise ja valiku tegemise ning teda puudutavate otsuste kohta.
(1) Konkurss loetakse luhtunuks, kui:
1) sellel osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust;
2) ühegi kandidaadi haridus, töökogemus, teadmised ja oskused ei vastanud ametiülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, mis võimaldanuks tal teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil.
(2) Konkursi luhtumine otsustatakse kirjalikult 120 kalendripäeva jooksul pärast konkursil osalemiseks määratud tähtaja möödumist, otsus konkursi luhtumise kohta vormistatakse linnapea käskkirjaga. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole konkursi alusel ühtegi isikut teenistuskohale nimetatud, loetakse konkurss automaatselt luhtunuks.
(3) Linnapea võib 120 päeva jooksul konkursi luhtumise kohta tehtud otsuse tegemise kuupäevast arvates nimetada ametisse nõuetele vastava isiku ilma konkurssi korraldamata, kuulates ära ametikoha vahetu juhi või struktuuriüksuse juhi arvamuse. Kui isik osutub katseaja jooksul ebasobivaks, tuleb ametikoha täitmiseks korraldada uus konkurss.
(1) Värbamise ja valiku protsessis laekunud dokumendid registreerib personalitöötaja dokumendihaldussüsteemis Amphora vastavalt linnavalitsuse asjaajamiskorrale.
(2) Värbamise ja valiku käigus kandidaatide esitatud dokumente ja muid valiku- ja värbamisprotsessi käigustähtsust omavaid dokumente säilitatakse 3 aastat valiku lõppotsuse tegemisest.
(3) Konkursil osalejate andmeid ei avaldata teistele kandidaatidele ega isikutele, kes värbamis- ja valikuprotsessis ei osale.
Kehtetuks tunnistatakse
1) Pärnu Linnavalitsuse 03.06.2013 määrus nr 5 „Pärnu Linnavalitsuse teenistujate värbamise ja valiku kord“;
2) Paikuse Vallavalitsuse 11.04.2016 määrus nr 2 “Ametnike värbamise ja valiku kord”;
3) Audru Vallavalitsuse 06.05.2016 määrus nr 3 “Ametnike värbamise ja valiku kord”.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
← Tagasi _ Üles ↑
© Justiitsministeerium 2012
Riigi Teataja otsinguabi: 620 8148
Tagasiside: e-kiri

Litroenergy - Valgusallikas mis põleb üle 12 aasta elektrita :: Hinnavaatluse Foorumid
:: KKK :: otsing :: statistika :: kasutajate nimekiri :: kasutajate grupid :: registreeri
profiil :: lemmikud :: logi sisse, et näha oma privaatsõnumeid :: logi sisse
Uudised » Varia » Litroenergy - Valgusallikas mis põleb üle 12 aasta elektrita märgi kõik teemad loetuks
mine lehele 1, 2, 3, 4 järgmine
Hinnavaatlus :: m.hv.ee :: Foorum :: Uudised :: Ärifoorumid :: HV F1 ennustusvõistlus :: Pangalink :: Telekavad :: HV toote otsing
RIIULID PUHTAKS! Tasuta tarne ja soodsad hinnad 1A-s!
Samsung Galaxy A8 + tasuta kaasa virtuaalreaalsuse prillid Samsung Gear VR (2017) + pult 499 €
Hinnavaatluse 20. sünnipäeva tähistamine 27. jaanuaril Rock Cafe's - tule juubelit tähistama! 203 25581
12.12.2007 16:19 Litroenergy - Valgusallikas mis põleb üle 12 aasta elektrita
On loodud materjal, mis annab valgust järjest üle 12 aasta ilma mingi energiavajaduseta. Lisaks sellele maksab 11" leht seda vaid umbes 1$ ja seda annab kasutada ka värvimisel, kuna asi töötab ka mikroskoopilisel tasemel. Valgust saab ka erinevates toonides. Teadaolevalt on see kõige odavam/ohutum ja kestvam valgusallikas mis inimesed kunagi loonud on.
tagasi üles
Mingit teaduslikumat teksti ka selle kohta leidub?
ja seda annab kasutada ka värvimisel
Mis mõttes nagu?
Selles mõttes nagu http://www.glopaint.com/.
Aga midagi teaduslikku ... ega isegi normaalseid pilte ei leia googlega eriti küll. (ega ma väga ei pingutanud ka )
Niipalju kui ma näinud olen, siis "valgustada" sellega küll eriti ei kannata vist? Lihtsalt helendab, valgusjõud kui selline on suht väike ikka
Kommentaarid: 5 loe/lisa Kasutajad arvavad: :: 0 :: 1 :: 2
purexpure: Kui originaalteksti loed, siis: et saab neid valgustandvaid mikroosakesi ka värvi sisse segada
Aga nendega oleks suhteliselt huvitav katta toa seinad ja lagi
No ta peab ikka rohkem tegema kui helendama, sest seal räägitakse ikka tõsiselt asjade valgustamisest....
Edit: Teaduslikuma teksti kohapealt, et see uudis on nii uus, et sellest pole wikiski artiklit.
hexmex, ee see asi mille lingi sa andsid, on tavaline helendav materjal mis valgust saades alles helendab. Uudis aga räägib materjalist mis ilma valguse ega kuumuseta vms helendab.
võiks mingi pilt olla kus on see pimedas toas.
Mingi 10 tükki ühte tuppa panna on bling bling valgustus küll arvatavasti
Väiksemagabariidilised trei, frees ning keevitustööd. PS.
Kui see on tõsi siis võiks seda kasutada jalgrattaste raami peal nagu helkurina töötaks, aga küll mõni selle helendava ratta sult kuurist piista paneb
Link samuti teaduslikku juttu ei andnud, kuid kui see tõsi on ja see aastate jooksul rohkem arendatud saab - ehk erinetaes seadmetes ka kasutamama õppimist, võib maailma pidev kõrgenev saastamine ka väga aeglaselt suurenevale hulgale minna. Eks ootab, näeb. Ma vaatan et päris kena tugevus ka asjandusel.
ka mingi näidispilt http://www.freerepublic.com/focus/f-news/1937720/posts
Räägitakse ka masstootmise eesmärgist kui peamisest. Pmst... sõnatuks võtab. Selline, lihtne, odav ja väidetavalt ohutu ning tugev materjal....12 years.
Äkki on tegu radioaktiivset kiirgust andvate tuumade lõhustumisega
Alglingil on eraldi kirjas kohe, et valgus pole mingitki moodi toksiline ehk siis mingit radioaktiivsust seal pole.
Seda kasutatavat Galil automaadi sihikul, vähemalt miskit sarnast. Ega radioaktiivsus pea alati ohtlik olema, kõik oleneb kogusest.
Ei tea kui see 12 aastat läbi on siis on ta täiesti läbi või hakkab siis alles tuhmuma? Või varem?....
Njaa aastagi nii odava asjaga järjest valgust saada on hiigel näitaja juba.
No vaevalt ta nii intensiivne on, et lambipirni hakkab asendama.
Asi on nii uus ja lubab juba nii palju... Mõne aja pärast... Miks mitte?
See link on sellesama esimeses postis viidatud teksti all. Ja väidetavasti leiutaja firma veebiaadress. Võibolla see stuff tahabki enne helendama hakkamist valgust saada 15 minti
Ehk tegu siis tõesti "radioaktiivse" teemaga
Selle arendajad väidavad et tegu pole seal ei ohtliku ega radioaktiivse ainega.
Samas lubatakse selle helendamisvõimsust võrdse olevat 20W tavalise pirni omaga.
Savi need luumenid, 20 W hõõglambi valgustugevus on üsna konstantne suurus. Pigem on olulisem kui suure pindala pealt selle valguse saab, aga selle kohta infot?
aga lükkaks lae sellega üle ja hoiaks elektripealt kokku?
Mingi konks ikka on äkki? Kardan, et asi on üles haibitud, et head reklaami firmale teha...
Uudised » Varia » Litroenergy - Valgusallikas mis põleb üle 12 aasta elektrita mine lehele 1, 2, 3, 4 järgmine
näita foorumit: vali foorum Hinnavaatlus----------------ÜldfoorumArvutifirmade, sidefirmade, logistikafirmade ja tootjate foorumStartUp/ IT ettevõtluse foorum Andmeside ja kõneleviNaljakad juhtumised arvutimaailmastKasulikud näpunäitedMultimeedia- ja helifoorumHV üritusedSülearvutidTahvelarvutid ja e-lugeridMobiiltelefonid/ GPS seadmed / Muu tehnikaMac/AppleMicrosoft & MUG.eeFotograafiaServerid / Andmemassiivid / TulemüüridBitcoin ja muud krüptorahadSeadusega pahuksisHV kardisõitVaba Mikrofon Tarkvara----------------TarkvaraTurvalisusLinux & UNIXArvutimängude foorumKujundamineWWWProgrammeerimine Raud----------------ProtsessoridVideokaardid / Monitorid / TVKõvad kettadJahutusKast / Toide / CasemodTSI (TeeSeeIse)RauafoorumMängukonsoolid ja konsoolimängud Ärifoorumid----------------Ostuabi/hinnapäringArvutitehnika ja tarkvara müük/vahetusArvutitehnika ostSüle- ja tahvelarvutite müük/vahetusLisaseadmed ja varuosad süle- ja tahvelarvutiteleSüle-, tahvelarvutite ja lisaseadmete ostApple toodete ostu-müügifoorumMobiiltelefonide ja lisaseadmete ost/müük/vahetusFototehnika ost/müük/vahetusMängukonsoolide, lisaseadmete ja mängude ost/müük/vahetusVaria ja muu tehnika ost/müük/vahetusÄra Anda ehk kollektsionääride nurgakeTöövahendus Vaidlused----------------VõitlustannerParem HVKeelefoorum Administratiivsed foorumid----------------ArhiivÄrifoorumite arhiivUudisvihjed Uudised----------------Pealtkuulamine ja tsensuur, NSA, ACTA, CISPA, DMCA...Arvuti ja internetRiistvaraVariaÜlevaated, kasutajate hinnangudPressiteatedHinnavaatluse uudisedTarkvara ja arvutimängudEesti IT ja tehnikaalased uudisedMobiiltelefonid ja fototehnikaTraadita andmeside (WiFi, 4G, LTE-A, 5G)TurvalisusHinnad
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.

Õigusteave Võta meiega ühendust
Teave ja võimalused noortele kogu Euroopas.
Oled sa üliõpilane ja huvitatud praktikast välismaal?
Erasmus+ praktika võib olla suurepärane võimalus avardada oma maailmapilti ja koguda erialaseid teadmisi mõnes teises Euroopa riigis.
Haara võimalusest ja leia oma praktikakoht! Siin on mõned sammud täitmaks oma unistust:
Tee endale selgeks, missugust praktikat sa soovid. Tähelepanu, miinimumpraktika aeg on 8 nädalat.
Valmista ette korralik ja konkurentsivõimeline CV. Abi saad Europassi kodulehelt.
Võta ühendust organisatsiooniga, kus soovid praktika raames töötada.
Ära anna alla pärast esimest proovimist. Mõnikord onsul vaja kannatust ja jõudu, et leida parim praktikakoht.
Kui oled leidnud oma praktikakoha, peaksid ka ühendust võtma rahvusvahelise osakonnaga, mis tegeleb kõikide Erasmus+ programmidega sinu koduülikoolis, et kandideerida Erasmus+ stipendiumile (stipendiumi suurus oleneb valitud sihtriigist).
Erasmus+ praktika kohta leiad üldist informatsiooni SIIT.
Isiklik kogemus:
Mina, ma olen juuratudeng Viinist Austriast ja ma otsisin alternatiivseid praktikavõimalusi teistest riikidest 2014. aasta suveks. Ma teadsin juba, et tahan töötada mittetulundusühingus, mis töötab Euroopa Liidu teemadega ja varsti leidsingi Eesti Euroopa Liikumise. Saatsin oma avalduse ja CV ning sain peagi vastuse, kus tehti ettepanek intervjuuks Skype vahendusel. Õnneks minu kandidatuur rahuldati. See kogemus osutus suurepäraseks ja täitis oma eesmärki. See kogemus andis mulle perspektiivi ja selguse oma tulevikutee valimisel ning isiklikus võtmes oli see kogemus väga rikastav. Ma sain osa täiesti uuest kultuurist ja linnast, Tallinnast ning kohtusin paljude erinevate inimestega.
Ma kindlasti soovitan Erasmus+ praktikat iga kell! Mõnikord on hea ka kastist välja minna. Sa võid üllatuda selles, kui palju saad enda kohta teada kahe kuu jooksul.
Vajad eksperdi abi või nõuannet?
Üldine teave
Võta meiega ühendust
Euroopa Liidu algatus

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – Riigi Teataja
Üldine statistika
Kohtuistungi aja ja koha otsing
Kohtu-uudised
Kasutajanimi:
Minu RT võimaldab:
Tellida akte, kohtukokkuvõtteid ja õigusuudiseid e-postile
Sinu veebilehitsejal pole JavaScript tuge või on see välja lülitatud.
Täieliku funktsionaalsuse ja mugavama kasutuskogemuse tagamiseks soovitame võimalusel JavaScripti toe sisse lülitada.
Teksti suurus:
Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Väljaandja:
Teksti liik:
§ 1. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmine
Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses tehakse järgmised muudatused:
„(7) Õigustatud subjekt on kohustatud vara kompenseerimise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja kompenseerimismenetlus lõpetatakse. Kui õigustatud subjekt ei esita mõjuva põhjuseta kolme kuu jooksul pärast kompenseerimise otsuse kättesaamist rahandusministrile avaldust kompensatsiooni väljamaksmiseks tema näidatud pangakontole, siis lõpetab rahandusminister kompenseerimise menetluse ja tühistab kompenseerimise otsuse.”;
2) paragrahvi 16 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
„(31) Pärast 2013. aasta 31. detsembrit esitatakse vara tagastamise ja kompenseerimise otsuste kohta käivad andmed Rahandusministeeriumile rahandusministri määrusega kehtestatud vormis, korras ja tähtaegadel.”;
4) paragrahvi 17 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Järelevalvet vara tagastamise ja kompenseerimise üle teostab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras maavanem, kellel on õigus rakendada Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud abinõusid käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud erisusega. Rahandusministril on õigus teha maavanemale taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks.”;
5) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, teeb ta 90 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusaktidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja.”.
§ 2. Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse muutmine
Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14 lõike 11 teine ja kolmas lause jäetakse välja;
„(4) Rahandusminister võib kehtestada määrusega kompensatsiooni väljamaksmise korraldamiseks juhendeid ja vorme.”.
§ 3. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:
„(33) Teiste seadustega võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajale sätestada erisusi.”.
§ 4. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmine
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 11 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Alates 2014. aasta 1. jaanuarist kantakse riigimaa erastamisest laekuv raha, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud võlad ja kulud, Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi.”.
Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees
← Tagasi _ Üles ↑
© Justiitsministeerium 2012
Riigi Teataja otsinguabi: 620 8148
Tagasiside: e-kiri

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika! _ Terviseinfo
Terviseinfo elektroonne uudiskiri toob usaldusväärse info ja uudised tervisevaldkonnast otse Sinu postkasti.
Blogi / Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!
Ida-Virumaa meedia on viimasel ajal metadoonasendusravi teema aktiivselt üles võtnud ning vahendanud arvamusi, et teenus vajab ümberkorraldamist. Aeg-ajalt jõuavad ka mujale meediasse nii häiritud linnakodanike kui ka võimuesindajate pahameel narkomaanide ja nende abistamise teemal. Kas asub sõltlaste asendusravikeskus näiteks koolile-lasteaiale liiga lähedal ning kui see linnast välja viia, siis oleks hea muretu olla. Tegelikkuses tähendaks see hoopis kuritegevuse tõusu. Sama kinnitas Põhjarannikus avaldatud artiklis ka narkopolitsei esindaja Valdo Arula.
Iga sõltlane on tavaline inimene, kellel on oma suhtlusring, millest lähim on perekond. Erinevus teistest inimestest on see, et sõltlase elu kontrollivad teatud tegurid – olgu need siis kas hasartmängud, mõnuained, üleliigne sportimine, toit, seks või midagi muud. Sõltuvus on krooniline haigus, mis ägeneb ilma seda ravimata ning mis vajab õigeaegset ja asjakohast sekkumist, et ennetada või leevendada pöördumatuid tagajärgi.
Uimastisõltuvuse vähendamiseks elanikkonnas on kõige õigem ennetada ja vähendada üldist uimastitarvitamist, märgata uimasti(te) kasutamise sümptomeid võimalikult vara ning pakkuda abi sõltuvuste väljakujunemise ennetamiseks nendele, kes on juba uimasteid tarvitama hakanud. Tuginedes rahvusvahelistele tõenduspõhistele allikatele, võib väita, et edukas varajane märkamine vähendab oluliselt tervishoiuga seonduvaid kulutusi. Pakkudes opioidsõltuvusega inimestele ravi ja taastusabi, leevendame narkootikumide tarvitamisega seotud probleeme kogu ühiskonnas.
Sõltuvust opioididest (siia alla kuuluvad nt fentanüül ja heroiin) iseloomustab kogum erinevaid kognitiivseid, käitumuslikke ja psühholoogilisi tunnuseid – see ei kujune ilma regulaarse opioidide tarvitamiseta, kuid regulaarne tarvitamine üksi ei ole piisav sõltuvuse kujunemiseks. Sõltuvuse ravi ja taastusabi pakkumise peaeesmärk on vähendada narkootikume süstivate inimeste arvu ja vältida uute süstijate pealekasvu. Seega, aidates ühte inimest, aitame tegelikult päästa ka väga paljude teiste elusid ja saatuseid. Iga sõltlase ümber on suur võrgustik – kui langeb üks doominokivi, mõjutab see kogu võrgustikku.
Eestis võeti metadoon opioidsõltuvuse võõrutusravis kasutusele 1999. aastal Wismari haiglas. Metadooni kasutati võõrutusravis aastani 2001, peale mida hakati teostama metadoonil põhinevat pikaaegset asendusravi. Lisaks metadoonile kasutatakse opioidsõltuvusravis veel teisi preparaate nagu buprenorfiin, naltreksoon ning ka farmakoloogilist heroiini. Tuginedes teaduslikele andmetele, mis näitavad metadooni ja buprenorfiini efektiivsust opioidsõltuvuse asendusravis, on mõlemad ravimid lisatud Maailma Terviseorganisatsiooni hädavajalike ravimite näidisnimekirja (17th List of Essential Medicines of the World Health Organization).
Metadoonasendusravi osutavad ambulatoorse psühhiaatria tegevusluba omavad tervishoiuasutused Tallinnas, Ida-Virumaa linnades ning Tartus, kokku viis asutust. See arv on väiksem, kui tegelik vajadus oleks ning mitmetes piirkondades ei ole ravi tänaseni kättesaadav. Teenust rahastab Tervise Arengu Instituut rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 raames riigieelarvelistest vahenditest.
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ütleb: "Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim." Seega peaksime kõiki kodanikke kohtlema võrdväärselt. Oluline on muuta ühiskonna hoiakuid, eelarvamusi ja stereotüüpe nii sõltlaste kui toimivate kliinikute-ravikeskuste kohta, mitte aga soodustada ega oodata negatiivsete sündmuste teket. Sõltlased, kes saavad asendusravi, soovivad terveneda ja seda omal soovil ning meie ehk ühiskonna roll on toetada nende soovi muutuda ning võimaldada väärikat sotsialiseerumist. Asendusravikeskuses töötavad õed, arstid, sotsiaaltöötajad, psühholoogid – see väärtuslik meeskond on tähtsad koostööpartnerid sõltlaste jaoks nende tervisekäitumise muutmisel, kujundamisel ning elukvaliteedi parandamisel.
Augusti lõpus arutasid Jõhvi linnavolikogu liikmed, et metadoonasendusravi võiks teha kusagil mujal, ainult mitte linnas. Uurimistööd on selgitanud seoseid asendusravil olevate sõltlaste ja võimalike kuritegude vahel, samuti on võrreldud kuritegevust ümber asendusravikeskuste, haiglate ja kaupluste. Nende tulemused on näidanud, et kuritöö toimepanek on kõige tõenäolisem kaupluste ümber, mitte asendusravikeskuste läheduses. Rahvusvaheline kogemus kinnitab, et keskuse väljaviimine linnast ning seetõttu ravi muutmine vähem kättesaadavaks võib kaasa tuua kuritegevuse tõusu.
Euroopas on laialt levinud esmatasandi tervishoiu ehk perearsti ja -õe kaasatus sõltlaste ravis. Sõltlastel on lisaks sõltuvusele ka muid haigusi, mis vajavad järjepidevat ravi ja terviseseisundi kontrolli. Erinevate spetsialistide koostöö ning pakutavate teenuste süsteemsus on väga olulised. Narkootikumide tarvitamise ennetamiseks ning narkootikume tarvitanud inimeste tekitatud kahju piiramiseks, on vaja luua keskkond, mis ühelt poolt kujundab norme ja pakub teadmisi ning teisalt aitab sõltuvuses olevatel inimestel terveneda. Suurimaks takistuseks selle saavutamisel on inimeste eelarvamused.
Me kardame seda, mida me ei mõista ning hakkame selle vastu töötama, et ennast kaitsta. Seetõttu on oluline stereotüüpide muutmine ja ühiskonna valmisoleku kujundamine, mis on meie riigi eesmärk ning mille poole Tervise Arengu Instituut oma igapäevatöös püüdleb. Kõige esimeseks sammuks sellel teel on inimeste teadlikkuse tõstmine. Kerge on hukka mõista, palju keerulisem mõista! Kokkuvõttes võib öelda, et üheksa korda enne mõtle, siis ütle – oma teadmatusest ja eelarvamustest tehtud avaldused ei aita meil ühiskonda paremaks muuta.
Nimi (kohustuslik)
E-post (kohustuslik, aga ei näidata)
Vaata lisaks
Saada kiri: terviseinfo@tai.ee

Üldine statistika
Kohtuistungi aja ja koha otsing
Kohtu-uudised
Kasutajanimi:
Minu RT võimaldab:
Tellida akte, kohtukokkuvõtteid ja õigusuudiseid e-postile
Sinu veebilehitsejal pole JavaScript tuge või on see välja lülitatud.
Täieliku funktsionaalsuse ja mugavama kasutuskogemuse tagamiseks soovitame võimalusel JavaScripti toe sisse lülitada.
KOV määruste valdkondlik liigitus: Keskkond ja heakord → Jäätmekäitlus
Teksti suurus:
§ 1 Määruse reguleerimisala
§ 2 Mõisted
2 Jäätmete käitlemine
§ 3 Jäätmekäitluse üldnõuded
§ 4 Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused
§ 5 Jäätmete kogumine ja sortimine
§ 6 Jäätmeveo nõuded
§ 7 Jäätmemahutite tehnilised nõuded
§ 8 Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
3 Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed
§ 9 Loomsed jäätmed
§ 10 Ohtlikud jäätmed
§ 11 Pakendid ja pakendijäätmed
§ 12 Biolagunevad jäätmed
§ 15 Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed
§ 16 Probleemtoodete jäätmed
§ 17 Korraldatud jäätmeveo piirkond
5 Järelevalve ja vastutus
Väljaandja:
Teksti liik:
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 p 365, jäätmeseaduse § 71 lõike 1 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
(1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse Väike-Maarja valla (edaspidi valla) haldusterritooriumil.
(2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga tagada puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine vallas, vähendada tekkivate jäätmete koguseid ja soodustada jäätmete taaskasutamist.
(3) Jäätmehooldust korraldab ning järelevalvet valla haldusterritooriumil teostab vallavalitsus vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
(4) Eeskiri on kohustuslik kõigile valla territooriumil asuvatele või elavatele isikutele ning isikutele, kellele kuulub valla territooriumil kinnisasi, millel toimuvast tegevusest tekivad jäätmed.
Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, eeskätt kalmistu, aia- ja haljastusjäätmed ning toidujäätmed;
2) jäätmed on mistahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
3) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
4) jäätmejaam on suletud territoorium, kus võetakse vastu sorteeritud jäätmeid. Jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete liigid määrab vallavalitsus;
5) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
6) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi;
7) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
8) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
9) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming;
10) jäätmemahuti on 30-50liitrine jäätmekott, metallist või plastist 80-4500liitrine standartne, kaanega, tõstemehhanismiga haaratav ja kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse tühjendatav mahuti;
11) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;
12) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
13) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed, sealhulgas korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu-või äriruum;
14) jäätmevedaja on ettevõte, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas;
15) kogumisring on valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumine kindlaks määratud ajal ja kohtades;
17) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
18) metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest must- või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;
19) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
20) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses-, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;
21) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid;
22) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
23) pakendijäätmed on mistahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
24) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
25) segaolmejäätmed on olmejäätmete liigiti kogumisest üle jäänud jäätmed või nende sortimisjäägid;
26) suurjäätmed on jäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse;
27) teenustasu on jäätmete valdaja poolt jäätmevedajale makstav tasu osutatud teenuste eest;
28) tervishoiujäätmed on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed;
29) tootja on isik, kes:
30) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
31) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
32) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil.
33) tühisõit on vedaja poolt jäätmemahuti juurde tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmevaldajast sõltuval põhjusel jäätmeid ära vedada.
2. peatükk Jäätmete käitlemine
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada.
(2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlemismoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
(3) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist.
(4) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.
(5) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.
(6) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtted või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.
(7) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
(8) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit, pappi või biokilet.
(9) Jäätmevedajal on keelatud samaaegselt kokku korjata liigiti kogutud või sorteeritud eriliigilisi või eri materjalist pakendi- ja muid jäätmeid.
(10) Jäätmete, mille käitlemise korda ei ole käesoleva eeskirjaga eraldi kindlaks määratud, käitlemisel tuleb lähtuda muudest kehtivatest õigusaktidest.
Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
3) omama või rentima jäätmetekkekohas piisavas koguses eeskirja nõuetele vastavaid jäätmemahuteid;
4) hoidma mahuteid tervena ja puhtana. Mahutite hooldamine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
5) sõlmima kirjaliku lepingu ühise mahuti kasutamiseks, kui kasutatav jäätmemahuti asub teise haldaja territooriumil;
6) kokku koguma avalikul üritusel tekkinud jäätmed ja üle andma jäätmekäitlejale. Ürituse korraldaja on kohustatud tagama territooriumi korrastamise valla heakorraeeskirjas ettenähtud korras;
7) paigutama jäätmemahutid üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm). Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juurde peab nende lahtioleku ajal olema paigaldatud jäätmemahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja;
8) omama ülevaadet tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise ja lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.
(2) Jäätmete kogumisel tuleb need sortida ehk koguda liigiti selleks ettenähtud mahutitesse.
(3) Jäätmete äraveoni peab jäätmevaldaja tagama, et kogutud jäätmed ei lenduks laiali, ei saastaks pinnast ega õhku ja neid ei saaks laiali vedada loomad või linnud.
(4) Segaolmejäätmete jäätmemahutisse ei või panna:
1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
5) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit;
8) inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud jäätmeid;
9) probleemtooteid;
(5) Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.
(6) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta. Nende olemasolust, asukohtadest ning kogutavatest jäätmeliikidest teavitatakse valla infolehes ja kodulehel.
(7) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või lähimasse vastavat luba omavasse käitluskohta.
(8) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
3) ohtlikud jäätmed;
4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
6) probleemtooted ja nende jäätmed;
7) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid;
8) suurjäätmed;
(9) Suuremõõdulisi jäätmeid (suurjäätmed) ei või asetada jäätmemahutisse ega selle ümbrusesse vaid tuleb jäätmevaldajal üle anda jäätmekäitluskohta.
(10) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumispunktis (jäätmejaamas) või vallavalitsuse poolt määratud ajal korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringi peatuskohas, millest vallavalitsus teavitab vähemalt 2 nädalat enne kogumisringi läbiviimist.
(1) Jäätmeveo, välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja.
(2) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, kahjurite levikut ja haisu ning ümbruskonna reostamist.
(3) Paberi ja kartongi mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Mahuteid tühjendab ametiasutuse korraldamisel taaskasutusorganisatsioon.
(4) Jäätmete vedu elamumaalt ei tohi häirida öörahu (23.00 – 7.00). Jäätmete veol ei tohi rikkuda tervisekaitsenõudeid ning häid tavasid.
(5) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis või muul viisil, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
(1) Segaolmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
1) 30-50 liitriseid jäätmekotte koduses majapidamises ja kuni 150 liitriseid jäätmekotte avalikes kohtades ja ürituste korraldamisel;
2) metallist või plastist 80 – 4500 liitriseid standardseid kaanega ning haaratavaid mahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
3) kompaktoreid ehk elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m3 suurusi kogumismahuteid.
(2) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid.
(3) Üldkasutatavates kohtades ja jäätmejaamades kasutatavatel jäätmemahutitel peab olema jäätmeliigile vastav tähistus.
(4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.
(5) Kuni 800 liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele.
(6) Suuremad kui 800 liitrised mahutid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt.
(7) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse.
(8) Ühe kinnistu jäätmete kogumisel on lubatud kasutada jäätmevedaja poolt tarnitavaid kuni 50 l jäätmekotte. Jäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekotid tuleb paigutada aiaga piiratud territooriumil nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest.
(9) Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel:
1) elamus elab kuni 2 inimest;
2) biolagunevate jäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt eeskirja § 12 nõuetele;
3) taaskasutatavate jäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt eeskirja § 4 ja § 11 lõige 1 nõuetele;
4) jäätmekottide korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
(10) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
(1) Jäätmekäitluskoha (jäätmejaam, kompostimisväljak) tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmehoolduskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.
(2) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigustekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida territooriumi haldaja poolt.
(3) Jäätmehoolduskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
3. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed
Loomsed jäätmed tuleb üle anda käitlemiseks loomsete jäätmete käitlemise ettevõttele.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav isik.
(3) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“.
(4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised alalises kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.
(5) Ohtlike jäätmete konteinerid peavad olema suletavad ja lukustatavad.
(6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni, lenduvad ohtlikud ained tuleb paigutada spetsiaalsetesse selleks ette nähtud mahutitesse, millest on nende lendumine välistatud.
(7) Vald korraldab oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist jäätmejaamas või kogumisringi(de) ajal eelnevalt teavitatud vastuvõtukohtades ja nende üleandmist ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele v.a probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumine.
(8) Ettevõtted ja asutused peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele ja veenduma jäätmete vastuvõtja tegevuslitsentsi olemasolus.
(9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.
(2) Pakendiettevõtja on kohustatud korraldama oma kauba pakendijäätmete lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi kogumise igas oma kauba müügikohas või korraldama selle lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu. Pakendid peab vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohtadest teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.
(3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on üle 20 ruutmeetri.
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud teavitama pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohtadest ja tingimustest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega.
(5) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
(1) Kodumajapidamises kogutud aia- ja haljastusjäätmeid saavad eraisikud üle anda valla komposteerimisväljakule, vastavat jäätmeluba omavale kompostimisega tegelevale ettevõttele või kompostida oma kinnistul.
(2) Juriidilised isikud peavad oma biolagunevad jäätmed kompostima oma territooriumil või lepingu alusel üle andma vastavat jäätmeluba omavale kompostimisega tegelevale ettevõttele.
(3) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed ladustada tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ja sinna ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutamiskõlbmatuks.
(4) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(1) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu.
(2) Metallijäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale isikule või jäätmejaama.
(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti), mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks enam ei kasutata.
(2) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(3) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(4) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele.
(5) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed- eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
3) naftasaaduseid sisaldavad jäätmed- tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.
(6) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.
(7) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(8) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks.
(9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(1) Tervishoiujäätmed tuleb käidelda eraldi liikide kaupa järgmiselt:
1) teravad ja torkivad jäätmed – inimeste ja loomade tervishoiul tekkivad teravad ja torkivad jäätmed (näiteks süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jms) tuleb koguda ja pakkida tekkekohas tihedalt sulguva kaanega torkimiskindlatesse plastikanumatesse. Anumale tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Jäätmetega anum tuleb täita kipsiga ja käidelda olmejäätmetena või anda üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele;
2) nakkusohtlikud jäätmed, mis sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika protsessist ja patsientide ravist (näiteks Petri tassid, mis sisaldavad elusbaktereid ja/või viirusi, meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke, verine või niiske sidumismaterjal jne) tuleb autoklaavida või töödelda desinfitseeriva vahendiga ja käidelda kui olmejäätmeid või põletada vastavat luba omavas ettevõttes. Teravad esemed nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud autoklaavitakse torkekindlas nõus, mis täidetakse seejärel kipsiga ning käideldakse olmejäätmetena või antakse üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele;
3) ravimijäätmed- ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, hävitada tekkekohal (eelnevalt tuleb esitada taotlus Riigi Ravimiametile)
4) muud ohtlikud jäätmed v.a.ravimijäätmed (näiteks kemikaalid, patareid, elavhõbe jms) tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mida tuleb hoida sobivas ruumis ning anda seejärel üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(2) Tervishoiujäätmed tuleb hoida jäätmekäitlejale üleandmiseni asutuses selleks sobivas ruumis. Ruum peab olema soovitavalt ventileeritav ja lukustatav.
(1) Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) või neist tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmejaama või spetsialiseerunud kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(3) Mootorsõidukite, nende osade või rehvide tootja korraldab mootorsõidukite hooldamisel tekkinud kasutatud osade või vanarehvide kogumise ja edasise käitlemise oma toodetest tekkinud jäätmete osas.
(4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse või vanametalli kogumispunkti.
(5) Vanarehvid tuleb üle anda uute ostmisel kauplusse või rehviettevõtete poolt määratud kogumispunktidesse või jäätmejaama.
(6) Romusõidukite või kasutatud osade toimetamisel kogumiskohta või lammutuskotta tuleb vältida nende purunemist, mis takistaks hilisemat osade korduskasutamist ja materjalide taaskasutamist või tekitaks ohtu keskkonnale.
(7) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.
(8) PCB-sid sisaldavad seadmed antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.
4. peatükk Korraldatud jäätmevedu
Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja valdade haldusterritooriumid moodustavad ühise jäätmeveo piirkonna.
§ 18. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmevedu hõlmab kodumajapidamistes, ettevõtetes ja asutustes tekkinud segaolmejäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.
(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, kalmistutel, haljasaladel ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete regulaarne äravedu Väike-Maarja alevikus peab toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kõigis teistes alevikes ja külades peab segaolmejäätmete regulaarne äravedu toimuma vastavalt jäätmevaldaja vajadusele, kuid vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
(2) Ühismahuti kasutamine kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega jäätmevaldajate omavahelise kirjaliku kokkuleppe alusel.
(3) Jäätmemahuti suurus sõltub eramute ja kortermajade elanike arvust ja jäätmemahuti tühjendussagedusest.
(4) Ettevõtete jäätmemahuti suurus ja tühjendussagedus sõltub ettevõtte töötajate arvust ja tegevusalast, kuid jäätmemahuti tühjendamine ei tohi toimuda harvemini kui eeskirja § 19 lõikes 1 toodud sagedusele.
(5) Kümne ja enama korteriga elamu kaasomanikud peavad tagama segaolmejäätmete jäätmemahutite tühjendamise mitte harvemini kui üks kord kuus.
(6) Vallavalitsus võib lubada erandkorras jäätmevaldajal kasutada eeskirja §7 lõikes 9 toodud tingimuste täitmisel 30-50l jäätmekotti.
(7) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega.
§ 20. Jäätmevedaja leidmine ja ainuõiguse andmine
(1) MTÜ Roheline Paik korraldab käesoleva määruse §17 nimetatud korraldatud jäätmeveo piirkonnas jäätmevedaja leidmiseks konkursi/hanke vastavalt jäätmeseaduses ja volikogu poolt sätestatud tingimustel.
(2) Vallavalitsus annab konkursil/hankel MTÜ Roheline Paik poolt edukaks tunnistatud ettevõtjale vallavolikogu poolt määratud jäätmeliikide osas ja piirkonnas korraldatud jäätmete veoks ainuõiguse kuni 5 aastaks.
§ 21. Korraldatud jäätmeveoga liitumine
(1) Valla haldusterritooriumil loetakse kõik jäätmevaldajad neile kuuluvatel jäätmetekkekohtadel korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse saanud jäätmevedaja jäätmeloa kehtima hakkamisest.
(2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajad on kohustatud:
1) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid. Jäätmemahuti peab olema standartne ning jäätmevedajale tühjendatav;
2) andma tekkinud jäätmed jäätmevedajale üle vastavalt veograafikule;
3) täitma kõiki jäätmekäitluslepingu tingimusi;
4) hoidma puhtana jäätmemahuti ümbruse;
5) teavitama koheselt vallavalitsust muudatustest, mis mõjutavad jäätmete vedu (elukoha muutus, jäätmevaldaja muutus jms).
§ 22. Jäätmekäitluslepingud
(1) Jäätmevedaja sõlmib veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi.
(2) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.
(3) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevas eeskirjas ja jäätmeseaduses sätestatud nõuetest.
(4) Juhul, kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine vastavalt käesoleva määruse paragrahv 19 lõikes 1 sätestatud sagedusele.
(5) Juhul, kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik pole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, esitatakse talle jäätmevedaja poolt arve vastavalt minimaalsele jäätmeveo sagedusele ning minimaalsele mahuti suurusele. Lähtudes kinnistul elavate jäätmevaldajate arvust võib jäätmevedaja kooskõlastatult vallavalitsusega esitada arve vastavalt suurema mahuti suurusele või kahekordses määras.
§ 23. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(2) Vallavalitsus teeb otsuse jäätmevaldaja esitatud andmete põhjal jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks, eelnevalt kohapeal kontrollides, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
(3) Jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20.jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.
(4) Jäätmevaldaja, kes ei esita lõikes 3 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
(5) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine, kui mitteliitumise põhjused on muutunud.
§ 24. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse ennetähtaegne äravõtmine
(1) Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
1) jäätmevedaja ei ole sõlminud kümne tööpäeva jooksul MTÜ-ga Roheline Paik jäätmeveolepingut;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud jäätmeveo piirkonnas jäätmete vedamist 5 päeva jooksul alates hankedokumentides sätestatud tähtpäevast;
3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmetevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt 3 kuud pärast ainuõiguse kehtima hakkamist;
4) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või MTÜ Roheline Paik ja jäätmevedaja vahelist lepingut.
(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest MTÜ Roheline Paik, kes nõuab jäätmevedajalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada 10 tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest jäätmevedaja poolt.
5. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 25. Järelevalve ja vastutus
(1) Järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostavad vallavalitsuse poolt määratud ametiisikud ja keskkonnakaitseinspektori õigusi omavad isikud keskkonnajärelevalve seaduses, pakendiseaduses ning jäätmeseaduses sätestatud korras.
(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise omal kulul.
(4) Käesoleva eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuvälised menetlejad on vallavalitsus, politseiprefektuur ja Keskkonnainspektsioon.
(5) Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse rikkujat jäätmeseaduse paragrahvide 120-12611 ja pakendiseaduse paragrahvide 29-31 alusel.
§ 27. Määruse jõustumine
← Tagasi _ Üles ↑
© Justiitsministeerium 2012
Riigi Teataja otsinguabi: 620 8148
Tagasiside: e-kiri

suured tissid, kukk sõita, moodne, ffmm, petmine, rühm, neljakesi, koduperenaine, tool, tabel, kiik, swinger
hardcore sex, suured tissid, mini, tagant, kukk sõita, milf sex, moodne, ffmm, petmine, rühm, neljakesi, koduperenaine
tegelikkus, ilus tissid, sugu, suured tissid, cumshot, näo-, ema, sarvjas, tool, hõlvamine, kiirenema, levinud jalad
kuradi, hardcore sex, xxx, prillid, sugu, suured tissid, kontor sex, fuck, päevitunud, milf sex, pikad juuksed, kontsad
porn, brünett, dagfs, masturboida, soolo, kontor, sõrmestus, tool, seksikas, vaadates
Suurepärane Amatöör Mängima Pleasuring Ise Ed...
aastakäik, uhke, klassikaline, tool, the, pleasuring, ise, amatöör
porn, college girl, õpilane, võluv, ahvatlema, ülemeelik, toru, tasuta, lapsuke, süütu, 18 yo, 18yo
suuline, mmf, threesome, tool, tabel, köök, korrus, 3way, sukad, milf
suuline, mmf, punapea, threesome, tool, köök, 3way, sukad, milf, saggy
see, kahmama, striptiis, kirglik, kiusasid, meeleline, sukkpüksid, erootiline, aluspüksid, eemaldamine, tool, soolo masturbatsioon
joonisfilm, hentai, toon, anime, animafilm, seotud, tool, karistus, pärisorjus, õde
Mängimine Mängud Koos Minu Abielunaine Edasi ...
mängud, mängimine, naine, tool
cam, sugu, päraku-, tool, omatehtud, naine, amatöör, aasia, quick
Aasia Tüdruk Squirting Kõik Üle Pärit Tema Ti...
pritsimine, mahlane, aisankannattaja, esmakordne, esinemisproov, alasti, hoor, tüdruk, tüdruk nextdoor, kõrvalmajas, valamine, kodus valmistatud
perses, boss, kontor, tool, sekretär, amatöör
suur, cam, brünett, ilu, show, masturboida, riba, elama, mänguasi, tool, rind, seksikas
hardcore sex, prillid, lapsuke, suured tissid, mini, kontor sex, päevitunud, kukk sõita, milf sex, kõnekus pornstar, stiilne, pikad juuksed
kaamera, peidetud, aastakäik, fuck, klassikaline, tool
boss, clit, raseeritud, kontor, tool, augustamine, saksa, sukkpüksid, neelama, milf
tegelikkus, hardcore sex, ilus tissid, sugu, suured tissid, milf sex, cumshot, näo-, ema, sarvjas, tool, hõlvamine
saak, puuma, ratsutamine, koduperenaised, perse, hot ema, ema, ema, koduperenaine, naine, tool, omatehtud
porn, armas, tegelikkus, dagfs, diivan, hoor, cutie, nextdoor, esinemisproov, alasti, lits, tüdruk nextdoor
tool, blond, amatöör, hardcore
Tasuta Porno Suur Munn Ta Takes See Kõik Siss...
armas, hardcore sex, lapsuke, ilus tissid, ilus ass, closeup, stiilne, kontsad, suur kukk, riided, rühm, neljakesi
Asa Akira. Reaalne Suur O Juures 7th 8th Min
brünett, orgasm, lapsuke, suured tissid, ilus keha, kontor sex, hämmastav, ilus ass, päevitunud, pikad juuksed, kontsad, riided
melonid, rand, tittyfucking, suured tissid, nibud, füüsiline argpükse, massilist tissid, tool, piljard, rind, the, silikoon tisse
suured tissid, mini, tagant, kukk sõita, moodne, ffmm, petmine, rühm, neljakesi, koduperenaine, tool, tabel
kena, tüdruk, sugu, päraku-, tai, tool, ass fucked
webcam, suuline, kontor, ema, ema, tool, omatehtud
Abielluma Kuninganna Gets Perses Sisse The Pe...
kuradi, mofos, sugu, ilus keha, euroopa, hämmastav, päraku-, fuck, kukk sõita, raskem, tool, seksikas
Amatöör Abielunaine Suhuvõtmine Sitting Sisse...
väike, blowjob, lapsuke, väike, kodu, tool, tšehhi, blond, jana, cova
Porno Tüdruksõber Sõitma Edasi Top Cums Sees ...
brünett, hardcore sex, group sex, kinni panema, suured tissid, mini, kiisu, kukk sõita, seks, pidu, moodne, stiilne
Ilusad suured naised Küpsemad Naine Ja Younge...
lihav, rasv, kõvera, turske, tool, vene, busty, rasvane, cuming, hardcore
Emme Bating Tema Suur Kliitor Ja Tupp Edasi C...
vanaemad, matures, milfs, sõrmestus, tool, suur tupp, amatöör, hd videos, mature nl
noor, kunst, mänguasjad, teismeline, masturboida, emane sõbralik, veidrus, masturbation, tool, kinnismõte, lint, blond
voyeur, arst, tool, lateks, pärisorjus, meditsiiniline
Rasvane Puuritud Edasi A Bassein Chair, Tasut...
bbw, puuritud, bbc, big butts, must ja ebony, tool, piljard, väljas
vibraator, masturbation, tool, lühike, amatöör, karvane, sukad, lühikesed juuksed
ratsutamine, briti, dildo, tool, amatöör, paar
lapsuke, kontor, alandus, femdom, cfnm, tool, kinnismõte, footjob, smalltits, amatöör, sukad
kuradi, big butts, must ja ebony, must, tool, amatöör, paar
kiisu, sõrmestus, masturbation, dildo, tool, määrdunud, määrdunud rääkida
brünett, nice ass, tuss köniinsä, ees istudes, veidrus, mull tagumik, võrk, naistepesu, tätoveering, tool, bdsm, kinnismõte
pritsimine, orgasm, masturboida, punapea, kiisu, füüsiline argpükse, tool, sexy jalad, sõrmed, sukad, handjob, multiple orgasm
Sõrmekas Minu Seksikas Aasia Sõber Heather Va...
brünett, noor, kõhn, lapsuke, suured tissid, väike, sõrmestus, väike tissid, tool, kuum, näppudega, jalad
Armas Noor Brünett Teismeline Koos Suur Tissi...
mänguasjad, clit, kiisu, must, tool
Teismeline Perses Poolt Tema Sõber Edasi The ...
tüdruk, tool, filmitud
kukk, tibu, ratsutamine, tool, kuum, tegelikult
perses, sugu, seotud, kodu, tool, omatehtud, kinnismõte, amatöör, paar, teen
tema, sõbranna, tool, jalad
perses, tool, kuum, uskumatu, amatöör
perses, tüdruk, tool, amatöör
kuradi, keha, kahmama, täiuslik, tool, amatöör, computer
soolo, väike tissid, dildo, tool
pehmoporno, soolo, dildo, naerukoht, tool, pingul
teismeline, dildo, tool, väljas, aed, laundry
kuradi, haigutav, fuck, tool, omatehtud, haigutus, sõitma, paar
teismeline, sarvjas, tool, omatehtud, sõitma, paar
brünett, sugu, tool, omatehtud, seljas, amatöör, teen
brünett, noor, suur rind, pehmoporno, suured tissid, kontsad, masturbation, mänguasi, tool, busty, naine, teen
valge, suur türa, group sex, suur rind, blowjob, päraku-, cumshot, kontsad, must, tool, kinnismõte, jalad
Ilus Blond Tüdruk Sisse Mustanahaline Sukad E...
suur türa, suur rind, blowjob, päraku-, cumshot, must, tool, kinnismõte, jalad, blond, sukad, milf
masturbating, tüdruk, erootiline, tool, naine, chloe, amatöör, teen
tissid, kõva kurat, porn mudelid, nilpsama, suured tissid, kontor sex, koolitüdruk, juggs, pornstar, nagid, tool, kirjutuslaud
brünett, suured tissid, mini, kiisu, kukk sõita, seks, pidu, moodne, stiilne, perse, big ass, rühm
Suur Fuckable Keha, Pikk Juuksed, Pikk!
brünett, tegelikkus, kõhn, ilus tissid, sugu, suured tissid, kukk sõita, cumshot, näo-, pikad juuksed, ema, tool
hardcore sex, busty blond katya, nilpsama, suured tissid, lakkuda lakkuda ja mor lakkuda, kontor sex, koolitüdruk, pornstar, tool, kirjutuslaud, ühtne, pornstars
brünett, hardcore sex, suur dicks, nilpsama, suured tissid, ilus ass, päevitunud, kukk sõita, big ass, suur kukk, tool, ass lick
brünett, hardcore sex, group sex, tants, nilpsama, suured tissid, õrritama, mini, kiisu, kukk sõita, seks, pidu
kuradi, hardcore sex, anal sex, mofos, sugu, ilus keha, euroopa, hämmastav, päraku-, fuck, kukk sõita, cumshot
brünett, tegelikkus, hardcore sex, kõhn, ilus tissid, sugu, suured tissid, kukk sõita, milf sex, cumshot, näo-, pikad juuksed
hardcore sex, suured tissid, kukk sõita, milf sex, moodne, ffmm, petmine, rühm, neljakesi, koduperenaine, tool, tabel
kuradi, hardcore sex, nice ass, mofos, sugu, ilus keha, euroopa, hämmastav, päraku-, fuck, kukk sõita, raskem
blowjobs, suur türa, suur dicks, ratsutamine, blowjob, lapsuke, tool, sügav kõri, francesca, hot babes
võluv, mahlane, cutie, valatud, nextdoor, esinemisproov, sõber, sextape, väike, lits, tüdruk nextdoor, esimest korda
brünett, ühis, kolledž, college girl, õpilane, võluv, ahvatlev, collegegirl, lapsuke, leviku, 18 a, 18yo
striptiis, vilkuv, eelmäng, kiusasid, meeleline, õrritama, sukkpüksid, poseerib, erootiline, kirg, sõrmestus, naistepesu
brünett, lesbid, kraav, lesb, rihma-lesbi, lesbi, lez, lezbo, leviku, lesbian teen, sõrmestus, tool
kolledž, võluv, ahvatlema, collegegirl, lapsuke, 18 yo, 18yo, sõbranna, sõrmestus, teismelise, tool, pingul
brünett, ühis, kolledž, õpilane, võluv, ahvatlema, leviku, 18 a, 18yo, tihe tuss, sõrmestus, teismelise
ühis, kolledž, õpilane, imemine, ahvatlema, mahlane, ülemeelik, löök, blowjob, raske, lapsuke, süütu
kukk, kuradi, imemine, kõva kurat, mahlane, dogging, sperma, peksma, humping, pallid, kahmama, löök
imemine, sitapea, löök, ass fuck, buttfuck, buttfucking, blowjob, perse suhu, päraku-, analfuck, analtoy, tool
brünett, mänguasjad, vibraator, väljas, soolo, dildod, tohutu mänguasi, suur dildo, dildo, tool, soolo masturbatsioon, masin kuradi
ühis, õpilane, võluv, collegegirl, ülemeelik, lezzies, väljas, lapsuke, 18-aastane, 18 yo, 18yo, sõbranna
Luksus Perse Ja Karvane Tussu Sisse Minu Maja
kuradi, imemine, kõva kurat, vitt, orgasm, puuritud, peksma, humping, ratsutamine, sperma, löök, metsik
brünett, armas, mänguasjad, aisankannattaja, esmakordne, tüdruk nextdoor, esimest korda, kõrvalmajas, lapsuke, soolo, valamine, sõbranna
armas, võluv, aisankannattaja, hoor, cutie, valatud, nextdoor, sextape, hoe, kõrvalmajas, kontor, kodus valmistatud
tegelikkus, võluv, mahlane, hoor, cutie, valatud, alasti, lits, tüdruk nextdoor, esimest korda, hoe, valamine
armas, tegelikkus, võluv, mahlane, ülemeelik, hoor, esmakordne, cutie, lits, tüdruk nextdoor, hoe, cuty
armas, aisankannattaja, hoor, esmakordne, cutie, esinemisproov, sõber, sextape, lits, tüdruk nextdoor, eest, cuty
Ta Sits Edasi Tema Chair Ja Relax Kuigi Ta Wo...
aisankannattaja, cutie, paar sex, valatud, esinemisproov, tüdruk nextdoor, esimest korda, ära, kõrvalmajas, ja, valamine, perse
brünett, assfucking, sitapea, pärak, xxx, nahk, videod, buttfuck, buttfucking, lapsuke, perse suhu, eeslikeppimist
melonid, masturbating, xxx, videod, suured tissid, loomulik rind, hooters, loomulik, füüsiline argpükse, sõrmestus, massilist tissid, tool
gei, naast, twink, film, täis, sõber, barebacking, straight vs gay, kandma, biseksuaalne, rihma-mees, bisex
Seks Ja Suur Suhuvõtmine Edasi The Mustanahal...
see, klamber, löök, tittyjob, cumshot suus, kägiseb, tõmblev, andis juht, titty töö, keel, blowjob, nilpsama
alasti, titty töö, loomulik rind, hämmastav, nibud, hooters, loomulik, suur looduslik tissid, tool, busty, suur looduslik rind, koletis tissid
porn, suuseks, see, klamber, cumshot suus, tittyfucking, toru, tasuta, tõmblev, balllicking, tugjob, blowjob
imemine, peenis, cum suus, xxx, andmast, videod, tõmblev, kõri, titjob, cumshot tema suus, cum tema suu, lakub ball
see, kahmama, striptiis, kirglik, vilkuv, eelmäng, kiusasid, meeleline, õrritama, sukkpüksid, poseerib, stripper
see, kahmama, kirglik, vilkuv, kiusasid, meeleline, õrritama, sukkpüksid, stripper, erootiline, eemaldamine, tool
tissid, melonid, suur rind, masturbating, võlts tissid, sõrmestus, titty kuradi, tool, rind, busty, suur naturaltits, mega loomulik tissid
see, kahmama, kirglik, vilkuv, eelmäng, kiusasid, meeleline, õrritama, sukkpüksid, naistepesu, tool, absoluutselt
see, kahmama, striptiis, eelmäng, meeleline, õrritama, sukkpüksid, naistepesu, eemaldamine, tool, absoluutselt, flasher
see, kahmama, kirglik, eelmäng, kiusasid, poseerib, stripper, tool, soolo masturbatsioon, absoluutselt, alusrõivad, aluspesu
see, kahmama, striptiis, vilkuv, õrritama, sukkpüksid, stripper, erootiline, naistepesu, aluspüksid, tool, soolo masturbatsioon
kliitori, kahmama, clit, tuss söömine, tupp, magamistuba, sõrmestus, kobras, tool, pussylick, avatud tuss, suur türa
kliitori, tuss köniinsä, mida, ootamine, kontrollima, tupp, sõrmestus, kobras, tool, pussylick, tuss venitus, avatud tuss
brünett, saak, assfucking, sitapea, ass fuck, nahk, buttfuck, buttfucking, lapsuke, perse suhu, eeslikeppimist, päraku-
porn, ühis, õpilane, võluv, ahvatlev, mahlane, collegegirl, ratsutamine, videod, lapsuke, süütu, 18 a
college girl, õpilane, mahlane, ratsutamine, lapsuke, süütu, tihe tuss, dildo, tool, pingul, teen, 19-aastane
porn, kliitori, kahmama, tuss köniinsä, videod, clit, tuss söömine, tupp, magamistuba, sõrmestus, kobras, tool
alasti, silikoon, võlts tissid, titty töö, big naturals, hämmastav, loomulik, tool, rind, busty, suur looduslik rind, silikoon tisse
mahlane, lapsuke, süütu, 18-aastane, 18 yo, 18yo, sõbranna, väljaspool, dildod, tihe tuss, tool, natasha
tittyjob, võlts tissid, suured tissid, big naturals, loomulik, füüsiline argpükse, suur looduslik tissid, tool, busty, naturaltits, mega tissid, dildoing
brünett, saak, assfucking, sitapea, pärak, ass fuck, nahk, lapsuke, perse suhu, eeslikeppimist, päraku-, analfuck
brünett, assfucking, sitapea, ass fuck, nahk, buttfuck, buttfucking, lapsuke, perse suhu, eeslikeppimist, päraku-, perse
suuseks, see, klamber, tittyjob, cum suus, andmast, kägiseb, pääsukesed cum, balllicking, blowjob, 69, must
suuseks, see, klamber, cum suus, facefuck, cumshot tema suus, lakub ball, suckingcock, hammustada gag, titty töö, blowjob, pidada juhataja
kukk, kuradi, kõva kurat, vitt, dogging, sperma, humping, läbitungiv, tupp, doggy style, tool, vene
see, kahmama, striptiis, kirglik, vilkuv, eelmäng, meeleline, õrritama, poseerib, stripper, erootiline, kirg
kukk, kuradi, doggystyle, orgasm, puuritud, kliitori, dogging, sperma, kahmama, ratsutamine, peenis, clit
suur rind, alasti, tittyfucking, võlts tissid, titty töö, loomulik rind, hämmastav, titty kuradi, massilist tissid, suur looduslik tissid, tool, busty
brünett, kolledž, college girl, õpilane, ahvatlema, ahvatlev, tightpussy, mahlane, collegegirl, ülemeelik, süütu, leviku
masturbating, silikoon, tittyfucking, võlts tissid, big naturals, loomulik rind, sõrmestus, juggs, tool, rind, rinnad, hugetits
see, kahmama, striptiis, eelmäng, meeleline, sukkpüksid, kirg, tool, soolo masturbatsioon, absoluutselt, flasher, tapja
kolledž, college girl, tightpussy, collegegirl, ülemeelik, lapsuke, sõbranna, väljaspool, dildod, tihe tuss, tool, natasha
jaapani, striptiis, eksootiline, kiusasid, oriental, etniline, riba, õrritama, jaapan, seks, tool, klaas
see, kahmama, vilkuv, eelmäng, kiusasid, sukkpüksid, poseerib, stripper, aluspüksid, tool, absoluutselt, flasher
kuradi, orgasm, cum, töötlemata, sperma, peksma, pallid, peenis, läbitungiv, sperma, peenis, metsik
kuradi, kõva kurat, doggystyle, orgasm, mahlane, dogging, töötlemata, jizz, humping, kahmama, peenis, ratsutamine
perses, tentacles, tüdruk, joonisfilm, hentai, toon, anime, animafilm, tool, tiedup, robot
kliitori, mida, ootamine, clit, kontrollima, tuss söömine, tupp, sõrmestus, tool, pussylick, laku, avatud tuss
imemine, suuseks, cum suus, tittyfucking, andis juht, titjob, pääsukesed cum, balllicking, givehead, blowjob, nilpsama, 69
see, kahmama, vilkuv, eelmäng, kiusasid, meeleline, õrritama, sukkpüksid, poseerib, stripper, erootiline, kirg
mänguasjad, vibraator, ratsutamine, solo girl, sisestamise, soolo, tohutu mänguasi, dildo, tool, masin kuradi, masturbation soolo, machinefucking
imemine, suuseks, see, klamber, peenis, tittyjob, cum suus, facefuck, cumshot tema suus, lakub ball, suckingcock, tugjob
melonid, suur rind, alasti, tittyfucking, võlts tissid, hämmastav, loomulik, tool, busty, big natural, koputid, silikoon tisse
tissid, alasti, tittyfucking, võlts tissid, suured tissid, hämmastav, hooters, loomulik, füüsiline argpükse, suur looduslik tissid, tool, rind
porn, kolledž, õpilane, võluv, ahvatlema, ahvatlev, videod, lapsuke, 18 a, 18yo, väljaspool, dildod
kuradi, orgasm, cum, koos, töötlemata, pallid, peenis, sperma, metsik, magus, tool, misjonär
mänguasjad, masturbating, solo girl, tõmblev, kiusasid, wanking, lapsuke, soolo, õrritama, sõrmestus, dildo, sarvjas
kolledž, ahvatlema, mahlane, collegegirl, lapsuke, süütu, 18 a, 18 yo, 18yo, väljaspool, dildod, tihe tuss
kirglik, vilkuv, mida, nahk, kontrollima, tolvan, õrritama, stripper, naistepesu, aluspüksid, eemaldamine, tool
porn, kolledž, college girl, ahvatlema, tightpussy, mahlane, collegegirl, ülemeelik, ratsutamine, toru, tasuta, süütu
suur rind, alasti, tittyjob, tittyfucking, hämmastav, hooters, füüsiline argpükse, tool, rind, busty, naturaltits, big natural
tuss köniinsä, mida, ootamine, kontrollima, tupp, sõrmestus, kobras, tool, avatud tuss, suur türa, venitus pussy, suur tupp
Perse Seks Koos Suur Prohmakas Tume Haired Mu...
brünett, saak, sitapea, ass fuck, nahk, buttfucking, eeslikeppimist, päraku-, analfuck, perse, tool, koni
kukk, kõva kurat, vitt, orgasm, cum, see, puuritud, kliitori, töötlemata, peksma, pallid, peenis
striptiis, vilkuv, mida, eelmäng, nahk, kontrollima, kiusasid, tolvan, meeleline, õrritama, sukkpüksid, poseerib
brünett, saak, sitapea, pärak, ass fuck, nahk, lapsuke, perse suhu, päraku-, analfuck, perse, tool
porn, kliitori, kahmama, tuss köniinsä, videod, tuss söömine, tupp, magamistuba, sõrmestus, kobras, tool, pussylick
kolledž, college girl, võluv, ahvatlev, mahlane, collegegirl, ülemeelik, kontrollima, sõbranna, masturbation, tool, pingul
kolledž, õpilane, võluv, ahvatlema, mahlane, ülemeelik, sõbranna, väljaspool, dildod, tool, pingul, natasha
college girl, võluv, ahvatlema, ahvatlev, tightpussy, collegegirl, ülemeelik, kontrollima, sõbranna, tihe tuss, masturbation, tool
kliitori, kahmama, tuss köniinsä, clit, tuss söömine, tupp, magamistuba, sõrmestus, kobras, tool, pussylick, laku
õpilane, võluv, ahvatlema, ahvatlev, mahlane, collegegirl, ülemeelik, kontrollima, tihe tuss, masturbation, tool, pingul
kliitori, kahmama, tuss köniinsä, clit, tuss söömine, tupp, magamistuba, sõrmestus, tool, pussylick, laku, tuss venitus
kolledž, õpilane, ahvatlema, tightpussy, collegegirl, ülemeelik, süütu, sõbranna, väljaspool, dildod, tihe tuss, tool
kolledž, õpilane, võluv, ahvatlema, ahvatlev, tightpussy, collegegirl, ülemeelik, ratsutamine, süütu, sõbranna, tihe tuss
brünett, saak, sitapea, pärak, nahk, buttfuck, päraku-, tool, koni, analfist, analcreampie, perse
see, klamber, tittyjob, cum suus, andis juht, throatfucked, lakub ball, titty töö, blowjob, 69, cum neelama, titty kuradi
film, täis, tool, super
kliitori, kahmama, tuss köniinsä, clit, magamistuba, sõrmestus, tool, laku, tuss venitus, avatud tuss, venitus pussy, suur tupp
kolledž, college girl, ahvatlema, tightpussy, mahlane, collegegirl, ülemeelik, ratsutamine, süütu, tihe tuss, dildo, tool
college girl, õpilane, võluv, ahvatlema, ahvatlev, tightpussy, süütu, sõbranna, väljaspool, dildod, tool, natasha
kolledž, õpilane, võluv, ahvatlema, tightpussy, collegegirl, ratsutamine, tihe tuss, dildo, tool
brünett, nahk, buttfuck, perse suhu, eeslikeppimist, päraku-, perse, tool, atm, perse, analfinger, põrutasin
kõva kurat, sperma, cum suus, mida, ootamine, kontrollima, cum tema suu, pääsukesed cum, doggy style, cumshot, sõrmestus, tool
kukk, peenis, tittyfucking, kägiseb, cumshot tema suus, suckingcock, givehead, kõhn, kahvatu, kontor, tool, kirjutuslaud
college girl, õpilane, võluv, ahvatlema, ahvatlev, tightpussy, mahlane, ülemeelik, ratsutamine, süütu, sõbranna, tihe tuss
kahmama, tuss köniinsä, clit, tuss söömine, tupp, magamistuba, sõrmestus, kobras, tool, pussylick, laku, tuss venitus
õpilane, võluv, ahvatlema, ahvatlev, tightpussy, collegegirl, ootamine, süütu, green, sõbranna, masturbation, tool
striptiis, kirglik, vilkuv, mida, eelmäng, nahk, kontrollima, kiusasid, tolvan, õrritama, poseerib, stripper
kolledž, ahvatlema, ahvatlev, tightpussy, mahlane, ülemeelik, süütu, väljaspool, dildod, tihe tuss, tool, pingul
striptiis, kirglik, vilkuv, mida, eelmäng, nahk, kontrollima, kiusasid, tolvan, meeleline, poseerib, erootiline
kolledž, college girl, ahvatlema, ahvatlev, tightpussy, mahlane, ratsutamine, lapsuke, 18-aastane, sõbranna, tihe tuss, dildo
kliitori, tuss köniinsä, mida, ootamine, clit, kontrollima, tupp, sõrmestus, kobras, tool, pussylick, tuss venitus
film, täis, teenie, tool, super
mahlane, aisankannattaja, esmakordne, paar sex, valatud, nextdoor, hoe, cuty, sugu, valamine, kodus valmistatud, sex tape
tegelikkus, võluv, mahlane, aisankannattaja, hoor, esmakordne, paar sex, valatud, alasti, lits, esimest korda, hoe
jaapani, aastakäik, klassikaline, seks, tool, klaas
lapsuke, aastakäik, klassikaline, tool
armas, kuradi, mahlane, hoor, esmakordne, paar sex, valatud, nextdoor, alasti, sõber, sextape, lits
perses, aastakäik, klassikaline, koduperenaine, tool, alexis, desperate
aastakäik, klassikaline, tool
Avalik Suhuvõtmine (883)
Domineeriv Mees (774)
Elektriseeritud (867)
Günekoloogi Tool (137)
Günekoloogiline Läbivaatus (8848)
Hüpnotiseeritud (411)
Ilusad Suured Naised- Armuke (12)
Ilusad Suured Naised- Lesbid (487)
Jaapani Koolitüdruk (720)
Jaapani Masturbeerimine (182)
Jalge Alla Sõtkumine (1799)
Juhtmetega Tussu (119)
Juhuslikud Tutvused (8614)
Juustest Tõmbamine (2382)
Kahekordene Suhuvõtmine (5386)
Kahekordne Sisenemine (47960)
Karvane Amatöör (687)
Karvase Tussu Lakkumine (7219)
Karvased Käsivarred (38)
Klambritega Piinamine (1090)
Kolmekordne Sisenemine (528)
Kondoomi Mäng (8)
Kostüümides Mängud (1923)
Käsitöö Kogumik (110)
Küpsemad Amatöörid (8820)
Küpsemad Asiaadid (578)
Küpsemad Swingijad (75)
Lotendavad Rinnad (78)
Lõuna Kalifornia (82)
Lühikeste Juustega (1373)
Mees Mitme Naisega (174)
Mumifitseerimine (18)
Mõlaga Peksmine (356)
Nelja Sõrmega (71)
Paistetanud Tussu (651)
Pihkupeksmiselt Tabatud (530)
Pikkade Säärtega (819)
Piluga Püksikud (387)
Purjus Seksorgia (110)
Pursete Kogumik (255)
Puuvillased Aluspüksid (1255)
Püksikute Nuusutamine (80)
Raamatukoguhoidja (909)
Rassidevaheline Abielunaine (376)
Rektaalne Läbivaatus (410)
Riidest Lahtivõtmine (7153)
Riietes Naine Paljaste Meestega (24367)
Riietes Pissimine (328)
Riista Rõngas (46)
Rippuvad Rinnad (729)
Räpased Näkkutulemised (9154)
Seemnepursete Kogumik (2425)
Sperma Hõõrumine (755)
Sperma Püksikutel (34)
Sperma Riietel (16)
Spermased Püksikud (74)
Sportlikud Tüdrukud (9380)
Suured Loomulikd Rinnad (20399)
Swingijatest Abielunaised (12)
Teismelised Masturbeerivad (2634)
Treileri Tüdruk (587)
Täidlane Teismeline (4132)
Tõmmud Jalad (91)
Tüdruk Kepib Kutti (526)
Vanad Mehed Ja Teismelised (25103)
Veega Sadomaso Ja Sidumine (64)
Väljapressimine (167)
Värvitud Juuksed (43)
Mitte midagi avastatud
Ainult õiguslik tasuta tool seks videod jaoks sa rõõm.

Kliendisuhete osakond
Palun täitke alljärgnev vorm ning teeme Teile sobiva pakkumise.
Enne ärasaatmist palun kontrollige Teie poolt sisestatud kontaktandmete õigsust.
Kaupade vedu mureks? See on meie töö, aitame.
Tarnime kaupu Euroopa tehastest vene klientide lattu või ehitusplatsile (door-to-door tarne tüüp) koos tollivormistusega.
Hästitoimiv transpordiskeem võimaldab tarnida nii suuri, kuid ka väikseid tellimusi - alates 1 kaubaalust. Tänu täpsele ajakavale saate oma kauba täpselt kindlaksmääratud aja jooksul.
Meie lao territooriumil on raudteed - on võimalik kasutada raudtee vaguneid kaupade vastuvõtmiseks ja saatmiseks.
MEIE TEENUSED
Me pakume kolmanda osapoole logistika (3PL) teenust. Tarnime kaupu Euroopa tehastest vene klientide lattu või ehitusplatsile (door-to-door tarne tüüp) koos tollivormistusega – tarnetingimused Incoterms 2010 DDP.
Tolliagenditeenuseid, mis hõlmavad endas kõike alates deklaratsioonide trükkimisest kuni tollivormistuseni Eestis ja teistes EL riikides.
Kaupade tarne on teostaud erineva transpordiga sõltuvalt kauba tüübist, laadimiskohast ning kliendi nõuetest tarneaja ja hinna kohta. Praegu kasutame järgmist transporti:
mere- ja raudtee konteinerid;
raudtee vagunid;
prahitud laevad.
Tarnime grupikaupa erinevatest allalaadimiskohtadest.
Väikeste tellimuste tarne
Võime pakkuda nii täiskoormate kui ka osakoormate transporti (alates 1 kaubaalust).
Kaupade ladustamine ja konsolideerimine.
Packdale Logistic OÜ, mis oli asutatud aastal 1996, töötab logistika valdkonnas. Tänu selle aja jooksul omandatud kogemustele, oskustele ja teadmistele, me võime teile pakkuda laia valikut logistikateenuseid: kaupade tarne Euroopa Liidust Venemaale, tolliladu ja tolliagendi teenused Eestis ja Euroopa Liidus, ladustamisteenused, kaupade konsolideerimine, vene saematerjalide eksport Euroopa Liitu.
Meie töötajad
Aadress: Rahu 4a, 21003 Narva, Ida-Virumaa, Eesti ‎

Üldine statistika
Kohtuistungi aja ja koha otsing
Kohtu-uudised
Kasutajanimi:
Minu RT võimaldab:
Tellida akte, kohtukokkuvõtteid ja õigusuudiseid e-postile
Sinu veebilehitsejal pole JavaScript tuge või on see välja lülitatud.
Täieliku funktsionaalsuse ja mugavama kasutuskogemuse tagamiseks soovitame võimalusel JavaScripti toe sisse lülitada.
Teksti suurus:
Väljaandja:
Teksti liik:
Riigikogu otsustab:
Kiita heaks Vabariigi Valitsuse ettevalmistatud Eesti infopoliitika põhialused.
I. SISSEJUHATUS
1. Infopoliitika on riigi halduspoliitika osa, mis kajastab riigi toimimise põhimõtteid infoühiskonna loomisel, kiirete tehnoloogiliste muudatuste ajajärgul riigi tähelepanu alla jäävaid valdkondi ning nende reguleerimise mehhanisme. Riiklik infopoliitika võtab arvesse valitsuse poolt taotletavaid eesmärke teiste eluvaldkondade reguleerimisel ning näitab uudseid võimalusi lahenduste pakkumisel nende valdkondade kitsaskohtades.
2. Riikliku infopoliitika kujundamisel töötatakse käesolevatest riikliku infopoliitika põhialustest lähtudes välja infoühiskonna rajamise raamkava, mille alusel valitsusasutused esitavad Vabariigi Valitsusele igal aastal konkreetsed ettepanekud (koos ajakava, finantseerimisallikate ja vastutajate äranäitamisega) infopoliitika teostamiseks järgmisel aastal.
3. Riikliku infopoliitika põhialused on dokument, mis kirjeldab ühiskonnas jagatud väärtusi ja mille põhjal on võimalik teha halduspoliitilisi otsuseid, aitamaks kaasa infoühiskonna kujunemisele. Saanud heakskiidu erinevatelt poliitilistelt jõududelt, tagab see riigi ja ühiskonna stabiilse liikumise infoühiskonna poole.
II. INFOÜHISKOND JA RIIGI SEKKUMISE SFÄÄRID
4. Infoühiskond on kõikehõlmav mõiste. See haarab kogu sotsiaalset reaalsust, milles me elame. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma.
5. Infoühiskond mõtestab uuesti lahti meie riigi geograafilise paiknemise iseärasustest tulenevad arengujooned, vähendades kaugusi nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotades äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Tegeledes intensiivselt infoühiskonna rajamisega, astume me ühte sammu Euroopa arenguga.
6. Infoühiskonna globaalse tähtsuse ja eelolevate muudatuste olulisuse tõttu on kõik riigid võtnud endale selgepiirilise rolli infoühiskonna kujundamisel. Arvestades nii Eesti riigi piiratud majanduslikke võimalusi kui ka üldist detsentraliseeritud lähenemise printsiipi, väljendub Eesti riigi roll infoühiskonna rajamisel infoühiskonna kesksete põhimõtete tutvustamises ning nende lahtimõtestamises oma praktilise tegevuse kaudu.
7. Sarnaselt Euroopa Liidu poolt heakskiidetud infoühiskonna rajamise kontseptsiooniga hõlmab riigi tähelepanu nii avalikku kui ka erasektorit. Riigi infopoliitika raamkava väljatöötamisel keskendutakse neljale valdkonnale:
Riigi ja kodaniku vahelise suhtluse kujundamine
III. EESMÄRGID, MIDA SOOVITAKSE SAAVUTADA; PROBLEEMID, MIDA SOOVITAKSE VÄLTIDA
8. Vabariigi Valitsuse infopoliitilise tegevuse kõige üldisemaks eesmärgiks on tänapäevase infoühiskonna ning sellele vastava kodanikele suunatud teenindava ja osavõtliku riigi kujundamine.
9. Selle eesmärgi nimel näeb Vabariigi Valitsus ette infopoliitika väljatöötamise, mis
aitab kaasa konkurentsivõimelise majanduse loomisele, eriti demonopoliseerimise, omandireformi kiirendamise, niisamuti elektroonse kaubanduse ning panganduse arendamise teel,
soodustab eesti keele ja kultuuri arengut ning arvestab ühtlasi kultuurilisest mitmekesisusest tulenevaid väärtusi,
aitab kaasa infotehnoloogia arengust tulenevale riigikaitse moderniseerimisele ja tõhustamisele.
10. Infopoliitika elluviimine peab soodustama eraettevõtluse uutele vormidele sobiva ja stabiilse ettevõtluskeskkonna loomist ning vähendama bürokraatlikke tõkkeid ja eraldusjooni. Lõppkokkuvõttes on infopoliitika eesmärgiks üldise heaolu tõusule kaasaaitamine.
11. Vabariigi Valitsus järgib põhimõtet, et Eestis kui väga väikeses riigis on võimalik ja tuleb vältida «inforikaste» ja «infovaeste» regioonide või kogukondade kujunemist.
12. Oma infopoliitika väljatöötamisel lähtub Vabariigi Valitsus Eesti rahva ja riigi vajadustest ning teiste riikide kogemustest. Üheks eesmärgiks on ühtlustada Eesti areng teiste riikide infoühiskonna arendamisel tehtava tööga, aidates nõnda kaasa Eesti integreerumisele arenenud riikide perre.
IV. VAHENDID, MIDA KASUTATAKSE ERASFÄÄRILE SUUNATUD TEGEVUSES
13. Tegelik infoühiskond saab areneda ainult altpoolt tuleva initsiatiivi kaudu. Selle toetamiseks peab riik infoühiskonna rajamisel põhjalikult tegelema erasfääri huve kajastava seadusandliku baasi loomisega.
14. Eestis tuleb peatähelepanu pöörata infotehnoloogia rakendusproblemaatikale, sest juba praegu on tehnoloogia arengust tulenevad võimalused palju suuremad, kui neid kasutatakse. Infotehnoloogia rakenduslike lahenduste väljatöötamisel asetatakse keskne rõhk Eesti inimressursside kasutamisele.
15. Turumajanduse tingimustes ning riigi sekkumise ulatuse üldise vähendamise sihti silmas pidades on riigil põhiliselt kaks hooba ühiskonna tegevuse mõjutamiseks: seadusandlus ja maksusoodustused. Lisaks neile võib riik eraettevõtja riski vähendamise nimel ning infrastruktuuri tehtavate investeeringute motiveerimiseks kasutada teisi valitsuse poolt heakskiidetud majanduspoliitika vahendeid.
V. SEADUSANDLUS
16. Õigusriigi põhimõtete kohaselt toimub riigivalitsemine ja ühiskonnaelu erinevate valdkondade reguleerimine õigusaktide kaudu. Et infoühiskonna mõiste ja selle sisu on alles arenemisjärgus, ei ole võimalik koostada vajalike seadusandlike aktide lõplikku nimekirja. Küll aga on võimalik kavandada neid õigusakte, mis Eestil võimaliku liitumise korral Euroopa Liiduga tuleb kas ette valmistada või kooskõlla viia.
17. Samal ajal on vaja luua efektiivse reageerimise mehhanism nende õiguslike probleemide lahendamiseks, mis lähitulevikus Eesti ette kerkivad. Infoühiskonna arengu seisukohalt on oluline, et õigusloome puudujääkidest tekkinud tühimikud kaotatakse võimalikult kiiresti, sest see tõstab oluliselt Eesti arengu kiirust liikumisel infoühiskonna poole, tagab Eesti majanduse konkurentsivõime ja lõppresultaadina viib inimeste heaolu tõusule.
18. Kogu loodav regulatiivne raamistik peab olema selge ja loogiline ning tagama õigusloome arengu stabiilsuse. Riigi tähelepanu all on tasakaalu hoidmine informatsioonivabaduse ning era- ja avalike huvide kaitse, samuti tarbijakaitse vahel.
19. Konkreetsed tegevussuunad infoühiskonda kujundava õigusloome arendamisel jagunevad kahte gruppi:
19.1. Konkurentsile avatud majandusliku keskkonna loomine, sealhulgas:
olemasolevate monopolide lõhkumine ning uute monopolide tekke vältimine Euroopa lepingu § 65 ja 6. Ühisdeklaratsiooni tähtaegse rakendamise teel
intellektuaalse omandi kaitse tagamine, eriti kaabeltelevisioonis ja võitluses igat liiki andme- ja multimeediakandjate piraatkoopiate müügi, levitamise ja kasutamisega.
19.1.1. Erasektor kui majanduse juhtiv jõud ja ekspertiisi allikas tuleb aktiivselt kaasata õigusaktide väljatöötamisse ja standardimisse. Ühtlasi tuleb Eestil ära kasutada oma eripära üleminekuühiskonnana.
19.2. Sotsiaalsete suhete reguleerimine.
19.2.1. Üks keskseid sotsiaalseid küsimusi on kõikehaaravate infoteenustega seonduvate põhimõtete vastuvõtmine ning järkjärguline elluviimine, et lõppkokkuvõttes tagada:
kõigile võrdne, geograafilisest asukohast sõltumatu ja mõistliku tasu eest juurdepääs sidevahenditele;
kõigile pidev ja kvaliteetne sideteenus.
19.2.2. Infotehnoloogia kasutusvõimaluste pideva laienemise tõttu peavad alati olema päevakorras indiviidi privaatsus ja andmete turvalisus. Nende tagamiseks tuleb välja arendada pidevalt täiustuv tegus õiguslik mehhanism.
19.2.3. Seadusandlust on vaja järjepidevalt moderniseerida, vähendamaks paberliku asjaajamise osakaalu elektroonilise ees.
20. Infoühiskonna kujundamisel ja selle arengu suunamisel rakendab Eesti riik maksusoodustusi põhimõttel: võtmetähtsusega tulevikuinvesteeringud on maksuvabad või saavad maksusoodustusi.
21. Maksusoodustuste eesmärk on majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine infotöötluse ja -vahetuse tõhustamise teel.
22. Ettevõtteid tuleb motiveerida investeerima uurimis- ning arendustegevusse, rõhu asetusega rakendusuuringute toetamisele ning informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmisele.
23. Riik näitab oma toetust elektroonilist «kirjaoskust» edendavale täienduskoolitusele, sealhulgas asjakohase kirjanduse publitseerimisele neid valdkondi puudutavate maksumäärade korrigeerimise kaudu.
VII. VAHENDID, MIDA KASUTATAKSE AVALIKULE SEKTORILE SUUNATUD TEGEVUSES
24. Avaliku sektori ja eelkõige riigi enda arengu tagamine kuulub lahutamatult infoühiskonna rajamise juurde. Keskne roll selles valdkonnas kuulub Vabariigi Valitsusele. See väljendub infoühiskonna kujundamisele suunatud sihikindlas ja koordineeritud tegevuses, riigi arenguperspektiivide analüüsimises ning nende analüüside tulemuste kasutamises tulevaste arengukavade koostamisel.
25. Riik tagab põhiseaduse päraste informatsiooni avatuse põhimõtete järgimise. Riigi otsene kohustus on informatsiooni vaba liikumise tagamine, mis tähendab ühtlasi seda, et avalikud organisatsioonid peavad viivitamatult pakkuma informatsiooni oma igapäevatoimingutest. Selline informatsiooni pakkumine peab vastama järgmistele nõuetele:
-- kõigile soovijatele tuleb kindlustada võrdne juurdepääs informatsioonile;
-- informatsiooni tuleb pakkuda aktiivselt ja süstemaatiliselt ning kergesti haaratava tervikuna, aidates inimestel ühtlasi orienteeruda selle ülekülluses.
Avaliku informatsiooni usaldatavuse tõstmiseks tuleb määratleda konkreetne vastutus selle korrektsuse eest.
26. Informatsioonile juurdepääsu tagamiseks soodustab riik infopunktide rajamist.
27. Avaliku sektori poolt loodud avaliku informatsiooni kasutajal tuleb katta vaid selle paljundamise otsekulud.
VIII. INFOPOLIITIKA VORM
28.1. Riigi infopoliitika teostamise kõige tähtsamaks vormiks on teavitamine eesmärgiga teadvustada informatsiooniühiskonda üleminekuga kaasnevaid võimalusi ja vajadusi kõigile ühiskonnaliikmetele.
28.2. Riik teavitab kodanikke nii infoühiskonna üldisest arengust kui ka tema poolt selle arengu suunamiseks ettevõetust. Teavitamine on pidev protsess, mida koordineerib Riigikantselei Eesti Informaatikanõukogu kaasabil.
28.3. Informatsiooni paremaks levitamiseks valmistab Eesti Informaatikakeskus ette digitaalse Infofoorumi, mis annab kõigile huvilistele võimaluse rääkida kaasa infoühiskonna kujundamisel.
28.4. Riik on aktiivselt huvitatud kõikvõimalikest kaastöödest selles protsessis ning soodustab tema üldisi eesmärke toetavate mittetulundusorganisatsioonide tööd.
29.1. Erinevate rahvusvaheliste ja kodumaiste infoühiskonnaalaste programmide poolt pakutavate võimaluste paremaks ärakasutamiseks laiendab riik oma praegu eksisteerivate infopoliitikaga otseselt seotud institutsioonide tegevust ja ühtlasi moodustab Eesti Informaatikakeskuse juurde infoühiskonna koordinatsioonipunkti, mis teenindab nii avalikku kui ka erasektorit ning aitab kaasa kodanike probleemidele lahenduste otsimisele.
30.1. Eesti riigieelarve vahenditest toetatakse pilootprojekte, mis on selgelt suunatud infoühiskonna rajamisele. Riigil on kaks prioriteetset infotehnoloogia arendamise valdkonda: emakeelne haridus ja avalik haldus, millega seostuvad järgmised käsilolevad või väljaarendatavad programmid:
Hariduse arendamise programmid («Tiigrihüpe» ja teised);
Avaliku halduse arendamise ning riigiaparaadi töö infoühiskonna nõudmistele vastavusse viimise programm;
Regionaalpoliitikast väljakasvav kogu Eestile võrdsete arenguvõimaluste oomise programm;
Infoühiskonna jaoks vajalikud teadus- ja arendustegevuse programmid.
30.2. Lisaks ülaltoodud prioriteetidele määratakse raamkava tasemel täiendavalt kindlaks konkreetsed tegevusprojektid.
← Tagasi _ Üles ↑
© Justiitsministeerium 2012
Riigi Teataja otsinguabi: 620 8148
Tagasiside: e-kiri

E-veoselehe haldamine
Uuringud ja analüüsid
Konverentsid, seminarid, messid
Eesti metsa- ja puidutööstuse mahud
AS Viiratsi Saeveski investeerib 10 miljonit eurot saematerjali tootmise suurendamisse. Investeeringu tulemusena on Viiratsi Saeveskis võimalik töödelda senisest suurema läbimõõduga toorainet. Tootmisvõimsus kahekordistub tasemele 200 000 m3 saematerjali aastas. Tooraine piiratud kättesaadavust arvestades on lähiaastate planeeritav toodangumaht 160 000 m3 saematerjali aastas.
Esimeses etapis 2015. aastal investeeriti palkide sorteerimisliini ja laoplatsidesse. Teises investeeringu etapis 2016. aastal toimub saematerjali sorteerimisliini ümberehitus ning 2017. aastal valmivad jämepalgi saagimisliin ja täiendavad saematerjali kuivatid.
NORDWOOD on kolme saetööstuse, AS Viiratsi Saeveski , AS Aegviidu Puit ja AS Viru-Nigula Saeveski, ühine kaubamärk. Toodangumahult on NORDWOOD Eesti suuruselt teine saematerjali tootja. Toodetud saematerjal leiab kasutamist kodumaal ja eksportturgudel nii ehituses kui toorainena puidutööstustes.
Saeveskite emaettevõtted on Eesti kapitalil põhinevad ja juba üle 20 aasta edukalt puidutööstusgruppidena tegutsenud RAIT AS ja LEMEKS AS, kontsernides on kokku ligi 850 töötajat. Ettevõtted on orienteeritud ekspordile ning tegutsevad erinevatel turgudel Euroopas, Aasias, Venemaal, Austraalias. Puidutööstusgruppide tuntumateks kaubamärkideks on Raitwood, Parkwood, Palmako, Imprest, Pinest, AP Mets, Lemeks, Nordwood.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll – Riigi Teataja
Üldine statistika
Kohtuistungi aja ja koha otsing
Kohtu-uudised
Kasutajanimi:
Minu RT võimaldab:
Tellida akte, kohtukokkuvõtteid ja õigusuudiseid e-postile
Sinu veebilehitsejal pole JavaScript tuge või on see välja lülitatud.
Täieliku funktsionaalsuse ja mugavama kasutuskogemuse tagamiseks soovitame võimalusel JavaScripti toe sisse lülitada.
Teksti suurus:
Väljaandja:
Teksti liik:
Käesoleva protokolli osalised,
olles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi konventsioon) osalised;
järgides lõppeesmärke, mida on käsitletud konventsiooni artiklis 2;
arvestades konventsiooni sätteid;
juhindudes konventsiooni artiklist 3;
lähtudes osaliste konverentsi esimese istungi otsusega 1/CP.1 Berliinis saadud volitusest,
on kokku leppinud järgmises.
Protokollis kasutatakse konventsiooni artiklis 1 esitatud mõisteid. Peale selle on protokollis kasutatud mõisteid järgmises tähenduses:
2. konventsioon on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsioon, mis võeti vastu 9. mail 1992. aastal New Yorgis;
3. valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertrühm on valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertide kogu, mille 1988. aastal moodustasid Ülemaailmne Meteoroloogiaorganisatsioon ja ÜRO keskkonnaprogrammi rakendajad;
4. Montreali protokoll on 16. septembril 1987 Montrealis vastu võetud Montreali protokoll osoonikihti lagundavatest ainetest koos selle hilisemate muudatuste ja täiendustega;
5. kohal viibivad ja hääletavad osalised on osalevad ja poolt või vastu hääletavad osalised;
6. osaline on käesoleva protokolli osaline, kui kontekstist ei tulene teisiti.
7. I lisas nimetatud osaline on konventsiooni I lisas nimetatud või konventsiooni artikli 4 lõike 2 punkti g alusel teate esitanud osaline.
1. Artiklis 3 käsitletud õhkuheite koguselise piiramise ja vähendamise kohustust täites peab I lisas nimetatud osaline säästva arengu huvides:
a) oma riigi olusid arvestades rakendama ja/või täiendama strateegiaid ja meetmeid, mis võimaldavad:
i) tõhustada energiakasutust riigi vastavates majandusharudes;
ii) rahvusvaheliste keskkonnakokkulepetega endale võetud kohustusi arvestades kaitsta ja laiendada Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside reservuaare ja muid neeldajaid ning edendada säästlikke metsandusvõtteid, metsastamist ja taasmetsastamist;
iii) säästva ja kliimamuutuste vältimise kaalutlusi arvesse võtva põllumajanduse edendamine;
iv) uurida ja arendada uut liiki taastuvaid energiaallikaid ning soodustada süsinikdioksiidi sidumise tehnoloogia ja muude nüüdisaegsete keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamist ning nende kasutuse laiendamist;
v) kõigis kasvuhoonegaase tekitavates majandusharudes kaotada konventsiooni eesmärgiga ja turunduspõhimõtetega vastuolus olevad turukonkurentsi kahjustavad lõivu- ja maksuvabastused ning muud subsiidiumid või seada eesmärgiks neid oluliselt vähendada;
vi) vastavates majandusharudes reforme ellu viies soodustada nende strateegiate ja meetmete kavandamist, mis aitavad piirata ja vähendada Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside heitkoguseid;
vii) transpordisektoris piirata ja/või vähendada Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside heitkoguseid;
viii) piirata ja/või vähendada metaani heitkoguseid rekuperatsiooni käigus, jäätmekäitluses ning energia tootmises, edastamises ja jaotamises;
b) tegema konventsiooni artikli 4 lõike 2 punktide e ja i kohaselt koostööd teiste I lisas nimetatud osalistega, et suurendada käesoleva artikli alusel rakendatavate strateegiate ja meetmete individuaalset ja summaarset efektiivsust. Selleks võtavad osalised meetmeid oma kogemuste jagamiseks ja informatsiooni vahetamiseks vastavate strateegiate ja meetmete kohta, arendades seejuures strateegiate ja meetmete võrreldavuse, selguse ja arusaadavuse ning efektiivsuse parandamise viise. Sellele informatsioonile tuginedes arutab koostöö soodustamise võimalusi protokolliosaliste koosolekuna toimiv konventsiooniosaliste konverents oma esimesel istungil või esimesel võimalusel pärast istungit.
2. Koostöös Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga taotlevad I lisas nimetatud osalised lennunduses ja laevanduses kasutatava kütuse põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramist ja vähendamist, mida Montreali protokolliga ei reguleerita.
3. Konventsiooni artikli 3 kohaselt püüavad I lisas nimetatud osalised käesolevas artiklis käsitletud strateegiaid ja meetmeid rakendada nii, et nende kahjulikud tagajärjed, sh mõju kliimamuutustele rahvusvahelisele kaubandusele, keskkonna- ja majandusmõju teistele osalistele, eriti arengumaadest osalistele ja esmajoones neile, kes on nimetatud konventsiooni artikli 4 lõigetes 8 ja 9, oleksid minimaalsed. Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents võib vajaduse korral võtta käesoleva lõike kohaldamist hõlbustavaid meetmeid.
4. Kui protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents otsustab, et lõike 1 punktis a nimetatud strateegiate ja meetmete rakendamiseks on riikidel otstarbekas teha koostööd, kavandab ta koostöö tegemise viisid, arvestades riikide olusid ja koostöö võimalikku mõju.
1. I lisas nimetatud osalised tagavad iseseisvalt või koostöös teiste osalistega, et lisas A nimetatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste süsinikdioksiid-ekvivalendile ümberarvutatud üldkogused ei ületaks neile lubatud koguseid, mis arvutatakse lisas B kinnitatud õhkuheite koguselise piiramise ja vähendamise kohustust ja käesolevat artiklit järgides ning lähtudes kohustusest vähendada nende gaaside üldist heitkogust kohustusperioodil 2008–2012 vähemalt 5% võrra 1990. aasta tasemega võrreldes.
2. I lisas nimetatud osaline on aastaks 2005 saavutanud käesolevas protokollis ettenähtud kohustuste täitmisel tõestatavat edu.
3. I lisas nimetatud osalisele selles artiklis ettenähtud kohustuste täitmist kontrollides tehakse kindlaks kohustusperioodil süsiniku üldkoguses toimunud muutused, mille mõõtmiseks selgitatakse saasteallikatest õhku heidetavate kasvuhoonegaaside koguste muutused ning maakasutuse muutumise tõttu ja metsanduses metsastamise, taasmetsastamise või metsatustamise tõttu 1990. aastast alates neeldajates seotud kasvuhoonegaaside kogustes toimunud muutused. Nimetatud tegevusega põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste ja neeldajates seotud gaaside koguste kohta esitatakse põhjalik aruanne, mis vaadatakse läbi kooskõlas artiklitega 7 ja 8.
4. Enne protokolliosaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi esimest istungit esitab I lisas nimetatud osaline teaduse ja tehnika küsimustes nõustavale organile andmed, mille alusel on sellel võimalik hinnata 1990. aasta süsinikuvarude taset ja järgmiste aastate muutusi. Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents võtab esimesel istungil või esimesel võimalusel pärast seda vastu tegevusjuhendi, kuidas ja milliseid täiendavaid inimtegevuse liike lisada I lisas nimetatud osalistele, mis kutsuvad esile muutusi kasvuhoonegaaside heitkogustes ja põllumajanduslikes neeldajates seotud gaaside kogustes; muutuste teatavast määramatusest ning aruande põhjalikkuse nõudest lähtudes tehakse juhendis ettepanekud ka selle kohta, kas I lisas nimetatud osalisele lubatud koguseid arvestades võib talle lubada seda kogust mõjutavat muud maakasutust või metsandustegevust, kui on nimetatud I lisas, või kas ta peab mõne tegevuse lõpetama; juhendis tutvustatakse veel valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma metoodikatöö tulemusi, teaduse ja tehnika küsimustes nõustava organi artikli 5 kohaseid soovitusi ning osaliste konverentsi otsuseid. Otsuseid täidetakse järgmistel kohustusperioodidel. Kui otsuse alusel on lubatud tegevuse liike lisada ja tegevust alustatakse pärast 1990. aastat, võib osaline otsust järgida ka esimesel kohustusperioodil.
5. Kui I lisas nimetatud osalistele, kes lähevad üle turumajandusele, on kohustuste täitmise alusaasta või -periood määratud osaliste konverentsi teise istungi otsusega 9/CP.2, lähtuvad talle käesoleva artikliga ettenähtud kohustusi täites sellest alusaastast või -perioodist. I lisas nimetatud muu osaline ja osaline, kes läheb üle turumajandusele ning kes ei ole konventsiooni artikli 12 alusel esimest teadet esitanud, võib protokolliosaliste koosolekuna toimivale osaliste konverentsile teatada, et seda artiklit kohaldades lähtub ta muust alusaastast kui 1990. Teate heakskiitmise otsustab protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents.
6. Konventsiooni artikli 4 lõike 6 kohaselt rakendab protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents turumajandusele üleminevale I lisas nimetatud osalistele selles protokollis ettenähtud kohustuste täitmist nõudes mõõduka paindlikkuse põhimõtet, välja arvatud käesolevas artiklis loetletud kohustuste suhtes.
8. Lõikes 7 nimetatud koguseid arvutades võib I lisas nimetatud osaline võtta fluorosüsivesinike või perfluorosüsivesinike või väävelheksafluoriidi puhul alusaastaks 1995. aasta.
9. I lisas nimetatud osaliste järgmiste perioodide kohustused kehtestatakse protokolli lisa B muudatustes, mis võetakse vastu artikli 21 lõike 7 kohaselt. Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents hakkab kohustuste täitmist kontrollima vähemalt seitse aastat enne lõikes 1 nimetatud esimese kohustusperioodi lõppu.
10. Heitkoguste vähendamise ühikud või osa osalisele lubatud kogusest, mille osaline omandab teiselt osaliselt vastavalt artiklile 6 või 17, arvatakse omandava osalise lubatud koguse hulka.
11. Heitkoguste vähendamise ühikud või osa osalisele lubatud kogusest, mille osaline kannab üle teisele osalisele vastavalt artiklile 6 või 17, arvatakse ülekandva osalise lubatud kogusest maha.
12. Kui osaline on teiselt osaliselt artikli 12 alusel omandanud heitkoguste vähendamise ja teiste heitkoguste vähenemine on tõendatud, arvatakse see heitkoguste vähendamise omandanud osalise lubatud koguse hulka.
13. Kui I lisas nimetatud osalise heitkogus on kohustusperioodil väiksem talle lubatud kogusest, siis osalise taotlusel arvatakse nimetatud koguste vahena väljendatud kogus sellele osalisele järgmisteks kohustusperioodideks lubatud koguste hulka.
14. I lisas nimetatud osaline võtab meetmeid, et täita lõikes 1 nimetatud kohustusi viisil, mis võimalikult vähe kahjustab konventsiooni artikli 4 lõigetes 8 ja 9 käsitletud osaliste ja teiste arengumaadest osaliste sotsiaal-majanduslikku seisundit ja keskkonda. Nimetatud sätete järgimise kohta protokolliosaliste koosolekuna toimival osaliste konverentsil tehtud otsuste alusel arutab konverents oma esimesel istungil, milliseid abinõusid tuleb rakendada, et kliimamuutuste kahjulikud tagajärjed ja muutuste vältimiseks võetud meetmete kahjulikud tagajärjed võimalikult vähe mõjutaksid neis sätetes nimetatud osalisi. Konverentsil käsitletakse ka rahastamise, kindlustuse ja tehnoloogia edasiandmise korraldamist.
1. Kui I lisas nimetatud osalised on kokku leppinud, et nad teevad artiklis 3 nimetatud kohustuste täitmiseks koostööd, on kohustused täidetud juhul, kui lisas A loetletud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside õhkuheite üldkogused, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiid-ekvivalendile, ei ületa osalistele lubatud koguseid, mis arvutatakse lisas B nimetatud heitkoguste vähendamise kohustuse järgi artikli 3 kohaselt. Kokkuleppeosalisele heitkoguste tasemed nähakse ette kokkuleppes.
2. Kokkuleppeosaline teatab sekretariaadile kokkuleppe tingimustest protokolli ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise või protokolliga ühinemise kirja hoiule andes. Sekretariaat teeb kokkuleppe tingimused teatavaks konventsiooniosalistele ja konventsioonile alla kirjutanud riikidele.
3. Kokkulepe kehtib artikli 3 lõikes 7 ettenähtud kohustusperioodil.
4. Kui osalised teevad koostööd piirkonna majanduskoostöö organisatsiooniga ja selle raames omavahel, ei mõjuta organisatsiooni koosseisus pärast protokolli vastuvõtmist tehtud muudatus protokollis ettenähtud kohustusi. Organisatsiooni koosseisu muudatus mõjutab üksnes nende artiklis 3 ettenähtud kohustuste täitmist, mis on võetud pärast muudatuse tegemist.
5. Kui kokkuleppeosalised ei suuda summaarset heitkoguste vähendamist saavutada, vastutab iga kokkuleppeosaline eraldi endale kõnealuses kokkuleppes sätestatud heitkoguste taseme eest.
6. Kui osaliste koostööd koordineeriv ja nendega koostööd tegev piirkonna majanduskoostöö organisatsioon on ise osaline ning kui summaarset heitkoguste vähendamise taset ei suudeta saavutada, vastutab iga piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni liikmesriik eraldi ja koos artikli 24 alusel toimiva organisatsiooniga nimetatud artiklis sätestatud heitkoguste vähendamise kohustuse täitmata jätmise korral.
1. I lisas nimetatud osaline loob vähemalt üks aasta enne esimese kohustusperioodi algust riikliku süsteemi nende inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja neeldajates seotud gaaside koguste kindlakstegemiseks, mis on Montreali protokolliga reguleerimata. Riikliku süsteemi loomise juhendi ja lõikes 2 käsitletud metoodilise juhendi suhtes teeb otsuse protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents oma esimesel istungil.
2. Montreali protokolliga reguleerimata inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja neeldajates seotud gaaside koguste kindlakstegemiseks kasutatakse metoodikaid, mille on heaks kiitnud valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertrühm ja mille kasutamises on kokku lepitud protokolliosaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi kolmandal istungil. Kui neid metoodikaid ei kasutata, rakendatakse vajalikke kohandusi metoodika alusel, mille kasutamises on kokku lepitud nimetatud konverentsi esimesel istungil. Tuginedes inter alia valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma töö tulemustele ning teaduse ja tehnika küsimustes nõustava organi soovitustele, vaatab osaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents kõnealused metoodikaid ja nende kohandusi korrapäraselt läbi ning muudab neid vastavalt vajadusele, arvestades osaliste konverentsi asjakohaseid otsuseid. Metoodikate või nende kohanduste muudatusi kohaldatakse üksnes vastava muudatuse tegemisele järgneval kohustusperioodil eesmärgiga teha kindlaks artiklis 3 ettenähtud kohustuste täitmist.
3. Lisas A loetletud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja neeldajates seotud gaaside koguste süsinikdioksiid-ekvivalendi arvutamisel kasutatakse globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali väärtusi, mille on heaks kiitnud valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertrühm ja milles on kokku lepitud osaliste konverentsi kolmandal istungil. Tuginedes inter alia valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma töö tulemustele ning teaduse ja tehnika küsimustes nõustava organi soovitustele, vaatab protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents kasvuhoonegaasi globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali väärtused korrapäraselt läbi ning muudab neid vastavalt vajadusele, arvestades osaliste konverentsi asjakohaseid otsuseid. Globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali väärtuse muudatusi kohaldatakse üksnes muudatuse tegemisele järgnevale kohustusperioodile artiklis 3 ettenähtud kohustuste täitmise kindlakstegemiseks.
1. Artiklis 3 ettenähtud kohustuste täitmiseks võib I lisas nimetatud osaline kanda teisele sellisele osalisele üle ja neilt omandada teatavas majandusharus inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja inimese rajatud neeldajates sidumise suurendamisele suunatud projektide tulemusena saavutatud heitkoguste vähendamise ühikuid, kui:
a) asjaosalised osalised on projekti heaks kiitnud;
b) projekti rakendamise tulemusel on heitkogused vähenenud või neeldajate tõhusus suurenenud rohkem, kui see oleks suurenenud projektis osalemata;
c) osaline ei omanda heitkoguste vähendamise ühikuid, kui ta ei täida artiklites 5 ja 7 ettenähtud kohustusi;
d) heitkoguste vähendamise ühikute omandamine on täienduseks artiklis 3 ettenähtud kohustuste täitmiseks võetavatele siseriiklikele meetmetele.
2. Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents võib käesoleva artikli täitmise ning täitmise kontrollimise ja aruandluse juhendeid täiendada oma esimesel istungil või esimesel võimalusel pärast seda.
3. I lisas nimetatud osaline võib volitada juriidilisi isikuid osalema tema vastutusel tegevuses, mille eesmärk on heitkoguste vähendamise ühikuid käesoleva artikli alusel lisada, üle kanda või omandada.
4. Kui vastavalt artikli 8 asjakohastele sätetele on kerkinud küsimus, kas I lisas nimetatud osaline on käesoleva artikli nõuded täitnud, võib heitkoguste vähendamise ühikute ülekandmist ja omandamist jätkata tingimusel, et osaline ei kasuta ühikuid artiklis 3 ettenähtud kohustuste täitmiseks enne, kui küsimus on lahendatud.
1. I lisas nimetatud osalisel tuleb koos osaliste konverentsi asjakohase otsuse alusel esitatava iga-aastase ülevaatega, milles käsitletakse Montreali protokolliga reguleerimata inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja neeldajates seotud gaaside koguseid, esitada artiklis 3 ettenähtud kohustuste täitmise tagamiseks täiendavat informatsiooni, mis määratakse kindlaks lõike 4 järgi.
2. I lisas nimetatud osaline esitab protokollis ettenähtud kohustuste täitmise tõendamiseks koos konventsiooni artikli 12 kohaselt esitatava riigi aruandega täiendavat informatsiooni, mis määratakse kindlaks lõike 4 alusel.
3. I lisas nimetatud osaline esitab lõike 1 kohase informatsiooni igal aastal, konventsiooni alusel esitatakse esimene ülevaade osalise suhtes protokolli jõustumisele järgneva kohustusperioodi esimesel aastal. Nimetatud osaline esitab lõikes 2 nõutud informatsiooni oma esimese aruande osana ja konventsiooni alusel pärast seda, kui protokoll on osalise suhtes jõustunud ning kui lõikes 4 nimetatud juhend on vastu võetud. Käesolevas artiklis nõutud informatsiooni edaspidise esitamise ajad määrab protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents, lähtudes tähtaegadest, mis on ette nähtud osaliste konverentsi otsusega.
4. Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents võtab selles artiklis nõutud informatsiooni ettevalmistamise juhendi vastu oma esimesel istungil ja vaatab juhendi edaspidi korrapäraselt läbi, lähtudes I lisas nimetatud osaliste riigi aruannete ettevalmistamise juhenditest, mis on vastu võetud osaliste konverentsil. Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents otsustab osalistele lubatud koguste arvestamise viisid enne esimest kohustusperioodi.
2. Ekspertide tööd koordineerib sekretariaat ja töörühma kuuluvad eksperdid valitakse konventsiooniosaliste ning vajaduse korral ka valitsustevaheliste organisatsioonide nimetatud ekspertide hulgast kooskõlas osaliste konverentsi asjakohase juhendiga.
3. Läbivaatamise käigus antakse käesoleva protokolli rakendamise kõikidele aspektidele põhjalik ja ulatuslik tehniline hinnang. Ekspertide töörühm koostab protokolliosaliste koosolekuna toimivale osaliste konverentsile esitamiseks aruanded, milles hinnatakse osaliste kohustuste täitmist ning tuuakse esile kohustuste täitmisega seotud võimalikud probleemid ja kohustuste täitmist mõjutavad tegurid. Sekretariaat edastab aruanded konventsiooniosalistele. Sekretariaat koostab aruannetes sisalduvatest protokolli rakendamisega seotud küsimustest nimekirja ja esitab selle läbivaatamiseks protokolliosaliste koosolekuna toimivale osaliste konverentsile.
4. Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents võtab oma esimesel istungil vastu käesoleva protokolli rakendamise hindamisjuhendi ekspertide töörühma jaoks ja vaatab juhendi edaspidi korrapäraselt läbi, arvestades osaliste konverentsi asjakohaseid otsuseid.
5. Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents käsitleb täidesaatva organi ning vajaduse korral ka teaduse ja tehnika küsimustes nõustava organi abiga:
a) informatsiooni, mille osalised esitavad artikli 7 alusel, ning selle informatsiooni põhjal käesoleva artikli alusel antud eksperthinnangute aruandeid; ja
b) lõike 3 alusel sekretariaadi koostatud nimekirja kuuluvaid küsimusi, mis on seotud käesoleva protokolli rakendamisega, ning osaliste tõstatatud muid küsimusi.
6. Lõikes 5 nimetatud informatsiooni käsitlemise tulemuste alusel teeb protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents otsuseid protokolli kohaldamisel tõusetuvate kõigi küsimuste kohta.
1. Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents vaatab protokolli korrapäraselt läbi, tuginedes parimale kättesaadavale teaduslikule informatsioonile, kliimamuutuste ja nende mõju koha antud hinnangutele ning asjakohasele tehnika-, sotsiaal- ja majandusinfole. Protokolli läbivaatamine ühitatakse konventsiooni artikli 4 lõike 2 punktis d ja artikli 7 lõike 2 punktis a nimetatud läbivaatamistega ning konventsioonikohaste muude läbivaatamistega. Läbivaatamise alusel võtab protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents asjakohaseid meetmeid.
2. Esimene läbivaatamine toimub protokolliosaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi teisel istungil. Edaspidi toimuvad korrapärased läbivaatused kindlaksmääratud ajal.
1. Osalised, võttes arvesse oma ühiseid ent diferentseeritud kohustusi ning spetsiifilisi riiklikke ja piirkonna arenguprioriteete, -eesmärke ja -tingimusi, ilma et need tooksid I lisas nimetamata osalistele kaasa uusi kohustusi, ent taaskinnitades olemasolevaid konventsiooni artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustusi ning jätkates säästva arengu saavutamiseks nende kohustuste täitmist võttes arvesse konventsiooni artikli 4 lõikeid 3, 5 ja 7:
a) töötavad välja, kus see on asjakohane ja võimalik, kuluefektiivseid riigi ja, kui vajalik, piirkonna programme parandamaks selliste kohalike heitkoguste faktorite, tegevusandmete ja/või -mudelite kvaliteeti, mis kajastavad iga osalise sotsiaalmajanduslikke tingimusi Montreali protokolliga reguleerimata inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja neeldajates sidumise riigi aruannete koostamiseks ja perioodiliseks ajakohastamiseks osaliste konverentsi kokkulepitud võrreldavate metoodikate alusel ning järgides osaliste konverentsi vastu võetud juhiseid riigi aruannete koostamiseks;
b) töötavad välja, rakendavad, avaldavad ja korrapäraselt ajakohastavad kliimamuutuste mõju leevendamiseks ning kliimamuutustega kohanemise tõhustamiseks võetavaid meetmeid sisaldavaid riiklikke programme ning vajaduse korral ka piirkonna programme:
i) mis inter alia hõlmavad energeetika-, transpordi- ja tööstussektorit ning põllumajandust, metsandust ja jäätmekäitlust. Peale selle aitaks kliimamuutustega kohanemist tõhustada ruumilise planeerimise täiustamine kohanemistehnoloogiate ja -meetoditega; ja
ii) I lisas nimetatud osalised esitavad informatsiooni käesoleva protokolli järgse tegevuse, sh riigi programmide kohta vastavalt artiklile 7; teised osalised püüavad lülitada vastavalt vajadusele oma riigi aruannetesse informatsiooni programmide kohta, mille kohta osaline arvab, et need sisaldavad meetmeid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste ja nende kahjulike tagajärgede vastu suunatud tegevusele, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste juurdekasvu vähendamisele, neeldajates sidumise suurendamisele, kompetentsi tõstmisele ning kliimamuutustega kohanemisele;
c) teevad koostööd edendamaks tõhusaid viise kliimamuutustesse puutuvate keskkonnasõbralike tehnoloogiate, oskusteabe, teguviiside ning protsesside arendamiseks, rakendamiseks ning levitamiseks, ning võtavad kõiki rakendatavaid meetmeid selleks, et edendada, lihtsustada ja finantseerida vastavalt vajadusele nende ülekandmist ja neile juurdepääsu võimaldamist, sealjuures esmajoones arengumaadele. Sellised meetmed hõlmavad riigi omandisse kuuluvate keskkonnasõbralike tehnoloogiate efektiivse edasiandmise strateegiaid ja programme, samuti erasektoris selliste tingimuste loomist, mis soodustaksid ja laiendaksid keskkonnasõbralike tehnoloogiate edasiandmist ja juurdepääsu nendele;
d) teevad teiste osalistega koostööd teadus- ja tehnikauuringute osas ning arendavad korrapäraseid vaatlusi võimaldavaid süsteemide hooldust ja arendamist ning andmearhiivide arendamist, et tõhustada kliimamuutuste kahjulike mõjude ärahoidmist ning kliimamuutustega kohanemiseks strateegiate rakendamise sotsiaal-majanduslikke tagajärgi käsitlevate andmete usaldusväärsust; konventsiooni artiklit 5 järgides suurendab osaline riigi võimet osaleda rahvusvahelises ja valitsustevahelises uurimistöös, korrapärastes vaatlustes ja programmides ning koostöövõrkudes;
e) edendavad rahvusvahelisel tasandil, sealjuures vajaduse korral olemasolevaid organeid kasutades, haridus- ja koolitusprogrammide koostamist ja elluviimist ning teevad sellel alal koostööd, mis hõlmab siseriikliku suutlikkuse tugevdamist, esmajoones inimeste ja institutsioonide töövõime parandamist ning personali vahetust või komandeerimist eesmärgiga koolitada vastava ala eksperte, eriti arengumaade jaoks; samuti edendavad riigis üldsuse teadlikkust kliimamuutustest ja üldsuse juurdepääsu kliimamuutusi puudutavale informatsioonile. Välja tuleb töötada sobivad viisid, kuidas neid meetmeid konventsiooni vastavate organite kaudu ellu viia, arvestades konventsiooni artiklit 6;
f) esitavad oma riigi aruandes käesoleva artikli kohast informatsiooni osaliste konverentsi otsuste alusel rakendatud programmide ja meetmete kohta; ja
g) arvestavad käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmisel täiel määral konventsiooni artikli 4 lõiget 8.
1. Artiklit 10 rakendamisel järgivad osalised konventsiooni artikli 4 lõikeid 4, 5, 7, 8 ja 9.
2. Arenenud maade hulka kuuluvad osalised ning teised konventsiooni II lisas nimetatud arenenud osalised võtavad endale konventsiooni artikli 4 lõike 1 järgimiseks kohustuse konventsiooni artikli 4 lõike 3 ja artikli 11 alusel ning konventsioonis käsitletud rahandusvaldkonna juhtimiseks volitatud üksuse või üksuste kaudu:
a) tagama uusi ja täiendavaid rahalisi ressursse katmaks leppelisi täiskulusid, mida arengumaade hulka kuuluvad osalised teevad konventsiooni artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud ning artikli 10 punktis a nimetatud kohustuste täitmiseks; ja
b) tagama rahalisi ressursse tehnoloogia edasiandmiseks, et arengumaade hulka kuuluval osalistel oleks võimalik täielikult katta kokkuleppekohased lisakulud, mis kaasnevad konventsiooni artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 10 ettenähtud kohustuste täitmisega ning mille kohta on artikli 11 alusel sõlminud kokkuleppe arengumaade hulka kuuluvad osalisriigid ja samas artiklis nimetatud rahvusvaheline üksus või üksused.
Nimetatud kohustuste täitmisel arvestatakse kapitali liikumist ja liikumise prognoositavuse vajadust ning koormuse sobiva jaotuse tähtsust arenenud maade hulka kuuluvate osaliste vahel. Selle artikli suhtes kohaldatakse konventsioonis käsitletud rahandusvaldkonda juhtima volitatud üksusele või üksustele ettenähtud juhendit mutatis mutandis, järgides otsuseid, mille osaliste konverents on teinud enne või pärast protokolli vastuvõtmist.
Arenenud maade hulka kuuluvad osalised või muud II lisas nimetatud arenenud osalised võivad artikli 10 rakendamiseks vajalikke rahalisi ressursse tagada ja arengumaade hulka kuuluvad osalisriigid võivad neid vastu võtta ka kahe- või mitmepoolsete piirkondlike või muude mitmepoolsete kanalite kaudu.
1. Käesolevas protokollis määratletakse puhta arengu mehhanism.
2. Puhta arengu mehhanismi kohaldamise eesmärk on aidata I lisas nimetamata osalistel järgida säästva arengu põhimõtteid ja aidata kaasa konventsiooni lõppeesmärgi saavutamisele ning I lisas nimetatud osalistel täita artiklis 3 ettenähtud kohustust piirata ja vähendada heitkoguseid.
3. Puhta arengu mehhanismi kehtestamise alusel:
a) saab I lisas nimetamata osaline kasu heitkoguste vähendamise projektidest; ja
b) I lisas nimetatud osalised võivad selliste projektide tulemusena saavutatud tõendatud heitkoguste vähendamist kasutada selleks, et täita artiklis 3 sätestatud õhkuheite koguselise piiramise ja vähendamise kohustuse osa, mille määrab kindlaks protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents.
4. Puhta arengu mehhanismi järgimist kontrollib ja asjakohast tegevust juhendab protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents ning mehhanismi täitmise järele valvab puhta arengu mehhanismi täitevorgan.
5. Projekti elluviimise tulemusel heitkoguste vähendamist tõendavad protokolliosaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi poolt määratud üksused, arvestades:
a) projektis osalemise vabatahtlikkust;
b) kliimamuutuste leevendamisega seotud tegelikku, mõõdetavat ja pikaajalist kasu; ja
c) heitkoguste vähenemise sellist ulatust, mis ületab projektita tegevusest tuleneva vähenemise.
6. Puhta arengu mehhanism aitab vajadusel korraldada projektile vastava tõendatava tegevuse rahastamist.
7. Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents töötab oma esimesel istungil välja menetlusviisid ja -toimingud selguse ja arusaadavuse, tõhususe ning aruandlussuutlikkuse tagamiseks sõltumatu auditi ning projektile vastava tegevuse tõendamise teel.
8. Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents tagab, et osa nõuetekohasele projektile vastava tegevusega saadud sissetulekust kasutatakse halduskulude katteks ning selleks, et aidata kliimamuutuste kahjulike mõjude suhtes eriti tundlike arengumaade hulka kuuluvatel osalistel katta kliimamuutustega kohanemisega seotud kulusid.
9. Puhta arengu mehhanismis, sh eespool lõikes 3 punktis a nimetatud meetmetes ning tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute omandamises võivad osaleda era- ja/või avalik-õiguslikud subjektid ning selle suhtes rakenduvad puhta arengu mehhanismi täitevorgani juhised.
10. Aastast 2000 kuni esimese kohustusperioodi alguseni omandatud tõendatud heitkoguste vähendamist võib kasutada panusena esimese kohustusperioodi kohustuste täitmisse.
1. Konventsiooni kõrgeim organ osaliste konverents toimib protokolliosaliste koosolekuna.
2. Konventsiooniosaline, kes ei ole protokolliosaline, võib protokolliosaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi istungitel osaleda vaatlejana. Kui osaliste konverents toimib protokolliosaliste koosolekuna, teevad protokolli kohta otsuseid üksnes protokolliosalised.
3. Kui osaliste konverents toimib protokolliosaliste koosolekuna, asendatakse ainult konventsiooniosalist esindav konverentsi büroo liige uue liikmega, kelle valivad protokolliosalised endi hulgast.
4. Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents teostab korrapärast järelevalvet protokolli rakendamise üle ja oma volituste piires teeb protokolli tõhusaks kohaldamiseks vajalikke otsuseid. Ta täidab talle protokolliga määratud järgmisi ülesandeid:
a) hindab talle protokolli alusel antava informatsiooni põhjal, kuidas protokolliosalised protokolli rakendavad, missugune on protokolli alusel võetavate meetmete üldine mõju sealjuures mõju eriti keskkonnale ning sotsiaal- ja majandusseisundile ning nende kogumõju ja kui suurt edu on konventsiooni eesmärgi täitmises saavutatud;
b) võttes vajalikul määral arvesse kõigi konventsiooni artikli 4 lõikes 2 punktis d ja artikli 7 lõikes 2 sätestatud läbivaatamiste tulemusi, vaatab perioodiliselt läbi käesoleva protokolli osaliste jaoks protokollis sätestatud kohustused, pidades silmas konventsiooni eesmärki, konventsiooni rakendamisel omandatud kogemusi ning teadus- ja tehnikaalaste teadmiste arengut, samuti võtab vastu ja käsitleb käesoleva protokolli rakendamise regulaarseid aruandeid;
c) edendab ja soodustab kliimamuutuste ja nende mõju vähendamiseks osalistes rakendatavaid abinõusid käsitleva informatsiooni vahetust, arvestades osaliste erisugust olukorda, vastutust ja suutlikkust ning neile protokollis ettenähtud kohustusi;
d) aitab vähemalt kahe osalise taotlusel neil koordineerida kliimamuutuste ja nende mõju vähendamiseks abinõude rakendamist, arvestades osaliste erisugust olukorda, vastutust ja suutlikkust ning neile protokollis ettenähtud kohustusi;
e) konventsiooni eesmärki ja protokolli järgides ning osaliste konverentsi otsuseid arvestades soodustab ja juhendab protokolli tõhusa rakendamise võrreldavate metoodikate koostamist ja perioodilist täpsustamist;
f) annab soovitusi protokolli rakendamiseks;
g) võtab meetmeid artikli 11 lõikes 2 käsitletud täiendavate rahaliste ressursside saamiseks;
h) asutab protokolli rakendamiseks vajalikke organeid;
i) vajaduse korral taotleb ja kasutab pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ning valitsusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide teenuseid ja informatsiooni ning teeb nendega koostööd; ja
j) täidab muid protokolli rakendamiseks vajalikke ülesandeid ning arvestab osaliste konverentsi otsustest tulenevaid ülesandeid.
5. Kui osaliste konverents konsensuse alusel ei otsusta teisiti, rakendatakse osaliste konverentsi menetluskorda ja konventsioonis ettenähtud rahastamismenetlust protokolli suhtes mutatis mutandis.
7. Protokolliosaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi erakorralisi istungeid peetakse ajal, mida peab vajalikuks käesoleva protokolli protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents, või mistahes osalise kirjalikul taotlusel, kui seda taotlust toetab vähemalt üks kolmandik osalistest kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil sekretariaat edastab taotluse osalistele.
8. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon või selle allasutus või Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur või ühe või teise organisatsiooni liikmesriik või vaatlejariik, kes ei ole konventsiooniosaline, võib protokolliosaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi istungil olla esindatud vaatlejana. Protokolliga reguleeritavas valdkonnas pädev rahvusvaheline institutsioon või riigi valitsusasutus või valitsusväline institutsioon, kes on sekretariaadile teatanud soovist olla esindatud protokolliosaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi istungil vaatlejana, võib saada selleks loa, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks kolmandik kohalviibivaist osalistest on selle vastu. Vaatlejate juurdepääsu ja osalemise suhtes kohaldatakse lõikes 5 nimetatud menetlust.
1. Protokolli sekretariaadi ülesandeid täidab konventsiooni artikli 8 kohaselt asutatud sekretariaat.
2. Sekretariaadi ülesandeid käsitlevat konventsiooni artikli 8 lõiget 2 ja sekretariaadi töö korraldamist käsitlevat konventsiooni artikli 8 lõiget 3 kohaldatakse protokolli suhtes mutatis mutandis . Peale selle täidab sekretariaat talle käesoleva protokolliga pandud funktsioone.
2. Konventsiooniosaline, kes ei ole protokolliosaline, võib protokolli organi istungil osaleda vaatlejana. Kui konventsiooni organ toimib protokolli organina, osaleb protokolli alusel otsuste tegemises üksnes protokolliosaline.
3. Kui konventsiooni artiklite 9 ja 10 alusel asutatud organ täidab oma ülesandeid protokolliga seotud asjades ja kui selle organi büroo liige esindab üksnes konventsiooniosalist, asendatakse ta uue liikmega, kelle valivad protokolliosalised endi hulgast.
Protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents käsitleb protokolli suhtes konventsiooni artiklis 13 käsitletud mitmepoolse nõustamismenetluse kohaldamist ja vajaduse korral muudab asjakohast menetlust, arvestades osaliste konverentsi otsuseid. Mis tahes mitmepoolne nõustamismenetlus, mida võidakse kohaldada käesoleva protokolli suhtes, toimib ilma et ta piiraks vastavalt artiklile 18 kehtestatud menetluste ja mehhanismide kohaldamist.
Heitkogustega kauplemise ja selle kontrollimise ning asjaomase aruandluse ja arvepidamise põhimõtted ning meetodid ja juhendid kehtestab osaliste konverents. Lisas B nimetatud osalised võivad heitkogustega kauplemises osaleda artiklis 3 ettenähtud kohustuste täitmiseks. Heitkogustega kauplemine toetab meetmeid, mida nimetatud artiklis käsitletud heitkoguste piiramise ja vähendamise kohustuste täitmiseks võtavad osalised.
Esimesel istungil töötab protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents protokolli rikkumise juhtude selgitamiseks ja käsitlemiseks välja asjakohased ja efektiivsed menetlused ja mehhanismid käesoleva protokolli rakendamata jätmise juhtude kindlaksmääramiseks ja käsitlemiseks, sh töötab välja kohaldamata jätmise tagajärgede näidisnimekirja, võttes arvesse täitmatajätmise põhjuse, liigi, ulatuse ja sageduse. Mis tahes käesolevas artiklis sätestatud menetlused ja mehhanismid, mis toovad kaasa siduvaid tagajärgi, võetakse vastu käesoleva protokolli muudatusena.
Protokolli suhtes kohaldatakse konventsiooni artikli 14 vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid mutatis mutandis.
1. Osalisel on õigus teha protokolli muutmise ettepanekuid.
2. Protokolli muudatus võetakse vastu protokolliosaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi korralisel istungil. Muudatusettepaneku teksti edastab sekretariaat osalistele vähemalt kuus kuud enne koosolekut, kus on kavas muudatus vastu võtta. Sekretariaat edastab muudatusettepaneku teksti konventsiooniosalistele ja konventsioonile alla kirjutanud riikidele ning teadmiseks konventsiooni hoiulevõtjale.
3. Osalised rakendavad abinõusid, et jõuda protokollis muudatuse tegemise suhtes kokkuleppele konsensuse teel. Kui jõupingutused konsensuse saavutamiseks on ammendatud ja kokkuleppele ei jõuta, on viimane abinõu võtta muudatus vastu koosolekul viibivate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise poolthäälte enamusega. Vastuvõetud muudatuse teksti edastab sekretariaat hoiulevõtjale, kes saadab selle vastuvõtmiseks kõigile osalistele.
4. Muudatuse vastuvõtmise kiri saadetakse hoiulevõtjale. Lõike 3 kohaselt vastuvõetud muudatus jõustub selle vastuvõtnud osaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui hoiulevõtja on saanud vastuvõtmiskirja vähemalt kolmelt neljandikult protokolliosalistelt.
5. Muu osalise suhtes jõustub muudatus üheksakümnendal päeval pärast seda, kui hoiulevõtja on temalt paranduse vastuvõtmise kirja kätte saanud.
1. Protokolli lisad on selle lahutamatud osad ning kui ei ole ette nähtud teisiti, käsitatakse protokolli kohta tehtud viidet viitena protokolli lisale. Pärast protokolli jõustumist vastuvõetud lisas võib esitada üksnes nimekirju ja vormide näidiseid ning muud selgitavat teadus-, tehnika-, menetlus- või haldusteavet.
2. Osaline võib teha ettepanekuid käesoleva protokolli lisade ja nende muudatuste kohta.
4. Osalised rakendavad abinõusid, et jõuda protokolli uue lisa vastuvõtmises või lisa muutmises kokkuleppele konsensuse teel. Kui jõupingutused konsensuse saavutamiseks on ammendatud ja kokkuleppele ei jõuta, on viimane abinõu võtta uus lisa või lisa muudatus vastu koosolekul viibivate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise poolthäälte enamusega. Vastuvõetud lisa või lisa muudatuse teksti edastab sekretariaat hoiulevõtjale, kes saadab selle vastuvõtmiseks kõigile osalistele.
6. Kui lisaga või selle muudatusega samal ajal võetakse vastu protokolli muudatus, jõustuvad lisa või lisa muudatus ja protokolli muudatus ühel ajal.
7. Protokolli lisa A või B muudatus võetakse vastu ja see jõustub artiklis 20 ettenähtud menetluse kohaselt tingimusel, et lisa B muudatus võetakse vastu asjaomase osalise kirjalikul nõusolekul.
1. Osalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhtudel.
Protokolli hoiulevõtja on ÜRO peasekretär.
1. Protokoll on allakirjutamiseks avatud neile riikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele, kes on konventsiooniosalised; nimetatud riigid ja organisatsioonid ratifitseerivad, võtavad vastu või kinnitavad konventsiooni. Protokoll on allakirjutamiseks avatud 16. märtsist 1998 kuni 15. märtsini 1999 ÜRO peakorteris New Yorgis. Protokoll on avatud ühinemiseks alates sellele päevale järgnevast päevast, mil see suletakse allakirjutamiseks. Protokolli ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskiri edastatakse hoiulevõtjale.
2. Protokolliosaliseks saav piirkonna majanduskoostöö organisatsioon täidab protokollis ettenähtud kohustusi sellest sõltumata, kas tema liikmesriigid on protokolliosalised. Kui protokolliosalised on organisatsioon ja selle liikmesriik või liikmesriigid, otsustavad organisatsioon ja selle liikmesriigid, kuidas jaotada vastutust protokolliga ettenähtud kohustuste täitmisel. Sellistel juhtudel ei ole organisatsioonil ja selle liikmesriikidel õigust kasutada protokollis ettenähtud õigusi samaaegselt.
3. Piirkonna majanduskoostöö organisatsioon teeb oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjas teatavaks, milline on tema pädevus protokolliga reguleeritud valdkonnas. Organisatsioon teatab oma pädevuse olulisest muutumisest hoiulevõtjale, kes informeerib sellest osalisi.
1. Protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui vähemalt 55 konventsiooniosalist, nende hulgas I lisas nimetatud osalised, kes kokku on õhku paisanud üle 55 protsendi I lisas nimetatud osaliste süsinikdioksiidi õhkuheite 1990. aasta üldkogusest, on edastanud oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiulevõtjale.
2. Esimeses lisas nimetatud osaliste süsinikdioksiidi õhkuheite 1990. aasta üldkogus on käesoleva artikli tähenduses suurus, millest I lisas nimetatud protokolliosalised on teatanud enne protokolli vastuvõtmist või selle vastuvõtmise päeval oma riigi esimeses aruandes, mis on esitatud konventsiooni artikli 12 kohaselt.
3. Kui riik või piirkonna majanduskoostöö organisatsioon ratifitseerib protokolli või võtab selle vastu või kinnitab selle või ühineb protokolliga pärast seda, kui protokolli jõustumise kohta lõikes 1 ettenähtud nõuded on täidetud, jõustub protokoll tema suhtes üheksakümnendal päeval pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.
4. Käesoleva artikli kohaselt ei käsitata piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni hoiuleantud kirja tema liikmesriikide kirjade täiendusena.
Protokolli suhtes ei või teha reservatsioone.
1. Osaline võib protokolli selle hoiulevõtjale saadetava kirjaliku teatega alati denonsseerida, kui tema suhtes protokolli jõustumisest on möödunud kolm aastat.
2. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödumisel päevast, mil hoiulevõtja on denonsseerimisteate kätte saanud, või denonsseerimisteates märgitud hilisemal ajal.
3. Kui osaline denonsseerib konventsiooni, tähendab see, et ta on enda suhtes ühtaegu denonsseerinud protokolli.
Protokolli originaal, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule ÜRO peasekretärile.
Vastu võetud üheteistkümnendal detsembril 1997. aastal Kyotos.
Selle tõenduseks on täievolilised esindajad nimetatud kuupäevadel protokollile alla kirjutanud.
Majandusharu ja heiteallika liik
Töötlev tööstus ja ehitus
Muud allikad
Nafta ja maagaas
Muu tootmine
Halogeensüsivesinike ja väävelheksafluoriidi tootmine
Halogeensüsivesinike ja väävelheksafluoriidi tarbimine
Lahustite ja muude toodete kasutamine
Jäätmete põletamine
Muu tegevus
Osalisriik Osaliste õhkuheitekoguste piiramise ja vähendamise kohustused
(protsent alusaasta või -perioodi kogusest)
Ameerika Ühendriigid 93
Euroopa Ühendus 92
Hispaania 92
Prantsusmaa 92
Saksamaa 92
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik 92
Vene Föderatsioon* 100
* Turumajandusele üleminevad riigid.
← Tagasi _ Üles ↑
© Justiitsministeerium 2012
Riigi Teataja otsinguabi: 620 8148
Tagasiside: e-kiri

Arutelud - Kolmapäev, 8. juuni 2011 - Selgitused hääletuse kohta
et - eesti keel (valitud)
Esitatud tekstid :
Hääletused :
Selgitused hääletuse kohta
Kolmapäev, 8. juuni 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne
7. Selgitused hääletuse kohta
Guido Milana (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Soovin väljendada oma üldist heameelt Saïd El Khadraoui raporti vastuvõtmise üle.
Minu arvates on see raport edusamm tarbija- ja keskkonnakaitse jaoks, kaasa arvatud individuaalsete liikmesriikide positsioonide seisukohalt, kes kaebavad vahetevahel viivituste pärast. Üldiselt arvan, et selle meetme vastuvõtmisega näitas Euroopa, et on kaugel ees paljudest liikmesriikidest, mis peavad seda olukorda loomulikult kiiremas korras parandama.
Tulen riigist, mille valitsus väga visalt oma huvi selle direktiivi vastu väljendas. Seepärast loodan, et parlamendi otsus on tulemusrikas ning mõjub stiimulina, et suhtumist ning tähelepanu selle teema puhul lähiajal oluliselt parandada.
Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Kahtlemata on saastaja-maksab-põhimõte äärmiselt tähtis Euroopa tööstusliku arengu tõttu keerulisemaks muutunud keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Ühe konkreetse kategooria ründamine ei ole aga alati õige. Peame kaitsma ka põhimõtet, et maksta ei saa ainult maanteevedajad, vaid maksma peavad ka need, kes ei pühenda Euroopas piisavalt energiat alternatiivse transpordisüsteemi toetamisele.
Euroopas on ikka veel liiga vähe programme transpordisektori ümberkorraldamiseks nii, et selles kasutatakse väiksema keskkonnamõjuga ökoloogilisemaid lahendusi ning samuti valitseb nappus vahenditest sektori tõhususe ja keskkonnasäästlikkuse parandamiseks. Selle pärast peame taas meenutama, et me ei saa vähendada liiklusmahtusid, sest kontrastiks sellele on vaja suurendada reisijate- ja kaubaveo osakaalu. Seepärast ei saa olla maanteevedajad ainsad, kes maksavad teiste põhjustatud keskkonnaprobleemide pärast.
Ville Itälä (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Raportööri, transpordi- ja turismikomisjoni ning loomulikult ka parlamenti ennast tuleb selle suurepärase õigusakti eest tänada. See valmis tänu kompromissidele ja laiaulatuslikule toetusele. Minu arvates on väga tähtis, et kliimamuutustest ja säästvast arengust rääkides kaasatakse ka raskeveokite liiklus. Nii saame näidata avalikkusele, et meile valmistab tõepoolest muret asjaolu, et raskeveokite liikluse heitgaasid tekitavad probleeme, eelkõige just tipptunnil ja ummikutega teedel.
Üks asi, millega ma kompromissi nimel nõustusin, on see, et raskeveokite liiklusest saadavat raha saab kulutada raudtee- või laevatranspordile. See võib olla mõnel juhul võimalik, aga ma loodan, et kui neid otsuseid riiklikul tasandil rakendatakse, siis mõistetakse, et selle eest maksab raskeveokite liiklus. Neid rahalisi vahendeid saaks kasutada teede täiustamiseks, parandamiseks ja ehitamiseks ning sellest oleks kasu raskeveokite liiklusele.
Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Mis rasketesse kaubaveokitesse puutub, siis Iirimaa jaoks on see väga keeruline teema. Oleme Euroopa ääremaa ja meid eraldab kaks mereteed Mandri-Euroopast, kus kehtivad kõik need lisakulud teede kasutamise ja saaste eest. Nagu ma Iirimaa eksportijate ühingu hinnangust aru saan, lisaks see Iirimaa kaubaveo jaoks iga sõidu puhul 150 eurot või iga edasi-tagasi sõidu puhul 300 eurot. Iirimaa sõltub väga sellisest kaubaveost ja ekspordist. See vähendab meie konkurentsivõimet.
Arvan, et komisjon ja nõukogu peavad seda küsimust veel arutama ja arvestama selle juures ka ääremaadega. Mandri-Euroopa liikmesriikide jaoks ei ole see nii suur probleem, aga Iirimaa ja teiste ääremaade jaoks on see igal juhul väga keeruline probleem.
Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Tahan selgitada, et täna parlamendis vastu võetud soovitused ei ole Poola olusid silmas pidades eriti lihtsad. Need soovitused suurendavad transpordikulusid ja vanemaid sõidukeid kasutavad maanteevedajad on seetõttu loomulikult halvemas olukorras. Tervitamist väärib asjaolu, et täiendavaid vahendeid eraldatakse investeeringuteks säästvasse transporti, ning ennekõike see, et luuakse võimalus ehitada kiirrongiliine ja veetranspordi teid. Tahan aga korrata seda, mida ütlesid eelmised sõnavõtjad, et nendel soovitustel on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Minu riigis toovad need väga paljudele maanteevedajatele kaasa hulga probleeme.
Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tahan teha kaks märkust nn Eurovignette’i kohta. Ühest küljest oleksin tahtnud näha selgemat sõnastust selle kohta, et selle raames kogutud rahalisi vahendeid kasutatakse tõepoolest teede ehitamiseks.
Teiseks tahan öelda, et ma oletan, et liikmesriigid austavad sätet, mille kohaselt riigid saavad otsustada mitte kohaldada direktiivi raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest üle 3,5- ja alla 12-tonniste kaubasõidukite puhul. Üle 3,5 ja alla 12 tonni kaaluvaid sõidukeid kasutavad paljud keskmise suurusega ettevõtjad. Suuremale osale nendest ettevõtjatest ei oleks suuremad kulud jätkusuutlikud. Meie maapiirkondades on sellistel ettevõtjatel tihtipeale keskne tähtsus tööhõive- ja ettevõtlusvõimaluste jaoks.
Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Eurovignette’i käsitlev vettepanek tehti heade kavatsustega. Sellel on palju kiiduväärt aspekte. Sõidukite süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine on kiiduväärt. Raskete kaubaveokite ummikute vähendamine on kiiduväärt. Maksudest 15% kulutamine infrastruktuurile on väga kiiduväärt.
Oleksin tahtnud seda konkreetset meedet toetada, aga pidin selle vastu hääletama, sest nagu mu kolleeg Pat the Cope Gallagher ennist ütles, sõltub Iiri majandus väga palju ekspordist. Kui Eurovignette’i meetmed vastu võetakse, oleks nendel laastavad tagajärjed meie riigile. Igasugused lisamaksud, mida Iiri maanteevedajad maksma peaksid, avaldaksid väga negatiivset mõju meie ekspordile. Arvan, et mind toetavad hispaanlased, portugallased ja samuti itaallased. Me oleme ääreriigid. Sõltume täielikult rahvusvahelistest turgudest. Kõrge diislikütuse hind on maanteevedajad meeleheitele ajanud. Kahjuks pidin selle meetme vastu hääletama.
Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Tänane hääletus on oluline edusamm, et järgida saastaja-maksab-põhimõtet, sealhulgas ka maanteetranspordi sektoris, mis vastutab olulisel määral õhu- ja mürasaaste eest. Selles sektoris tegutsevate organisatsioonide kriitikast hoolimata olen arvamusel, et nõukogu seisukoht on hetkel parim võimalik kompromiss, kuid ma siiski loodan, et edaspidi saab seda paremaks muuta.
Hääletasin poolt. Tahan siiski lisada, et peame leidma paremaid võimalusi nende tulude kasutamiseks ning tegema liikmesriikide jaoks kohustuslikuks nende vahendite investeerimise, et täiendada üleeuroopalisi transpordivõrke (TEN-T) ja infrastruktuuri saastamise vähendamiseks. Ainult nii saame kunagi tulevikus öelda, et tänasel otsusel olid positiivsed tulemused.
Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Tänu Amsterdami lepingule on keskkonna- ja jätkusuutlikkuse poliitika muutunud palju tähtsamaks ning tähelepanu keskpunkti on kerkinud majandus- ja keskkonnapoliitika integreerimine ning keskkonnaga seotud kaalutlustega arvestamine ka teistes valdkondades.
Tähtsaimad sektorid on kliimamuutused, säästev transport, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, tervishoid ja keskkond, loodusvarade kasutamine ja jäätmete käitlemine ning samuti säästva arengu rahvusvaheline mõõde. Nõukogu kutsus oma 2006. aasta juunis tehtud järeldustes liitu ja selle liikmesriike üles laiendama rahvamajanduse arvepidamist nii, et see hõlmaks säästva arengu põhiaspekte. Sellest lähtuvalt peab rahvamajanduse arvepidamise juurde kuuluma ka integreeritud majanduslik ja keskkondlik arvepidamine, mille andmed on täiesti sidusad.
Hääletasin selle määruse ettepaneku poolt, sest see loob uued kasutusvõimalused rahvamajanduse arvepidamise andmete, keskkonnastatistika ja muude statistiliste valdkondade jaoks.
Horst Schnellhardt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin Jo Leineni raporti poolt, sest ma olen veendunud, et neid andmeid eri riikides kogudes saame nende riikide olukorra kohta palju rohkem teada. Otsustasin aga uuesti sõna võtta, sest arutelu käigus ütles mitu panustajat, et peaksime käsitlema ainult seda arvepidamist ja ignoreerima SKP-d täielikult.
Soovitan teil seda mitte teha. See on väga ohtlik sündmuste areng. Sisemajanduse koguprodukt on majandusliku arengu ja heaolu näitaja. Kui tahame lõpetada selle mõõtmise või kui tahame kasutada oma mõõtmistes ainult sotsiaalseid ja keskkondlikke kriteeriume, siis lõppeb see katastroofiga. See tähendab, et kõik see saab olla ainult täienduseks SKP näitajatele. SKP peab olema meie analüüside keskpunktis, nagu lepiti kokku Anna Rosbachi raportis. Arvan, et see peab ka antud juhul kehtima. Tahan seda veel kord rõhutada.
Jens Rohde (ALDE). – Austatud juhataja! Vabandust, aga kas te võiksite palun öelda, millise teema juures me oleme? Ma ei kuulnud.
Acquis’ sätete kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias? Tänan teid!
(DA) Austatud juhataja! Tänasel hääletusel parlamendis võtsime vastu otsuse, millega tunnustame, et Rumeenia ja Bulgaaria on valmis osalemiseks Schengeni koostöös. Ma ei kahtle selles, et puhtalt tehnilised aspektid on paigas ja et liikmeks saamise nimel on tehtud ära tohutu palju tööd. On aga mitu põhjust, miks peaksime pöörama palju tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikud on mures kasvava korruptsiooni pärast paljudes liikmesriikides ja piiriülese kuritegevuse kasvava taseme pärast. Seepärast oleksime pidanud enne Schengeni ala laiendamist kasutama seda olukorda selleks, et tugevdada politsei koostööd ja võitlust korruptsiooni vastu. Küsimus ei seisne nende kahe riigi kritiseerimises, vaid selles, et enne Schengeni ala laiendamist võiks kasutada seda võimalust ning nõuda korralikke vastuseid muret tundvatele kodanikele, kes näevad, kuidas kuritegevus Euroopas järjest suureneb.
Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengen acquis’ vastu, kui nad 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinesid, kuid acquis’ meetmete osalise kohaldamise tõttu teostavad mõlemad riigid ikka veel piirikontrolle. Ekspertrühmade hoolikad hindamised ja visiidid on näidanud, et kuigi mõlemad riigid on näidanud üles suurt pühendumust ning teinud nähtavaid edusamme acquis’ rakendamise suunas, esineb ikka veel puudusi näiteks varustuse, piirikontrollide jõudluse ja väljaõppe valdkonnas.
Oleme valmis kinnitama, et toetame nende täielikku ühinemist kokkuleppega, kuid oleme siiski arvamusel, et kõne all olevad riigid peavad teavitama meid kuue kuu jooksul kirjalikult sellest, et nad on rakendanud lisameetmeid nende puuduste kõrvaldamiseks. Me ei saa mitte mingil juhul ignoreerida asjaolu, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi liidu piiripoliitika jaoks ning sellega tuleb arvestada.
Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Austatud juhataja! Carlos Coelho väga hästi koostatud raporti kõige tähtsam osa oli selle lõpus. Seal oli selgelt mainitud, millist ohtu kujutab endast sisserändelaine Türgist ning Türgi kaudu ka Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, mis võib Euroopa üle ujutada.
Veel veerand sajandit tagasi kaitses Euroopat selliste sisserändelainete eest kaks asja: raudne eesriie ja Põhja-Aafrika totalitaarsed režiimid. Mõlemad totalitaarsed režiimid hoidsid oma kodanikke allasurutuna ning palju suurema tõenäosusega lubasid nad inimesi oma riiki, kui oma riigi kodanikel riigist lahkuda. Aga need takistused on nüüd kadunud.
Seepärast hääletasin raporti poolt. Mul on hea meel, et Carlos Coelho mainis, kui tähtis on asjaolu, et Türgi avaldab suurt sisserändesurvet Bulgaariale ja Kreekale. Tahan siiski rõhutada, et sellest ei piisa, kui need avaldused jäävad ainult sõnadeks paberil. On vaja vahendeid ja programme, et kaitsta liitu selle sisserändelaine eest.
Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Loomulikult on väga tähtis, et Euroopa Liidus saaks rakendada samu põhimõtteid kõikidele liidu liikmesriikidele. Selles suhtes on Schengeni kokkulepe edusamm sellise tihedama koostöö, see tähendab vabama liikumise suunas, kuid loomulikult ei tohi me unustada, et vabam liikumine on seotud ka teatud vastutustundega. Nüüd peame lootma, et kui Rumeenia ja Bulgaaria ühinevad Schengeni alaga, siis käsitletakse reaalselt ka neid probleeme, mis on nende piiridel esinenud, ja et sinna suunatakse piisavaid vahendeid, et tagada sellise ebaseadusliku rände ja muude nähtuste ennetamine.
Loomulikult on olukord põhimõtteliselt selline, et Euroopa Liidus ei saa olla kaheastmelist süsteemi: kõikidele peavad kehtima samad eeskirjad. Nii saame tagada ka selle, et nendes riikides on inimestele antud samad võimalused, mis igal pool mujal. Vahendeid on vaja, sest me teame, millised probleemid ja ohud seal esinevad.
Roger Helmer (ECR). – Austatud juhataja! Nagu teate, jäävad Briti konservatiivid tavaliselt erapooletuks, kui kõne all on euroala või Schengeni alaga seotud küsimused, sest me ei kuulu kumbagi ning selle pärast võiks öelda, et see ei ole meie asi. Praegusel juhul on see aga meie asi, sest me teame, et Bulgaarias ja Rumeenias on suured probleemid kuritegevuse ja korruptsiooniga, ning ma ei usu, et nende piirikontrollid on nii head kui teistes Schengeni alaga liitunud riikides.
See tähendab, et nendest riikidest saab kanal, mille kaudu ebaseaduslikud sisserändajad Euroopa Liitu pääsevad ning Schengeni alal on neil siis vaba voli tulla ka Calais’e, mis suurendaks kindlasti ebaseaduslikku sisserännet Ühendkuningriiki. Sel põhjusel hääletasin raporti vastu.
Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõte on eriti tähtis.
Minu jaoks on neli ülitähtsat põhjust, mille pärast ma raporti poolt hääletasin. Esiteks rahastamismenetluste oluline lihtsustamine ja kiirendamine. Teiseks VKEde osalemine, mis on oluline majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks. Kolmandaks innovatsioon konkurentsivõimelise tootmissektori jaoks, mis suudaks turu katsumustest üle saada. Neljandaks riskijagamisrahastu, mis on seni andnud väga häid tulemusi.
Viimaks tahan tuua esile, et teadmiste, hariduse ja teadusuuringute kolmnurga tugevdamine, millest sõltub ühtekuuluvuspoliitika tulevik, on Euroopas võimalik ainult püsivalt teadusuuringutele pühendudes.
Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Parlamendis valitseb laiaulatuslik üksmeel selles, et meie teadusuuringute programm vajab reformimist. Sellegipoolest pean väljendama oma kahetsust selle üle, et komisjon oli oma vahekokkuvõttes nii ebamäärane ja vähenõudlik. Seda oleks tegelikult võimalik palju paremaks teha ning palju rohkem saaks nüüd kohe ära teha. Komisjon võiks lühendada avalduste esitamise tähtaegu, otsida rahalisi vahendeid näidisobjektide rajamiseks ja kasutada rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid selle asemel, et enda omi leiutada. Kõik see loob mõttetut bürokraatiat, mis tööstused eemale peletab. Selle tõttu ei suuda Euroopa ideedest arveteni jõuda. See tähendab, et tulevikus peame vähendama kaootilist programmide segadikku ja bürokraatiat ning keskenduma kõige suurematele probleemidele, nagu kliimamuutused, energia ja toit. Kokkuvõttes peame kasutama oma teadusuuringuid töökohtade loomiseks. Parlament näitas täna, et on valmis seda tegema. Nüüd peab komisjon suunda näitama.
Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Teadusuuringud ja innovatsioon mängivad keskset rolli Euroopa Liidu arengus ja konkurentsivõimes ning need on väga tähtsad Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks. Seitsmes raamprogramm on põhivahend teadusuuringute rahastamiseks Euroopas, nagu näitab ka raport, mille üle täna hääletati. Liigne bürokraatia põhjustab aga ikka veel väga palju probleeme väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks.
Oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis kutsus parlament komisjoni üles võtma seitsmenda raamprogrammi praeguses halduses kasutusele menetluslikke, haldus- ja finantsalaseid lihtsustamismeetmeid, kuid seni ei ole neid meetmeid veel kasutusele võetud. Kutsun komisjoni üles tunnustama parlamendi tähelepanekuid ning tuvastama lahendusi, et anda VKEdele parem juurdepääs seitsmendale ja kaheksandale teadusuuringute raamprogrammile.
Ville Itälä (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Ka mina hääletasin hea meelega selle raporti poolt ja soovin tänada ka oma kolleegi Jean-Pierre Audyt hea töö eest. Tahan tuua esile kaks punkti. Rahastamine on äärmiselt tähtis ja see võiks olla isegi natukene põhjalikum, sest siin öeldakse, et see tase on usutav ja vajalik. Peame suurendama rahastamist, et saavutada Euroopa äärmiselt vajalik majanduskasv.
Mõne aja eest kuulasin ise ühte Soome uurimisrühma, mida selle programmi kaudu rahastatakse. Nad tegelevad rakkude uurimisega ning on oma tööga väga suure läbimurde saavutamise lähedal, mis võimaldaks neil töötada välja isegi vähiravimeid. Neil ei ole aga mingit teavet selle kohta, kas neid ka edasi rahastatakse. Nad on täiesti nõutud. Minu arvates tuleks seda rahastamist jätkata ning see peab olema piisav.
Teine probleem, mille kohta me selget tagasisidet saame, on see, et väga palju tööaega kulub bürokraatlike küsimuste lahendamisele. Seda on vaja vähendada, et saaks korralikult prioriteete seada.
Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et tänane aruteluteema on seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõte. Paljud dokumendis mainitud punktid vastavad tõele, eriti punktid, mis käsitlevad noorteadlasi ja tööstuse aktiivsemat osalemist raamprogrammi alla kuuluvates projektides. Dokumendis väljendatakse muret teatavate liikmesriikide suhteliselt madala osalemise taseme pärast. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et sellel on objektiivsed põhjused. Hetkel kehtivad rahastamisskeemid on teatud mõttes palju soodsamad vanade Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks. See kajastub ka arvudes. Rahalised vahendid, mida saaks mõne uue liikmesriigi projektiosaline, on poole väikesemad nendest rahalistest vahenditest, mida saaks mõne vana liikmesriigi projektiosaline. Selle olukorra tõttu tekib ühenduses lõhe ja uutel liikmesriikidel puudub juurdepääs nendele vahenditele, mis on minu arvates lihtsalt vale. Seepärast on minu arvates vaja rahastamisskeemid üle vaadata ning pürgida selle poole, et kaheksanda raamprogrammi puhul ei oleks enam ebavõrdsust või diskrimineerimist, et saaksime asuda edukalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise kallale.
Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Praegune seitsmes raamprogramm tagab, et Euroopa Liit saab tõsta oma teaduspoliitika piisavalt kõrgele tasemele. Programmi eelarve perioodiks 2007–2013 ületab 54 miljardit eurot ning seepärast võib öelda, et see on üks tähtsamaid teadusuuringute toetamise programme maailmas. Peame koostama vahekokkuvõtte, mis tugineb konkreetsetele andmetele, et tagada, et seitsmes raamprogramm täidab jätkuvalt Euroopa vajadusi. Minu arvates on lihtsustamisprotsess kõige tähtsam asi, mida vahekokkuvõtte juures rõhutada. Ka kogemused on näidanud, et meie teadlaste jaoks oli kõige suurem probleem haldusmenetluste komplekssus ja keerukus. Teine tähtis asi on VKEde programmis osalemise lihtsustamine. Kahjuks on selles punktis vaja teha veel täiendavaid pingutusi, kuigi koostööprogrammide puhul on tehtud mõned parandused. Meil oli väga hea meel riskijagamisrahastu kasutuselevõtmise üle. Seda tuleks suurendada ja sellega jätkata kuni seitsmenda raamprogrammi lõpuni ning sellega tuleks jätkata ka järgmistes programmides. Nendel põhjustel hääletasin raporti poolt.
Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Hääletasin Jean-Pierre Audy raporti vastu. Ma ei saa kiita heaks dokumenti, mis takistab projekti INDECT elluviimist. Ma ei ole nõus avaldusega, et projekt, mida viib ellu tuntud Krakówi AGH Teadus- ja Tehnikaülikool, rikub põhiõiguste hartat. Projekti teadustöö eesmärk on saavutada eesmärgid, mis on sätestatud resolutsioonides, mis käsitlevad võitlust pedofiilia vastu, relvade müügi vastu Internetis ning võitlust uimastikaubanduse ja inimkaubanduse vastu, mis on probleemid, mida oleme siin istungisaalis palju kordi käsitlenud. See on uuenduslik projekt, mis täidab suurepäraselt lüngad ELi liikmesriikide julgeolekusüsteemides, eelkõige just Internetti silmas pidades. See mõjutab inimesi, kes rikuvad seadust, ja just nende jaoks ongi selle projekti eesmärgid kõige kardetavamad. Lisaks loob projekt hea aluse integreeritud julgeolekuvõrgustiku rajamiseks, mis tagaks kaitse küberrünnakute eest. Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja Hiina on sellised lahendused juba kasutusele võtnud ning oleme aastaid kärsitult oodanud, et need ka ELi tasandil kasutusele võetakse. Seepärast ei mõista ma, miks kogu projekti rahastamine lõpetatakse, eriti veel selle pärast, et see on ainus projekt, mis on Jean-Pierre Audy raportis nii esile toodud.
Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, kuid mulle valmistab siiski muret embrüo rakkude uurimise rahastamine avaliku sektori vahenditega. Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamusel on embrüo rakud inimembrüo osad ning seega saab neist alguse elu. Kuna need rakud kujutavad esimest etappi neist arenevas inimelus, tuleb need seaduslikult määratleda embrüotena, mille patenteerimine peab olema välistatud. Selle avalduse alusel peab Euroopa Komisjon võtma viivitamatult arvesse Euroopa Kohtu otsuseid ja järeldusi ning kohandama nendest lähtuvalt oma poliitikameetmeid teadustegevuse ja teaduse rahastamiseks.
Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Täna hääletasime viimase teksti üle paljudest vabakaubanduslepingutest. Õnneks on parlament üldiselt veel vabakaubanduse poolt ning see kehtib ka Kanadaga sõlmitava lepingu puhul. Kuid ikka ja jälle kerkib esile nõudmine sektoripõhiste analüüside järele. ELi ja Kanada vabakaubanduslepingu mõjuhinnang näitab, et see annab mõlemale poolele selged eelised. Sektoripõhiste analüüsidega üritatakse lihtsalt otsida põhjuseid ei ütlemiseks, sest tegelikult on alati võitjaid ja kaotajaid. Meie ülesanne on teha seda, mis on enamiku jaoks parim. Vabakaubandus on kõige parem tarbijatele, sest see suurendab valikut ja langetab hindu. See on ka kõige parem ettevõtjatele, sest see suurendab nende turgu, suurendab majanduskasvu ja loob töökohti. Vabakaubandus on rahvusvaheline töö jagunemine, mis tagab, et teeme kõik seda, mida kõige paremini oskame, ning lubame samal ajal kõigil teistel teha seda, mida nemad kõige paremini oskavad.
Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Loomulikult on mul hea meel iga kaubanduslepingu üle kahe riigi või ettevõtja vahel, sest kui maailmakaubandust õigesti hallata, siis aitab see parandada elatustaset ja toetada arengut.
Teisest küljest olen ma alati mures, et suure arvu kahepoolsete lepingute tõttu kaotame ülevaate ja meil on lõpuks suur lepingute segadik, mille tõttu on raske saavutada tõelist kokkulepet Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.
Minu jaoks on kahepoolsed lepingud alati teisejärguline lahendus. Parim lahendus oleks jätkata kaubandusläbirääkimisi Maailma Kaubandusorganisatsiooni kontekstis ja sõlmida sellised lepingud, mida maailmakaubandus ootab ja mida maailmamajandus hädasti vajab.
Claudio Morganti (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! On vaieldamatu, et reitinguagentuurid on nüüdseks saanud endale tohutu ja kontrollimatu võimu. Nende esialgne ülesanne oli anda väärtuslikku teavet investoritele, kuid aja jooksul on nad muutunud rahvusvaheliste finantsturgude ülimateks ja kontrollimatuteks vahekohtunikeks.
Minu arvates on vastuvõetamatu, et ettevõtjad ja isegi liikmesriigid sõltuvad hinnangutest, mida annavad kolm suurt Ameerika ettevõtet, mille reitingud ei ole alati olnud õiged ning mis on vahetevahel viinud hämmastavate eksimusteni, nagu Lehman Brothersi juhtum.
Seepärast on suurem kontroll kindlasti teretulnud ja loodan, et uus Euroopa järelevalveasutus suudab töötada optimaalse võimsusega ning et sellel on reaalsed volitused sekkumiseks ja vajaduse korral isegi trahvide määramiseks. Samuti olen arvamusel, et on hea idee võtta kasutusele tsiviilvastutuse põhimõte juhtumite korral, kus on ilmselgelt tegemist ränga hooletusega. Selles sektoris on vaja suuremat konkurentsi ja peame selle ajaloolise oligopoli laiali lammutama ning tooma sisse uued sõltumatud ja võimaluse korral Euroopa organisatsioonid, mis oleksid kursis meie kontinendi majandusliku konteksti ja reaalsete oludega, sest need on täiesti erinevad sellest, kuidas Ameerika Ühendriigid asjadele lähenevad.
Kõigil nendel põhjustel hääletasin kõne all oleva raporti poolt.
Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Mul on hea meel täna vastu võetud dokumendi üle, mis käsitleb sõltumatute mõjuhinnangute sõltumatuse tagamist. Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi alus. Minu arvates peab mõjuhinnangute täielikust sõltumatusest saama üldpõhimõte, mis kehtib igat liiki mõjuhinnangute ja eelkõige keskkonnamõju hinnangute suhtes. Selle põhimõtte kohaldamise tagamine tuleks sätestada ka keskkonnamõju hindamise direktiiviga, mis lähitulevikus suure tõenäosusega läbi vaadatakse. Mul on hea meel, et keskkonnakomisjoni ettepanekud, mille kohta ma muudatusettepanekuid tegin, käsitlevad keskkonnamõju hindamist, mis on tõesti äärmiselt oluline. Euroopa Komisjon peaks osalema ka aktiivsemalt Euroopa Liidu ja liikmesriikide huvide kaitsmises sellistel juhtudel, kui kolmandate riikide projektidel võib olla mõju Euroopa Liidule või ühele või enamale liikmesriigile. Minu arvates on see dokument samm meie kõigi turvalisuse tagamise poole.
Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Tahan väga sellest teemast rääkida, sest minu arvates on mõnevõrra absurdne, et me siin ettevõtete sotsiaalse vastutuse jaoks sätteid kehtestame. See on ju väga hea, et oleme arvatavasti kõik nõus sellega, et peaksime sõlmima vabakaubanduslepinguid ja looma partnerlusi ainult selliste riikidega, mis austavad inimõigusi. See on tegelikult kirjas ka aluslepingus. Arvan, et mõned poliitikud on siiski unustanud, mida ettevõtete sotsiaalne vastutus tähendab. See tähendab just nimelt ettevõtete sotsiaalset vastutust, seda, mida ettevõtted ise omaette teevad lisaks kõigele sellele, mida nad õigusaktidest kinnipidamise nimel teevad. Seda kasutatakse ettevõtluses konkurentsiparameetrina, mis ajendab ettevõtteid ennast seda ettevõtluse aspekti täiustama. Kui me selle ära võtame ja selle poliitiliseks õigusaktiks muudame, siis kaotame selle konkurentsiparameetri täiesti ära ning see on minu arvates lihtsalt poliitiline rumalus.
Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Sotsiaalpoliitika välismõõtme juurde kuuluvad kõik Euroopa Liidu meetmed ja algatused, mille eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid standardeid riikides, mis ei ole ELi liikmesriigid. Vaatamata sellele, et Lissaboni lepingus ja Euroopa 2020. aasta strateegias on antud sotsiaalpoliitikale enneolematult suur tähtsus, on konkurentsivõime ja majandustegurid ikka veel palju tähtsamad sotsiaalsetest küsimustest.
Siiski on saamas järjest selgemaks, et me ei tohi keskenduda jätkuvalt ainult turgudele ning peame selle asemel võtma palju terviklikuma lähenemisviisi inimeste huvisid silmas pidades, see tähendab kaitsma inimeste huvisid, töötajate õigusi ja õigust tööle. Euroopa Liit peab võtma oma pikaajaliseks eesmärgiks selle, et tagada meestele ja naistele võimalused väärika ja tootliku töö leidmiseks, mille tingimused on vabad, võrdsed, ohutud ja väärikad. Seepärast on edaspidi vaja, et parlament ning rahvusvahelised ja Euroopa ametiühingud teevad koostööd ning lisavad oma positiivsed ja kiireloomulised soovitused algatusele, mille üle siin täna hääletati.
Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Toetan raportit, sest Euroopa ettevõtted on rahvusvahelise kaubanduse jaoks eriti tähtsad. Peame tegutsema alati ja isegi kolmandates riikides Euroopa väärtustest ning rahvusvahelistest sotsiaalsetest ja tööstandarditest lähtudes.
Ettevõtete sotsiaalne vastutus on kasulik vabatahtliku tegevusena ainult siis, kui tarbijatele antakse usaldusväärset ja täpset teavet ettevõtete tegevuse, toodete päritolu ning nende toodete tootmis- ja müügitingimuste kohta. Sertifikaadid, kaubamärgid ja standardid on tähtsad tarbijatele ning imago ja maine on vahetult seotud ettevõtte edukusega. Suhtlusmeedia ajastul on väga raske varjata tarbijate eest teavet ettevõtte tegutsemistavade kohta välisriikides.
Vastutustundlik ettevõtlus on alati konkurentsivõime ja eduka ettevõtluse aluseks. Ka Euroopa Liit peab hakkama teerajajaks sotsiaalsete standardite edendamise alal. Ma arvan, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine peaks kuuluma kõikide ELi poliitikameetmete ja kaubanduslepingute juurde.
Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Sotsiaalse vastutuse toetamine ja edendamine välissuhetes võib olla huvitav ettevõtmine. Mulle valmistab muret, et me ei lähe oma meetmetega piisavalt kaugele. Sotsiaalne vastutus peab olema suunatud kõige vaesematele, ühiskonna äärealale jäävatele inimestele, kellel ei ole kvalifikatsiooni ja kes kõige rohkem manipuleerimise all kannatavad. Lühidalt, see peab olema suunatud nendele, kes jäävad tööturust kõige kaugemale.
Prantsuse õppimist ja koostööd käsitlev programm, mille algatasid organisatsioon ATD Quart Monde ja Prantsuse valitsus, on hea näide sellest, kuidas tugev ettevõte hoiab alal ehtsat sotsiaalset vastutust partnerluses kõige ebasoodsamas olukorras olevate töötajatega. Nii saaks liit anda sellele poliitikameetmele tõelist lisandväärtust.
Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! 2011. aasta pakub strateegilise võimaluse, et võtta õppust neljast aastast, mille jooksul on olnud jõus määrus, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Määruse jõustumisest peale on saanud selgeks, et põhiprobleem on see, kuidas mõista või aktsepteerida arengukoostöö spetsiifilist rolli Euroopa Liidu välistegevuse kontekstis.
Seepärast on vaja mõista asjaolu, et peale humanitaarabi on arengukoostöö ainuke välistegevuse poliitikavaldkond, mis ei ole mõeldud ELi huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavamate inimeste huve.
Tänase hääletusega rõhutame, et on vaja eraldi arengukoostöö vahendit, mis oleks loodud konkreetselt ja ainult arengumaade jaoks ning täidaks just nimelt neid eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208. Kokkuvõtteks, austatud juhataja, tahan öelda, et nõuame delegeeritud õigusaktide menetluse kasutamist eelkõige selliste otsuste vastuvõtmise puhul, mis käsitlevad üldeesmärke, prioriteetseid valdkondi ja oodatavaid tulemusi ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud tingimuste täitmiseks ette nähtud rahaliste vahendite jaotamist.
Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Vaatamata sellele, et Euroopa Parlament on korduvalt tunnustanud seda, millised eelised annaks siseturule lepinguõiguse raamistiku parandamine, on uue vabatahtliku vahendiga lepinguõiguse süsteemi kasutuselevõtmisel esinenud mitu suuremat probleemi nii sisu kui ka menetlusega. Ennekõike peegeldavad esitatud ettepanekud komisjoni seisukohta, mida ei toeta aga avaliku arutelu sisu. Me ei tea, millised on individuaalsete liikmesriikide või tarbijate ja ettevõtjate esindajate seisukohad. Puudulik selgus mõnes esitatud dokumendis, mis võetakse kohtuotsuste aluseks, võib anda alust eri õiguslikele interpretatsioonidele.
Viimaks avaldaks vabatahtliku vahendi kasutuselevõtmine ränka majanduslikku mõju ettevõtjatele ja tarbijatele. Vajaliku väljaõppe, tüüplepingute muutmise ja võimalike kohtumenetlustega võivad kaasneda väga suured kulud. Minu arvates ei ole arukas sundida majanduslikult raskel ajal ettevõtjatele peale täiendavaid finantskohustusi. Nendel põhjustel hääletasin raporti tagasilükkamise poolt.
Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Võimalus ja võime õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas on tänapäeva globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas tuleb viia Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil konkreetsete meetmete abil ellu Euroopa aruka, jätkusuutliku ning kaasava kasvu strateegias nimetatud põhitegurid. Hinnangud viitavad sellele, et nõudmine oskuste järele suureneb jätkuvalt. Tööstuslikud ja tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa suurema vajaduse kõrge ning keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu järele, kuid seda madala kvalifikatsiooniga töötajate arvelt.
See tähendab, et eriti noorte inimest puhul tuleb kiiresti tegutseda, sest pidevalt kasvav noorte tööpuudus on üks suuremaid probleeme, mille Euroopa lahendama peab. Nende eesmärkide saavutamiseks on meie arvates tähtis, et kutseharidust ja -koolitust käsitletakse jätkuvalt pikaajalise ühise poliitilise prioriteedina, mille saavutamine on võimalik ainult kõikide ELi institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike sidusrühmade osaluse ja vastutusega.
Paul Murphy (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Hääletasin Nadja Hirschi raporti vastu, sest selles ei käsitleta haridust üldsegi mitte vahendina, mille abil inimesed saavad oma teadmisi ja oskusi parandada, vaid kõigest vahendina suurettevõtete kasumi suurendamiseks.
Olen täielikult sellise lähenemisviisi vastu. Raportis väidetakse, et ELi 2020. aasta eesmärkide elluviimine aitab tagada tööhõive ja parema elatustaseme. See on lihtsalt vale. ELi 2020. aasta strateegia ei taga ei töökohti ega paremat elatustaset. See pakub ainult rohkem neoliberaalseid poliitikameetmeid ning vähendab veelgi enam palku ja töötingimusi.
Raportis nõutakse häbiväärselt, et tööandjad peaksid saama lõpetada praktikalepingu, kui peaks ilmnema, et praktikant töökoha jaoks ei sobi. See tähendaks jõhkrat ärakasutamist. Ma ei ole nõus üleskutsega erakõrgkoolide kaasamise kohta kutseoskuste arendamisse ning nõuan selle asemel mõttekate väljaõppevõimaluste loomist suurte avaliku sektori investeeringute kaudu.
Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Toetasin raportit, sest noorte tööpuudus on probleem terve Euroopa ning kogu meie ühiskonna jaoks. See on ka Vahemere lõunapiirkonna riikides toimuvate rahutuste põhjus. Põhjapoolsete riikide jõukates ühiskondades väljendub noorte tööpuudus näiteks tõrjutuse ja kasvava uimastite tarbimisega noorukite seas.
Noorte jaoks on tähtis liikuvus ja töökohtade vahetamine. Noorte tööpuudus on suur, kui noored inimesed ei leia kusagil tööd, sest neil puudub selleks vajalik haridus või töökogemus ning selle tõttu ei ole nad ka heas positsioonis tööturul konkureerides. Seepärast peame keskenduma kaugeleulatuva kvaliteetse hariduse andmisele ning pöörama lisaks tähelepanu ka soolisele perspektiivile, et kõrvaldada noorte tööpuuduse algpõhjused. Samuti ei tohi me unustada täiendõppe rolli, sest just see edendab elukestvat õpet ning valmistab inimesi ette tööturu muutusteks.
Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja! On ülitähtis, et parlament kasutab seda resolutsiooni jõulise sõnumi saatmiseks liikmesriikidele ja nooremale põlvkonnale, et paluda neilt rohkem pühendumust Euroopa koostööle haridus-, kutseõppe- ja kõrghariduse valdkonnas, et tugevdada Euroopa 2020. aasta strateegiat. Me teame, et noorte tööpuudusel on rängad tagajärjed vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse seisukohast ning samad tagajärjed on ka sellel pikaks veninud ebakindluse perioodil, mis mõjutab 40% Euroopa noortest.
Tugevat toetust on vaja kombinatsioonile hariduspoliitikast ja uuest stiimulitel põhinevast hoolekandesüsteemist ettevõtjatele, kes pakuvad täiskohaga tööd noortele ja naistele. Väga oluline on tagada, et omandatavad oskused oleksid kooskõlas pädevustega, mida on vaja säästva ja intelligentse arengu ning samuti kodakondsusega seotud eesmärkide saavutamiseks. Samuti on tähtsad poliitikameetmed ülemineku lihtsustamiseks haridussüsteemist tööle ning kutsekvalifikatsioonide, tiitlite ja akadeemiliste ainepunktide tunnustamise kiirendamiseks.
Liikmesriigid, nagu ka minu riik, mis kärbivad kriisi ajal vahendeid hariduse ja teadusuuringute jaoks, peavad teadma, et nad teevad sellega kahju noortele ja Euroopa tulevikule.
Siiri Oviir (ALDE). – Tänan Teid mulle sõna andmast. Olin raporti ettevalmistamisega komisjonis seotud, ja tõesti – tööpuudus Euroopas on jätkuvalt suur, noorte tööpuudus aga keskmiselt kaks korda kõrgem. On liikmesriike, kus see on veel kõrgem – nagu minu koduriigis –, kus see on isegi üle kolme korra kõrgem. Toetan raportis toodud algatusi praktiliste sammude kohta olukorra paremusele pööramiseks. Meil ei ole mõttekas koolitada suurel hulgal üldise kõrgharidusega inimesi, kes seejärel tööturul rakendust ei leia. Enam tuleb panustada just kutseharidusele ja ümberõppele.
Täiesti vastuvõetamatu on aga nõukogu tegevus hariduse valdkonna eelarvekärbete osas. Nende tegevus on ka vastuolus juba vastu võetud Euroopa 2020. aasta strateegia täitmisega. Nii et ühed sõnad, aga teised teod. Hääletasin raporti vastuvõtmise poolt. Aitäh.
Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Ka mina hääletasin selle raporti poolt, eriti seepärast, et hinnanguliselt luuakse alates praegusest kuni 2020. aastani kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste jaoks 15 miljonit töökohta. Samal ajal näitavad hinnangud, et ilma kvalifikatsioonita või madala kvalifikatsiooniga inimeste jaoks jääb 12 miljonit töökohta vähemaks. Seda olukorda silmas pidades on vaja midagi ette võtta ning on selge, et vajadus hariduse ja koolituse järele on suur. 21% Euroopa noortest on töötud ning seepärast on väga tähtis, et nad saavad jääda haridussüsteemi nii kauaks kuni nad on omandanud vajalikud kutsekvalifikatsioonid, samuti tuleb tagada koostöö kõrgkoolide ja ettevõtjate vahel piisavate kutsekvalifikatsioonide tagamiseks. Lisaks on tähtis tagada kutsekvalifikatsioonide sõltumatu hindamine. Kui kõik see saab tagatud, suudame selle probleemi tulevikus lahendada.
Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Salvador Garriga Polledo raport on väga tähtis töö, mis võimaldab meil panna paika uue finantsraamistiku konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa jaoks.
Meil on vaja eelarvet, mis on loodud praeguseid probleeme silmas pidades ning mis saab anda tugeva ja uuendusliku vastuse praegustele vajadustele. Eelarve prioriteet peab olema VKEde teadus- ja arendustegevuse toetamine majanduskasvu ning tööhõive stimuleerimiseks. Samal ajal on eelarve teine eesmärk ühise põllumajanduspoliitika reform, et edendada ja toetada Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet.
Erilist tähelepanu tuleks aga pöörata ühtekuuluvuspoliitika tulevikule, sest minu arvates on see väga tähtis vahend, mis annab rahalist toetust investeeringute tegemiseks, mis edendavad majanduskasvu ja eelkõige uute töökohtade loomist. Sellest teemast rääkides tahaksin tuua veel kord esile ühe punkti, mis on minu arvates väga tähtis: uue vahekategooria loomine piirkondade jaoks. Loomulikult olen ma seisukohal, et selle uue kategooria loomiseks ei saa suunata ümber rahalisi vahendeid olemasolevatest kategooriatest, mis on olulised meie majanduse tasakaalustatud, kooskõlastatud ja jätkusuutliku kasvu toetamiseks.
Ville Itälä (PPE). – (FI) Austatud juhataja! See väga tähtis raport võeti vastu ja ma tahaksin öelda paar sõna selle kohta. Esiteks Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanek nr 18, milles on öeldud, et ühise põllumajanduspoliitika puhul on võimalik teha väga konkreetseid kärpeid, lähtudes praegustest reformidest. Kuigi see on väga kavalalt sõnastatud, annab see meile väga selge pildi sellest, mida fraktsioon ALDE tegelikult põllumajanduspoliitikast arvab. Ilmne ja põhiline eeldus on siin see, et kui üldse kuskil kärpeid teha, siis peaks seda tegema põllumajanduspoliitikas.
Salvatore Caronna (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin liidu tulevasi finantsperspektiive käsitleva Salvador Garriga Polledo raporti poolt, sest ühe suurima kriisi ajal nn Euroopa vaimu jaoks olen ma veendunud, et peame nõudma ja igal juhul jääma kindlaks oma usule sellesse, et liit vajab usaldusväärseid vahendeid ning see algab piisava rahastamisega.
Seepärast on taotlus järgmise eelarve suurendamise kohta 5% õiglane ja vajalik. Võimalik, et sellest ei piisa, aga seda on vaja selleks, et anda vastus meie ees olevatele suurtele küsimustele. Neid vahendeid on vaja reaalsete probleemide lahendamiseks, nagu ühtekuuluvuse suurendamine piirkondade vahel, teadusuuringute ja innovatsiooni võimekuse suurendamine ning parema võimekuse tagamine majanduskasvu ja töökohtade loomiseks. Ilma piisavate vahenditeta ei ole võimalik ühtegi nendest probleemidest korralikult lahendada, alustades piirkondade vahekategooria loomisest ühtekuuluvuspoliitika jaoks, mis on mõttekas ainult siis, kui see ei ohusta teisi olemasolevaid kategooriaid.
Sel põhjusel hääletasin raporti poolt ning loodan, et komisjon ja nõukogu lähtuvad raportis tehtud soovitustest.
Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Majanduskriis, demograafilised probleemid ja kasvav tööpuudus avaldavad suurt mõju liikmesriikide eelarvepiirangutele. Seepärast peab pikemas perspektiivis plaanide tegemiseks võimalusi pakkuv Euroopa eelarve olema vahend, mis edendab individuaalsete riikide majanduskasvu. Euroopa 2020. aasta strateegia, mis stimuleerib töökohtade loomist ning edendab sotsiaalset integratsiooni, omab minu arvates keskset rolli riikide kriisist väljumises. Selles kontekstis on eriti tähtis, et eelarve kohaldamisalasse kuuluksid ka VKEd. Olen seepärast nõus ettepanekuga, et tuleb tagada parem toetus kõikidele programmidele ja vahenditele, mis neid ettevõtjaid toetavad, kaasa arvatud programmidele, mis on seotud konkurentsivõime, innovatsiooni ja struktuurifondide kasutamisega.
Konkurentsivõime säilitamine, majanduskasvu suurendamine ning võitlus tööpuudusega saavad ELi jaoks kõige suuremateks katsumusteks. Seepärast rõhutan, et kiireimas korras on vaja toetada majanduskasvu investeeringutega teadmistepõhistes majandussektorites. Hariduse, teadusuuringute ja tööhõive sideme tugevdamine edendab integratsiooni, liikuvust ja spetsialiseerumist.
Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Tahan väljendada oma heameelt ning selgitada, miks ma hääletasin Salvador Garriga Polledo raporti poolt, mis suudab kuidagi seada olulised ja tõhusad eesmärgid, mis aitavad kaasa ühtekuuluvuspoliitika tugevdamisele.
Mul on aga üks kahtlus, mille väljendamiseks hääletasime muudatusettepaneku poolt, millega kaotati sõnastus, mis käsitles ühtekuuluvuspoliitikas vahekategooria loomist nendes Euroopa piirkondades, kus SKP jääb 75% ja 90% vahele ELi SKPst. See valmistab meile tõesti muret. Mitte selle pärast, et me ei arva, et keskendumist ühtekuuluvuspoliitikale tuleb laiemas ulatuses suurendada, vaid selle pärast, et meie arvates on ilma täiendavate vahenditeta oht, et selline suurem keskendumine kaotab või vähendab vahendeid 1. eesmärgi ehk nn lähenemiseesmärgi all nimetatud valdkondade jaoks, mis vajavad Euroopa Liidult täpselt sama palju tähelepanu ja toetust. Kokkuvõtteks tahan öelda, et ma olen raportiga rahul ning olen rahul ka tehtud tööga, kuid mulle valmistab veidi muret see, kuidas oleme pööranud tähelepanu poliitikale, mis oleks kinnitanud nn järkjärgulist kõrvaldamist, nagu oleme harjunud nägema.
Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Uue mitmeaastase finantsraamistiku sisu peab näitama selget visiooni liidu ja selle kodanike tulevikust. Meie praegused majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid ei tohi kajastuda ainult muljetavaldavates kõnedes, vaid ennekõike peavad need kajastuma just konkreetsetes eelarvepeatükkides.
Olenemata sellest, kas suhtume ELi ning selle piirkondade praegustesse probleemidesse ja eesmärkidesse piirkondlikust või ülemaailmsest vaatenurgast, on kõige pakilisemad probleemid jätkuvalt energiapuudus, majanduskasvu aeglustumine ja töötus. Seepärast peame ikka veel käsitlema Euroopa energiainfrastruktuuri arendamist ja uuendamist prioriteetsete valdkondadena, mis vajavad oluliselt rohkem rahastamist. Minu arvates ei ole tagasipöördumine kivisöe kasutamise juurde praeguses keskkondlikus kontekstis õige lahendus tuleviku või täies ulatuses väljaarendatud üleeuroopalise transpordivõrgustiku loomise jaoks. Nende kahe valdkonna toimimine on eeltingimus kogu ELi konkurentsivõime arendamise ning siseturu toimimise jaoks ja seepärast väärivad need eelarve koostamisel erilist tähelepanu.
Seán Kelly (PPE). – Esiteks on mul heameel asjaolu üle, et raportis pühendutakse ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamise praeguse taseme säilitamisse järgmises perspektiivis. Ka meie fraktsioonis tekitas vahekategooria loomise teema palju vaidlusi ning otsustasime selle teema üle vabalt hääletada. See ei mõjuta meie kolleege Iirimaal või meid ennast üldse, sest vaatamata sellele, et oleme Rahvusvahelise Valuutafondi liige – ja et meie riik on laostunud –, on meie SKP oluliselt üle Euroopa keskmise. Seega ei mõjuta vahekategooria loomine või selle loomata jätmine meid üldse.
Arvame aga, et edaspidi on vaja ühtekuuluvuspoliitika põhjalikult läbi vaadata, sest järjest rohkem piirkondi ületab 75 % SKP künnise ning seepärast muutub see poliitikameede ülearuseks või see reformitakse ning seda me ootamegi.
Alexander Alvaro (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt kindlaks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.
See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Arvestades sellega, et mõlemad riigid said positiivse hinnangu Schengeni acquis’ nõuete täitmise kohta, hääletan selle raporti poolt. Kuigi nii Rumeenia kui ka Bulgaaria on hetkel valmis oma piire avama – olgugi et Bulgaaria ja Kreeka piir on veel väga tundlik –, peab Bulgaaria võtma täiendavaid meetmeid. Samuti on vaja võtta kasutusele Bulgaaria, Kreeka ja Türgi jaoks ühine kolmepoolne lähenemisviis.
Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete kohaldamist Bulgaarias ja Rumeenias. Olen nõus raportööri seisukohaga, et kuigi teatavad küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni alaga on väga tähtis nende riikide jaoks ning samuti nende majanduskasvu ja investeeringute arengu jaoks, kuid see on tähtis ka kogu Euroopa Liidu jaoks, sest see suurendab liikmesriikidevahelist ühtekuuluvust ja solidaarsust.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemist käsitleva raporti poolt. See on teine kord, kui Bulgaaria ja Rumeenia taotlust Schengeni ala sätete rakendamise kohta on läbi vaadatud, esimene hindamine toimus 2010. aastal. Peame meeles pidama, et Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ja viisade väljaandmine) vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Nüüd peavad aga kõik liikmesriigid jõudma kokkuleppele oma tõhusa osalemise kohta selles piirkonnas ilma sisepiirideta. Euroopa Parlamendiga on igatahes nõu peetud.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Schengeni koostöö algas 1985. aasta 14. juunil sõlmitud Schengeni kokkuleppega, mis andis võimaluse kaotada püsiv piirikontroll kokkuleppe allkirjastanud riikide sisepiiridel ning luua ühine ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda. Praeguseks on vaba liikumine tagatud territooriumil, millel on välismerepiiri 42 673 km ja maapiiri 7721 km ning mis hõlmab 25 riiki ja 400 miljonit kodanikku. Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros kohaldavad praegu Schengeni acquis’d ainult osaliselt ja seetõttu teostatakse nende kolme ELi liikmesriigi piiril endiselt kontrolli. Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal. Hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes tegid Euroopa Parlament ja nõukogu järelduse, et kuigi teatavad küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Toetan ettepanekut, et Bulgaaria ja Rumeenia peavad kuue kuu jooksul kirjalikult teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu järelmeetmetest, mida nad kavatsevad võtta hindamisaruannetes sisalduvate ja järelaruannetes mainitud veel rakendamata soovituste suhtes.
Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Sellest ajast peale, kui Schengeni kokkulepe 1985. aastal sõlmiti, on selle liikmete arv kasvanud viiest asutajariigist 25ni, millest 22 riiki on Euroopa Liidu liikmesriigid. Schengeni kokkuleppega oli võimalik kaotada piirikontrollid kokkuleppe allkirjastanud riikide sisepiiridel ning luua ühine välispiir, kus toimuvad piirikontrollid Schengeni alasse sisenemisel. Bulgaaria ja Rumeenia võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad Euroopa Liiduga ühinesid.
Hindamiste tulemusi ja järelevalvega seotud visiite arvesse võttes tegi raportöör Carlos Coelho järelduse, et riigid täidavad Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks vajalikud tingimused: kontrollid nii maismaa-, mere- kui ka õhupiiril, politseikoostöö, viisad, ühenduse loomine Schengeni infosüsteemiga (SIS) ning andmekaitse. Need riigid peaksid saama Schengeni ala täisliikmeks. See on tähtis edusamm nende riikide jaoks ning samuti Euroopa kodakondsuse tugevdamise jaoks. Seepärast hääletan raporti poolt ning kiidan raportööri.
Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle algatuse poolt, sest Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ELiga ühinesid. Asjaomaste ekspertide hinnangu alusel ning vaatamata sellele, et on veel lahendamata probleeme, on mõlemad riigid näidanud, et nad on valmis kohaldama Schengeni acquis’ sätteid ning seega võivad nad Schengeni ala täisliikmeks saada.
Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) See on väga tähtis raport nii minu kodumaa Bulgaaria jaoks kui ka kogu Euroopa Liidu jaoks. Olen kindel, et meie pingutused saavad peagi tasutud. Meie piirid on juba mõnda aega olnud valmis Euroopa piiride kaitsmiseks. Otsust, mida nii väga oodati, ei ole aga ikka veel tehtud. Minu arvates on selle taga olevad motiivid täiesti poliitilised. Raport viitab ka piirikontrollidele meie piiril Türgiga, mis vastavad Schengeni nõuetele ning tõestavad meie valmisolekut. Loodan siiralt, et järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel hääletatakse selle raporti poolt, sest mida kiiremini me selle teema puhul edusamme teeme, seda rohkem saame kõik sellest kasu – nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sotsiaalselt.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Schengeni meetmete täieliku rakendamise vastu Rumeenias ja Bulgaarias. Nende kahe liikmesriigi julgeoleku valdkonnas tehtud edusammudele antud üldiselt heale hinnangule vaatamata tunnistatakse ka raportis, et mõlema riigi piiride turvalisuse eest vastutavate organite puhul tuvastati mitu tehnilist ja haldusega seotud puudust, eriti nende organite puhul, mille ülesanne on mere- ja maapiiride kontrollimine ning järelevalve. Teiseks tunnustatakse raportis, et kui mõlemad riigid Schengeni alaga ühineksid, looks nende geograafiline lähedus Türgi piirile kaks uut teed ebaseaduslikele sisserändajatele, kes liiguvad praegu ainult Kreeka kaudu, mis on hetkel ainuke Schengeni ala riik Balkani poolsaarel.
Seega suurendaks Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemine oluliselt ELi kagupiirkonda jääva Ahilleuse kanna suurust ning kolmekordistaks survet, mida hetkel sellele piirkonnale avaldatakse. See tähendab, et see resolutsiooni projekt on otseses vastuolus kodanike vajadusega kaitse järele – mis on olnud alati Lega Nordi programmis kesksel kohal – ja ma ei saa seda toetada.
Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) See kas Rumeenia ja Bulgaaria võetakse Schengeni alasse vastu, on nüüd puhtalt poliitiline otsus. Euroopa Parlamendis vastu võetud raportis, mis toetab Rumeenia ühinemist Schengeni alaga, kinnitatakse, et liidu ekspertide arvamused on õiged – Rumeenia on teinud ära suure töö, kindlustanud oma piirid ja täitnud kõik vajalikud tingimused. Parlamendi arvamus Brüsselis on kõigest konsultatiivne ja nagu minevikus, nii on ka nüüd see otsus nõukogu poliitikute teha. Kaksikmoraali järgimine ja rääkimine kohustuslikest kriteeriumidest, mida käsitletakse siis, kui need on täidetud vaid nn tehniliste kriteeriumidena, ei ole üldsegi iseloomulik demokraatliku ja õiglase liidu jaoks, nagu me seda tunneme. Seepärast võin ainult loota, et liikmesriikide poliitikud lõpetavad ekspertide ja Euroopa õigusloojate arvamuste ignoreerimise. Sõnade taha peitumine ja probleemi otseselt lahendamata jätmine ei saa olla enam võimalik, kui Schengeni alaga ühinemine ei ole kunagi olnud poliitiline probleem, vaid kõigest tehniline. Sõltumatute ekspertide ja suure häälteenamusega Rumeenia Schengeni alaga integreerimise poolt hääletanud parlamendi hinnangud peavad kujutama endast Euroopa Ülemkogu jaoks tähtsat tegurit ning sellest lähtuvalt tuleks menetluse takistamine lõpetada.
Philippe Boulland (PPE), kirjalikult. – (FR) Schengeni ala ja eelkõige vaba liikumine on osa ühenduse õigustikust, mis on meie kodanike jaoks ülitähtis. President Barroso tuletas meile meelde, et vaba liikumine on Euroopa jaoks sama nagu vundament hoone jaoks. Vaba liikumine on üks liidu suurimatest saavutustest. Mul on väga hea meel, et parlament kiitis heaks Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise Schengeni alaga. Piiride turvalisuse tagamise nimel on tehtud suuri pingutusi. Nende neljanda põlvkonna järelevalvesüsteemid on palju arenenumad meie teise põlvkonna mudelitest. Sellegipoolest on aga piirangud töötajate vabale liikumisele. Esiteks õiguslikud ja haldusega seotud takistused, mis mõjutavad kodanike elu kõiki aspekte. Teiseks sotsiaalne dumping, sest vaatamata sellele, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 45 tagab töötajate võrdse kohtlemise, tõestas petitsioonikomisjon oma tööga, et reaalsed olud on hoopis teistsugused. Kolmandaks sotsiaalkaitse, mis on riikides erinev ega stimuleeri seetõttu liikuvust. Teen seepärast ettepaneku liidu minimaalse sotsiaalkaitse põhitaseme loomiseks. Olgugi et sotsiaalkaitse kuulub liikmesriikide pädevuse alla, on ilmselge, et ühtlustatuse puudumine teeb kahju siseturule.
John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin selle vastu, et Schengeni acquis’ kohaldamisala laiendatakse ka Bulgaariale ja Rumeeniale, sest minu arvates ei ole nad lihtsalt teinud midagi selleks, et tagada turvaline ja tõhus ühinemine viisavaba alaga. Nendes riikides on ikka veel laialt levinud korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus ning need on ka kanalid ebaseadusliku sisserände jaoks. Piiride avamise korral hakkaksid vohama inimkaubandus seksuaalsetel eesmärkidel, lasteprostitutsioon, lastega kauplemine ja organiseeritud kuritegelikud rühmitused ning nendes liikmesriikides ei ole tehtud pisiavalt palju nende kuriteovormide vähendamiseks.
Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Neid kahte liikmesriiki tuleb tehtud töö eest tänada. Mõlemad riigid on täitnud tingimused Schengeni acquis’ sätete täielikuks kohaldamiseks. Sellegipoolest rõhutatakse raportis, et selles piirkonnas on üks liidu haavatavamaid välispiire ebaseadusliku sisserände poolest. Bulgaaria peab rakendama Schengeni alaga ühinedes üleminekumeetmeid. Mõlemad riigid peavad tegema täielikku koostööd, et mitte ohustada süsteemi, mille aluseks on liikmesriikidevaheline usaldus. Toetan raportööri seisukohta.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Bulgaaria ja Rumeenia on täitnud Schengeni alaga ühinemise nõuded ning seepärast toetan ala laiendamist ka nendele riikidele. Sellegipoolest on minu arvates need täiendavad meetmed ja lahendused esile toodud puudustele väga tähtsad, seda mitte ainult Bulgaarias täheldatud ebaseadusliku sisserände probleemi tõttu, mis tuleneb riigi geograafilisest asukohast piirialal. Inimeste, kaupade, teenuste ja töötajate nõuetekohane vaba liikumine sõltub välispiiridel võetavate poliitikameetmete tugevusest ja ühtlustatusest, sest see on ainus viis sotsiaalse rahu ning majandusliku stabiilsuse tagamiseks liidus.
Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt. Mõned liikmesriigid, sealhulgas ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland, tahavad mängureegleid muuta. Ei ole arukas lisada muid kriteeriume, näiteks korruptsiooni- ja kuritegevusevastast võitlust käsitlevate poliitikameetmete hindamine. Need probleemid on kahtlemata tähtsad, aga selle ettepaneku motiivid on puhtalt poliitilised. Uute kriteeriumide lisamine looks liikmesriikide jaoks kaheastmelise süsteemi.
Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt seepärast, et selliste sammude astumine on tähtis Euroopa solidaarsuse kinnitamiseks ajal, mil see tõsiselt proovile pannakse.
Jürgen Creutzmann (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt läbitungimatuks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.
George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Tänane hääletus Euroopa Parlamendis näitas, et Rumeenia on Schengeni acquis’ sätete kohaldamiseks valmis. Raportööri Carlos Coelho arvates on Rumeenia ametivõimud kõrvaldanud edukalt kõik minevikus tuvastatud puudused. Rumeenia suudab tagada korraliku kaitse nii õhu-, mere- kui ka maapiiril. Seepärast on minu arvates kahetsusväärne, et ikka veel kaheldakse meie valmiduses kohaldada Schengeni acquis’ sätteid ning et mõned liikmesriigid kaitsevad jätkuvalt oma nn riiklikku julgeolekut sellega, et seavad õigustamata takistusi ühe liikmesriigi teele, mis väärib õiglast ja mittediskrimineerivat kohtlemist. Euroopa Parlament rääkis täna ühel häälel õiglusest. Kui kaua kavatseb nõukogu meie seisukohta veel eirata?
Rachida Dati (PPE), kirjalikult. – (FR) Hindamised ja ekspertrühmade korduskülastused on näidanud, et Bulgaaria ja Rumeenia on valmis saama Schengeni ala täisliikmeks. Sel põhjusel hääletasin oma kolleegi Carlos Coelho koostatud raporti poolt.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportöör, kes on kõne all olevat piirkonda mitme parlamendi istungjärgu vältel jälginud, on veendunud, et kuigi on veel lahendamata probleeme, mis nõuavad pidevat kontrollimist, ei takista need Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Schengeni alaga. Võttes arvesse tema kogemusi selles valdkonnas, saan enda arvates julgelt toetada tema hinnangut ja nõudmisi välispiiride julgeoleku kohta. Otsus avada piirid nendele liikmesriikidele suurendab vaba liikumist ning palju praktilisemal tasemel suurendab see bulgaarlaste ja rumeenlaste ühtekuuluvustunnet liiduga, millesse nad täisliikmetena kuuluvad.
Loodan, et selle sündmuse sümboolsus kandub üle ka sujuvamasse kaubavahetusse nende riikidega ning aitab samuti kaasa sisserände ja julgeolekuga seotud probleemide rohkem integreeritud käsitlemisele. Raportöör hoiatab õigusega, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka kujutavad endast ebaseadusliku rändega seisukohalt väga tundlikku piirkonda. Olen temaga nõus, kui ta rõhutab, et Bulgaaria peab võtma lisameetmeid, kaasa arvatud eraldi kava koostamine, mis hõlmab meetmeid, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse. Samuti on vaja lähenemisviisi, mis võimaldaks reageerida Kreeka, Türgi ja Bulgaaria sisserännusurve võimalikule järsule suurenemisele.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport, mille koostas meie kolleeg Carlos Coelho, käsitleb nõukogu otsust Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias. Schengeni kokkulepe sõlmiti 1985. aasta 14. juunil. Kokkulepe andis võimaluse kaotada piirikontroll kokkuleppe allkirjastanud riikide sisepiiridel ning sellega loodi ühine ala, kus inimesed ja kaubad saavad Euroopa Liidus vabalt liikuda. Ma hääletan poolt, arvestades sellega, et Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal; et dokumentide kohaselt on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tehniliselt ELiga ühinemiseks valmis; et kõik ühinemist käsitlevad kriteeriumid täideti 2011. aasta märtsis ja et viivitused uue Schengeni mehhanismi hindamissüsteemi vastuvõtmisel, mille eesmärk on lahendada olemasolevad probleemid – mille puhul ma kardan, et kindlusetus suureneb –, ei ole takistuseks nende riikide ühinemisele ELiga. Viimaks soovin tänada raportööri raporti koostamise nimel tehtud suurepärase töö eest, mis oli võimalik hoolimata sellest, et nõukogu seadis teele mitmesuguseid takistusi, et piirata juurdepääsu teatud vajalikele dokumentidele.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nõukogu peab kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb pärast Euroopa Parlamendiga nõu pidamist otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel.
Praegusel juhul on raportiga võetud seisukoht, et Rumeenia ja Bulgaaria täidavad kõik tingimused piirikontrolli kaotamiseks. Otsuse nende 2007. aastal ELiga ühinenud riikide vastuvõtmise kohta Schengeni alasse peavad tegema ühehäälselt kõikide juba Schengeni alasse kuuluvate riikide valitsused nõukogus. Raportöör mainib ka seda, et on vaja võtta täiendavaid meetmeid Bulgaaria, Kreeka ja Türgi piiril, mis on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi. Ka hindamiskomisjon kutsub Bulgaariat üles võtma lisameetmeid, kartes rändevoogusid Türgist.
Meie erapooletuks jäämise põhjuseks on kogu nendele riikidele avaldatava surve kontekst ning selle surve eesmärgid. Lisaks sellele oleme veendunud, et kaalutlused, millega määratleme oma seisukoha laienemise ja uute riikide ELi vastuvõtmise kohta, kehtivad täpselt samamoodi ka Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise puhul nendes või muudes riikides.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportöör on seisukohal, et Rumeenia ja Bulgaaria täidavad kõik tingimused piirikontrollide kaotamiseks, kuid tahab, et Euroopa Parlamenti teavitataks lisameetmete võtmisest Bulgaaria, Kreeka ja Türgi piiril, mis on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi.
ELi ministrite nõukogu peab kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb pärast Euroopa Parlamendiga nõu pidamist otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel.
Hindamiskomisjon kutsus Bulgaariat üles võtma lisameetmeid, kartes peamiselt rändevoogusid Türgist, kaasa arvarud eraldi kava koostamine, mis hõlmab meetmeid, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse.
Otsuse nende 2007. aastal ELiga ühinenud kahe riigi vastuvõtmise kohta Schengeni alasse peavad tegema ühehäälselt kõikide juba Schengeni alasse kuuluvate riikide valitsused nõukogus. Seda teemat tuleks käsitleda justiits- ja siseküsimuste nõukogus 9. ja 10. juunil.
Võttes arvesse meie seisukohta nende kahe riigi ühinemise kohta, otsustasime jätkuvalt erapooletuks jääda ning seda hoiakut toetab ka asjaolu, et nendele riikidele avaldatakse jätkuvalt survet.
Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ELiga ühinesid. Enne seda, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel, peab nõukogu hindamismenetlusega kindlaks tegema, kas uued liikmesriigid täidavad Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks vajalikud tingimused, milleks on andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ja viisade väljaandmine. Selleks et oleks võimalik selgelt kaaluda kõiki neid punkte, mis on vajalikud Euroopa Parlamendi arvamuse kujundamiseks selle kohta, kas need kaks riiki on valmis Schengeni alaga ühinema, on vajalik täielik juurdepääs ekspertide hindamisaruannetele, milles käsitletakse nende kahe riigi ettevalmistuste edenemist. Minu arvates on Rumeenia ja Bulgaaria igatahes tõendanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted. Samal ajal ei tohi me aga olukorda alahinnata ning peame mõtlema sellele, kuidas säilitada kontrolli olukorra üle pärast seda, kui need riigid on saanud Schengeni ala täisliikmeks.
Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Mul ei ole midagi meie naabrite vastu Bulgaarias ja Rumeenias. Mul on aga mõned kaebused Schengeni sätete kohta. See kohutav kokkulepe valmis saladuskatte all ning kinnitati ühel augustikuu päeval 1980ndatel. See on toonud meile ainult halba. Sisepiiride kaotamine ei tähenda Euroopa kodanikele vaba liikumist. See hoopis suurendab kindlusetuse tunnet ning tekitab ELis kontrollimatuid rahvastiku- ja rändetrende nii päritolumaades kui ka sihtmaades. See annab ka suurepärased võimalused ebaseaduslikele sisserändajatele, kes teavad, et olenemata sellest, kust kaudu nad Euroopasse tulevad, saavad nad asuda elama igal pool, kus nad ise tahavad. Eriti rängalt kannatab selle tõttu Prantsusmaa. Nii romade kui ka Lampedusa saarega seotud probleemid, mida siin täiskogul tihti esile tuuakse, on heaks tõenduseks sellele probleemile. Ma ei taha, et Schengeni kokkulepe kehtiks minu riigis, ning ma ei soovi seda ka teistele riikidele. Liikmesriikidele peab jääma täielik kontroll oma piiride üle ning vajaduse korral peavad nad tegema koostööd nn välispiiri tugevdamiseks.
Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Toetasin täielikult selle raporti vastuvõtmist, mis kiidab heaks Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise Schengeni alaga. Mõlemad riigid on teinud kõvasti tööd piirikontrollide tugevdamiseks ning olnud sellega edukad, mida kinnitavad ka nõukogu Schengeni hindamise töörühma korraldatud hindamiste ja külastuste käigus tehtud positiivsed järeldused. Mõlemad riigid on täitnud kõik Euroopa Liidu sätestatud tehnilised kriteeriumid. Seepärast toetan täielikult nende täielikku ühinemist Schengeni alaga. Liikmesriigid ei saa lisada uusi tingimusi, nagu korruptsiooni- ja kuritegevuse vastast võitlust käsitlevate poliitikameetmete hindamine, või muuta poole pealt reegleid. Sel nädalal tähistatakse Schengeni kokkuleppe 26. aastapäeva. See on üks ELi suurimaid saavutusi ja seda on vaja kaitsta ning samuti on vaja kaitsta vaba liikumist, mis on Euroopa Liidu kodanike põhiõigus.
Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma pooldan Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Schengeni alaga. Mõlema riigi vastavust Schengeni acquis’ga hinnati üksikasjalikult ja objektiivselt. Mõlemad riigid on täitnud kõik tingimused. Seega ei ole arukas lisada muid tingimusi, näiteks korruptsiooni- ja kuritegevusevastast võitlust käsitlevate poliitikameetmete hindamine. Need probleemid on kahtlemata tähtsad, aga selle ettepaneku motiivid on puhtalt poliitilised. Uute kriteeriumide lisamine looks liikmesriikide jaoks kaheastmelise süsteemi. Selline visioon kaheastmelisest Euroopast, kus uutele ja vanadele liikmesriikidele kehtivad erinevad eeskirjad, on lihtsalt vastuvõetamatu.
Nadja Hirsch (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt läbitungimatuks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Ühinemisakti artikli kohaselt peab nõukogu hindamismenetlusega kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ning viisade väljaandmine) rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel. Ma ei toetanud seda dokumenti, sest hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes tegi asjaomane parlamendikomisjon järelduse, et teatavad lahendamata küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja tulevikus ka järelkontrolli. Tuleb arvesse võtta, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond kujutab endast ebaseadusliku rände poolest ühte kõige tundlikumat piirkonda ELi välispiiril. Seepärast on oluline, et Bulgaaria võtaks teatavad lisameetmed, nimelt eraldi kava koostamine, milles oleksid ette nähtud toimingud, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse, samuti Kreeka, Türgi ja Bulgaaria ühist hoiakut, mis võimaldaks reageerida rändevoogude võimalikule järsule suurenemisele. Arvan, et asjaomased liikmesriigid peavad kuue kuu jooksul pärast otsuse jõustumist teavitama kirjalikult Euroopa Parlamenti ja nõukogu niisuguste lisameetmete rakendamisest ning ilmnenud puudustest.
Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Tegelikult võtsid Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni acquis’ vastu juba 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Vastavalt ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 peab nõukogu kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel. Hinnangud näitavad, et praeguseks on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tõendanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et rahuldavalt täita kõik Schengeni acquis’ sätted. Seepärast toetan raportööri taotlust. Samas ei tohi me unustada, et kõne all olev piirkond kujutab endast ebaseadusliku rände poolest ühte kõige tundlikumat piirkonda ELi välispiiril. See tähendab, et on vaja võtta lisameetmeid, sest nagu teame, nõuab sisepiiridel kontrolli kaotamine liikmesriikidelt suurt vastastikust usaldust ning samuti tõhusat kontrolli välispiiridel, sest Schengeni ala julgeolek sõltub sellest, kui rangelt ja tõhusalt korraldab iga liikmesriik kontrolli oma välispiiril.
Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Täna hääletas Euroopa Parlament Carlos Coelho raporti üle, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete kohaldamist Bulgaarias ja Rumeenias. Tasub märkida, et ettevalmistuste tegemise lõpetamine Schengeni alaga ühinemiseks nendes riikides kattub aruteluga ELi rändepoliitika üle ning mõnede Schengeni ala riikide vastuseisuga Schengeni ala laienemisele. Samuti tasub rõhutada fakti, et Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud peaaegu kõik neile kehtestatud nõuded, eeskätt maa-, õhu- ja merepiiri kontrollimine, viisade väljaandmine, politseikoostöö ja andmekaitse. Samuti ei tohi unustada, et need ELi piiririigid võitlevad ebaseaduslike sisserändajate sissevoolu probleemiga. Nii Sofia kui ka Bukarest soovivad saada Schengeni ala liikmeks ja mõlemas riigis praeguseks tehtud ettevalmistustele anti kõrge hinnang ning seepärast hääletasin raporti vastuvõtmise poolt.
Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – (RO) Loomulikult hääletasin selle poolt, et Bulgaaria ja Rumeenia saaksid Schengeni alaga ühineda. Nagi kõik Rumeenia ja Euroopa kodanikud, nii tahan ka mina, et kohtusüsteemi reform minu riigis jätkuks, et vähendatakse korruptsioonitaset ja pettusi, et kohtuasju käsitletaks õiglaselt ja kiiremini ning et süüdlased saaksid karmi karistuse. Me ühinesime Euroopa Liiduga seepärast, et tahtsime võtta omaks liidu sise-eeskirjad. Minu arvates on täiesti mõistetav, et tahame nendest eeskirjadest kinni pidada ja täita lubadusi, mida ühinemisel andsime. Tänan liitu ja liikmesriike, kes aitavad meil viia ellu kohtusüsteemi reformid ning rakendada korruptsioonivastaseid meetmeid, sest seda tahavad ka Rumeenia kodanikud!
David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt lähtuvalt ekspertide hinnangutest, mis näitavad, et praeguseks on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted.
Kyriakos Mavronikolas (S&D), kirjalikult. – (EL) Bulgaaria ja Rumeenia täidavad ekspertide rühmade hindamisaruannete kohaselt kõik nõuded, et saada Schengeni ala täisliikmeks. Sellegipoolest tuleb Euroopa Parlamenti teavitada lisameetmetest, mida võetakse Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkonnas, et reageerida rändevoogude võimalikule järsule suurenemisele.
Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Bulgaaria ja Rumeenia on teinud kõik, mida on nõudnud nn Euroopa kindlus selleks, et nende riikide kodanikud saaksid liikuda vabalt Schengeni alal. Raport nõuab veelgi enamat. Raport nõuab ühist lähenemisviisi koos Kreekaga, et reageerida rändele araabia maadest. See nõudmine vastuvõetamatu. Ma jään erapooletuks, et mitte hääletada vaba liikumise vastu liidus.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Bulgaaria ja Rumeenia puhul hinnati kõikide Schengeni acquis’ sätete nõuetekohast rakendamist: maa-, mere- ja õhupiiri kontrollimine, politseikoostöö, viisade väljaandmine, ühenduse loomine Schengeni infosüsteemiga ning andmekaitse. See on eeltingimuseks, et ELi ministrite nõukogu saaks teha otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga. Hindamiste positiivseid tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes võib teha järelduse, et kuigi mõned küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Samas ei tohi aga unustada, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond kujutab endast ebaseadusliku rändega seoses ühte kõige tundlikumat piirkonda ELi välispiiril. Vaja on tugevdada seni võetud meetmeid ning teha ettevalmistusi sisserännusurve võimalikuks järsuks suurenemiseks. Bulgaaria peab võtma lisameetmeid, kaasa arvatud eraldi kava koostamine, mis hõlmab meetmeid, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse.
Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Vaba liikumise õigus on üks tähtsamaid ja nähtavamaid põhiõigusi, mis on antud liidu kodanikele. Schengeni alal saab nüüd liikuda vabalt ilma piirikontrollita. See on suur muutus võrreldes ajaga, kui Euroopas olid tavaliseks nähtuseks piiripunktid, kus tehti püsivaid piirikontrolle, mis olid aeg-ajalt isegi üleliia ranged, rääkimata sellest, et Ida-Euroopa kodanikud ei pääsenud raudse eesriide tagant ilma oma elu ohtu seadmata.
Hetkel kuulub Schengeni alasse 25 riiki. Ka Rumeenia ja Bulgaaria peaksid varsti sellesse ringi kuuluma – ma vähemalt loodan seda. Need kaks riiki võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad Euroopa Liiduga ühinesid. Hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade külastusi arvesse võttes toetan täielikult nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamist, olgugi et teatavad küsimused on veel lahendamata ja nõuavad edaspidi järelkontrolli. Tahan siiski lisada, et oleks väga kahju, kui vahepeal kehtestatakse uued tingimused, mis ei olnud taotluse esitamise ja hindamiste ajal veel teada.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Paistab, et Rumeenia ja Bulgaaria on tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted. Carlos Coelho koostatud raportis Schengeni ala laienemise kohta on palju lahendamata küsimusi. Hindamisaruannete järeldusi ja hindamiskomisjoni korduskülastuste tulemusi arvesse võttes tegin järelduse, et on eri valdkondi, mis vajavad pidevat järelevalvet. Seni veel vastu võtmata raport valmis Bulgaaria välispiiri küsimusi hindava hindamiskomisjoni korduskülastuste tulemusel. Seepärast on selge, et Bulgaaria, Rumeenia ja Kreeka kolmnurk on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi ning seetõttu peab Bulgaaria võtma lisameetmeid sisserändesurvele reageerimiseks. Ma arvan, et see raport tuleks vastu võtta. Hääletasin poolt.
Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Rumeenias ja Bulgaarias ning toetan realistlikku ja ausat suhtumist, mida näitasid üles kõik kaasparlamendiliikmed, kes samuti selle raporti poolt hääletasid.
Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud kõik Schengeni alaga ühinemise tehnilised tingimused ning see peab olema ka ainus tegur, millest otsuse tegemisel lähtutakse. Rumeenia ja Bulgaaria on tõestanud, et nad suudavad võtta vastu vajalikke riiklikke õigusakte ning oma piirid kindlustada. Lisaks sellele on need riigid teinud suuri edusamme võitluses korruptsiooni vastu, mida on tihti ebaõiglaselt ja liialdatult seostatud Schengeni alaga ühinemise teemaga.
Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Täna võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni kõikide Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Need riigid, mis ühinesid Euroopa Liiduga 2007. aastal, võtsid vastu ainult mõned Schengeni alaga seotud sätted ning on neid sellest ajast peale selles piiratud ulatuses kohaldanud. Selle olukorra tulemus on see, et nende riikide piiridel tehakse ikka veel piirikontrolle.
Kui need riigid ELiga ühinesid, ei olnud nad valmis kõiki Schengeni acquis’ sätteid vastu võtma ning seepärast pidid nad oma piirikontrolli käsitlevad poliitikameetmed reformima ja nende kohaldamisala laiendama. Lisaks sellele kujutab Bulgaaria, Türgi ja Kreeka vaheline piir endast ebaseadusliku rände poolest ühte kõige tundlikumat välispiiri ELis, mis on väga suur probleem. ELiga ühinemisest alates on Bulgaaria ja Rumeenia võtnud palju meetmeid, mille eesmärk on nende riikide piiride nõuetekohane ettevalmistamine ja kaitse. Terve selle perioodi jooksul tegi Schengeni hindamise töörühm pidevaid järelevaatusi ja kontrolle, mis on praeguseks näidanud, et mõlemad riigid on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt Schengeni acquis’ sätted.
Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Piirikontrolli kaotamine sisepiiridel on väga tähtis nii terve Euroopa Liidu kui ka individuaalsete liikmesriikide jaoks. Selleks et Schengeni ala tõhusalt toimiks ja et oleks võimalik saavutada seatud eesmärgid, on vaja tagada, et piirikontrollide kaotamisel ei oleks negatiivseid tagajärgi, seda eeskätt ebaseaduslikku rännet silmas pidades. Iga riik, mis tahab Schengeni alaga ühineda, peab täitma eranditult kõik Schengeni acquis’ sätted, mis käsitlevad andmekaitset, Schengeni infosüsteemi, maa-, mere- ja õhupiiri kontrollimist, politseikoostööd ja viisade väljastamist. Lisaks sellele on väga tähtis tagada, et igas liikmesriigis toimiks range ja tõhus välispiiri kontrollimine. Ma usun, et Rumeenia ja Bulgaaria saavad peagi täisliikmeks ning suudavad kohaldada kõiki Schengeni acquis’ sätteid. Hetkel tuleb pöörata erilist tähelepanu Bulgaariale, sest see riik asub koos Kreeka ja Türgiga ELi välispiiril. See on kõige tundlikum ja hapram piirkond liidus. Kui Bulgaaria ja Rumeenia saavad Schengeni ala täisliikmeks, peavad nad olema valmis reageerima rändevoogude järsule suurenemisele, rakendama meetmeid nõuetekohaseks ja tõhusaks võitlemiseks ebaseadusliku rändega ning tagama nõuetekohaselt toimivate välispiiri kontrollimise mehhanismide olemasolu.
Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alasse vastuvõtmise poolt. Pärast hoolikaid vaatlusi tunnustas asjaomane ELi komisjon, et need riigid on täitnud kõik Schengeni ala liikmeks saamise tingimused: nad tagavad riigi maa-, mere- ja õhupiiri piisava kaitse ning nad on võtnud kasutusele Schengeni infosüsteemi teabe vahetamiseks ja taganud andmekaitse. Minu fraktsiooni arvates oleks nüüd uute liikmesuse tingimuste kehtestamine vale, sest see tähendaks, et nende riikide puhul kehtib kaksikmoraal. Kahtlemata on Rumeenias ja Bulgaarias endiselt esinevad probleemid, nagu organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon, rängad süüdistused nende riikide valitsuse vastu, mis peaksid nende nähtuste vastu tõhusamalt võitlema. Olen arvamusel, et Schengeni uste sulgemine Rumeenia ja Bulgaaria ees ei tohiks olla karistuseks ausatele kodanikele, kes kannataksid kõige enam, kui nad kaotaksid nüüd võimaluse vabaks reisimiseks Euroopas.
Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa kodanike Euroopa Liidus vaba liikumise kontekstis arvan, et Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni acquis’ga on suurepärane edusamm ning seepärast hääletasin asjaomaste sätete kohaldamise poolt. Samuti olen veendunud, et kuigi mõlemad riigid on näinud palju vaeva selle nimel, et tagada oma kodanikele vaba liikumine Euroopas, peavad nad igal juhul jätkama oma piirikontrollide ja eeskirjade kooskõlastamist Euroopa standarditega, pidades silmas Ida-Euroopa piiride tundlikku iseloomu Balkani piirkonnas.
Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Andsin täna poolthääle Euroopa Parlamendi arvamusele Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias. See on tasakaalustatud lähenemisviis, sest arvamuses tunnustatakse edusamme, mida mõlemad riigid on teinud, et täita rahuldavalt Schengeni alaga ühinemiseks vajalikud tingimused (maa-, mere- ja õhupiiri kontrollimine, viisade väljaandmine, politseikoostöö, valmisolek ühenduse loomiseks Schengeni infosüsteemiga ja andmekaitse). Samal ajal nõutakse ka korrapäraselt arenguaruannete esitamist puuduste kohta, mida ei ole veel kõrvaldatud. Sellega andis parlament oma nõusoleku nende kahe riigi ühinemisele Schengeni alaga ning sellele, et anda võrdsed õigused nende riikide kodanikele, kes ei ole saanud varem vabalt liikuda. Loodame, et Euroopa Parlamendi sõnumist lähtudes saavutatakse ka nõukogus üksmeel, et siis lõplik otsus vastu võtta.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovin kiita enda kolleegi Carlos Coelhot suurepärase töö eest, mida ta tegi, et koostada raport nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete täielikku kohaldamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias! Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Raporti kohaselt hinnati kohapeal selle acquis’ kohaldamiseks vajalike tingimuste täitmist, nagu andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, poliitiline koostöö ning viisade väljaandmine. Samuti kinnitati kohapeal, et on tehtud edusamme meetmete kohaldamiseks, mille eesmärk on kontrolli kaotamine liikmesriikide sisepiiridel. Raportöör ja variraportöörid, kes on seda protsessi jälginud, tegid järelduse, et kuigi teatavad lahendamata küsimused nõuavad pidevat aruandlust ning edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Nendel põhjustel toetan otsust avada piirid nendele liikmesriikidele. Hääletan selle raporti poolt ning tervitan Bulgaariat ja Rumeeniat Schengeni alas!
Vincent Peillon (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile, mis teeb ettepaneku Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise kohta. See on Euroopa integratsiooniprotsessi üks suurimaid saavutusi. Ühinemiseks peab uus riik täitma Schengeni kokkuleppe ranged tingimused. Bulgaaria ja Rumeenia puhul tegi Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste komisjon sarnaselt Euroopa Komisjonile hindamistest lähtudes järelduse, et need kaks riiki täidavad kõik sätestatud tingimused. See tähendab, et ei ole enam mingit põhjust, miks nad ei saaks selle vaba liikumise alaga ühineda. Minu arvates oleks vastuvõetamatu, kui teatud riigid oleksid valedel ettekäänetel ning riigisiseste poliitiliste kaalutuste tõttu jätkuvalt selle vastu. Ühenduse õigustikku ei saa käsitleda à la carte süsteemina, milles liikmesriigid saavad vastavalt vajadusele sätteid vastu võtta või nende kohaldamist edasi lükata. Seepärast kutsun nõukogu pühalikult üles tunnustama Bulgaaria ja Rumeenia edusamme ning lubama neid Schengen alasse.
Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes on selge, et Rumeenia on nüüd võimeline Schengeni acquis’d täiel määral rakendama. Lahendatud on kõik tähelepanu või läbivaatamist nõudnud punktid (riskihindamise parandamine, hoonete turvaelementide ajakohastamine, viisataotluste esitamise ja menetlemise protsessi täiustamine jne) ning mõnes osas võib riiki nüüd pidada heade tavade näiteks.
Hindamisaruannete kohaselt on Rumeenia üldiselt tõestanud oma piisavat ettevalmistust, mis võimaldab tal rahuldavalt kohaldada nii Schengeni acquis’ Schengeni infosüsteemiga (SIS) mitteseotud kui ka SISiga seotud sätteid. Täidetud on eeltingimused, mis lubavad nõukogul teha ühinemisakti artikli 4 lõikes 2 viidatud otsuse kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel – nii õhu-, maismaa- kui ka merepiiril. See tähendab, et sisepiiridel kontrolli kaotamine nõuab liikmesriikidelt suurt vastastikust usaldust välispiiridel tehtava kontrolli tõhususe vastu, kuna Schengeni ala julgeolek sõltub nimelt sellest, kui rangelt ja tõhusalt korraldab iga liikmesriik kontrolli oma välispiiril.
Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest Schengeni kokkuleppe kõikide sätete kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias tähendab kindlasti seda, et nendes riikides lõpetatakse piirikontrollid. Ajal mil mõned riigid julgevad teha ettepanekuid sisepiiridel kontrollide taaskehtestamise kohta, on veelgi olulisem näidata, et me toetame selle Euroopa Liidu parima saavutuse laiendamist. Kõikide Schengeni acquis’ sätete kohaldamine nendes liikmesriikides on Euroopa jaoks ka võrdsuse ja mittediskrimineerimise küsimus, sest nende riikide välistamine saadaks väga negatiivse sõnumi nende riikide kodanikele, kes tahavad väga selle vaba liikumise alaga ühineda. Nendel põhjustel on selle etapi laiaulatuslik toetamine väga tähtis.
Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. – (IT) Balkani piirkond on ebaseadusliku rände poolest üks tundlikumaid piirkondi ELi välispiiril. See nähtus omab suurt tähtsust ning sellel on tagajärjed paljude ELi kodanike argielule, sest see suurendab veelgi ebakindlust, mida nad tunnevad. Enne seda, kui saab rääkida võimalikust Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemisest, on vaja koostada eraldi üksikasjalikud kavad rändesurve ohjeldamiseks. Samuti on vaja lisaks piirikontrollide parandamisele välispiiridel võidelda samaaegselt ka korruptsiooniga kohalikes riigiasutustes. Hääletasin selle meetme vastu nimetatud põhjustel ja ka selleks, et kaitsta meie kodanikke paremini ebaseadusliku sisserände eest.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Schengeni acquis’ vastuvõtmine tähendab muu hulgas ka vastavuse tagamist eri hindamismenetlustega: kandidaatriigid peavad täitma palju tingimusi, et nad saaksid ühineda vaba liikumise alaga, kuhu kuulub hetkel 25 riiki ja 400 miljonit eurooplast. See raport annab hinnangu olukorrale Bulgaarias ja Rumeenias, tuues esile asjaolu, et Bulgaaria järgib eri valdkondades parimaid tavasid, ning rõhutades ka Rumeenia pingutusi tuvastatud puuduste kõrvaldamise nimel. Kokkuvõtteks on nende kahe liikmesriigi tegevuse hinnang üldiselt positiivne, kuid soovin siiski rõhutada, et on mõningaid probleeme, mis nõuavad lahendamist.
Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt läbitungimatuks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Me toetame Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, juhul kui täidetakse kõik ekspertide hinnangul vajalikud eeltingimused.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Vastavalt Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni acquis’ ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 peab enne kontrolli kaotamist nende liikmesriikide sisepiiridel kindlaks tegema, et Schengeni eeskirjade nõuded on täidetud. Nii Rumeenia kui ka Bulgaaria on tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted ning seepärast peaksid need kaks liikmesriiki saama Schengeni ala täisliikmeks. Soovin aga rõhutada, kui tähtis on sisejulgeoleku tagamiseks range kontrolli kehtestamine nende riikide välispiiridel. Bulgaaria paikneb ebaseadusliku rände poolest tundlikus piirkonnas ning seepärast peaks riik võtma lisameetmeid, et reageerida rännusurve võimalikule suurenemisele.
Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond on ebaseadusliku rände poolest üks tundlikumaid piirkondi Euroopa Liidu välispiiril. Ma ei ole nõus raportööri Carlos Coelhoga, et Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemine ei ole lühemas perspektiivis võimalik, sest on veel puudusi mitmes valdkonnas, nagu varustus, piirikontrolli korraldus, töötajate koolitus ning kohustus edastada andmeid.
Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ELiga ühinesid. Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga integreerimine on vastuvõetav tingimusel, et nad täidavad teatud tehnilised nõuded, mis toodi välja asjaomase menetluse käigus. Raportöör rõhutab õigusega, et Bulgaaria peab Schengeni kokkuleppega ühinemise järel koostama eraldi kava võitlemiseks ebaseadusliku sisserändega. Koostööd on vaja ka maapiiri haldamise teema puhul. 2010. aastal vahistati 47 000 Kreeka-Türgi piiri ületanud sisserännanut, kes suundusid Kreeka ja Türgi vahelist piiri tähistava Evrose jõe Kreeka poolele. See arv moodustas 90% vahistatud sisserännanutest kogu Euroopas sel aastal. Sellest lähtuvalt toetan raportööri ettepanekut, et pärast Bulgaaria Schengeni alaga ühinemist on vaja koostada eraldi kava, mis sisaldab vajalikke meetmeid ning Kreeka, Türgi ja Bulgaaria ühist hoiakut, et riik suudaks reageerida rändevoogude järsule suurenemisele.
Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. – (DA) Hääletasin selle vastu, et teha Bulgaariast ja Rumeeniast praeguse seisuga Schengeni koostöö täisliikmed. Probleem, mis on seotud sellega, et Bulgaaria annaks oma sõjaväepolitseile juurdepääsu Schengeni andmetele, näitab, et on probleeme Schengeni nende osadega, kus need riigid juba osalevad. Samuti on probleeme korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Europol rõhutab, et Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni koostöö täisliikmeks saamine annab Balkani piirkonna ning endise Nõukogude Liidu kuritegelikele rühmitustele parema juurdepääsu ELile. Kuni need probleemid saavad lahendatud, võimendab Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemine piiriülest korruptsiooni ja kuritegevust ning samal ajal annab see teatud jõududele kauaoodatud võimaluse, et nõuda rohkem järelevalvet ja õigusriigi põhimõtete kahjustamist.
Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Ajal mil järjest rohkem inimesi räägib usaldusekriisist Euroopa Liidus, tuleks vaadata asjaolu, et enamik Euroopa Parlamendi liikmetest toetab kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust, kinnitusena sellest, et eurointegratsiooni idee on ikka veel asjakohane. Asjaolu, et Bulgaaria ja Rumeenia paiknevad ELi välispiiril, ei tohi olla takistuseks nende ühinemisele Schengeni alaga. Schengeni alaga ühinemise tingimused sätestati selleks, et tagada võimalikult kõrge julgeoleku tase. Eksperdid on kinnitanud, et kohaldatakse asjaomaseid tehnilisi standardeid. Need riigid on täitnud neile esitatud nõuded sellisel määral, et on võimalik kaotada nende jaoks piirikontrollid ülejäänud ELi liikmesriikides. Tasub aga rõhutada, et nagu minu riigi puhul, nii ei tähenda Schengeni alaga ühinemine ka Rumeenia ja Bulgaaria jaoks, et nad ei pea enam töötama edasi selle koostöövahendi täieliku kohaldamise nimel. Mõlemad riigid peavad tegema veel palju tööd, et sätestada head töötavad.
Poola on hea näide sellest, et uued liikmesriigid suudavad täita tõhusalt Schengeni nõuded. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvates on meil võimalik viia ellu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana tuntud poliitilise projekti järgmine etapp tingimusel, et Euroopa institutsioonid tagavad nõuetekohase järelevalve. Euroopa Parlament peab mängima selles protsessis põhirolli ning teda tuleb hoida kursis Bulgaaria ja Rumeenia olukorraga.
Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, millega tehakse ettepanek Schengeni infosüsteemiga (SIS) seotud Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Samuti on mul hea meel selle üle, et raport sisaldab andmekaitset käsitlevaid kaitsemeetmeid.
Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Täna võttis parlament vastu Carlos Coelho raporti Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. See raport lähtub nõukogu Schengeni hindamise töörühma egiidi all tehtud hindamiste tulemustest.
Hindamiste käigus ei leitud Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemisele mitte mingeid takistusi. Piiride avamine on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi. Seepärast on mul hea meel, et parlament hääletas nende kahe riigi Schengeni alaga ühinemise poolt. Nüüd peab nõukogu olema realistlik ning näitama solidaarsust sellega, et annab ühehäälselt ka omapoolse heakskiidu.
Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Schengeni ala loodi 1985. aastal ning hetkel hõlmab selle territoorium 42 673 km välismerepiiri ja 7721 km maapiiri ning sellel alal elab 400 miljonit eurooplast. Schengeni kokkulepe hõlmab praegu 25 liikmesriiki ning kaotades piirikontrolli riikide sisepiiridel ja luues ühise piiri, loob see ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda. Selle kokkuleppe täielikuks elluviimiseks loodi Schengeni infosüsteem (SIS) ning sätestati ühised eeskirjad, mis käsitlevad muu hulgas kontrolle terve välispiiri ulatuses, ühist viisapoliitikat ning õigusalast koostööd. See raport käsitleb Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni acquis’ga ühinemist ning hindamiskomisjoni korduskülastustest ja lõpparuandest lähtudes tehakse raportis järeldus, et mõlemad riigid on valmis saama täisliikmeks. On aga veel mõned küsimused, mis nõuavad lahendamist, eelkõige on vaja luua kava, et reageerida rännusurve võimalikule suurenemisele. Seepärast olen nõus raportööriga, et need liikmesriigid peavad pärast ühinemisotsuse jõustumist kuue kuu jooksul teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu selliste lisameetmete rakendamisest ning edusammudest ilmnenud puuduste kõrvaldamisel.
Alexandra Thein (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt kindlaks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis. See probleem on aga ka nendel liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.
Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Bulgaaria ja Rumeenia peavad saama ühineda Schengeni alaga, sest mõlemad riigid on selleks valmis ja teatavate liikmesriikide vastuväited on alusetud.
Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Andsin poolthääle raportile Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise kohta, sest mõlemad riigid on täitnud vajalikud tehnilised tingimused. Sellegipoolest peab Bulgaaria koostöös Kreeka ja Türgiga võtma lisameetmeid, et reageerida ebaseadusliku sisserände probleemile.
Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Bulgaaria sõbrana, kuigi kriitilise suhtumisega sõbrana, tahan teha kõik, mis minu võimuses, et toetada selle riigi arengut, kuid mitte omaenda riigi heaolu arvel. Seepärast jäin hääletusel erapooletuks. Kui Bulgaaria 2007. aasta 1. jaanuaril ELiga ühines, oli riigis ikka veel puudusi õigussüsteemi reformi ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Bulgaaria ametivõimud võtsid endale kohustuse olukorda radikaalselt parandada. EL lõi koostöö- ja kontrollimehhanismi, et aidata Bulgaariat ning kontrollida riigi edusamme kuuest võrdlusalusest lähtudes. Edusamme on tehtud pettumust valmistavalt aeglaselt. Oma viimases aruandes nende teemade kohta (veebruar 2011) nentis komisjon, et Bulgaaria peab tegema veel täiendavaid parandusi kohtu-, politsei- ja muude uurimisasutuste struktuuri, halduse ning koostöö vallas. Sellegipoolest otsustasid 27 valitsust nõukogus – ja see ole eriti üllatav –, et Bulgaaria on täitnud kõik Schengeni alaga ühinemise tingimused, olgugi et see süsteem on ise hetkel küsitava väärtusega. Loomulikult ei kuulu Ühendkuningriik jätkuvalt Schengeni alasse.
Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel, et hääletusel Euroopa Parlamendis andis üle 80% poolthääle raportile Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. See hääletus saadab tugeva poliitilise märguande. Euroopa Parlamendi arvates on Rumeenia ja Bulgaaria valmis Schengeni alaga ühinemiseks.
Erakonna UDMR (Rumeenia Ungarlaste Demokraatlik Liit) arvates peavad Rumeenia ja Bulgaaria saama 2011. aastal konkreetse väljavaate selle vaba liikumise alaga ühinemiseks. Ma ei arva, et mängureegleid tohib mängu ajal muuta ja otsustades Schengeni alaga ühinemise üle tuleb võtta arvesse Schengeni kokkuleppe raames saavutatut ning mitte lähtuda poliitilistest hinnangutest. Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemise pärast tekkinud olukord näitab, kui nõrk on solidaarsus ELis.
Asjaolu, et on liikmesriike, kes on valmis loobuma vabast liikumisest kui ühest eurointegratsiooni põhivabadusest, on väga murettekitav. Samal on see ka vale reaktsioon pingetele, mille põhjuseks on majanduskriis ning selle sotsiaalsed tagajärjed. UDMR usub, et me vajame tugevat Euroopat, mille saavutamiseks on vaja suuremat solidaarsust ning loobuda kindlalt sisemisest protektsionismist ja populismist.
Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Vaatamata sellele, et mul on mõned kahtlused selle Euroopa 2020. aasta strateegia raamesse kuuluva teksti liiga laia ulatuse pärast, on resolutsiooni eesmärgid minu arvates igati teretulnud. Seepärast hääletasin ma Carlos Coelho raporti poolt, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete kohaldamiseks vajalike tingimuste kontrollimist, mis on eeltingimus kontrollide kaotamiseks Bulgaaria ja Rumeenia sisepiiril.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) See raport võetakse vastu vaatamata vaidlustele Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis töörühmas muudatusettepaneku üle, mis tõstatab tuumaküsimuse ning Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni muudatusettepanekule, mis kaotab täiendavate ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete küsimuse. Rahvusvahelist korda on vaja põhjalikult muuta, et EL saaks lahendada oma probleeme paremini ühiste ülemaailmsete meetmetega. Soovin samuti juhtida tähelepanu asjaolule, et aluslepingu artikli 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust ning eeskätt ÜRO rolli.
Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt nii ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu tähtsuse pärast kui ka seepärast, et on äärmiselt oluline, et EL intensiivistaks koostööd ja kooskõlastamist selles ning ka kõigis teistes ÜRO organites. Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt peavad liikmesriigid kooskõlastama oma tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides ja need liikmesriigid, kes on ühtlasi ka ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed, peavad oma tegevust kooskõlastama ning kaitsma oma funktsioonide täitmisel liidu seisukohti ja huve. Seni ei ole koostöö ÜRO Peaassamblees olnud eriti eeskujulik. Seda ei ole olnud ka koostöö ÜRO Julgeolekunõukogus. Teame kõik väga hästi, et ÜRO Julgeolekunõukogusse kuuluvad liikmesriigid (Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa) ei suutnud oma tegevust kooskõlastada ega võtta ühist seisukohta sõjalise sekkumise kohta Liibüas, eriti mis puudutab hääletust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 üle. Seepärast kutsun ELi liikmesriike üles pürgima ühise seisukoha võtmise poole rahvusvahelise rahu ja julgeoleku seisukohalt tähtsate küsimuste puhul, eriti piirkondades, kus juba valitseb laiaulatuslik üksmeel rahvusvahelisel tasandil.
Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit seisab kiiresti muutuvas maailmas vastamisi paljude probleemidega, mis nõuavad kooskõlastatud rahvusvahelist reaktsiooni. Kõik need suured muutused nõuavad, et Euroopa Liit panustaks koos teiste partneritega aktiivselt sellesse, et leida tõhusaid lahendusi nii Euroopa kodanikke kui ka kogu ülejäänud inimkonda vaevavatele probleemidele. Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhipartner, kes toetab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pingutusi tema tegevuste elluviimiseks. Euroopa Liit peab osalema aktiivselt niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel. Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust, mille keskmes on tugev ÜRO, sest see on hädavajalik, et lahendada ülemaailmseid probleeme.
Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Oleme hetkel tunnistajaks põhjalikele muutustele rahvusvahelises korras ja Euroopa Liit ei saa olla enam ainult pealtvaataja rollis. Arvan, et Euroopa Liit peab vaatama seda kui lähtepunkti ja võtma tõesti aktiivse rolli suhetes nii praeguste kui ka tärkavate suurjõududega ning saama lõplikult lahti oma halvast mainest kääbusena rahvusvahelise poliitika valdkonnas. Samuti olen nõus Alexander Graf Lambsdorffi ettepanekus väljendatud vajadusega, et liikmesriigid peavad avaldama läbirääkimistel survet ÜRO Julgeolekunõukogu reformimiseks, et Euroopa Liit saaks selle alaliseks liikmeks. Tugevdades Euroopa Liidu rolli Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, tagame, et EL võtab enda kanda juhirolli nii piirkondlike kui ka ülemaailmsete küsimuste lahendamise alal. Vastasel juhul peame leppima ka edaspidi sellega, et liikmesriikide huvid ei ole rahvusvahelisel tasandil kooskõlastatud.
Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Toetasin tugevalt selle raporti põhiideed. Raport nõuab ELile täiustatud rolli ÜRO süsteemis, võttes arvesse Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud institutsioonilisi muudatusi. Tänane hääletus järgneb ELi suurele võidule ÜROs: vastu sai võetud kord, mis annab ELi delegatsioonile ÜRO Peaassamblees õiguse esitada kutseid ning õiguse anda vastuseid ja esitada suulisi ettepanekuid ning muudatusettepanekuid.
See areng peegeldab selget reaalsust, et EL ja selle liikmesriigid teevad suurima rahalise panuse ÜRO süsteemi. ELi sissemaksed moodustavad ÜRO tavaeelarvest 38%, tagades üle kahe viiendiku ÜRO rahuvalveoperatsioonide ning peaaegu poole ÜRO fondide ja programmide rahastamisest. Lisaks on EL kõikidest oma piirangutest hoolimata suur ülemaailmne osaleja, kelle osakaalu tuleb igal tasandil õigesti tunnustada.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Alexander Graf Lambsdorffi raportit, sest minu arvates peame edendama suuremat kooskõlastatust liikmesriikide seisukohtade vahel ning parandama oma võimet pidada läbirääkimisi teiste piirkondlike rühmadega. Seega seisneb küsimus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tõhususe ja läbipaistvuse suurendamises ning selle rahaliste vahendite haldamise tugevdamises. Olen kindel, et keskpikas perspektiivis saab vajalikuks ÜRO Julgeolekunõukogu töömetoodika ja koosseisu reformimine.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Maailma korralduses toimuvad suured muutused, mis sunnivad ELi aktiivsemalt suhtlema praeguste ja tärkavate suurjõududega, samuti muude kahe- ja mitmepoolsete partneritega, et edendada tõhusate lahenduste leidmist probleemidele, mis mõjutavad nii Euroopa kodanikke kui ka kogu maailma. Euroopa Liidu lepingu artikli nr 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust, mille keskmes on tugev ÜRO, mis on hädavajalik, et lahendada ülemaailmseid probleeme, nagu kliimamuutus ja keskkonnaseisundi halvenemine, inimõiguste universaalsus ja jagamatus, vaesuse vähendamine ning kõiki inimesi hõlmav areng, demograafiliste ja rändemuutuste tagajärjed ning rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus. Olen nõus seisukohaga, et EL peaks aktiivselt osalema niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva maailmakorra tagamisel.
Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Alexander Graf Lambsdorffi koostatud raporti poolt, sest minu arvates loob EL praegu enda jaoks uut identiteeti ülemaailmsel tasandil. Tuletan teile meelde, et need kaks rahvusvahelist organisatsiooni on teinud pikka aega koostööd ning EL on osalenud ka paljudes ÜRO algatatud projektides. Siinkohal tuleb mainida ka Euroopa juhtide antud lubadusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kohta. Maailmas vaesuse kaotamine on nüüd üks liidu välispoliitika prioriteetidest. Toetan algatusi, mille eesmärk on tugevdada koostööd kriisipiirkondade stabiliseerimise alal ning koostada uued ohutusstandardid tuumajaamade jaoks. Jaapanis toimunud sündmused näitavad, et selline partnerlus on vajalik. Vahemere piirkonnas toimunud sotsiaalseid muutusi silmas pidades olen arvamusel, et ELi ja ÜRO kooskõlastatud meetmed tagaksid seal rahumeelse ülemineku demokraatiale. Sel puhul toetan suhete parandamist piirkondlike organisatsioonidega.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Toetan ettepanekut Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule järgmiseks ÜRO Peaassamblee istungjärguks. Ettepanekuga rõhutatakse, et nii Euroopa Liit kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on mõlemad pühendunud demokraatia, inimõiguste ja rahu edendamisele rahvusvahelise üldsuse seas. Ettepanekus on öeldud, et ÜRO Julgeolekunõukogu edasine laienemine nii, et sellesse kuuluks ka EL, on väga tähtis eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Ettepanekuga lükatakse tagasi Saksamaa taotlus saada potentsiaalse ELi alalise koha hoidjaks Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ning juhindutakse selle asemel Itaalia ettepanekust, et iga liikmesriik peab saama võimaluse hoida kohta rotatsiooni korras, et austada kõikide liikmesriikide võrdse väärikuse põhimõtet.
Saksamaa taotlust nähti katsena sundida peale Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Saksa bloki poliitilist võimu nii ELis kui ka väljaspool liitu. Itaalia seisukoha vastuvõtmine ettepanekus kinnitab, et julgeolekunõukogu potentsiaalne laienemine tagab ka Itaaliale võimaluse, et teha ennast kuuldavaks tähtsaid rahvusvahelisi küsimusi arutades ka väljaspool ELi. Seepärast hääletasin poolt.
Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – On tähtis, et Euroopa kinnitaks nüüd uuesti endale võetud kohustusi ja koostöövalmidust selliste rahvusvaheliste liikumistega nagu ÜRO. Tähelepanu, mida Euroopa Parlament ÜRO-le pöörab, on kõige tähtsam.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Meie ajastu sündmused näitavad selgelt, et liikmesriigid ja Euroopa Liit peavad tegutsema mitmesugustes olukordades ja eri juhtudel kooskõlastatult. See kooskõlastamine on väga tähtis ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO). Ma ütleksin isegi, et on väga tähtis, et selles paljut hõlmavas ja otsustavas rahvusvahelises organisatsioonis oleks tagatud Euroopa huvide ja väärtuste kaitsmine.
Hoolimata tulevastest muudatustest selles osas, kuidas liitu ÜROs ja eelkõige selle julgeolekunõukogus esindatakse – ja arutelu selle teema üle ei ole kaugeltki veel lõppenud –, on järjest rohkem vaja kooskõlastada ka Euroopa riikide pingutusi, et edendada koos liidu esindajatega välisriikides ühiseid meetmeid sekkumiseks ning mõju avaldamiseks. Korrapärased nõupidamised liikmesriikide ja ELi saadikute vahel on oluline samm sellel teel. Samal ajal peab liit aitama kaasa ÜRO töö tõhusamaks ja läbipaistvamaks muutmisele ning selle rahaliste vahendite halduse parandamisele. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni parlamentaarse assamblee asutamine ÜRO süsteemi raames on huvitav ettepanek, mida tasub edasi uurida ja arutada.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Alexander Graf Lambsdorffi raport käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi soovituseks nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee 66. istungjärguks. Eelseisev ÜRO Peaassamblee istungjärk on eriti tähtis, kui pidada silmas praeguse rahvusvahelise korra muutumist ülemaailmsel tasandil maailma eri piirkondades toimuvate konfliktide ning aastakümneid või isegi sajandeid rõhutud olnud rahvaste iseotsustamisõiguse väljendumise tõttu. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 21 ja 41 lähtudes peab Euroopa Parlament igal juhul kasutama võimalusi, mida see istungjärk pakub, et edendada oma seisukohta eri teemade kohta, nagu muu hulgas ELi roll ÜRO süsteemis; EL ja ülemaailmne juhtimine; rahu, julgeolek ja õigus; areng; inimõigused ja kliimamuutused. Seepärast olen nõus ülal nimetatud raportööri ettepanekute ning sellega, et on vaja toetada arutelu parlamentide ja piirkondlike assambleede rolli üle ÜRO süsteemis ning samuti arutelu parlamentaarse assamblee asutamise üle.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport propageerib seda, et Euroopa Liit peab saama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks. Viimasel ajal on seda ideed palju propageeritud ning seda toetavad ka Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud muudatused, millega ELile anti muu hulgas juriidilise isiku staatus. Need on muudatusettepanekud, mille seaduspärasuse üle oleme alati protestinud. Seda nõudmist – mis õõnestab selle riikidest, kuid kindlasti mitte riikidevahelistest organisatsioonidest koosneva organisatsiooni vaimu – ei esitata selleks, et ÜRO tööd demokraatlikumaks muuta või et luua uus õiglasem ja rahumeelsem maailmakord.
Seda tõestab ELi liit Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ja Ameerika Ühendriikidega, et alustada sõdasid ja panna toime agressiooniakte sellistes riikides nagu Liibüa. EL on seadnud ohtu sellised ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtted nagu mittesekkumine riikide siseasjadesse, riikide iseseisvuse ja sõltumatuse austamine ning riikide arenguõiguse tunnustamine. Iseseisvuse annab rahvas ja rahvas ei ole andnud seda ELile, mis on muutumas üha rohkem ühiskonna- ja demokraatiavastaseks.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See raport esitab taas vastuvõetamatu nõudmise, et Euroopa Liit tuleb teha Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks, võttes selle nõudmise aluseks demokraatiavastase Lissaboni lepingu ja sellega ELile antud juriidilise isiku staatuse. Euroopa Parlamendi enamus ei tee seda selleks, et muuta kumbagi ÜRO organi tööd demokraatlikumaks või et luua uuem ja õiglasem maailmakord.
Kuidas saab EL, mis partnerluses Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ja Ameerika Ühendriikidega edendab Liibüas sõjategevust ning rikub seal rahvusvahelist õigust ja ÜRO hartat, aidata kaasa ÜRO demokraatlikumaks muutmisele või inimkonna rahule ja arengule? Kuidas saab EL aidata kaasa mittesekkumisele riikide siseasjadesse, austada nende iseseisvust ja sõltumatust, ning nende õiguse arengule – õigused, mis on sätestatud ÜRO hartas ja rahvusvahelises õiguses –, kui EL sunnib koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) Portugali töötajatele ja rahvale peale enneolematu rünnakuprogrammi ning anastab nende vahendeid? Ei saagi!
Iseseisvuse annab rahvas ja rahvas ei ole andnud seda ELile, mis on muutumas üha rohkem ühiskonna- ja demokraatiavastaseks.
Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Euroopa Liit peab aktiivselt osalema ÜRO kujundamisel, et see suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel. On vaja edendada mitmepoolsust ELi peamise strateegilise eesmärgina ning suurendada ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust ÜROs. Rahvusvahelises korralduses toimuvad muutused sunnivad ELi pöörama aktiivsemalt tähelepanu praegustele ja tärkavatele suurjõududele ning muudele kahe- ja mitmepoolsetele partneritele, et toetada tõhusate lahenduste leidmist probleemidele, mis mõjutavad nii ELi kodanikke kui kogu maailma.
Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Arutlemisel olev dokument paneb paika Euroopa Liidu prioriteedid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee istungjärguks. Tähtsaim teema, mida on nüüd juba mõnda aega arutatud, on arutelu Julgeolekunõukogu reformi üle. Ettepanek anda Euroopa Liidule alaline koht, mida liikmesriigid rotatsiooni korras täidavad, on hea idee. Seepärast toetan raportit.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin dokumenti, sest see edendab tõhusat mitmepoolsust ELi üldise strateegilise eesmärgina ning ELi kui ülemaailmse toimija ühtsuse ja nähtavuse suurendamist ÜROs, kooskõlastades muu hulgas paremini ELi sisekonsultatsioone ÜRO teemadel ning edendades suuremat haaret laiemas teemaderingis. Samuti edendab raport ELi strateegiliste partnerite kaasahaaramist ÜRO süsteemis ja strateegilistele partnerlustele mitmepoolse mõõtme andmist, kaasates ELi kahepoolsete ning mitmepoolsete tippkohtumiste päevakordadesse ülemaailmsed teemad. Samuti peaks EL aitama kaasa ÜRO tõhususe ja läbipaistvuse arendamisele ning ÜRO rahaliste vahendite haldamise tõhustamisele.
Lisaks käsitleb raport tähtsaid teemasid, nagu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja rahvusvahelise kriminaalõigussüsteemi rolli tugevdamine, aruandekohustuse edendamine ning karistamatusele lõpu tegemine; samuti käsitleb see kriisiennetuse struktuuride ja nende tõhususe tugevdamist ÜRO Arenguprogrammi raames eesmärgiga muuta see organisatsioon ülemaailmaks juhiks kriisiennetuse ning kriisist taastumise valdkonnas. Raport rõhutab ka ELi ja ÜRO tiheda koostöö vajalikkust tsiviil- ja sõjalise iseloomuga kriiside ohjamisel ning eriti humanitaarabioperatsioonidel. Viimaseks rõhutab raport vajadust Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) põhjaliku reformi järele, et teha lõpp selle kaheotstarbelisusele – kontrollida tuumaenergia tarbimist samal ajal seda ise soodustades. Samuti on vaja vähendada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vastutust tuumaenergia tööstuse juhendamisel ja tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga kooskõlastuse kontrollimisel. On veel muid tähtsaid punkte, millega ma nõus olen ja mida ma toetan.
Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Nagu alati, esitab Euroopa Parlament enne eelseisvat Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärku oma soovitused nõukogule, mis esindab liikmesriike, kes on selle organisatsiooni ainsad täisliikmed. Sel aastal saab liit aga kasutada oma uusi suuremaid vaatlejaõigusi, millega liidul on istungjärkudel erakorraline sõnavõtuõigus. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see on kooskõlas liidu rahvusvahelise tasandi uute eesmärkidega. Lissaboni leping annab ELile uued õigused, kinnitab liidu rahvusvahelise rolli ning paneb paika uued vahendid. Sellest õigusaktist lähtudes peab liit kasutama seda uut eesmärki tõhusa mitmepoolsuse edendamiseks, võttes seejuures aluseks kõik oma tugevaimad väärtused. Samuti kutsub see üles tugevdama ülemaailmset juhtimist ajal, mil ülemaailmsed probleemid nõuavad ülemaailmseid lahendusi. Viimaks toob tekst esile ka põhiteemad, mille edendamist liit traditsiooniliselt toetama peab, nagu areng, inimõigused ja kliimamuutuste probleem.
Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Praeguses rahvusvahelises korralduses toimuvad suured muutused, mis sunnivad Euroopa Liitu suhtlema aktiivsemalt praeguste ja tärkavate suurjõududega, et osaleda aktiivselt niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel. See on tähtis lähtepunkt, et lahendada sellised probleemid nagu kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, inimõiguste universaalsus ja jagamatus, vaesuse vähendamine ning kõiki inimesi hõlmav areng, demograafiliste ja rändealaste muutuste tagajärjed ning rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus.
Tänu Lissaboni lepingule on meil nüüd ELi esindamiseks välissuhetes uued alalised struktuurid. See võimaldab liidul võtta rahvusvahelise rolli vastavalt tema väljapaistvale majandusstaatusele ning täita ülemaailmse osaleja rolli, kes on suuteline jagama ülemaailmse julgeoleku alast vastutust. Meie ülesanne on määrata kindlaks meie strateegilised huvid ja eesmärgid, et nendest lähtuvalt tegutseda. Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja ja ÜRO oluline partner nii kriiside kui ka kriisijärgsete olukordade lahendamise valdkonnas. Seepärast on meil kohustus edendada tõhusat mitmepoolsust ELi üldise strateegilise eesmärgina ning suurendada ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL ei tohi unustada, et täidab kõikides valdkondades rolli juhtiva ülemaailmse osalejana. See tähendab, et liit peab suurendama oma rolli kõikides mitmepoolsetes organisatsioonides ning ennekõike Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO), kus liit peab pärast Euroopa välisteenistuse loomist täitma üha aktiivsemat rolli. Arvestades, et ülemaailmsed partnerlussidemed on olulised ühiselt kindlaksmääratud ülemaailmsete eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et EL on maailma suurim arenguabi andja ja ÜRO oluline partner kõigis selle kolmes töövaldkonnas, kaasa arvatud kriisid ja kriisijärgsed olukorrad, ning et liikmesriikide panus moodustab 38% ÜRO korralisest eelarvest, oleme arvamusel, et ELi ning ÜRO tugev ja tasakaalustatud partnerlus on ÜRO tööks ülitähtis ning kujundab määravalt ELi rolli ülemaailmse toimijana.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Nagu kombeks, koostas väliskomisjon parlamendi soovitused nõukogule eelseisvaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee istungjärguks. Nagu ma aru saan, on Euroopa Parlamendi prioriteedid järgmised: tagada ELile täiustatud rolli ÜRO süsteemis, võttes arvesse Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud institutsioonilisi muudatusi; luua suunised korrapäraste konsultatsioonide jaoks liikmesriikide suursaadikute vahel, et vältida ELi seisukohtade kokkusobimatust, nagu juhtus hiljutiste sündmuste puhul Liibüas; eraldada ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksusele (UN Women) asjakohane eelarve; tugevdada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli; toetada ÜRO poliitikaosakonna vahendamise tugiüksust ja andes selles olulise rolli Euroopa välisteenistusele; parandada ÜRO rahukindlustamiskomisjoni ja ELi rahutagamise partnerluse suhteid; saavutada rahvusvahelises kliimamuutuse valdkonnas tugevam ELi juhiroll. Kõik nimetatud probleemid on ajakohased ning ma hääletasin nende poolt.
Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle ettepaneku poolt, sest see annab põhjaliku ülevaate praegustest ülemaailmsetest probleemidest nii ELi kui ka ÜRO jaoks ning viitab ELi ees olevatele probleemidele ja võimalustele. Samuti käsitleb see konkreetseid ja kaugeleulatuvaid ettepanekuid ELi jaoks eri valdkondades rahvusvahelisel tasandil, nagu suhtlemine ELi strateegiliste partneritega ÜRO süsteemis; Euroopa välisteenistuse keskse rolli tagamine; rahu, julgeoleku ja õigluse edendamine ning kliimamuutustevastane võitlus. Olen veendunud, et need on hetkel ülemaailmsel tasandil kõige kriitilisemad probleemid ning EL peab võtma osa nende lahendamisest ja mängima selles olulist rolli. Seepärast toetan seda ettepanekut ning soovitan nõukogul selle raporti üle põhjalikult järele mõelda.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ma olen nõus soovitustega nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee 66. istungjärgu kohta. Olen nõus, et ÜRO rolli on vaja tugevdada. Nagu raportöör mainib, on Euroopa Liidul ÜRO organites liiga vähe mõjuvõimu, kui võtta arvesse suuri panuseid, mis EL ja tema liikmesriigid teevad. Nõukogu peab oma seisukohti ÜROs tugevamini esindama ning tagama samal ajal ka parema kooskõlastatuse liidu eesmärkide saavutamiseks ÜROs ning soodustama ka suuremat sidusust liikmesriikide seisukohtade vahel. Olen nõus raportööri üleskutsega komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Euroopa Ülemkogu eesistujale, et nad seaksid suuremate vaatlejaõiguste saamise ELi jaoks strateegiliseks prioriteediks ning tagaksid ELi parem nähtavuse ÜROs, tihendades sellel eesmärgil konsultatsioone ÜRO liikmesriikidest kolmandate riikide valitsustega.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Teeme nõukogule ettepaneku, et ta edendaks tõhusat mitmepoolsust liidu üldise strateegilise eesmärgina ning suurendaks ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust ÜROs, kooskõlastades muu hulgas paremini ELi sisekonsultatsioone ÜRO teemadel ning edendades suuremat haaret laiemas teemaderingis. Komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tuleb volitada koostama suuniseid korrapäraste konsultatsioonide jaoks liikmesriikide suursaadikute ja ELi suursaadikute vahel, eriti nende suursaadikute vahel, kes töötavad mitmepoolsel tasandil sellistes kohtades nagu Genf ja New York, et EL võiks edukalt tegutseda oma ÜRO tegevuskava raames ning täita ÜRO liikmete ootused liidu tegutsemisvõime suhtes. Samuti on vaja toetada suuremat ühtsust nii ÜRO süsteemis kui ka ELi liikmesriikide, liikmekandidaatide ja võimalike tulevaste liikmekandidaatide seisukohtade vahel, et suurendada võimalikult palju Lissaboni lepingu potentsiaali ELi mõju tugevdamiseks eri tegevuskanalite (nii ELi kui ka liikmesriikide) koordineeritud ja strateegilise kasutamise kaudu. Samuti on vaja tõhustada ka liidu suutlikkust pidada õigel ajal läbirääkimisi teiste piirkondlike rühmadega ning anda ELi esindajatele nõuetekohased volitused tulemuslike läbirääkimiste pidamiseks liikmesriikide nimel.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärku silmas pidades toetan seisukohta, et parlament peab kutsuma nõukogu üles võtma juhirolli aastatuhande arengueesmärkide edendamise alal. On vaja alustada arutelu teemal, kuidas pärast 2015. aastat hoida ja jätkata rahvusvahelise kogukonna kindlat orienteeritust säästvale arengule ning vaesuse kaotamisele. Väga tähtsad prioriteedid on ka riigiloome, hea demokraatliku valitsemistava ning konfliktide ennetamise toetamine ja vajalike meetmete võtmine korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumise ja kapitali väljavoolu vastu võitlemiseks.
Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Alexander Graf Lambsdorffi raporti poolt, sest minu arvates nõuavad probleemid, millega EL kiiresti muutuvas maailmas vastamisi seisab, kooskõlastatud reaktsiooni rahvusvahelisel tasandil. Lissaboni leping andis ELile enda esindamiseks välissuhetes ning koostööks ÜROga ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega rohkem ning paremaid võimalusi, mis on soovitav ja isegi vajalik kriisiohje otstarbeks, rahu säilitamiseks ja loomiseks ning reageerimiseks rahvusvahelistele probleemidele, nagu hiljutised sündmused Jaapanis.
Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Seda raportit käsitleva arengukomisjoni arvamuse koostajana on mul hea meel, et Euroopa Parlamendi täiskogu selle täna vastu võttis. Ülitähtis on rõhutada vajadust ühtlustada eri Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organite jõupingutusi, et edendada paremini arendustöö jõudlust. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni osutatav arenguabi peab olema suunatud konkreetselt aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, pidades eeskätt silmas vähimarenenud riike.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt esiteks selle pärast, et see kritiseerib komisjoni, kes viivitas teatise avaldamisega 2011. aasta 9. veebruarini, kuigi tal oli kohustus seda teha hiljemalt 2010. aastal, ning nagu raportöör, nii avaldan ka mina kahetsust komisjoni teatise nõrkuse üle. Samuti on mul kahju, et VKEde jaoks ei olnud häid tulemusi. Sellegipoolest tunnustan seda, et ühised tehnoloogiaalgatused aitavad suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, ehkki olemasolevad õiguslikud ja haldustõkked on vaja kiiremas korras kõrvaldada.
Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, mis käsitleb Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamist. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega saadab Euroopa Parlament Euroopa Komisjonile selge sõnumi teadusuuringute raamprogrammi edasise rakendamise kohta. Üks tähtsamaid ettepanekuid, mida ma samuti toetan, on haldusalaste lihtsustamismeetmete kasutuselevõtmine selle programmi raames rakendatud projektide jaoks. Üks ilmnenud takistusi ongi just haldusprotseduuride keerukus ja raskepärasus, mis sunnivad teadlasi otsustama Euroopa rahastamisvahendite asemel hoopis riiklike vahendite kasuks ja muudavad Euroopa teadustegevuse mõttes ebapopulaarseks. Samuti on oluline, et teadus- ja arengupoliitika muudetaks territoriaalseks, et ühtlustada teadustegevuse jagunemist kõikide ülikoolide vahel. Sageli just linnapiirkondades leiduvat pädevust oleks võimalik edendada digitaalseid suhteid tugevdades, näiteks koos pidevate videokonverentsidega ja piirkondlike uurimiskeskuste ja tippkeskuste aruka vastastikuse sidumise kaudu.
Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit. Teadustegevus on majandusliku tugevuse muundamine teadmisteks. Samas on uuendustegevus aga vastupidine protsess, mille käigus muudetakse teadmised majanduslikuks tugevuseks. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad looma vahendid, et astuda ühiselt vastu peamistele ühiskondlikele, majanduslikele, keskkondlikele, demograafilistele ja eetilistele probleemidele, millega Euroopa riigid silmitsi seisavad, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, toiduga varustatus, säästev areng ning suured keskkonnaprobleemid.
Parem suhe akadeemiliste, teadus- ja tööstusringkondade vahel on hädavajalik, et võimaldada teadustegevuse tulemuste tõhusamat muundamist toodeteks ning teenusteks, mis soodustavad majanduskasvu ja toovad kasu ühiskonnale tervikuna. Liikmesriigid peavad suurendama ka oma jõupingutusi teabe edastamiseks uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kohta, nagu arukad teadusteabe teenused, teavitades teadustegevuse tulevastest probleemidest ja levitades teadustöö tulemusi. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.
Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hoolimata mitmesugustest takistustest, nagu majanduskriis, suutmatus jõuda samale tasemele Ameerika Ühendriikidega ning suurenev konkurents kiire majanduskasvuga riikidest, on seitsmes raamprogramm tõestanud, et see on suuteline pakkuma Euroopa teadus- ja arendustegevusele lisandväärtust. Seitsmes raamprogramm annab Euroopa Liidule võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Jean-Pierre Audy raportit vaadates olen nõus vahehindamise käigus välja toodud eesmärkidega, eriti haldusalaste lihtsustamismeetmete kasutuselevõtmine, VKEde osalemine programmi „Koostöö” raames ning riskijagamisrahastu ümberkorraldamine ja tugevdamine. Alates 2014. aastast kehtiva tulevase finantsperspektiivi üle peetavaid läbirääkimisi silmas pidades aitavad need meetmed muuta teadustegevuse üleeuroopaliseks.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Minu kolleegi Jean-Pierre Audy koostatud raport Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kohta näitab, et VKEde ja tööstuse osalemise määr on üldiselt väga väike, et naisteadlaste arv on väike ja et teatavad liikmesriigid on alaesindatud. Minu arvates on vaja tagada tõhus teadusuuringute kooskõlastatus ELi, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel. Seetõttu hääletasingi selle suurepärase raporti poolt.
Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Seitsmes raamprogramm, mille eelarve on kokku 54,6 miljardit eurot, on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning see programm kuulub kahtlemata ELi teaduspoliitika keskmesse. Programm on vaja läbi vaadata ning seda tuleb kohandada maailmas toimuvaid muutusi ning ennekõike just finantskriisi ja eri eelarveolusid silmas pidades. Hetkel saavad Iiri asutused teadusuuringute jaoks ette nähtud ELi rahalistest vahenditest ligikaudu miljon eurot nädalas ja Iiri VKEdele jäävad teised võimalused. VKEd loovad 70% töökohtadest euroalal ja VKEde sektor on Euroopa majanduse keskmes.
See nõuab läbipaistvuse suurendamist ja halduskoormuse vähendamist, et VKEd oleksid huvitatud tulevikus programmides osalemisest ning et tagada liidu tõhusus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. Toetuse saamiseni kestvaid perioode on vaja lühendada ning Euroopa koostööd ja kooskõlastatust on vaja täiendada, et lahendada killustatuse probleem, mis programmile praegu kahju teeb.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) 23. ja 24. märtsil 2000 seadis Euroopa Ülemkogu oma Lissaboni kohtumisel Euroopa Liidu jaoks kaugeleulatuva strateegilise eesmärgi: saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse põhirolli. Seitsmes raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 ligikaudu 54 miljardit eurot, on muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Programmi eesmärk on võimaldada ELil reageerida suurtele ühiskondlikele probleemidele, mis puudutavad kõiki liikmesriike ja millele nad üksi ei suuda vastata, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, energia, vee ja toiduga varustatus, säästev areng, kliimamuutused jne, ning omandada rohkem teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda uuenduslikemaks ja suurendada oma konkurentsivõimet. See raport käsitleb Euroopa Parlamendi tehtud vahehindamist, mille eesmärk oli tagada, et seitsmes raamprogramm vastab endiselt Euroopa poliitika vajadustele. Olen nõus, et programmi suurima võimaliku tõhususe tagamiseks on vaja lihtsustada keerulisi ja koormavaid haldusmenetlusi, et luua edukalt Euroopa teadusruum.
Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) ELi seitsmes raamprogramm on tähtis programm Euroopa lisandväärtuse suurendamiseks teadusuuringute, arengu ja innovatsiooni valdkonnas ajal, mil Euroopa jääb maha Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees. Seepärast toob raport esile ühe vähetuntud programmi tähtsuse ning nõuab samal ajal muudatusi, et muuta lihtsamaks liiga koormavad haldus- ja finantseeskirjad ning teha ühtlasi ka midagi madalate edunäitajate suhtes, mille tõttu see programm on ikka veel liiga kättesaamatu VKEdele ajal, mil nad etendavad olulist rolli teadustegevuse tulemuste muundamisel toodeteks ja teenusteks. Samuti on vaja tagada parem koostöö ja kooskõlastamine eri sidusrühmade vahel ajal, mil teadusuuringute rahastamine jaguneb ikka veel riiklike ja Euroopa allikate vahel. Need on mõned algatused, mis aitaksid saavutada eesmärki eraldada 2020. aastaks 3% SKPst teadus- ja arendustegevusele, mille saavutamisele me ikka veel lähedal ei ole, eriti Prantsusmaad silmas pidades, mis eraldab teadus- ja arendustegevusele ikka veel ainult 2% SKPst.
Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) 2000. aasta märtsis seadis nõukogu kaugeleulatuva eesmärgi saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse keskset rolli. Arvan, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine pakub võimaluse teadmiste, hariduse ning teadusuuringute seose kinnistamiseks. Aastatega on seitsmes raamprogramm muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Raamprogramm pakub ELi jaoks võimalust viia oma teaduspoliitika vastavusse majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades Euroopa teadusruumi.
Minu arvates on kaks põhiaspekti, millele vahehindamine peaks eelkõige keskenduma: lahendada haldusprotseduuride keerukuse ja raskepärasusega seotud probleemid, mis sunnivad teadlasi otsustama Euroopa rahastamisvahendite asemel hoopis riiklike vahendite kasuks. Vaatamata viimastel aastatel tehtud edusammudele on vaja suurendada veelgi enam VKEde osalemist raamprogrammis, et anda neile võimalus arendada oma oskusi, millega nad saaksid suurendada enda konkurentsivõimet.
Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Euroopa 2020. aasta programmis etendavad teadustöö ja innovatsioon keskset rolli kriisist väljumiseks aruka, säästva ning kaasava majanduskasvu abil. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja suurendada seitsmenda raamprogrammi rahastamist alates 2013. aastast. Liikmesriigid peavad võtma kohustuse jätkata programmidega, sest on vaja suuremat koostööd tehnoloogiaplatvormide, ülikoolide ja tööstussektori vahel ning samuti on vaja lihtsustada veelgi enam menetlusi, et kaotada tõkked, mis takistavad VKEde juurdepääsu teadus- ja arendustegevusega seotud programmidele.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Jean-Pierre Audy raport Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta sisaldab kahtlemata mõnd meeldivat aspekti. Raport käsitleb näiteks asjaolu, et programmi edunäitajad VKEde jaoks on üldiselt nõrgad ning selles on ka üleskutse toetuse saamiseni kestvate perioodide lühendamise kohta. Sellele vaatamata jäin hääletusel erapooletuks, sest see omaalgatuslik raport sisaldas ühte punkti, mis oli minu arvates eriti nõrk ning mille pärast ma ei saanud raporti poolt hääletada. Ma ei poolda nimelt Jean-Pierre Audy üleskutset suurendada Euroopa Teadusnõukogu rahastamist ning muuta Euroopa Teadusnõukogu otsustusõigusega sõltumatuks juriidiliseks isikuks, mis on otseselt vastutav oma teadusalase strateegia ja haldusjuhtimise eest.
Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates on Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine eriti tähtis selleks, et selgitada, kas programmi rakendamine on kooskõlas seatud eesmärkidega. See programm on üks kõige olulisemaid teadustegevust toetavaid programme maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Lisaks sellele on Euroopa Liit viimasel ajal vastu võetud arvukates dokumentides, mis käsitlevad liidu arengueesmärke ja suuniseid järgmiseks aastakümneks, rõhutanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tähtsust ELi majanduse tugevdamiseks ning selle konkurentsivõime säilitamiseks maailmas. Lisaks üldiselt positiivse hinnangu andmisele juhib raport komisjoni tähelepanu ka paljudele programmi rakendamisega seotud aspektidele ning teeb konkreetsed ettepanekud nende täiustamiseks. Raportis tehakse näiteks ettepanek suurendada programmi rahastamist, kuid samal ajal ka ettepanek, et on vaja tuvastada ühised teadustöö valdkonnad nende hulgast, mis on kõige paljutõotavamad selliste konkreetsete rakenduste tasandil, mis võimaldavad eetilisest küljest kõige laialdasemat jagamist eesmärgiga saada programmi rakendamisest konkreetseid tulemusi.
Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Vaatamata sellele, et Euroopa jääb endiselt maha USAst ning on kaotamas ka oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees, näitavad seitsmenda raamprogrammi tulemused, et see teadus- ja arendustegevusele suunatud Euroopa programm annab lisandväärtust. Kahjuks ei ole aga ikka veel meetodit, millega hinnata, kui palju on seitsmenda raamprogrammi rahastatud projektid edendanud teaduslikult põhjendatud teadmisi. Samuti on vaja viidata suurele tasakaalustamatusele vanadest ja uutest liikmesriikidest pärit projektiosaliste vahel. Sarnaselt on ka VKEde osalemise tase suhteliselt madal. Üks võimalus olukorra parandamiseks on haldus- ja finantseeskirjade lihtsustamine.
Samuti on tähtis rõhutada ühiste tehnoloogiaalgatuste tähtsust Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks. Rõhutamist vajavad ka õiguslikud ja haldustõkked, nagu juriidilise isiku staatus, finantseeskirjad ning teatavatel juhtudel ka intellektuaalomand, mis võivad paljude oluliste teadustöö tegijate ning VKEde jaoks osalemisel takistuseks osutuda. Tuleb muuta olukorda, kus teadustöö rahastamine Euroopas on väga killustatud ja kus rahastamine toimub mitmest liikmesriikide ja ELi allikast, mis kohaldavad eri prioriteete, hindamiskriteeriume, määratlusi ning menetlusi, põhjustades tarbetut kattumist, segadust ja vigu.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse, et Euroopat tabanud finantskriisi tõttu on majandusolukord jätkuvalt tundlik, mainib raportöör oma vahehindamises tähtsaid punkte, mida on vaja parandada, et kasutada olemasolevaid avaliku sektori rahalisi vahendeid võimalikult tõhusalt. Olen nõus sellega, et raportöör rõhutab kahte teemat, mis on Euroopa tulevase teadustöö jaoks äärmiselt tähtsad: Euroopa Komisjoni ja muude osaliste vaheliste maksete lihtsustamine ning VKEde ja tööstuse osaluse suurendamine suuremate sotsiaalsete probleemide lahendamise valdkonnas.
Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Asjaolu, et nii hääletusel parlamendikomisjonis kui ka tänasel hääletusel selle tähtsa raporti üle saavutati üksmeel, näitab taas, et parlament teab, kuidas võtta selget ning otsustavat hoiakut kodanike ja ettevõtjate jaoks tähtsate teemade suhtes. Minu arvates toob see raport hästi esile seitsmenda raamprogrammi kriitilised küljed. Samuti esitatakse raportis põhjendatud ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada, et ülejäänud rahaliste vahendite eraldamise puhul aitavad need tõepoolest kaasa Euroopa turu konkurentsivõime ja kvaliteedi suurendamisele. Minu arvates on haldusmenetluste lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine endiselt kõige tähtsamad eesmärgid, kui tahame tõepoolest anda ettevõtjatele ning eeskätt just VKEdele parema juurdepääsu rahalistele vahenditele. Peame kasutama neid rahalisi vahendeid selleks, et parandada meie suutlikkust integreeritud tööks, täiustades avaliku ja erasektori partnerlussuhteid, stimuleerides piirkondadevahelisi klastreid ning tagades hea kooskõlastatuse ühtekuuluvusfondide ja teadustööd ning innovatsiooni toetavate fondide vahel.
Rachida Dati (PPE), kirjalikult. – (FR) See raport juhib tähelepanu teguritele, mis on väga tähtsad selleks, et täita Euroopa tulevase teadustöö nõudmised, seda eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia raames võetud eesmärkide saavutamise kontekstis. Liigse halduskoormuse vähendamine on hädavajalik, et innustada VKEde suuremat osalemist seitsmendas raamprogrammis. Samuti on äärmiselt tähtis, et ELi programmid toetaksid igal võimalusel teadustegevuse ja innovatsiooni eeliseid nii hariduse kui ka töökohtade loomise edendamiseks.
Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament korraldas perioodiks 2007–2013 ette nähtud teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise. See pakub võimalust tuletada Euroopa Komisjonile meelde, kui tähtis on teha teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerides õiged valikud Euroopa tuleviku jaoks. Perioodiks 2011–2013 on raamprogrammis nähtud ette 28,5 miljardit eurot. See raha tuleb kiiremas korras eraldada VKEde ja tööstuse algatatud projektidele, pöörates erilist tähelepanu projektidele energiavarustuse, säästva arengu ning kliimamuutustevastase võitluse valdkonnas. Peame tagama parema teadustöö infrastruktuuri jagunemise kogu Euroopa Liidu ulatuses, lähtudes samal ajal tipptaseme põhimõttest, mis võimaldab Euroopal meelitada ligi maailma tippteadlasi.
Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) 2010. aastaks ei olnud EL saavutanud Lissaboni strateegia eesmärki eraldada 3% ELi SKPst teadus- ja arendustegevusele. See eesmärk vaadati uuesti läbi Euroopa 2020. aasta strateegia raames, kuid nüüd peab EL leidma vahendid selle eesmärgi saavutamiseks, et säilitada oma majanduse konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil.
Mul on väga hea meel seitsmendat raamprogrammi vahehindamist käsitleva Jean-Pierre Audy raporti vastuvõtmise üle, kui võtta arvesse hiljutist majanduskriisi, mis avaldas eriti ränka mõju VKEde võimele investeerida teadus- ja arendustegevusse. Menetlusi on vaja lihtsustada ja läbipaistvamaks muuta, et vähendada bürokraatiat ning lihtsustada ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa 2020. aasta strateegia avaldamisega sai selgeks, et kui Euroopa tahab taastada majanduskasvu ja konkurentsivõime, tuleb pühenduda täies ulatuses teadus- ja arendustegevusele. Seepärast peab arvestama Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi iga hindamise puhul Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ning strateegia elluviimisega. Olen veendunud, et tänu teadus- ja arendustegevusele suudab Euroopa leida tõhusad ning mõjusad lahendused energiaprobleemile, kliimamuutustega seotud katsumustele ning parandada Euroopa konkurentsi- ja tootmisvõimet, tuues kaasa uue ning seekord palju jätkusuutlikuma kasvutsükli.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See Jean-Pierre Audy raport käsitleb Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamist. 23. ja 24. märtsil 2000 seadis Euroopa Ülemkogu oma Lissaboni kohtumisel Euroopa Liidu jaoks eesmärgi: saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. Seda kaugeleulatuvat eesmärki ei olnud võimalik saavutada. Loodan, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid saavutatakse, eeskätt ELi võetud kohustus investeerida 2020. aastaks 3% SKPst teadus- ja arendustegevusse. Euroopa 2020. aasta strateegia ei saa oodata ära järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, see peab algama otsekohe. Seepärast ongi see hindamine niivõrd tähtis, sest 50% seitsmenda raamprogrammi rahalistest vahenditest on veel kulutamata. Olen seetõttu nõus raportööri soovitustega, et on vaja lihtsustada rahastamisele juurdepääsu andvaid mehhanisme, teha menetlused lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning toetada VKEde tegevust. Samuti on vaja investeerida juhtivatesse valdkondadesse, nagu tervishoid, energia ja tuumaohutus, et reageerida uutele katsumustele innovatsiooni- ning teadustöö valdkonnas.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport esitab mitu tähtsat punkti Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise jaoks. Samuti teeb raport väga asjakohaseid tähelepanekuid, nagu see, et suure osa ELi teadustööst teevad ikka veel ära peamiselt noored teadlased ja tehnikud, kelle töökohad ei ole kindlad. Hea näide sellest on Portugal.
Meie arvates on vaja toetada riiklikku uurimistööd ning teha selle tulemused lihtsal viisil ilma bürokraatiata kättesaadavaks, toetades selleks tootmistegevust ja ettevõtlust ning eelkõige VKEsid, kvalifikatsiooni nõudvate ja õigustega töökohtade loomist ning sotsiaalset ja säästvat arengut. Vaja on pühenduda sellistele valdkondadele nagu muu hulgas energiatõhusus, uued energiaallikad, tõhus ressursside kasutus, ringlussevõtt ja uued tootmisprotsessid.
Peame igal juhul väljendama ka oma muret teatud Euroopa teadusruumi aluseks olevate põhimõtete üle. Meie arvates peaks selle aluseks olema koostöö ja vastastikune kasu, et vähendada praegust ebavõrdsust riiklike teadustöö süsteemide vahel ning pöörata ümber võimalikud trendid teadus- ja inimressursside arenenumatesse riikidesse kontsentreerumise suunas, nagu esineb ka nn tippkeskuste puhul.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport esitab mitu tähtsat aspekti teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise jaoks. Eriti tähtis on tagada, et 40% teadlastest oleksid naised, sest hetkel on see arv vaid 25,5%. Samuti on vaja tunnustada, et Euroopa jääb endiselt maha Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees. Samuti avaldatakse raportis kahetsust, et suurem osa ELis tehtavast teadustööst toimub endiselt ebakindlates töötingimustes.
Meile valmistavad muret mõned aspektid, nagu Euroopa teadusruumi aluspõhimõtted, sest need peaksid keskenduma koostööle ehtsate teadus- ja koostöövõrkude vahel, et pöörata ümber võimalikud trendid teadus- ja inimressursside arenenumatesse riikidesse kontsentreerumise suunas ning vähendada praegust ebavõrdsust riiklike teadustöö süsteemide vahel.
Innovatsioon mikroettevõtetes ja VKEdes vajab riikliku teadustöö toetust ning selle tulemused tuleb teha saadavaks lihtsal viisil ilma bürokraatiata. Need tulemused võivad kuuluda näiteks sellistesse valdkondadesse nagu energiatõhusus, uued energiaallikad, uued tootmisprotsessid, ringlussevõtt ning ressursside parem kasutus, õigustega töökohtade loomine või hoopis humanitaar- ja sotsiaalsesse valdkonda sotsiaalse arengu edendamiseks.
Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Raport annab hinnangu selle kohta, kas ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm võimaldaks tugevdada nn kuldset kolmnurka (teadmised, haridus ja teadusuuringud), mis on Euroopa jaoks keskse tähtsusega. Muu hulgas väljendatakse raportis heameelt programmis osalemise taseme ja pädevuse üle projektide valimisel, kuid samas on kahetsusväärne, et programmi edunäitajad on üldiselt nõrgad. Ülitähtis on hallata selle programmi raames õigesti riiklikke vahendeid ning olen veendunud, et kõik muudatused või ümberkorraldused tuleb viia ellu nii, et nende puhul austataks stabiilsust, üldist ühtekuuluvust ja õiguskindlust, mis on osalejate vastastikuse usalduse aluseks.
Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Selle raporti põhiteema on see, et Euroopa Liit peab tegema kõik, mis tema võimuses, et säilitada liidrikoht teadusuuringute, innovatsiooni ja teadustöö sektoris. Kui meil ei ole täna vajalikku alust teadusuuringuteks, siis ei suuda me tulevikus innovatsiooni alal tipptaset saavutada. ELis on töökohtade loomiseks ja edendamiseks ning ELi konkurentsivõime suurendamiseks vaja häid teadusuuringute vahendeid, pidades eriti silmas seda, et areneva tööstusega riigid muutuvad järjest tugevamaks. Vaja on arendada koostööd avaliku ja erasektori vahel ning VKEsid on vaja julgustada osalema suuremal määral selles programmis. Seda peavad tegema kõrgemad ametiasutused. 4. veebruaril toimunud kohtumisel kinnitasid ELi ja liikmesriikide juhid, et nad on pühendunud juhtalgatuse „Innovatiivne liit” elluviimisele. Nüüd peavad nad aga need sõnad tegudeks muutma. Teadustöö ja innovatsioon aitavad meil pääseda praegusest majanduslikust paigalseisust.
Brice Hortefeux (PPE), kirjalikult. – (FR) Teadus- ja arendustegevus on tähtsad meie majanduse ajakohastamise ning meie konkurentsivõime tugevdamise jaoks. Seitsmes teadus- ja arendustegevuse raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 54 miljardit eurot, on maailma suurim teadustegevust toetav programm.
Asjaolu, et see raport nii suure häälteenamusega vastu võeti, näitab, et parlament on nii selle programmi kui ka sellele järgnevate programmide edukusest väga huvitatud. Veel on vaja palju pingutusi, et tagada avaliku sektori vahendite arukas haldamine ning vältida rahaliste vahendite liigset jagunemist projektide vahel, mis ei ole eriti tõhusad või mis ei vasta meie vajadustele.
Euroopa teadusuuringute tuleviku jaoks on oluline lihtsustada programmide rakendamist, lihtsustada juurdepääsu rahastamisele, edendada VKEde osalemist, kuid ennekõike on vaja kohandada meie prioriteedid vastavalt ühiskonna suurematele probleemidele, nagu rahvastiku vananemine, kliimamuutused jne.
Olen veendunud, et Euroopa Liit hakkab mängima põhirolli suurte teadusprogrammide arendamises ja suudab anda Euroopa teadusruumi tugevdamisega tõelist lisandväärtust. Seepärast otsustasin seda raportit täielikult toetada.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see nõuab, et seitsmenda raamprogrammi kasutamisel tuleb võtta arvesse majanduskriisi erinevaid tagajärgi iga liikmesriigi jaoks programmi viimastel aastatel (2011–2013), arvestades veel kavandada jäänud märkimisväärseid summasid (28,8 miljardit eurot kolme aasta jooksul), Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ning Euroopa teadusruumi ja juhtalgatuse „Innovatiivne liit” ettevalmistamist. Resolutsioon nõuab eriti seitsmenda raamprogrammi eesmärkide kooskõlastamist ELi ressursitõhususe, toormaterjalide ja digitaalse tegevuskava strateegiatega. Ülejäävaid summasid ei tohiks teadustöö eelarvest kõrvale juhtida ega kasutada teiste programmide või vahendite rahastamiseks, mis ei kuulu teadus- ja innovatsioonisektorisse või seitsmenda raamprogrammi eesmärkidesse ja kohaldamisalasse. Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse rahastamist tuleb edendada, stimuleerida ning kindlustada, suurendades alates 2013. aastast märgatavalt asjaomaseks tegevuseks ettenähtud kulusid. Kõnealune rahastamise suurendamine, ideaaljuhul eelarve suurendamise teel, peab edendama jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsi tipptasemel soorituse abil. Kõnealuse rahaliste vahendite suurendamisega peab kaasnema rohkem tulemustele orienteeritud, sooritusele suunatud lähenemisviis koos rahastamismenetluste radikaalse lihtsustamisega. Olen arvamusel, et on vaja toetada täiendavat koostööd ELi erinevate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammide vahel. Leian, et tulevase programmi järjepidevus – kui see kord käivitatakse – on oluline kõigi osalejate jaoks.
Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa kiirelt vananev ühiskond vajab uuenduslikke lahendusi väga mitmekesistes valdkondades, mis võimaldavad Euroopal toimida tõhusalt ka vaatamata vähenevale tööjõule. Sarnased katsumused kaasnevad ka kliimamuutuste, ootamatu tooraine puuduse ning bioloogiliste ohtudega, nagu hiljutised juhtumid, mis olid seotud bakteritega E. coli köögiviljades. Et sellistele ebatavalistele olukordadele lahendusi leida, on vaja investeerida teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse. Kuigi oleme seda teemat palju arutanud, ei ole Euroopas võetud meetmed kahjuks olnud eriti tõhusad vaatamata sellele, millises ohus on meie kontinent ja meie majandus. Viimane ei ole sõltumatu ja kõigele lisaks peab see konkureerima ka Hiina, India ja Brasiilia erakorraliselt kiirestiarenevate majandustega. Rahaline abi ja teadusliku arendustegevusega seotud õiguslike menetluste lihtsustamine peaksid olema ELi prioriteedid. Seisak tähendaks taandarengut.
Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Toetan raportit Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta, sest minu arvates peegeldab see reaalselt seniseid saavutusi ning samuti olemasolevaid probleeme. Euroopa Liidul on potentsiaali saada ülemaailmseks liidriks innovatsiooni ja avastuste alal. See annaks uut hoogu meie majanduskasvule ning tõstaks ühtlasi ka meie kodanike elatustaset. Suudame selle eesmärgi saavutada meetmekogumiga, millest kõige olulisem on bürokraatlike tõkete vähendamine. Et saada selliseks innovatsioonikeskuseks, peame tooma ohvriks bürokraatia, mis takistab rahaliste vahendite jõudmist teadlaste ja ettevõtjateni. Selle vana ja jäiga bürokraatliku süsteemi kammitsates, mis takistavad uute dünaamiliste ettevõtete arendamist, ei suuda Euroopa Liit saavutada oma eesmärki eraldada 2020. aastaks 3% SKPst teadusuuringutele ja innovatsioonile. Euroopa Liit peab ajaga kaasas käima ja vabanema bürokraatia ahelatest. Sellise lähenemisviisi rakendamisega tuleb alustada kõigepealt teadusprogrammi puhul, mis rahastab uusi leiutisi, aitab viia ellu uusi ideid ja loob uusi töökohti.
Paweł Robert Kowal (ECR), kirjalikult. – (PL) Selle raporti lõige 27 sisaldab teavet, mis on vastuolus tõega. Väite, et INDECT jälgib pidevalt veebisaite ja üksikuid arvutisüsteeme, on vale, ning seda kinnitas ka projekti INDECT eetiline kontroll, mis tehti 15. märtsil 2011 Brüsselis ning milles osalesid spetsialistid Austriast, Prantsusmaalt, Hollandist, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist. Projekti INDECT eetilise kontrolli tulemus oli positiivne ning selle käigus ei tuvastatud projekti eetiliste aspektide puhul ühtegi rikkumist. Euroopa Komisjon on projekti INDECT juba algusest peale pidevalt jälginud. Seni ei ole komisjon tuvastanud ühtegi rikkumist. Lisaks ei sobi see teema selle raporti konteksti ning konkreetselt on viidatud just projektile INDECT ilma, et oleks mainitud ühtegi teist sarnast projekti, mida Euroopa Liit rahastab.
Krakówi AGH Teadus- ja Tehnikaülikooli rakendatud projekti INDECT (intelligentne teabesüsteem, mis toetab kodanike turvalisuse huvides linnakeskkonnas jälgimist, otsimist ja avastamist) põhieesmärk on teadusuuringud eesmärgiga töötada välja tehnoloogia, mille otstarve on suurendada kodanike turvalisust linnakeskkonnas. INDECT-süsteemi eesmärk on tuvastada järelevalve kaudu ohtusid, kaasa arvatud ohtusid pornograafia, relvakaubanduse, uimastitega kauplemise ning organikaubanduse alal, kuid selle eesmärk on ka andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitse.
Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit. Seni võetud meetmed teadmiste edendamiseks väga erinevates valdkondades näitavad, et järjest rohkem on vaja liikuda innovatsiooni levitamise ja meie igapäevases elus rakendamise suunas. Just nimelt selle vahendi otsene mõju meie igapäevasele elule ajendas mind Jean-Pierre Audy raporti poolt hääletama ja ma loodan, et tulevased innovatsiooni käsitlevad poliitikameetmed kasutavad võimalikult suurel määral ära kogu teadus- ja arendustegevuse väärtusahela sünergia. Eelkõige teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele suunatud seitsmes raamprogramm on hetkel ainus viis juhtalgatuses „Innovatiivne liit” seatud eesmärkide saavutamiseks ning Euroopa teadmistepõhiseks ühiskonnaks ümberkujundamise kiirendamiseks. Innovatsiooni tulevikule mõtlemine tähendab töökohtade loomist, teadmuskapitali kasutamist ja selle muundamist tavadeks, mis on rakendatavad meie igapäevases elus. Samuti tähendab see inimressursside potentsiaali arendamist. Kõik need tegurid tuleb kaasata järgmisesse raamprogrammi.
Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Alates 2007. aastast on EL kulutanud igal aastal üle kuue miljardi euro Euroopas teadus- ja arendustegevusele. Tulevatel aastakümnetel saab sellest ELi jaoks suur probleem. Euroopa on maas Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas ka edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees. See tähendab, et Euroopa peab tooma kiiremas korras innovatsiooni tagasi oma sotsiaalmudeli eesrinda. Jean-Pierre Audy raport on võtnud õppust teadusuuringute raamprogrammi esimesest osast. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks teeb raport ettepaneku keskendada liidu kõige kiireloomulisemate probleemidega tegelemisele seitsmenda raamprogrammi peatükis „Koostöö” määratletud sektorites: tervishoid, toiduained ning biotehnoloogia, info- ja sidetehnoloogia, nanoteadused ja nanotehnoloogia, energeetika, energiatehnoloogia strateegiline kava ning biogaasi kasutamine, keskkond, säästev transport, sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, kosmos ja julgeolek. Hääletasin selle raporti poolt, sest lisaks olukorra hindamisele seab see liidule ka kaugeleulatuvad eesmärgid, mis vastavad Euroopa kodanike ootustele.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Seitsmes raamprogramm annab ELile võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Seitsmes raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 ligikaudu 54 miljardit eurot, on muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Kindlaks on määratud neli põhieesmärki, millele vastab neli spetsiifilist programmi, mis peavad struktureerima Euroopa teadustegevuse jõupingutusi: programm „Koostöö”, programm „Ideed”, programm „Inimesed” ja programm „Võimekus”. Programmi eesmärk on võimaldada ELil reageerida suurtele ühiskondlikele probleemidele, mis puudutavad kõiki liikmesriike ja millele nad üksi ei suuda vastata, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, energia, vee ja toiduga varustatus, säästev areng, kliimamuutused jne, ning omandada rohkem teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda uuenduslikemaks ja suurendada oma konkurentsivõimet.
Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm on aastate jooksul muutunud üheks maailma kõige ulatuslikumaks vahendiks teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit. Pärast ebaõnnestunud nn Lissaboni strateegiat, mille eesmärk oli muuta EL 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, otsustasime uurida, kas 7. raamprogrammi läbivaatamine oleks võimalus kuldse kolmnurga (teadmised, haridus ja teadusuuringud) tugevdamiseks. Oleme arvamusel, et seitsmes raamprogramm annab ELile võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Lisaks sellele on vaja teadus- ja arengupoliitika muuta territoriaalseks ning liit peab võtma vastu põhjaliku Euroopa teaduskava kaitsetehnoloogia valdkonnas eesmärgiga tugevdada kaitsesektori tööstus- ja tehnoloogilist baasi ning parandada ühtlasi ka riiklike sõjaliste kulutuste tõhusust. Viimaks oleme nõus eelarvekomisjoniga, et kõikide raamprogrammide kavandamine ja rakendamine peab põhinema lihtsuse, stabiilsuse, õiguskindluse, järjepidevuse, tipptaseme ja usalduse põhimõtetel ning tugevdama samas ka Euroopa teadusasutuste ja tööstussektori sidemeid.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm on Euroopa Komisjoni kõige ulatuslikum rahastamisvahend teadustegevuse toetamiseks ja edendamiseks. Raamprogrammi eelarve on 50 miljardit eurot perioodiks 2007–2013. See raport sisaldab ettepanekuid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi tuleviku kohta. Raamprogramm tuleb siduda Euroopa 2020. aasta strateegiaga, kuid samuti juhtalgatusega „Innovatiivne liit” ning selle põhieesmärkideks peavad olema sellised valdkonnad nagu kliimamuutused, energiapoliitika, konkurentsivõime ja elanikkonna vananemine. Kui saavutame need eesmärgid, siis ei kahtle ma selles, et suudame panna nii alguse uuele majanduskasvu tsüklile.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – ELi seitsmenda raamprogrammi eesmärk on luua eelnevate programmide saavutustele tuginedes ühine Euroopa teadusruum ning viia ellu täiendavaid teadusuuringuid Euroopa arengu sotsiaal-majanduslike tegurite tugevdamiseks. Teadusuuringud on üks Euroopa majandusarengu strateegia alustest, tagades vajaliku pädevuse, sotsiaalvaldkonna arengu ja keskkonnakaitse. Seepärast hääletasin poolt.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Seitsmes raamprogramm ei käsitle ainult teadusuuringuid üldiselt, see hõlmab ka ühte konkreetset teadusuuringute valdkonda, mis peaks olema pärast Fukushima katastroofi meie jaoks veel eriti tähtis. Kõne all on Euratomi programmi rahastamine. Mis kasu on tootlikest reaktoritest, kui need tohutu veemassi all või maavärinate tõttu kokku varisevad? Mis kasu on kõige tootlikumastki tuumajaamast, kui piisab vaid pisikesest veast, et muuta mitte ainult jaama lähim ümbrus, vaid suured maa-alad aastakümneteks elamiskõlbmatuks? Oluline on pöörata rohkem tähelepanu tuumaohutusele ning jätkata alternatiivsete energiaallikate arendamist. Nüüd kui Euratomi teadusuuringute programmi kavatsetakse peagi pikendada perioodiks 2012–2013, tuleks võtta Fukushima katastroofi kui võimalust asjade üle järele mõtlemiseks. Peame pöörama rohkem tähelepanu kiirguskaitsele ja lõppladustamisele. See on elu ja surma küsimus ning me ei tohi jääda püsima samade prioriteetide juurde, ehk siis tuumaenergia kasutuse laiendamise juurde, vaid peame keskenduma hoopis selle ohutusele. Praegust teadusuuringute programmi see loomulikult ei mõjuta. Võtsin seda oma hääle andmisel arvesse.
Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Olen aastate jooksul võidelnud parlamendis paljudel juhtudel tuumaohutuse eest ELis. Sellist riskantset energiatootmise tehnoloogiat, millel on väga ohtlikud kõrvalsaadused ning millel on suurte tuumakatastroofi korral laastavad tagajärjed nii inimestele kui ka keskkonnale, ei tohi kliimakaitse ettekäändel lihtsalt ilustada. Kahjuks kuulub seitsmenda raamprogrammi alla ka tuumaenergia teadusuuringute rahastamine. Lisaks nõuab raport ka rangemaid määrusi ELi programmi INDECT jaoks. Raport nõuab, et komisjon teeks viivitamatult kättesaadavaks kõik projektiga INDECT seotud dokumendid ja määratleks selge ja range mandaadi INDECTi teadustöö eesmärgi, rakendamise ning lõppkasutajate kohta. See on esialgne hea saavutus, milles suhtutakse vähemalt algelisel tasandil ELi kodanike õigustesse tõsiselt. Võttes arvesse kõiki neid probleeme, otsustasin jääda erapooletuks.
Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Jean-Pierre Audy raporti poolt, sest seitsmendat raamprogrammi on vaja põhjalikult muuta, et see oleks kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega ja aitaks kaasa nende saavutamisele. Vahehindamise negatiivsed tulemused näitavad, et programmi prioriteete on vaja muuta. Seepärast olen nõus, et programmi põhieesmärgid on vaja ümber sõnastada, ning rõhutan, et on vaja tõhusamat teaduspoliitikat, mis vähendab bürokraatiat ja tagab VKEde suurema osalemise ning samuti innovatsiooni ja rahastamise integreerimise. Loodame, et tänu nendele muudatustele saavutavad seitsmenda raamprogrammi teisel poolel rahastatud projektid edu.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta lähtub eesmärgist lepitada omavahel avalikud huvid ja teadusuuringud. Lissaboni strateegia seadis Euroopa Liidu jaoks kaugeleulatuva eesmärgi muuta liit 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse põhirolli. See eesmärk jäi saavutamata mitmel põhjusel. Tulevikus antakse hinnang aastakümnele 2000–2010, mis lõppes väga ränga majanduskriisiga. Nüüd on oluline analüüsida tehtud tööd ja tunnustada tulevast tööd ning sel teemal jagan raportööri ambitsioonikust. Seitsmenda raamprogramm annab ELile võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Seitsmes raamprogramm on üks kõige suuremaid teadustegevust toetavaid programme maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Konkreetsed olemasolevad programmid, nagu programm „Koostöö”, programm „Ideed”, programm „Inimesed” ja programm „Võimekus”, saavad ja peavadki aitama omandada teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda uuenduslikemaks ning suurendada oma konkurentsivõimet.
Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Seitsmendat raamprogrammi on vaja muuta, et viia see rohkem kooskõlla Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega. Selleks et Euroopa teaduspoliitika oleks konkurentsivõimelisem ja kooskõlas ELi majanduslike ning sotsiaalsete eesmärkidega, tuleb kohandada seitsmes raamprogramm selle nelja põhieesmärgiga: teadusuuringute raamprogrammi lihtsustamine ning haldusmenetluste vähendamine; VKEde osalemise määra suurendamine; innovatsiooni mõõtme tugevnemine ning riskijagamisrahastu tugevdamine.
Lisaks peame keskenduma olulisele koostööle akadeemilise ringkonna, riiklike uurimisinstituutide ja tööstussektori vahel. Peame panema suuremat rõhku avaliku ja tööstussektori vahelist teaduskoostööd käsitlevatele ettepanekutele, lihtsustama koostööd VKEde, kõrgkoolide ja riiklike uurimisinstituutide võrgustike vahel. Samuti peab seitsmenda raamprogrammi projektide valiku põhikriteeriumide juurde kuuluma edaspidi ka mõju hindamine, mis käsitleb projekti mõju turule, tehnoloogiasiirdele ja teadustegevuse tulemuste kaubanduslikule kasutusele. Hääletasin seitsmenda raamprogrammi läbivaatamise poolt nimetatud põhjustel ning ka selleks, et EL saaks olla teadusuuringute valkdonnas konkurentsivõimelisem, ilma et oleks vaja oodata kaheksandat raamprogrammi.
Vincent Peillon (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamist käsitleva Jean-Pierre Audy raporti poolt. Selle tekstiga kinnitab Euroopa Parlament oma toetust sellele programmile, mis on äärmiselt tähtis Euroopa teadusuuringute arengu jaoks ning meie ettevõtete konkurentsivõime suurendamise jaoks. Tekst kaitseb alalise eelarve loomist, mis on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks. Seejärel teeb raport konkreetsed ettepanekud eesmärgiga lahendada programmi juures esinevad puudused. Raport juhib õigusega tähelepanu sellele, et on vaja lihtsustada rahastamismenetlusi ja optimeerida olemasolevaid vahendeid, et lihtsustada VKEde juurdepääsu nendele vahenditele. Viimaks tuletab raport meile meelde, et Euroopa Komisjon peab tagama, et innovatsiooni edendamine ei ohustaks alusuuringute alal tehtavaid edusamme.
Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Raporti eesmärk on uurida, kas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi läbivaatamine oleks võimalus kuldse kolmnurga (teadmised, haridus ja teadusuuringud) tugevdamiseks, mis on eurooplaste saatuse võti. Mul on hea meel osalemise taseme ja pädevuse üle projektide valimisel, kuid samas on kahetsusväärne, et programmi edunäitajad on üldiselt nõrgad ega soodusta taotluste esitamist, eelkõige VKEde jaoks. Toetan peatükis „Inimesed” esitatud Marie Curie meetmeid, mis on teadlastele nende karjääris väga väärtuslikud, ning tunnistan, et ühised tehnoloogiaalgatused suurendavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.
Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Võttes arvesse majanduskriise, millega EL vastamisi seisab, on äärmiselt tähtis, et tuvastaksime need tegevusvaldkonnad, mis aitavad meil neid katsumusi ületada. Teadusuuringud ja innovatsioon on keskse tähtsusega aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, mistõttu on investeeringud teadus- ja arendustegevusse parim võimalik vastus. Võttes arvesse pärast seitsmendat raamprogrammi vastuvõtmist toimunud mitut poliitilist ja majanduslikku muutust, on vaja seitsmendat raamprogrammi muuta, et viia see kooskõlla uue reaalsusega. Kui arvestada teadmistepõhiste tööstusharude tähtsusega Euroopa jaoks ning meie eduka teadus- ja arendustegevuse sektoriga, ei saa me lihtsalt viivitada tegutsemisega kuni kaheksanda raamprogrammini. Lissaboni strateegia, mille eesmärk oli saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, võis küll ebaõnnestuda, aga see ei tähenda, et sellest tuleks täielikult loobuda. Peame seitsmenda raamprogrammi muutmisega edasi selle eesmärgi saavutamise poole liikuma. Selle käigus peaksime lahendama ka ühe seitsmenda raamprogrammi suure puuduse, milleks on emade ja laste tervist käsitlevate teadusuuringute rahastamine. Aastas sünnib enneaegselt ligikaudu 400 000 imikut, kuid sellegipoolest ei rahastata teadusuuringuid selles valdkonnas. Enneaegne sünd on imikute surma peamine põhjus ja enneaegselt sündinud lapsed haigestuvad palju suurema tõenäosusega eluaegsetesse kroonilistesse haigustesse.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on vaja läbi vaadata, pidades silmas Euroopa Liidu praegust olukorda, kuid mõeldes ühtlasi ka tulevikule. Raportöör rõhutab õigusega, et Euroopa Ülemkogu 2000. aastaks seatud kaugeleulatuv eesmärk saada 2010. aastaks maailma kõige suuremaks teadmistepõhiseks majandusjõuks jäi saavutamata. Hoolimata sellest, et seda eesmärki ei saavutatud õigeks ajaks, jääb see endiselt meie ühise tegevuse peaeesmärgiks. See tähendab, et raamprogrammi hindamine mängiks selle eesmärgi saavutamisel tähtsat rolli, otsides lahendusi esile kerkinud Euroopa majanduskasvu piiravatele takistustele, seda eelkõige bürokraatia vähendamisega, et lihtsustada juurdepääsu teadustegevust toetavatele programmidele.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Raport võeti juba tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis ühehäälselt vastu. Selles võetakse arvesse eksperdirühma soovitusi ning tuvastatakse, millises ulatuses on võimalik ELi mitmesuguseid uurimisvahendeid edaspidi täiustada. Näiteks parem juurdepääs teadustegevuse tulemustele ja nende parem levitamine, rohkem keskendumist sotsiaalmajandusteaduse valdkonnale, rohkem koostööd teadustegevuses, pingutused teadlaste liikuvuse suurendamiseks, rohkem meetmeid uuenduslike VKEde jaoks, parem kooskõlastamine liikmesriikidega. Raport ei käsitle projektide ITER või Galileo investeeringute küsimust. Negatiivse külje pealt pöörab raport vahetevahel liiga palju tähelepanu teadusuuringute ja innovatsiooni majanduslikule rollile ning konkurentsivõimele, aga mitte sellele, mida teadusuuringud ning innovatsioon kogu ühiskonnale anda saaksid.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Teadusuuringud mängivad tähtsat rolli teadmistepõhises maailmas ja globaliseerunud majanduses toetavad need kindlasti majanduskasvu ja tööhõivet Euroopa Liidus. Seitsmes raamprogramm pakub Euroopa Liidule head võimalust oma teaduspoliitika arendamiseks ning samuti Euroopa teadusruumi tugevdamiseks. Selle programmi abil tahab Euroopa rahuldada tööstuse ning üldiselt ka Euroopa poliitikameetmete nõudmisi teadusuuringute ja teadmiste valdkonnas.
Tänase raporti vastuvõtmisega toob parlament esile tulemused, mis see teadusprogramm on oma esimese nelja aasta jooksul saavutanud. Tulevikus veel paremate ja suuremate tulevuste saavutamiseks peame aga lihtsustama haldusmenetlusi, suurendama VKEde osalemist, toetama innovatsiooni ja võtma kasutusele riskijagamisrahastu. Samuti kutsub raport ELi ja liikmesriike üles võtma vastu põhjaliku teaduskava Euroopa kaitsetehnoloogia valdkonna tugevdamiseks.
Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Jean-Pierre Audy raporti poolt, sest minu arvates etendavad investeeringud teadusuuringute ja innovatsioonisektorisse keskset rolli konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks ELis. Minu arvates on teadusuuringute ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine perioodil 2007–2013 eriti kasulik, et teha kasulikke järeldusi praeguse olukorra hindamise alusel. Mul on väga hea meel raportööri ettepaneku üle rahastamismenetluste lihtsustamise, sooritusele suunatud lähenemisviisi ning tipptaseme ja Euroopa lisandväärtuse põhimõtete kasutuselevõtmise kohta ELi kulutustes. Teadusuuringute valdkond suudab anda liidule maksimaalset lisandväärtust. Riigieelarveid on kärbitud ning seepärast on vaja võtta kasutusele rahastamine erasektori vahenditest, et rahastada tulevast kaheksandat teadusuuringute raamprogrammi. Selle pärast kiidan heaks raportööri ettepaneku tööstuskontsernide ja VKEde osalemise suurendamise kohta.
Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi kasutuselevõtmisest on möödas neli aastat. Maailmamajanduse muutuva olukorra kontekstis ning ajal, mil Euroopa pürgib targu majanduskriisist väljasaamise poole, on saamas üha selgemaks, et see programm loodi põhjendatud ja tähtsate probleemide lahendamiseks. Suurte majandusjõudude, nagu Hiina, India ja Brasiilia, ülemaailmne konkurents sunnib meid võtma erakorralisi meetmeid, et saada tehnoloogiline eelis, mis aitaks rakendada tõhusalt Euroopa Liidu strateegilisi eesmärke. Õiged investeeringud teadusuuringutesse ja arendustegevusse toetavad pikemas perspektiivis teadmistepõhise ühiskonna väljakujunemist, mis on üks tähtsamaid majandusjõu komponente. Raport käsitleb suurimat probleemi, milleks on ebapiisav koostöö ja teabevahetus liikmesriikide vahel, mille tagajärjeks on individuaalsete projektide kattumine. Veel üks murettekitav probleem on liikmesriikide ebavõrdne osalemine, mis suurendab veelgi enam tasakaalustamatust väga tähtsas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas. See on täielikult vastuolus seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.
Majanduskriisi tõttu ei ole paljudel liikmesriikidel enam nii palju võimalusi programmi toetamiseks ja ELi ülesanne ongi tuvastada täpselt need liikmesriigid, mis vajavad abi ja siis seda abi neile anda. Programmi rakendatakse veel kaks aastat ja eelarvekohustuste tase ei ole veel ületanud 50% perioodiks 2007–2013 eraldatud 54 miljardist eurost, mistõttu peaks olema pädevate ametiasutuste kaasamine lihtsam, et kasutada olevad rahalised vahendid võimalikult asjakohaselt ära kasutada.
Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan tööd, mida raportöör selle raporti koostamise käigus tegi. Nagu tema, nii tunnen ka mina kahetsust, et komisjoni teatis lubatust palju hiljem avaldati. Seitsmes raamprogramm on andnud suurepäraseid tulemusi ning mind julgustab töö, mida raportöör on teinud nn kuldse kolmnurga tugevdamiseks.
Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm on Euroopa Komisjoni kõige ulatuslikum rahastamisvahend teadustegevuse toetamiseks ja edendamiseks ning selle eelarve on perioodiks 2007–2013 50 miljardit eurot. Raportis rõhutatakse, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogramm tuleb siduda Euroopa 2020. aasta strateegiaga ning samuti juhtalgatusega „Innovatiivne liit” ning kuni programmiperioodi lõpuni peavad selle põhieesmärkideks olema sellised valdkonnad nagu kliimamuutused, energiapoliitika, konkurentsivõime ja elanikkonna vananemine.
Hääletan selle raporti poolt, sest ma mõistan, et ainult teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni käsitlevate Euroopa poliitikameetmete toetamisega on võimalik suurendada Euroopa konkurentsivõimet ning võtta liidriroll ülemaailmsel tasandil. Minu arvates on tähtis ka see, et seitsmes raamprogramm peab aitama kaasa Euroopa teadusruumi loomisele lähtuvalt Euroopa Liidu lepingu XIX jaotise artikli 179 lõikest 1.
Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Teadusuuringud ja innovatsioon on tähtsad jätkusuutliku ning kaasava majanduskasvu tagamiseks Leedus. Maailmapanga andmete kohaselt on Leedul suurt potentsiaali, et saada dünaamiliseks teadmistepõhise majandusega riigiks. Kuid sama uurimus ütleb ka seda, et teadus- ja arendustegevuse sektoris on minu riigil probleeme juhtimise, struktuuri ja reguleerimise valdkonnas. Tõelise arengu tagamiseks on vaja need probleemid lahendada. See on probleem ka Euroopa jaoks. Ebapiisavate erainvesteeringute ja innovatsioonisõbralike tingimuste puudumise tõttu on kulutused teadus- ja arendustegevusele Euroopas võrreldes muude ülemaailmsete suurjõududega madalad. Olen nõus raportööriga, et liidus on vaja paremat teadusprojektide kooskõlastamist ja rahastamist. Lisaks vajavad Kesk- ja Ida-Euroopa teadusasutused ja teadustöö infrastruktuur ajakohastamist ning laiendamist.
See edendab Euroopa konkurentsivõimet ning aitab ühtlasi saada üle suurtest erinevustest vanade ja uute liikmesriikide infrastruktuuride vahel. Samuti olen arvamusel, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tulemused tuleb teha Euroopa üldsusele kättesaadavamaks. Ühe Euroopa Komisjoni uurimuse andmetel tunneb ainult 10% eurooplastest, et nad on kursus teaduse hiljutise arenguga ning 65% eurooplastest tunneb, et valitsused peavad suurendama oma pingutusi noorte inimeste huvi suurendamiseks teadustöö vastu. Meie peaksime sama tegema.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle resolutsiooni poolt, sest minu arvates on vaja ulatuslikku majanduslepingut, mis tugevdaks veelgi juba niigi tihedaid kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid. Olen aga arvamusel, et see leping peab olema tasakaalustatud ja edendama õiglast kaubandust. Hoolimata tugevast üksmeelest, mis valitseb põhjaliku lepingu sõlmimise suhtes, olen seisukohal, et see ei tohi mõjutada avalikke teenuseid või ELi õigust võtta vastu õigusakte, nagu kütusekvaliteedi direktiiv. Samuti peab leping sisaldama kaugeleulatuvaid säästva arengu eesmärke, millel on õiguslikult siduvad sotsiaalsed ja keskkonnastandardid.
Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhted käsitleva resolutsiooni poolt. Kanada kuulub ELi kauaaegseimate ja lähimate partnerite hulka ning on esimene tööstusriik, kellega EL 1976. aastal allkirjastas kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingu. ELi ja Kanada majandussuhted ei ole aga veel oma täit potentsiaali saavutanud ning minu arvates võib ELi ja Kanada vabakaubandusleping nende suhete arendamisele ja toimimisele oluliselt kaasa aidata, suurendades kaubandus- ja investeeringuvoogusid, kaotades samal ajal tollitariifide ülemmäärad ja põhjendamatud mittetariifsed tõkked ning toetades tihedamat koostööd eelkõige reguleerimise, töötajate liikuvuse ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise valdkonnas. Mul on hea meel, et Kanadaga sõlmitav leping läheb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustustest kaugemale ning on täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele, eeldusel et läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse tasakaalustatud, põhjalik ja kvaliteetne leping, mis sisaldab märksa enamat kui tollitariifide vähendamine, ning et hakatakse rakendama ka muid vahendeid. Näiteks tuleb kaubandusvaidluste korral kasutatavate õiguskaitsevahendite puhul kohaldada vastastikkuse põhimõtet. Samuti on vaja parandada intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas kaubamärkide, patentide ja geograafiliste tähiste kaitset.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletades ELi ja Kanada praeguseid kaubandussuhted käsitleva resolutsiooni poolt, tahan rõhutada, kui tähtis on rahvusvaheline kaubandus (kaasa arvatud Kanadaga) meie majanduse arendamise jaoks Resolutsioonis on öeldud, et vaatamata sellele, et Euroopa peab käsitlema rahvusvahelist kaubandussüsteemi ehk siis Doha arenguvooru läbirääkimisi jätkuvalt prioriteetsena, saavad käimasolevad läbirääkimised Kanadaga seda rahvusvahelist lähenemisviisi kahepoolse lähenemisviisina täiendada, mis on samavõrd tähtis. Seega õnnestub meil arutledes ja läbirääkimisi pidades leida lahendusi probleemidele, mis on seotud kaubandusega ja teatud põhimõtete austamisega, nagu keskkonda käsitlevad põhimõtted. Avalike teenustega tegeleva töörühma aseesimehena valmistab mulle muret selle sektori jaoks valitud lähenemisviis. Võttes kasutusele negatiivse loetelu põhimõtte, millega jäetakse teatud avalikud teenused liberaliseerimisprotsessist välja, aga mitte positiivse loetelu põhimõtte, millega liberaliseerimisprotsessist jäetakse välja kõik avalikud teenused peale nende, mis on loetelus olemas, võime avalikke teenuseid lõpuks hoopis nõrgendada. Sellega kutsub see resolutsioon Euroopa Komisjoni üles sellisest lähenemisviisist loobuma.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Kanada kuulub ELi kauaaegseimate ja lähimate partnerite hulka ning on esimene tööstusriik, kellega EL 1976. aastal allkirjastas kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingu. Aastate jooksul on allkirjastatud mitu kahepoolset lepingut, mille eesmärk on hõlbustada tihedamaid kaubandussuhteid. EL on hetkel Kanada jaoks tähtsuselt teine kaubanduspartner ning EL on Kanada jaoks suuruselt teine välismaiste otseinvesteeringute allikas. Olen nõus, et ELi ja Kanada majandussuhted ei ole veel oma täit potentsiaali saavutanud. Kavandatav vabakaubandusleping edendaks oluliselt ELi ja Kanada majanduspartnerlust ning oleks nii ELi kui ka Kanada investorite ja ettevõtjate jaoks selge märk majanduskasvu soodustamisest.
Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Käimas on läbirääkimised Euroopa Liidu ja Kanada kaubanduslepingu sõlmimise üle ning Euroopa Parlament väljendab äsja vastu võetud resolutsiooniga oma muret Euroopa Komisjoni valitud lähenemisviisi pärast seoses avalike teenustega. Jääb mulje, et Euroopa Komisjon, mis vastutab selle lepingu sõlmimise eest, tahab kaasata põhimõtteliselt kõik teenused. Kui komisjon lähtuks läbirääkimistel teenuste negatiivse loetelu põhimõttest, kus loetelus olevad teenused jäetakse vabakaubanduslepingutest välja, ning sõlmiks lepingu, siis oleks see vastuolus senise lähenemisviisiga. Avalikud teenused ei ole võrreldavad muude teenustega, sest nende eesmärk on tagada sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus ning kaitsta kõige haavatavamaid elanikke. Nendel teenustel on ka omadusi, mis on ainuomased nende üldeesmärkidele. See tähendab, et kasutusele on vaja võtta lähenemisviis, mis kaitseb neid teenuseid eelkõige rahvusvahelise konkurentsi eest.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) ELi suhted Kanadaga on olnud juba pikemat aega mõlema poole jaoks kasulikud, need toovad vastastikust majanduslikku kasu ja koostöö on väga hea. Vaatamata sellele, et Kanada on arenenud riik, kus sotsiaalsete õiguste taseme ja kõrgete keskkonnastandardite kohta saaks esitada väga vähe küsimusi, pani komisjon – isegi enne parlamenti – koos vastavate Kanada ametiasutustega läbirääkimiste jaoks paika aluse, mis käsitleb üksikasjalikult paljusid küsimusi, mida on vaja muuta, et need oleksid meie jaoks vastuvõetavad.
Hääletan selle resolutsiooni poolt, mis on seotud ühe Euroopa kaubanduspoliitika peatükiga, mida tuleks võtta eeskujuks läbirääkimistel teiste riikidega, nagu India, Hiina ja Pakistan, kes ei garanteeri kindlasti ausat konkurentsi, rääkimata sotsiaalõiguste austamisest ja keskkonnastandardite järgimisest, nagu teeb Kanada. Kui me alustame läbirääkimisi nende riikidega, siis ei tohi me unustada, kui ranged ja nõudlikud olime niivõrd valgustatud riigiga nagu Kanada, ning peame võtma oma huvide kaitseks samasuguse otsese ja avatud hoiaku.
John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhete vastu, sest minu arvates ohustaks igasugused kahepoolsed investeerimislepingud Ühendkuningriigi ja Kanada vahelisi läbirääkimisi. Kuigi ma ei näe mingit põhjust, miks EL ja Kanada ei võiks vabalt kaubelda, on varasemad õigusaktid näidanud, et ELi eesmärk on pigem omastamine, mitte paralleelsete püsivate kaubandussuhete loomine Ühendkuningriigi ja kolmandate riikide vahel.
Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitlevale resolutsioonile, mille eesmärk on ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimine. Kanada on Euroopa Liidu lähedane kaubanduspartner ja üle kümne aasta jooksul on Kanada investeeringud Euroopas peaaegu kahekordistunud, tõustes 2009. aastal 119,5 miljoni euroni. Seetõttu on vaja panna paika täiustatud õigusraamistik, et tagada positiivne mõju majanduskasvule. Toon esile põllumajandustoodete turujuurdepääsu küsimuse. Kanada ja ELi päritolueeskirjad on erinevad ning komisjon peab tagama, et läbirääkimistel võetaks nõuetekohaselt arvesse Euroopa põllumajanduse huvisid ja prioriteete. Erilisi pingutusi nõuab rahuldava lahenduse leidmine päritolueeskirjade probleemile, et Kanada toodetega ei hakkaks tulema Euroopasse ka Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe riikide tooteid.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames loodud eeskirjadel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on jätkuvalt kõige kohasem raamistik õiglase ja ausa kaubanduse reguleerimiseks ning edendamiseks. Võttes aga arvesse ELi ja Kanada ajaloolisi ja väga edukaid majandussuhteid, toetan lepingut, mis ületab WTO raamistikus võetud kohustused ning täiendab mitmepoolseid eeskirju, et saavutada maksimaalne koostööpotentsiaal nende kahe riigi kaubandussuhetes.
George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooni poolt, sest see rõhutab, et tulevastesse Euroopa Liidu ja Kanada majandus- ja kaubanduslepingutesse tuleb kaasata ka sotsiaalsed ning keskkonnaküsimused. Mis keskkonnakaitsesse puutub, siis minu arvates on tähtis, et Euroopa Liit keelduks õliliivade kaevandamisest saadud nafta impordist.
Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) ELi ja Kanada kaubanduslepingut käsitlevate jätkuvate läbirääkimiste raames peab komisjon lähtuma Euroopa Parlamenti nõudmistest. Vabakaubanduslepingu juures on tähtis kaks asja. Esiteks on vaja tagada sotsiaalvaldkonna ja keskkonnakaitse õigusaktide vastastikune austamine. Teiseks on vaja võtta vastu järjepidev ja kaitsev lähenemisviis üldhuviteenustele. Euroopa keskkonna- ja tervishoiustandardeid ei tohi langetada ainult selleks, et meie partnerit rahuldada. Euroopa Komisjon peab mõtlema sellele, mis tagajärjed on tema otsusel kaasata automaatselt ja vaikimisi kõik teenused. Kuigi selle meetodi puhul on võimalik iga juhtumit eraldi hinnates ning iga liikmesriigi taotlusel jätta välja teatud avalikud teenused negatiivse loetelu põhimõtet kasutades, on selle puhul siiski potentsiaalsete väljajätmiste oht. Parlament ei soovi, et see uus läbirääkimiste mudel looks õigusliku pretsedendi. Seni on komisjon pidanud läbirääkimisi vabakaubanduslepingute üle positiivse loetelu põhimõttest lähtudes, milles on loetletud ükshaaval kõik teenused, millele leping kehtib. See meetod, mida kasutatakse tavaliselt rahvusvahelises kaubanduses, kaitseb paremini teatud tundlikke ELi sektoreid ning peaks seega olema ainus meetod, mida komisjon kasutab.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kanadal ja ELil on ühised väärtused, mis teevad meist nii kaubanduspartnerid kui ka loomulikud liitlased ülemaailmses geostrateegilises olukorras. On fakt, et mõlemal pool Atlandi ookeani on tsivilisatsioonid, mis saaksid suurt kasu oma rahvastevaheliste sidemete tugevdamisest. Ei ole mõtet rääkida pikemalt Kanada ja Euroopa ajaloolistest sidemetest ja Kanada kodanike panusest Euroopa kontinendi vabastamisse mõlema Euroopat laastanud maailmasõja ajal.
Vaatamata olemasolevatele tõketele, mis takistavad kaubanduse liberaliseerimist, ja liidu reservatsioonidele Kanada praeguste tavade suhtes, loodan, et võimalikult kiiresti õnnestub luua vajalik alus mõlema poole jaoks kasuliku kaubanduspartnerluse loomiseks. Kanada ja Euroopa Liidu ulatuslikust majandus- ja kaubanduslepingust võib saada kõige põhjalikum ning kaugeleulatuvam leping, mille oleme seni sõlminud. Ma loodan, et nii see lähebki.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See resolutsiooni ettepanek käsitleb ELi ja Kanada kaubandussuhteid, mille üle peaksid läbirääkimised lõppema 2011. aasta lõpus. ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika eesmärk on tagada majanduskasv, mis on jätkusuutlik ning loob jõukust ja töökohti. Tuletagem meelde, et kaubandussuhete sõlmimine meie strateegiliste partneritega annab 2020. aastaks 1% lisandväärtust ELi SKP-le, mis oli 2010. aastal 120 miljardit eurot, ja toob sellega kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. Selle eesmärgi saavutamiseks ning ilma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) rolli kahtluse alla seadmata on väga tähtis liberaliseerida kaubandus, lõpetades kõik pooleliolevad läbirääkimised Doha arengukava raames, mille hulka kuuluvad ka ELi ja Kanada kaubandussuhted. Kuigi on veel lahendamata küsimusi, nagu õliliivade kaevandamise negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja mõned hülgetooted, hääletasin resolutsiooni poolt, sest riigihangete probleem on praktiliselt lahendatud, kuid ka selle pärast, et leping on kasulik liikmesriikidele ja et läbirääkimiste lõpetamist mitte enam edasi lükata.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Esimene punkt preambulis näitab selle raporti põhivisiooni. See ütleb, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames loodud eeskirjadel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on jätkuvalt kõige kohasem raamistik õiglase ja ausa kaubanduse reguleerimiseks ning edendamiseks. Järgmisena edendab see Doha arenguvooru edukat kokkuvõtmist.
Seda visiooni arendatakse edasi järgnevates punktides selles resolutsioonis, millega me loomulikult ei nõustu. Me ei nõustu sellega, nagu sellega ei nõustu ka miljonid töötajad, põllumajandustootjad, VKEd ja paljud teised inimesed maailmas, kes on juba aastaid näidanud süüdistavalt näpuga Maailma Kaubandusorganisatsioonile, selle eesmärgile dereguleerida kaubandus ning huvidele, mille eest see võitleb, nagu rahvusvahelised kontsernid, suurettevõtted ja finantsasutused, mis teenivad miljoneid sellega, et ohvervadad miljoneid töökohti ning töö- ja sotsiaalõigusi, hävitavad väikese ja keskmise suurusega tootjaid ning laastavad keskkonda.
Nagu paljud teised kaubanduslepingud, nii hõlmab ka ELi ja Kanada vabakaubandusleping teenuseid, mistõttu tuntakse õigustatult, kuid vastuoluliselt muret negatiivsete loetelude või muude asjade pärast, mis ei kaota ohtu, mida leping avalikele teenustele avaldab. Vastuhääletamiseks on piisavalt põhjuseid.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit arendab jätkuvalt oma kaubanduspoliitikat, mille tagajärjed mõjutavad liikmesriike sügavalt, kuid erinevalt.
Lepingud, milles see poliitika konkreetselt väljendub, tuginevad põhimõtteliselt vabakaubandusele, mille eesmärke ja mõju nendega kaasnev retoorika väga hästi väljendab, rääkides nn aktiivsetest huvidest, nagu käiks jutt sõjapidamisest.
Üldiselt on tegemist lepingutega, millel ei ole suuremat demokraatlikku õigusjärgsust, sest need sõlmitakse peaaegu eranditult suure saladuskatte all ning avalikkuse selja taga, et varjata nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning et vältida informeeritud arutelusid ja selgitamist.
Arvestades, et läbirääkimised on väidetavalt üpris kauges faasis ja need kavatsetakse 2011. aasta jooksul lõpetada, vajab selle mõju sektoritele ja riikidele veel lõplikku arutlust.
Selle lepingu sisu ei ole aga midagi uut: turgude avamine ja teenuste liberaliseerimine, kaasa arvatud avalike teenuste järjest rohkem kaubanduslikuks muutmine, mis sõltuvad siis rahvusvaheliste suurettevõtete tahtest ning tekitavad probleeme inimestele.
Me kõik teame selle tagajärgi: turgusid valitsevad vaid vähesed, nõrgemad tootmissüsteemid hävitatakse ja üha rohkem leitakse ettekäändeid õiguste ning elamis- ja töötingimuste ründamiseks.
Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) EL alustas 2009. aastal Kanadaga läbirääkimisi ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks. See potentsiaalne leping hõlmab väga paljusid teemasid: kaupade ja teenuste müük, intellektuaalomandi õigused, riigihanked, koostöö reguleerimise valdkonnas, investeeringud, ajutine ränne, konkurentsipoliitika ning tööhõive ja keskkonnastandardid. Minu arvates on igati õige, et kummagi poole jaoks on esmatähtsad pingutused kokkuleppele jõudmiseks mitmes põhipunktis, nagu riigihangete, investeeringute ja avalike teenuste küsimused.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Mul oli selle dokumendi üle väga hea meel, sest ELi ja Kanada vastastikused suhted kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas on väga tihedad. Käimasolevatel läbirääkimistel ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks on seatud sihiks sõlmida väga edumeelne leping, mis ületab oma põhjalikkuselt kõik seni ELi või Kanada sõlmitud kaubandus- ja majanduslepingud ning mis tugevdaks veelgi juba niigi tihedaid kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid. Mul on hea meel, et Kanadaga sõlmitav leping läheb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustustest kaugemale ning on täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele, eeldusel et läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse tasakaalustatud põhjalik ja kvaliteetne leping. Minu arvates on põllumajanduspeatükid nendel läbirääkimistel mõlema poole jaoks oluline teema. Olen mures võimalike oluliste möönduste pärast geneetiliselt muundatud organismide, piima ja päritolumärgistuse küsimustes. Põllumajandusprioriteete ja -huve on vaja täiel määral arvesse võtta. Leping peab olema kasulik ELi ja Kanada tarbijatele ning ka mõlema poole põllumajandussektorile. Samuti on vaja tasakaalustatud üldtulemuse raames tagada tihedam ja sealjuures õiglane konkurents ELi ja Kanada põllumajandustoodete tarnijate vahel. Mul on hea meel mõlema poole esialgse kindla soovi pärast mitte säilitada, kehtestada ega taaskehtestada müüdavatele kaupadele põllumajandustoodete eksporditoetusi, mis oleks ambitsioonikate ja õiglaste läbirääkimiste seisukohalt positiivne samm. Samuti toetan kokkulepet teha koostööd WTO põllumajandusläbirääkimistel.
Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) Euroopa Liidu ja Kanada vahel on palju aastaid olnud head kindlad kaubandussuhted. Majanduskoostöö potentsiaal ei ole aga veel kaugeltki mitte ammendatud ning mul on hea meel ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste pärast. Sellele vaatamata tuleb käsitleda Maailma Kaubandusorganisatsioonis peetavaid läbirääkimisi prioriteetselt võrreldes kahepoolsete läbirääkimistega. See resolutsioon käsitleb mitut tähtsat teemat. Toetan ennekõike Euroopa Parlamendi väljendatud muret võimalike negatiivsete tagajärgede pärast Euroopa põllumajandusele. Vastastikuse põhimõte peab säilima, et tagada mõlema poole jaoks kindel ja jätkusuutlik leping. Selles kontekstis tahaksin viidata ennekõike vaidlusele veiseliha päritolu märgistamise üle, mis tuleb lahendada, ning tollitariifidega seotud ja tehnilistele takistustele, nagu ELi toodete pikalevenivad heakskiitmismenetlused. On selge, et ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu eesmärk peab olema aus konkurents.
Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Arvestades asjaoluga, et Euroopa Liit on Kanada jaoks tähtsuselt teine kaubanduspartner ning et Kanada on ELi jaoks oluline partner välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas, hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Soovin samal ajal rõhutada, et Poola on Kanada suurim kaubanduspartner Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seast ja juba üle kümne aasta on meie kahepoolne kaubandusbilansi ülejääk aastast aastasse kasvanud. Tänane hääletus on tähtis samm edasi, mis on hea märk tuleviku jaoks.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel, et võeti vastu minu esitatud muudatusettepanek, milles parlament võtab teadmiseks hiljutise õigusliku arengu hülgetoodete keelustamisel ELi poolt, eelkõige Kanada taotluse WTO-le ametliku vaidluste lahendamise kogu loomiseks, ning avaldab lootust, et Kanada võtab WTO-le esitatud nõude tagasi enne, kui Euroopa Parlament peab ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ratifitseerima, sest see nõue ei ole kooskõlas positiivsete kaubandussuhetega.
Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu ja Kanada kaubandussuhted võivad minna Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetud kohustustest kaugemale tingimusel, et nende aluseks on tasakaalustatud leping, garantii korraliku mõlemapoolse juurdepääsu andmise kohta mõlema poole turgudele ning kaubamärkide, patentide ja geograafiliste tähiste parem kaitse. Meie arvates on vaja uusi investeeringuid, et tagada keskkonnakaitse ja head töötingimused. Kuna põllumajandussektor on väga tähtis, kutsume komisjoni üles sõlmima lepingu, mis on kasulik nii tootjate kui ka tarbijate jaoks ning mis tagab ausa konkurentsi Euroopa Liidu ja Kanada põllumajandustootjate vahel. Viimaks oleme arvamusel, et nõukogu peab enne edasiste rahvusvaheliste kaubanduslepingute sõlmimist saama selleks parlamendilt nõusoleku ning et parlamenti tuleb teavitada kõikidel menetluse etappidel, et tagada suurem demokraatlik kontroll. See on ainus võimalus Euroopa Liidu ja Kanada kaubanduse ning investeeringute suurendamiseks.
Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuid ühtlasi hääletasin muudatusettepaneku nr 10 vastu, mis toetab hülgetoodete impordi keelustamist ELi poolt. See keeld ei ole õigustatud teaduslikult ega ka õiguslikult. 2007. aasta lõpus Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teadusliku seisukoha alusel tehtud järeldused tuginevad andmetele, mis käsitlevad loomade tapmist tapamajades, ning neid ei saa kasutada usaldusväärselt hülgepüügi puhul. Ka õiguslik alus on kaheldav, nagu näitab 2009. aasta 1. aprillil esitatud Euroopa Parlamendi õiguslik hinnang, mille kohaselt on peaaegu võimatu õigustada keeldu, tuginedes ainuüksi loomade heaolule, sest aluslepingus puudub õiguslik alus, mis käsitleks loomade heaolu. Liigi kaitsmise küsimus ei ole kaalul, sest Gröönimaal on hülgepopulatsioon viimase 25 aasta jooksul lausa kolmekordistunud. Viimaks oleks keeld, mille kohta komisjon kinnitab, et see ei avaldaks mõju inuitide traditsioonilisele jahipidamisele, ebarealistlik. Selles kontekstis on täiesti õigustatud taotlus, mille Kanada esitas Maailma Kaubandusorganisatsioonile erimeelsuste lahendamise mehhanismi loomiseks seoses Euroopa keeluga.
Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. – ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooniga andis parlament selgelt mõista, et kavatseb kaitsta järeleandmatult oma õigusakte hülgetoodete keelustamise kohta ELi turul. ELi kodanikud nõuavad, et võtaksime meetmeid, et hoida selle julma kaubanduslik jahi tulemusel saadud tooteid EList eemal. Kanadal ei ole mingit õigust õõnestada Euroopa kodanike demokraatlikku tahet sellega, et ta esitab meie ilmselgelt mittediskrimineeriva hülgetoodete keeldu käitleva seaduse kohta taotluse Maailma Kaubandusorganisatsioonile. ELi ja Kanada kaubandussuhteid saab tihendada ainult Euroopa avalikkuse soovide ning Euroopa seaduste austamisega.
Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Euroopa Komisjon viib peatselt lõpule läbirääkimised Kanadaga enneolematu ulatusega vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta. Läbirääkimised on kestnud juba 2004. aastast alates. Euroopa kodanikega ei ole selle aja jooksul aga kordagi nõu peetud või neid isegi teavitatud. Raportis toetatakse seda kahjulikku lepingut, mille sisu on saanud avalikuks ainult tänu infoleketele. See on vastuvõtmatu! Hääletan selle raporti vastu ning mõistan hukka selle lepingu, mis annab Euroopa kodanikele teisejärgulise rolli, nagu Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe puhulgi.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa ja Kanada ajaloolised suhted on pikaajalised ning isegi EList endast vanemad. Lisaks sellele on meil ühised väärtused ja põhimõtted, mis teevad meist loomulikud liitlased ülemaailmses geostrateegilises olukorras. Kaubandussuhete alal on tehtud suuri edusamme, kuid ulatuslikku lepingut seni veel sõlmitud ei ole. Arvan, et peame tegema jätkuvalt kõik selleks, et sõlmida leping, mis on kõigi jaoks vastuvõetav, sest see on ülitähtis mõlema poole majandusliku arengu jaoks.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – See potentsiaalne leping hõlmab väga paljusid teemasid: kaupade ja teenuste müük, intellektuaalomandi õigused, riigihanked, koostöö reguleerimise valdkonnas, investeeringud, ajutine ränne (IV režiim), konkurentsipoliitika ning tööhõive ja keskkonnastandardid. Mõlemad pooled peavad jõudma veel kokkuleppele mitmes tähtsas läbirääkimispeatükis, nagu muu hulgas juurdepääs riigihangetele, investeeringud ja avalikud teenused. Läbirääkimistel tõusis esile veel kaks teemat, mis on Euroopa Parlamendi jaoks äärmiselt tundlikud. Esimene neist käsitleb Kanada õliliivade küsimust ja ELi kütusekvaliteedi direktiivi. Kütusekvaliteedi direktiivi üle on keskkonnakomisjonis palju vaieldud. Seni on Kanada valitsus olnud seisukohal, et see direktiiv on diskrimineeriv Kanada naftaimpordi ja muude riikide naftaimpordi suhtes. Minu arvates on aeg selle lepingu jaoks veel liiga vara. Teine teema on ELi keeld hülgetoodetele – see on väga tähtis. See leping võib tugevdada juba praegugi tugevaid kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid ELi ning Kanada vahel, aga see peab olema vastastikuselt kasulik ning seepärast olen jäänud seni erapooletuks.
Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Progressiivne leping edendab ning kiirendab aktiivseid kaubandus- ja investeerimissuhteid ELi ja Kanada vahel. Kaubandussuhete liberaliseerimine toob vastastikust kasu meie ettevõtlussektoritele ning loob soodsamad investeerimistingimused. Selleks et sõlmida ulatuslik ja kvaliteetne leping, mis läheb WTO kohustustest kaugemale, ei tohi kumbki pool esitada tingimusi, mis on vastuolus nende sisepoliitika või institutsioonilise korraga. Lisaks tuleb kaubandusvaidluste korral kohaldada vastastikkuse põhimõtet, intellektuaalomandi õiguste kaitset on vaja parandada ning saavutada vastastikune juurdepääs teenuste ja riigihangete turgudele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata põllumajandussektorile ja tarbijatele. Peame jääma kindlaks oma seisukohale geneetiliselt muundatud organismide, piima ja päritolumärgistuse kohta. Peame tagama õiglase ja suurema konkurentsi põllumajandustoodete tarnijate vahel. Olen arvamusel, et komisjon peaks alustama Kanadaga investeeringute üle peetavaid läbirääkimisi alles siis, kui Euroopa Parlament on esitanud oma seisukoha ELi tulevase investeerimispoliitika kohta. Peame kaitsma poolte kõige tundlikumaid sektoreid, jättes need investeerimislepingute kohaldamisalast välja. Komisjon peab võtma kindla hoiaku hülgetoodete keelu suhtes ning Kanada peab võtma tagasi oma Maailma Kaubandusorganisatsioonile esitatud nõudmise ametliku vaidluste lahendamise kogu loomise kohta. Selline nõudmine ei ole kooskõlas positiivsete kaubandussuhete põhimõttega.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan Euroopa Parlamendi resolutsiooni ELi ja Kanada kaubandussuhete kohta. ELi ja Kanada vahel on loomulik partnerlussuhe, mille aluseks on meie kultuuride sarnasus ja pikk ühine ajalugu. Seepärast on täiesti loomulik, et nii ELi kui ka Kanada erasektor on avaldanud tugevat toetust kaugeleulatuvate eesmärkidega ulatuslikule majanduslepingule ning erasektor usub, et ELi ja Kanada tihedama majanduspartnerluse edendamine oleks nii ELi kui ka Kanada investorite ja ettevõtjate jaoks ning rahvusvahelisel tasandil selge märk majanduskasvu soodustamisest. Seepärast on mul hea meel, et Kanadaga sõlmitav leping läheb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustustest kaugemale ning on täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele eeldusel, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse tasakaalustatud, põhjalik ja kvaliteetne leping, mis tugineb vastastikuse põhimõttel ja sisaldab märksa enamat kui tollitariifide vähendamine. Soovin aga hoiatada, et turgude avamise majanduslikku mõju on vaja väga põhjalikult kaaluda, eriti neid liikmesriike silmas pidades, mille majandus on haavatavam.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hetkel tundub, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandussüsteem on parim viis riikidevaheliste kaubandussuhete võrdlusraamistiku loomiseks. See süsteem ei takista aga riike või rahvusvahelisi organisatsioone laiendamast oma majandussuhteid nendest üldistest määrustest kaugemale. Seepärast paistavad ELi ja Kanada eriti tihedad majandussuhted olevat igati õigustatud. Nagu raport rõhutab, on EL Kanada jaoks tähtsuselt teine kaubanduspartner. Kanada on esimene tööstusriik, kellega EL 1976. aastal allkirjastas kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingu ning Kanada on ELi jaoks suuruselt neljas välismaiste otseinvesteeringute allikas. Kõne all olev leping looks kahe piirkonna vahel tugevad suhted, mis tagaks senisest suurema majanduskoostöö taseme ning tugevdaks veelgi enam sidemeid nende kahe piirkonna vahel, mida seob juba väga põhjalikult ühine kultuuriline lähenemisviis.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Läbirääkimised ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks Kanadaga on kaugele edasi jõudnud ning need on võimalik juba sel sügisel lõpetada. See ulatuslik majandus- ja kaubandusleping on seni kõige põhjalikum vabakaubandusleping, mille üle EL on pidanud 2006. aasta globaalse Euroopa kaubandusstrateegia raames läbirääkimisi. Leping hõlmab kaugeleulatuvaid peatükke, nagu teenused, hanked, investeeringute kaitse, intellektuaalomand ja koostöö reguleerimise valdkonnas.
Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel selle resolutsiooni üle, mis toob esile ELi ja Kanada kaubanduslepingut käsitlevatel läbirääkimistel tehtud edusammud. Kanada on ELi jaoks tähtis potentsiaalne kaubanduspartner ning mõlemad pooled saavad sellest lepingust kasu. Siiski on murettekitavaid teemasid, millega komisjon arvestama peab. Õliliivade kaevandamise keskkonnamõju ja asbesti kaevandamise tagajärjed töötajate tervisele on vaid kaks teemat, mida tuleb põhjalikult vaadelda. Toetan üleskutset Kanadale, et ta peab võtma tagasi Maailma Kaubandusorganisatsioonile esitatud taotluse ELi hülgetoodete keelu kohta, ning mul on hea meel, et parlament võttis vastu muudatusettepanekud, mis selle seisukoha esile tõid. Ka komisjon peab võtma kindla seisukoha selle keelu toetamiseks. Samuti tuleb järgida intellektuaalomandi õigusi, kasutades kaubamärke ja patente. Usun, et need probleemid saavad lahendatud ja et komisjon võtab neid arvesse ning lõpuks sõlmitakse tõhus kaubandusleping.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle algatusraporti poolt, sest selles tegeletakse reitingute valdkonda puudutava lõppematu vaidluse praeguste probleemidega: nimelt konkurentsi puudumine, oligopolidele tüüpilised struktuurid ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumine, eriti mis puudutab riigi võlakohustuste hindamist.
Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin reitinguagentuuride tulevikuväljavaateid käsitleva resolutsiooni poolt. Reitinguagentuuride tegevusel on mitu kasulikku eesmärki: need koondavad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta ülemaailmses keskkonnas. Reitingud võimaldavad emitentidele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule, vähendavad teabega seotud kulusid ning laiendavad võimalike investorite ringi, andes seeläbi turgudele likviidsuse ja aidates määrata hinnataset. Äsjane finantskriis tõi välja selle valdkonna kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Nõustun raportööri seisukohaga, et krediidireiting ei ole pelgalt arvamus ja reitinguagentuurid peaksid vastutama enda antud reitingute eest. Seetõttu tuleks suurendada nende tsiviilvastutust, et tekitada tõsiseltvõetav oht.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Hääletasin Wolf Klinzi reitinguagentuure käsitleva raporti poolt. Reitinguagentuurid on kasulikud: nad pakuvad teavet krediiditoodete kvaliteedi kohta, mis võimaldab võlgnikele ja investoritele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule ning lõpptulemusena aitavad määrata hinnataset. Kriis on näidanud praeguse süsteemi loodud ohtusid: eelkõige konkurentsi puudumist ning agentuuride vastutuse ja läbipaistvuse puudumist. See on algatusraport, mis kutsub Euroopa Komisjoni üles selgelt määratlema praeguse raamistiku puuduseid ja koostama mõju-uuringut, mis kirjeldaks eri võimalusi süsteemi parandamiseks, sealhulgas vajaduse korral uusi õigusakte. Soovitan komisjonil meie palvele võimalikult kiiresti vastata.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. Reitinguagentuurid ei hinda ainult börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid ettevõtteid ja nende tooteid, vaid ka riike. Tingimused, mille korral on riigil võimalik rahvusvahelistel turgudel laenata, sõltuvad saadud reitingust. Finantsraskused ja negatiivne reiting panevad riigi teatud mõttes võlaspiraali, sest langev reiting suurendab laenukulusid veelgi ja muudab riigi finantsolukorra veel hullemaks. Kõik turuosalised ja nende järelevalveasutused peavad teadma reitingute andmiseks kasutatud kriteeriume ning peavad saama neid ise kontrollida. Komisjonil ja G20 riikidel palutakse panna alus uuele ülemaailmsele hindamiskavale, mis vähendaks eksimuste tõenäosust, reguleeriks reitingutega seotud äriühingute tegevust ja vähendaks finantshindamisega seotud riski. Toetan ja olen mitmel korral korranud ettepanekut, et Euroopa peab kiiresti looma oma reitinguagentuuri, mis pakuks objektiivseid ja sõltumatuid hinnanguid. Toetan raportis tehtud üleskutset luua meie enda sõltumatu reitinguagentuur, mille nimeks saaks esialgu vastavalt ettepanekutele Euroopa Reitingute Sihtasutus.
Kõigi ELi liikmesriikide võimalused rahvusvahelisel turul õigetel tingimustel laenata, nagu ka kogu ülemaailmse finantssüsteemi stabiilsus ja kriisi ennetamise tõhusus, sõltuvad sellest, kui edukalt suudame finantshindamist reformida.
Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Reitinguagentuurid hindavad riike, asutusi ja äriühinguid, määrates riskiastmeid selle kohta, kui võimelised nad on kokkulepitud kuupäevaks oma võlgu tagasi maksma. Määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta võeti vastu esimese reaktsioonina finantskriisile. Selles määruses käsitleti kõige kiireloomulisemaid küsimusi, allutades reitinguagentuurid järelevalvele ning reguleerimisele. See ei lahendanud aga kõiki probleeme.
Finantskriis on tõepoolest näidanud, et nende agentuuride tegevuse juures on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest ja vastutuse puudumine. See raport, mille poolt ma hääletasin, kutsub Euroopa Komisjoni üles määratlema puudused ja koostama võimalike alternatiivide, sealhulgas uute seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangu. Samuti kutsub see Euroopa Komisjoni üles hindama täiesti sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise kulusid ja kasu.
Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Toetasin seda raportit, sest leian, et reitinguagentuuride loomine suurendab konkurentsi selles sektoris, mis on kvaliteedi tõstmise, teabega seotud kulude vähendamise ja viimasena, kuid mitte vähem olulisena, ka asjakohaste agentuuride vastutuse suurendamise eeltingimus. Samuti aitab see vähendada regulatiivset sõltuvust.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Wolf Klinzi reitinguagentuure käsitleva raporti projekti poolt, sest ma leian, et toimetatud tekst sisaldab palju positiivseid punkte ja häid ideid. Eelkõige nõustun püüdlusega parandada nende agentuuride läbipaistvust, ausust, vastutust, sõltumatust ja usaldatavust. Samuti toetan Wolf Klinzi ideed luua Euroopa Reitingute Sihtasutus, mis oleks riikidest ja asutustest sõltumatu, ning jagan tema seisukohta, et praegune oligopoolne olukord selles sektoris on probleem.
Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Äsjane finantskriis on juhtinud reitinguagentuuride valdkonnas tähelepanu kolmele põhiprobleemile: majandusliku konkurentsi puudumine, õigusraamistiku liigne sõltuvus välistest reitingutest ja tõsiasi, et reitinguagentuurid ei vastuta oma reitingute eest. Ma ei ole kindel, kas raportööri ettepanek luua Euroopa reitinguagentuur oleks mõistlik lahendus. Puudub tagatis selle kohta, et Euroopa reitinguagentuur suudaks kujundada endale hea maine ja reitinguagentuuride seas tõeliselt kaasa rääkida, et see oleks tõsiseltvõetav või et see suudaks veenda turgu oma täielikus sõltumatuses kõigist avaliku sektori asutustest, olgu selleks liikmesriigid, Euroopa Komisjon või mõni muu avalik-õiguslik üksus.
Raportööri ettepanek luua Euroopa reitinguagentuuride võrgustik tundub mulle mõistlikum, sest riikides tegutsevate reitinguagentuuride koostöö olemasolevate inim- ja finantsressursside kasutamisel peaks sektoris soodustama konkurentsi, hõlmates ulatusliku valiku tegevused ja eri turud, võimaldades saavutada sama taseme, mis suurtel ülemaailmselt tegutsevatel reitinguagentuuridel.
John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin reitinguagentuuride ELi tasandi ühtlustamise võimaliku vastuvõtmise vastu, sest standardid võivad liikmesriigiti erineda ja peavadki erinema. Ilma ühe ühtse valuutata ja pidades silmas turgude volatiilsust, seda eriti hätta sattunud euroala majandusriikides, tuleb Ühendkuningriigil silmitsi seista võimalusega uppuda ühtlustatud krediidireitingute sohu, mis peaksid võtma arvesse kõiki majanduslikke tingimusi kogu liidus, mistõttu võiksid ELi ühtsete krediidireitingute toetatud ohtlikud ettevõtmised ohustada Ühendkuningriigi ettevõtlust ja tööstust. Krediidireitinguid puudutavate tingimuste ja piirangute määramine peaks jääma sõltumatule majandusele sõltumatutes liikmesriikides.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, millised võivad olla riigi võlakohustuse krediidireitingute tagajärjed turule, eelarvetasakaalule ja inimeste üldisele heaolule, on hädavajalik, et reitingud tugineksid usaldusväärsetele andmetele. Selleks et säilitada selliste reitingute tõesus ja ausus, on vaja suurendada nendeni viivate otsuste läbipaistvust ning agentuuride vastutust. Seetõttu toetan ja kiidan tänast ettepanekut panna paika prioriteedid reitinguagentuuride tegevuse reguleerimiseks, mida pean selle valdkonna probleemide lahendamisel ülitähtsaks.
Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Euroopas tuleb tegeleda reitinguagentuuridega seotud olukorraga. Neil kasumile orienteeritud eraorganisatsioonidel on kaugelt liiga palju võimu suveräänsete valitsuste üle ja ma toetan täielikult plaane selle anomaaliaga Euroopa tasandil tegeleda.
Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin reitinguagentuure käsitleva raporti vastu. On poliitiliselt vastuvõetamatu ja majanduslikult ohtlik, kui neile agentuuridele, mis mängisid praeguses kriisis niivõrd negatiivset rolli, jääks ELi enda antud õigus hinnata mitte ainult äriühinguid, vaid ka liikmesriikide majandust. Euroopa Parlament peaks olema kindlameelsem ja radikaalsem oma reitinguagentuuride tegevust puudutavates otsustes, eriti arvestades kahju, mida agentuurid on Euroopa majandusele ja Euroopa kodanikele põhjustanud. Raport on aga iseloomutu. Selles esitatud määrused on argpükslikud ja reitinguagentuure ümbritsev läbipaistmatus püsib põhimõtteliselt muutumatuna. Ka kõige parema ettekujutuse juures ei ole omakasu püüdlevate eraettevõtete reitingute probleem lahendatud, olgu need siis Ameerika ettevõtted praegu või Euroopa ettevõtted tulevikus, mis juba iseenesest soodustab spekulatsioonimaffiat. Raport peaks välja pakkuma avaliku sektori demokraatlikult juhitud agentuuri, millel ei ole mitte mingeid erahuvisid ja mis saab mängida konkreetset rolli liikmesriikide ning nende kodanike vahelise solidaarsuse raamistikus.
Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt, sest selles kirjeldatakse selgelt ja objektiivselt reitinguagentuure puudutavat olukorda. Ka mina usun, et reitinguagentuurid mängivad finantsturge käsitleva infovoo selgitamisel ja lihtsustamisel vajalikku ning äärmiselt kasulikku rolli nii võla emitentide maksevõime ja usaldusväärsuse kui ka üksikute finantsinstrumentide puhul. Kuid nagu Wolf Klinz õigesti märgib, on selle ärimudeli puhul risk, et tähelepanu juhitakse investorite kaitselt võla emitentide kaitsele, kui just ei võeta sobivaid parandusmeetmeid. Ma ei leia, et konkurentsi saaks parandada, kuna agentuuride suur arv võib õõnestada reitingute usaldusväärsust. Leian aga, et suurem vastutus võiks tähendada suuremat objektiivsust ja põhjalikumat tööd, mis ei kaitseks ainult väheste tegemisi, vaid aitaks vähendada teabepuudust, mis omakorda kaitseb turgude funktsioneerimist ja üldist huvi.
George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin reitinguagentuure käsitleva resolutsiooni poolt, sest usun, et on vaja uut Euroopa reitinguagentuuri, mis tooks kaasa alternatiivse tegevusmeetodi ja suurema konkurentsi selles valdkonnas. Finantskriis on meile näidanud, et me ei saa jätkuvalt leppida oligopoolse struktuuri ning praeguste reitinguagentuuride läbipaistvuse ja vastutuse puudumisega.
Rachida Dati (PPE), kirjalikult. − (FR) Hääletasin Wolf Klinzi raporti poolt. Selles sisalduvad mõned huvitavad ettepanekud reitinguagentuuride vajaliku raamistiku saavutamise kohta. Praegune euroala olukord tuletab meile peaaegu iga päev meelde, milline on nende agentuuride otsuste mõju ja kuidas sõltub ülemaailmne finantsturgude reguleerimissüsteem nendest agentuuridest. Eriti toetan ma Euroopa Komisjonile esitatud palvet hinnata sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise teostatavust. See on konkreetne ettepanek, mis aitaks meil leevendada ülemaailmse finantsturgude reguleerimissüsteemi liigset sõltuvust teatavatest avaliku sektori välistest krediidireitingutest.
Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan seda reitinguagentuuride tulevikku käsitlevat raportit. Äsjane finantskriis tõi välja, et selle ettevõtlusharuga on seotud suured probleemid, nagu liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Tõepoolest oli reitinguagentuuridel finantskriisi kujunemises märkimisväärne roll, kuna nad andsid struktureeritud finantsinstrumentidele ekslikke reitinguid. Enne seadusandlikku ettepanekut, mida komisjon sügiseks koostab, tegeleb see raport nende probleemidega, kutsudes üles: hindama, kas ja kuidas liikmesriigid krediidireitinguid regulatiivsetel eesmärkidel kasutavad, et vähendada rahanduse reguleerimissüsteemi üldjuhul ülemäärast sõltuvust krediidireitingutest; tegema üksikasjalik mõjuhinnang ja teostatavuse uuring täiesti sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse kulude, kasu ja võimaliku juhtimisstruktuuri kohta; hindama tõeliselt sõltumatu Euroopa Reitinguagentuuri loomist; looma Euroopa reitinguindeksi, mis hõlmab kõiki turul saadaolevaid registreeritud reitinguagentuuride reitinguid.
Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Reitinguagentuurid langetavad üksteise järel kriisist kõige enam mõjutatud Euroopa riikide krediidireitinguid või omistavad neile n-ö negatiivse väljavaate. Räägin siinkohal Portugalist, Iirimaast, Kreekast ja Hispaaniast. Kuigi need agentuurid võib-olla ei põhjustanud ülemaailmset finantskriisi, on nende selline tegevus kriisi sellegipoolest süvendanud. Tegelikult soodustavad nad spekulatsiooni, pannes ohtu nende riikide elanikele pandud niigi ülirangete majanduse elavdamise kavade eduvõimalused. Seetõttu tuleb kiiresti luua Euroopa reitinguagentuur, millel oleks sõltumatu asutuse õiguslik staatus. Tuleb teha lõpp reitinguagentuuride olemuslikule huvide konfliktile, kuna praegu saavad nad samal ajal anda reitinguid ja tegutseda konsultantidena. Käsikäes selle muutusega peaks komisjon hindama vajadust suurendada teabe avalikustamist finantsinstrumentide valdkonna kõigi toodete kohta.
Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Alates majandus- ja finantskriisi algusest ei ole räägitud muust kui reitinguagentuuridest. Mida aga arvata nende praegusest põhirollist? Euroopa Parlament on seda probleemi käsitlenud. Kuigi reitinguagentuuride tegevusel on palju kasulikke eesmärke (näiteks koondavad nad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta, mis on meie ülemaailmses keskkonnas eriti suureks abiks), on õigusraamistiku areng muutnud need „teabevahendajad” de facto „reguleerivateks litsentsiaarideks” – seda viga ei tohi me teha!
Finantskriis tõi välja, et selles valdkonnas on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest reguleerivas raamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Reitinguagentuuride roll on praeguse turumajanduse jaoks kahtlemata oluline. Need agentuurid alustasid teabevahendajatena, hõlbustades võla emitentide ja investorite juurdepääsu turule, võimaldades vähendada teabega seotud kulusid ning tagades seeläbi suurema likviidsuse ja läbipaistvuse. Nagu aga ka paljudes teistes selle sektori valdkondades, tõi kriis välja kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Ülemaailmse finantsturu reguleerimiseks tuleb nende agentuuride roll kiiresti üle vaadata ja leida tõhus lahendus nende konkurentsi puudumisele. Samuti on äärmiselt tähtis hinnata selle ärimudeli huvide konflikte.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Reitinguagentuurid annavad reitinguid kolmele turusektorile – avalik sektor, äriühingud ja struktureeritud finantsinstrumendid – ning mängisid olulist rolli finantskriisi kujunemisel, kuna nad andsid struktureeritud finantsinstrumentidele ekslikke reitinguid, nii et neid reitinguid oli kriisi ajal vaja alandada keskmiselt kolm kuni neli pügalat. Esimene reaktsioon finantskriisile oli määrus (EÜ) nr 1060/2009, milles juba käsitletakse kõige kiireloomulisemaid küsimusi, allutades reitinguagentuurid järelevalvele ning reguleerimisele. Loodan siiski, et tulevikus on kohustuslik suurem läbipaistvus reitinguagentuuride tegevuses. Kindluse puudumine nimetatud sektori määruste puhul seab ohtu ELi finantsturgude nõuetekohase toimimise, mispärast on vajalik, et enne määruse (EÜ) nr 1060/2009 uute muudatusettepanekute esitamist teeks komisjon nõuetekohaselt kindlaks uue raamistiku puudused ning koostaks nende puuduste kõrvaldamise eri võimaluste, sealhulgas uute õigusakti ettepanekute mõjuhinnangu. Krediidireitingute valdkonnal on mitu probleemi, millest kõige olulisemad on konkurentsi puudumine, oligopolidele tüüpilised struktuurid ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumine.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Viimase paari aasta olukord on täielikult näidanud, kui vähe saab reitinguagentuure usaldada. Sellegipoolest on neil jätkuvalt vaba voli ning nende tegevus on äärmiselt kahjustav, seda eriti nõrgema majandusega riikide jaoks. Kuna reitinguagentuurid on finantssüsteemist sõltuvad üksused ja neil on oma antud reitingute vastu väga suur huvi, teenivad nad eelkõige kasu krediidi ebaproportsionaalsest stimuleerimisest ja kapitalistlikust finantsspekulatsioonist. Need agentuurid, mis ei tähenda tegelikku tootmisaktiivsuse tõusu ega vasta sellele, on selge näide majanduse keskendumisest finantstegevusele ning need moodustavad neoliberalismi arengustrateegia tuuma, püüeldes alati selliste tulutasemeteni, mida tegelik tootmine üldtuntud väheneva kasumi tendentsi tõttu tagada ei saa.
Olgugi et raportis on veidi kritiseeritud seda, kuidas need agentuurid töötavad, on tõsi see, et raportis ei jõuta probleemi tuumani ega pakuta välja finantssektori avalikku kontrolli, et mitte ohustada suurte äriühingute ja finantsasutuste huve. See on põhiküsimus. Seetõttu kutsume üles finantssektorit tõhusalt reguleerima ja lõpetama järjest liberaalsemad kapitali liikumised maksuparadiisidesse, tuletisinstrumentidesse ning reitinguagentuuridesse ja nende tegevusse.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me teame – kuna seda on viimased paar aastat selgelt näidanud – et reitinguagentuurid ei ole usaldusväärsed, kuid nende tegevus on sellegipoolest jätkuvalt väga kahjustav, eriti nõrgema majandusega riikide jaoks, ning need teenivad eelkõige kasu krediidi ebaproportsionaalsest stimuleerimisest ja kapitalistlikust finantsspekulatsioonist.
Need agentuurid on eelkõige majanduse finantstegevusele keskendumise tulemus – mis ei tähenda tegelikku tootmisaktiivsuse tõusu ega vasta sellele – ning nad moodustavad neoliberalismi arengustrateegia tuuma, püüeldes alati selliste kasumitasemeteni, mida tegelik tootmine tagada ei saa.
Olgugi et raportis on veidi kritiseeritud seda, kuidas need agentuurid töötavad, on tõsi see, et raportis ei jõuta probleemi tuumani ega pakuta välja finantssektori avalikku kontrolli, et mitte ohustada suurte äriühingute ja finantsasutuste huve.
Seetõttu kutsume üles finantssektorit tõhusalt reguleerima ja lõpetama järjest liberaalsemad kapitali liikumised maksuparadiisidesse, tuletisinstrumentidesse ning reitinguagentuuridesse ja nende tegevusse. Vajame teistsugust fiskaalpoliitikat, mis aitaks kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele õiglusele ja tasakaalustatud avaliku sektori raamatupidamisele, nii et see lõpetaks maksuparadiisides kättesaadavad maksusoodustused, juurutaks börsil saadud tulu maksustamise ning kehtestaks lisamaksu suurte äriühingute ja finantsasutuste kasumile.
Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) See raport juhib tähelepanu krediidireitingute sektori äärmiselt olulistele probleemidele, sealhulgas konkurentsi puudumisele, oligopolidele tüüpilistele struktuuridele ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumisele, eriti riigi võlakohustuse hindamisel. Minu arvates on seetõttu äärmiselt oluline võtta samme Euroopa Reitinguagentuuri loomise nimel, mis võiks töötada uue krediidireitingute andmise mudeli suunas ja luua tingimused tõelise konkurentsivõime arendamiseks.
Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Oleks hea, kui reitinguagentuurid vastutaksid tulevikus enda tegevuse eest rohkem. On tõsi, et need agentuurid andsid kõrgeima võimaliku reitingu paljudele keerukatele finantsinstrumentidele ehk, nagu hiljem selgus, toksilistele instrumentidele. Raportis soovitatakse turuosaliste suhtes teha rohkem ja paremat riskianalüüsi, nii et neil ei tuleks liigselt reitinguagentuuridele toetuda.
Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Mõnikord reguleerimiseesmärkidel kohustuslikuks tehtud krediidireitingute peaaegu kogu turgu kontrollivad kolm suurt Ameerika Ühendriikide agentuuri. Selle valdkonna avamine konkurentsile või Euroopa avaliku agentuuri loomine ei muuda süsteemi loomupärasemaks.
Praegu on olukord hullumeelsem kui kunagi varem. Keegi ei tea, milline turg või milline agentuur teise reaktsioone suunab; kas ühe riigi madal reiting põhjustab paanikat riigi võlakohustuse üle või on see küüniline spekulatsioon, mis madala reitinguni viib; kas hea reiting mõjutab teatavate varade hoidmist või kas neid varasid hinnatakse kõrgelt seetõttu, et need on head ja neid tahetakse hoida. Suurem järelevalve agentuuride tegevuse üle leevendab olukorda vaid minimaalselt ja selle mõju ei ole ilmselgelt piisavalt suur. Hoolimata agentuuridele nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides osaks saanud korduvast kriitikast ei ole nende maine tegelikult kannatanud. Pole kahtlust, et mõju oleks sellel, kui nad oleksid õiguslikult ja isegi rahaliselt vastutavad oma vigade ja vastutustundetute hinnangute tagajärgede eest. Samas ei saa midagi lahendada süsteemi põhjalikult muutmata, selle asemel et seda elushoidmise nimel lappida üritada.
Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult. – (IT) Kiites heaks Wolf Klinzi raporti, mille eesmärk on reitinguagentuuride tõhus reguleerimine, võtab parlament järjekordse sammu finantsturgude suurema läbipaistvuse suunas. On tähtis lahendada praegused sektorit iseloomustavad probleemid: konkurentsi puudumine, regulatsiooni liigne sõltuvus reitingutest ja hinnete vähene usaldusväärsus.
Siinkohal on märkimisväärne parlamendi palve, et komisjon hindaks sõltumatu Euroopa agentuuri loomist, mis vastutaks ka riigi võlakohustuste reitingute eest. Kuna reitinguagentuuride vastutustundetu käitumine on sageli olnud eelkõige Euroopa maksumaksjaid kahjustavate spekulatsioonide algpõhjus, on äärmiselt oluline käimasoleva ja sügisel lõpule jõudva reformiprotsessi raames vaadata üle nende roll riigi võlakohustuste reitingute andmisel.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Mul oli selle dokumendi üle hea meel, sest krediidireitingute valdkonnal on palju probleeme, millest kõige suuremad on oligopolidele tüüpilised struktuurid ning konkurentsi, vastutuse ja läbipaistvuse puudumine. Domineerivate reitinguagentuuride probleem on eelkõige maksemudel, samas kui õigusraamistiku põhiprobleem on liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest. Nagu teate, hindavad reitinguagentuurid kolme sektorit – avalikku sektorit, äriühinguid ja struktureeritud finantsinstrumente. Olukorras, kus turuosalised töötavad välja sisemise krediidiriski hinnangu oma regulatiivsete kapitalinõuete kohta, on olemuslik huvide konflikt. Näen vajadust järelevalveasutuste kohustuste, suutlikkuse, volituste ja rahaliste vahendite suurendamise järele sisemudelite asjakohasuse jälgimiseks, hindamiseks ja järelevalveks ning usaldatavusnormatiivide täitmise meetmete kehtestamiseks. Usun, et krediidireitingute eesmärk peab olema turu parem teavitamine selliselt, et anda investoritele järjekindlaid hinnanguid riikide ja sektorite krediidiriskide kohta, ning pean tähtsaks võimaldada kasutajatel reitinguagentuure paremini kontrollida. Selles suhtes tuleb rõhutada nende tegevuse suurema läbipaistvuse põhirolli. Usun kindlalt, et peame toetama uute reitinguagentuuride loomist, vältides igasugust konkurentsi moonutamist.
Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna hääletusel olnud resolutsioon pakub välja hulga meetmeid, et vähendada praegust sõltuvust väga vähestest reitinguallikatest. Lisaks konkurentsi suurendamisele hõlmavad need meetmed sisemiste krediidihinnangute suuremat ja mõistlikku kasutust, seda eriti suurte finantsasutuste poolt, mis on võimelised oma riskihinnanguid tegema. Kindlasti läksid meie arvamused sel teemal esimestes faasides pisut lahku, kuid oma lõppseisukohtades olime üldiselt üksmeelel. Üksmeel saavutati ka läbipaistvuse küsimuses, kuna ma toetan ideed kohustada kõiki registreeritud reitinguagentuure teostama iga-aastase ülevaate, milles hinnatakse eelnevalt antud krediidireitingute õigsust, misjärel tuleks teave edastada järelevalveasutusele.
Olle Ludvigsson (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, toetasime täna komisjonile tehtud üleskutset hinnata üksikasjalikumalt Euroopa Reitingute Sihtasutuse või avaliku Euroopa reitinguagentuuri loomise tingimusi. Näeme, et poliitiliselt loodud reitinguasutus võiks olla viis, kuidas survestada suuri eraagentuure. Samal ajal näeme ka võimalikke probleeme. Seetõttu oleks kasulik saada üksikasjaliku uurimise abil parem ettekujutus nii sellise asutuse plussidest kui ka miinustest. Paremad teadmised on edasise selleteemalise arutelu eelduseks.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Äsjane finantskriis tõi välja, et krediidireitingute valdkonnas on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Raportis pakutakse välja viise kõigi nende probleemide lahendamiseks.
Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Äsjane finantskriis tõi välja kolm peamist reitinguagentuuridega seotud probleemi: konkurentsi puudumine reitinguagentuuride väikese arvu tõttu ülemaailmsetel kapitaliturgudel, nagu ka suutmatuse tõttu võistelda, seda eelkõige regulatiivsete standardite osas; liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus standardite, seaduste ja määruste loomisel (näiteks nende järjest sagedasem kasutus kapitalinõuete määramisel), nagu ka keskpanga sõltuvus välistest krediidireitingutest; ning viimasena reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest, mille lahendamiseks tehakse raportis ka ettepanek toetada Euroopa reitinguagentuuride võrgustiku loomist. Sel puhul nõustume, et investorite jaoks on tähtis teabe suurem levik ning et turuosalistel tuleks lubada investeerida tuletisinstrumentidesse ainult siis, kuid nad suudavad tõestada, et mõistavad ja suudavad hinnata tootega kaasnevat krediidiriski. Lõpetuseks toetame täiesti sõltumatu avaliku sektori välise Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise ideed.
Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles silmakirjalikus tekstis väidetakse, et reitinguagentuuride põhiprobleem on see, et need takistavad konkurentsi. Lahendusena pankade liigsele sõltuvusele nendest agentuuridest pakutakse raportis välja, et pangad hindaksid oma riske ise. Pangad peavad vastutama ranguse mõõtmise eest! Kui nad ei suuda seda teha, palutakse neil rakendada ebasoodsaimat reitingut, mis pakuks neile suurimat kaitset. Probleem ei ole pankade huvide kaitse, vaid üldiste huvide kaitse. Taas kord on inimesed ELi prioriteetide nimekirjas viimased.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Reitinguagentuuridel on mitu kasulikku eesmärki: nad koondavad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta, võimaldades emitentidele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule, vähendades teabega seotud kulusid ning laiendades võimalike investorite ringi, andes seeläbi turgudele likviidsuse. Äsjane finantskriis tõi aga välja, et selles valdkonnas on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Peame pöörama tähelepanu võimalikele võetavatele meetmetele. Võimalikele võetavatele meetmetele peaksid eelnema vajalikud mõjuhinnangud ja kontroll ning neid ei tohiks võtta järele mõtlemata, sest see takistaks edasiliikumist ja suurendaks sisenemistõkkeid ja tooks kaasa konservatiivsemate reitingute ohu koos vastava mõjuga reaalmajandusele ning laenuandmisele. Peame vaatama seda valdkonda globaalsest perspektiivist, sest see on tõeliselt ülemaailme valdkond, mis tugineb ülemaailmsele kapitaliturule. Seetõttu peame püsima kursis Ameerika Ühendriikide arenguga.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Selles algatusraportis kirjeldatakse praeguseid krediidireitingute valdkonna põhiprobleeme, mille hulgas on tähtsaimad konkurentsi puudumine, oligopolidele tüüpilised struktuurid ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumine, eriti riigi võlakohustuse hindamisel. Pean seda väga ajakohaseks. On tähtis, et annaksime oma parima, et mitte korrata Kreekas kujunenud olukorda. Hääletasin poolt.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Reitinguagentuurid peaksid andma teavet krediidikvaliteedi kohta. Praeguseks on need agentuurid saanud oma tegevusega ebaausa maine. Näiteks sai suure kriitika osaliseks nende hilinenud reaktsioon 1930. aastate finantskriisile. Reitinguagentuuride eksperdid ei suutnud isegi märgata, et USA kinnisvaraturu mädanenud finantsstruktuurid kujutavad endast ohtu. Ka siis, kui kerkima hakkas riigivõlg, reageerisid nad alles siis, kui investorid hakkasid väljendama oma muret, tegutsedes siis nii järsult, et üksikute riikide finantsprobleemid süvenesid. Süsteemis tervikuna on midagi väga viltu, kui Kreeka ebakorrapärasused ja Goldman-Sachsi vahetustehingud võla varjamiseks olid turul teada juba palju aastaid; kui Ateenas oli tavapärane, et eelarveandmed vaadati üle iga kord, kui uus valitsus võimule tuli; ning riigile anti sellegipoolest hea krediidireiting, mis kutsus finants- ja majanduskriisi lahvatades esile äkilise terava reaktsiooni, põhjustades pankrotte, karistades riike, kelle pangad pakkusid tagatist halbadele laenudele, kui samal ajal panustati palju raha riikide pankrotti minekule. See ettepanek saab olla vaid esimene samm õiges suunas, mistõttu hääletasin selle poolt.
Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Usun, et üldiselt on reitinguagentuuride tegevus väga kahtlane. Seda mitte ainult seetõttu, et nad ei tee õigel ajal kindlaks riske, nagu oli USA kinnisvaraturu puhul, vaid ka seetõttu, et kriisi tekkimisel võivad nad muuta halva olukorra veelgi halvemaks. Me ei saa lubada, et eraomanduses USA reitinguagentuurid otsustavad oma suva järgi Euroopa riikide krediidivõime üle. See raport on samm reitinguagentuuride rangema kontrolli suunas, mistõttu hääletasin ka raporti poolt.
Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Tunnen heameelt selle reitinguagentuuride tulevikuväljavaateid käsitleva resolutsiooni üle. Krediidireitingute valdkonnal on sageli probleeme oligopolidele tüüpiliste struktuuride ning konkurentsi, vastutuse ja läbipaistvuse puudumisega. Sellest tulenevalt peaks komisjon hindama täiesti uue sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise võimalust, millel oleks õigus öelda sõna sekka otsustes riigi võlakohustuste reitingute ja reitinguagentuuride kohta. Uue Euroopa Reitingute Sihtasutuse juhtkond, töötajad ja valitsemisstruktuur oleksid täielikult iseseisvad ning sõltumatud. Toetan ettepanekut määrata reitinguagentuuridele kogu ELis ühtsetel alustel tsiviilvastutus ränga hooletuse või eksimuse korral. Lisaks on vaja suurendada järelevalveasutuste kohustusi, suutlikkust, volitusi ja rahalisi vahendeid sisemudelite asjakohasuse jälgimiseks, hindamiseks ja järelevalveks, usaldatavusnormatiivide täitmise meetmete kehtestamiseks ning uuringute ja kontrollide tegemiseks. Väga tähtis on tagada reitinguagentuuridele võrdsed võimalused, ergutades konkurentsi, läbipaistvust, turgude avatust ja stabiilsust.
Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Reitinguagentuuride tehtud töö on tähtis, sest see tagab usaldusväärsuse ja stabiilsuse. Seega peame panema paika reeglid ja standardid nende reitingute ja erapooletuse kohta. Hääletasin Wolf Klinzi raporti poolt, sest ma leian, et on väga oluline, et Euroopa Liidul oleksid piisavad reeglid, et tulla toime reitingute mõjuga üldisele finants- ja majandussüsteemile. Vaatamata selles valdkonnas esinevale õiguslikule vaakumile ja nende agentuuride võimalusele mõjutada liikmesriikide majandust – isegi niivõrd, et tõukavad neid kriisi – tundub see raport tõepoolest olevat esimene samm reitinguagentuuride uute reeglite suunas, võttes arvesse, et komisjon võttis hiljuti vastu uue määruse reitinguagentuuride kohta.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin parlamendi reitinguagentuure käsitleva resolutsiooni poolt, sest olen nõus, et on väga oluline vähendada ebaõiglast konkurentsi, mille on põhjustanud reitinguagentuuride tava hinnata turuosalisi, samal ajal neilt tellimusi saades. Usun, et komisjon peaks krediidiriski mõõtmiseks hoolikalt hindama alternatiivsete instrumentide võimalikku kasutust. On äärmiselt oluline, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kasutaks oma volitusi tõhusalt ning tal oleks õigus teostada etteteatamata uurimisi ja kohapealseid kontrolle. Samuti on äärmiselt oluline, et oma järelevalvevolituste kasutamisel annaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve isikutele, kelle suhtes kohaldatakse menetlust, võimaluse esitada oma seisukohti, et nende kaitseõigus oleks tagatud. Samuti nõustun üleskutsega, et komisjon teeks üksikasjaliku mõjuhinnangu täiesti sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse – mis oleks asjatundlik kõigis kolmes reitinguvaldkonnas – kulude, kasu ja võimaliku juhtimisstruktuuri kohta.
Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kuigi raportil on positiivseid külgi, ei suudetud selles teha ettepanekut luua avalik sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutus. Vastupidi: kuna viis, kuidas see on kirja pandud, on mitmetähenduslik, jätab see võimaluse rahastada riiklikest vahenditest uut eraagentuuri. Samuti ei suudeta raportis käsitleda riigi võlakohustuste lahutamist agentuuride reitingutest, mis on põhimeede, mis tuleks selles valdkonnas eurovastase spekulatsiooni vastu võitlemiseks võtta. Lõpetuseks oleks raportis pidanud paluma, et komisjon hindaks võimalust, et kõik struktureeritud finantstooted peaksid kõigepealt saama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve heakskiidu. Nendel põhjustel hääletan raporti vastu.
Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. – (IT) Selle meetme abil saame lõpuks väljendada oma soovi parandada reitinguagentuuride tööd, suurendades nende läbipaistvust, ausust, vastutust, sõltumatust ja usaldusväärsust. Tunnustades agentuuride rolli teabe andjatena ja turu likviidsuse stimuleerijatena, on praeguseks küllalt selge, et finantsettevõtjad on nende hinnanguid liigselt usaldanud ja et agentuuride tegevusel on olnud osa finantskriisi kujunemises. Liiga palju sõltutakse välistest reitinguagentuuridest ja sektoris valitseb oligopoolne seisund. Seetõttu pooldan sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomist, mis vastutaks avaliku sektori, äriühingute ja struktureeritud finantsinstrumentide reitingute eest.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Äsjane finantskriis näitas, et reitinguagentuure on vaja reguleerida. Äsjased sündmused on tõepoolest andnud võimaluse teha kindlaks nende tegevuse vead ja uuesti üle vaadata nende staatus nende analüüsi subjektide ehk äriühingute, avaliku sektori ja struktureeritud finantsinstrumentide sertifitseerijana. Nii on saanud selgeks, et nad mängivad olulist rolli, vähendades investorite vahel täheldatud teabe asümmeetrilisust. Teisest küljest aga on märgitud, et liiga palju usaldatakse reitinguagentuuride antud reitinguid, millel oli kindlasti märkimisväärne osa finantskriisi süvendamises. Seetõttu on kiiresti vaja uut reguleerivat mudelit, mis vähendaks sõltuvust reitinguagentuuride reitingutest. Lahendus hõlmab selliseid meetmeid nagu Euroopa Keskpanga sõltuvuse piiramine väliste agentuuride esitatud andmetest, reguleerivate ja järelevalveasutuste volituste tugevdamine, arutelu algatamine Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise üle, investoritele kättesaadava teabe ulatuse suurendamine – seega reitinguagentuuride võimu vähendamine – ning näiteks tsiviilvastutuse mehhanismide tugevdamine.
Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Sooviksin kiita Wolf Klinzi suurepärase töö eest! Kutsun reitinguagentuure heitma rohkem valgust sellele, kuidas nad riikide reitinguid määravad, ning palun sektoril selgitada ka oma meetodeid ja seda, miks nende reitingud erinevad tähtsamate rahvusvaheliste finantsasutuste prognoosidest. Teine vastuoluline küsimus on struktuur, mida kasutada Euroopa tasandil vastukaaluks kolmele suurimale reitinguagentuurile, millel tundub olevat meie turule ebaproportsionaalselt suur mõju. Seetõttu kutsun komisjoni üles hindama hoolikalt võimalust luua täiesti sõltumatu reitingute sihtasutus, millele tuleks anda maksimaalselt viit aastat kattev stardifond.
Viimaseks on väga tähtis uurida viise, kuidas määrata reitinguagentuuridele tsiviilvastutus enda reitingute eest. Seetõttu paluksin komisjonil teha kindlaks viisid, kuidas saaks võtta reitinguagentuurid vastutusele liikmesriikide tsiviilõiguse alusel.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt.
Reitinguagentuuride tegevusel on palju kasulikke eesmärke.
Nad koondavad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta ülemaailmses keskkonnas, kus emitentide ja investorite vahel liigub asümmeetrilist teavet, see omakorda võimaldab emitentidele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule, vähendab teabega seotud kulusid ning laiendab võimalike investorite ringi, andes seeläbi turgudele likviidsuse ja aidates määrata hinnataset. Samas on õigusraamistiku areng muutnud need „teabevahendajad” de facto „reguleerivateks litsentsiaarideks”. Äsjane finantskriis tõi välja, et selles valdkonnas on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna vastu võetud resolutsiooni põhieesmärk on kaotada sõltuvus välistest krediidireitingutest kogu süsteemis, nii palju ja nii kiiresti kui võimalik. Väliste reitingute roll määravate kriteeriumitena on eriti märkimisväärne, kui reiting langetatakse investeerimisjärgust allapoole investeerimisjärku. Hästitoimival konkurentsiturul piisab agentuuri reputatsioonist, et tagada selle reitingute kvaliteet. Kuna reitinguagentuurid tegutsevad aga praegu oligopoolses seisundis, saavad nad kasu olemuselt garanteeritud turust.
Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Wolf Klinzi raporti poolt, sest leian, et selles esitatud meetmed krediidireitinguteenuste valdkonnas esinevate probleemide lahendamiseks on samm õiges suunas. Neil teenustel on meeletu mõju ja nende tegevusel võivad olla nende hinnatavatele riikidele ja organisatsioonidele katastroofilised tagajärjed, nagu me äsjase finantskriisi ajal väga selgelt nägime. Nende teenuste jaoks tuleb paika panna selged toimimise eeskirjad, nende hindamisprotseduurid peavad olema avalikud ja nad peavad võtma vastutuse. Riigid ja igasugused teenused ja organisatsioonid, mida nad hindavad, ei tohi jääda nende otsuste meelevalda. Kolm peamist reitinguagentuuri hindavad 95% majandustegevusest; seega räägime monopolist koos kõigi sellega kaasnevate negatiivsete mõjudega. Kutsume üles suurendama läbipaistvust, piirama ebaseaduslikku tegevust, võtma vastutust, laskma neid agentuure hinnata sõltumatutel asutustel, et tagada nende erapooletus ja range reeglitest kinnipidamine.
Antolín Sánchez Presedo (S&D), kirjalikult. – (ES) Toetan Wolf Klinzi raportit, et kiirendada reitinguagentuuride reformimise protsessi. Kui esimese seadusandliku algatusega allutati agentuurid reguleerimisele ja järelevalvele ning teises selgitati Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvevolitusi, siis selle resolutsiooniga püütakse vähendada regulatsiooni sõltuvust välistest reitingutest, struktureerida valdkonda konkurentsiraamistikus ja parandada selle ärimudeleid vastavalt finantsstabiilsuse nõukogu kriteeriumitele.
Lõplik tekst sisaldab minu muudatusettepanekuid. Nende muudatusettepanekutega soovisin tugevdada järelevalveasutuste suutlikkust, edendada võrdseid võimalusi üle maailma, suurendada konkurentsi nn reitingukaubanduse vältimise abil ja luua teabe levitamiseks standardprotseduurid. Riigi võlakohustuse teemal toetasin seda, et reitinguagentuurid peaksid oma töös vältima protsüklilisust ja võtma arvesse tähtsamate rahvusvaheliste finantsasutuste prognoose. Samuti kutsusin komisjoni üles tegema ettepanekuid maksemudelite reformimiseks ja eksimuste korral vastutusele võtmiseks.
Lõpetuseks on mul väga hea meel selle üle, et raportis kaalutakse sõltumatu Euroopa reitinguagentuuri loomist ja Euroopa sihtasutuse võimalust.
Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, milles tunnistatakse, et reitinguagentuuridel on puudu vastutusest, konkurentsist ja läbipaistvusest, eriti mis puudutab riigi võlakohustuste reitinguid. ELi ja maailma tasandil tuleb teha rohkem, et tagada, et hoolimatud tavad ei ohustaks ELi finantsturvalisust.
Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Reitinguagentuurid on teabevahendajad, mis soodustavad turu likviidsust ja läbipaistvust, vähendades teabe asümmeetrilisust kapitaliturgudel ja hõlbustades juurdepääsu ülemaailmsele turule, vähendades teabega seotud kulusid ning kasutades võlausaldajate ja investorite potentsiaali.
Nendel agentuuridel on aga teatavaid probleeme, eelkõige nende konkurentsi puudumise, oligopolidele tüüpiliste struktuuride, nende liigse usaldamise ning läbipaistvuse ja vastutuse puudumisega. Praegusel ajal muutuvad sellised probleemid tähtsamaks, sealhulgas ka seoses liikmesriikidega, sest oma majanduslike ja finantsraskuste tõttu näevad nad, kuidas paljude riiklike asutuste reitingud ebajärjekindlalt ja tsükliliselt kõiguvad.
Kuna reitinguagentuuride tähtsust ei saa eitada, oleks hea nende rolli tulevikus piirata. Seetõttu hääletasin parlamendi esitatud ettepaneku poolt kutsuda komisjoni üles tegema mõjuhinnangut ning kulude, tulu ja juhtimisstruktuuri analüüsi Euroopa Reitingute Sihtasutuse kohta, mis oleks asjatundlik eri reitinguvaldkondades: avalik sektor, äriühingud ja finantsinstrumendid.
Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Vastavalt sellele raportile hakkab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sellest suvest rangemalt jälgima reitinguagentuure, mis osutub kindlasti tähtsaks vahendiks, et tagada, et senine laissez-faire suhtumine laenamisse finantskriisi silmas pidades jätkuda ei saaks. Reitinguagentuurid said tasu finantsasutustelt nende toodetele reitingute andmise eest ja sellele järgnevast samade toodete müügist. Sellest konfliktist tulenevalt kippusid agentuurid andma kõrgeid reitinguid keerukatele finantsinstrumentidele, mis viis neid tooteid ostnud investorite ülima rahuloluni. Samuti andsid agentuurid äriühingutele nõu selle kohta, kuidas esitada nende kõrgema riskiga tooteid madala riskiga toodetena, ning see eksitav tava tähendas seda, et need tooted osutusid toksilisemaks, kui nende reitingust võiks järeldada, mis tõi kaasa suuri kaotusi investoritele, sealhulgas pensionisaajatele kogu Walesis.
Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Finants- ja majanduskriis on heitnud kriitilist valgust reitinguagentuuridele ja eelkõige nende aktiivsele rollile kriisi jätkumises; seejuures peetakse põhiprobleemideks konkurentsi puudumist, liigset sõltuvust välistest reitingutest ja vastutuse puudumist selles valdkonnas. Seetõttu soovitab raportöör uurida ideed luua tõeliselt sõltumatu Euroopa reitinguagentuur, toonitades, et uus Euroopa Reitingute Sihtasutus peab olema isemajandav. Reitingute kaugeleulatuvate tagajärgede tõttu on vältimatu, et valdkonna tegevusse tuleb intensiivselt sekkuda. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.
Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Viimaste aastate finantskriis tõi välja valdkonna kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Hääletasin Wolf Klinzi raporti poolt, sest ma leian, et täiesti iseseisva avaliku sektori välise Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomine on mõistlik ja atraktiivne idee.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest ma usun, et on väga tähtis, et me võitleksime suutmatusega vastata rahvusvahelisele sotsiaalõigusele nii Euroopas kui ka väljaspool seda; see on omamoodi sotsiaalne ning keskkonnadumping, mis kahjustab Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid. Tuleb loota, et see raport suudab tugevdada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni õigusaktides sisalduvate tööparameetrite tihedat tuuma.
Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin sotsiaalpoliitika välismõõdet, töö- ja sotsiaalsete normide edendamist ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva resolutsiooni poolt. Tuleb rõhutada, et välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. See hõlmab meeste ja naiste võimalusi inimväärse ja produktiivse töö saamiseks vabaduse, võrdsuse, turvalisuse ja väärikuse tingimustes. Rahvusvahelised töönormid peaksid eelkõige tagama inimeste arengu. Inimesed ei ole tarbekaup, mille hinda saab kaubelda. Töö on osa meie igapäevaelust ja see on inimese väärikuse, heaolu ja arengu seisukohast väga oluline. ELil on hea maine rahvusvahelise dialoogi ja sotsiaalsete küsimuste vallas. ELi peetakse selles valdkonnas mõistvaks ja usaldusväärseks partneriks. Seda asjaolu tuleks kasutada ELi edasipüüdlikumate eesmärkide saavutamiseks. Üks neist on arendada välja ELi sidus, integreeritud ja asjatundlik lähenemisviis sotsiaalpoliitika välismõõtmele. Põhiroll on seejuures Euroopa Parlamendi sisesel koordineerimisel, aga ka Euroopa Komisjoniga ja vast loodud välisteenistusega kooskõlastamisel.
Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine on kõikide liikmesriikide kohustus, mis tuleneb ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist.
Seetõttu peab kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide suhtumises selgelt väljenduma Euroopa sotsiaalse mudeli põhimõte, kui kaalul on sotsiaalsed küsimused ja liikmesriikide koostöö. Sooviksin rõhutada, et Euroopa sotsiaalne mudel pakub majandusliku edukuse oluliste edendajatena võrdseid võimalusi hariduses, kutseõppes ja tööturul, samuti võrdset juurdepääsu sotsiaalteenustele.
Seetõttu innustan liikmesriike toetama ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamist.
Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna see toetab iga inimese väärikust, heaolu ja arengut kui väärtusi, mis peaksid olema majandusarengu põhieesmärgid.
Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Sotsiaalpoliitika välismõõdet käsitlev raport on seotud ühe ELi sotsiaalpoliitika prioriteediga. Selles kutsutakse üles tugevdama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidesse koondatud tööõiguse põhinorme, sealhulgas ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamist. Hääletasin selle raporti poolt, sest selles kutsutakse üles muutma ka juhtimistavasid maailma ja ELi tasandil, et töötajate õigusi ja töötingimusi paremini rakendada.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin meie kaasparlamendiliikme Richard Falbri raportit, sest usun, et liit peaks kolmandates riikides edendama kõrgeimaid töö- ja sotsiaalseid norme, et säilitada oma usaldusväärsus rahvusvahelises kaubanduses ning sõlmida tugevad sidemed peamiste kaubandusparteritega. Raportöör soovitab tasakaalustatud suhteid valitsusväliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et hõlbustada konventsioonide ratifitseerimist. Et olla positsioonil, millelt liiduga läbirääkimisi pidada, peavad kolmandad riigid vastama rahvusvaheliselt kehtestatud töönormidele.
Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni selle valdkonna viimastel andmetel on 115 miljonit last seotud ohtliku tööga – ühe lapstööjõu kasutamise halvima vormiga –, mis ohustab lapse elu ja tervist. Lähenemas on 12. juuni, rahvusvaheline lapstööjõu kasutamise vastane päev, ning hääletasin selle tähtsa ja ajakohase raporti poolt, mis kutsub vabakaubanduslepingu sidusrühmadel, kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni deklaratsiooniga aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl, pühenduda sunni- ja kohustusliku töö kõigi vormide ning lapstööjõu kasutamise kaotamisele.
Lapstööjõu kasutamist ja inimõiguste organiseeritud rikkumist ei tohi ignoreerida, kui jutuks on kaubanduslepingud, ning EL peab võtma kindla seisukoha, edendades kaubandusläbirääkimistel sotsiaalpoliitikat ning töö- ja sotsiaalseid norme.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. EL on seadnud endale eesmärgiks mitte ainult ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas eeskujuks saamise, vaid ka selle edendamise oma välispoliitikas. Põhiliste rahvusvaheliste sotsiaalsete normide rikkumine on omamoodi sotsiaalne ja keskkonnadumping, mis kahjustab Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid. Nõustun, et on vajalik tugevdada pädevate rahvusvaheliste institutsioonide (eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni) rolli ja teha nendega koostööd, et töötada välja, võtta kasutusele ja edendada rahvusvahelisi sotsiaalseid põhinorme.
Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Meie globaliseerinud maailm, milles riigid on üksteisega seotud majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste suhete kaudu, on reaalsus, mida ei saa eitada. Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kaubandussuhetes püsivad suured erinevused sotsiaalkaitse süsteemide ja töötingimuste vallas. Euroopa Liit kui kaubanduspartner ja oluline läbirääkija maailma tasandil peaks aitama edendada kõrgemaid töö- ja sotsiaalseid norme kolmandates riikides. Seetõttu hääletasin selle raporti poolt, mis rõhutab väga tähtsat rolli, mida EL saab mängida inimõiguste, eriti õiguse puhul inimväärsele töökohale.
Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Just vastu võetud sotsiaalpoliitika välismõõdet ja sotsiaalsete normide edendamist käsitlevas raportis tehakse ettepanek luua ühtse sõnastusega sotsiaalklausel, mida saaks lisada kõigisse kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse. See algatus on tegelikult samm õiges suunas. Võttes arvesse tõsiasja, et vabakaubanduslepingud sisaldavad reeglina ikka veel vähe viiteid sotsiaalsetele normidele, pakutakse raportis välja hulk võimalusi, sealhulgas sotsiaalklausel ja vastavus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidele – hoolimata sellest, kas kõik liikmesriigid on need juba ratifitseerinud – ning koostöö suurendamine kolmandate riikide ja liikmesriikide vahel. Raporti teine huvitav aspekt on ettevõtete sotsiaalse vastutuse kontseptsiooni arendamine, sest kuigi praegu on tegu kasuliku kontseptsiooniga, põhineb see siiani vabatahtlikul osalusel ning seega on veel arenguruumi. Nagu ka kontseptsiooni laiendamine paljudesse valdkondadesse ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse mõõtme lisamine meie kaubanduspoliitikasse – miks mitte seda ükskord siduvaks muuta? Lisaks poliitilise sõnumi saatmisele oleks see tõeline samm edasi meie sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamise suunas.
Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi algatusi edendada töö- ja sotsiaalseid norme kolmandates riikides. Töönormide kehtestamisega toetab Euroopa Liit kodanike võimalust saada tööd vabaduse, võrdsuse, turvalisuse ja väärikuse tingimustes. Arvestades praegust maailmamajanduse globaliseerumist, on rahvusvahelised töönormid vundament, millele tuleks riigi sotsiaalne ja majanduslik areng rajada. Hiinal, Indial ja teistel tärkava turumajandusega riikidel on välisinvesteeringutes järjest tähtsam osa. See nähtus on siiski seotud riskiga, et need riigid ja eelkõige nende ettevõtted ekspordivad Euroopa Liidu töönormidest madalamaid töönorme. Seetõttu usun, et Euroopa Liit peaks olema ettevaatlik riikide suhtes, kes soovivad meiega kaubanduslepinguid sõlmida.
Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad on sotsiaalsete normide tegelikku ellu ülekandmisel esirinnas. Olen seisukohal, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse selge ja ühemõtteline määratlemine on väga oluline, et hoiduda praegustest erinevatest tõlgendustest ja kehtestada viisid nende kohustuste täitmise kontrollimiseks.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Otsustasin anda poolthääle Richard Falbri raportile, mis ühest küljest hõlmab ettevõtete sotsiaalse vastutuse strateegilist tähtsust ettevõtete kasvu soodustava motiveeriva vahendina ja teisest küljest toonitab, et seda küsimust saab lahendada vaid vabatahtlikkuse alusel. Samuti nõustun täielikult Richard Falbri kriitikaga Euroopa Liidu silmakirjaliku käitumise kohta: samal ajal sotsiaalseid õigusi toetava sotsiaalmudeli edendamisega sõlmitakse kaubanduslepinguid riikidega, mis ei austa töötajaid ega paku neile kaitset.
Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest jätkuvalt esineb juhtumeid, kus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone ja kokkuleppeid ei rakendata nõuetekohaselt või rakendatakse vaid osaliselt ning rikutakse ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtteid. Rahvusvahelised töönormid peaksid eelkõige tagama töötajate õigused, sest töö on osa meie igapäevaelust ning see on inimese väärikuse, heaolu ja arengu seisukohast väga oluline. Nagu ka sotsiaalsed standardid, peaks ettevõtete sotsiaalne vastutus panustama jätkusuutlikku kasvu, kuid äriühingud ei tohiks vältida dialoogi töötajatega ja nad peavad austama ning edendama inimväärseid töösuhteid, ergutama töövõtja osalemist konsultatsiooni, teabe ja kollektiivläbirääkimiste kaudu, arendama töötajate kutseoskusi ja elukestvat õpet, vastama tööohutusnormidele, edendama meeste ja naiste võrdsust; looma sotsiaalpartneritele sobiva keskkonna tööturul toimunud muutuste ennetamiseks ja nendega toimetulemiseks, sealhulgas ümberstruktureerimise kaudu, parandama töökvaliteeti, integreerima ja kaitsma haavatavaid töötajate rühmi, nagu noored, eakad, puuetega inimesed ja sisserändajad. Seetõttu peaks Euroopa Liit jätkama sanktsioonide ja stiimulite kasutamist kahepoolsete ja piirkondlike lepingute raames, et tagada ELi lepingute sotsiaalsätete rakendamine. Lisaks on väga oluline, et valitsused ise ei taganeks oma vastutusest hoida alles Euroopa sotsiaalset mudelit, sest siis tekiks oht, et tööõigus ja sotsiaalkindlustussüsteemid ning -teenused erastatakse.
Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Kuigi nii Lissaboni strateegia kui ka ELi 2020. aasta strateegiaga sotsiaalpoliitikale omistatav rõhuasetus on suurem kui iial varem, on konkurentsivõime ja majanduslike tegurite küsimused jätkuvalt sotsiaalsetest küsimustest tähtsamad. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ning kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele.
Selleks et EL saaks pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega, peavad nad järgima kõiki varem nimetatud nõudeid. See on kohustuslik tingimus läbirääkimistel kolmandate riikidega. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib seetõttu jätkuda üksnes pärast nende puuduste kõrvaldamist.
ELil on hea maine rahvusvahelise dialoogi ja sotsiaalsete küsimuste vallas. ELi peetakse selles valdkonnas mõistvaks ja usaldusväärseks partneriks. Seda asjaolu tuleks kasutada ELi edasipüüdlikumate eesmärkide saavutamiseks.
Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Raportis keskendutakse teemale, mis on tänapäeva maailmas äärmiselt oluline. See on töötajate õiguste küsimus. Niinimetatud sotsiaalne dumping tähendab töötajate jaoks suurt ohtu, sest see rikub nende õigusi väga olulisel määral. Rahvusvahelistel äriühingutel on tähtis roll sotsiaalsete normide rakendamisel. Seetõttu on väga oluline ettevõtete sotsiaalse vastutuse selge ja ühemõtteline määratlemine, et piirata erinevate tõlgenduste arvu ja kehtestada ettevõtete sotsiaalsele vastutusele miinimumnõuded ning nende täitmise järelevalve viis. Paljud ettevõtted tulevad piirkondadesse vaid ajutise finantseelise, enamasti odava tööjõu pärast. Reeglina ei soovi ettevõtted luua piirkonnas pikaajalisi sidemeid ning seega osaleda piirkonna ühises sotsiaalses vastutuses. Raportis kutsutakse üles tugevdama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidesse koondatud põhilisi töönorme, sealhulgas ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist töökohal ning laste tööjõu kasutamise kaotamist. See nõuab muudatusi ülemaailmses haldussüsteemis ning ELis eesmärgiga kaitsta paremini töötajate õigusi ja töötingimusi. Raportööridel on õnnestunud esitatud raportis kaitsta selget sotsiaalset mõõdet, mistõttu hääletasin raporti poolt.
John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin sotsiaalpoliitika välismõõtme rakendamise, töö- ja sotsiaalsete normide edendamise ning Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse vastu. Seda seetõttu, et minu arvates peaks EL hoiduma sotsiaalsete prerogatiivide kehtestamisest kolmandatele riikidele, ükskõik kui õiged või kasulikud neid arvatakse olevat. Kuigi ma nõustun, et on tähtis toetada inimlike meetodite kasutamist tööjõu suhtes, on ELi sotsiaalpoliitika juba teinud maatasa hulga Ühendkuningriigi asutusi ja seda ei tohiks laiendada. Sotsiaalpoliitika valdkonnas on vajalik teatav paindlikkus ja vabadus, sest kõigile sobiv poliitika kujundamine võib liikmesriigi tasandil rakendades edasiliikumist takistada. Sel põhjusel ei tohiks EL sotsiaalpoliitika valdkonnas pädevust üldse taotleda.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides, mis tagab, et praeguses globaliseerinud kontekstis saavad kõik maailmamajanduse kasvust kasu. Seetõttu toetan sotsiaalsetel väärtustel ja inimväärikusel põhinevaid tingimusi, mille täitmist kolmandatelt riikidelt ELiga läbirääkimiste pidamiseks nõutakse. Just seda tüüpi liidu kaudu saame kasutada edukalt välispoliitikat, et parandada olukorda maailmas.
Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Rahvusvahelisel Tööorganisatsioonil on keskne roll rahvusvahelises süsteemis, sest see aitab kaasa töönormide valdkonnas üksmeele saavutamisele. Märkimisväärset osa sellest tähtsast õigustikust tunnustavad kõik ELi liikmesriigid. Tööõiguses püsivad aga erinevused arenenud ja arenguriikide vahel. Minu arvates on kindlasti vajalik, et EL viiks oma normid kooskõlla kolmandate riikide omadega, eriti põhiliste kaubanduspartnerite omadega, et säilitada elementaarne võrdsuse tase rahvusvahelises kaubanduses. Raportis jagatakse seda seisukohta ning pakutakse välja strateegiaid, et sundida neid riike austama töövaldkonnas samu põhimõtteid kui EL. Õiglaste normide kehtestamine töötingimuste vallas on äärmiselt tähtis kestlikuks ja jätkusuutlikuks arenguks ning aitab kaasa ka aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Seetõttu usun, et raport on küllaltki kasulik rahvusvahelise kaubanduse süsteemi arengule, mis tugineb riigiti/majandusblokiti väga suurel määral erisugustele töösuhetele. Väidaksin, et selle töötingimuste eest vastutamise poliitika edendamine näitab, et Euroopa on tähelepanelik ja põhjalik ning tõepoolest kaitseb universaalseid väärtusi, millesse ta usub.
Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Üks Euroopa Liidu põhieesmärke on siduda inimeste ja ühiskonna areng majandusliku arenguga. Kui need kaks tegurit on tasakaalus, tähendab see, et ühest küljest saavad inimesed teha oma tööd, mille eest nad saavad piisavat töötasu ja mis vastab inimväärikusele ja professionaalsele kvaliteedile, ning teisest küljest saavad ettevõtjad arendada oma ettevõtteid, järgides turupõhimõtteid, ehkki see on mõjutatud inimkeskkonnast, milles see toimub. See perspektiiv – mida mõned kutsuvad ka sotsiaalseks turumajanduseks – on tegelikult uus paradigma, mis ulatub kaugemale heaolumajandusest ja keskendub selle asemel uuesti inimesele. Selline paradigmanihe nõuab kindlasti pidevat toetust sotsiaalpoliitikalt, sealhulgas asjakohaste normide ja sellega seotud ettevõtete vastutuse toetamist. See lähenemine ja visioon ei saa ega tohi omada mõju pelgalt ELi sees, vaid seda tuleb rakendada ka igal võimalusel välistegevusele, eriti lepingute üle läbirääkimiste pidamise ajal. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni normide austamine, Euroopa sotsiaalhartas kehtestatud põhimõtted ja sotsiaaldialoog on vaid mõned valdkonnad, mida neil juhtudel saab arutada. Usun, et meie vastuvõetud raport pakub neile eesmärkidele tugevat toetust.
Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Praegune põhiliste rahvusvaheliste sotsiaalsete normide rikkumine ELis ja väljaspool on omamoodi sotsiaalne ja keskkonnadumping, mis kahjustab nii Euroopa ettevõtjaid kui ka ELi ning kolmandate riikide töötajaid ja kodanikke. Praegust tööstuse ja teenuste globaliseerumist arvesse võttes on rahvusvahelised töönormid selle tagamise aluseks, et kõik saavad maailmamajanduse kasvust kasu. Raportis nõutakse muutust ülemaailmses juhtimises ja ELis, et rakendada paremini töötajate õigusi ja töötingimusi, ning kutsutakse üles tugevdama tööõiguse põhireegleid, mis on koondatud kaheksas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õigust, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamist ning lapstööjõu kasutamise keelustamist.
Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Sotsiaalpoliitika välismõõtme eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid norme kolmandates riikides ning võidelda sotsiaalse dumpingu vastu, mis on tihti tingitud globaliseerumisest või rahvusvahelisest kaubandusest. Liit ei saa enam taluda dumpingut heaolu, tervishoiu ja keskkonna arvelt ilma sellele reageerimata, sest see on põhjus, miks nii suur osa tootmisest viiakse Euroopast välja. Komisjon ei tohi naeruväärselt madalatesse tööjõukuludesse ja põlastusväärsetesse töötingimustesse enam suhtuda kui loomulikesse konkurentsieelistesse. Nõuan, et komisjon selles küsimuses oma tõekspidamisi muudaks.
Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Falbri raporti poolt, sest kuna Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rolli hiljuti kitsendati, leian, et meil on vaja meeles pidada maailma töötajate sotsiaalsete õiguste austamise tähtsust. Euroopa Liit peaks mängima maailma tasandil juhtrolli ja sundima teisi riike austama rahvusvahelisi tööõiguse norme ning seega piirama pöörast tuhinat sotsiaalse dumpingu suunas. Kõigile Euroopa osalistele, olgu nendeks siis rahvusvahelisi kokkuleppeid sõlmivad valitsused või oma tegevust kolmandatesse riikidesse laiendavad Euroopa äriühingud, on oluline olla selle poliitika rakendamise juures.
Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Sotsiaalpoliitika välismõõtme eesmärk on edendada põhilisi sotsiaalnorme kolmandates riikides, et saavutada ÜRO seatud aastatuhande arengueesmärgid ja tagada, et töötajaid kaitstakse tänu vastavusele rahvusvahelistele tööõiguse normidele. EL ei ole kaugeltki mahajääja ning peaks seetõttu suutma kasu lõigata oma usaldusväärsusest ja heast mainest selles valdkonnas, et luua sotsiaalseid ühendusi oma peamiste kaubanduspartneritega ning edendada neid Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis. Enne kui laseme neil kolmandatel riikidel istuda ELiga sama läbirääkimistelaua taha, peame nõudma, et nad järgiksid samu rahvusvahelise tööõiguse põhinorme.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa poliitika välismõõde ei piirdu kokkulepete sõlmimise või välisriikidele antava abiga. See hõlmab enamat. Eelkõige tähendab see Euroopa väärtuste viimist kolmandatesse riikidesse ning seda mitte ainult demokratiseerimise ja suurema põhiõiguste austamise osas, vaid edendades ka aktiivset keskkonnakaitsepoliitikat, naiste ja laste õigusi ning tööõiguse norme, mis austavad inimväärikust ja võimaldavad isiklikku arengut. Sama võib öelda ettevõtete sotsiaalse vastutuse normide edendamise kohta kolmandates riikides.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Richard Falbri raportis käsitletakse sotsiaalpoliitika välismõõdet, töö- ja sotsiaalsete normide edendamist ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust. Euroopa Liit on olnud töötajate sotsiaalsete õiguste kaitse kants ja sotsiaalsete õiguste austamine on vältimatu tingimus läbirääkimistel kolmandate riikidega. Hoolimata kaheksast Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonist ei ole vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni enda andmetele üle 50% töötajate, eelkõige sisserändajate, naiste ja laste sotsiaalsed õigused tagatud. On ELi huvides edendada kõigis liikmesriikides inimväärikust ja sotsiaalsete õiguste kaitset ning luua selle jaoks mehhanism, mis võimaldaks teha kindlaks need, kes ei paku oma töötajatele selliseid õigusi, ning neid selle eest karistada. Toetan seda raportit ja hääletan selle poolt. Toonitades väärtuste tähtsust järjest enam majandusele allutatud globaliseeruvas maailmas, toetatakse raportis inimväärikust, ei aktsepteerita inimeste ärakasutamist, edendatakse heaolu ja isiklikku integreeritud arengut ning kutsutakse ELi üles vastama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni normidele.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tegu on järjekordse õigustatud murede ja kriitika väljendusega, mis aga kahjuks ei jõua probleemide tuumani ja jääb just sel põhjusel lõppkokkuvõttes suuresti tähtsusetuks.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2010. aasta aruandes sotsiaalkaitse kohta maailmas märgitakse, et üle 50%-l kõigist töötajatest puudub sotsiaalkaitse. Sellises kontekstis rakendab Euroopa Liit kaubanduspoliitikat, mis põhineb lugematute kahepoolsete ja piirkondlike lepingute läbirääkimiste ning sõlmimiste kaudu saavutatava vabakaubanduse innukal toetamisel. Rääkimata ettevõtete sotsiaalse vastutuse innustamisest, mida tegelikkuses ei ole, kaitsevad need lepingud vaid suurte äriühingute ja finantsasutuste kasumit ega pööra piisavat tähelepanu tööõigustele, kollektiivläbirääkimiste tähtsusele ja töötajate ühinemisvabadusele, tööhõivega seotud diskrimineerimise tõhusale kõrvaldamisele, sunniviisilise töö kaotamisele, ebakindlale ja viletsalt tasustatud tööle ega lapstööjõu kasutamisele.
See on vaid üks näide aspektist, mida oleks võinud ja oleks tulnud raportis palju enam käsitleda. Oli tähtis panna Euroopa Komisjon vastutama ja nõuda, et see tagaks järjepidevuse poliitikas ja tegevustes ning pakuks välja tõhusaid meetmeid sotsiaalsete ja töönormide edendamiseks.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportil on positiivseid külgi: selles mõistakse hukka rahvusvaheliste ettevõtete pidev töötajate õiguste ja inimväärse töö eiramine ning tunnistatakse vajadust integreerida sotsiaalpoliitikat, sealhulgas ka niinimetatud ettevõtete sotsiaalset vastutust, horisontaalselt kogu Euroopa Liidu välispoliitikas.
Positiivseid külgi varjutab aga suutmatus nõuda alternatiivse poliitika rakendamist, mis sunniks äriühinguid tõhusalt oma ettevõtete sotsiaalset vastutust realiseerima.
Seetõttu on meil kahju, et ettepanek eemaldada punkt 31 – „rõhutab tungivalt, et ELi tasandil ei tuleks vastu võtta direktiivi ettevõtete sotsiaalse vastutuse reguleerimise ning selle põhimõtte järgimise kohta” – jäeti kõrvale.
Parlament peaks tegema enamat kui paluma ja innustama komisjoni seisukohta võtma: nõudma õigusraamistiku loomist ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta koos miinimumnormidega, mis edendavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sätestatud põhiliste tööõiguse normide austamist rahvusvahelistes ettevõtetes ja Euroopa Liidus endas, ning lisama inimväärse töö ja sotsiaalklauslid nii kõikidesse kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse, mille üle Euroopa Liit läbirääkimisi peab, kui ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni endasse. Kõigi nende põhjuste tõttu hääletasime raporti vastu.
Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Sotsiaalpoliitika välismõõde on üks Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis prioriteete. See on äärmiselt vajalik selleks, et tugevdada töönorme, nagu ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimised, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamine, diskrimineerimise kaotamine tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamine. Rahvusvaheliste töönormide eesmärk ja siht peaks seega olema suunata majandusareng eelkõige inimese elu ja väärikuse parandamisele ning mitte ainult töötajate tingimuste ja õiguste määramisele.
Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Globaliseerumine tähendab tegelikult ainult seda, et ebaausas konkurentsis pannakse vastamisi kõikide riikide töötajad. Olgu see siis seoses ümberasumise, tööotsijate sisserände või kurikuulsa teenustekaubanduse üldlepingu nn 4. teenuste osutamise viisiga. Probleem seisneb selles, et Euroopa Liit teeb sel teemal küll ilusaid sõnu, aga neid kunagi ellu ei vii. Millal oleme väljakannatamatu ärakasutamise olukorra avastamise järel võtnud praktilisi ja konkreetseid meetmeid? Millal on sellised olukorrad takistanud kaubanduslepingute sõlmimist selle riigiga? Mitte kunagi! Sest samal ajal, kui te püüate näida mures võõrtöötajate pärast, jäetakse Euroopa töötajad pildilt välja. Nagu raportöör – kes sellega nõustub – välja toob, ei tohiks vastavalt rahvusvahelistele institutsioonidele tööõiguse reegleid kaubanduse kaitsemeetmetena kasutada. Millised põhimõtted, millised väärtused, millised kaalutlused võiksid sellisel juhul üldse kunagi turu absoluutset võimu kõigutada? Räägite palju ettevõtete sotsiaalsest vastutusest; ettevõtted aga mängivad lõppkokkuvõttes vaid teie paika pandud reeglite järgi. Millal saabub see aeg, kui siin tegeletakse ELi poliitiliste otsustajate väga suure sotsiaalse vastutuse teemaga?
Catherine Grèze (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Mul on väga hea meel, et arengukomisjoni arvamus, mille raportöör ma olin, on sellesse raportisse lisatud. Praegu toimub 100. rahvusvaheline töökonverents ja me kõik teame, et praegused reeglid ei ole tõhusad.
Ülemaailmse kriisi kontekstis on väga oluline, et EL saadaks tugeva sõnumi ning kutsuks üles alustama uut sotsiaalse õigluse ajastut. Richard Falbri raportis sisaldunud ettepanekud võimaldaksid meil võtta selles suunas reaalseid samme. Me võime ainult hukka mõista sotsiaalsete õiguste rakendamisel esineva kaksikmoraali poliitika. Vajame rakendamismehhanisme (koos stiimulite ja karistustega), nii et sotsiaalseid norme tegelikult järgitaks. Kõigisse ELi kaubanduslepingutesse tuleks lisada sotsiaalklausel, mis oleks õiguslikult siduv. Samuti lubage mul hukka mõista tõsiasi, et raporti lõikes 31 rõhutatakse, et ELi tasandil ei tuleks vastu võtta direktiivi ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtte järgimise kohta. Ma rõhutan vajadust liikuda suurema sotsiaalse õigluse poole ning tagada, et töötajate õiguseid austataks kogu maailmas, eriti meie asjaajamistes arenguriikidega.
Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Praegu nii Euroopas kui ka mujal maailmas raevutsev majandus- ja finantskriis on läbi põimunud ränga sotsiaalkriisiga. Selles keerulises kontekstis on Euroopa Liidul ja selle ettevõtetel oluline sotsiaalne vastutus nende suhetes kolmandate riikidega. Sel põhjusel pidin väga vajalikuks oma hääle kaudu rõhutada, et Euroopa Liit peab nende riikidega lepingute sõlmimisel tagama, et sotsiaalsed normid ja töötajate õigused oleksid kaitstud. Väärtuste kaudu, mida Euroopa Liit kannab, peab see tagama, et selle tööõiguse norme edendataks ja levitataks kogu maailmas. Euroopal on kohustus olla eeskujuks. See on ka põhjus, miks hääletasin ettevõtete sotsiaalset vastutust rõhutavate sätete poolt.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda dokumenti, sest sajandivahetusel muutis EL oma sotsiaalpoliitika välismõõtme strateegiat, kasutades range lähenemisviisi asemel paindlikku lähenemisviisi, st keskendudes sotsiaalsete normide kaubanduslepingutega sidumise asemel pigem rahvusvahelisele koostööle ja dialoogile. EL kasutab sotsiaalpoliitika elluviimiseks kolmandates riikides erisuguseid vahendeid. Vahendid jagunevad rangeteks, soovituslikeks ja rahalisteks. Nende vahendite kasutamine on tõendiks selle kohta, et ELil on kaubanduspartnerite suhete osas ootused. Siiski on komistuskiviks nende vahendite rakendamine ja nende kasutamine partnerriikides. Seetõttu on ELi jaoks oluline keskenduda põhjalikumalt nende vahendite, eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtete rakendamisele ja kasutamisele. Tihti on takistavaks asjaoluks riigi õiguskord; siiski on oma osa ka nõrgal poliitilisel tahtel ja sisemisel majanduslikul surutisel. Töötajate teadmatus oma õigustest on teine oluline tegur.
Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – Vastavalt raportile on ELi puhul tegu majanduse dünaamilisuse ja sotsiaalse mudeli ainulaadse kombinatsiooniga. See pakub võrdseid võimalusi hariduses, kutseõppes ja tööturul ning võrdset juurdepääsu sotsiaalteenustele. Raportis rõhutatakse, et vajalik on rakendada inimväärse töö selliseid kavasid, mis kajastavad riikide vajadusi ning prioriteete tööhõive ja sotsiaalpoliitika alal ning tuginevad tööandjate, töötajate ja valitsuste kokkuleppele. See aspekt on praeguses kontekstis väga oluline. Need on paljud neist põhjustest, mille pärast ma seda raportit toetan.
Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Kõige olulisemad on inimesed ning seetõttu ongi väga tähtis edendada töö- ja sotsiaalseid norme. Hea näide sellest on maapiirkondades elavad inimesed ning eriti naised ja noored. Enamik talude omanikke on mehed. Leian, et naisi tuleks toetada, et tagada selle ebavõrdsuse kaotamine. Minu arvates on samuti tähtis toetada noori talunikke, kes võtavad üle oma vanemate talu. Rääkides noortest inimestest, tuleks parandada hariduse kvaliteeti maapiirkondades ning noortele tuleks tagada juurdepääs ka maaeluga mitteseotud õppimis- ja isikliku arengu võimalustele. Teine põhiküsimus on ettevõtete sotsiaalne vastutus.
See tähendab, et ettevõtted tegelevad päevast päeva ühiskonna- ja keskkonnakaitsega, ning seda nende omal algatusel ja sõltumatult igasugusest õiguslikust reguleerimisest. Kasum ei ole enam ettevõtete ainus eesmärk. Üha enam iseloomustab ettevõtteid järjest suurem teadlikkus sotsiaal- ja keskkonnakaitse küsimustest.
Martin Kastler (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et ettevõtetel on sotsiaalne vastutus – seda nii nende töötajate ja klientide suhtes kui ka keskkonna ja ühiskonna suhtes laiemas plaanis. Saksa keele sõnaraamatusse on lisatud uus termin: ettevõtete sotsiaalne vastutus. See on vabatahtlik ja peaks selleks ka jääma. Meie globaliseerunud turgudel tähendab ettevõtete sotsiaalne vastutus palju enamat kui annetust kohalikule jalgpalliklubile. Ettevõtted, mis tegutsevad ülemaailmselt vastutustundlikul viisil, aitavad kujundada välis- ja arengupoliitikat.
Nad on Euroopa saadikud maailmas, lehvitades Euroopa sotsiaalsete normide lippu üle kogu maailma. Peaksime ettevõtete sotsiaalset vastutust toetama, mitte reguleerima. Nii peaks Euroopa roll olema vahendaja, mitte reguleerija oma. Kui Euroopa Komisjonil on kavas hakata asjaga korralikult tegelema ja võtta ettevõtete sotsiaalse vastutuse teema uuesti käsile, tuleb rakendada järgmist põhimõtet: me ei vaja liigset reguleerimist. Seda seisukohta oleme selle raportiga rõhutanud.
Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Usun, et Richard Falbr on koostanud hea raporti, ning sooviksin põhjendada, miks otsustasin hääletada selle vastuvõtmise poolt. Kõrgete töönormide, sotsiaalsete normide ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine kujutab endast sotsiaalpoliitika välismõõtme jaoks väga suurt proovikivi. Üks probleeme, mida raportöör välja toob, on hõivepoliitika eest vastutavate haldusasutuste ebatõhusus. Käimasolev ja tõhus koostöö kolmandate riikidega, sealhulgas nii Euroopa Liidu kui terviku kui ka üksikute liikmesriikide poolt, võib olla heade tavade allikas, mis paneb aluse asjakohasele haldussuutlikkusele. Usun, et koostöö piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning ettevõtetega on samuti tulemuslik. Suurepärane näide positiivseid tulemusi toonud partnerlusest, toetusest ja kogemuste vahetusest on viimaste aastate jooksul toimunud koostöö Poola piirkondade ning idapartnerluse riikide vahel.
Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika välismõõdet käsitleva resolutsiooni poolt. Kogu maailmas peetakse Euroopa Liitu atraktiivseks ja hinnatud partneriks ning seda suuresti tänu selle ainulaadsele viisile kombineerida majanduse dünaamilisust sotsiaalse mudeliga. Viimast peaks EL edendama oma suhetes teiste riikidega ning see peaks hõlmama pidevaid meetmeid kahe mõõtme, välise ja sisese vahel. Praeguse tekstiga rõhutatakse vajadust edendada eelkõige ettevõtete sotsiaalset vastutust. Viimane nõuab, et kaubandusettevõtted võtaksid arvesse sotsiaalset ja keskkondlikku mõõdet. Resolutsioonis rõhutatakse, et see edendamine ei tohiks olla siduv, vaid pigem vabatahtlikkusel põhinev sidusrühmade suhete tulemus. Lõpetuseks on resolutsiooni eesmärk lisada rahvusvahelistesse läbirääkimistesse ka töötajate õigused, mille kaitsmise eest seisab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, ning samuti edendada maailmamajanduse juhtimist, mis võtaks neid parameetreid arvesse.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on selle raporti üle hea meel. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ning kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele. Lisaks asjaomastele konventsioonidele ilmneb ka globaliseerumise sotsiaalse mõõtme maailmakomisjoni aruandest, et kitsas suunitlus turgudele tuleb asendada laiema huviga inimeste vastu, st keskenduda tuleb töötajate õiguste ja tööõiguse põhimõtete kaitsmisele. Selleks et EL saaks pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega, peavad nad austama kõike varem nimetatut. Kui seda tingimust ei täideta, on läbirääkimised kolmandate riikidega võimatud. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda ühestki töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib seetõttu jätkuda üksnes pärast nende puuduste kõrvaldamist. Töönormide sätestamisega toetab EL meeste ja naiste võimalusi inimväärse ja produktiivse töö saamiseks vabaduse, võrdsuse, turvalisuse ja väärikuse tingimustes. Praegust globaliseerumist arvesse võttes on rahvusvahelised töönormid selle tagamise aluseks, et kõik saavad maailmamajanduse kasvust kasu.
Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Richard Falbri raporti eesmärk ja suurem osa sisust on minu arvates väga positiivne. Ka mina pean keskendumist tööhõivele ja inimväärsele tööle säästva arengu eeltingimuseks ning seda mitte ainult ELi riikides. Nagu raportöör, pean ka mina kahetsusväärseks, et puudub ühtse sõnastusega sotsiaalklausel, mida saaks lisaks kahepoolsetele kaubanduslepingutele kasutada ka inimväärsete töötingimuste loomiseks töötajate jaoks. Mõne Euroopa riigi sotsiaalsed mudelid võiksid olla ka heaks eeskujuks arenguriikidele. Samuti jagan ma arvamust ühise võitluse kohta laste tööjõu kasutamise kaotamisel.
Eelmainitust hoolimata jäin hääletusel erapooletuks, sest on võimatu rakendada sotsiaalseid nõudmisi kahepoolsetes kaubanduslepingutes, kui inimõiguste austamine ei ole selgelt määratletud. Seda kriteeriumit ei tohi kasutada lepingute sõlmimise vastuargumendina.
Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) „Uute asjade ihaldamine, mis, olles kord lõkkele löönud, juba pikemat aega rahvaid rahutuks teeb, tõi enesega lõpuks kaasa muudatustejanu kandumise poliitikast viimasega tihedalt seotud majandusvalda”. Need sõnad pärinevad armastatud paavstilt Johannes Paulus II, kes oma entsüklikas pealkirjaga „Centesimus Annus” kordas oma eelkäija Leo XIII entsüklikas „Rerum Novarum” käsitletud teemasid. Tema eesmärk oli heita pilk ja anda oma panus sotsiaalsesse küsimusse, mida – nii täna kui ka 1991. aastal – saab lahendada vaid viidates kristlikule doktriinile ning seega tunnustades inimese ja töölise inimväärikust ilma mingi vahetegemiseta.
Hääletasin Richard Falbri raporti poolt, sest see keskendub just nimelt inimõiguste kaitse tähtsusele ning tõsiasjale, et Euroopa sotsiaalne mudel on oluline lähtepunkt, sealhulgas liidu välissuhete valdkonnas. Selle eesmärgi nimel peab rakendama sotsiaalset vastutust ning Euroopa Liidul – tegutsedes parlamendi kaudu – tuleb taastada ja tugevdada neid põhimõtteid kõigis oma tegevustes, eelkõige oma asjaajamistes kolmandate riikidega, mille kodanikele ei ole tagatud põhiõigusi. Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni aseesimehena olen kohustatud toonitama, kui tähtis on see, et teeksime kõik koostööd ka väljaspool ELi, et kaotada sooline diskrimineerimine ja soospetsiifiline vägivald, et sel viisil taastada naiste sotsiaalne väärikus ja taaselustada nende aktiivne panus nii kohalikku kui ka riigiülesesse majandusse.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Majanduse globaliseerumine ja Euroopa äriühingute ümberpaigutumine on kaasa toonud mure sotsiaalpoliitika välismõõtmega. See hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ning kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele. Selleks et kolmandad riigid saaksid pidada läbirääkimisi ELiga, peavad nad austama kõiki varem nimetatud põhimõtteid. Kui seda tingimust ei täideta, on läbirääkimised kolmandate riikidega võimatud. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda ühestki töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib jätkuda üksnes pärast nende takistuste kõrvaldamist. On väga tähtis kasutada rahvusvahelisi töönorme, et tagada, et majanduslik areng keskenduks endiselt ja kindlalt inimese elu ja väärikuse parandamisele ning mitte töötajate tingimuste ja õiguste määramisele.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Sotsiaalpoliitika välismõõde on minu ja minu fraktsiooni jaoks prioriteet. Hiljuti võtsime vastu resolutsiooni kodustöötajate tulevase konventsiooni kohta, mis võetakse vastu 2011. aasta juunis. Raportis kutsutakse üldisemalt üles tugevdama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidesse koondatud tööõiguse põhinorme, sealhulgas ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamist. Fraktsioon S&D nõuab muutust ülemaailmses juhtimises ja ELis, et paremini rakendada töötajate õigusi ja töötingimusi. Praegu ELis ja sellest väljaspool toimuv põhiliste rahvusvaheliste sotsiaalsete normide rikkumine on omamoodi sotsiaalne ja keskkonnadumping, mis kahjustab Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid. Hääletasin poolt.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Toetan raportis esitatud põhimõtteid. Siiski sooviksin välja tuua, et need on kõrgelennulised eesmärgid, mille tegelik saavutamine on raske, kui mitte võimatu. Me oleme juba sõlminud lugematul hulgal kaubanduslepinguid, mis ei esita mitte mingeid tingimusi sotsiaalsete normide järgimisele. Kuni püsib see ilmselge lahknevus, on selle raporti tõhusus ja põhjendatus kahtlemata piiratud. Raportis kutsutakse liikmesriike üles rakendama tööõiguse põhinorme ettevõtetele nende enda riikides. Kas see ei peaks laienema ka ettevõtetele väljaspool Euroopat? Samuti tundub mulle, et kuigi väidetavalt võideldakse raportis globaliseerumise negatiivsete mõjudega, ei saa lõppkokkuvõttes seda siin arutluse all olnud meetmete abil saavutada. Seetõttu jäin hääletamisel erapooletuks.
Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Selles raportis on Euroopa Liit püstitanud endale väga kaugeleulatuvad sihid, mis tuginevad hästi välja töötatud põhimõtetele. Liikmesriike kutsutakse üles rakendama tööõiguse põhinorme ettevõtetele nende oma riikides. Kahjuks tundub, et praegu ei laiene see üleskutse ettevõtetele väljaspool Euroopat. Kuigi ma pooldan raporti aluseks olevad põhimõtteid, ei usu ma, et selle järeldused on täiesti õiged, ning seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.
Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Sotsiaalvaldkonda hõlmav Euroopa Liidu välispoliitika, mis on suunatud riikidele, mis ELiga ühineda ei soovi, peaks eelkõige olema sidus, pragmaatiline ja ühine. Nii sise- kui ka välispoliitika sotsiaalvaldkonnas tuleks edendada töönorme ning ka sotsiaalseid norme, mis kuuluvad ELi kõige tähtsamate eesmärkide hulka.
Seoses eelmainituga peaksid kõik kolmandate riikidega lepinguid sõlmivad liikmesriigid tagama, et partnerite positsioon vastab Euroopa sotsiaalsele mudelile. Peaksime nõudma, et riigid, kes ELiga ühineda ei soovi, austaksid ühinemisvabadust ja võtaksid samme, et hoida ära diskrimineerimist soo või vanuse alusel. Laste tööjõu kasutamise kaotamine ja kodanike õigus parandada oma kutsekvalifikatsiooni on kaks väga olulist teemat. Rääkides arengukoostööst, on Euroopa Liidul piisavalt vahendeid, et luua kutsehariduse ja -koolituse vallas piisavaid struktuure. On äärmiselt tähtis, et Euroopa Komisjon püüaks partnerluslepingute läbirääkimistel parandada asjaomase riigi praegust olukorda ja tegelikke elutingimusi. Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlament uued pädevusvaldkonnad ja peaks tegema aktiivset koostööd Euroopa ja rahvusvaheliste ametiühingutega, et parandada sotsiaalset olukorda.
Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Hääletasin sotsiaalpoliitika välismõõdet, töö- ja sotsiaalsete normide edendamist ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva raporti poolt. Meie eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid norme ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust väljaspool ELi. See on õigustatud eesmärk; siiski on mul teatavad kahtlused, kas oleme võimelised seda eesmärki saavutama. Ühised sotsiaalnormid, millele me viitame, on ohus, ja selgeks saab see, et ELis endas püütakse edendada erinevaid sotsiaalseid ja töönorme. Normid, mis kehtivad minu riigis Kreekas, kus tööpuuduse määr 25-aastaste hulgas on 36,1%, ja Hispaanias, kus see määr on 43%, on väga erinevad normidest, mis kehtivad tugevates Euroopa majandusriikides. Raportis tuletatakse meile meelde, et kui EL soovib asuda maailmas sotsiaalpoliitika valdkonnas juhtpositsioonile, peab see kaitsma oma liikmesriikides rakendatava sotsiaalpoliitika sidusust.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin sotsiaalpoliitika välismõõdet, töö- ja sotsiaalsete normide edendamist ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva raporti poolt. Kuigi Lissaboni strateegiaga ja ELi 2020. aasta strateegiaga sotsiaalpoliitikale omistatud rõhuasetus on suurem kui iial varem, on konkurentsivõime ja majanduslike tegurite küsimused jätkuvalt sotsiaalsetest küsimustest tähtsamad. On väga tähtis kaitsta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni koondatud tööõiguse põhinorme, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele. Tuleb keskenduda töötajate õiguste ja tööõiguse põhimõtete kaitsmisele. Selleks et kolmandad riigid saaksid pidada läbirääkimisi ELiga, peavad nad austama kõiki varem nimetatud põhimõtteid. See peaks olema tingimus läbirääkimistel kolmandate riikidega. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda ühestki töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib jätkuda üksnes pärast nende takistuste kõrvaldamist.
Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika välismõõtme eesmärk on edendada sotsiaalseid norme kolmandates riikides, kuid konkurentsivõime ja majanduslike tegurite küsimused on jätkuvalt sotsiaalsetest küsimustest tähtsamad. Praeguseks on kõik ELi liikmesriigid ratifitseerinud kaheksa Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni. Need peaksid viima kõigi liikmesriikide ühiste rahvusvaheliste reeglite aluspõhimõtete loomiseni.
Üldiselt peame jätkuvalt keskenduma inimestele, mis on võimalik, kaitstes töötajate õigusi ja õigust tööle. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon mängib rahvusvahelises plaanis väga suurt rolli, koostades ja edendades norme ning kandes neid üle tegelikku ellu. Ka ettevõtted peavad aitama kaasa säästlikule arengule, et edendada töötajate häid tingimusi, kuid arenenud ja arenguriikide erinevus seisneb jätkuvalt nende sotsiaalkaitsesüsteemides. Eelmainitu valguses hääletan arutelu all oleva ettepaneku poolt; seda ka lootuses, et ELi liikmesriikides ja kolmandates riikides edendatakse rohkem töö- ja sotsiaalseid norme ning kaitstakse põhilisi rahvusvahelisi töönorme.
Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele.
Seega peab pöörama suuremat tähelepanu töötajate õiguste kaitsele ja tööõigusele. Märkimisväärselt tuleb parandada naiste õiguslikku ja ühiskondlikku positsiooni, et ennetada diskrimineerimist ja realiseerida naiste võimalik panus majanduse ja ühiskonna arengusse. Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama vaesuse vastu võitlemise peamise põhimõttena õigust mittediskrimineerimisele, mis tähendab õigust tööle ja võrdsele kohtlemisele hoolimata soost, etnilisest päritolust, vanusest ja puudest.
Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd partnerriikidega, et pöörata suuremat tähelepanu laste tööjõu kasutamise vastu võitlemisele, et selle asemel luua inimväärseid töökohti täiskasvanutele ja võimaldada lastel saada vajalik haridus. Ametiühingutesse ühinemise vabadust ja kollektiivläbirääkimiste pidamise õigust tuleb rakendada eranditeta, et parandada ja kaitsta inimväärseid töötingimusi.
Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – ELi ja kolmandate riikide läbirääkimiste kaudu töönormide edendamine on kasulik nii liikmesriikidele kui ka kolmandatele riikidele. Edendades kõrgemaid ohutusnorme ja paremat töötasu, aitab EL parandada töötajate elukvaliteeti. Rõhutades parema töötasu vajalikkust, tagab EL ka selle, et kolmandates riikides on turgu ELi ekspordile. Kui lubame Euroopasse importida riikidel, kes ei taga õiglast töötasu, surume lõppkokkuvõttes Euroopa ettevõtted hinnataseme tõttu turult välja. ELi ettevõtetel on keerulisem võistelda kolmandate riikidega, kes ei järgi samu ohutusnorme ja kes saavad töötajatele maksta palju madalamat töötasu. Oluline on siiski teada ohtusid, mis kaasnevad nn leebe seaduse lähenemisviisiga töönormidele. Lisaks tõsiasjale, et sellised reeglid ei ole siduvad ja nende rikkumisele ei järgne sanktsioonid, võib see kaasa tuua traditsiooniliste järelevalvesüsteemide vähendamise ja mitteformaalsete kontrolliprotseduuride eelistamise. Seetõttu peab EL olema tähelepanelik ja tagama, et norme järgitakse, ning vastasel korral võtma meetmeid.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Järjest enam globaliseerunud maailmas on hädavajalik, et EL kasutaks oma rahvusvahelist mõju, et tagada, et töötajate õigused on kaitstud viisil, mis austab inimeste väärikust. Selles kontekstis kerkib esile hulk küsimusi, näiteks milline on asjakohane vahend ELi mõju avaldamiseks. Lisaks ei tohiks unustada, kui palju võimu võib ELil olla, kui räägime suhetest riigiga, mis kas tahab liiduga ühineda või saab kasu ELi abiprogrammidest. Lõpetuseks, kontekstis, kus märkimisväärne osa majandusest sõltub rahvusvahelistest ettevõtetest, peavad ka organisatsioonid võtma sotsiaalse vastutuse.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Kuigi Lissaboni strateegiaga pandi ja ELi 2020. aasta strateegiaga pannakse sotsiaalpoliitikale rohkem rõhku kui iial varem, on konkurentsivõime ja majanduslike tegurite küsimused jätkuvalt sotsiaalsetest küsimustest tähtsamad. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ning kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele. Lisaks asjaomastele konventsioonidele ilmneb ka globaliseerumise sotsiaalse mõõtme maailmakomisjoni aruandest, et kitsas suunitlus turgudele tuleb asendada laiema huviga inimeste vastu, st keskenduda tuleb töötajate õiguste ja tööõiguse põhimõtete kaitsmisele. Selleks et EL saaks pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega, peavad nad austama kõiki varem nimetatud teemasid. Kui seda tingimust ei täideta, on läbirääkimised kolmandate riikidega võimatud. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda ühestki töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib seetõttu jätkuda üksnes pärast nende puuduste kõrvaldamist.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ettevõte saab end pidada sotsiaalselt vastutavaks, kui seob end tugeva mudeliga, mis suudab arvesse võtta mitte ainult majandustulemusi, vaid ka selle tegevuse sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Tänapäeval ei küsi me ainult seda, kuidas saavutavad ettevõtted oma majandustulemused, vaid ka seda, keda nad tööle võtavad ja kuidas oma töötajatesse suhtuvad. Vastutustundlik ettevõte võtab aktiivselt ja teadlikult osa sotsiaalsest reaalsusest, milles see tegutseb, ning muudab oma jõukuse põhiallikaks suhted kõigi oma tegevusse kaasatud pooltega. Täna vastu võetud raporti kaudu soovib Euroopa Liit võtta maailma sotsiaalpoliitikas juhtrolli, edendades oma eesmärke maailma tasandil ning seeläbi rõhutades Lissaboni lepinguga parlamendile antud rolli tähtsust.
Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Olen selle algatusraporti poolt, sest sellega edendatakse ettevõtete sotsiaalset vastutust kui vabatahtlikku ettevõtete kasvu soodustavat motiveerivat vahendit. Euroopa ettevõtted on Euroopa Liidu majanduse mootor ning seetõttu peab Euroopa tugevamalt pühenduma ELi ettevõtete kaitsele, sest viimastel tuleb sageli konkureerida hoolimatute partneritega. Lisaks pooldan sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete loomist, mille põhimõtted on töötajate sotsiaalkaitse, tarbijakaitse ja läbipaistvuse põhimõtete järgimine.
Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest selles rõhutatakse keskset rolli, mida Euroopa Liit soovib mängida ja peaks seoses kolmandate riikide, eriti ELi kaubanduspartneritega mängima. Põhiliste rahvusvaheliste sotsiaalsete normide rikkumine on omamoodi sotsiaalne ja keskkonnadumping, mis kahjustab Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid. See on üks teema, mida soovisin rõhutada rahvusvahelise kaubanduse komisjoni selleteemalises arvamuses, mille raportöör ma olin.
Kuid EL ei saa kõike üksi teha: see peab tegema koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega (ILO, WTO, OECD) eelkõige võitluses vabatsoonidega, sest need on vastuolus igasuguse sotsiaalõigusega.
Lisaks, kuna Euroopas on ettevõtete sotsiaalne vastutus praegu heas seisus, on Euroopa ettevõtetel, nende tütarettevõtetel ja alltöövõtjatel oma suure osakaalu tõttu rahvusvahelises kaubavahetuses keskne roll töö- ja sotsiaalnormide edendamisel ning levitamisel kogu maailmas. Komisjon peab soodustama nende tegevust selles vallas, eriti tehes kindlaks ja soodustades parimaid tavasid.
Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Richard Falbri raporti poolt, sest leian, et Euroopas tuleks rohkem edendada ettevõtete sotsiaalset vastutust, et otseselt vastata vajadusele kaitsta ühised väärtusi ning suurendada eurooplaste solidaarsust ja ühtekuuluvust. Ettevõtete sotsiaalne vastutus peab olema Euroopa sotsiaalse mudeli põhiaspekt, et suurendada innovatsiooni ja konkurentsivõimet ning aidata kaasa tööalasele konkurentsivõimele ja töökohtade loomisele ajal, mil töötuse määrad kasvavad märkimisväärselt ning noored eurooplased – meie jätkusuutlik jõud – otsivad alternatiive väljaspool Euroopat.
Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. – (DA) Andsin oma poolthääle Falbri raportile, mille eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid norme ELi läbirääkimistel kolmandate riikidega. Raportis võetakse aluseks hulk Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone ja tehakse nende põhjal näiteks ettepanek, et EL peaks kaitsma töötajate õigusi ja tööõiguse põhimõtteid, kui EL sõlmib kaubanduslepinguid kolmandate riikidega. Muu hulgas tehakse raportis ettepanek panna õigusraamistiku abil paika ettevõtete sotsiaalse vastutuse miinimumnõuded, see termin paremini määratleda ning nende nõuete täitmist paremini kontrollida. Samas ei kiideta raportis heaks 4. teenuste osutamise viisi protsessi kasutamist kaubanduslepingutes, mille järgi võiksid rahvusvahelised ettevõtted tuua sisse oma tööjõudu, hiilides seega mööda vastuvõtjariigi sotsiaal- ja töötingimustest. Rääkimata sellest, et see paneb sissetoodud tööjõu halvemasse olukorda kui vastuvõtjariigi oma, suurendab see ka sotsiaalset dumpingut. Praegu on ELil volitused sõlmida kolmandate riikidega kaubanduslepinguid kõigi ELi liikmesriikide nimel. Ma olen selle vastu. Kuni see olukord aga jätkub, on samuti vajalik paika panna nõuded, mis täpsustaksid, mida sellised kaubanduslepingud võivad endas sisaldada.
Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda raportit, mis eelneb komisjoni teatisele ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta. Ka on mul hea meel minu kolleegi Richard Howitti töö üle parlamendikomisjoni menetluses selle nimel, et koostada raport, mis edendab ettevõtete sotsiaalse vastutuse positiivset mõju Euroopa tasandil.
Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Euroopa on globaliseerunud protseduurides põhimängija ja kannab olulist osa vastutusest tulemuste eest, mis panustavad arengu elujõulistesse vormidesse. Euroopa Liit on sotsiaalpoliitika edendamisel maailmas esirinnas ja kutsub arenguriike üles WTO lepingutest kinni pidama. Ka Falbri raportis mainitakse, kui tähtis on ettevõtete sotsiaalne vastutus ja see, et ELi ettevõtted sellest kinni peavad, arvestades, et nende võetud sotsiaalne vastutus aitab otsustavalt kaasa sotsiaalse jõukuse ja keskkonnakaitse edendamisele ning vaesuse kaotamisele riikides, milles nad tegutsevad. Seetõttu hääletasin raporti poolt.
Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – ELi 2020. aasta strateegia näitab, et sotsiaalpoliitika on Euroopa prioriteet. Selle valdkonna arendamiseks tuleb aga teha enamat, mistõttu toetasin seda raportit. Raportis kutsutakse üles kaotama sunniviisiline töö ja keelustama laste tööjõu kasutamine ning rõhutatakse vajadust keskenduda enam töötajate õiguste kaitsele. Kolmandad riigid peavad järgima neid peamisi põhimõtteid, et EL saaks nendega koostööd teha ja kaubanduslepinguid sõlmida. Samuti peavad liikmesriigid tegema koostööd partnerriikidega, et tagada haavatavate rühmade kaitse ja võidelda mitte ainult soolise diskrimineerimise vastu, vaid ka diskrimineerimise vastu etnilise päritolu, usu, vanuse või puude alusel. Loodan, et komisjon teeb konkreetseid ettepanekuid, mis parandaksid töö- ja sotsiaalseid norme ning edendaksid välispoliitikas ettevõtete sotsiaalset vastutust.
Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Raportöör kurdab, et sotsiaalpoliitika keskmes ei ole ikka veel inimesed ja inimfaktor on konkurentsifaktori suhtes ikka veel teisejärguline. Nagu raportis selgitatakse, on ELil kogu maailmas hea maine tänu majanduse dünaamilisuse ja sotsiaalse mudeli ideaalsele ühendamisele, mis toob endaga kaasa ka teatava vastutuse. ELil ei tohiks enam lubada kaksikmoraali järgimist, mistõttu olen raportööriga täielikult nõus.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest kutseharidus ja -koolitus peaksid olema ligipääsetavad, kättesaadavad ja taskukohased inimeste elu kõikides etappides sõltumata nende staatusest tööturul või sissetulekust.
Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Andsin oma poolthääle resolutsioonile Euroopa koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist. Võimalus ja võime õppida ning töötada rahvusvahelises keskkonnas on globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Aina rohkem vajatakse töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ning rahvusvahelise kogemusega. Eriti noorte inimeste puhul tuleb kiiresti tegutseda: noorte tööpuudus on üks Euroopa teravamaid probleeme. Liikmesriigid peavad kasutama suunatud poliitilisi strateegiaid, et võidelda vaesusega, võttes seejuures arvesse riiklikke eripärasid ning vajadusi. Nõustun resolutsioonis sisalduva sättega, et Euroopa 2020. aasta strateegia raames seatud eesmärkidele, milleks on langetada koolist väljalangenute määr alla 10% ning võimaldada 40% noortest omandada kõrgharidus, tuleb läheneda konkreetsete loovate ning tõhusate meetmetega. Arvestades demograafilise muutuse raames suurenevat nõudlust kutsekoolituse järele ning elukestvas õppes osalemise vajalikkust, tuleb töötajatele võimaldada vahend, millega nad saavad ise määrata ning planeerida oma koolitusvajadust. Lisaks sellele tuleb elukestva õppe programmi ning programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” olemasolevate vahenditega luua laiendatud, lihtsustatud ning lihtsamalt ligipääsetavad rahastamisvõimalused, et eri eluetappides inimestel ning ka teatavatel inimrühmadel oleks juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele. Peame tagama, et Euroopa tööjõud saab võimaluse kohaneda majanduse nõudmistega.
Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Selles põlastusväärses raportis kajastub ELi strateegiline eesmärk võita teisi imperialistlikke keskusi võistluses monopolide nimel, soodustades hariduse lülitamist reaktsioonilise ELi 2020. aasta strateegia mõõdetavatesse eesmärkidesse, mis tuleb n-ö üle kanda riiklikesse eesmärkidesse. Selle ülemaailmse kava raamistikus pööratakse erilist tähelepanu tehnika- ja kutseharidusele, millele antakse roll vastata võimalikult odava, tööturgu ja konkurentsivõimet vääriva otsustusõiguseta tööjõu vajadustele. Seetõttu peavad haridus ja täiendkoolituskursused vastama turu nii praegustele kui ka tulevastele vajadustele. Tugevdama peab alistumist kapitalistliku ettevõtmise valikutele ja kavadele, samas kui lihtsustada tuleb tööalast konkurentsivõimet ja tööturule sisenemist praktikavõimaluste kaudu, mobiilsust majandussektorites ja niinimetatud ligipääsetavust hariduse ja koolituse tasemete vahel. Retoorika „võrdsete võimaluste” ja „vaba valiku” ning noorte inimeste vajaduste rahuldamise kohta varjab endas kohandumist kapitalistliku majanduse vajadustele, mis tähendab klassivahede poliitikat hariduses, mis on kohandatud „memorandumite” ja ELi 2020. aasta strateegia keskaegsetele töötavadele.
Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Majanduskriis pööras Euroopa Liidu tööturu täiesti pea peale. Pole ühtki suurt ettevõtlusvaldkonda, mis oleks jäänud puutumata selle kriisi kahjustavatest tagajärgedest, ning mõjud ulatuvad kodaniku tasandile töökohtade ebakindluse, tööpuuduse ja kehvade tingimuste või uue töö leidmise võimaluste kujul. Kutseharidus ja -koolitus kujutavad endast selles kontekstis uut võimalust, uut viisi võimaldada Euroopa kodanikel normaalsesse ellu tagasi pöörduda. Mind teeb murelikuks noorte tööpuuduse kõrge määr. Usun, et tänu õigele haridusele ja pidevale koolitusele suudavad paljud Euroopa noored leida endale hästitasustatud töö, mis vastab nende kutsekoolitusele või ümberõppele. Kiidan raportööri selle dokumendi eest! Kokkuvõtteks ütleksin nagu Nadja Hirsch, et kui me tahame, et need soovid täituksid, peavad kutseharidus ja -koolitus olema selgelt tulemustele orienteeritud. 2020. aastaks peab olema üks eesmärk: igal noorel inimesel peab olema töökoht.
Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Nadja Hirschi raportis sisalduvad andmed on murettekitavad: noorte tööpuuduse määr on nüüd 21%, mis on võrreldes ELi üldise tööpuuduse tasemega kahekordne. Ettepanekus on kasulikke ideid ja seda peaks kindlasti pidama positiivseks, kuid olen siiski veendunud, et peame pakkuma piisavaid finantsvahendeid, et tegeleda nõuetekohaselt probleemidega, mille on sõnastanud Kopenhaageni protsess ja ELi 2020. aasta strateegia, seda näiteks struktuurifondide ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kaudu. Kahjuks pean ütlema, et meil ei ole üht kokkuvõtlikku ja kõikehõlmavat lähenemisviisi, mida jagaksid kõik liikmesriigid. Ma ei kujuta ette, kuidas suudame ilma koordineeritud algatuseta, mis tooks kokku kutsekoolituse sektorid, kutsekvalifikatsioonid, elukestva õppe ja praktikavõimalused tööturul, tagada, et saavutame ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid pealkirjaga „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin oma poolthääle Nadja Hirschi raportile, mille eesmärk on võrreldavus haridussüsteemide raames ja nende vahel. Olen veendunud, et haridus peaks olema paremini kohandatud tööturu vajadustele ja soodustama loovust, innovatsiooni ja ettevõtlust. Seetõttu püütakse selles raportis hõlbustada õpetajate ja õpilaste liikuvust ning lihtsustada välismaal omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korda, mis on esmatähtis.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Võimalus ja võime õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas on globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Aina rohkem vajatakse töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ning rahvusvahelise kogemusega. Euroopa 2020. aasta strateegias on aruka kasvu (teadmiste, uuenduste ja hariduse ning digitaalühiskonna edendamine), jätkusuutliku kasvu (tõhusa ressursikasutusega tootmine, mis toimub samal ajal meie konkurentsivõimelisuse suurendamisega) ning kaasava kasvu (tööhõivemäära suurendamine, kutseoskuste andmine ning vaesusega võitlemine) põhitegurid. Kutsehariduse ja -koolituse eesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ning liikmesriikide tasandil võtta konkreetseid meetmeid. Tegutseda tuleb kohe, eriti seal, kus probleemiks on noorte tööpuudus. Probleem pole ainult selles, et noorte tööpuudus on kõrgem kui täiskasvanutel, vaid neil on sagedamini ka ajutised töökohad, kus on madalamad palgad ning halvem sotsiaalne kindlustatus. Nõustun, et ELi 2020. aasta juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” igakülgseks elluviimiseks peaksid ELi institutsioonid käivitama pragmaatilisema, terviklikuma ja ulatuslikuma algatuse, mida toetavad kõik liikmesriigid ja milles tuleks keskenduda kutsehariduse, kutsekvalifikatsioonide, elukestva õppe ja praktikavõimaluste tööturuga ühendamisele.
Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) ELis valitseb praegu raske majandus-, finants- ja sotsiaalkriis. Kriisi tagajärjed on olnud kõige tuntavamad tööhõive valdkonnas. Praegu on Euroopa Liidus 22,82 miljonit töötut. Alla 25-aastased noored on jätkuvalt kõige suurema löögi all – tööpuuduse määr selles vanuserühmas on 21,3%. Ühest küljest on hinnatud, et 2020. aastaks luuakse peaaegu 15,6 miljonit uut töökohta kõrge kvalifikatsiooniga inimestele, kuid teisest küljest kaob 12 miljonit puuduva või madala kvalifikatsiooniga inimestele sobivat töökohta. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk on olla valmis selliseks töömaailma uueks arenguks.
Selles raportis rõhutatakse vajadust arendada Euroopa tasandil koostööd kutsehariduse ja -koolituse vallas, et suurendada läbipaistvust ja lihtsustada võrreldavust eri haridussüsteemide vahel. Samuti rõhutatakse raportis ELi õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise tähtsust, et hõlbustada õpetajate ja õpilaste liikuvust ning lihtsustada välismaal omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korda. Seetõttu hääletasin raporti poolt.
Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuna noorte tööpuuduse määr Euroopa Liidus on praegu 21% ja minu riigis ligi 25%, on sellest saanud Euroopa jaoks oluline probleem, kuna noori tööst ilma jäänud eurooplasi ähvardab sotsiaalne tõrjutus ja vaesus. ELil on nendes küsimustes vaid piiratud vastutus. Siiski tundub, et isegi kui see ei suuda pakkuda lahendusi, suudab see pakkuda huvitavat mõtlemisainet: mulle paistab ilmselge, et koolitus ja haridus peaksid olema praeguste ja tulevaste poliitiliste prioriteetide keskmes. Raportis kutsutakse liikmesriike üles vahetama häid tavasid seoses nende kutseharidussüsteemi ja töökogemusega ühendatud koolitussüsteemidega, mida tuleks laiendada paljudes liikmesriikides, eriti Prantsusmaal. Need soovitused liiguvad õiges suunas, et parandada tööturuga seoses haridust ja koolitust ning vähendada tööpuudust ja sotsiaalset tõrjutust, kuid nendest ei piisa, kui liikmesriigid ja komisjon ei tee piisavaid jõupingutusi ajal, mil noorte tööpuudusest on saamas peamine poliitiline probleem paljudes liikmesriikides, sealhulgas minu kodumaal Prantsusmaal.
Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänapäeva globaliseerunud maailmas on võimalus ja võime õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas Euroopa kodanike eduka tööelu eelduseks. Vaatamata majanduskriisi rängale mõjule Euroopa tööturule, suurendavad tööstuslikud ja tehnoloogilised muutused vajadust kõrge ning keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu järele. Rääkides kutseharidusest ja -koolitusest, tuleb Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu põhitegurid üle kanda konkreetsetesse meetmetesse Euroopa Liidu tasandil. Nende eesmärkide saavutamise eelduseks on, et kutseharidus ja -koolitus on jätkuvalt oluline pikaajaline poliitiline ja ühine prioriteet, mida on võimalik realiseerida vaid kõigi sidusrühmade, ELi institutsioonide ning kohalikul ja piirkondliku tasandil seotud osapoolte osalusel ja pühendumisel.
Siinkohal sooviksin rõhutada, et tegutseda tuleb kiiresti, eriti arvestades noorte olukorda: noorte tööpuuduse määra kasv on tegelikult üks teravamaid probleeme Euroopas. Euroopa 2020. aasta strateegia raames seatud eesmärkidele, milleks on langetada koolist väljalangenute määr alla 10% ning tagada, et 40% noortest saavad kõrghariduse, tuleb läheneda konkreetsete ja tõhusate meetmetega.
Adam Bielan (ECR), kirjalikult. – (PL) Piirideta Euroopas on haridus kodanike tööelu kavandamisel fundamentaalse tähtsusega, seda eriti rahvusvahelisel tasandil. Noortel peaks olema võimalik kasutada teadmiste ja kogemuste saamise võimalusi, mille on andnud nende riigi liikmelisus Euroopa Liidus. Aina suurenev nõudlus liikuvate, laiapõhjalise hariduse saanud töötajate järele on veel üks selle elustiili poolt kõnelev tegur. Eelnevalt mainitut silmas pidades on noorte tööpuudus jätkuvalt murettekitav. Selle ohtliku nähtuse vastu võitlemisele suunatud projektide rakendamine on kiireloomuline küsimus. Iga investeering haridusse aitab tagada noortele parema tuleviku. Euroopa fondide kasutamine konkreetsete programmide käivitamiseks kutsehariduse ja arenguvaldkonnas on seega eriti oluline. Seetõttu nõustun vajadusega arendada elukestvat õpet toetavaid vahendeid või teiste sõnadega pidevat kvalifikatsiooni tõstmist. Loovad ja tõhusad haridusprogrammid peaksid võimaldama saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia ühe läbiva eesmärgi, nimelt selle, et vähemalt 40% inimestest omandab kõrghariduse.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Mina ei plaani toetada Nadja Hirschi algatusraportit, kuid mitte niivõrd selle põhimõtete tõttu, mis on kiiduväärsed, kuna rõhutavad tööturu ja formaalse koolituse maailma lähendamise tähtsust, vaid seetõttu, et taas kord jääb puudu praktilisest proaktiivsest kavast, mis läheks kaugemale pelkadest kaalutlustest ja pakuks konkreetseid lahendusi, et lahendada sotsiaalne hädaolukord, mida ei saa lahendada retoorika abil.
Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest olen nõus, et demograafiliste muutuste ja pikaealisuse taustal muutub tööelu mitmekülgsemaks ning ümberõpe ja osalemine elukestvas õppes on juba praegu hädavajalikuks muutunud. Sellest tulenevalt pööratakse raportis tähelepanu nii kutsealusõppe kui ka jätkuva kutsehariduse ja -koolituse moderniseerimise vajadusele, tehakse ettepanek anda põhikooli lõpus kutsesobivushinnang ja rõhutatakse vajadust õpetajate algõppe järele. Samuti rõhutatakse, et oluline on edendada kohalikul ja piirkondlikul tasandil tõhusat koostööd koolide, koolitusasutuste, teaduskeskuste ja ettevõtjate vahel, et ületada haridussüsteemide sissepoole suunatud olemus ning teadmiste, oskuste ja tööturu vajaduste mittevastavuse probleem. Nõustun, et koolituse ja hariduse moderniseerimiseks peame tugevdama sidet võimalike tööandjate ja koolide vahel ning seega oleks tööturu poolte kaasamine õppekavade koostamisse järgmine samm Euroopa suurema tööhõive suunas.
Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale ei ole aruka kasvu põhitegurid vaid teadmiste, uuenduste, hariduse ja digitaalühiskonna edendamine, vaid ka jätkusuutlik ja kaasav areng. Nende saavutamine sõltub sellisel juhul kutseharidusest ja -koolitusest, mille jaoks peavad kõik liikmesriigid vastu võtma samad normid. Vaatamata majanduskriisi rängale mõjule Euroopa tööturule võib arvata, et tööhõivemäär suureneb Euroopas järgmise kümne aasta jooksul vähemalt sammhaaval. Hinnangud viitavad sellele, et nõudmine oskuste järele suureneb jätkuvalt. Tööstuslikud ja tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa suurema vajaduse kõrge ning keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu järele, seda siiski madala kvalifikatsiooniga töötajate arvelt.
Järjest suuremat rõhku pannakse selgetele tulemustele orienteeritud õpimeetoditele. Mõnes liikmesriigis on kutseharidussüsteemi juba reformitud. Seoses kutseharidus- ja koolitussüsteemide võrreldavusega liikmesriikides tuleb rohkem tähelepanu pöörata tõkete kaotamisele, läbipaistvuse suurendamisele ning võrreldavuse tõstmisele eri süsteemide raames ja vahel.
Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt, sest nagu selles selgelt märgitakse, on noored tõeline tulevikuressurss. Seetõttu on meil kohustus tagada, et neil kõigil on juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele. Viimastel aastatel Euroopat ja ülejäänud maailma tabanud majanduskriis on kõige rohkem mõjutanud noori. Tööpuudus on selles vanuserühmas järsult tõusnud ning need, kellel õnnestub töö leida, peavad leppima tähtajaliste lepingute ja väikese palgaga.
Peame töötama tõhusalt ja kiiresti, et anda tagasi veidigi väärikust neile noortele inimestele, kes soovivad töötada ja ennekõike saada osaks maailmast, milles neid tõenäoliselt avasüli vastu ei võeta. Need eesmärgid sisalduvad ka Euroopa 2020. aasta strateegias, milles pannakse paika kohustus keskenduda arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale kasvule. Üldiselt on Nadja Hirschi raport hea lähtepunkt selleks, millest peab saama üks parlamendi ja kogu Euroopa Liidu prioriteetne poliitika.
John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin vastu meetmele Euroopa koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist, sest pelgan iga organisatsiooni, mis tekitab lahkarvamusi, omades ligipääsu ja mõju mõtlemisele. Kuna piisavalt suur osa ELi elanikkonnast peab end euroskeptikuteks, ei ole kohane, et haridust ja koolitust juhitaks Brüsselist. Sellist tegevust võib pidada propagandaks.
Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Kutsehariduse ja -koolituse meetmed on väga olulised, et muuta Euroopa majandus teadmuspõhiseks majanduseks vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele. Seetõttu toetan täielikult selles raportis tehtud ettepanekuid, mis toonitavad kutseharidusse ja -koolitusse investeerimise tähtsust Euroopa majanduse tulevase konkurentsivõime jaoks. Oma eesmärkide saavutamiseks vajame tõhusaid meetmeid, mis täiendaksid üksteist riiklikul ja Euroopa tasandil. Noorte tööpuuduse määr on ELis murettekitavalt kasvanud. Raportiga saadetakse selge sõnum: kutseharidus ja -koolitus on noorte töötuse vastu võitlemisel olulise tähtsusega. Vajame selgeid strateegiaid, et hõlbustada noorte kaasamist tööturule, mis soodustaks korrelatsiooni haridusprogrammide ja tööturu nõudmiste vahel, nii et viimane saaks lõpetajad tööle rakendada.
Nõutav lähenemisviis peab rõhutama konkreetseid oskusi, et hõlbustada osalemist tööturul. Lisaks, tulenevalt pidevatest tehnoloogilistest muutustest, on tööandjatel üha suuremad ootused töötajate kvalifikatsiooni suhtes. Seetõttu on kestval koolitusel tähtis roll kutsekvalifikatsioonide pidevas kohandamises majanduse nõudmistele. See võib aidata inimestel pääseda sellest, et nad mingil hetkel nende karjääri jooksul tööturult välja tõrjutaks.
Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raport tervikuna on kantud filosoofiast, mis ühendab kutsehariduse ja -koolituse turu ning ettevõtete vajadustega ELi 2020. aasta strateegia raames, kusjuures see strateegia õõnestab veelgi ühiskondlikku struktuuri ja töötajate õigusi. Kuigi raportis leidub positiivseid viiteid „töö inimlikustamise” üldpõhimõtetele ja loovuse soodustamisele ning vajadusele luua reaalseid üleminekuvõimalusi mitteametlikult õppelt ametlikule õppele, on need tühjad sõnad, mis pelgalt kaunistavad raportit, millega lõppkokkuvõttes edendatakse neoliberalismi igas hariduse ja koolituse protseduuris ning etapis, seda isegi kõige kõrgemal tasandil.
Näiteks kutsutakse selles liikmesriike üles toetama doktori- ja järeldoktoriõppe kavasid, mis on konkurentsivõime aluseks ja hõlbustavad „töötajate liikuvust”, mis on tuntud ka töökoha ebakindluse nime all. Lõpuks on üks raporti kõige suuremaid puudusi see, et selles kutsutakse liikmesriike üles tagama liikmesriikidevahelist tunnistuste ja diplomite tunnustamist, mis sunnib neid tunnustama eri Kreeka või välismaiste kolledžite diplomeid n-ö võrdsetena riikliku ülikooli kraadiga. Seetõttu hääletasin raporti vastu.
Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Tööpuuduse tasemelt on paljude liikmesriikide olukord praegu traagiline, seda eriti noorte inimeste puhul, kelle praegune tööpuuduse tase on kaks korda kõrgem kui üldine tööpuuduse tase ELis. Seetõttu on see üks teravamaid probleeme Euroopas. On äärmiselt oluline, et selle probleemi vastu võitlemiseks võtaksid liikmesriigid kasutusele poliitilisi strateegiaid, mis tugineksid Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärkidele vähendada koolist väljalangejate arvu alla 10% aastakäigu kohta ja võimaldada 40% noortel omandada kõrgharidus. Probleemiga tuleb tegeleda konkreetsete, loovate ja tõhusate meetmete abil.
Kahjuks leian, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid ei ole otseselt kooskõlas tegelike eelarvepiirangutega, kuna peamiste ELi programmide rahastamist haridusvaldkonnas on suurel määral vähendatud. Tunnen heameelt komisjoni vastu võetud meetmete üle, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu, läbipaistvust ja võrreldavust, et parandada tunnustamisprotsessi haridussüsteemide raames ja vahel. Samuti on oluline, et liikmesriigid asuksid oma süsteeme reformima ja kohandaksid kutseharidust ja -koolitust tööturu tõeliste vajadustele.
Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Püüdes edendada Euroopa koostööd, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegiat, soovin kinnitada oma täielikku toetust kolmele selles raportis välja toodud teemale. Esiteks toetan tugevalt vajadust parandada dialoogi tööturu ja haridussüsteemi vahel, suurendades ettevõtete pakutavate praktikavõimaluste arvu, et võimaldada õpilastel võtta aktiivselt osa ettevõtlusmaailmast ning tugevdada kutsekoolituse valdkonnas sidemeid ettevõtete ja haridusasutuste vahel. Samuti leian, et on hea mõte haridussüsteeme rahvusvahelisel tasandil rohkem integreerida, esiteks selleks, et tagada, et inimeste kvalifikatsioone täielikult tunnustatakse, ning teiseks, et edendada piiriüleseid liikuvusprojekte. Lõpuks nõustun täielikult parlamendi ettepanekuga, et komisjon kohandaks Euroopa Sotsiaalfondi, Erasmuse programmi ja elukestva õppe programmi nii, et vahendeid saaks eraldada konkreetsetele haridus- ja koolitusprojektidele ning noorte tööpuuduse ja soolise diskrimineerimisega võitlemise projektidele ning innustaks rohkem naisi nendes projektides osalema.
Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Raporti eesmärk on tugevdada koostöömeetmeid liikmesriikide vahel, soodustades kvaliteetsemat kutseharidust ja -koolitust, mida vastastikku tunnustatakse, mis vastab paremini tööturu vajadustele ning on kõigile paremini kättesaadav. Samuti tuletatakse raportis meile meelde, et vaja on strateegiat hariduse tuleviku jaoks ning eelkõige juhtnööride jaoks kõigi kutsevajaduste kohta, mis Euroopas lähemas tulevikus tekivad. Eriti toonitatakse raportis vajadust tugevdada sidemeid Euroopa haridus- ja koolitussüsteemi raames ning vajadust süsteemi järele, milles läbipaistvus ning vastastikune oskuste ja võimete tunnustamine on tegelikkus. Mulle tundub ilmselge, et järjest enam ühendatud Euroopas, kus liikuvus aina kasvab, on kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine äärmiselt oluline. Kuid nagu raportis välja tuuakse, nõuab see liidu õigusaktide ülevõtmist nendes valdkondades. Võttes arvesse Euroopas kujunenud olukorda, muutuvad haridus ja koolitus eduka tuleviku aluseks ja vahendiks. Nagu raportis märgitakse, on liikuvuse, ettevõtluse, loovuse ja uuenduste edendamise järele objektiivne vajadus ning EL peaks seda soodustama. Nõustun raportiga ja hääletasin selle poolt.
Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, mis kutsub liikmesriike üles tagama, et eri eluetappides inimestel oleks juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele, mis on kohandatud nende vajadustele ning hõlbustab ja parandab nende osalemist tööturul ja ühiskonnas üldiselt. Kutseharidus ja -koolitus peaksid olema ligipääsetavad, kättesaadavad ja taskukohased inimeste elu kõikides etappides sõltumata nende staatusest tööturul või sissetulekust. Eelkõige parema sotsiaalse integratsiooni ja suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks innustatakse raportis liikmesriike looma konkreetsetele inimrühmadele, näiteks töötutele noortele, rahvusvähemustele, haavatavatele naistele ja puuetega inimestele, suunatud koolitusvõimalusi. Samuti märgitakse raportis, et rahastamisvõimalusi tuleks laiendada, lihtsustada ja teha paremini kättesaadavaks, kasutades praegu Euroopa Sotsiaalfondi, kogu elukestva õppe programmi ning programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” raames antavat rahastust.
Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Võitlus noorte tööpuuduse vastu on üks kõige teravamaid probleeme Euroopas. Seetõttu peavad liikmesriigid võtma kiiresti kasutusele suunatud strateegiad, mis võtaksid arvesse riiklikke eripärasid ja vajadusi. Õpimeetodid peaksid olema paindlikumad ja kättesaadavad kogu elu jooksul. Peaksime kõigile laiendama välismaal kogemuste omandamise võimalusi. Ka praktikat tuleks paremini tunnustada. Kutseharidus ja -koolitus peaks olema pikaajaline poliitiline ja ühine prioriteet, et võimaldada Euroopa töötajatel kohanduda muutuva majanduse nõuetega.
Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Ajal kui noorte tööpuudus Euroopas on kaks korda suurem tööealise elanikkonna omast, annavad Hirschi raportis tehtud ettepanekud kasuliku panuse 27 liikmesriigi valitsuse poliitikasse võitluses tööpuudusega.
Seistes silmitsi probleemidega, nagu elanikkonna vananemine ja meie majanduse globaliseerumine, peame soodustama elukestvate õppeprogrammide arendamist, eelkõige vahetades häid tavasid liikmesriikide vahel, ning parandama noorte eurooplaste algkoolitust, soodustades ülikoolide, teaduskeskuste ja ettevõtete partnerlussidemeid.
Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Vastavalt tööalase konkurentsivõime ja nõutavate diplomite prognoosidele luuakse ELis eeldatavalt 15,6 miljonit uut töökohta ülikoolilõpetajatele ja 3,7 miljonit uut töökohta neile, kellel on keskharidus (allikas: Cedefop). Teisest küljest kaob 12 miljonit madalamat kvalifikatsiooni eeldavat töökohta.
Seistes silmitsi selle vältimatu katastroofiga, pidi 2020. aasta strateegia eesmärgiks saama kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsemaks muutmine. Raportis kutsutakse üles võtma tulemustele orienteeritud lähenemisviisi seoses praktikakohtadega, parandama formaalse ja mitteformaalse praktika tunnustamist ning looma abikeskusi ja -kavasid praktikantidele, kellel on kõige enam raskusi.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kriisijärgses Euroopas, mis taastub ja kasvab, on kutseharidus ja -koolitus elulise tähtsusega. On äärmiselt oluline anda noortele eurooplastele vahendid, et nad suudaksid olla globaliseerunud maailmas konkurentsivõimelised ning siseneda tööturule, kasutades oma teadmisi ja oskusi. Me ei tohi unustada, et noorte tööpuudus on väga suur kogu Euroopas. Peaksime aga meeles pidama, et rohkem koolitust ei pruugi tähendada rohkemaid võimalusi tööturul. ELis on järjest sagedasemad juhtumid, kus noored ülikoolilõpetajad, kes on saanud täiendkoolitust ja läbinud ülikoolijärgse õppe, on sellegipoolest ilma töö ja töö leidmise lootuseta. Koolitus peab vastama turu vajadustele ja valmistama ette noori töötajaid. Minu arvates on see paradigmanihe äärmiselt tähtis, et peatada tööpuuduse kasv nooremate inimeste hulgas ning tagada neile paremate võimalustega tulevik.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles Nadja Hirschi raportis käsitletakse Euroopa koostöö küsimust kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegiat. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid – arukas, jätkusuutlik ja kaasav kasv – tuleb viivitamatult arvesse võtta. Kuigi praegune majanduslik ja finantsolukord ei paista soodne, peame olema suutelised muutma vähemsoodsad olukorrad võimalusteks. Järjest enam globaliseerunud maailmas ei saa me piirduda oma territooriumiga, vaid peame soodustama liikuvust, paindlikkust ja rahvusvahelist kogemust. On tähtis, et algkoolitus oleks kvaliteetne ning et noortel oleks soovi korral võimalik minna tööle teistesse riikidesse. Hääletasin raporti poolt, sest nõustun selles tehtud ettepanekutega. Nende hulgast sooviksin välja tuua vajaduse uue ja mitmekesisema elukestva õppe järele, mis on väga oluline kvaliteetsemaks tööks, seda eriti töökohtade kontekstis, ning vajaduse pöörata erilist tähelepanu noortele, naistele ja puuetega inimestele, nagu on paika pandud Euroopa 2020. aasta strateegias.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tegu on järjekordse Euroopa Komisjoni standardretoorika tüütu kordamisega elukestva õppe ja ELi tasandil liikuvuse edendamise teemadel, mida peetakse töötajate tööalase konkurentsivõime ja kohanemisvõime parandamise tagatiseks. Kutsekoolitust nähakse siin kui „ettevõtluse” edendamise viisi ning võimalust vastata vajadusele „luua keskkonda, kus ettevõtjad saaksid edu saavutada, areneda ja kasvada”, lisades, et „samas vajavad ettevõtted kasvuks madalamat maksukoormust ja prognoositavust, mis võimaldaks neil teha plaane ja investeeringuid”. Samuti usutakse raportis, et kutsekoolitus ja elukestev õpe peaksid rohkem vastama „tööturu vajadustele” ning võimaldama „töö saamist ja tööturusisest liikuvust”.
Järsku saab selgeks raporti ideoloogiline raamistik: selle moodustab esiteks seisukoht, et hõiveprobleem on üksikisiku probleem ja mitte tingimata sotsiaalne probleem, mille peab lahendama üksikisik ja mitte ühiskond, suurendades selleks oma „tööalast konkurentsivõimet” või hakates „ettevõtjaks”, teiseks kasumit soodustav maksusüsteem, mis seega rakendub vaid töötajatele ja tarbijatele, ning kolmandaks koolitus ja haridus, mis on jäetud täiesti kapitali meelevalda. Olukorra põhjuste süvitsi uurimiseni ega lahenduste otsimiseni ei jõuta.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis korratakse Euroopa Komisjoni standardretoorikat elukestva õppe ja ELi tasandil liikuvuse edendamise kohta, mida peetakse parimaks garantiiks tööpuuduse vastu, ning seda, et töötajad peavad parandama oma „tööalast konkurentsivõimet” ja „kohanemisvõimet”, et korrastada hariduse ja koolituse pakkumist.
Ent põhiliselt toonitatakse raportis kutsekoolituse rolli ettevõtluse edendajana ning vajadust „luua keskkonda, kus ettevõtjad saaksid edu saavutada, areneda ja kasvada”, lisades, et „samas vajavad ettevõtted kasvuks madalamat maksukoormust ja prognoositavust, mis võimaldaks neil teha plaane ja investeeringuid”. Samuti usutakse raportis, et kutsekoolitus ja elukestev õpe peaksid rohkem vastama „tööturu vajadustele” ning võimaldama „töö saamist ja tööturusisest liikuvust”. Teiste sõnadega jäetakse raportis haridus ja koolitus täielikult Euroopa kapitalismi meelevalda.
Samuti ei suudeta raportis mainida sotsiaalseid põhjuseid, mille tagajärjeks on varane koolist väljalangemine, puudulik juurdepääs kõrghariduse võimalustele ja noorte tööpuudus, justkui selleks, et varjata suurte ettevõtete ja finantsasutuste soodustatud neoliberaalse poliitika vastutust.
Seetõttu ei pea me seda raportit vastuvõetavaks. Selles ei analüüsita süvitsi põhjuseid ega püüta leida lahendusi.
Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Usun kindlalt, et kutseharidus ja -koolitus peaksid olema juurdepääsetavad ja kättesaadavad kogu elu vältel sõltumata inimese staatusest tööturul või sissetulekust. Juurdepääs kutseharidusele peaks vastama üksikisiku konkreetsetele vajadusele ja tegema seega töökoha leidmise lihtsamaks. ELi liikmesriikides tuleb luua töövõimalusi konkreetsetele inimrühmadele, nagu noored töötud, etnilised vähemused, haavatavad naised, puuetega inimesed ja teised, et saavutada parem sotsiaalne integratsioon ning parem sotsiaalne ühtekuuluvus. Viimasena on sama oluline, et laiendatud, lihtsustatud ja kättesaadavamad rahastamisvõimalused aitaksid kahtlemata kaasa ülalmainitud eesmärkide edukale rakendamisele.
Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Selle raportiga lisame veel ühe punkti noorsoopoliitika Euroopa strateegiasse. Järjest suurema konkurentsiga tööturul on õige toetada õpingute rahvusvahelisemaks muutumist koos noorte töötajate paindlikkusega tööl. Euroopa noortele tuleb anda võimalus konkureerida oma eakaaslastega igast maailma nurgast. Andmed noorte tööpuuduse kohta ei saa meid külmaks jätta. Peaksime toetama seda raportit, milles rõhutatakse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke: võidelda noorte tööpuuduse vastu, rakendades tõhusaid ja tulemuslikke meetmeid, näiteks langetada koolist väljalangenute määra alla 10% ning tagada, et vähemalt 40% noortest omandavad kõrghariduse. See ei tohiks olla aga viimane pingutus, vaid alles algus: tuleviku prioriteetide hulgas peaks olema sidemete loomine ülikoolide ja ettevõtete vahel ning riiklikest või erasektori vahenditest rahastatava kohustusliku praktika / töökohapõhise õppe taastamine. Meil ei ole palju aega raisata ning peame tegutsema kohe. Vastasel juhul jätame tulevastele põlvkondadele väga raske koorma.
Brice Hortefeux (PPE) , kirjalikult. – (FR) Toetan selle raporti vastuvõtmist, sest see toob kutsehariduse ja -koolituse küsimused tagasi Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide tähelepanu keskmesse. Eelarve kokkuhoiu tingimustes, mis on Euroopa tööturule raske löögi andnud ülemaailmse kriisi otsene tagajärg, peame silmas pidama enda majanduskasvu ja tööhõive strateegiaid ning seda eriti seoses noortega, kaotamata silmist riiklikke erinevusi ja vajadusi.
Noored on tööpuuduse esimesed ohvrid ja neid ohustab väga koolist väljalangemine. Seetõttu on kindlasti vaja ajakohastada õppekavasid ja koolitust, et need vastaksid paremini meie ettevõtete vajadustele. Neid jõupingutusi tuleks teha ka elukestva õppe valdkonnas ja liikuvuse edendamisel. Nende eesmärkide saavutamine on võimalik ainult siis, kui jõud ühendavad kõik sidusrühmad (Euroopa institutsioonid, liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud osalised).
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Mul oli selle dokumendi üle hea meel, sest Euroopas tuleb võtta viivitamatuid meetmeid, eriti noorte nimel: noorte tööpuuduse kasv on üks Euroopa teravamaid probleeme. Probleem pole ainult selles, et noorte tööpuudus on kõrgem kui täiskasvanutel, vaid neil on sagedamini ka ebakindlad ajutised töökohad, kus on madalamad palgad ning halvem sotsiaalne kindlustatus. Liikmesriigid peavad kasutama suunatud poliitilisi strateegiaid, et võidelda vaesusega, võttes seejuures arvesse riiklikke eripärasid ning vajadusi. Euroopa 2020. aasta strateegia raames seatud eesmärkidele, milleks on langetada koolist väljalangenute määr alla 10% ning tagada, et 40% noortest saavad kõrghariduse, tuleb läheneda konkreetsete loovate ja tõhusate meetmetega. Kutseharidust ja -koolitust tuleb jätkuvalt pidada pikaajaliseks poliitiliseks ja ühiseks prioriteediks, mida on võimalik tegelikkuseks teha vaid kõigi sidusrühmade osalusel ja pühendumisel: lisaks ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele peavad selle realiseerumiseks oma mõju kasutama ka kohaliku ning piirkondliku tasandi osalised. Peame tagama, et Euroopa tööjõud saab võimaluse kohaneda majanduse nõudmistega. Poliitikakujundajad peavad võimaldama inimestel oma oskusi parandada ja laiendada. Ametioskuste parandamine ei tohi piirduda eesmärgiga aidata inimene paremale töökohale, vaid see peab andma neile võimaluse kujundada tuleviku töökohti ning sel viisil aidata aktiivselt kaasa uuendusliku majanduse arengule.
Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. – Sooviksin avaldada toetust raportile, mis juhib tähelepanu kutsekoolituse süsteemi laiendamise vajadusele ELis, kuna võrdne juurdepääs kvaliteetsele elukestvale õppele tähendab paremaid võimalusi tööturul ning annab seega panuse ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisesse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noorte tööpuuduse ennetamisele, mille jaoks tuleb panna koolituspakkumine paremini tööturu nõudmistele vastama, koostada keskpikki riiklikke ja piirkondlikke prognoose oodatava tööjõunõudluse kohta ning võimaldada riiklikel haridussüsteemidel tõhusamalt tagada, et omandatakse oskusi, mida tööturul aktiivselt vajatakse. Cedefopi andmetel on oodata 12 miljoni töökoha kadumist, mis sobiksid madala kvalifikatsiooniga või kvalifitseerimata töötajatele, mis ennustab suuremat vaesusriski kõige haavatavamatele. Tihti ei õnnestu ka kooli lõpetanutel tööturule siseneda ja nii on tõenäolisem, et nad võtavad vastu juhutöid või töötavad varimajanduses. Sellest tulenevalt ei saa nad oma elu alustada ning muutuvad tihti perele talumatuks koormaks, mis tekitab mitterahuldava hariduse ja töötuse nõiaringi.
Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Resolutsiooni ettepanekus juhitakse erilist tähelepanu noorte haridusele ja rõhutatakse praktika tähtsust. Selleks et olla kindel, et kooli, ülikooli või kutsekoolitust lõpetavatel inimestel ei ole probleeme oma erialal töö leidmisega, tuleb kindlasti tagada juurdepääs sobivale haridusele ja asjakohastele kursustele. Tuleb rõhutada, et need peaksid olema heade töötingimuste ja korraliku töötasuga ametikohad.
Vastavalt prognoosidele ei muuda majandusprobleemid asjaolu, et ELis tööhõive tase tõuseb, ning need ei tohiks kaasa tuua seda, et vähendatakse ELi kutsehariduse ja -koolituse valdkonna põhiprogrammide, näiteks elukestva õppe programmi rahastamist. Tegelikult tuleks rahastamist hoopis suurendada, nii et kõigil oleks sõltumata vanusest, soost või asukohast juurdepääs samadele kutsehariduse ja karjäärivõimalusele.
Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Kutsehariduse ja -koolituse valdkonna Euroopa koostööd käsitleva Hirschi raporti variraportöörina sooviksin selgitada, miks hääletasin selle raporti vastuvõtmise poolt. Praeguses olukorras, kus ühest küljest vananev ühiskond ja teisest küljest murettekitavalt kõrge noorte tööpuuduse määr tähendavad, et Euroopa seisab silmitsi ülisuurte probleemidega, on kutseharidusel ja -koolitusel väga põhjapanev roll. Püüdes kindlustada toetust kutseharidusele ja -koolitusele tulevikus, peaksime selleks samal ajal omistama suurt tähtsust koolituse tulemuslikkuse järelevalvele ning lähenemisviisile, mille keskmes on kõrgem tööhõive tase ja suurema sotsiaalse integratsiooni eesmärgi täitmine.
Usun, et kutseharidus ja -koolitus peab olema tihedalt seotud tööturuga, mida iseloomustab pidev kohanemine majanduslike, demograafiliste ja sotsiaalsete muutustega. Minu arvates on väga oluline tagada, et Euroopa Sotsiaalfondi hallataks paindlikumalt ning et see fond täiendaks teisi Euroopa tööhõivevahendeid ja riiklikke meetmeid. Lõpetuseks sooviksin kiita raportööri eduka ja põhjaliku raporti eest ning teda suurepärase koostöö eest tänada!
Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid hõlmavad eelkõige püüdu vähendada koolist väljalangejate arvu alla 10% ja võimaldada vähemalt 40% noortel omandada kvalifikatsioon. Need eesmärgid järgivad Euroopa eesmärki, mis pandi esmakordselt paika Lissaboni strateegias: muuta Euroopa Liit maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandussüsteemiks. Just sel põhjusel on eriti oluline Kopenhaageni protsess, mis on alates 2002. aastast rajanud vundamenti liikmesriikide suuremale poliitilisele koostööle kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest selles seatakse kaugeleulatuvad eesmärgid parandada Euroopa haridus- ja koolitusprogramme.
Constance Le Grip (PPE), kirjalikult. − (FR) Hääletasin Nadja Hirschi raporti poolt. Selleks et tulla toime 21. sajandi majanduslike katsumustega ning eelkõige meie kaubanduspartnerite üha suurema konkurentsiga, peavad Euroopa kutsehariduse ja -koolituse süsteemid olema tõhusamad, atraktiivsemad ja reaktiivsemad, et valmistada meie kaaskodanikke paremini ette töökohtadeks, mida on vaja täita.
Seetõttu peame nägema vaeva selle nimel, et kohandada neid süsteeme töömaailma vajadustele. Samuti leian, et vaja on hõlbustada juurdepääsu kvaliteetsele töökogemusele Euroopas ning seepärast säilitada ja tugevdada olemasolevaid programme, mille eesmärk on suurendada praktikantide liikuvust.
Programmi „Erasmus praktikantidele” tõeline käivitamine oli minu 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kampaania lubadus: see puudutab nii noori kui ka mitte nii noori, kellel peaks töömaailma sisenemisel ja töökogemuse saamisel olema võimalus Euroopas reisida ja saada otsekontakti meie siseturu majandusreaalsusega.
Lõpetuseks peaksime ka lihtsustama ja parandama kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi Euroopas, et elavdada siseturgu ja anda meie kaaskodanikele võimalus paremaks kutsealaseks liikuvuseks.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Euroopa 2020. aasta strateegias on aruka kasvu (teadmiste, uuenduste ja hariduse ning digitaalühiskonna edendamine), jätkusuutliku kasvu (tõhusa ressursikasutusega tootmine, mis toimub samal ajal meie konkurentsivõimelisuse suurendamisega) ning kaasava kasvu (tööhõivemäära suurendamine, kutseoskuste andmine ning vaesusega võitlemine) põhitegurid. Kutsehariduse ja -koolituse eesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ning liikmesriikide tasandil võtta konkreetseid meetmeid, et strateegiale elu sisse puhuda.
Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Haridus on kahtlemata keeruline ja pikaajaline protsess, mille kvaliteet ning eeskätt tulemused mõjutavad noorte inimeste karjääri tulevikus. Seda ei tohiks unustada. Selles kontekstis sooviksin öelda, et uue tänapäevase tehnoloogia arengust ning kõrgematest kvaliteedi- ja ohutusnõuetest tulenevalt suureneb paljudes valdkondades ja paljudel tegevusaladel nõudlus kutsepädevuse järele, mistõttu tuleks noori koolitada eesmärgipärasemalt. Räägin aga kvaliteetsest haridusest, mis tugineb tänapäevaste õppeelementide kontseptsioonile; haridusest, mis on muudetud konkreetsel viisil atraktiivseks ja mis näitab vajadust asjaomase haridusvaldkonna järele, pidades silmas kvalifikatsiooni tõstmise teisi võimalusi. Haridusprotsessi tulemuseks peaksid olema kutsealaselt koolitatud noored, kellel on selge ettekujutus kasvuvõimalustest ning – mis kõige tähtsam – kes kasutavad omandatud teadmisi, pädevust ja suutlikkust tegevuses, milles neid on koolitatud ning milles nad on saanud kvalifikatsiooni; tegevusvaldkonnas, milles nad on omandanud vilumuse ning näidanud, et see valdkond neile sobib.
Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Raportis, mis käsitleb Euroopa koostööd kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist, suudetakse rahuldavalt määratleda eesmärgid, mille me endale mõni aeg tagasi selles samas strateegias seadsime. Jätkuv dialoog kutsehariduse ja -koolituse maailma ning tööturu vahel on hetkel olulisem kui kunagi varem. Põhikatsumus on just nimelt tagada, et tööturg vastaks järjest püsivamalt uute töötajate nõudmistele.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa 2020. aasta strateegia nõuetekohane rakendamine on väga tähtis, et Euroopa suudaks taastada püsiva ja jätkusuutliku majanduskasvu. Noored on Euroopa 2020. aasta strateegia edu väga tähtis element. Teame aga hästi, et praegu kannatavad just nemad kriisi tõttu kõige enam ning seda ka äärmiselt kõrgele ulatuva tööpuuduse määra tõttu: tööpuuduse määr noorte hulgas on kaks korda suurem kui üldine tööpuudus. Strateegia edu saavutamiseks peame tegema märgatavaid investeeringuid kutsehariduse ja -koolituse valdkonda.
Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Globaliseerunud maailmas on kvaliteetne haridus ja kutsekoolitus põhivahendid, mis peaksid igal noorel tööturule sisenemisel olema. Maailmamajandus vajab oskusi, paindlikkust, kättesaadavust ja keelteoskust. Nende nõuetega silmitsi seistes on meie kui poliitikute kohustus panna paika strateegiad, mis tagavad järgmist: • konkreetsele tulemusele keskendatud õpe; • ettevõtlusõpe; • üleminekuvõimalused kvalifitseerimata inimestele, kes soovivad tööd leida, eeskätt kohandatud hariduse abil; • välismaal omandatud kvalifikatsioonide tunnustamise protseduuride lihtsustamine, et innustada töötajaid liikuvusele; • Euroopa raamistiku loomine, mis pakub kvaliteetseid tööpraktikavõimalusi kogu ELis; • elukestev õpe, et võimaldada töötajatel kohaneda turutingimuste ja ettevõtete vajadustega; • loovuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia soodustamine; • naiste tööhõive toetamine, aidates ühendada töö- ja pereelu.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Kutseharidus ja -koolitus peaksid olema ligipääsetavad, kättesaadavad ja taskukohased inimeste elu kõikides etappides sõltumata nende staatusest tööturul või sissetulekust. Tuleb luua koolitusvõimalusi konkreetsetele inimrühmadele, nagu noored töötud, etnilised vähemused, haavatavad naised, puuetega inimesed jne, et saavutada parem sotsiaalne integratsioon ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Rahastamisvõimalusi tuleks laiendada, lihtsustada ja teha paremini kättesaadavaks, kasutades praegu Euroopa Sotsiaalfondi ja elukestva õppe programmi raames antavat rahastust. Minu arvates on see algatus väga oluline ja ajakohane. Hääletasin poolt.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Töömaailmas on toimunud mõned suured muutused. Kui varem tagas hea haridus hea töökoha, siis tänapäeval ei kaitse ülikoolidiplom ega kraad tööpuuduse eest, seda eriti noorte hulgas. Eelkõige on järjest keerulisem oma karjääri alustada. Teisest küljest kaebavad ettevõtted pidevalt spetsialistide puuduse üle, kasutades seda väidet ettekäändena odava tööjõu kasutamiseks. Nõutav täielik paindlikkus ja liikuvus ning võileivahind, mida surutakse tööturule peale uute töömudelite, nagu „Mac-jobs” (ee Mac-töö), kujul, muudavad pere loomise ning mõistliku töö ja eraelu tasakaalu paljude inimese jaoks võimatuks. Euroopa 2020. aasta strateegia raames oleks mõistlik toetada hariduse ja koolituse vastastikust tunnustamist. Strateegia edu sõltub aga sellest, kas võetakse samme, et leida lahendusi nendele probleemsetele arengusuundadele. Sellest aspektist tuleb toetada raportis tehtud üleskutset võtta kiireid meetmeid noorte tööpuuduse vastu, kuigi puudu jääb konkreetsusest. Seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.
Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa tööturgu ootavad ees suured muutused. Noorem põlvkond on silmitsi probleemiga, et hea haridus üksi hea töö leidmist ei taga. Mis veelgi hullem, see ei kaitse enam isegi tööpuuduse eest. Teisest küljest kaebavad suured ettevõtted pidevalt spetsialistide puuduse üle, kasutades seda väidet tihti sobiva ettekäändena, et töötajatele vähe palka maksta. See muudab pere loomise või mõistliku töö ja eraelu tasakaalu saavutamise võimatuks. Vastastikune hariduse ja koolituse tunnustamine on esimene samm õiges suunas. Raportis tehtud üleskutse võtta noorte tööpuuduse vähendamiseks meetmeid on samuti õige. Kuid pelgalt üleskutsena jääb see liiga üldsõnaliseks. Seetõttu jäin hääletamisel erapooletuks.
Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidu tasandi koostöö kutsehariduse valdkonnas on väga oluline tegur Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks ja noorte tööpuuduse taseme langetamiseks. Nõustun ettepanekuga, et kutsehariduse ja koolitussüsteemi kujundamisel peaks iga liikmesriik pöörama erilist tähelepanu madala kvalifikatsiooniga töötajatele, rändajatele, puuetega inimestele ja teistele sotsiaalselt haavatavatele rühmadele. Koolitusprogrammid peaksid olema suunatud nende vajadustele ja võimekuse tasemele. Lisaks peame edendama tihedamat koostööd liikmesriikide eri haridussüsteemide vahel, et tagada noorte inimeste integratsioon ning soodustada elukestvat õpet ja ametlikku/mitteametlikku koolitust. Leian, et selleks, et tagada kutsekoolituse vastavus tööturu vajadustele, on kasulik lisada teave tööturu muutuste kohta riiklikesse haridusstrateegiatesse ja -programmidesse.
Siinkohal peaks suurt rolli mängima komisjon, andes teavet oskuste ja üksikute piirkondade vajaduste ning muutuste kohta ELi tööturul. Lisaks on väga oluline luua soodne ettevõtluskeskkond ettevõtetele, kes teevad koostööd kutsekoolitusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel.
Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin kutsehariduse ja -koolituse Euroopa koostööd käsitleva raporti poolt, sest sellel teemal on oluline koht Euroopa 2020. aasta strateegias, mille eesmärk on tagada majandusareng. Koostöö kutsehariduse ja -koolituse parandamiseks tähendab seda, et langetatakse noorte tööpuuduse määra, varustatakse töötajad kognitiivsete vahenditega ning pakutakse suuremaid ja lihtsustatud rahastamisvõimalusi. Praegune sotsiaal-majanduslik kontekst nõuab võimet töötada rahvusvahelises keskkonnas ning seetõttu tuleb meil suurendada õppimisvõimalusi, arvestades samal ajal ka ettevõtete rolli, mis vajavad järjest enam praktikakogemusega oskustööjõudu, keda nad saavad kohe ja tõhusalt tööle rakendada.
Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Selle algatusraporti, millesse selle koostanud pädev komitee on koondanud suurel hulgal kultuuri- ja hariduskomisjoni ettepanekuid, eemärk on ärgitada ELi ja liikmesriike saavutama ELi 2020. aasta strateegiat, seda eriti tööhõive- ja koolitussektoris. Tähelepanu pööratakse konkreetsetele probleemidele, nagu tööturu nõudlus järjest kõrgema kvalifikatsiooni järele, mis ohustab madala kvalifikatsiooniga töökohti; üha kasvav noorte tööpuudus, mis on teatavates ELi liikmesriikides, sealhulgas Kreekas, üle 30%; ning liikmesriikide suutmatus võtta piisavaid meetmeid, et saavutada ELi 2020. aasta strateegias seatud eesmärke (näiteks vähendada koolist väljalangenute osa alla 10% ja suurendada ülikooliharidusega noorte osakaalu 40%le). Lisaks väheste oskuste või madala haridustasemega kodanike sotsiaalkaitsele peame kiiresti investeerima uutesse oskustesse, eriti neisse, mida nõutakse majanduskasvu seisukohast strateegiliste sektorite töökohtadel. See on Kreeka puhul põhiteema.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa koostöö kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas on väga tähtis, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist. Võimalus õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas on globaliseerunud maailmas eduka tööelu tähtis eeldus. Aina rohkem vajatakse töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ning rahvusvahelise kogemusega. Nõustun raportööri väitega, et Euroopa 2020. aasta strateegiale tuleb elu sisse puhuda. See protsess peaks algama kohe ning ELi tasandil ja liikmesriikides tuleb kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas võtta praktilisi meetmeid. Kõik need tegurid on põhjus, miks hääletan selle raporti poolt. Meil on tõepoolest kohustus asetada Euroopa töötajad positsioonile, millelt nad suudavad kohaneda majanduse nõudmistega. Poliitikakujundajatena peame võimaldama inimestel oma oskusi arendada ja laiendada. Isiklike oskuste parandamine ei tohi piirduda eesmärgiga aidata inimene paremale töökohale, vaid peab andma ka võimaluse kujundada tuleviku töökohti ning sel viisil aidata aktiivselt kaasa uuendusliku majanduse arengule.
Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Üha globaliseeruvas maailmas on tähtis, et noortel inimestel oleks võimalik laiendada oma haridust ja koolitust liikuvuse kaudu. Tööturg nõuab aina enam töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ja rahvusvahelise kogemusega. Majanduskriisist hoolimata hinnatakse, et järgmise kümne aasta jooksul on oodata Euroopa tööturu stabiilset kasvu. Seetõttu on EL rakendanud Euroopa 2020. aasta strateegiat, mille eesmärk on juhtida rohkem tähelepanu kutseharidusele ja -koolitusele.
Järjest rohkem tuleb teha jõupingutusi, et kaotada takistusi, suurendada läbipaistvust ning lihtsustada võrreldavust haridussüsteemide raames ja vahel. Haridussektor peaks pöörama suuremat tähelepanu tööturu vajadustele, kutsuma üles looma õpitulemuste hindamise meetodit ja parandama oma normide kvaliteeti, et muutuda professionaalsemaks. Lõpetuseks tuleks soodustada loovust, innovatsiooni ja ettevõtlust, nii et Euroopa noored ja töötajad saaksid laiendada oma teadmisi ning nii majanduse vajadustega kohaneda. Selleks et saavutada need eesmärgid ning tagada, et kutseharidus ja -koolitus on pikas perspektiivis jätkuvalt kõigi poliitiline prioriteet, hääletasin selle ettepaneku poolt.
Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa 2020. aasta strateegias on loetletud aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu põhipunktid (tööhõivemäära tõstmine, koolitus ja vaesuse kaotamine). Kutsehariduse ja -koolituse eesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ning liikmesriikide tasandil võtta praktilisi meetmeid, et strateegia tegelikkuseks teha. Euroopa töötajad peavad olema võimelised majanduse nõuetega kohanema. Poliitikakujundajad peavad võimaldama inimestel oma oskusi täiendada ja laiendada.
Kutsun liikmesriike üles jälgima koolist tööellu siirdumise hõlbustamiseks võetavaid meetmeid, käivitades integreeritud kutsenõustamise ja nõuandeprogramme, luua koolitajatele paremad koolitusvõimalused ning rajada alus arendavale õppepartnerlusele, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
Kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas peavad liikmesriigid võtma arvesse madala kvalifikatsiooniga töötajate, sisserändajatest õppijate, etniliste vähemuste esindajate, naiste, töötute ning puuetega inimeste individuaalseid vajadusi. Kutsun liikmesriike üles toetama uuenduslikke tegevusi ning doktori- ja järeldoktoriõppe kavasid, mis on konkurentsivõime ja jätkusuutliku majanduskasvu aluseks.
Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Üks praeguse majanduskliima kõige teravamaid probleeme on noorte tööpuudus. Probleem ei ole ainult selles, et noorte tööpuudus on kõrgem kui ülejäänud elanikkonna hulgas, vaid noored töötavad sagedamini ka ebakindlatel ajutistel töökohtadel, kus on madalamad palgad ning nõrgem õiguskaitse. On väga tähtis, et me selle probleemiga tegeleme. Tervitatav on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefopi) prognoos, et 2020. aastaks lisandub 80 miljonit uut töökohta. Tuleb märkida, et toimub nihe tööstusliku ja tehnoloogilise arengu suunas ning sellele vastav nihe madala kvalifikatsiooniga tööjõust eemale. Need uued töökohad nõuavad keskmise ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Kiiresti tuleb võtta meetmeid, et tagada, et nende ametikohtade täitmiseks on saadaval piisavalt kvalifitseeritud töötajad. Seda silmas pidades peame tagama, et õppes keskendutakse tulemustele. Peame andma noortele juurdepääsu elukestvale õppele ja praktikaelementidega kursustele, et võimaldada neil nendel töökohtadel tööle asuda ning oma karjääri jooksul kasvada ja areneda. Usun, et need muudatused kutsehariduses tulevad kasuks kõigi liikmesriikide majandusele.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühest küljest suureneb Euroopas noore tööpuudus ning noorte tavapäraste töökohtade ebakindlus ja ajutine iseloom. Teisest küljest on samuti selge see, et ettevõtted tunnevad puudust kvalifitseeritud spetsialistidest, kelle koolitus vastaks tööülesannetele, mida neilt oodatakse. Seetõttu on tähtis püüda tööjõu pakkumine vastavusse viia nõudlusega, kasutades selleks selliseid meetmeid nagu kutsekoolituse individuaalne nõustamine, rahastuse kättesaadavaks tegemine kutsehariduse toetamiseks ja nimetatud koolitust pakkuvate asutuste vaheline konkurents. Lõpuks on eesmärk see, et inimestel oleks võimalik saada parem töökoht, kuid nagu ka seletuskirjas öeldakse, saada ka võimalus kujundada tuleviku töökohti.
Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna oli Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogul hääletusel raport Euroopa koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist. Vaatamata majanduskriisi rängale mõjule Euroopa tööturule võib arvata, et tööhõivemäär suureneb Euroopas järgmise kümne aasta jooksul vähemalt sammhaaval. Kutseharidusest ja -koolituse valdkonnas tuleb Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu põhitegurid kanda üle konkreetsetesse meetmetesse Euroopa Liidu tasandil ning liikmesriikides. Kui soovime saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud eesmärke, tuleb kutseharidust ja -koolitust jätkuvalt pidada Euroopa Liidu institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike sidusrühmade prioriteediks. Nadja Hirschi raportisse on koondatud komisjoni meetmed, mille eesmärk on tõkete kaotamine, läbipaistvuse suurendamine ning võrreldavuse hõlbustamine, et võimaldada tunnustamist haridussüsteemide raames ja vahel, sealjuures rõhutatakse, et tähtis on tagada, et haridus vastaks täpsemalt tööturu vajadustele, aidates suurendada loovust ja uuendusi.
Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) EL ja liikmesriigid peaksid suurendama oma jõupingutusi, et soodustada noorte tööhõivet ning vähendada nende tööpuudust, eelkõige parandades koolitussüsteemide vastavust tööturu vajadustele. Arvestades Euroopas 2020. aastaks kaduvat 12 miljonit madala kvalifikatsiooniga töökohta ja vajadust pikema tööea järele, et säilitada meie sotsiaalset mudelit demograafilistest muudatustest hoolimata, on samuti väga oluline suurendada samal ajal jõupingutusi töötajate elukestva õppe parandamiseks nende karjääri jooksul. Siinkohal kõlab huvitavalt Nadja Hirschi raportis välja pakutud mõte luua soodustusmehhanismid tööandjatele, et nad julgustaksid oma töötajaid koolitusprogrammides osalema. Et võidelda madala kvalifikatsiooniga inimeste tööpuudusega ning edendada vanemaealiste kodanike tööhõivet, on kindlasti vaja soodustada ka riiklike kvalifikatsioonide tunnustamist liikmesriikide vahel ning soodustada sertifitseerimist mitteametliku tööpraktika käigus omandatud oskuste hindamise kaudu.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Võimalus ja võime õppida ning töötada rahvusvahelises keskkonnas on globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Aina rohkem vajatakse töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ning rahvusvahelise kogemusega. Euroopa 2020. aasta strateegias on aruka kasvu (teadmiste, uuenduste ja hariduse ning digitaalühiskonna edendamine), jätkusuutliku kasvu (tõhusa ressursikasutusega tootmine, mis toimub samal ajal meie konkurentsivõimelisuse suurendamisega) ning kaasava kasvu (tööhõivemäära suurendamine, kutseoskuste andmine ning vaesusega võitlemine) põhitegurid. Kutsehariduse ja -koolituse eesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ning liikmesriikide tasandil võtta konkreetseid meetmeid, et strateegiale elu sisse puhuda. Vaatamata majanduskriisi rängale mõjule Euroopa tööturule võib arvata, et tööhõivemäär suureneb Euroopas järgmise kümne aasta jooksul vähemalt sammhaaval. Cedefopi päevakohane prognoos Euroopas pakutavate ja nõutavate oskuste kohta näitab, et 2020. aastaks hinnatakse uute töökohtade arvuks 80 miljonit.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Võimalus ja võime õppida ning töötada rahvusvahelises keskkonnas on üha enam globaliseerunud maailmas eduka tööelu eeldus. Ettevõtjad nõuavad üha enam, et haridus- ja koolituspakkumised oleksid otseselt seotud praktiliste nõudmistega ning suunatud lahenduste leidmisele. Tähtis on see, et kutseharidusasutuse või koolituse lõpetanud tooks oma värskelt omandatud võimed ja oskused töökeskkonda kaasa.
Täna vastu võetud resolutsioon on esimene samm selles suunas, et tagada, et Euroopa tööjõud saab võimaluse kohaneda majanduse nõudmistega. Inimestel peavad olema võimalused oma oskusi täiendada ja laiendada. Ametioskuste parandamine ei tohi piirduda eesmärgiga aidata inimene paremale töökohale, vaid see peab andma neile võimaluse kujundada tuleviku töökohti ning sel viisil aidata aktiivselt kaasa uuendusliku majanduse arengule.
Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Haridus, kutsekoolitus ja ka elukestva õppe universaalne idee on Euroopa integratsiooni tuleviku põhielemendid, integratsiooni teele tuleb aga järjest uusi katsumusi, mis on seotud toetusega Euroopa 2020. aasta strateegiale. Peame seisma silmitsi tõsiasjaga, et tööpuuduse tase noorte hulgas kasvab murettekitava kiirusega. Kutsehariduse ja -koolitusega seotud probleemid muutuvad meie jaoks prioriteediks. Inimesed, kes on oma kutsealase karjääri alguses, võivad avastada, et tööpuudus mõjutab negatiivselt nende edasist tegutsemist tööturul. Kutseharidus ja -koolitus võimaldavad tööturul vabalt liikuda vastavalt muutuvatele majandusoludele ning konkreetse majandussektori nõudmistele. Tasub rõhutada olemasolevate piiriüleste haridusprogrammide, näiteks Leonardo Da Vinci programmi kasulikkust ja tulu. Need programmid väärivad meie toetust. Need võimaldavad üksikisikutel omandada liikuvale tööjõule iseloomulikke omadusi.
Liikuvus kaotab probleemid, mis tulenevad üksikute tööturgude loomulikust mitmekesisusest ja annab noortele töötajatele ligipääsu hiiglaslikule Euroopa tööturule, mis pakub uusi katsumusi ning võimalusi kasutada saadud kogemusi. Liikmesriigid on silmitsi ülesandega hõlbustada järelevalvet ja toetust seoses koolide, koolitusasutuste, teaduskeskuste ning ettevõtete vahelise koostöö ja teabevahetuse loomisega. Noored töötajad toovad ELi tööturule uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi.
Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, Kuid leian, et elukestva õppe programmi ja programmi „Inimesed” kärbete maht on vastuvõetamatult suur.
Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Võitlus noorte tööpuuduse vastu peab olema kõigi Euroopa valitsuste prioriteet. Peame pakkuma Euroopa noortele täielikku, atraktiivset ja konkurentsivõimelist koolitust ning haridust, mis võimaldaks neil hõlpsamini tööd leida. Eelkõige usun, et kutseharidus ja elukestev õpe peaks seega paremini vastama tööturu vajadustele. Lisaks tuleks kõrgharidust kombineerida kutsekoolitusega, andes näiteks eelise koolituse ja töö ühendamisele. Seetõttu hääletasin Hirschi raporti poolt.
Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Noorte tööpuuduse määr Euroopas on 21% ja see puudutab praegu rohkem kui 5,5 miljonit noort eurooplast, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, sest neil puuduvad võimalused ning nad on sunnitud vastu võtma ebakindlaid töökohti. Koolitus ja haridus on põhiprobleemid, millega Euroopa Liidul praegu tegeleda tuleb, ning neid käsitletakse ka Euroopa 2020. aasta strateegias. 2020. aastaks on seatud eesmärgid vähendada koolist väljalangejate arvu alla 10% ja võimaldada 40% noortest saada kõrgharidus. Need on küllalt kaugeleulatuvad sihid, kuid neid on vaja, et saavutada majanduskasv ja muuta liikmesriigid konkurentsivõimelisemaks, seega luues töökohti.
Hääletasin raporti poolt, sest ma leian, et on väga tähtis, et meil oleks pikaajaline ELi tasandi strateegia, mis võimaldaks tegeleda ka struktuurse tööpuuduse ja noorte tööpuuduse probleemiga. Selleks pean oluliseks, et jätkataks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamist, kuna nemad loovad 50% töökohtadest, ning investeeritaks pidevasse elukestvasse õppesse. Lõpetuseks sooviksin mainida vajadust tunnustada kutsekvalifikatsioone ning seeläbi hõlbustada spetsialistide ja õpilaste suuremat liikuvust.
Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Võitlus noorte tööpuudusega on üks suurimaid probleeme, millega ELil tegeleda tuleb. Selleks et seda lahendada, peame investeerima rohkem noorte haridusse ja koolitusse, nii et neil oleksid vahendid, mille abil saada tulevikus hakkama katsumustega tööturul, mille nõudmised üha suurenevad. Samuti tuuakse raportis küllalt õigesti välja, et Euroopa Sotsiaalfond võiks rohkem panustada rahalistes raskustes olevate inimeste haridusse. Nagu ma ka ise olen mitmel korral välja toonud, on eriti oluline ettepanek hõlbustada tööjõu liikuvust siseturu raamistikus. Selles sektoris on vajalik Euroopa koostöö ühtse poliitika loomiseks. Kõigi nende põhjuste tõttu hääletasin selle raporti poolt.
Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Mittevastavus noorte kvalifikatsioonide ja tööturu vajaduste vahel on üks põhjustest, miks on Leedus noorte tööpuudus nii kohutavalt kõrge (34%). 2010. aastal ei olnud 52% Leedu tööbörsil registreeritud noortest töötutest (50 000) läbinud mitte mingit kutsekoolitust. Minu riigi noorte suutmatus leida sobivat tööd on kaasa toonud tohutu noorte väljarände laine: viimastel aastatel on 50% Leedust väljarändajatest olnud vanuses 20–34. Suureneb vajadus liikuva ja paindliku tööjõu järele ning seetõttu peame aitama Euroopa tööjõul kohaneda majanduse vajadustega, andes neile võimaluse parandada oma oskusi ja täiendada teadmisi. On tähtis, et kutsekoolitus oleks kättesaadav kõigile inimestele. Mul on hea meel, et raportöör seda mõistab. Euroopa Sotsiaalfond võiks olla hindamatu, aidates pakkuda koolitust Leedu ühiskonna hüljatud rühmadele. Ka on tulnud aeg, et EL kasutaks tõhusaid ja loovaid meetmeid, et rakendada Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärke, näiteks langetada koolist väljalangenute määra alla 10% ning tagada, et vähemalt 40% noortest omandavad kõrghariduse.
Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Ühtmoodi nii noortel kui ka vanadel peaks olema juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele. Näiteks nii elukestva õppe programm kui ka programm „Inimesed” pakuvad hindamatuid võimalusi neile, kes soovivad õppida uusi oskusi ja leida uusi töökohti. Praegune tööpuuduse tase eelkõige noorte hulgas paneb muretsema ja tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et tagada, et noortel inimestel oleks võimalik saada elutähtsaid oskusi ning kvalifikatsioone. Ma usun kindlalt, et Euroopa Sotsiaalfondil on suur roll inimeste koolitamisel ja harimisel. On tähtis, et need, kelle sissetulekud on väiksemad, saavad rahalist tuge, mis aitab neil koolitustel osaleda, mis omakorda annab neile rohkem võimalusi täielikult tööturul osaleda.
Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa 2020. aasta strateegia peaks tagama aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu. Õppimise puhul on äärmisel tähtis ka tulemustele suunatud lähenemisviis. Elukestev õpe on meie kodanike jaoks kahtlemata prioriteet, mistõttu peab juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele olema meie jaoks prioriteet.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan selle raporti poolt. Selles hinnatakse arengukoostöö rahastamisvahendit, kuid märgin, et tähtis on ka mehhanism, mis peaks sellele sel aastal järgnema. Nõustun raportööri kriitikaga, et parlamendi järelevalvetöö ei saanud liikmesriikide esindajatelt ega arengukoostöö rahastamisvahendi komiteelt mingit vastukaja.
Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle määruse (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend: kogemused ja tulevikuväljavaated, poolt. 2011. aasta on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Arvesse tuleb võtta mitut sellist olulist aspekti nagu edasine lihtsustamine ja uued probleemid, näiteks kliimamuutus, ning ka ELi sisepoliitika asjakohast rolli välismõõtmes. Nõustun resolutsiooni sättega, et tulevane ELi arenguabi andmise rahastamisvahend peab olema rahaliselt piisavalt kindlustatud. EL on seadnud endale ühise eesmärgi kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Euroopa abi praegust taset märkimisväärselt suurendada. Uue arengukoostöö rahastamisvahendi väljatöötamisel peaksid kõige olulisemad põhimõtted olema kooskõlastamine ja tööjaotus. Euroopa strateegiadokumentide mõttega tuleb tegeleda ühena prioriteetidest ja sellesse protsessi tuleb aktiivselt kaasata Euroopa Parlament. 2013. aasta järgse arengukoostöö rahastamisvahendi puhul peab parlamendil olema võimalus kaitsta ELi arengupoliitika eristatust, kontrollides strateegilisi programme käsitlevaid otsuseid võrdsetel alustel nõukoguga.
Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Arengukoostöö rahastamisvahend on üks Euroopa Liidu äärmiselt altruistlikke projekte, mille eesmärk on pakkuda arenguriikidele abi ilma mingite tingimuste või varjatud huvideta. Igasuguse utilitaristliku külje puudumine ELi osaluses peab sundima selle institutsioone neid vahendeid palju paremini suunama ning keskenduma vaesuse kaotamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.
Pean rõhutama, et kõigi sel eesmärgil eraldatud rahaliste vahendite puhul on vaja suuremat läbipaistvust ning – mis veelgi tähtsam – hinnata rohkem arengukoostöö rahastamisvahendi mõju nende riikide elanikkonnale. Seda seetõttu, et neid vahendeid peab toetama arenguriikides rakendatav tõhus sotsiaalpoliitika. Need vahendid peavad keskmises ja pikas perspektiivis olema n-ö õng, millega asjaomased riigid õpivad kala püüdma ja suudavad saada isemajandavaks.
Me ei tohi unustada, et 2010 oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise Euroopa aasta. Just seetõttu peab arengukoostöö rahastamisvahend jätkama seda võitlust ka arenguriikides, aidates märkimisväärselt kaasa võimalikult paljudele inimestele inimväärika elu tagamisele.
Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Selle arengukoostöö rahastamisvahendi loomist käsitleva raporti eesmärk on kujundada varajases etapis välja parlamendi seisukoht selle teema kohta. See seisukoht peaks tuginema meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemustele.
Hindasin kõrgelt meetodit, mida raportöör kasutas ELi arengukoostöö tulemuste ja viiside hindamiseks. Raportöör väidab selgelt, et hoolimata komisjoniga peetud dialoogi tõhususest, ei muutnud komisjon ise oma käitumist arenguküsimuste puhul, nagu parlament oli soovitanud. Komisjoni poolt arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomiteele esitatud rakendusmeetmete eelnõud kajastasid vaid juhuti parlamendi seisukohta.
Osaliselt on see mõistetav. Raportööri põhipartner oli välissuhete peadirektoraat, mille põhivolitus on ELi huvide edendamine mujal maailmas. Arengukoostöö on aga see välistegevuse poliitikavaldkond (peale humanitaarabi), mis ei ole mõeldud ELi huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavama elanikkonna huve. Kuna raportis väljendatud seisukoht peegeldab täielikult seda ülemaailmset püüdlust, oli mul hea meel raporti poolt hääletada.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Gay Mitchelli raportit, sest usun, et peame arenguriikide parlamente rohkem kaasama neid riike puudutavate strateegiadokumentide, näiteks vaesuse kaotamise strateegia, koostamisse. Lisaks peab Euroopa arenguabi olema piisavalt rahastatud. Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile, mis tähendab Euroopa abi praeguse taseme suurendamist.
Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Aastatuhande arengueesmärkide tähtpäev saabub esimese arengukoostöö rahastamisvahendi perioodi jooksul. Seetõttu tuleb suurendada käimasolevat koostööd kohalike omavalitsustega ning arendada nende rolli vaesuse ja nälja kaotamisel, veevarustuse ja raviteenuste parandamisel ning kohaliku majandusarengu edendamisel. Rahastamisvahendite ja laiaulatusliku arengukoostöö poliitika loomisel tuleb tegeleda toiduga kindlustatuse, põllumajandussektori ja sööda tootmise probleemide ning elukalliduse kriisiga. Mul on hea meel selle üle, mida selle teema kohta raportis on öeldud. Nõustun, et komisjon peaks tegema põhjaliku analüüsi üldise eelarvetoetuse kohta, mis sisaldaks üksikasjalikku teavet konkreetsetele sektoritele, konkreetsetele projektidele ja kohalikele omavalitsustele antava toetuse kohta. Sellest teabest oleks kasu tulevikus, kui tehakse jõupingutusi vahendite ja rahastuse tõhusamaks eraldamiseks, ja aitaks seega teha kindlaks probleeme jaotussüsteemis. Selle tulemuseks oleks järjekindlam poliitika.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Arengukoostöö rahastamisvahendi raames tehtava koostöö põhieesmärk on kaotada vaesus partnerriikides ning püüda sealhulgas saavutada aastatuhande arengueesmärgid. Nende eesmärkide saavutamiseks vajab EL eraldi arengukoostöö rahastamisvahendit. Komisjon on teada andnud, et esitab oma seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem selle aasta jooksul ja vaatab läbi väliste rahastamisvahendite üldstruktuuri, kui arutab uut mitmeaastast finantsraamistikku. Hääletasin selle dokumendi poolt, kuna selles esitatakse parlamendi positsioon ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi puhul. Nõustun, et tulevane ELi arenguabi andmise rahastamisvahend peab olema rahaliselt piisavalt kindlustatud, võttes arvesse ELi endale selles valdkonnas seatud eesmärki kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin vastu Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule, mis käsitleb arenguriikide, -alade ja -piirkondadega tehtava arengukoostöö rahastamisvahendi loomist, kuna ettepanekus on väljendatud ebaseadusliku sisserände ohjeldamise soovi. Nimelt väidetakse selles, et rände arengufonde ei tohiks kasutada piirihalduse tugevdamiseks ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks. See seisukoht ei vasta meie poliitilisele lähenemisviisile, milles piirihalduse tugevdamine ja ebaseadusliku sisserännu vastu võitlemine on prioriteedid, ning seetõttu leiame, et sellesse valdkonda tuleks suunata lisavahendeid. Seetõttu otsustasin hääletada ettepaneku vastu.
Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Arengukoostöö küsimus on üks minu töö aluspõhimõtteid. Usun, et Gay Mitchelli suurepärases raportis suudetakse edukalt välja tuua valdkonnad, milles Euroopa võiks paremaid tulemusi saavutada ja peaks seda tegema. Arengukoostöö rahastamisvahendi kogemused on olnud põhjapanevad, et mõista, kuidas Euroopa Liit peaks toimima uue mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis. Kui soovime muuta rahastamisvahendeid tõhusaks, peame paika panema rahastamise, mis on sõltumatu teistest meetmetest, arvutama ümber kvoote ja hindama, kuidas vahendeid rakendatakse. Hindamine peab tuginema naabruspoliitikale, mis võtab arvesse vaesemate riikide eri vajadusi ja mitte enam ainult Euroopa huve. Usun kindlalt, et ELi arengupoliitika peab olema nii parlamendi kui ka nõukogu töö tulemus ning et selles küsimuses tuleks rakendada ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290. Neid põhimõtteid on selles raportis selgelt väljendatud ning seetõttu hääletasin ma selle poolt.
Philippe Boulland (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel Gay Mitchelli raporti vastuvõtmise üle, sest selle eesmärk on kujundada parlamendi seisukoht uue rahastamisvahendi kohta, mille siht on reguleerida Euroopa Liidu arengukoostööd, tuginedes arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kogemustele.
Sel teemal sooviksin välja tuua, et arenguriikides, -territooriumitel ja -piirkondades on vaesuse tase jätkuvalt kõrge ning peame suurendama rahastamist, mis on suunatud vaesuse põhjuste kaotamisele ja eeskätt alatoitumisele, terviseprobleemidele, haridusele ja joogivee kättesaadavusele, selle asemel et liikuda sisserände reguleerimise süsteemide poole, mis kuuluvad muude rahastamiskavade alla.
Arenguabi peab võimaldama asjaomasel elanikkonnal jääda elama oma geograafilisse piirkonda.
Sisserände piiramine peab toimuma muu rahastamisvahendi kaudu ja sellega peab kaasnema FRONTEXi vahendite suurendamine.
See oli põhjus, miks hääletasin selle raporti poolt.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Alustuseks sooviksin avaldada toetust Euroopa Liidu jõupingutustele vaesuse kaotamisel arenguriikides. Rahvusvaheline koostöö, mille eesmärk on edendada nende riikide isemajandamist ja iseseisvust, on õige tee sotsiaalse ja poliitilise rahu saavutamise suunas rahvusvahelisel tasandil, mis ei mõjuta oluliselt mitte ainult abisaavat elanikkonda, vaid toob kaasa ka Euroopa sisserändeprobleemide lahenemise. Seetõttu toetan Euroopa rahastamise suurendamist selles valdkonnas ning üksnes sellele suunatud rahastamisvahendi loomist.
Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Uue 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku arutelu kontekstis on eriti oluline uuesti määratleda ja tugevdada seisukohta, mille parlament on võtnud ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, võttes arvesse perioodil 2007–2013 rakendatava arengukoostöö rahastamisvahendi kogemusi. Alustuseks pean oluliseks, et selle uue vahendi prioriteet on jätkuvalt aastatuhande arengueesmärkide saavutamine. Selle eesmärgi – eriti vaesuse kaotamise – saavutamiseks on väga oluline, et kõigile tulevastele vahenditele tagatakse realistlik ja piisav rahastus. Komisjon peaks tagama, et ELi abi vastab rahvusvahelisel tasandil seatud arengueesmärkidele ja sihtidele. Samuti sooviksin korrata, et tähtis on see, kui põhjalikult rakendatakse abikõlblikkuskriteeriume riikidele, kes sellest tulevasest rahastamisvahendist kasu saavad. Sooviksin rõhutada, et uus arengukoostöö rahastamisvahend peaks looma aluse sihipärase ja paindlikuma abi andmiseks ebakindlates olukordades. Usun, et see peaks aitama tagada häda-, taastus- ja arenguabi nõuetekohase sidususe. Lõpetuseks sooviksin õnnitleda Gay Mitchelli esitatud raporti eest! Toetan selles sisalduvaid ettepanekuid.
Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Viimastel kümnenditel on eri riiklikud ja eraorganisatsioonid käivitanud arenguriikides suurel arvul abiprogramme. Nagu raportist nähtub, tingivad senised vähesed edusammud, puudulik koostöö ühiste eesmärkide saavutamisel (Maailma Terviseorganisatsioon) ja juhiste puudumine selle kohta, kuidas neid eesmärke tuleks saavutada, ka minu arvates vajaduse luua uus arengukoostöö rahastamisvahend. See vahend tuleb aga kavandada arukalt ning see peab olema selline, mis parandab praegust olukorda, toomata kaasa edasist ressursside raiskamist. Selleks et projekt oleks tõeliselt tõhus, peab meetmeid võtma kahel rindel. Esiteks, arvestades, et esmane eesmärk on vaesuse kaotamine, tuleb selle saavutamiseks eraldada täiesti uusi vahendeid: raha ei tohi võtta ära juba käimasolevatelt projektidelt. Teiseks usun, et Euroopa Liit peab end rohkem sellele projektile pühendama. Uue arengukoostöö rahastamisvahendi kavandamisel peaksid kõige olulisemateks põhimõteteks olema kooskõlastamine ja ülesannete jaotus.
Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raporti eesmärk on kujundada parlamendi esialgne seisukoht ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, tuginedes eelmisele määrusele. Usun, et parlamendi osalus selle dokumendi ümberkujundamise varases etapis annab sellele palju juurde, mistõttu toetan seda algatust. Usun, et väärtused, mis Euroopa Parlamendi tegevust iseloomustavad, olgu nendeks näiteks demokraatia edendamine ja inimõiguste kaitse, võivad anda positiivse panuse kompaktsema, tõhusama ja põhjalikuma vahendi loomiseks. Minu arvates on viis, kuidas raportis seda küsimust analüüsitakse, küllalt huvitav: selles pakutakse välja uusi lähenemisviise, mille üle nüüd lähikuudel arutleda tuleb, eriti seoses vajadusega osutada arenguriikidele diferentseeritumat abi, jagades riigid rühmadesse. Samuti nähtub sellest vajadus usaldusväärse ja järjepideva tagasivaatava analüüsi järele selles valdkonnas, kuna tehakse ettepanek võtta arenguabile lähenemisviis, mis tugineb suuremale diferentseeritusele, kodanikuühiskonna kaasamisele ning rangetele abikõlblikkuskriteeriumitele.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nüüd kui arengukoostöö rahastamisvahendi loomisest on möödas neli aastat, on aeg hinnata, kuidas see on toiminud, et parandada tulevasi rahastamisvahendeid selles valdkonnas.
Praegu on ilmselge, et parlament peab jätkama selle rahastamisvahendi ja tulevaste rahastamisvahendite demokraatlikku kontrolli; veelgi selgem on see, kuidas muutub arenguriikide riiklikele parlamentidele tähtsamaks osaleda strateegiliste liidult saadud abiga seotud riiklike dokumentide koostamises.
Loodan, et abi mahud ei vähene, vaid pigem suurenevad, kui vähegi võimalik, ning et uuritakse viise, kuidas see kõige enam puudust kannatavaid elanikke kõige tõhusamalt aitaks. Kogu selles protsessis ei ole võimalik liigselt rõhutada arenguriikide kodanikuühiskonna elutähtsat rolli. Oludele kõigis arenguriikides ei tohiks läheneda ühtmoodi, vaid pigem diferentseeritumal viisil, pidades silmas, et traditsiooniline rahaline abi võib olla paljudel juhtudel vähemtähtis, näiteks niinimetatud tärkava turumajandusega riikides.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See Gay Mitchelli koostatud raport käsitleb määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend: kogemused ja tulevikuväljavaated. Määrus (EÜ) nr 1905/2006 on olnud jõus neli aastat ja on saabunud aeg seda analüüsida ning õppida kõigist võimalikest vigadest ja/või puudujääkidest, mis võivad esineda, kuna komisjon kavatseb esitada oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne suve. Toetan raportööri ettepanekuid – näiteks aastatuhande arengueesmärkide saavutamine, vaesuse kaotamine, 20% vahendite suunamine tervisekaitsesse ja algharidusse, eriline tähelepanu kliimaküsimustele, uus lähenemisviis abile arenguriikides, mis nõuab inimõiguste austamist, ning tõhusam ja tulemuslikum väheste ressursside kasutamine –, mistõttu hääletasin selle poolt.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis hinnatakse arengukoostöö rahastamisvahendit neli aastat pärast seda, kui jõustus sellele aluse pannud määrus. Tehtud hindamine on oluline eri aspektidest. Arengukoostöö rahastamisvahendit ja ELi arengukoostööpoliitikat analüüsitakse asjakohaselt ja kriitiliselt, mida me peame õiglaseks ja vajalikuks.
Raportis tuuakse välja, et arengupoliitika eesmärk ei tohiks olla kaitsta ELi, vaid maailmas kõige haavatavama elanikkonna huve; juhitakse tähelepanu liigsele keskendumisele erasektori investeeringutele ning erasektorile kehtestatud piirangutele; toonitatakse vajadust hoiduda rahastuse kõrvalejuhtimisest juba isegi alarahastatud sektoritest, tuues näiteks kohalike omavalitsuste toetuse; kritiseeritakse kõiki katseid vähendada arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi rahastamist; ning rõhutatakse taas kord, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ei ole tehtud piisavaid edusamme ning tuleb suurendada ametlikku arenguabi.
Siiski usume, et raportis oleks võinud ja tulnud minna kõigis nendes punktides kaugemale, eriti kaitsta tugevamalt kooskõla arengukoostööpoliitika valdkonnas sõnastatud eesmärkide ja ELi eri sektoriaalpoliitikate vahel.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis hinnatakse arengukoostöö rahastamisvahendit neli aastat pärast seda, kui jõustus sellele aluse pannud määrus.
Tehtud hindamine on oluline eri aspektidest. Arengukoostöö rahastamisvahendit ja ELi arengukoostööpoliitikat analüüsitakse asjakohaselt ja kriitiliselt, mida me peame õiglaseks ja vajalikuks.
Näiteks öeldakse raportis, et arengupoliitika eesmärk ei tohiks olla kaitsta ELi huve, vaid pigem maailma kõige haavatavama elanikkonna huve. Selles juhitakse tähelepanu liigsele keskendumisele erasektori investeeringutele ning avalikule sektorile kehtestatud piirangutele; toonitatakse vajadust hoiduda rahastuse kõrvalejuhtimisest juba isegi alarahastatud sektoritest, tuues näiteks kohalike omavalitsuste toetuse. Samuti kritiseeritakse selles kõiki katseid vähendada arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi rahastamist ning rõhutatakse taas kord, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ei ole tehtud piisavaid edusamme ning tuleb suurendada ametlikku arenguabi.
Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Raportis hinnatakse arengukoostöö rahastamisvahendi tulemuslikkust seoses aruteluga mitmeaastase finantsraamistiku üle. Tundub, et asjakohane oleks läbi vaadata väliste rahastamisvahendite üldstruktuur. Arvesse tuleb võtta mitut olulist aspekti, sealhulgas võimalikku edasist lihtsustamist, kohanemist uute katsumustega, nagu kliimamuutus, ning ka ELi sisepoliitika asjakohast rolli välismõõtmes. Minu arvates on samuti tähtis, et kehtestataks menetlused ja struktuurid, mis kaitseksid arengut kui autonoomset poliitikavaldkonda sellele ainuomaste eesmärkidega.
Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Toetan Gay Mitchelli raportit. Selle raporti eesmärk on kujundada välja Euroopa Parlamendi seisukoht arengukoostöö tulevase rahastamise kohta enne 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku avaldamist. Tulevikus peab piisav rahastus ELi arengukoostöö jaoks alati kättesaadav olema.
Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Arenguabi poliitika ei ole ei altruistlik kohustus ega endiste koloniaalriikide vahend oma südametunnistuse leevendamiseks, kui tegu on olnud koloniseerimisega. See on üks välispoliitika iseseisvaid harusid; kuid sellel peaks olema ka tähtis osa rändevoogude ümberpööramise strateegias, mis võimaldaks inimestel jääda oma päritoluriiki või sinna tagasi pöörduda ning elada seal inimväärset ja järjest jõukamat elu. Kuna need kaks valdkonda kuuluvad riikide suveräänsuse alla, ei ole enamik Mitchelli raportis välja pakutud institutsionaalseid ja finantsnõudeid vastuvõetavad.
Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda raportit, sest 2011. aasta on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Selle raporti eesmärk on kujundada juba varajases etapis välja parlamendi seisukoht ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemusi. Nõustusin, et eri arenguriike tuleb käsitleda diferentseeritult ning traditsiooniline rahaline abi võib muutuda tärkava turumajandusega riikides vähem asjakohaseks. Usun, et tärkava turumajandusega riikidele antav abi peaks jätkusuutliku majanduskasvu edendamise kõrval keskenduma samal ajal endiselt partnerriigi eelarvepoliitika tõhustamisele ning riigisisese tulu mobiliseerimise edendamisele, mis peaks aitama vähendada vaesust ja abist sõltumist. Peame hoiduma eelarvetoetuse kasutamisest riikides, kus ei ole tagatud avalike kulutuste läbipaistvus. Eelarvetoetusega peavad alati kaasnema meetmed abi saava riigi parlamentaarse järelevalve teostamise ja auditisuutlikkuse tõstmiseks ning läbipaistvuse ja avalikkuse teabele juurdepääsu suurendamiseks ning järelevalvesse eelarvetoetuse üle tuleb kaasata kodanikuühiskond.
Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Usun, et Mitchelli raport, mis on tõeliselt hea raport, käsitleb paljusid tähtsaid küsimusi, mistõttu otsustasin selle poolt hääletada. Usun, et arengu rahastamisvahendite tulevast vormi silmas pidades on kõige tähtsam meeles pidada, et arengukoostöö läbiv eesmärk peaks olema vähendada järk-järgult sõltuvust abist ning aidata asjaomasel riigil lõpuks saavutada täielik iseseisvus. Sel puhul peaksid rahastamisvahendid olema kujundatud nii, et see tagaks arenguriikides pikaajalise majanduskasvu.
Selle eesmärgi saavutamine on tihedalt seotud sellega, kui ennustatav arenguabi on, kuna ainult sellise abi põhjal ning samal ajal mobiliseerides riigisisest tulu suudavad partnerriigid välja töötada piisava ja tõhusa arengustrateegia. Minu arvates on teine ülioluline küsimus Euroopa Parlamendi järelevalve ja mõju suurendamine Euroopa Arengufondi suhtes. Usun, et demokraatliku järelevalve puudumine selle fondi suhtes kahjustab arengupoliitika läbipaistvust.
Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin selle raporti vastuvõtmise poolt. Arengukoostöö rahastamine nõuab hästi läbimõeldud määrusi ning raportis pakutakse välja süntees selle kohta, millised peaksid olema meie prioriteedid nende määruste vastuvõtmisel. Eesmärk, mida Euroopa Liit soovib selle vahendi loomisega saavutada, on tagada arenguriikidele ELi eritoetus. Võttes arvesse meie praegust võitlust finantskriisiga toimetuleku nimel, muutuvad järjest selgemaks vaesemate riikide probleemid. Arengukoostöö rahastamisvahendi eesmärk on aidata vaesemaid partnerriike kaubanduse ja piirkondliku integratsiooni, looduskeskkonna ning loodusvarade kasutamise, infrastruktuuri-, vee- ja energia-, maaelu arengu, põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse, inimarengu- ning sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas. Lisaks soovime toetada valitsussüsteemide arengut, demokraatiat, inimõigusi ning ka majanduslikke ja institutsionaalseid reforme ning hoida ära konflikte ja riigi nõrgenemist.
Kõik ülalnimetatud eesmärgid on äärmiselt tähtsad, et tugevdada julgeolekut vaesemates piirkondades. On kiiduväärne aidata teistel riikidel üles ehitada stabiilset demokraatlikku ühiskonda õigusriikides, kus austatakse inimõigusi ja tagatud on sõnavabadus, millel on tugev kohtusüsteem, territoriaalkaitse ja relvajõud. Loodan, et meil õnnestub seda rakendada laiemalt, kasutades rahalisi vahendeid veelgi tõhusamalt.
David Martin (S&D), kirjalikult. – Tulevane ELi arenguabi andmise rahastamisvahend peab olema rahaliselt piisavalt kindlustatud. EL on seadnud endale ühise eesmärgi kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Euroopa abi praegust taset märkimisväärselt suurendada. Arvestades komisjoni abi lisandväärtust ning komisjoni uut rolli liidu ja liikmesriikide arengupoliitika kooskõlastamisel (ELi toimimise lepingu artikkel 210), peaks ELi eelarve kaudu eraldatava ametliku arenguabi osa püsima vähemalt stabiilsena. Uue arengukoostöö rahastamisvahendi iga-aastane maht peaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul ilmutama märkimisväärset reaalset kasvu.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Nüüd kui arengukoostöö rahastamisvahend on olnud paigas neli aastat, on aeg hinnata, kuidas seda kasutatud on. See on ainus viis, kuidas suudame seda parandada nii, et see tulevikus tulemuslikum oleks. On tähtis, et parlamendil oleks midagi öelda selle ja tulevaste rahastamisvahendite kontrolli kohta. Sõltumata meie praegusest majanduskriisist on tähtis säilitada neid arenguriikide abistamise vahendeid, nii et need oleksid lähitulevikus võimelised suurendama oma jõukust, milles sisaldub niinimetatud tärkava turumajandusega riikide elanike elutingimuste paranemine.
Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Tulevasel arengukoostöö rahastamisvahendil peavad aastatuhande arengueesmärkide tähtaja lõpuks olema kasutada piisavad vahendid. Doonorriigid peaksid kinni pidama oma lubadusest eraldada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile. Nagu ma olen juba öelnud, ei õigusta mitte miski abi vähendamist. Ametliku arenguabi maht on praegu üle 120 miljardi USA dollari. Me saame teha rohkem ja paremini. Kuid teha rohkem ja paremini tähendab enamat kui vaid rahastamise suurendamist. Euroopa Arengufondi kaasamine eelarvesse oleks märkimisväärne edasiminek, kuni see ei too kaasa kogu ELi tasandi rahastamise mahu vähendamist. Samuti toetan suuremat üld- või valdkondlikku eelarveabi ning väiksemat projektide arvu, kui makromajanduslikud ja juhtimiskriteeriumid seda vähegi lubavad. Esiteks võimaldaks see mobiliseerida finantsvahendeid kiiresti, et riiki ümber ehitada või stabiliseerida. Teiseks on see ainus abi viis, mille puhul saame olla kindlad, et see optimaalsel viisil kasutust leiab. Lõpetuseks usun, et peame tagama, et see abi oleks tulemuslikum.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Põhimõtted, mille alusel annab EL abi arenguriikidele, mis ei kuulu Cotonou lepingu ega Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi alla, on väga tähtsad. Selle rahastamisvahendi raames on võimalik anda finantsabi AKV (Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani) riikidele suhkrutootmise ümberstruktureerimiseks ning ette on nähtud finantsabi viie programmi jaoks: toiduga kindlustatus; keskkond ja loodusvarade, sh energia säästev areng; ränne ja varjupaiga pakkumine; investeerimine inimressurssidesse; kohalike omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide roll arenguprotsessides. Hääletasin poolt.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Niinimetatud arenguriikide jõukuse toetamine on vajalik meede, eriti selleks, et ennetada sisserändajate voogu Euroopasse. Hetkel ohjeldatakse seda eri programmide kaudu. Selle raporti eesmärk on aga suurendada finantsabi. See on miski, mida ma toetada ei saa. Pidades silmas praeguseid finantsprobleeme ELi sees, ei saa me praegusel hetkel seda abi pakkuda. Lisaks peaks see, kuidas arenguabi kasutatakse, olema liikmesriikide, mitte ELi otsustada.
Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Idee ulatada arenguriikidele abikäsi ja (lisaks) pakkuda neile ka finantsabi on vägagi tervitatav. Humanitaarpõhimõtted ja soov tagada ülemaailmne tasakaal moodustavad selleks loogilise aluse. Euroopa Liit juba pakub oma abi eri programmide raames. Selle raportiga kavatsetakse aga luua veelgi vahendeid, laiendades seega arenguabi. Vastavalt subsidiaarsuspõhimõttele peaksid arenguabi maksed kuuluma siiski üksikute riikide pädevusse.
Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Arengukoostöö on ainuke välispoliitilise tegevuse valdkond, mis kaitseb kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavamate ühiskonnarühmade huvisid. Komisjon peab tegema kõik, et tagada, et eraldataks asjakohast ja piisavat abi, et tõhusalt arendada kodumaist erasektorit ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid madala sissetulekuga riikides. Erilist tähelepanu tuleb pöörata rändele. On tähtis tagada, et ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks eraldatud raha kasutatakse nii, nagu seda algselt oli mõeldud. Samuti tuleks tähelepanu juhtida asjaolule, et luues uut rahastamisvahendit vaid arenguriikidele, peab tegema põhjaliku analüüsi üldiste eesmärkide, prioriteetsete valdkondade ja oodatavate tulemuste ning vahendite eraldamise kohta.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) 2011. aasta on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Komisjon on teada andnud, et esitab oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne suvist pausi ning seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem selle aasta jooksul. Selle raporti – mille poolt ma hääletan – eesmärk on kujundada juba varajases etapis välja parlamendi seisukoht ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi nelja-aastase rakendamisperioodi kontrollist saadud kogemusi. Sooviksin rõhutada vajadust edendada järgmisi laiaulatuslikke valdkondi: piisav rahastus kättesaadavate vahendite ulatuses; keskendumine vaesuse kaotamisele ja ametliku arenguabi kriteeriumitele; geograafilised ja temaatilised programmid; ELi abiprogrammide menetlused, sealhulgas parem kooskõlastamine ja tööjaotus; demokraatialõhe ületamine, kusjuures parlamenti kutsutakse üles otsustusprotsessis osalema.
Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, on nüüdseks olnud jõus neli aastat. Peatselt esitab komisjon oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta ning seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem selle aasta jooksul. Selle raporti eesmärk on kujundada juba varajases etapis välja parlamendi seisukoht uue rahastamisvahendi kohta.
Selles raportis esitletakse saadud kogemusi, keskendudes eelkõige Euroopa Parlamendi demokraatlikust arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemustele. Osa raportist on pühendatud tulevikuväljavaadetele ning lõpetuseks vaadeldakse selles geograafilisi ja temaatilisi programme ning nõutakse eelarvetoetuse puhul rangeid abikõlblikkuse kriteeriume, rõhutatakse kodanikuühiskonna tähtsat rolli arengus ja delegeeritud õigusaktide menetluse rakendamist ELi toimimise lepingu artikli 290 tingimustele vastavate otsuste puhul. Hääletasin selle ettepaneku poolt, et Euroopa Parlamendil oleks võimalik kontrollida strateegilisi programme käsitlevaid otsuseid võrdsetel alustel nõukoguga.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Kuna on möödunud neli aastat määruse (EÜ) nr 1905/2006 jõustumisest ja komisjon on teada andnud, et esitab oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta, on vaja lühidalt analüüsida selle aja jooksul saadud tulemusi ja tulevasi arenguvõimalusi.
Kõige tähtsam, mida tuleb rõhutada, on see, et „arengukoostöö on see välistegevuse poliitikavaldkond […], mis ei ole mõeldud ELi huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavama elanikkonna huve”. Seetõttu peaks parlament võtma suurema rolli. Seda mitte ainult eri viiside tõttu, kuidas see lisab demokraatlikku õiguspärasust, vaid ka seetõttu, mida see suudab majanduslikus ja protseduurilises mõttes pakkuda. Samuti tuleks rõhutada, et eesmärk peaks olema vaesuse kaotamine, viidates põhiliste sotsiaalteenuste kontseptsioonile, et püüda leevendada kõige enam puudustkannatava elanikkonna äärmiselt haavatavat olukorda.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. 2011. aasta on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Komisjon on teada andnud, et esitab oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne suvist pausi ning seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem selle aasta jooksul. Selle raporti eesmärk on kujundada juba varajases etapis välja parlamendi seisukoht ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemusi.
Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna vastu võetud raporti eesmärk on kujundada välja parlamendi seisukoht Euroopa Liidu arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemusi. Erinevalt parlamendist ei paistnud liikmesriigid keskenduvat komisjoni ettepanekute vastavuse kontrollimisele arengukoostöö rahastamisvahendit käsitlevate õigusnormidega.
Seetõttu tuleb selgitada, et arengukoostöö on ainus ELi välistegevuse poliitikavaldkond, mis ei ole mõeldud Euroopa Liidu huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ning haavatavama elanikkonna huve, soodustades vaesuse leevendamist, jätkusuutlikku inim-, sotsiaalset ja majanduslikku arengut, ühesõnaga kõigi õigust inimväärsele elule.
Parlament mõistab selgelt selliste tegevuste tähtsust ning seetõttu taotleb sellise vahendi loomist, mis võimaldaks Euroopa Liidul rahastada selliseid tegevusi muudest allikatest peale arengukoostöö rahastamisvahendi.
Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Gay Mitchelli raporti poolt, sest selles pannakse paika tähtis ja õige suund arengukoostöö tulevaseks vastuvõtmiseks ning toimimiseks, võttes õppust selle arengukoostöö vahendi senise kasutamise kogemustest. ELi arengukoostöö vahendid on tõeline vaesuse vastu võitlemise ning arenguriikide demokratiseerimist ja arengut soodustav mehhanism. Lissaboni lepingu alusel on ELil suurenenud rahvusvahelise esindatuse volitused ning seda kutsutakse üles tegelema selliste probleemidega nagu kliimamuutus, võitlema vaesuse vastu ja viima õigusriigi põhimõtteid ning demokraatlikke väärtusi arenguriikidesse. Nõustun raportööriga, et tuleb suurendada kogu ELi arengupoliitika demokraatlikku vastutust ja aktiivset rolli, mis peab parlamendil arenguabi vahendite eraldamise heakskiitmisel olema vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 290.
Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, mille keskmes on vahendi tulemuslikkus, kontroll ja arenguraha parema tulevase kasutamise edendamine.
Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Mitchelli raporti poolt, sest peame võtma õppust viimase nelja aasta kogemustest määruse (EÜ) nr 1905/2006 kasutamisel, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend. Seetõttu peavad selle arenguabi eesmärgid ja ulatus olema väga selgelt määratletud.
Ränne on üks valdkond, milles peame muutma prioriteediks arengut soodustavate tegevuspõhimõtete sidususe. Seega tuleks arenguabist rahastada projekte, mille eesmärk on kaotada rände algpõhjused (võitlus vaesuse vastu), kuid neid vahendeid ei tohiks kasutada piirikontrolli parandamiseks ega ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks.
Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Gay Mitchelli esitatud teksti poolt. Võttes arvesse arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamisest saadud kogemusi enne uue 2013. aastale järgneva vahendi kasutuselevõttu, leian, et parlamendil peaks olema võimalus kaitsta ELi arengupoliitika eristatust, kontrollides strateegilisi programme käsitlevaid otsuseid võrdsetel alustel nõukoguga. Eelkõige tuleb vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud tingimustele delegeeritud õigusaktide menetluse korras vastu võtta otsuseid, mis käsitlevad üldeesmärke, prioriteetseid valdkondi ja rahaliste vahendite jaotamist.
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, kuna kompromisstekstis tehti Euroopa Parlamendi Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid. Nende hulgas on olulisi punkte, nagu üldsuunised, täiustamise potentsiaal komisjoni tasandil ja täiustamise potentsiaal parlamendi tasandil.
Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin mõjuhinnangute sõltumatuse tagamist käsitleva raporti poolt. Nõustun raportööriga, et mõjuhinnangud on õigusloome protsessi põhivahend, mida Euroopa seadusandjatel tulevikus rohkem kasutada tuleks. Mõjuhinnangud näitavad seadusandjatele nende poliitikavalikute võimalikke tagajärgi ja aitavad neil otsuse teha. Seega võivad mõjuhinnangud oluliselt soodustada õigusloome paranemist. Need ei saa aga mingil moel asendada poliitilist arutelu ega seadusandjate demokraatlikku ning õiguspärast otsustamisprotsessi. Tuleks juhtida tähelepanu asjaolule, et mõjuhinnangud soodustavad ainult poliitilise otsuse konkreetse sisu koostamist. Oluline on, et mõjuhinnangud oleksid täielikult sõltumatud ja läbipaistvad, ning lisaks tuleks võtta arvesse tagajärgi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate seisukohast. Parlamendil on juba volitused väljastada oma mõjuhinnanguid ja kontrollida põhjalikult komisjoni mõjuhinnanguid. Seni aga on seda menetlust kohaldatud harva. Nõustun resolutsioonis esitatud seisukohaga, et Euroopa Parlament peaks kasutama rohkem endale selles vallas antud volitusi.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Olen veendunud, et mõjuhinnangud aitaksid poliitiliste otsuste ettevalmistajaid. Just selle pärast toetasingi Angelika Niebleri raportit, milles käsitletakse vajalikke mõjuhinnangute muutusi, iseäranis sõltumatu mehhanismi kasutuselevõttu. Mõjuhinnangute komisjoni liikmed alluksid Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selle tulemusena ei täidaks nad enam Euroopa Komisjoni presidendi juhiseid.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi põhivahend. Nad näitavad seadusandjatele nende poliitikavalikute võimalikke tagajärgi ja aitavad neil otsust teha ning seadusandjatel tuleks neid tulevikus rohkem kasutada. Mõjuhinnangud võivad oluliselt õigusloome paranemist soodustada. Nõustun, et on vaja kaasata väliseksperte kõikidest poliitikavaldkondadest ja lisaks ka mõjuhindamisprotsessist puudutatud sidusrühmi, et tagada sõltumatus ning objektiivsus.
Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi oluline vahend. Rangus nõuab konkreetsete faktide kogumist poliitiliste otsuste tegemiseks ja tagatist, et konkreetse probleemi lahendamisel tutvutakse kõikide asjaomaste strateegiliste valikutega. Mõju-uuringuid tuleks kohaldada kõikidele seadusandlikele ettepanekutele, neil peaks olema selge metoodika ning neid peaks teostatama täiesti sõltumatult ja läbipaistvalt. Mõjuhinnangutes tuleks hinnata ka olemasoleva olukorra säilitamise valikut ning lisaks ka konkreetseid tagajärgi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seisukohast.
Selles vallas toimunud paranemisele vaatamata saaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi mõjuhinnanguid veelgi parandada. Raportis, mille poolt hääletasin, nõutakse tihedamat kaasatust parlamendi komisjonidesse ja üksikasjalikku selgitust, kui komisjon hoidub mõjuhinnangut väljastamast. Lõpuks kutsutakse selles parlamendikomisjone üles mõjuhinnanguid rohkem kasutama, et parandada parlamendi õigusloome kvaliteeti.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin sõltumatute mõjuhinnangute tagamist käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Esiteks rõhutatakse ettepanekus vajadust pidada mõjuhinnangute puhul silmas uue määruse mõju väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning vähendada neil lasuvat regulatiivset koormat. Rõhuasetus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele oli ülioluline tõuge sellele, et otsustasin hääletada poolt. Teiseks tõstetakse ettepanekus esile veel üht väga olulist tegurit, nimelt liikmesriikide majanduse eripära. Nende huvide kaitsmiseks tuleks komisjonil pidada nõu üksikute liikmesriikidega ja eri riigisiseste hindamisasutuste ametnike ning esindajatega, et kindlustada, et konkreetseid üksikud vajadusi ei allutata ühenduse huvidele. Lõpuks nõutakse ettepanekus suuremat läbipaistvust ja tõhusust Euroopa Liidu haldusprotsessides, soovitades komisjonil tungivalt parlamendile oma tööst aru anda. Eelpool kirjeldatud punkte arvestades tundsin kohustust hääletada poolt.
Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest nõustun, et on väga oluline pidevalt parandada ELi õigusloome kvaliteeti, ja raportis esitatakse konkreetseid ettepanekuid õigusloome protsessi parandamiseks nii Euroopa Parlamendis kui ka komisjonis. Komisjon on juba mõnda aega õigusaktide mõju hinnanud, enne kui esitas seadusandlikud ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kuid raportis teatatakse, et neid mõjuhindamismenetlusi on veel oluliselt parandada vaja. Näiteks tuleks meil tugevdada mõju hindamise komitee sõltumatust, mis on komisjoni presidendi alluvuses. Raportis kutsutakse ka Euroopa Parlamenti ennast ja tema komisjone üles teostama õigusaktide eelnõude mõjuhinnanguid sagedamini ning kontrollima hoolikamalt komisjoni mõjuhinnanguid, mille otstarve on tihti õigustada seadusandlikku ettepanekut, mitte võimaldada asjaolude objektiivset uurimist. Taolisi ELi seadusandlike ettepanekute eelnevaid mõjuhinnanguid täiendas veelgi Lissaboni leping, mis sisaldas sätteid iga seadusandliku ettepaneku sotsiaalse ja keskkonnamõju kohustusliku hindamise kohta.

Eesti keel (et)
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE milles käsitletakse reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega
teenuste pakkumine
06.10.00.00 Asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus / Põhimõtted ja tingimused
06.20.40.00 Asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus / Rakendamine sektorite kaupa / Füüsilisest isikust ettevõtjate tegevus
13.30.05.00 Tööstuspoliitika ja siseturg / Siseturg: õigusaktide ühtlustamine / Üldist, programmid
Euroopa Komisjon, Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
milles käsitletakse reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega
I. Kutsealateenuste reguleerimise taust
I.1. Poliitiline taust
Süvendatud ja õiglasem siseturg on üks komisjoni 10 peamisest prioriteedist. Euroopa Ülemkogu leiab, et „süvendatuma ja õiglasema ühtse turu saavutamine on hädavajalik uute töökohtade loomiseks, tootlikkuse suurendamiseks ning atraktiivse investeerimis- ja innovatsioonikeskkonna tagamiseks“ 1 .
Oma 28. oktoobri 2015. aasta kaupade ja teenuste ühtse turu strateegias 2 teatas komisjon, et annab juhiseid liikmesriikidele kutsealaste teenuste reformimise kohta. Käesolev meede on üks ühtse turu meetmetest ja strateegiatest, mida Euroopa Ülemkogu on kutsunud üles kiiresti rakendama (2018. aastaks) 3 . Euroopa Parlament kiitis komisjoni algatuse oma ühtse turu strateegiat käsitlevas aruandes 4 heaks
Kutsealaste teenuste reguleerimine kuulub liikmesriikide pädevusse. Selle eesmärk on tagada avalike huvide kaitse. Viis, kuidas liikmesriik kutseala reguleerib, sõltub mitmest asjaolust, näiteks sellest, kui oluliseks peab riik konkreetseid kaitstavaid avalikku huvi pakkuvaid eesmärke, erinevate halduslike ja õiguslike järelevalvemeetmete tõhususest, majanduse olukorrast, sellest, kui suur on majandussektori suhteline majanduslik tähtsus kõnealuse riigi jaoks, ja riigi huvide osakaalust.
Nende asjaolude kombinatsioonid ja järgnev tegevuspõhimõtete hindamine on viinud erinevate regulatiivsete mudeliteni. Erinevate mudelite kasutamine ei ole probleem. Seega ei ole eesmärk otseselt või kaudselt kehtestada mingit kogu ELi hõlmavat kindlat regulatiivset mudelit.
Hoolimata valitud regulatiivsest raamistikust tekitab reguleerimine takistusi ühtse turu toimimisele ja tõkestab ELi riikide majanduse kasvupotentsiaali ja töökohtade loomist. Selliste tõkete kõrvaldamine avab uusi võimalusi ja mõjutab positiivselt ELi majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet. Hoolimata eri riikides või piirkondades rakendatavatest mudelitest, tuleb võimaluse korral piirangud kõrvaldada või muuta need proportsionaalsemaks, et tuua kasu kodanikele, tarbijatele ja spetsialistidele. Selle eesmärgi saavutamisel on abiks teiste liikmesriikide parimad kogemused.
Takistused kasvule ja kaubandusele võivad tekkida ka näiliselt vähemolulistest piirangutest, millel võib olla hävitav kumuleeruv mõju. Käesoleva teatise eesmärk on mitte ainult aidata liikmesriikidel kõrvaldada konkreetseid põhjendamatuid olulisi piiranguid, vaid teha liikmesriikidele selgeks, mida tähendab „arukas“ reguleerimine.
Käesolevas teatises esitatud reformisoovitused käsitlevad suurt hulka nõudeid ja nende aluseks on võrdlev analüüs, mis lähtub viimase kolme aasta jooksul koostöös liikmesriikidega teostatud vastastikuse hindamise käigus tehtud tööst ja asjaomastest põhimõtetest 5 . Soovituste eesmärk on aidata liikmesriike sellise regulatiivse keskkonna loomisel, mis toetaks majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomist. Soovitused ei piirdu liidu õiguse rikkumise juhtumitega, kuigi osa viidatud nõuetest võib sellisteks õigusrikkumisteks lugeda.
Mitmete hiljutiste uurimuste kohaselt on kutsealaste teenuste arenguks olemas märkimisväärne kasutamata potentsiaal. Näiteks ilmnes Maailmapanga hiljutisest uurimusest, et tõkete vähendamisel teenuste valdkonnas saaks tootlikkust suurendada hinnanguliselt 5 % 6 . Teise uurimuse kohaselt on ettevõtete turule sisenemisel ja sealt väljumisel märkimisväärne mõju kutsealaste teenuste sektori (õigus-, raamatupidamis-, arhitektuuri- ja inseneriteenused) kasumimääradele ja vahendite jaotamise tõhususele 7 . Euroopa komisjoni 2015. aasta hinnangus teatavate tõkete mõju kohta neljas äriteenuste sektoris (arhitektid, tsiviilehitusinsenerid, raamatupidajad ja juristid) leiab kinnitust märkimisväärne mõju konkurentsi tugevusele, sektori kasumlikkusele ja vahendite jaotamise tõhususele 8 .
Veelgi enam, teenuste osutamise eripärade tõttu on sektoril tugevad seosed teiste majandussektoritega, nagu näiteks tootmine 9 . Arvestades ELi teenuste turu olulisust kogu ELi majandusele, on hästi toimiv teenusteturg võtmeteguriks komisjoni eesmärgiks oleva töökohtade loomise, majanduskasvu ja investeerimise hoogustamisel.
Käesolevas teatises esitatakse võimalused regulatiivse keskkonna parandamiseks mitme majanduslikult olulise kutsealaste teenuste rühma puhul. Igale liikmesriigile on reformisoovitused esitatud nende olemasolevat regulatiivset keskkonda arvestades. Kuna regulatiivsed lähenemisviisid on erinevad, ei pea kõik liikmesriigid reguleerimistegevust ühtviisi läbi vaatama ja kohandama. Seetõttu erinevad soovitused riigiti ja mõned liikmesriigid ei pruugi ühe või mitme kutsealase teenuse kohta üldse soovitusi saada. Lisaks võib mõningate tuvastatud reformivajaduste puhul olla tegemist tõsisemate ja isegi õiguslike tagajärgedega, kui tuvastatakse ELi õiguse rikkumine.
Komisjon jälgib käesoleva teatise soovituste rakendamist koos liikmesriikidega ning teeb vajaduse korral ettepaneku allesjäänud tõkete kõrvaldamise meetmeteks. See võib hõlmata jõustamismeetmeid võimalike ELi õiguse rikkumiste korral või seadusandlikke ettepanekuid allesjäänud koormavate nõuete kohta.
Käesolev teatis ja selle reformisoovitused täiendavad komisjoni iga-aastast majanduskasvu analüüsi, pakkudes laialdast ja põhjalikku analüüsi valitud sektorite ja kutsealade rühmade kohta kõigis liikmesriikides ning osutades nimetatud sektorite konkreetsetele reformivõimalustele kõigis liikmesriikides. Teatises esitatakse konkreetsem lähenemisviis struktuursete reformide jaoks olulises valdkonnas ning toetatakse majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames tehtud komisjoni analüüsi ja antud riigipõhiseid soovitusi.
I.2. Õiguslik raamistik
Kutsealased teenused on väga oluline osa liikmesriikide ja ELi majandusest. Paljud neist on oluliseks sisendiks teistele turuosalistele ja majandusele tervikuna ning paljud neist on seotud tundlike valdkondadega, kus teave on sageli jaotunud ebasümmeetriliselt ning mis on seotud laiemate poliitiliste eesmärkidega, nagu õigussüsteemi toimimine, ülesehitatud keskkonna ohutus jne.
Iga liikmesriik otsustab ise, kas sekkumine on vajalik ja kas kehtestada eeskirjad ja piirangud kutsealale juurdepääsuks või sellel tegutsemiseks, seni kuni peetakse kinni mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttest. Liikmesriik määrab kindlaks avalikku huvi pakkuva eesmärgi, mida soovitakse kaitsta, ning valib sobivaima viisi selle saavutamiseks.
Kutsealastele teenustele kehtestatud nõudeid on käsitletud Euroopa Kohtu praktikas. Kohus on korduvalt sedastanud, et isegi kui kutsealade riiklikul reguleerimisel, sh kvalifikatsiooninõuete puhul, ei toimu mingit diskrimineerimist, võib see ELi kodanikele ja ettevõtetele aluslepinguga tagatud põhivabaduste kasutamist piirata või muuta seda vähem atraktiivseks 10 . Lisaks on kohus kinnitanud, et asjaolu, et ühes liikmesriigis on kehtestatud vähem ranged eeskirjad kui teises, ei tähenda, et viimases kehtivad eeskirjad on ebaproportsionaalsed ja ELi õigusega vastuolus. Liikmesriikide ülesanne on juhtumipõhiselt ja regulatiivset tausta tervikuna arvesse võttes hinnata, kas on vaja kutsetegevusele piiranguid seada.
Paljudel juhtudel on reguleerimine õigustatud, näiteks kui on tegemist tervist ja ohutust käsitlevate küsimustega. Kuid selleks, et reguleerimine täidaks oma eesmärki, tuleb seda korrapäraselt läbi vaadata, et võtta arvesse muutuvat keskkonda, nt tehnilist innovatsiooni, haritumaid tarbijaid jne. Kehtestatud eeskirjad ei pruugi enam kõige asjakohasemad olla ning võivad tehniliste, ühiskondlike või turumuutuste tõttu olla oma mõtte kaotanud. Lisaks võivad need tekitada vajaduse reguleeriva reageerimise järgi, näiteks seoses maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmisega. Kuid asjakohane reageerimine ei tähenda tingimata konkreetse kutseala reguleerimist ning võib pigem olla laiem, näiteks kõigi vahendajate suhtes kohaldatavad kohustuslikud avalikustamiseeskirjad maksustamisküsimustes.
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi 11 parandati juba 2013. aastal, mil lisati läbipaistvusnõue ja võeti kasutusele vastastikune hindamine, mille käigus liikmesriigid andsid aru, milliseid kutsealasid nad reguleerivad, ning uurisid teatavatele kutsealadele juurdepääsu takistavaid tõkkeid 12 . Nimetatud tegevuse eesmärk oli läbi vaadata kõik reguleeritud kutsealad kõigis liikmesriikides, et saavutada proportsionaalne regulatiivne keskkond, mis on kooskõlas eesmärgiga kaitsta üldisi huvisid. Hindamise käigus käsitleti näidetena mitmeid kutsealasid, et tuua välja erinevused liikmesriikide reguleerimisviiside vahel ning et omandada parem ülevaade ja arusaam teiste liikmesriikide lahendustest kutsealaste teenuste reguleerimisel 13 .
Üks vastastikuse hindamise käigus toimunud arutelude järeldustest on see, et erinevused regulatiivsete põhimõtete vahel ei viita veel tingimata reformivajadusele. Kuigi üldist huvi silmas pidavad eesmärgid, mida reguleerimine peaks kaitsma, on sarnased, võib reguleerituse tase olla nii erinev, et tekib küsimus, miks ühes või mitmes riigis on riigi sekkumise tase eriti kõrge. Piirangud võivad eksisteerida ka neis liikmesriikides, kes mingit kutseala ei reguleeri, näiteks kui sertifitseerimissüsteemidel on turul tähtis roll.
Vastastikuse hindamise tulemusel kehtestati liikmesriikidele nõue esitada komisjonile 2016. aasta 18. jaanuariks riiklik tegevuskava, milles tuleb esitada ja põhjendada nimetatud analüüsi tulemusel vastu võetud otsuseid kutsealasid käsitlevate õigusnormide säilitamise või muutmise kohta 14 .
Praeguseks ei ole riiklikku tegevuskava veel esitanud seitse liikmesriiki: Hispaania, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Malta, Sloveenia ja Ungari. Juba esitatud riiklike tegevuskavade puhul on tegemist väga erinevate eesmärkidega: osa liikmesriike on kirjeldanud terviklikku õigusaktide läbivaatamise kava või sihipäraseid reforme seoses konkreetsete kutsealadega, samas kui teiste reformimiskavatsused on suhteliselt tagasihoidlikud. Mõne liikmesriigi puhul viitavad tegevuskavas nimetatud meetmed juba võetud meetmetele, sest neil on reformid juba teostatud, kuid see ei pruugi tingimata tähendada, et tulevikus ei võiks täiendavaid reforme teha. Teistel juhtudel paistab olevat tegemist poliitilise tahte puudumisega praeguse olukorra tõsiseks ja avatud läbivaatamiseks.
Komisjoni ühtse turu strateegias esitati riikide kutsealasid käsitleva regulatsiooni parandamiseks rida meetmeid 15 :
teenuste osutamise luba/kaart;
teenuste direktiivi kohane parandatud teavitamismenetlus;
riigi- ja kutsealapõhised juhised konkreetsete reformivajaduste osas;
Reformisoovitusi käsitlevad juhised ja proportsionaalsuse kontroll on teineteist täiendavad. Käesoleva teatise eesmärk on suunata liikmesriike tegema konkreetseid muudatusi teatud kutsealasid reguleerivas olemasolevas raamistikus, proportsionaalsuskontrolli eesmärk on toimida ennetavalt, pakkudes üldisi kriteeriume, mis aitavad liikmesriikidel põhjalikult hinnata kõigi sektorite kutsealade reguleerimise põhjuseid ja vajadusi enne uute õigusaktide vastuvõtmist või olemasolevate eeskirjade muutmist. Nii reformisoovituste kui ka proportsionaalsuse kontrolli eesmärk on liikmesriikide reguleerimistegevuse parandamine, mitte küll nende tegevust dikteerides, vaid pigem reguleerimistegevust parandades, et tagada reguleerimise proportsionaalsus ja vältida negatiivseid majanduslikke tagajärgi.
Need meetmed moodustavadki komisjoni poolt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi artikli 59 lõike 8 ja 9 alusel esitatavad algatused. Euroopa Parlament 16 ja nõukogu 17 andsid neile kahele algatusele oma toetuse 2016. aastal. Oma 29. veebruari 2016. aasta järeldustes tunnustas nõukogu riigipõhist nõustamist kutsealaste teenuste valdkonnas ning rõhutas vajadust kutsealasid käsitlevate regulatiivnõuete järjepidevamate proportsionaalsushindamiste järele 18 .
I.3. Majanduslik taust
Ühtse turu parem toimimine annab ELi liikmesriikidele eeliseid nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil. Teenustekaubandus kokku moodustas SKPst 71 %, mis on pisut enam kui 10 miljardit eurot ning moodustab 68 % kogu tööhõivest, st ligikaudu 150 miljonit inimest 19 . Kuid üldiselt tunnistatakse, et ühtse turu täielik potentsiaal teenuste osas on veel täitmata.
Vastavalt liikmesriikide poolt reguleeritud kutsealade andmebaasi sisestatud andmetele on kogu ELis üle 5500 reguleeritud kutseala 20 . Erinevused riikide vahel on suured: Leedu on teatanud 76, Ungari aga 545 kutsealast 21 . Kuid need arvud ei peegelda täielikult reguleerimistegevuse ulatust (või proportsionaalsust), selle majanduslikku mõju ega seda, milliseid inimesi see mõjutab.
Kutsealaste teenuste reguleerimise eesmärk on tagada mitmete avalikku huvi pakkuvate eesmärkide kaitse. Välja on töötatud palju meetodeid ja mudeleid, mis põhinevad turu erisustel, riiklikel ja poliitilistel eelistustel. Reguleerimine kaldub ka olema kõikehõlmav, haarates erinevaid reguleerimise probleeme, ning sisaldab sageli palju piiranguid, alates kitsamatest või laiematest ainuõigustest teatud tegevuste harrastamisel (reserveeritud tegevusalad) 22 ja kutsenimetuste 23 kaitsest kuni ettevõtte vormi käsitlevate piiranguteni või selleni, kes kontrollib kutsealaseid teenuseid osutavate ettevõtete omanikke või juhatust. Isegi kui sellise reguleerimisega saavutatakse oma poliitilised eesmärgid, on sellel vaieldamatult ka majanduslik mõju.
Kutsealaste teenuste reguleerimise täpset majanduslikku mõju on raske mõõta ja alles hiljuti puudusid igasugused arvandmed kutsealade reguleerituse ulatuse ja mõju kohta ELi tööturul. Reguleeritud kutsealade leviku mõõtmiseks vajalike andmete saamiseks korraldas komisjon esimese kogu ELi hõlmava representatiivse uuringu 24 . 2015. aasta esimeses kvartalis teostatud uuringu käigus ühenduti rohkem kui 26 600 Euroopa kodanikuga ning uurimuse kohaselt mõjutab reguleerimine Euroopa tööjõust 22 % ehk rohkem kui 47 miljonit kodanikku. Reguleerituse ulatus liidu piires on erinev: alates 14 protsendist tööjõust Taanis kuni 33 protsendini Saksamaal (vt joonis 1).
Joonis 1: Reguleeritud kutsealade osakaal kogutööjõust, 2015
Reguleerimise majandusliku mõju analüüsist ilmneb, et olenevalt kutsealast võiks juurdepääsunõuete lõdvendamisel sellel töötada 3 kuni 9 protsenti rohkem inimesi. Uuringu kohaselt toob reguleerimine kaasa kokku ligi 4 protsenti kõrgema palga, kuid erinevused sektorite vahel on suured (mõnes valdkonnas kuni 19,2 %) 25 . See võib tarbijate jaoks tähendada teenuste kõrgemaid hindu. See peegeldub suurte palgaerinevustena kutsealarühmade vahel ning viitab sellele, et reguleerimine võib reserveeritud tegevusalade kaudu märkimisväärselt suhtelist palgataset moonutada. Lisaks viitab see asjaolule, et kutsealade reguleerimine suurendab palkade ebavõrdsust Euroopa tööturul, tuues kasu eelkõige tulujaotuse ülemises osas olijatele.
Lisaks ilmneb mitmetest komisjoni poolt viimasel ajal tellitud uuringutest, et proportsionaalsem ja turureaalsusega paremini arvestav reguleerimine, nt kõige piiravamate ja põhjendamatute nõuete lõdvendamine parandas turudünaamikat, muutis turge avatumaks, tekitas rohkem idufirmasid ja uute turulesisenejate poolt pakutavaid uusi innovaatilisi teenuseid 26 . Samuti tooks see tarbijatele kasu väiksematest kasumimääradest tulenevate madalamate hindade näol.
Lisaks selgus analüüsist, et madalamad tõkked tooks kaasa sektorite parema toimimise, mille tunnuseks on vahendite tõhusam jaotamine 27 . Liikmesriikides tehtud reformide juhtumianalüüsidest selgub, millist mõju võib sektorile avaldada reguleeritud kutsealadele juurdepääsu ja neil tegutsemist käsitlevate tingimuste reformimine. Kreekas olid reformide tulemuseks madalamad hinnad teenuste tarbijatele sellistes valdkondades nagu õigusteenused, raamatupidamine ja maksunõustamine, mis liberaliseeriti 2011. aasta reformiga. Giidide ja registreeritud hindajate arv kasvas 2014. aastal võrreldes liberaliseerimiseelse ajaga üle kahe korra 28 . Poolas aastatel 2005–2014 toimunud õigusteenuseid reguleerivate õigusaktide reformi tulemusel enam kui kahekordistus juristide ja õigusnõustajate arv ning õigusteenuste hinnatõus oli keskmisest väiksem. Ka kinnisvaramaakleri ja -haldaja kutsealasid käsitlevate nõuete reform tõi kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete netokasvu 29 .
I.4. Analüüs ja nõuanded: uus piirangute taseme näitaja
Peamiste majandussektorite kutsealasid käsitlev analüüs ja suunised
Käesolevas teatises ja selle lisades esitatakse üksikasjalik arhitekte, tsiviilehitusinsenere, raamatupidajaid, juriste, patendivolinikke, kinnisvaramaaklereid ja giide käsitlevate reguleerivate õigusaktide analüüs. Valitud on need seitse rühma, sest nad kuuluvad nelja peamisse majandussektorisse (äriteenused, ehitus, kinnisvara ja turism). Mobiilsus neil kutsealadel on suhtelisel suur ning enamikus liikmesriikides on need kutsealad reguleeritud, kuigi erinevalt. See tähendab, et mõtestatud ja majanduslikult asjakohasteks reformideks on pinnas soodne.
Välja on töötatud kutsealaste teenuste reguleerimist käsitlev piirangute näitaja, mille eesmärk on toetada tõkete kvalitatiivset analüüsi ja võtta arvesse kumuleerunud nõuete koormat, mitte keskenduda üksikutele meetmetele nende laiemat mõju arvestamata. See näitaja võimaldab objektiivselt ja mõõdetavalt võrrelda liikmesriike seitsme valitud kutsealade rühma osas.
Piirangute näitaja hõlmab järgmisi piirangute rühmi: 30
1) reguleeriv lähenemisviis: ainuõiguslikult või jagatult reserveeritud tegevused ning kutsenimetuse kaitse;
2) kvalifikatsiooninõuded: väljaõppe kestus aastates, kohustuslik riiklik eksam, järjepideva kutsealase arendamise nõuded jne;
3) muud kutsealale juurdepääsu käsitlevad nõuded: kohustuslik liikmesus või registreerimine kutseorganis, väljaantavate tegevuslubade arvu piiramine, muud lubadega seotud nõuded jne;
4) kutsealal tegutsemist käsitlevad nõuded: piirangud ettevõtluse vormile, osaluse nõuded, piirangud ühisele kutsealal tegutsemisele, tegevuste kokkusobimatus jne.
Piirangute näitaja aluseks on osaliselt esmakordselt 2015. aastal avaldatud komisjoni hinnang tõketele äriteenuste valdkonnas, 31 kuid on laiem ning hõlmab näiteks ka varem käsitlemata jäetud hariduslikke nõudeid, andes seega tervikliku võrdleva ülevaate kehtivatest eri nõuetest alates haridusest ja väljaõppest kuni tegevuspiiranguteni ja ametite ühildamatuseni. Näitaja hõlmab samu kutsealade rühmi kui tooteturu reguleerimist (PMR) 32 käsitlev OECD näitaja ning lisaks patendivolinikke, kinnisvaramaaklereid ja giide. Erinevalt OECD PMR-näitajast hõlmab uus näitaja kõigi käsitletavate valdkondade puhul liikmesriikides esinevaid kutsealasid, mille puhul on liikmesriikide vahel erinevusi. Piirangud on kaalutud mõju järgi ja näitaja sisaldab vastastikuse hindamise käigus saadud ajakohast teavet ning põhineb suuresti ELi reguleeritud kutsealade andmebaasil. Seetõttu peegeldab uus näitaja liikmesriikide värskeimaid muudatusi reguleerivates õigusaktides, näiteks nagu Prantsusmaal 2015. aastal vastu võetud seadus majanduskasvu, majandustegevuse aktiivsuse ja võrdsete majanduslike võimaluste koha. Sellest tulenevalt võivad tulemused arusaadavalt erineda eelmistest, OECD PMR-näitajal põhinevatest hinnangutest.
Piiranguid ei saa analüüsida ilma teisi konkreetset piirangut täiendavaid või asendavaid mehhanisme arvesse võtmata. Terviklik lähenemisviis võimaldab hinnata, kui piirav on reguleeriv raamistik kutseala esindajatele. Praegu ei kajasta näitaja siiski reguleerimisest tulenevaid tõkkeid ega peegelda olemasolevate tarbijate ja avalikku huvi pakkuvate eesmärkide kaitseks mõeldud konkreetsete üldseaduste või mehhanismide rolli. Seetõttu kaasneb näitajaga kvalitatiivne hindamine ja analüüs, mis annab lisateavet tegeliku olukorra kohta.
Ökonomeetriline analüüs: Reguleerimise majanduslik mõju 33
Komisjoni teostatud ökonomeetrilisest analüüsist ilmneb seitsme kutsealaste teenuste rühma puhul, et leebem reguleerimine toob kaasa paremad majanduslikud tulemused, eelkõige alanevad ettevõtjate tasud ning ettevõtete arv kasvab kiiremini.
Näitajat võib kasutada vahendina, et mõõta reguleerituse taseme arengut ajas. Allpool esitatud analüüsis on ELi tasandil iga kutsealade rühma kohta välja toodud näitaja abil saadud tulemused 2016. aasta novembri seisuga. Talituste töödokument sisaldab täiendavaid andmeid iga liikmesriigi kohta.
II. Analüüs kutsealade kaupa
Järgmistes jagudes kirjeldatakse analüüsitud sektoreid. Nende kutsealaste teenuste kontekstis kasutatavad mõisted ja (riigipõhised) terminid on erinevad ja sageli varieerub liikmesriigiti ka nende sektorite eri kutsealade tegevuse korraldus ja ulatus, mistõttu ei ole võrdlemine sageli lihtne. Teostatud analüüsis on neid erisusi arvestatud ja aluseks on võetud antud sektori tegevusalad, mitte konkreetse kutseala riiklikud nimetused või määratlused. See kehtib eriti tsiviilehituse puhul, kus on väga palju erinevaid alamkutsealasid, ning raamatupidamise puhul, mis on korraldatud liikmesriigiti väga erinevalt. Mõnes liikmesriigis ei ole raamatupidamine üldse reguleeritud või on kutseala jaotunud eri ametiteks, millest igaühele on määratud konkreetsed tegevused.
Järgnev analüüs põhineb peamiselt:
liikmesriikide endi poolt reguleeritud kutsealade andmebaasi kaudu esitatud teabel;
vastastikuse hindamise käigus arutamiseks mõeldud sektori aruannetel;
liikmesriikide õigusaktide täiendaval uurimisel komisjoni poolt.
See teave on kontrollitud ja liikmesriikidega korduvalt läbi arutatud. Arvesse on võetud ka sidusrühmadelt saadud kaebused ja muu tagasiside neid käsitlevate piirangute kohta.
Iga analüüs sisaldab ka piirangute näitaja graafilist esitust. Seda teavet tuleb lugeda koos iga kutseala kohta esitatud kirjeldava analüüsiga. Näitaja eesmärk on kirjeldada igas liikmesriigis iga kutseala suhtes kehtivat piirangute suhtelist taset. Näitaja ei peegelda mitteregulatiivseid tõkkeid. Need on võimalikult suurel määral ja olenevalt komisjoni käsutuses olevast teabest kajastatud kvalitatiivses kirjelduses. Seetõttu ei pruugi näitaja abil saadud tulemused ja reformisoovitused olla täielikus kooskõlas.
Eespool esitatud soovitusi aluseks võttes peaksid liikmesriigid teenuseosutajate jaoks kehtivad piirangud ja valitud kutsesektorite reguleerimise ümber hindama ja läbi vaatama ning eelkõige arvesse võtma eri tasandite regulatiivmeetmete kumuleeruvat mõju. Osa soovitusi on mõeldud kõigile liikmesriikidele, teised on suunatud ka nendele liikmesriikidele, kes teatavat kutseala ei reguleeri, kuid kus on tuvastatud uute tõkete tekkimise oht.
Kutseala hõlmab hoonete ja neid ümbritseva ruumi ehituse projekteerimist, kujundamist ja läbivaatamist. Seega on kutseala reguleerimisel kõige sagedamini esiletoodud põhjusteks avalik julgeolek ja ohutus ning teenuse tarbijate ja keskkonna kaitse halva ehitustegevuse riskide eest. Käesoleva teatise jaoks kogutud teabe alusel võib väita, et ühiseid eesmärke püütakse saavutada märkimisväärselt erineval viisil.
Joonis 2: Piirangute taseme näitaja: Arhitektid
Joonisel 2 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon arhitekti kutsealale pääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt komisjoni poolt väljatöötatud uuele piirangute taseme näitajale.
Arhitektide haridus on suures osas ühtlustatud, nii et kvalifikatsiooni tunnustatakse vastavalt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivile automaatselt. Direktiivi kohaselt on ühtlustatud miinimumnõueteks 5 aastat õpet või 4 aastat haridust koos 2aastase praktilise väljaõppega 34 . Tegelikkuses nõuab enamik liikmesriike kutsealale pääsuks lisaks minimaalselt nõutavale 5aastasele õppele praktilist lisaväljaõpet või kogemust (nt Austria 5 aastat ülikooli pluss 3 aastat praktilist väljaõpet, Tšehhi Vabariik 5+3, Rumeenia 6+2, Slovakkia 6+3, Sloveenia 5+3). Kõige levinum haridustee pikkus on kokku 7 aastat, 5+2 mudeli järgi. 15 riigis nõutakse ka riiklikku eksamit.
Erinevalt teistest liikmesriikidest, kus on ette nähtud, et arhitektuurialal võib tegutseda ainult asjakohast luba või tunnistust omav või vastavas asutuses registreeritud kvalifitseeritud isik, ei reguleeri Eesti, Rootsi, Soome ja Taani kutseala kui niisugust, vaid kasutavad ehitusvaldkonnas teisi pädevuskontrolli meetodeid 35 . Kahe lähenemisviisi erinevused ei pruugi olla nii suured, nagu esmapilgul paistab, sest mittereguleerivad riigid kasutavad teatavate teenuste osutamise (nt projektide või ehituslubade esitamine) lubamise tingimusena arhitektide pädevuse sertifitseerimist või juhtumipõhist pädevuse või kogemuse hindamist.
Kõige suuremad erinevused liikmesriikide vahel on reserveeritud tegevusalade osas. Nagu tsiviilehitusinseneride puhulgi, võivad reserveeringud olla jaotatud eeskirjade ja määruste vahel, milles on sätestatud nõuded ehitusele, restaureerimisele, kultuuriväärtuste kaitsele, energiatõhususele jms.
Kui mingid tegevusalad on reserveeritud, jagatakse neid sageli seotud kutsealadega, eelkõige tsiviilehitusinseneridega. Ühendkuningriik ja Madalmaad kasutavad arhitektide puhul ainult kutsenimetuse kaitset ilma reserveeringuteta, Austrias, Hispaanias, Horvaatias, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Portugalis ja Rumeenias on lisaks kutsenimetuse kaitsele arhitektidele reserveeritud terve hulk tegevusi, näiteks:
projektide ja sellega seotud dokumentide kontrollimine;
tehnilise järelevalve ja nõuetelevastavuse või lubadega seotud dokumentide ettevalmistamine, esitamine, allakirjutamine või projektide sertifitseerimine;
ehituskulude haldamine, ehituse ja teostuse järelevalve;
linnaruumi planeerimine.
Ka Poolas ja Slovakkias on paljud tegevused reserveeritud, kuid ilma kutsenimetuste kaitseta. Bulgaarias on arhitektidele/inseneridele reserveeritud ruumiline planeerimine ja investeerimisprojektide koostamine ning nende dokumentide ja planeeringute pädevatele asutustele esitamine. Saksamaal on ehitusloa taotluse dokumentide ettevalmistamine, mida mõnikord peetakse kõige olulisemaks tegevuseks, reserveeritud arhitektidele ja inseneridele kõigis liidumaades 36 . Iirimaa on näide riigist, kus süsteemi on hiljuti muudetud: arhitektide kutseala oli enne 2007. aastat reguleerimata, pärast seda võeti kasutusele kutsenimetuste kaitse ja reserveeriti teatud tegevused arhitektidele.
Täiendavate meetmete akumuleerumise erisusi silmas pidades erineb reguleerituse tase järgmiselt:
Austrias, Eestis, Küprosel, Madalmaades, Maltal, Soomes ja Ungaris puuduvad kindlustust käsitlevad nõuded, kuid Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Horvaatias, Iirimaal, Itaalias, Leedus, Luksemburgis, Lätis, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Tšehhi Vabariigis ja Ühendkuningriigis on need olemas.
Piirangud ettevõtlusvormile ja osalusele kehtivad 16 liikmesriigis, kellest kõik peale Austria, Küprose ja Malta rakendavad neid lisaks kindlustamist käsitlevatele nõuetele. Belgias, Küprosel ja Rumeenias on ettevõtluse vormile ja osalusele iseäranis ranged piirangud. Näiteks nõuab Küpros, et osanikud oleksid ainult arhitektid, ja keelab arhitektuuriliste teenuste osutamise aktsiaseltside kaudu. Belgia nõuab, et arhitektidele kuuluks 60 % osalusest ja hääleõigusest, Malta aga seab piirangud äriühingu vormile, kuid nõuab samuti 100protsendilist osalust. Rumeenias võivad ettevõtte omanikeks olla ainult arhitektid, samas on lubatud asutada ärilisi disainiettevõtteid, mille peategevusalaks on arhitektuuriline projekteerimine, tingimusel et ettevõttes on vähemalt üks arhitekt. Austria, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik nõuavad, et vähemalt 50 % osalusest kuuluks arhitektidele.
Lisaks peab Austrias arhitektuurifirmade tegevus piirduma üksnes arhitektuuriliste teenuste osutamisega, mistõttu on oluliselt piiratud võimalus ühistegevuseks teiste kutsealadega.
Ligi 15 liikmesriiki on kehtestanud pideva kutsealase arengu nõude, kuid lähenemisviisid on erinevad: Rumeenia nõuab kuni 96 tundi aastas (viieaastased tsüklid, karjääri jooksul 6 tsüklit), kuid Ungaris on viieaastane eksamitsükkel ja Madalmaades on nõutav vaid 16 tundi aastas. Taanis on nõue, et tööandja peab töötajate pidevaks kutsealaseks arendamiseks kõrvale panema 10 % töötajate aastapalgast, kuid Austria lubab arhitektidel käsitleda pideva kutsealase arenguna oma igapäevast kutsetööd.
Lisaks tuleb arvestada turulepääsuvõimaluste killustatusega, mis võib kaasa tuua ebavajalikku segadust ning eri tasandite lube, nagu Lätis ja Poolas.
Austria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Poola, Portugal, Rumeenia ja Slovakkia peaksid vähendama reserveeritud tegevusalade suurt arvu.
Austria, Belgia, Hispaania, Küpros, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik peaksid arvesse võtma osalusstruktuuri ja ettevõtluse vormi käsitlevad piirangud, mis neil muude nõuete kõrval kehtivad.
Küpros ja Malta peavad üle vaatama nõude, mille kohaselt peavad ettevõtte aktsiad kuuluma sajaprotsendiliselt arhitektidele.
Need liikmesriigid, nagu Läti ja Poola, kus on killustatud süsteem või kus on palju sertifitseerimisnõudeid, peaksid arvestama oma süsteemi mõju töötajate vabale liikumisele ning kaaluma, kas potentsiaalsed tõkked on õigustatud.
Liikmesriigid, kus reguleerimata kutsealade sertifitseerimine on tehtud kohustuslikuks või kus kasutatakse muid järelevalvemeetmeid, eelkõige konkreetsete teenuste osutamise puhul, peaksid üle vaatama sellise mudeli asjakohasuse ja praktilise mõju, et sellest ei saaks kutsealale juurdepääsu tõket.
Iirimaa peaks üle vaatama hiljutiste muudatuste mõju ja vajaduse, eelkõige reserveeritud tegevusalade osas.
Tsiviilehitusinseneri kutseala reguleerimisel on liikmesriikides palju sarnasusi. „Tegevusvaldkonnad“ on tihti määratletud ühtmoodi laialt ning paljud liikmesriigid nimetavad kutseala reguleerimise kontekstis ühesuguseid ohte ja püüavad saavutada samu eesmärke. Sellisest ühtsusest hoolimata erineb reguleerimistegevus liikmesriikides märkimisväärselt.
Joonis 3: Piirangute taseme näitaja: Tsiviilehitusinsenerid
Joonisel 3 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon tsiviilehitusinseneri kutsealale pääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt uuele piirangute taseme näitajale.
Üldiselt ollakse üksmeelel selles, et inseneride osutatavad teenused peavad olema tasemel, mis tagab ehitiste ja inimeste ohutuse ja osutatud teenuse kvaliteedi. Osa liikmesriike peab kutseala reguleerimist vajalikuks ohutuse tagamise eesmärgil, teised on leidnud erinevaid viise kvaliteedi tagamiseks või oluliste avalikku huvi pakkuvate eesmärkide kaitseks. Näiteks Madalmaades on töö kvaliteet tagatud ehitusstandardeid käsitlevate eeskirjadega. Rootsis on traditsiooniliselt olnud kõige tähtsam kliendi vastutuse põhimõte koos kohalike omavalitsuste poolse järelevalvega. Nagu arhitektide puhulgi, ei pruugi kahe lähenemisviisi erinevused olla nii suured, nagu esmapilgul paistab, sest mittereguleerivad riigid kasutavad teatavate teenuste osutamise (nt ehitusprojektide või -lubade esitamine) lubamise tingimusena inseneride pädevuse sertifitseerimist 37 või juhtumipõhist pädevuse või kogemuse hindamist.
Mõnes kutseala reguleerivas liikmesriigis, näiteks Belgias, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis, on kaitstud ainult riiklikult tunnustatud inseneri kutsenimetus.
Enamikus riikides on inseneri kutsealal töötamiseks erinevaid võimalusi, mis sõltuvad kas väljaantavatest tunnistustest/lubadest/nimetustest tulenevatest piirangutest ja/või vastutuse erinevast tasemest. Nii on see Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Iirimaal, Kreekas, Leedus, Lätis, Luksemburgis, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias, Slovakkias, Soomes, Tšehhi Vabariigis, Ungaris ja Ühendkuningriigis. Näiteks Lätis on kasutusel kõige spetsialiseeritum režiim: tsiviilehitusinseneride puhul on eri tegevusvaldkondades (tehnikauuringud või -projekteerimine või ehitustööde juhatamine või ehitusjärelevalve või ehituseksperdi poolt teostatavad uuringud) kasutusel 80 eri tunnistust. Poolas tegelevad projekteerimise ja ehitamisega sõltuvalt kvalifikatsioonist kas kaks eri valdkonna inseneri või üks insener. Lisaks võivad tsiviilehitusinsenerid sõltuvalt kvalifikatsioonist tegeleda projekteerimise/ehitustööga piiratud või täielike volitustega.
Need erinevused kutseala korraldamisel peegelduvad ka reserveeritud tegevusaladel, mis on riigiti erinevad. Üldiselt kuuluvad reserveeritud tegevusalad peamiselt projekteerimis- või ehitusvaldkonda. Austrias, Hispaanias, Itaalias, Poolas, Portugalis, Rumeenias ja Tšehhi Vabariigis on reserveeritud tegevusalasid palju, kuigi osa neist jagatakse teiste kutsealadega. Malta puhul on eriline asjaolu, et reserveeritud tegevusalad ei ole loetletud ühes õigusaktis. Selle asemel esineb erinevates õigusaktides viide nimetusele „Periti“, mille kandjad esindavad ainsat kutseala, mille esindajad võivad teatud tegevusi teha ja vastutust võtta. Saksamaal on inseneridele reserveeritud ainult projektidokumentide esitamine.
Osaluse nõuete piirangud on kehtestatud Austrias, Hispaanias, Küprosel, Maltal, Saksamaal ja Slovakkias. Näiteks nõuavad Küpros ja Malta, et insenerid omaksid 100 % aktsiatest, kuid Austrias, Saksamaal ja Slovakkias peab inseneride osalus olema vähemalt 50 %.
Austrias peab tsiviilehitusfirmade tegevus piirduma üksnes tsiviilehitusteenuste osutamisega, mistõttu on oluliselt piiratud võimalus ühistegevuseks teiste kutsealadega.
Erialaorganisatsiooni kuulumist nõutakse 14 liikmesriigis ja 16 liikmesriigis on kohustuslik erialane vastutuskindlustus.
Inseneride piiriülese liikumisega seoses võib ühtsete ja killustatud süsteemide kooseksisteerimine tekitada tõkkeid neile tsiviilehitusinseneridele, kes liiguvad ühtse süsteemiga riigist killustatud süsteemiga riiki. Näiteks on inseneril, kes pärineb riigist, kus tsiviilehitusinseneridel on lubatud teha mitmesuguseid erinevaid töid eri sektorites, riikides nagu Läti või Rumeenia raske leida tsiviilehitussektorit, kuhu tal oleks juurdepääs, ning ilma arvestatavate hüvitusmeetmeteta võib olla raske või isegi võimatu kõikidele sektoritele juurde pääseda.
Austria, Hispaania, Itaalia, Poola, Portugal, Rumeenia ja Tšehhi Vabariik peaksid vähendama reserveeritud tegevusalade suurt arvu.
Malta peaks selgitama, millised tegevusalad on reserveeritud kutsenimetusele „Periti“.
Hispaania peaks ümber hindama nõude, mille kohaselt tuleb teatud projektide/tööde jaoks saada erialaorganisatsiooni luba.
Küpros ja Malta peavad läbi vaatama nõude, mille kohaselt peab 100 % ettevõtte aktsiatest kuuluma tsiviilehitusinseneridele.
Austria, Saksamaa ja Slovakkia peaksid andma hinnangu osaluse nõuete proportsionaalsusele.
Austria peaks andma hinnangu valdkondadevahelistele tegevusaladele seatud piirangutele.
Need liikmesriigid. nagu Läti, kus süsteem on killustatud või kus on palju konkreetsete tegevusaladega seotud nõudeid, peaksid arvestama oma süsteemi mõju töötajate vabale liikumisele ning kaaluma, kas potentsiaalsed tõkked on õigustatud.
II.3. Raamatupidajad ja maksunõustajad
Raamatupidajad ja maksunõustajad on iseäranis mitmekesine kutsealade rühm, kuhu kuuluvad näiteks raamatupidajad, vannutatud audiitorid ja maksunõustajad ning kus liikmesriigiti on suuri erinevusi selle valdkonna kutsealade korralduses ja regulatsioonis. Valdkonna üks või mitu kutseala on reguleeritud 19 liikmesriigis, kas
reserveeritud tegevusala ja kaitstud kutsenimetuse näol (Austria, Belgia, Itaalia, Luksemburg, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa),
reserveeritud tegevusala näol (Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari) või
üksnes kaitstud kutsenimetuse näol (Iirimaa, Kreeka, Madalmaad, Ühendkuningriik)
Näiteks Ühendkuningriigis on raamatupidamine väga suure konkurentsiga sektor ja kuigi kutsealale asumine ilma kutsekvalifikatsioonita on teoreetiliselt võimalik, on vastava eriala lõpetanud, kes on omandanud kutsenimetuse, teiste kandidaatide ees olulises eelisseisus. Üheksas liikmesriigis – Eestis, Hispaanias, Küprosel, Leedus, Lätis, Rootsis, Sloveenias, Soomes ja Taanis – ei ole vastav kutseala kui niisugune reguleeritud. Üldjuhul põhjendavad liikmesriigid sektori reguleeritust sellega, kui olulist rolli täidavad maksunõustajad ja raamatupidajad kõikides maksusüsteemides, kui nad abistavad tarbijaid ja maksumaksjaid maksukohustuse täitmisel.
Joonis 4: Piirangute taseme näitaja: Raamatupidajad ja maksunõustajad
Joonisel 4 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon raamatupidaja/maksunõustaja kutsealale pääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt uuele piirangute taseme näitajale. Näitaja ei võta arvesse audiitori kutseala reguleeritust – see on reguleeritud kõikides liikmesriikides kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit.
Mõned liikmesriigid on reserveerinud nii maksunõustamise kui ka raamatupidamise tegevusala (mida sageli jagatakse teiste kutsealade spetsialistidega, näiteks Portugalis, Prantsusmaal, 38 Rumeenias, Tšehhi Vabariigis). Bulgaarias ja Luksemburgis on reserveeritud üksnes raamatupidamine, st raamatupidamisarvestus ja konsolideeritud finantsaruannete koostamine, samas kui Saksamaal on reserveeritud üksnes maksunõustamine ja esindamine maksuhalduri ees. Rumeenias on selles sektoris kolm erinevat reguleeritud kutseala, Austrias aga neli.
Itaalia on reserveerinud teatavad üsna lihtsad palgaarvestustoimingud raamatupidajatele viisil, mis toob väikeettevõtetele kaasa lisakoormuse. Horvaatias on praegu käimas maksunõustaja kutseala reform, mille käigus määratakse kindlaks rida väga erinevaid tegevusalasid, mis on kas reserveeritud ainuüksi selle kutseala esindajatele või sisaldavad lihtsaid ülesandeid, nagu kodanike ja väikeettevõtete maksudeklaratsioonide ettevalmistamine. Kuigi Prantsusmaa on reserveerinud raamatupidamise ekspertraamatupidajatele, otsustas üks siseriiklik kohus hiljuti, et elektrooniliste raamatupidamiskannete tegemine enne nende kinnitamist jääb reserveeritud tegevusalade kohaldamisalast välja. Seda kohtuotsust ei ole siiski veel täielikult rakendatud.
Ka kvalifikatsiooninõuded on liikmesriigiti väga erinevad. Väljaõppeaeg ulatub 3 aastast (Kreeka, Tšehhi Vabariik) 8 aastani (Prantsusmaa, Rumeenia).
Vastavalt reguleeritud kutsealade andmebaasis olevale teabele nõutakse pidevat kutsealast arengut Belgias, Iirimaal, Maltal, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias ja Ungaris.
Kohustuslik registreerumine kutseorganis või -registris on ette nähtud 15 liikmesriigis, näiteks Itaalias, Kreekas, Luksemburgis, Prantsusmaal ja Saksamaal.
Erialane vastutuskindlustus on kohustuslik 14 liikmesriigis: Austrias, Belgias, Horvaatias, Iirimaal, Itaalias, Maltal, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Tšehhi Vabariigis ja Ühendkuningriigis.
Paljudel juhtudel on raamatupidajate/maksunõustajate kohta kehtivad ametite ühildamatuse eeskirjad või multidistsiplinaarsed piirangud tegelikult ette nähtud teiste kutsealade, nt juristide ja audiitorite kutseregulatsioonis.
Osa liikmesriike, näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa, keelavad ühiselt kutsealal tegutsemise, lubades koostööd vaid piiratud arvu ametite puhul, näiteks juriidilises või raamatupidamissektoris. Belgia on raamatupidamise kutsealadele kehtestanud ranged ametite ühildamatuse eeskirjad, mis keelavad multidistsiplinaarse tegevuse ja samaaegse tegelemise mõne muu majandustegevusalaga.
Mitu liikmesriiki (Portugal, Rumeenia ja Saksamaa) on ühtlasi kehtestanud õigusliku vormi ja osaluse nõuded. Kuigi Saksamaa lubab erialaettevõtetel maksunõustamisega seotud tegevusaladega tegeleda teatud tingimustel, puudub piisav õiguskindlus selles osas, millistel tingimustel võivad teistes liikmesriikides asuvad erialaettevõtted ajutiselt või aeg-ajalt seaduslikult teenuseid osutada. Belgia, Iirimaa Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa ja Slovakkia nõuavad, et vähemalt 50 % osalusest kuuluks raamatupidajatele/maksunõustajatele.
Ülejäänud loanõuded hõlmavad head mainet ja tõendite esitamist selle kohta, et isik ei ole varem pankrotistunud, või kohustust elada kõnealuses riigis (Horvaatia). Piirangud, mille kohaselt on nõutav riigis elamine, tunduvad olevat vastuolus liidu õigusaktidega.
Kõik sektoris kutsealasid reguleerivad liikmesriigid peaksid loobuma lihtsate tegevuste, näiteks palgaarvestuse või maksudeklaratsioonide ettevalmistamise reserveerimisest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele.
Horvaatia peaks i) ümber hindama maksunõustajatele reserveeritud tegevusalade laiendamise tulevase reformi käigus, eelkõige selles osas, mis hõlmab vajadust reserveerida sellised tegevused, nagu maksudeklaratsioonide koostamine; ii) kaaluma võimalust jagada maksunõustamistegevust sektori teiste spetsialistidega vastavalt otsusele kohtuasjas C-451/03.
Horvaatia peab kõrvaldama piirangud, mis nõuavad elamist riigi territooriumil.
Horvaatia peab vastavalt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivile täies ulatuses arvesse võtma ka välismaal omandatud kutsekvalifikatsiooni.
Itaalia ja Rumeenia peaksid hindama reserveeritud tegevusalade sidusust ja jaotumist sektori paljude reguleeritud kutsealade vahel. Eelkõige Itaalia peaks kutseala spetsialistidele reserveeritavate tegevusalade määratlemisel, eelkõige palgaarvestusega seoses, täiel määral arvesse võtma Euroopa Kohtu praktika kohtuasjas C-79/01.
Prantsusmaa peaks vastavalt otsusele kohtuasjas C-79/01 muutma selgemaks ekspertraamatupidajatele reserveeritud tegevusalade ulatust, eelkõige selliste tegevuste osas nagu elektrooniliste raamatupidamiskannete tegemine.
Belgia peaks läbi vaatama ühildamatuse eeskirjad, mis keelavad mis tahes muu samaaegse majandustegevuse kõigi raamatupidamiserialade puhul, eriti juhul, kui huvide konflikti saaks vältida juhtumipõhise lähenemisega.
Saksamaa peaks tagama paremad järelmeetmed otsusele kohtuasjas C-342/14, et tagada läbipaistvus ja õiguskindlus, eelkõige seoses maksunõustamisteenustega, mida osutavad teistes liikmesriikides asuvad ettevõtted.
Belgia, Iirimaa, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa ja Slovakkia peaksid läbi vaatama osaluse nõuete proportsionaalsuse küsimuse.
Liikmesriikide regulatiivsed lähenemisviisid juristi kutsele on suhteliselt ühtlased selles mõttes, et kõigis liikmesriikides reguleeritakse kutseala tegevusalade reserveerimise ja kutsenimetuse kaitse kaudu 39 .
Joonis 5: Piirangute taseme näitaja: Juristid
Joonisel 5 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon juristi kutsealale juurdepääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt uuele piirangute taseme näitajale.
Kuna kutseala hõlmab eri tegevusi, nt esindamine kohtus, juriidiline nõustamine, juriidiliste dokumentide koostamine, kasutavad liikmesriigid juristidele reserveeritud tegevusalade ulatuse määramiseks eri lähenemisviise.
Kõigis liikmesriikides on juristidele reserveeritud tegevused, mis on seotud kliendi esindamisega õigusasutustes, kuigi reserveerimise viis võib erineda (mõnikord jagatakse tegevusala teiste õiguselukutsetega). Näiteks Hispaania reguleerib sektoris kaht kutseala: abogados ja procuradores. Teatavad tegevusalad, näiteks klientide tehniline esindamine või dokumentide edastamine kohtutele on reserveeritud ainult viimasele, samas kui abogados-kutserühmal on nende tegevuste teostamiseks samaväärne kvalifikatsioon ning nende suhtes kehtivad sarnased kutsealase käitumise eeskirjad. Ühendkuningriigis, Inglismaal ja Walesis, Põhja-Iirimaal ja Šotimaal on konkreetsed eeskirjad kutsealade solicitor ja barrister või advocates jaoks ning neile kahele kategooriale on reserveeritud palju tegevusalasid, näiteks õigus olla kohtus esindajaks, kohtuvaidlusega seotud tegevused, omandiõigusega seotud dokumentide esitamine, pärimisasjad, notariaalne tegevus ja vannutamine/vandetõestamine.
Juristidele on õigusnõustamine reserveeritud paljudes liikmesriikides, nagu Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari. Seda silmas pidades võib selle reserveeritud tegevusala ebaselge sisu tuua kaasa raskusi sellistes valdkondades nagu veebipõhine õigusnõustamine ja digitaalsete õigusalaste dokumentide automaatne loomine mittejuristide poolt. Kuigi tehnika areng on teatud määral vähendanud teabe ebaühtlast jaotumist juristide ja tarbijate vahel, sest õigusaktid ja kohtulahendid on internetis laialdaselt kättesaadavad, on ühes Bulgaaria 2015. aasta seaduseelnõus tehtud ettepanek reserveerida juristidele õigusnõustamine ja esindusõigus teatavates haldusasutustes.
Arvestades nende erilist rolli, on õigusvaldkonna kutsealadele sisenemise ja nendel tegutsemise eeskirjad äriteenuste sektori ühed rangematest. Kvalifikatsiooni osas nõuab valdav enamik liikmesriike kõrgharidust (kohustuslik on kraad õigusteadustes), millele peab järgnema kohustuslik praktika ja/või täiendav kogemus kutsealal ning advokaadieksam. Väljaõppe kogukestus varieerub kolmest aastat (Iirimaa) üheksa aastani (Sloveenia). Siiski tundub, et mõnes liikmesriigis (Itaalia, Kreeka) ei võeta välismaal saadud väljaõpet ja kogemust juristidele juriidilise praktika võimaldamisel piisavalt arvesse 40 . Hiljuti kehtestati Hispaanias uued eeskirjad juristide kvalifikatsiooni kohta, kuid piisavalt selgelt pole reguleeritud enne reformi jõustumist õppima asunud ülikooli lõpetanute registreerimine.
Teatavad liikmesriigid (Belgia, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa ja Saksamaa) on kehtestanud täiendavad kutsealase kvalifikatsiooni nõuded praktiseerimiseks kõrgeimates kohtutes. Mõnes neist riikidest, nt Belgias, Prantsusmaal ja Saksamaal kehtivad kõrgeimates kohtutes praktiseerivatele juristidele täiendavad loanõuded ning juurdepääsutingimused teistest liikmesriikidest pärinevatele oma päritoluriigi kutsenimetuse alusel praktiseerivatele juristidele on ebaselged.
Kohustuslikud pideva kutsealase arengu nõuded on sätestatud enamikus liikmesriikides, välja arvatud Hispaania, Kreeka, Malta, Tšehhi Vabariik, Sloveenia ja Slovakkia, kus see on vabatahtlik. Hoolimata suurest hulgast kohtulahenditest kvalifikatsiooni tunnustamise kohta, 41 tundub juristide piiriülese pideva kutsealase arengu vastastikune tunnustamine olevat probleemne, eelkõige nende juristide puhul, kes soovivad kasutada neile kahe juriste käsitleva direktiiviga antud õigusi.
Kõigis liikmesriikides on kehtestatud nõue kohustuslikuks registreerimiseks kutseorganis või -registris. Selles osas torkavad silma viimased arengud mõnes riigis, nagu Iirimaa ja Ühendkuningriik, mis toovad kaasa reguleerivate asutuste eraldamise esindusorganitest.
Enamik liikmesriike on kehtestanud ranged ühildamatust käsitlevad eeskirjad ja multidistsiplinaarsed piirangud 42 ning õigusliku vormi ja osaluse nõuded. Need nõuded tuleb läbi vaadata seoses reserveeritud tegevusalade ulatusega. Kuigi sellised piirangud võivad olla õigustatud kohtus esindamisega seotud tegevuste korral, on nende kumuleeruv mõju suurem juhtudel, kui juristidele on reserveeritud ka muid tegevusi.
Seda silmas pidades kehtib kõigis liikmesriikides kas üldine nõue huvide konflikti vältimiseks või üksikasjalikud ühildamatust käsitlevad eeskirjad, mis keelavad teatavad tegevused, nagu kaubandus või palgatöö, välja arvatud need, mis on sõnaselgelt lubatud (nt õpetamine või teadustöö). Näiteks Itaalias ei tohi juristid samaaegselt töötada patendivolinikuna, kuigi neil kahel kutsealal on sarnased ametialase käitumise eeskirjad ja jagatud tegevusalad.
Multidistsiplinaarsed piirangud varieeruvad teatavate tegevuste täielikust keelamisest (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik) teatavate multidistsiplinaarsete tegevuste lubamiseni teatavatel kutsealadel (Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa). Eestis võivad juristid osaleda ettevõtete juhatuses juhtudel, mil see on ühildatav „advokaadi“ kutsetegevusega ning nad ei tohi seada ohtu juristi sõltumatust.
Väike hulk liikmesriike lubab õigusfirmades tegutseda ka mittejuristidel 43 . Ühendkuningriigis (eriti Inglismaal ja Walesis) loodi kutsenimetuse solicitor alusel tegutsejatele võimalus osaleda alternatiivsetes äristruktuurides (alternative business structures, ABS), mis lubavad omanikuks olla ka mittejuristil ja mille raames saab harrastada multidistsiplinaarset tegevust. Mittejuristide omandiõigus on olemas ka Hispaanias (kuni 25 %) ja teatud määral ka Taanis. Saksamaal peab üle 50 % ettevõtte aktsiatest kuuluma juristidele (osanikeks võivad olla ainult teised õigusala- või raamatupidamisvaldkonna spetsialistid). 2016. aasta veebruaris kuulutas Saksamaa konstitutsioonikohus, et arstide ja apteekritega erialase partnerluse keelamine on põhiseaduse vastane. Soomes, kus piiratud vastutusega äriühingus peavad osakud kuuluma advokaatidele, võib advokatuur erijuhtudel lubada erandeid. Tavaline partnerlus on üldiselt lubatud ja paljudes liikmesriikides on võimalik kutsealal tegutseda ka erialaettevõtte vormis. Paljudes riikides, näiteks Austrias, Belgias, Küprosel, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes võivad juristid kasutada ka piiratud vastutusega äriühingu vormi.
Erialane vastutuskindlustus on kohustuslik kõigis liikmesriikides peale Kreeka ja Läti, kus see on vabatahtlik. Paljudel juhtudel hõlmab see kohustus kõiki kutsealal tegutsemisega seotud tegevusi, kaasa arvatud teises liikmesriigis osutatavaid piiriüleseid teenuseid. Seega võib üks kindlustusleping ühe kindlustusmakse alusel hõlmata kogu ELi territooriumi (nt Hispaania, Prantsusmaa), mis lihtsustab erialaspetsialistide liikumist. Erinevusi on ka minimaalses kindlustuskattes ja vastavates tasudes. Näiteks on Ühendkuningriigis kulud palju kõrgemad kui teistes liikmesriikides, sest reserveeritud tegevusalasid on palju ja Ühendkuningriigi turule on omased teatavad iseärasused 44 .
Lisaks eespool nimetatud nõuetele nõuab enamik liikmesriike ka ELi kodakondsust, kanneteta karistusregistrit ja vannet järgida ametialaseid käitumisnorme ja õigusnorme. Sloveenia kodakondsusnõude tõttu pole selge, kas Sloveenia lubab Sloveenias kvalifikatsiooni omandanud ELi kodanikel kutsealal tegutseda Sloveenia kutsenimetuse alusel. Küpros on kehtestanud kutsealal tegutsemiseks riigis elamise nõude, mis tundub olevat vastuolus liidu õigusaktidega ning õõnestab juriste käsitlevate direktiivide tõhusust 45 . Itaalia kehtestas hiljuti nõude, mille kohaselt peab jurist aastas tegelema vähemalt viie kohtuasjaga, et tõendada vastavust üldisele pideva ja korrapärase kutsealal tegutsemise nõudele. Horvaatias jääks jurist, kes rohkem kui 6 kuu jooksul ei praktiseeri, ilma õigusest kutsealal tegutseda, mis on iseäranis problemaatiline neile juristidele, kes soovivad asuda või teenuseid osutada välismaal.
Kõik õigusnõustamist reguleerivad liikmesriigid peaksid selgitama tegevusalade reserveerimise ulatust, et lihtsustada õigusnõustamisteenuste osutamist juristide või teiste teenuseosutaja poolt, seda eelkõige veebipõhiste teenuste puhul.
Kõik liikmesriigid peaksid läbi vaatama õigusliku vormi ja osaluse nõuded, võttes arvesse eelkõige nende piirangute proportsionaalsust aluspõhimõtete suhtes, milleks on kutseala sõltumatus, ning vastavate järelevalvemeetmete suhtes. Lisaks tuleks arvesse võtta selliste nõuete kumuleeruvat mõju juhtudel, mil nende mõju võib tugevneda tegevusalade ulatusliku reserveerimise tõttu (nt juhul, kui ka õigusnõustamine kuulub reserveeritud tegevusalade hulka).
Küpros peaks üle vaatama riigis elamise nõude selles osas, mis hõlmab ELi kodanike kutsealale asumist Küprosel, Sloveenia peaks kaotama kodakondsusnõude Sloveenias kvalifikatsiooni omandanud ELi kodanikele.
Bulgaaria peaks ümber hindama uues seaduseelnõus sisalduva vajaduse reserveerida juristidele õigusnõustamine ja kodanike esindamine haldusasutustes.
Itaalia peaks selgitama kutsealal tegutsemist piiravaid nõudeid, nagu ühildamatust käsitleva eeskirja lai kohaldamisala, eelkõige seoses sarnaste ametialase käitumise reeglitega kutsealadega nagu patendivolinikud. Üle tuleb vaadata hiljuti kehtestatud nõue, mille kohaselt tuleb aastas tegelda vähemalt viie kohtuasjaga, põhjendused ja proportsionaalsus.
Horvaatia peaks üle vaatama sätte, mille kohaselt jääks jurist, kes rohkem kui 6 kuu jooksul ei praktiseeri, ilma õigusest kutsealal tegutseda.
Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa peaksid tagama rohkem läbipaistvust ja läbi vaatama oma kõrgeimates kohtutes praktiseerida soovivaid juriste käsitlevad kutsealale juurdepääsu eeskirjad ja eelkõige selgitama Euroopa juristide suhtes kehtestatud eeskirju.
Saksamaa peaks üle vaatama vajaduse kohaldada föderaalkohtus (Bundesgerichtshof) esinemiseks vanusepiirangut või kaaluda võimalust saavutada soovitud eesmärk sobivamate vahenditega, nagu kutsealast kogemust käsitlevate nõuetega.
Hispaania peab üle vaatama kutsenimetuse procuradores kandjatele reserveeritud tegevusalade ulatuse ja eelkõige selle, kas teatavaid tegevusi, nagu tehniline esindamine või dokumentide kohtutele esitamine, saaks jagada abogados-kutserühmaga. Lisaks peaks Hispaania andma selged juhised juristide registreerimise kohta pärast uue kvalifitseerimissüsteemi jõustumist.
Ühendkuningriik peaks kaaluma võimalust läheneda paindlikumalt kutsealase vastutuskindlustuse kohustusele, et vähendada kutsealal töötajate finantskoormust.
Kreeka ja Itaalia peaksid tagama, et välismaal saadud koolitust ja kogemust võetaks asjakohaselt arvesse, nii et juristidel oleks juurdepääs juriidilise praktika võimalustele vastavalt otsusele kohtuasjas
Patendi-/kaubamärgivoliniku kutseala 46 on reguleeritud 22 liikmesriigis, kahes ülejäänud liikmesriigis on vastavad tegevused sõnaselgelt reserveeritud juristidele. Enamikus riikides on kutseala reguleeritud tegevusalade reserveerimise ja kutsenimetuse kaitse kaudu (Austria, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Sloveenia ja Ühendkuningriik). Mitmes riigis on kaitstud üksnes kutsenimetus (Iirimaa, Rootsi ja Soome), seitse riiki reguleerivad kutseala ainult tegevuste reserveerimise kaudu (Belgia, Horvaatia, Leedu, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari) 47 . Kreekas ja Küprosel on tegevusalad reserveeritud üksnes juristidele.
Põhjused, miks liikmesriigid kutseala reguleerivad, on seotud järgmisega: a) tarbijate ja teenusesaajate (st õiguste omajate) kaitse ja b) asjaomaste küsimustega seotud kaitsemehhanismide ja õigussüsteemide sõltumatus. Seega on liikmesriigid reguleerimise põhjuseks toonud asjaolu, et patendi-/kaubamärgivolinikud tegelevad väga keerukate intellektuaalomandiseadustega ja innovatsiooni tehniliste aspektidega ning et nende ebapädev käsitlemine kahjustaks nende kliente ja intellektuaalomandiõiguste käsitlemist ja kaitset nende riigis tervikuna.
Joonis 6: Piirangute taseme näitaja: Patendi-/kaubamärgivolinikud
Joonisel 6 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon patendi-/kaubamärgivoliniku kutsealale juurdepääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt uuele piirangute taseme näitajale.
Tegevuste reserveerituse ulatus liikmesriikides on erinev. Osa liikmesriike (Bulgaaria, Eesti, Leedu, Luksemburg, Sloveenia, Ungari ja Ühendkuningriik) reserveerivad patendi-/kaubamärgivolinikele ainuõiguse klientide nõustamiseks ja esindamiseks patendiametis või muudes haldusasutustes. Leedu reserveerib seda ainult nende välisriigi kodanike puhul, kes ei ela püsivalt (ega ole asutatud juriidilise isikuna) üheski ELi liikmesriigis, ja Hispaania kolmandate riikide kodanike esindamise puhul. Poolas on nõustamine, esindamine patendiametis ja halduskohtus ja tööstusomandit käsitlevates küsimustes, välja arvatud kaubamärgid, reserveeritud üksnes patendivolinikele.
Esindamine kohtus intellektuaalomandiküsimustes on üksnes patendivolinikele reserveeritud Saksamaal ja Ungaris. Mitmed riigid (Austria, Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Poola, Portugal, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik) lubavad seda tegevusala jagada teiste kutsealade töötajatega, nagu juristid, notarid või õigusnõustajad. Teistes liikmesriikides on igasugune kohtus esindamine, kaasa arvatud intellektuaalomandiküsimustes, patendivolinike asemel reserveeritud juristidele või teistele õigusnõustajatele (näiteks Belgias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias ja Sloveenias).
Intellektuaalomandiõigusi käsitlevate dokumentide koostamine on mitmes liikmesriigis (Austria, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi Vabariik) reserveeritud patendivolinikele ja teistele õigusala esindajatele. Kuid Ungaris on see reserveeritud üksnes patendivolinikele.
Lisaks on Ungaris patendivolinikele reserveeritud ka tööstusomandiõigustega seotud uurimistöö või nõustamine.
Mõnes riigis, kus patendi-/kaubamärgivoliniku kutseala reguleeritud ei ole, nt Küpros ja Kreeka, on asjaomased tegevused siiski reserveeritud juristidele.
Ka kvalifikatsiooninõuded on liikmesriigiti väga erinevad. Kuigi kõigis liikmesriikides on nõutav ülikoolikraad, mille omandamiseks vajalik õppeaeg on 3–5 aastat, nõutakse mõnes liikmesriigis, nimelt Austrias, Horvaatias, Iirimaal ja Ungaris eriharidust (tehniline või reaalharidus). Ühendkuningriik nõuab patendi- ja kaubamärgiõigust käsitlevate erikursuste läbimist, samas on registreerimisasutuse poolt heaks kiidetud kursuste arv väga väike.
Eelnevat kutsealast kogemust nõutakse enamikus liikmesriikides, kuid selle kestus varieerub 2 aastast (Bulgaaria), 5 aastani (Horvaatia, Leedu) või isegi 7,5 aastani (Austria). Teatavad liikmesriigid nõuavad praktikat patendivoliniku juhendamisel (Belgia, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Saksamaa, Ungari, ja Ühendkuningriik). Enamikus liikmesriikides tuleb sooritada eksam.
See tähendab, et nõutav haridustee kogupikkus võib varieeruda 3 aastast Portugal (kus ei nõuta praktikat ega varasemat kogemust) 7 aastani (Saksamaa) või isegi 12,5 aastani (Austria). Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et tegevusi võivad teostada näiteks ka juristid, ilma et nad peaksid intellektuaalomandiõigusele spetsialiseeruma.
Kutsealane vastutuskindlustus on kohustuslik 12 liikmesriigis ning osa liikmesriike piirab ka kindlustustingimusi (näiteks Ühendkuningriik).
Mitmed liikmesriigid kohaldavad piiranguid ettevõtte vormi suhtes ja osaluse nõudeid. Näiteks Austria nõuab, et firma oleks 100 % patendi-/kaubamärgivolinike omanduses. Teised riigid, nagu Rumeenia, lubavad asutada kas erialaettevõtte (100 % patendi-/kaubamärgivolinike osalusega) või hariliku ettevõtte (kus töötajad ei ole kutseala esindajad). Ungari reguleerib nii erialapartnerlusi (100 % osalusest peab kuuluma patendivolinikele) kui ka erialaettevõtteid (75 % osalusest peab kuuluma patendivolinikele). Prantsusmaa ei ole kehtestanud osalusega seotud nõuet, kuid nõuab selle asemel, et otsustusõigus ettevõttes kuuluks patendi-/kaubamärgivolinikele. Kreeka ja Küpros nõuavad, et kõik osanikud oleksid juristid. Poola ja Saksamaa nõuavad, et kutseala esindajatele kuuluks vähemalt 50% osalusest.
Lisaks keelavad mitmed liikmesriigid täielikult patendivoliniku kutsealal ühiselt tegutsemise koos teiste kutsealade esindajatega (näiteks Austria ja Ungari), teised lubavad ühiselt tegutseda ainult koos õigus- või raamatupidamisala spetsialistidega (Eesti, Saksamaa).
Seoses piiriülese teenuste osutamisega tuleb märkida, et mitmes liikmesriigis ei ole direktiiv 2013/55/EL 48 veel liikmesriigi patendi-/kaubamärgivolinikke käsitlevasse õigusse üle võetud. Näiteks on Saksamaal ja Ühendkuningriigis kehtestatud piiratud nimekiri kutsekvalifikatsioonidest, mida riigis tunnustatakse, ning nad ei tunnusta teatavatest ELi liikmesriikidest pärinevate patendi-/kaubamärgivolinike kutsekvalifikatsiooni.
Slovakkia nõuab spetsiaalset tunnustamismenetlust, selleks et teistest ELi liikmesriikidest saadud diplomi omanikud saaksid juurdepääsu (reguleerimata) abipatendiadvokaadi kutsealale.
Slovakkia peaks tagama, et tunnustamismenetlus, mida kasutatakse välisriigist saadud diplomi omanike puhul abipatendiadvokaadi kutsealale juurdepääsu tagamiseks, oleks kooskõlas ELi toimimise lepingu sätetega töötajate vaba liikumise ja mittediskrimineerimise kohta ning asjaomase kohtupraktikaga.
Saksamaa ja Ühendkuningriik peaksid võimalikult kiiresti üle võtma direktiivi 2013/55/EL ja tagama ELi patendivolinikke käsitlevate õigusaktide järgimise.
Austria, Saksamaa ja Ühendkuningriik peaksid üle vaatama mitmed regulatiivmeetmete tasandid, näiteks nõude, mille kohaselt on lisaks harilikele väljaõpet käsitlevatele nõuetele kohustuslik veel mitu aastat kutsealast kogemust või väljaõpet, ning üritama pakkuda kvalifikatsiooni omandamiseks alternatiivseid võimalusi.
Eesti, Horvaatia, Leedu ja Rootsi peaksid üle vaatama nõude omada patendi-/kaubamärgivoliniku kutsealale juurdepääsuks eelnevat kutsealast kogemust.
Ühendkuningriik peaks üle vaatama kindlustusega seotud nõuded, et tagada, et nad ei oleks liialt piiravad.
Austria, Eesti, Poola, Ungari ja Ühendkuningriik peaksid üle vaatama patendi-/kaubamärgivolinike tegevusalade reserveerimise ulatuse. Kreeka ja Küpros peaksid hindama, kas meetmed, millega reserveeritakse tööstusomandiga seotud tegevused üksnes juristidele, on proportsionaalsed.
Austria ja Ungari peaksid hindama, kas keeld tegutseda patendi-/kaubamärgivoliniku kutsealal koos teiste kutsealade esindajatega on proportsionaalne.
Austria, Poola, Ungari ja Saksamaa peaksid hindama osaluse nõuete proportsionaalsust.
Kinnisvarasektorit reguleerivad lähenemisviisid on riigiti väga erinevad. Mõnes liikmesriigis on kutseala olnud reguleeritud juba pikka aega (nt Austrias on see reguleeritud alates 1973. aastast), kuid teistes hakati seda reguleerima alles hiljuti (nt Iirimaal alles 2011. aastal). Kutsealale juurdepääsu kavatsevad reguleerida kolm riiki (Saksamaa, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik). Seevastu Madalmaad, Poola ja Portugal on hiljuti valinud dereguleerimise tee.
Joonis 7: Piirangute taseme näitaja: Kinnisvaramaaklerid
Joonisel 7 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon kinnisvaramaakleri kutsealale juurdepääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt uuele piirangute taseme näitajale.
Kutseala on reguleeritud 14 liikmesriigis: Austria, Belgia, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia 49 , Sloveenia, Soome, Ungari ja Taani. Enamik riike reguleerib tegevusalade reserveerimise kaudu. Belgia, Küpros, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Sloveenia, Soome 50 ja Taani reguleerivad tegevusalade reserveerimise ja kutsenimetuse kaitse kaudu. Hispaanias esineb kinnisvaramaakleri tegevuse teatavat reguleerimist piirkonniti.
Enamikus riikides on kinnisvaramaakleritele reserveeritud sarnased tegevusalad. Üldiselt on need seotud kinnisvara ostjate ja müüjate vahendamisega ning nõustamisega. Kuid mõningatel juhtudel teostavad kinnisvaramaaklerid ka muid tegevusi peale tehingupoolte kokkuviimise ja nende nõustamise ning mõned neist tegevustest on päris keerukad. Näiteks annavad Põhjamaades litsentseeritud kinnisvaramaaklerid oma pädevuse piires õigusalast nõu (nt Rootsis aitavad litsentseeritud kinnisvaramaaklerid koostada asjakohaseid dokumente või annavad nõu lepingupunktide kohta. Soomes on enamik kinnisvaramaaklerit hõlmavatest tehingutest seotud elamuühistu osakute müügi ja ostuga, ilma et tehingut peaks ametliku notari juures kinnitama. Itaalia ja Taani 51 puhul nimetatakse kinnisvara hindamist, Austrias on kinnisvaramaakleritele reserveeritud esindamine ametiasutustes/kohtutes (juhtudel, mil see ei ole reserveeritud juristidele) ning avalike kinnisvaraoksjonite teostamine. Belgias ja Prantsusmaal tegelevad kutsenimetuse syndic alusel tegutsevad kinnisvaramaaklerid kaasomandi haldamise ja kinnisvarahaldusega seotud tegevustega.
Paljudel juhtudel on kinnisvaramaaklerite tegevused jagatud juristide ja/või notaritega. Kuid mõningatel juhtudel tundub, et vähemalt teatud kinnisvaravahendusega seotud tegevused on reserveeritud üksnes kvalifitseeritud kinnisvaramaakleritele (Austria, Iirimaa, Küpros, Luksemburg, Rootsi ja Sloveenia).
Enamik riike nõuab keskmiselt 2– 3aastast väljaõpet, mida mõnel juhul peab täiendama praktika ja/või töökogemus ja/või eksam. Kõige karmimatel juhtudel võib sellist reguleerimist osaliselt seletada asjaoluga, et kinnisvaramaakleritele on usaldatud teatavad keerukamad ülesanded (nt Austrias, Rootsis ja Taanis). See erineb praktikast sellistes riikides nagu Horvaatia, Itaalia, Soome ja Ungari, kus kvalifikatsiooninõuded on suhteliselt leebed. Näiteks Ungaris kestab kutseõppe programm ainult 6 kuud ning Soomes on ainult eksam, kuid ei nõuta konkreetset väljaõpet ega varasemat kogemust. Horvaatias ja Itaalias on kohustuslik eksam, mida võivad teha kõrgkoolidiplomi omanikud, ja Itaalias 80-tunnise kursuse läbimine.
Enamikul juhtudel on nõutava kvalifikatsiooni saamiseks erinevaid võimalusi. Ainult Belgias, Horvaatias, Küprosel, Itaalias, Rootsis ja Soomes tundub olevat kinnisvaramaakleri kvalifikatsiooni omandamiseks ainult üks tee.
Nii suhteliselt madala reguleerituse tasemega riikides kui ka rangemate nõuetega riikides on olemas täiendavad vahendid tarbijakaitse ja pettuste ärahoidmiseks. Enamik riike nõuab registreerimist kutsealastes või riiklikes asutustes ja kohustuslikku erialast vastutuskindlustust, teised nõuavad kutsealal töötajatelt tõendit kriminaalkaristuste puudumise ja/või hea maine kohta 52 või tagatist finantsolukorra kohta või finantstagatist 53 . Kohustuslikud pideva kutsealase arengu nõuded ei ole kestust silmas pidades märkimisväärsed ja kehtivad ainult viies riigis 54 .
Osa riike on keelustanud konkreetselt teatavatel ühildamatutel tegevusaladel tegutsemise. Kuid mõnel juhul läheb keelustamine üldisest huvide konflikti keelamisest kaugemale (nt Itaalias ja Rootsis). Näiteks Itaalias on kinnisvaramaakleritel keelatud töötamine mis tahes avaliku sektori töökohal (välja arvatud osalise tööajaga) või muudel tegevusaladel füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtjana. Sloveenias kehtib kinnisvaraga seotud tegevusaladel tegutsemiseks kodakondsusnõue 55 .
Teisalt on kutseala mittereguleerivates riikides tarbijate huvid kaitstud teiste vahenditega, nagu üldiste tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide, tsiviil- ja kriminaalõiguse ja ametialase käitumise eeskirjadega. Veel üks alternatiiv reguleerimisele on iseregulatsioon ja vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid. Seda rakendatakse näiteks Leedus, Madalmaades, Poolas, Tšehhi Vabariigis ja Ühendkuningriigis.
Austria, Iirimaa, Küpros, Luksemburg, Rootsi ja Sloveenia peaksid arvesse võtma võimalust avada praegu ainult kinnisvaramaakleritele reserveeritud tegevused teiste kutsealade töötajatele.
Austria, Belgia, Küpros, Iirimaa, Prantsusmaa, Rootsi Slovakkia ja Taani peaksid hindama seda, mil määral on kinnisvaramaaklerite tegevusi ja reguleerimise eesmärke silmas pidades vajalikud kohustuslikud väljaõppe kestuse nõuded.
Belgia, Horvaatia, Küpros, Itaalia, Rootsi ja Soome peaksid kaaluma võimalust pakkuda alternatiivseid teid kutsealale juurdepääsuks.
Belgia peaks hindama osaluse ja hääleõigusega seotud piirangute vajalikkust.
Tšehhi Vabariik peaks tulevase reformiga seoses silmas pidama, et välditaks reguleerimist eri tasanditel, ning hindama põhjalikult, kas tarbijakaitset saaks saavutada ka vähem piiravate meetmetega, nagu kaitstud kutsenimetuse kasutuselevõtt.
Saksamaa peaks jälgima uute eeskirjade asjus toimuvaid vaidlusi ning tagama, et iga muutus eeskirjades põhineks usaldusväärsetel hinnangutel proportsionaalsuse kohta.
Hispaania peaks üle vaatama kehtivad piirkondlikud eeskirjad, sest need võivad põhjustada segadust seoses asjaomasele kutsealale juurdepääsuga ning tekitada tõkkeid liikuvusele.
Slovakkia peaks kõrvaldama teistest ELi liikmesriikidest saadud kvalifikatsiooni omanike suhtes kehtiva nõude läbida diplomi akadeemilise tunnustamise menetlus.
Giidi kutseala on reguleeritud 14 liikmesriigis: Austrias, Bulgaarias, Hispaanias, Horvaatias, Kreekas, Küprosel, Itaalias, Leedus, Maltal, Prantsusmaal, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias ja Ungaris, kuid reguleerituse tase erineb päris märkimisväärselt. Reguleerimist esineb rohkem Euroopa lõunaosas ja Vahemere piirkonnas. Harilikult on selle põhjuseks kultuuriline, ajalooline, arheoloogiline ja kunstipärand ja selle asjakohane väärtustamine.
Nii turismitööstus kui ka tarbijate käitumine on viimastel aastatel muutunud ja praegu on teave kultuuriliste ja kultuuriväärtuslike paikade kohta üha rohkem kättesaadav muudest, kaasa arvatud digitaalsetest, teabeallikatest. Giidide kutseala reguleerimise põhjuseid ja proportsionaalsust tuleb põhjalikult hinnata, et tagada, et piirangud ei lähe kaugemale määrast, mis on vajalik liikmesriigi kultuurilise rikkuse kahjustamise vältimiseks.
Joonis 8: Piirangute taseme näitaja: Giidid
Joonisel 8 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon giidi kutsealale juurdepääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt uuele piirangute taseme näitajale.
Isegi kutseala reguleerivates liikmesriikides on märkimisväärseid erinevusi. Bulgaarias, Hispaanias, Maltal ja Sloveenias on sätestatud tegevuste reserveerimine koos kutsenimetuse kaitsega, kuid enamik reguleerivaid liikmesriike kasutab kutseala reguleerimiseks ainult tegevuste reserveerimist 56 .
Tegevuste reserveerituse ulatus liikmesriikides on väga erinev. Austrias ja Bulgaarias on teatava kutsekvalifikatsiooni omandanutele reserveeritud palju tegevusi, nagu inimeste juhatamine etendusele ja neile ühiskondliku ja poliitilise olukorra selgitamine riiklikus ja rahvusvahelises tähenduses, inimeste juhatamine spordi- ja ühiskondlikel üritustel ning turistide toimetamine lennujaamast hotelli. Siiski tuleb rõhutada, et tegevuse reserveerimine on piirang, mis peaks piirduma rangelt sellega, mis on vajalik üldise avaliku huvi kaitsmiseks.
Lisaks väärib föderaal- või eri piirkondadest koosnevates riikides toimuv tegevusalade reguleerimine erilist tähelepanu juhul, kui tegevuste ulatus on geograafiliselt piiratud ühe liikmesriigi sees, nagu Hispaanias, Horvaatias ja Hispaanias. Selle tulemusena peavad kutseala esindajad ühe ja sama liikmesriigi sees võib-olla hankima erineva kvalifikatsiooni ja load, kui nad soovivad oma tegevusi harrastada rohkem kui ühes piirkonnas. Sellised erinevused muudavad kutsealale juurdepääsu ja sellel töötamise keerukamaks 57 ning võivad tekitada küsimusi liidu õigusaktidega kokkusobivuse kohta.
Reguleerivates liikmesriikides esitatakse kutsekvalifikatsioonile erinevaid nõudeid. Kvalifikatsiooni tase varieerub kutseõppest akadeemilise kraadini ning väljaõppe kestus ühest aastast Küprosel viie aastani Itaalias.
Kreekas, kus alguses nõuti giidide kooli diplomit, võib nüüd giidilitsentsi saada ka teatavatel erialadel, , nagu arheoloogia, ajalugu, sotsiaalantropoloogia, etnoloogia jne, omandatud üldiste diplomitega, kui diplomeeritud isik läbib edukalt kahekuulise eriväljaõppekursuse. Itaalias koosneb kutseeksam kirjalikust testist, mis hõlmab piirkonna konkreetse ala ajaloolist ja kunstipärandit, ning intervjuust. Hispaanias ja Itaalias on sõltuvalt kutseala ja nõudeid reguleerivast piirkonnast või autonoomsest piirkonnast mitmeid eri eeskirju. Enamik liikmesriike märkis ära, et vajalikud on väga spetsiifilised teadmised riigi kohta, nagu selle ajaloo ja kunsti tundmine (nt Küpros, Sloveenia).
Hispaania, Horvaatia ja Sloveenia korraldavad giidi kutsealal riigieksameid.
Selle kutseala puhul puuduvad piirangud juriidilise vormi, osaluse või juhtimise kontrolli osas.
Nimekiri paikadest, kus giidina töötamine on reserveeritud konkreetse kvalifikatsiooni omanikule, ning sellise kvalifikatsiooni omandamist käsitlevate eeskirjade kehtestamine võib samuti tekitada põhjendamatuid piiranguid, kui mingi paiga nimekirja lisamise tegelikke põhjendusi ei ole hinnatud ja kui eksameid korraldatakse ainult iga kahe aasta tagant, nagu Itaalias. Teistes liikmesriikides, nagu Prantsusmaa, võivad teatava hulga ajalooliste monumentide juures tegutseda ainult kvalifitseeritud giidid. Horvaatias on seaduses spetsiaalselt sätestatud, et muuseumis, galeriis, looduskaitsealal, arheoloogilises paigas jne pakutavaid spetsialistist giidi teenuseid ei loeta giiditeenusteks. See võib viia turu killustumiseni ja asetada märkimisväärse koorma teisest liikmesriigist pärinevale teenuseosutajale, kes käib turistidega riigi eri osades ning kelle puhul teenuseosutamine ei piirdu konkreetse paigaga.
Kõik reguleerivad liikmesriigid peaksid üle vaatama kutseala reguleerimise põhjendused ja proportsionaalsuse.
Austria, Bulgaaria, Malta ja Sloveenia peaksid kaaluma reserveeritud tegevuste täpsemat määratlemist, sest reserveeritud tegevuste ulatus neis riikides on väga suur või määratlemata.
Horvaatia ja Itaalia peaksid: i) muutma giide käsitleva reguleeriva raamistiku selgemaks, sest eri piirkondade lahknevad eeskirjad võivad takistada turulepääsu ja mõjutada nii riigi enda teenusepakkujaid kui ka ajutiste teenuste pakkujaid; ii) vaatama üle konkreetse kvalifikatsiooni omandanutele reserveeritud paikade nimekirja ning arvestama iga reserveerimise proportsionaalsust.
Hispaania peaks: i) läbi vaatama giidide tegevusalale sisenemise nõuded, mis praegu on eri autonoomsetes piirkondades erinevad ning piiravad nii riigis asutatud teenusepakkujate kui ka ajutiste teenuste pakkujate juurdepääsu kutsealale ja sellel tegutsemist; ii) tagama lubade üleriigilise kehtivuse.
Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2016. aasta ja 20.–21. oktoobri 2016. aasta järeldused. Juba oma 24.–25. oktoobri 2013. aasta järeldustes rõhutas Euroopa Ülemkogu komisjoni algatatud reguleeritud kutsealade vastastikuse hindamise olulisust ning kutsus üles tegema kiireid edusamme. Selle tegevuse käigus tuleks kindlaks teha liikmesriikides allesjäänud tõkked seoses kutsealadele juurdepääsuga, hinnata kõigi sama kutseala suhtes kehtestatud piirangute kumulatiivset mõju ja teha ettepanekuid asjakohasteks meetmeteks.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“, COM(2015) 550 (final) .
Vaata ka konkurentsivõime nõukogu 29. veebruari 2016. aasta järeldused, milles soositakse riigipõhiselt regulaarset juhiste andmist reguleeritud kutsealade kohta, võttes arvesse ka nende juhiste võimet tagada, et liikmesriigiti toimuv reguleerimine oleks proportsionaalne, ning rõhutades vajadust tagada tõhusad ja järjepidevad järelmeetmed. Oma 1.–2. märtsi 2012. aasta järeldustes rõhutas ülemkogu, kui tähtsad on edusammud kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise edendamisel, reguleeritud kutsealade arvu vähendamisel ja põhjendamatute regulatiivsete tõkete kõrvaldamisel.
Selle hindamise kohta vt punkt I.2 allpool.
Vt näiteks E. Fernández Corugedo ja E. Pérez Ruiz, „The EU Services Directive: Gains from Further Liberalisation“, IMF Working Paper, 2014. Selle uurimuse tulemused põhinevad Prantsusmaa majanduse jätkuva liberaliseerimise mõjul. Uurimuses on eelkõige näidatud, et tootmistegurite kogutootlikkuse suurendamine teises äritegevussektoris (peamiselt äriteenused) tooks kaasa märkimisväärse mõju ülekandumise kogu majandusele.
Vt pretsedenti loov kohtuasi C-340/89 Vlassopoulou, kohtuasi C-313/01 Morgenbesser, kohtuasi C-345/08 Peśla.
Komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatises (COM(2013)676) on esitatud töökava riikide kutsealasid käsitlevate õigusaktide läbipaistvuse parandamiseks ning olemasolevate eeskirjade põhjendatuse ja proportsionaalsuse hindamiseks ja arutamiseks (vastastikune hindamine). Selle 2014. aastal alanud protsessi käigus pidid liikmesriigid esmalt sisestama kõik kutsealad, mida nad reguleerivad, reguleeritud kutsealade andmebaasi koos kõigi regulatiivmeetmetega, mida nad iga sisestatud kutseala puhul rakendavad. Seda teavet kasutades pidid nad läbi vaatama nende meetmete mõju ja kaaluma nende väärtust õigustatud üldiste huvide kaitsel.
Riiklik tegevuskava on osa õiguslikest kohustustest, mida liikmesriigid peavad täitma kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ülevõtmise käigus. Kava mittetäitmisel võidakse liikmesriigi vastu algatada rikkumismenetlus. Riiklikud tegevuskavad on üldsusele kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/17943 .
Meetmed, mis hõlmavad idufirmade piiriülese tegevuse hõlbustamist ühtse digiportaali kaudu, võeti vastu 22. novembril 2016, vt http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-3882_en.htm.
Euroopa Parlamendi resolutsioon ühtse turu strateegia kohta, 26. mai 2016 .
Nõukogu järeldused „Kaupade ja teenuste ühtse turu strateegia“, 29. veebruar 2016 .
Nõukogu järeldused, 29. veebruar 2016.
Allikas: rahvamajanduse arvepidamise statistika.
Vt ELi reguleeritud kutsealade andmebaasi interaktiivne kaart , mis annab visuaalse ülevaate kutsealade reguleeritusest ELi riikides ( https://ec.europa.eu/growth/single-market/services/free-movement-professionals/regulated-professions-database_en °). Andmebaas sisaldab teavet direktiiviga 2005/36/EÜ hõlmatud reguleeritud kutsealade kohta ning sealt ilmneb, et reguleeritud on ligi 600 erinevat „ peamist kutseala “. Iga peamine kutseala hõlmab harilikult veel palju antud riigis kasutatavaid kutsenimetusi. Selle põhjuseks on asjaolu, et iga peamise kutseala kohta on mitmeid alamkutsealasid, mistõttu on reguleeritud kutsealade arv ELis ligikaudu 5500.
ELi reguleeritud kutsealade andmebaas, november 2016.
Reserveeritud tegevusalade mõiste ei viita alati õigusaktidega reguleeritud tegevustele. Tegevusala võib olla reserveeritud ka mis tahes nõude tõttu, mis lubab seda kutsealast teenust osutada ainult konkreetse kutsekvalifikatsiooniga isikul.
Kutsenimetuse kaitse viitab õigusaktidele, mis annavad õiguse kasutada teatud kutsenimetust (näiteks vandeadvokaat, arhitekt, giid) neile, kes vastavad konkreetsetele nõuetele, kõige sagedamini konkreetse kvalifikatsiooniga isikutele.
Kõrgemad palgad ja suured kasumimarginaalid osutavad tavaliselt monopoolsetele tasudele, mis omakorda toovad kaasa kõrged hinnad tarbijatele ning üldise konkurentsi puudumise kutsealal.
Kutsealadele juurdepääsu reguleerivate nõuete reformimise mõju: Riigipõhised juhtumiuuringud http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=8525&lang=en .
Vt üksikasjalikud selgitused metoodilises lisas (komisjoni talituste töödokument, V jagu).
OECD PMR-näitaja töötati välja 1988. aastal ning seda muudeti viimati 2013. aastal. Vt http://www.oecd-ilibrary.org/economics/the-2013-update-of-the-oecd-s-database-on-product-market-regulation_5js3f5d3n2vl-en .
Vt kaasasoleva komisjoni talituste töödokumendi VI jagu.
Kohaldatakse koos direktiivi artiklis 46 kirjeldatud õpiväljunditega.
Näiteks Eestis on teatavate kutsealaste tegevuste harrastamiseks vaja kutsetunnistust (st Kutsekoja poolt välja antud tunnistust teatud taseme kohta).
Erinev reguleerituse tase liidumaades ei hõlma ainult tegevusalade reserveerimist, vaid ka osalust / varasema kutsealase kogemuse nõudeid. Ka registreerimisnõuded kehtestatakse piirkondlikult ning need on seetõttu erinevad.
Näiteks Eestis on teatavate kutsealase tegevuse vormide puhul vaja kutsetunnistust (st Kutsekoja poolt välja antud tunnistust teatud taseme kohta).
Prantsusmaal on maksunõustamine keerukates küsimustes reserveeritud juristidele, ent oma klientidele võivad maksunõu anda ka ekspertraamatupidajad. Maksunõu võivad anda ka audiitorid ja notarid, kui see on seotud nende tegevusega.
Kuna kutseala reguleerimises on palju sarnasusi, eelkõige seoses kutsenimetuse kaitsega, toetub juristide tegevus kahele direktiivile: võimalust osutada teenuseid ajutiselt või aeg-ajalt päritolumaa kutsenimetuse alusel toetab direktiiv 77/249/EMÜ ning võimaluse alaliselt tegutseda teises liikmesriigis oma päritolumaa kutsenimetuse alusel tagab direktiiv 98/5/EÜ. Neis kahes direktiivis ei määratleta kutsealale üldiselt reserveeritud tegevusalasid, nendes viidatakse „juristide tegevusaladele“, näiteks tegevustele, mis on seotud kliendi esindamisega kohtumenetluses või suhetes ametiasutustega, samuti juriidilisele nõustamisele.
Vaata otsus kohtuasjas C-313/01 Morgenbesser, millega lubatakse õigusteaduskonna lõpetanul pärast välismaal omandatud kvalifikatsiooni hindamist minna juriidilisele praktikale mis tahes liikmesriigis.
Direktiiv 98/5/EÜ lubab liikmesriikidel kehtestada õigusfirmade vormi või osalusnõuete kohta teatavad piirangud, kuid ainult määral mil need on õigustatud, vajalikud ja proportsionaalsed ning neid hinnatakse juhtumipõhiselt. See tähendab, et neid nõudeid tuleb vaadelda koos kõiki reguleeritud kutsealasid hõlmava kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi artikliga 59.
Kohtupraktikast ilmneb, et moodsad transpordiviisid ja telekommunikatsioon võimaldavad juristidel säilitada vajalikke kontakte klientide ja õigusasutustega. Soovitava eesmärki on võimalik saavutada ka siis, kui kehtestada juristile kohustused, mis piiravad tema tegevust väiksemal määral, näiteks nõudes, et teenuseid osutaval juristil peab olema teenistusaadress kohaliku juristi juures, kuhu saab õigeaegselt saata õigusasutuste teateid.
Paljudes liikmesriikides nimetatakse patendivolinikke patendiadvokaatideks (nt Austrias ja Saksamaal ‘Patentanwälte’).
Olemas on ka kõigi ELi liikmesriikide poolt alla kirjutatud Euroopa patendikonventsioonil põhinev Euroopa patendivoliniku kvalifikatsioon. Nimetatud kvalifikatsiooni omandanu võib seda kutsenimetust kasutada Euroopa Patendiametis. Kuid kvalifikatsioon ei võimalda tegutseda patendivoliniku kutsealal neis konventsioonile alla kirjutanud riikides, kus asjaomane kutseala on reguleeritud.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/55/EL, 20. november 2013, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)
Slovakkia ei pea seda kutseala reguleerituks, sest reguleeritakse ainult kaubanduslikku tegevust. Rohkem teavet leidub käesoleva teatisega kaasasolevas komisjoni talituste töödokumendis.
Kuigi Soomes on kutsenimetus kaitstud, on lisaks seadusega nõutav, et vastutavad juhid ja vähemalt pooled büroo töötajatest peavad omama nõutavat kvalifikatsiooni.
Leedus, Lätis ja Ungaris on kinnisvara hindajad reguleeritud eraldi kutsealana.
Austria, Belgia, Prantsusmaa, Soome, Taani ja Ungari.
Belgia, Iirimaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Sloveenia.
Sätestatud on teises liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamine, kuid paistab, et need eeskirjad ei hõlma Sloveenias kvalifikatsiooni omandanud välisriigi kodanikke.
Lisateavet selle kutseala ja seotud kutsealade, nagu reisijuhi ja reisivahendaja kohta saab vastastikuse hindamise käigus koostatud aruandest.
Vt ka komisjoni teenustedirektiivi rakendamist käsitleva teatisega COM(2012)261 kaasas olev komisjoni talituste töödokument teenuste siseturu toimekontrolli tulemuste kohta SWD(2012)147.

Üldine statistika
Kohtuistungi aja ja koha otsing
Kohtu-uudised
Kasutajanimi:
Minu RT võimaldab:
Tellida akte, kohtukokkuvõtteid ja õigusuudiseid e-postile
Sinu veebilehitsejal pole JavaScript tuge või on see välja lülitatud.
Täieliku funktsionaalsuse ja mugavama kasutuskogemuse tagamiseks soovitame võimalusel JavaScripti toe sisse lülitada.
KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → Hallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud
Teksti suurus:
§ 1 Spordikooli nimi ja asukoht
§ 2 Spordikooli õiguslik seisund
§ 3 Spordikooli sümbolid
§ 4 Asjaajamise alused
§ 6 Põhimääruse muutmine
2 SPORDIKOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED
§ 7 Tegevuse eesmärk
§ 8 Spordikooli ülesanded
3 SPORDIKOOLI ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS
§ 9 Õpetatavad alad ja õppekeel
§ 10 Õppetasu
§ 12 Õppevormid ja meetodid
§ 13 Õppekava ja ainekavad
§ 14 Õppekava muutmine
§ 15 Õppe- ja kasvatustöö jaotus
4 SPORDIKOOLI ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
5 SPORDIKOOLI STRUKTUUR JA JUHTIMINE
6 SPORDIKOOLI PERSONAL
7 SPORDIKOOLI FINANTSEERIMINE, MAJANDAMINE JA ARUANDLUS
8 SPORDIKOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
Väljaandja:
Teksti liik:
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 35 lõike 2 ning huvikooli seaduse paragrahvi 7 lõike 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
(1) Haridusasutuse täielik nimetus on Räpina Spordikool (edaspidi spordikool).
(2) Spordikooli asukoht ja aadress on Kooli tn 5, Räpina linn, Räpina vald, Põlva maakond, sihtnumber 64504.
(1) Spordikool on asutatud Räpina Vallavolikogu poolt ja tegutseb Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja antud koolitusloa alusel ning kuulub registreerimisele kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(2) Spordikool on Räpina Vallavalitsuse hallatav haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob lastele ja noortele täiendavad võimalused sportlikuks tegevuseks, treeninguks, süvendatud spordiõppeks ja isiksuse arenguks vastavalt õpilaste soovidele ja eeldustele.
(3) Spordikooli kõrgemalseisev ametiasutus on Räpina Vallavalitsus, mille õigusaktid on täitmiseks kohustuslikud.
(4) Spordikoolil on Räpina valla eelarves iseseisev eelarve.
(5) Spordikool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, kooli põhimäärusest ja muudest kehtivatest riiklikest ning kohalikest õigusaktidest.
(1) Spordikoolil on omad sümbolid, milleks on vapp ja lipp.
(2) Spordikool esitab Räpina Vallavalitsusele kirjaliku taotluse sümbolite registreerimiseks, millele on lisatud kavandid koos kirjeldustega.
(3) Räpina Vallavalitsus hindab esitatud kavandeid kaasates vajadusel eksperte ning vormistab sümbolite registreerimise oma korraldusega mõistliku aja jooksul. Sümbol võidakse jätta registreerimata, kui see on vastuolus heade tavade ja kommetega või kunstiliselt sobimatu.
(4) Registreeritud sümboli muudab Spordikooli kirjaliku motiveeritud taotluse alusel Räpina Vallavalitsus.
(5) Spordikooli sümbolite kasutamise korra kinnitab Räpina Vallavalitsus oma korraldusega direktori ettepanekul.
(1) Spordikooli asjaajamis- ja suhtlemiskeel on eesti keel.
(2) Asjaajamine reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kinnitab Spordikooli direktori ettepanekul Räpina Vallavalitsus korraldusega.
(3) Spordikoolil on dokumentatsioon, mis võimaldab korrektset arvestust organisatsioonilise, metoodilise, pedagoogilise ja majandusliku tegevuse üle.
Spordikooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid.
Spordikooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks Räpina Vallavolikogu Räpina Vallavalitsuse ettepanekul.
2. peatükk SPORDIKOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED
Spordikooli tegevuse eesmärgid on:
1) laste ja noorte tervise tugevdamine ning igakülgne kehaline arendamine;
2) lastele ja noortele sportlike oskuste, vilumuste ja teadmiste õpetamine nende soovidest ja eeldustest lähtuvalt;
3) füüsiliselt, vaimselt ja harmooniliselt arenenud võimalikult kõrge kvalifikatsiooniga sportlaste kasvatamine, kellest parimad oleksid järelkasvuks spordiklubide võistkondadele ja Eesti koondvõistkondadele.
1) kindlustada tingimused lastele ja noortele vaba aja sportlikuks sisustamiseks;
2) organiseerida regulaarseid teoreetilisi ja praktilisi sportlikke treeninguid vastavalt laste ja noorte soovidele ja eeldustele;
3) tagada õppurite piisav arstlik kontroll;
4) organiseerida regulaarseid võistlusi, lähtudes vabariiklikust võistluskalendrist ja spordikooli traditsioonidest ning kindlustada eriauhindadega parimad võistkonnad ja sportlased erineva tasemega võistlustel;
5) leida spordis andekaid ja tahtekindlaid noori ning pöörata tähelepanu nende annete väljaarendamiseks süvendatud treeningtegevuse käigus;
6) anda noortele teoreetilisi teadmisi sportimisest ja spordiliikumisest ning praktilisi kogemusi teiste juhendamiseks ning spordikohtunikuna tegutsemiseks;
7) olla oma teadmiste ja kogemustega abiks Räpina piirkonna koolide sporditegevuse metoodilisel ja organisatsioonilisel suunamisel.
3. peatükk SPORDIKOOLI ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS
(1) Spordikoolis õpetatavad spordialad kinnitab Räpina Vallavalitsus oma korraldusega.
(2) Spordikoolis õpetatakse spordialasid vastavalt kinnitatud õppekavadele.
(3) Spordikooli õppekeeleks on eesti keel.
(1) Spordikoolis on õppimine tasuline.
(2) Õppekulude osaliseks katmiseks kehtestab õppetasu Räpina Vallavolikogu.
(3) Õppetasust vabastamise või soodustuste andmise korra kehtestab Räpina Vallavalitsus oma määrusega.
(1) Õppeaasta spordikoolis algab 1. septembril ja õppe-kasvatustöö toimub üldhariduslike koolide õppetegevusest vabal ajal või väljaspool tööaega spordikooli tingimustes, spordilaagrites või individuaalõppe järgi kokku kuni 46 nädalat, sellest kuni 6 nädalat individuaalplaanide järgi või õppe-treeningtööd spordilaagris. Õpilasel on vähemalt 6 nädalat vaheaega.
(2) Spordikooli õppekorralduses kasutatava õppe-treeningtunni pikkus on 45 minutit.
(3) Kalendaarse õppeperioodi ja õppevaheajad kinnitab kooli direktori ettepanekul Räpina Vallavalitsus.
(4) Spordikool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.
(1) Spordikoolis kasutatakse erinevaid õppevorme ja meetodeid:
1) teoreetilised ja praktilised treeningtunnid;
2) loengud erinevatel teemadel;
3) vestlused (teoreetiline ettevalmistus);
4) videosalvestuste ja näitvahendite kasutamine aruteludel;
5) võistlustest osavõtt;
8) spordikohtuniku ja -juhendaja praktika;
9) arstlik kontroll, meditsiinilised ja taastavad kuurid.
(2) Kasvatustöö kui õppe-ja kasvatusprotsessi lahutamatu osa viiakse läbi treeningtundide ja võistluste käigus, spordilaagrites, õppe-treeningkogunemistel ja vabal ajal ning peab olema suunatud üldinimlike väärtuste hindamisele, suhtlemisoskuse arendamisele, sportlikkuse ja sportlike eluviiside väärtustamisele.
(1) Õppe-treeningtöö alusdokumendiks on riikliku raamõppekava puudumisel spordikooli poolt koostatud õppekava, mis määrab kindlaks:
1) õppe eesmärgid ja kestuse;
2) õppeainete loendi;
(2) Spordikooli õppekava koondab endas spordialade õppekavad. Spordikooli õppekava peab vastama huviharidusstandardile ja huviala riiklikule raamõppekavale (selle olemasolul).
(3) Spordikool koostab õppekava iga koolis õpetatava spordiala kohta, mille kinnitab kooli direktor. Ainekavad koostavad vastavate spordialade treenerid, mis kinnitatakse direktori poolt.
(4) Spordikooli õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) pärast selle läbivaatamist Haridus-ja Teadusministeeriumis.
(1) Spordikooli õppekava muutmiseks võib ettepanekuid teha Räpina Vallavalitsus või tema poolt selleks volitatud ametiisik, spordikooli hoolekogu või õppenõukogu. Tehtud ettepanekud kinnitab või jätab kinnitamata kooli direktor.
(2) Spordikooli õppekava muutmine, uue spordiala lisamine või olemasoleva sulgemine toimub pärast vastava huviala õppeperioodi lõppu, millest Räpina Vallavalitsus teavitab EHIS`e volitatud töötajat 30 päeva jooksul.
(1) Õppe- ja kasvatustöö on vastavalt spordikooli õppekavale jaotatud mitmele aastale ja õpe jagatud õpperühmadesse.
(2) Õpperühmade soovituslikud täituvusnormid, treeningkoormused, õpilaste vanuseline koosseis, üleminek ühest astmest teise on erinevatel spordialadel ära toodud kooli õppekava lisas (arvestades vastavate spordialaliitude juhiseid).
§ 16. Õppe- ja kasvatustöö astmed
(1) Spordikooli õppe- ja kasvatuskorraldus põhineb plaanipärasel ja regulaarsel treeningtööl kolmes järjestikuses spordimeisterlikkuse astmes:
1) AE - algettevalmistuse aste;
2) ÕT - õppetreeningaste;
3) M - meisterlikkuse aste.
(2) Spordimeisterlikkuse astmete jagunemine õpilaste vanuse järgi õpperühmadeks:
1) AE - algettevalmistuse aste hõlmab
2) ÕT - õppetreeningaste hõlmab
3) M - meisterlikkuse aste hõlmab 19-21 aastaste rühma.
§ 17. Õpilase mõiste ja vastuvõtmine
(1) Spordikooli õpilasteks võetakse selleks soovi avaldanud lapsed ja kuni 21-aastased noored, kellel on tahet ja eeldusi tegelemiseks vastava spordialaga, lapsevanema kirjaliku avalduse alusel.
(2) Vastuvõtt toimub kooli õppekavas kehtestatud vanusepiire arvestades.
(3) Õpilaste spordikooli vastuvõtmise korra kehtestab Räpina Vallavalitsus oma korraldusega spordikooli direktori ettepanekul.
(4) Õpilaste vastuvõtt spordikooli vormistatakse kahepoolse lepinguga ja direktori käskkirjaga.
§ 18. Spordikooli lõpetaja
(1) Spordikooli lõpetajaks loetakse õpilane, kes on täitnud vastava spordiala õppekava täies mahus.
(2) Spordikooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus, milles kajastatakse spordikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
§ 19. Õpilase välja arvamine ja lahkumine
(1) Spordikooli õpilane võidakse õpilaste nimekirjast välja arvata, kui õpilane rikub süstemaatiliselt:
1) kooli põhimäärust;
3) puudub põhjuseta õppe-treeningtööst pikema aja vältel.
(2) Õpilane võib spordikoolist lahkuda omal soovil, esitades selleks kirjaliku avalduse.
(3) Lahkumine ja väljaarvamine vormistatakse direktori käskkirjaga.
4. peatükk SPORDIKOOLI ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 20. Õpilase õigused
Spordikooli õpilasel on õigus:
1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekavade, põhimääruse ning kodukorraga;
2) nõuda spordiala õppekavale vastavat tegevust;
3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses;
4) moodustada õpilasomavalitsusi ja osaleda selle tegevuses;
5) kasutada muid seaduse ja kooli põhimäärusega kehtestatud õigusi;
6) kasutada Spordikooli sümboolikat ja spordiriietust ning spordiinventari.
§ 21. Õpilase kohustused
Spordikooli õpilane on kohustatud:
1) järgima spordikooli kodukorda;
2) osalema spordikooli õppe-ja kasvatustöös, harjutama regulaarselt oma sportliku ettevalmistuse tõstmiseks;
3) järgima sportlikku režiimi ja AUSA MÄNGU (fair play) põhimõtteid;
4) hoidma heaperemehelikult spordikooli kasutuses olevat vara;
5) seisma spordikooli hea maine ja spordiau eest;
6) võistlema spordivõistlustel eelkõige oma üldhariduskooli, seejärel Räpina Spordikooli, piirkonna, linna-valla, maakonna ja Eesti Vabariigi koondvõistkonna nimel;
7) propageerima oma spordiala.
5. peatükk SPORDIKOOLI STRUKTUUR JA JUHTIMINE
§ 22. Spordikooli struktuur
(1) Spordikoolil on osakonnad ja tegutsevad treeninggrupid, mille ülesandeks on tagada kvaliteetse õppe ja treeningprotsessi läbiviimine saavutamaks kooli eesmärgid.
(2) Spordikooli struktuuri kinnitab Räpina Vallavalitsus.
(3) Spordikooli treeninggrupi sulgemise või uue avamise otsustab Räpina Vallavalitsus spordikooli direktori ja hoolekogu ettepanekul.
(1) Spordikooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö, vastutada spordikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Spordikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kinnitab konkursi tingimused ja korra ning kuulutab välja ja viib läbi avaliku konkursi Räpina Vallavalitsus. Direktoriga sõlmitakse tööleping seaduses ettenähtud tähtajaks.
§ 24. Spordikooli direktori õiguslik seisund
Spordikooli direktor:
1) teeb spordikooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalik tema seaduses või käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) juhatab kooli õppenõukogu;
3) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;
5) kinnitab spordikooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
6) kinnitab spordialade õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;
7) koostab spordikooli eelarveprojekti ning esitab selle koos hoolekogu arvamusega vallavalitsusele;
8) esitab vähemalt üks kord aastas spordikooli tegevuse aruande kooli hoolekogule ja vallavalitsusele;
9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
10) lahendab muid seadusega, spordikooli põhimäärusega ja ametijuhendiga tema pädevusse antud küsimusi;
11) annab seaduses ja spordikooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks.
§ 25. Õppenõukogu liikmed ja ülesanded
(1) Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.
(2) Õppenõukogu tegevus kavandatakse õppeaasta algul ja määratakse kooli üldtööplaanis.
(3) Spordikooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(4) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
§ 26. Õppenõukogu kokkukutsumine ja töökord
(1) Õppenõukogu koosolek kutsutakse kokku vähemalt 2 korda aastas ja see on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa 2/3 liikmetest, kelle hulgas on kooli direktor või viimase puudumisel tema asendaja.
(2) Õppeaasta algul valib õppenõukogu oma liikmete hulgast õppenõukogu sekretäri, kelle ülesandeks on õppenõukogu koosolekute protokollimine.
(3) Õppenõukogu erakorralise koosoleku kutsub kokku direktor või tema asendaja kui seda nõuab vähemalt 2/3 liikmetest või kui see on vajalik riikliku järelevalve tulemuste läbiarutamiseks.
(4) Õppenõukogu koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
(5) Õppenõukogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(6) Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja hääletamine on kas avalik või salajane. Võrdsete häälte korral saab otsustavaks esimehe või selle puudumisel aseesimehe hääl.
(7) Õppenõukogu otsused avalikustatakse koosolekule järgneval päeval.
(8) Õppenõukogu otsuste täitmist korraldab ja kontrollib direktor ning jälgib hoolekogu.
(1) Spordikooli tegevuseks vajalike tingimuste loomiseks moodustab Räpina Vallavalitsus oma korraldusega kooli hoolekogu.
(2) Hoolekogu suunab kooli tegevust ning otsustab kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimusi, sealhulgas:
1) teeb vajadusel Räpina Vallavalitsusele järelvalve teostamise ettepaneku;
2) kuulab ära kooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning edastab selle omapoolse hinnanguga Räpina Vallavalitsusele;
3) kuulab ära direktori kava kooli eelarve planeerimise kohta eelarveaastal ning edastab selle omapoolse hinnanguga Räpina Vallavalitsusele;
4) teeb õppekava ja õppekorralduse ning vajadusel ka spordikooli põhimääruse muutmise ettepanekuid.
(3) Spordikooli hoolekogu on kuni 9-liikmeline, kuhu kuuluvad peale vallavolikogu ja vallavalitsuse esindaja veel lastevanemate, koolitöötajate, kooli toetavate organisatsioonide ja õpilaste esindajad.
§ 28. Hoolekogu kokkukutsumine ja töökord
(1) Hoolekogu korralised koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kvartalis ja need kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(2) Hoolekogu erakorralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees (aseesimees) vähemalt kolme liikme, spordikooli direktori või vallavalitsuse ettepanekul.
(3) Hoolekogu koosolekust võtab osa kooli direktor.
(4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul on esindatud vähemalt 2/3 liikmetest, sealhulgas hoolekogu esimees või tema äraolekul aseesimees.
(5) Hoolekogu koosolekud protokollitakse.
(6) Hoolekogu otsused võetakse vastu üldjuhul avalikul hääletusel, ent hoolekogu liikmete enamuse otsusel võib hääletamine olla ka salajane, kusjuures otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Poolt- või vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav hoolekogu esimehe, tema äraolekul aga aseesimehe hääl.
(7) Hoolekogu otsuste täitmist korraldab spordikooli direktor.
(8) Hoolekogu õppeaasta jooksul tehtud töö aruande esitab hoolekogu esimees üks kord aastas kooli lastevanemate üldkoosolekule või vallavalitsusele heakskiitmiseks. Aruanne kajastab õppeaasta jooksul tehtud tööd ja plaane uueks aastaks.
§ 29. Õpilasomavalitsus
(1) Õpilasomavalitsus on spordikooli õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
(3) Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor.
(4) Õpilaskonnal on õigus:
1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktides sätestatud alustel ja korras;
2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
6. peatükk SPORDIKOOLI PERSONAL
§ 30. Spordikooli personali mõiste
(1) Spordikooli personali moodustavad koolitöötajad (treenerid jt töötajad).
(2) Spordikooli koosseisud määrab kooli direktor kooskõlastatult Räpina Vallavalitsusega.
(3) Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud spordikooli direktor.
§ 31. Personali õigused ja kohustused
(1) Spordikooli personali õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks spordikooli põhimääruse ja töösisekorra eeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.
(2) Teenindava personali ülesanne on tagada spordikooli häireteta töö, majandamine ja vara korrasolek.
(3) Treenerina töötav isik peab omama treeneri kutsekvalifikatsiooni.
(4) Spordikooli personal on kohustatud:
1) mitte kahjustama kooli mainet avalikes kohtades nii tööajal, kui väljaspool tööaega;
2) järgima spordikooli põhimäärust ja täitma kooli kodukorda.
§ 32. Töötasustamise alused
(1) Spordikooli personali töötasustamise alused kinnitab Räpina Vallavolikogu.
(2) Spordikooli direktor kinnitab treeneritele ja töötajatele palga lähtudes töötajate töötasustamise alustest, atesteerimise järgust ja töökoormusest ning kooli eelarvelistest võimalustest.
§ 33. Vaba ametikoha täitmine ja atesteerimine
(1) Treeneri vaba ametikoha täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.
(2) Treenerite atesteerimine toimub Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud kutsekomisjonide poolt vastavalt kehtivatele treener-juhendajate I-V astme kutsekvalifikatsiooni nõuetele.
7. peatükk SPORDIKOOLI FINANTSEERIMINE, MAJANDAMINE JA ARUANDLUS
§ 34. Varad ja raamatupidamine
(1) Spordikooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt Räpina Vallavolikogu poolt kehtestatud korrale.
(2) Spordikooli raamatupidamist korraldab Räpina Vallavalitsus.
§ 35. Spordikooli rahalised vahendid
Spordikooli rahalised vahendid kujunevad:
2) riigieelarve eraldistest;
3) õppekulude osaliseks katmiseks võetavast õppetasust, mille määra kehtestab Räpina Vallavolikogu;
5) spordikooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest;
6) muudest vahenditest.
7) Spordikooli eelarve täitmist jälgib hoolekogu ja kontrollib Räpina Vallavalitsus ning eelarve täitmine kinnitatakse valla majandusaasta aruandega Räpina Vallavolikogu poolt.
§ 36. Aruandlus ja kontroll
(1) Spordikool esitab oma tegevuse kohta finants- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud ulatuses ja korras.
(2) Räpina Vallavolikogu revisjonikomisjon kontrollib spordikooli tegevust vastavalt tööplaanile.
(3) Haridus-ja Teadusministeeriumil on õigusteostada riiklikku järelevalvet spordikooli õppe- ja kasvatustegevuse seaduslikkuse üle. Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisse eksperte.
8. peatükk SPORDIKOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 37. Spordikooli ümberkorraldamine või lõpetamine
(1) Spordikooli ümberkorraldamine seisneb koolide ühinemises või jagunemises.
(2) Spordikooli korraldab ümber või lõpetab Räpina Vallavolikogu hoolekogu ettepanekul.
(3) Spordikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.
(4) Spordikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õpilastele, lastevanematele, personalile ning EHIS`e volitatud töötajale vähemalt neli kuud enne õppeperioodi lõppu.
(5) Kooli ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel kustutatakse kool EHIS`est kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
(6) Kooli ümberkorraldamise tulemusel moodustatud kool registreeritakse EHIS`es huvikooli seadusega kehtestatud tingimustel ja korras.
(7) Tegevuse lõpetanud spordikooli õigused ja kohustused, sealhulgas dokumentatsiooni säilitamine ning duplikaatide väljastamine, läheb üle Räpina Vallavalitsusele või tema poolt määratud asutusele.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
← Tagasi _ Üles ↑
© Justiitsministeerium 2012
Riigi Teataja otsinguabi: 620 8148
Tagasiside: e-kiri

Garantiiaeg, ostu tühistamine ja kauba tagastamine - Teie Euroopa
Euroopa Liit
Ostud: Teie õigused
Garantiiaeg ja kauba tagastamine
Isikute, kes ei ole ELi kodanikud, reisidokumendid
Aegunud või kadunud pass
Reisijate õigused
Rongireisijate õigused
Bussireisijate õigused
Laevareisijate õigused
Piiratud liikumisvõimega reisijate õigused
Sõiduki juhtimine välismaal
Liikluseeskirjad ja -ohutus
Juhiluba ja kindlustus
Mida võite endaga kaasa võtta?
Loomade või taimede kaasavõtmine
Loomsete toodete kaasavõtmine
Euro kasutamine
Lennujaamade ja lendude julgestus
Hädaabinumbril 112 põhinevad sõidukisisesed eCall-süsteemid
Pakettreisid ja osaajalise kasutamise õigus
Pakettreisid ja seotud reisikorraldusteenused
Töö ja pension
Võrdne kohtlemine
Töö leidmine välismaal
Juurdepääs avaliku sektori töökohtadele
Kui te ei leia tööd
Mis on reguleeritud kutseala?
Teenuste alalise osutamise loa taotlemine
Dokumendid ja formaalsused
Euroopa kutsekaart (EPC)
Töötus ja hüvitised
Välismaal pensionile jäämine
Riiklik pension välismaal
Täiendav pension välismaal
Auto ostu või müügiga seotud käibemaks
Juhiloa uuendamine ja vahetamine
Auto registreerimine: dokumendid ja formaalsused
Auto registreerimine teises ELi liikmesriigis
Elamine välismaal: formaalsused
Õigus elada teises liikmesriigis
Töötajate õigus elada teises liikmesriigis
Õpilased – teises ELi riigis elamise õigus
Pensionärid – õigus elada teises liikmesriigis
Tööotsijad – õigus elada teises liikmesriigis
Õigus elada koos perekonnaga teises liikmesriigis
Kui teie abikaasa ja lapsed on ELi kodanikud
Kui teie abikaasa ja lapsed ei ole ELi kodanikud
Teie vanemad
Lühiajalisest (<3 kuud) riigis viibimisest teatamine
Elukoha registreerimine välismaal
ELi kodanike õigus elada alaliselt teises riigis (rohkem kui viis aastat)
Kolmandate riikide kodanikest pereliikmete õigus elada alaliselt teises riigis (rohkem kui viis aastat)
Kohalikud valimised
Euroopa Parlamendi valimised
Haridus ja noored
Ülikooli õppemaks ja rahaline toetus
Õpingute ajal töötamine
Toetused ja töökohad teadustöötajatele
Vabatahtlik tegevus
Vabatahtliku töö projekti leidmine
Tervisekindlustus ajutise välismaal viibimise korral
Arsti poole või haiglasse pöördumine välismaal
Plaaniline ravi välismaal
Plaanilise ravi korraldamine välismaal
Kulud ja nende hüvitamine: plaaniline ravi välismaal
Kontaktpunktid: plaaniline ravi välismaal
Ravimiretsepti esitamine välismaal
Retseptiravimid välismaal: kulud ja nende hüvitamine
Hinnad ja maksed
Kohaletoimetamine
Veebisisuteenustele juurdepääs välismaal
Telekommunikatsiooniteenused
Internetiühendus
Maksed, ülekanded ja pangatšekid
Tarbijakrediit ja laenud
Energiateenuste kättesaadavus ja nende kasutamine
Tarbija võimalus lahendada vaidlus mitteametlikult
Tarbijatele mõeldud kohtuvälise lahendamise menetlused
Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt peab müüja ostetud kauba parandama, ümber vahetama, hüvitama või vähendama selle hinda, kui selgub, et kaup on vigane või ei näe välja või ei toimi nii, nagu reklaamitud.
Kui ostsite kauba või teenuse internetis või väljaspool kauplust (telefoni-, posti- või lävemüügi teel), on teil samuti õigus ost tühistada ja saata kaup tagasi 14 päeva jooksul mis tahes põhjusel ja ilma põhjendamata.
Siit leiate, millistel tingimustel on teil õigus garantiid kasutada ja ostust taganeda.
Tasuta kaheaastane garantiiaeg (õiguslik garantii) kõikidele kaupadele
Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt on kaupadel alati vähemalt kaheaastane tasuta garantiiaeg, olenemata sellest, kas ostsite need internetis, poes või postimüügi teel.
Vähemalt sellele on teil alati õigus. Teie koduriigi seadused võivad teile anda lisakaitse, kuid kõrvalekalded ELi eeskirjadest peavad alati olema tarbija huvides.
Kui selgub, et mis tahes Euroopa Liidu riigis ostetud kaup on vigane või ei näe välja või ei toimi nii, nagu reklaamitud, peab müüja ostetud kauba tasuta parandama või ümber vahetama või vähendama selle hinda või kauba täielikult hüvitama.
Üldjuhul on teil õigus täielikku või osalist hüvitamist nõuda ainult juhul, kui kaupa ei ole võimalik parandada ega ümber vahetada.
Teil ei pruugi olla õigust hüvitist nõuda juhul, kui tegemist on ainult väikse probleemiga, näiteks kriimuga CD-karbil.
Kuidas nõuda kauba parandamist, ümbervahetamist või hüvitamist?
Kaheaastane garantiiaeg algab kohe, kui olete kauba kätte saanud.
Mõnes ELi riigis peate müüjale kauba võimalikust veast teatama kahe kuu jooksul alates selle avastamisest, vastasel juhul võite kaotada õiguse garantiile.
Kuue kuu jooksul alates kauba kättesaamisest peate müüjale lihtsalt näitama, et toode on vigane või ei vasta reklaamitule.
Pärast kuue kuu möödumist peate aga enamikus ELi liikmesriikides ise tõendama, et toode oli vigane juba selle kättesaamisel, näidates näiteks, et viga on põhjustatud kasutatud materjalide halvast kvaliteedist.
Kaupleja peab alati mingi lahenduse välja pakkuma. Mõnes liikmesriigis on teil õigus nõuda valuraha tootjalt.
Teie koduriigis asuv Euroopa tarbijakeskusen saab teid aidata, kui teil on probleeme teistest ELi liikmesriikidest ostetud toodetega.
Tootel esinevad vead ei pruugi olla kohe nähtavad
Mirek tellis sülearvuti, mis näis hästi töötavat. Kuid rohkem kui aasta pärast selle ostmist avastas ta, et arvutil on tootekirjelduses esitatust vähem mälu.
Kuigi see probleem ei olnud talle kohe teada ning arvuti toimis, ei vastanud see siiski selle ostmise ajal reklaamitule või kokkulepitule. Seetõttu hüvitas pood Mirekile osa ostusummast.
Lisagarantiid (müügigarantii, tootjagarantii)
Sageli pakuvad poed või tootjad teile lisaks müügigarantiid (nimetatakse ka tootjagarantiiks), mis kas juba sisaldub tootehinnas või tuleb täiendavalt juurde osta.
See võib teile anda parema kaitse, kuid ei tohi kunagi asendada ega vähendada kaheaastast minimaalset garantiiaega, mis ELi eeskirjade kohaselt alati kehtib.
Samuti, kui pood müüb teile uue toote odavamalt „ilma garantiita", tähendab see vaid seda, et teil ei ole lisakaitset. Teil on alati õigus tasuta kaheaastasele garantiiajale, kui toode osutub vigaseks või ei vasta reklaamitule.
Müügigarantii ei tohi lühendada kaheaastast õiguslikku garantiiaega
Kui föön kaheksa kuu pärast katki läks, viis ta selle poodi tagasi. Poemüüja ütles talle, et garantiiaeg on lõppenud ning tal ei ole õigust hüvitisele.
Carla väitis põhjendatult, et ELi tarbijakaitseõiguse kohaselt on tootel täielik tasuta kaheaastane garantiiaeg ning et kuuekuuline müügigarantii tähendab vaid täiendavat kaitset. Pood nõustus fööni ümber vahetama.
Kaheaastane minimaalne garantiiaeg kehtib ka kasutatud kaupadele, kui need on ostetud kauplejalt. Eraisikutelt või avalikelt oksjonitelt ostetud kaupadel aga garantiiaega ei ole.
Mõnes ELi liikmesriigis võivad kasutatud kauba müüja ja ostja kokku leppida vähem kui kaheaastases garantiiajas, kuid see ei tohi olla lühem kui üks aasta. Garantiiaja pikkus tuleb ostjale teatada ostu sooritamise ajal.
Et saada täpsem ülevaade lisaõigustest, mida teile annavad riigi seadused, uurige konkreetseid õiguslikku garantiid ja müügigarantiid käsitlevaid eeskirju riigis, kus te ostu tegite:
* Riigiasutused ei ole veel teavet esitanud
Kuidas ost tühistada ja kaup tagasi saata
Väljaspool kauplust (interneti, telefoni või posti teel) tehtud ostude tühistamiseks ja kauba tagastamiseks on aega 14 päeva.
Euroopa Liidus on teil õigus väljaspool kauplust ostetud kaup 14 päeva jooksul tagastada ning kogu raha tagasi saada. Seda võib teha mis tahes põhjusel – ka siis, kui lihtsalt mõtlesite ümber.
14päevane järelemõtlemisaeg ei kehti kõikide ostude puhul. Mõned erandid on:
lennu-, rongi- ja kontserdipiletid, hotellibroneeringud, autorenditeenused ning toitlustusteenused konkreetseteks kuupäevadeks;
teile korrapäraselt tarnitavad toiduained ja joogid (mida toob näiteks piimamees);
eritellimusel valmistatud või selgelt personaliseeritud tooted (nt rätsepaülikond);
suletud audio-, video- või andmekandjad, näiteks DVD-d, mille olete pärast kättesaamist avanud;
digitaalne infosisu, kui olete alustanud selle allalaadimist või voogedastust;
eraisikult (mitte äriühingult) ostetud kaup;
kiirtellimusel tehtud parandus- ja hooldustööd – kui tellisite näiteks torulukksepa parandama lekkivat dušši, ei saa te tellimust tühistada, kui olete töö hinnas juba kokku leppinud.
See nimekiri ei ole lõplik.
Kui ostsite kauba tavalisest poest kohapealt, ei ole teil ELi eeskirjade kohaselt õigust seda tagastada (et nõuda selle ümbervahetamist või hüvitamist), kui toode ei ole vigane. Mõned poed siiski annavad klientidele vabatahtlikult võimaluse kaup teatava aja jooksul tagastada või ümber vahetada. Kontrollige alati poes kauba tagastamise suhtes kehtivaid reegleid.
Nn järelemõtlemisaeg saab läbi 14 päeva möödumisel päevast, mil te kauba kätte saite. Teenuselepingute puhul saab järelemõtlemisaeg läbi 14 päeva möödumisel päevast, mil lepingu sõlmisite. Kui järelemõtlemisaja lõppkuupäev juhtub olema puhkepäev, pikeneb tähtaeg järgmise tööpäevani.
Teatavat liiki ostude puhul ei ole teil õigust ümber mõelda
Jane ostis internetist pileti U2 kontserdile Iirimaal. Ostu tegemisele järgneval päeval sai ta teada, et peab kontserdipäeval välismaal viibima, ning proovis tellimust tühistada. Veebikaupmees aga keeldus ega hüvitanud ostu, sest 14päevane järelemõtlemisaeg ei kehti kontserdipiletite puhul.
Kuidas ostu tühistada?
Peate otsusest ost tühistada kauplejale teada andma. Ainult kauba tagasi saatmisest ei piisa. Kaupleja peab teile saatma ostust taganemise näidisvormi, mida saate kasutada tema teavitamiseks, kuid võite ostu tühistamisest teatada ka muus vormis.
Ostust taganemisest võib teatada ka koos kauba tagastamisega, lisades näiteks kirjaliku avalduse kaubale, mille tagastate posti teel, või saates faksi või e-kirja.
Kaup tuleb kasutamata kujul tagasi saata 14 päeva jooksul alates sellest, kui teatasite kauplejale ostust taganemisest.
Mõned kauplejad ei nõua teilt kauba tagastamise kulude kandmist. Kaupleja peab olema teile teatanud, et peate kandma kauba tagastamise kulud. Kui ta seda teinud ei ole, peab ta need kulud ise kandma. Te ei pea maksma mingeid muid tasusid, millest teile varem teatatud ei ole.
Suuremõõtmeliste toodete (näiteks suuremad kodumasinad) puhul peab kaupleja teile teatama vähemalt hinnangulised kauba tagastamise kulud. Suuremõõtmelised tooted, mis on ostetud müügiesindajalt lävemüügi teel ning mis toimetati teile kohe pärast ostu sooritamist, peab kaupleja alati teie juurest ise ja enda kulul ära viima.
Müüja peab teile ostu hüvitama 14 päeva jooksul alates selle tühistamise teate kättesaamisest, kuid ta võib raha tagasi maksmisega viivitada juhul, kui ta ei ole kaupa tagasi saanud või temani pole jõudnud tõendid selle kohta, et olete kauba tagastanud.
Hüvitis peab sisaldama ka transpordikulusid, mille tasusite ostu tegemisel. Kaupleja võib teilt siiski sisse nõuda transpordikulud juhul, kui soovisite konkreetselt kauba saatmist mitte tava- vaid kiirpostiga.
ELi direktiiv tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta
Kas vajate lisateavet konkreetses riigis kehtivate eeskirjade kohta?
Vajate nõuandeteenistuse abi?
Võtke ühendust spetsiaalse nõuandeteenistusega
Saage abi ja nõuandeid
Küsige nõu oma õiguste kohta ELis / Lahendage probleemid riigiasutusega
Küsige abi või nõu oma koduriigis asuvalt Euroopa tarbijakeskuselt
Jaga lehekülge:
Täname teid küsitluses osalemise eest.
Kas leidsite otsitava teabe? Jah Ei Mida te otsisite? Kas teil on ettepanekuid?
Kohustuslik väli
Helistage tasuta infotelefonil 00 800 6 7 8 9 10 11. Vaadake üksikasju
Saatke oma ELi-teemalised küsimused e-postiga
Institutsioonid, asutused ja ametid
Võtke ühendust meie veebimeeskonnaga
Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Liidu Kohus
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Euroopa Regioonide Komitee
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus
Asutused ja ametid

46, Chemin Du Roua, 66700 Argelès-sur-Mer, Prantsusmaa – Suurepärane asukoht – näita kaarti
See on samuti hinnatud parima hinna ja kvaliteedi suhtega majutusasutuseks sihtkohas Argelès-sur-Mer! Võrreldes teiste sama sihtkoha majutusasutustega, saavad külastajad siin oma raha eest rohkem.
Auberge Du Roua on Booking.com-i külastajaid vastu võtnud alates 20. apr 2008.
5 põhjust, et valida Auberge Du Roua
Üks meie parimatest valikutest, mida Argelès-sur-Mer pakub
Tähtis teada Auberge Du Roua võtab vastu erisoove – lisa need järgmisel sammul!
Auberge Du Roua aktsepteerib neid kaarte ja jätab endale õiguse enne sinu saabumist sinu kaardilt ajutiselt teatud summa blokeerida.
Les Mouettes on saanud asukoha eest hindeks 9
Nr 4 kokku 28 hotellist sihtkohas Argelès-sur-Mer, vastavalt 11 795 ehtsale arvustusele
7 inimest otsivad praegu sihtkohas Argelès-sur-Mer peatumispaika

XX Suure-Jaani Muusikafestival. V Villem Kapi nimeline heliloomingu konkurss "Uus laul" Kondase majas. _ Põhja-Sakala vallas toimuvat pildis

2017. aasta Klubide Karika viimane 9.etapp – jahiring Kullamaal 14.10. << Vibuinfo _ Vibuinfo
2017. aasta Klubide Karika viimane 9.etapp – jahiring Kullamaal 14.10.
Võistluse aeg ja koht: 14.oktoober 2017, Kullametsa viburada, Kullamaa
Võistlusformaat: IFAA jahiring, 2×14 märki
Toitlustamine: 5 eurot – supp, kook, tee/kohv. Söögisoov lisada registreerumisel. Tasumine kohapeal sularahas toitlustajale.
Registreerumine siin. Registreerunuks loetakse võistleja, kes on registreerinud end võistlustele hiljemalt 10.10.2017 kella 21.00 ja tasunud stardimaksu Lääne Vibulaskjad MTÜ a/a LHV EE817700771002590643, Swedbank EE262200221026385232 või SEB EE221010220106115012. Tasumisel palume märkida selgitusse osaleja nimi. Juhul kui ei saa osavõtutasu pangaülekandega tasuda, palume vastava info kirjutada registreerimisvormi kommentaaride lahtrisse.
Alkoholi tarvitamine enne võistlust ja võistluse ajal on rangelt ebasoovitav!
21.05.2017 toimus Klubide Karika 5. etapp Kullamaal, kus lasti IFAA maastikuring
Selle aasta Kullamaa etapp üllatas osvõtjaid mõnevõrra muutunud maastikuga, kuid nagu ka Räbi külas, soosis ilm igati võistluse läbiviimist. TVK oli sellel Tartust kõige kaugemal toimuval KK etapil hästi esindatud: osales 17 tartlast, kes võitsid kokku 52 kohapunkti, mis vääris klubide arvestuses teist kohta. Etapi võitis Kajamaa (55 kohapunkti ja 26 vibulaskjat), järgnes TVK ja kolmas oli Sagittarius (24 kohapunkti ja 11 vibulaskjat). Continue reading 21.05.2017 toimus Klubide Karika 5. etapp Kullamaal, kus lasti IFAA maastikuring →

Eesti idufirma Plumbr kaasas miljoni dollari (750 000 euro) väärtuses uusi investeeringuid. Plumbr on tarkvaravigade ennetamislahendus, mis tuvastab IT-süsteemide tõrgete põhjused ning aitab leida lahenduse enne, kui vead süsteemi kasutajate tööd häirima hakkavad.
Rahastajate hulgas on USA investor Matthew Arnold, Eesti riskikapitalistid Sten Tamkivi, Indrek Kasela jt ning Baltikumi suurim tarkvaraarendusettevõte Nortal.
Kümne töötajaga Plumbri tarkvara kasutab umbes 100 klienti, kellest pooled on USA-st. Klientide hulgas on näiteks NATO, Dell, TeliaSonera, HBO, SEB Eesti, Cybernetica ja Nortal.
“Värske investeeringuga kiirendame tootearendust ja ehitame välja müügi- ning äriarendusosakonna. Järgmisel aastal loodame kahekordistada rahvusvahelise müügitegevuse mahtu ja avada kontori USA idarannikul,” ütles Plumbri juht Priit Potter.
2010. aasta lõpus teadustöö ja testimisega alustanud ettevõtte hinnangul on kliendid tänaseks säästnud infrakulutuste ja inimtundide arvelt 25 miljonit dollarit.

Homme siis ainus huvitav/anomaalne ilm pikaks ajaks, mis võib ööl vastu laupäeva äikesega päädida. Pärast seda läheb ilm aga päriski igavaks.
Noh, ka Ilmateeistuse leht maas serveriruumi põlengu tõttu. Ilmaandmed läinud?
Môtlesin sama ,et kas ilmaandmetega (ajalooga) on kutu ?
Ei tahaks küll uskuda, et arhiveerimine ja serveerimine käib samas ruumis. (?)
Pigem tuuakse homseks tutikas masin vähemalt osaliselt, mis kokkuvõttes tähendab ju ainult head.
Väga hea uudis)
Õigus: serveriruum põles maha ja andmed vist läinud. Senised kommentaarid: "Toimus põleng Keskkonna Agentuuri haldusalas Maa-ameti serverikeskuses. Sellepärast ei tööta ka Ilmateenistuse veebileht. Öeldi , et serveritöö on esialgu määramata ajaks peatatud. Kõik oleneb kahjustuste ulatusest ja selle kordategemise kuludest, nii ütles minister. Ilmaennustuse peame ka ise tegema !" ja "Meie teenistus põles maha ? Uskumatud lood ,ilmateenistus peaks olema kuidagi dubleeritud süsteemiga !"
No mul igaltahel ajutine lahendus olemas. Sat pilti vaatan sat24 pealt. Temperatuure maanteeameti lehelt ja radariks kõlbab siin Harjumaal Soome oma.
Ilmateenistuse lehekülg hakkab ärkama. Tundub ,et kõik alles mis enne põlengut aga pärastine on tühi leht
Ei ole sealt midagi kadunud, kust selline informatsioon sulle tuli Jüri? Ilmateenistuse ja muude keskkonnaameti teenuste serverid lülitati tulekahju tõttu nö turvalisuse mõttes võrgust lihtsalt välja, kahjustada sai üks maaaameti kindlat asja pakkunud masin ja hunnik UPSisid. Kõik ajalugu on ju alles ja vajalikud ilmateenused kodulehel juba kättesaadaval.
Nonii, kõik korras nüüd.
Meediat pole olnud võimalust jälgida, aga Einari jt ilmahuviliste käest olen kuulnud uudiseid ja osundasin neid siis. Küllap siis needia valeinformeeris neid, sest kontrollida pole aega olnud.
Soome lahel hetkel äikest aga esialgu tundub ,et mandrini ei ulatu.
Jah, oli korralik äike, mis läks otse üle (õnnestus vaadelda kella 2 paiku Kuusalu lähedal, sadas veidi rahet; Kolga-Aablas Juminda poolsaarel oli ilmaterminikomisjoniasutamispidu, mille kaineks autojuhiks oli vaja olla).
Siis teine äike aprillis ja suvi vist 70% tõenäosusega tuksis ? Miks just selline protsent? 1999 ja 2001 oli ka aprillis äikest aga suved olid siis ju korralikud.
Tallinnas müristas ka öösel paar korda üsna tugevalt.
Jah, see aprilli äikeste seaduspära ei pruugi olla absoluutne (signaalis on müra). Samas pole päris kindel, kas sellistel Soomest ja merelt tulnud äikestel on sama tähendus (niru suve indikaator) kui lõunaserva äikestel (vaatlusi lehitsedes ja uurides on seaduspära tugevaim Lätis ja Leedus), see tähendab, et kui tähendus pole sama, siis peaks lähtuma lõunapoolsetest äikestest kui niru suve indikaatorist ja nt Soome äikesed tähelepanuta jätma. Aga praegu siiski on äikest ka lõuna pool olnud ja see näib viitavat nirule suvele.
2001. a oli eriti palav just juuli, kuid juuni oli jaanipäevani jahe ja sajune, kui õigesti meeles. Augustist erilisi mälestusi pole, kuid vist oli soe kuu.
Jah, varahommikul tuli edelast äike, mida õnnestus Laagris näha.
Peab mainima ,et ka NOAA pole juba pikemalt suveks midagi erilist näidanud. Õrn lootus normist soojemale juunile. Mai samas oht isegi ,et normist külmem.
Saksamaal võimas äike liikvel, detektori järgi lausa üliintensiivne. Huvitav on asjaolu, et Dortmundi livecami (mis on väga kvaliteetne livestream) jälgimise ajal ei olnud mitte korda ühtki reaalset piksenoolt ega kuma taustal näha. Vihmasein on nii tihe ja sajab tohutult.
Päris karm ju! Veel hullem äike oli 21. aprillil Lääne-Venemaal.

Asukohaga ilusaimal väljakul Varssavis (Constitution Square) 1 km kaugusel südalinnast, lähedal asuvad ostukeskused, kultuuri-, söömis- ja meelelahutuskeskused. Vanalinn asub 20-minutilise ning Lazienki palee 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Lähedal asuvad muuseumid ja ajaloolised vaatamisväärsused.
Asukohaga Varssavi äripiirkonnas ühel peatänavatest, 1 km pearaudteejaama, 15-minutiline jalutuskäik lähimasse metroojaama ja 1-minutilise jalutuskäigu kaugusel lähimast bussipeatusest.
Asukohaga Varssavi südalinnas Kultuuri- ja Teaduspalee vahetus läheduses. Hotell on üks kõrgemaid hooneid Varssavis. Hotelli 43. ja 44. korrusel asub Wellness Centre, kus basseinis mõnuledes saab nautida suurepärast vaadet kogu linnale.

Inflation Island – kuidas inflatsioon mõjutab majandust
Avasta inflatsioonisaare erinevaid piirkondi, vaata, kuidas inimesed reageerivad inflatsioonile ja deflatsioonile ning kuidas maastik muutub. Samuti võid kontrollida oma teadmisi ja püüda määrata erinevaid inflatsioonistsenaariumeid.
Saare kinos näidatakse videoklippe ja fotosid sellest, kuidas inflatsioon ja deflatsioon on aastate jooksul mõjutanud eri riike.

MicroLink Eesti on Baltikumi kolmas IT-ettevõtte - IT uudised
Eesti Baltikumi IT-firmade seas kolmandale kohale.
Esimesele kohale platseerus juba mitmendat aastat esimest kohta hoidev Läti IT-ettevõte Exigen Service ärituluga 11,5 miljonit eurot ning 23,4% kasvuga. Talle järgnes Leedu ettevõte Alna 24,6% kasvuga. Kolmandale kohale tuli MicroLink Eesti ärikasvuga 42,2%.
Prime Investment on IT-ettevõtete edetabeleid koostanud 2001. aastast. Tabeli aluseks on võetud ettevõttesiseselt arendatud IT-teenuste ning efektiivsuse kasvult saadavad äritulud. Tabeli koostamisel ei ole arvestatud riistvara müüki ja mujal arendatud tarkvara distributsiooni.
MicroLink Eesti on Eesti Telekomi tütarettevõte, mis pakub kiireid ja lihtsaid IT-lahendusi, mille hulka kuuluvad serverilahendused, arvutitöökohtade haldus, tarkvaraarendus, majandustarkvara, dokumendihaldus ja IT-konsultatsioonind ning -lahendused.

Avastatud : Mosander, 1843

Meie kool on liitunud Lastekaitse Liidu programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“. Programm on mõeldud sõbraliku ning kaaslasi toetava ja tunnustava õhkkonna kujundamiseks.
„Kiusamisest vabaks!“ metoodika tugineb neljale põhiväärtusele – sallivus, austus, hoolivus ja julgus. Programmi keskne kuju tegevustes ja materjalidel on metoodika sümbol Sõber Karu, kes on paljudele lastele tuttav juba lasteaia ajast. Metoodika abil luuakse lastegruppides kiusamist ennetav käitumiskultuur, milles suhtutakse üksteisesse sallivalt ja austavalt, kus hoolitakse ning vajadusel sekkutakse ja kaitstakse kaaslast.
Programmil on kolm peamist sihtrühma: lapsed, vanemad ja õpetajad. Kõiki osalisi innustatakse abivajajat märkama, kaaslast toetama ning julgustatakse neid oma oma arvamusi ja soove sõnastama.
„Kiusamisest vabaks!“ põhimõtetest lähtuvate tegevuste läbiviimiseks on igal metoodikat kasutaval klassil selleks vajalikud vahendid ja õpetajad on läbinud koolituse.
Eestis juhib „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ programmi MTÜ Lastekaitse Liit 2010. aastast. Esimesed koolid liitusid Eestis programmiga 2013. aastal.
Programmi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Loe programmi kohta kodulehelt http://kiusamisestvabaks.ee/, seal leidub huvitavat nii õpetajale, lapsevanemale kui lapsele.
Programmi kulgemist saab jälgida ka Facebooki leheküljel: https://www.facebook.com/kiusamisestvabaks

25 West 37th St , New York, NY 10018, Ameerika Ühendriigid – Erakordne asukoht – näita kaardil
*8.9* Empire State Building: vaid 4 minuti kaugusel! (319 m jalgsi)
*8.6* Pierpont Morgani muuseum: vaid 4 minuti kaugusel! (321 m jalgsi)
*8.9* Bryant Park: vaid 4 minuti kaugusel! (303 m jalgsi)
*9.1* New Yorgi rahvusraamatukogu: vaid 3 minuti kaugusel! (250 m jalgsi)
42nd Street -€“ Bryant Park: vaid 6 minuti kaugusel! (418 m jalgsi)
34th Street – Herald Square: vaid 5 minuti kaugusel! (343 m jalgsi)
Fifth Avenue – Bryant Park: vaid 5 minuti kaugusel! (402 m jalgsi)
*8.5* Herald Square: vaid 4 minuti kaugusel! (269 m jalgsi)
Manhattani SpringHill Suites by Marriott asub 483 meetri kaugusel Empire State Buildingust ja 805 meetri kaugusel Madison Square Gardenist. Hotellis pakutakse tasuta lihtsat sooja hommikusööki Rootsi lauas ning tasuta WiFi-ühendust.
Igas hotelli SpringHill Suites by Marriott New York Midtown Manhattan/Fifth Avenue toas on lameekraanteler, kaabeltelevisioon, mikrolaineahi ja külmik.
Times Square ja The Grand Central Terminal jäävad 805 meetri kaugusele. Heraldi väljak jääb 322 meetri kaugusele ning High Line paikneb 2,4 km kaugusel.
See on sõltumatute arvustuste põhjal külastajate lemmikpaik sihtkohas New York. Sellest piirkonnast, mis on samuti šoppajate lemmik, leiate järgmised brändid: H&M, Apple, Tiffany & Co, Prada, Nike.
SpringHill Suites by Marriott New York Midtown Manhattan/Fifth Avenue on Booking.com-i külastajaid vastu võtnud alates 7. märts 2013.
뀐 Asudes ühes parimaks hinnatud piirkondadest New Yorgis, on see majutusasutus saanud suurepärase asukoha hinde: 9,3
Stuudiokorteris on iPodi dokkimisjaam, tee ja kohvi valmistamise võimalus ning konditsioneer.
Selles stuudiokorteris on lameekraaniga televiisor ja kaabeltelevisioon.
King-stuudiokorter - Linnavaade
Queen-sviit - 2 suurt kaheinimesevoodit
Selles stuudiokorteris on 2 suurt kaheinimesevoodit (queen-size) ning lameekraaniga televiisor koos kaabeltelevisiooniga.
Queen-stuudiokorter - 2 queen-voodi ja linnavaatega
Linnavaatega stuudiokorteris on 2 suurt kaheinimesevoodit (queen-size) ning samuti lameekraaniga televiisor koos kaabeltelevisiooniga.
Juuniorsviit - King-voodiga
Sviidis on mikrolaineahi, iPodi dokkimisjaam ning tee ja kohvi valmistamise võimalus.
New Yorgi rahvusraamatukogu 0,2 km
Macy's kaubamaja ehe ja kohalik
Tähtis teada SpringHill Suites by Marriott New York Midtown Manhattan/Fifth Avenue võtab vastu erisoove – lisa need järgmisel sammul!
Sisseregistreerimisel tuleb esitada kehtiv fotoga isikut tõendav dokument ja krediitkaart. Juhime tähelepanu sellele, et kõikide erisoovide täitmist ei saa alati tagada ning need täidetakse vastavalt võimalusele sisseregistreerimisel. Erisoovide täitmisega võivad kaasneda lisatasud.
Tasuline parkimisteenus maksab 70 USA dollarit (USD) päevas. Pange tähele, et see teenus ei sisalda võimalust parklasse siseneda ja sealt väljuda.
Hotell asub Manhattani keskel ning seal on ööpäevaringselt avatud jõusaal, kohapealne toitlustamine ja sviidid koos kööginurgaga, kus on olemas kõik vajalik.
Stiilne Manhattani hotell asub teatrite piirkonnas ja on 644 m kaugusel väljakust Times Square.

Sotsiaalmeedial on mobiilimaksete puhul võtmeroll - IT uudised
Kapron rääkis, et Hiina mobiilimaksete turg on maailma suurim – eelmisel aastal oli selle maht oli 5 triljonit Ameerika dollarit. Mobiilimaksete algseks käivitajaks oli 2011. aastal levima hakanud QR-kood.
"Hiina turg on tänaseks suuresti jagunenud kahe suure vahel – turgu kontrollivad Alipay ja WeChat Pay. Nende platvormid pakuvad lisaks maksetele ka muid teenuseid: takso tellimist, lennupiletite broneerimist, investeerimistooteid ja kinopileteid," ütles ta.
WeChat sarnaneb Facebook Messengeriga, kus inimesed omavahel suhtlevad ja infot vahetavad.
Kaproni sõnul on sotsiaalmeedia mobiilimaksete valdkonna teerajajaks WeChat, kes korraldas 2014.a. Hiina uusaasta “punase ümbriku” kampaania. "Hiinas on komme uue aasta puhul kinkida oma lähedastele punast värvi rahaga täidetud ümbrikke. WeChat digitaliseeris selle kombe pakkudes võimalust WeChati platvormi kaudu teha rahaülekandeid. Selleks, et rahaülekannet kätte saada, pidid saajad andma enda pangakaarti andmed. See uusaastakampaania harjutas miljoneid inimesed sotsiaalmeedia maksete võimalusega," selgitas ta.
E-maksete eksperdi sõnul on WeChatil erinevad teenused omavahel hästi integreeritud – näiteks kui sõbrad soovivad koos reisile minna, siis saavad nad WeChati sees jagada lennupiletite infot ja rakendusest lahkumata ka piletite eest maksta.
Täna on WeChat Pay- l on 50%-ne turuosa Hiina mobiilimaksete turul, mis näitab Kaproni sõnul seda, et sotsiaalmeedial on mobiilimaksete puhul võtmeroll.
"Hiina kogemus näitab seda, et kasutajad hindavad mugavust," ütles Kapron. Lisades, et ühe sotsiaalmeedia rakenduse sees saab teha kõike: sõpradega chattida, infot ja linke vahetada ja makseid sooritada – ja seda kõike rakendusest hetkegi lahkumata.

Sisu olevat kuningas. Loomulikult et on. Photopointi ajaveeb teab seda ning on sellest lähtuvalt teinud oma kohuseks kirjutada ainult huvitavatest asjadest. Aga kes tahaks enesele kuningat, kes on kehvades rõivastes või – mis veelgi hullem – hoopis ilma rõivasteta? Sellist presidentigi ei tahaks me hästi omaks tunnistada ja arvame seetõttu, et tema palk peaks olema see kõigi... Loe edasi...
K-7 1049€ esitlemisega käesoleva aasta kevadel raius Pentax maasse uue verstaposti, pihustades pilbasteks K10D auks püstitatud tootemid. Tegemist oli ja on aparaadiga, mille üle auväärse fotoajalooga firma uhkust tunda võib. Järgmiseks tõsisemaks sammuks võiks ilmselt olla vaid täiskaadersensoriga kaamera, mille tulekusse Pentaxi austajad ikka veel tulihingeliselt usuvad . Täiskaader täiskaadriks. K-7 oma kena ja kompaktse ehituse ning ülimalt mitmekesiste funktsioonidega on tõsisemale fotohuvilisele suurepäraseks... Loe edasi...
Kõikide tõsiste fotohuviliste veebimeka Dpreview.com on valmis saanud põhjaliku ülevaate Pentax`i digipeeglist K-x 449€ . 30-lehelise testi kokkuvõttes kiidetakse K-x kaamerat eelkõige selle rikkalike omaduste ning pildikvaliteedi poolest. Kuigi K-x on välispidiselt peaaegu identne oma eelkäijale (K-m), on see seespidiselt vägagi sarnane hoopiski Pentaxi paljuülistatud lipulaevale K-7 1149€ . K-x omab täpselt samasugust teravustamissüsteemi ja pildiprotsessorit, olemas on HD videosalvestus, kiire sarivõte, HDR-funktsioon... Loe edasi...
Postitas: Lauri Digitesti veebilehel ilmus täna ülevaade Pentax`i uusimast digipeeglist nimega K-x 449€ . Tegemist on algajaile suunatud digitaalse peegelkaameraga, mis suudab filmida HD videot ning kasutada kadreerimiseks LCD-ekraani. Margus Männik kirjutab vastvalminud ülevaates K-x`i omadustest, pildikvaliteedist, ning probleemidest AA akude kasutamisel. Loe ülevaadet Digitesti veebilehel. ... Loe edasi...

Välja otsitud andmebaasist "http://et.worldofwarcraft.wikia.com/wiki/Qiraji_prophet?oldid=39270"

Avaleht Kalendrid aastaks 2019
KALENDER - iga päev sinu käes, iga päev sinuga koos!
Tee oluline valik juba täna ning garanteerid endale stiilse kalendri.
Büroodisaini imeline kalendrite valik siin! Telli oma ettevõtte logoga kalendrid siit!

Toodetud 1976 aastal
tehnoloog poolt foorumis Elektroonikaseadmed ja komponendid

Käibemaks välismaal autot ostes või müües - Teie Euroopa
Vaadake, kui suurt käibemaksu peate tasuma või küsima, kui ostate või müüte autot ELis, või kui ostate auto väljastpoolt ELi, et seda ELi importida.
Kas ostate või müüte autot?
Teises Euroopa Liidu liikmesriigis
Kas auto on uus või kasutatud?
Auto on uus Käibemaksu seisukohast ei ole uue auto läbisõit üle 6000 km VÕI see on omalikule tarnitud 6 kuu jooksul selle esmaregistreerimisest.
Auto on kasutatud ja ELis registreeritud Käibemaksu seisukohast on kasutatud auto läbisõit üle 6000 km JA see on omanikule tarnitud rohkem kui 6 kuu jooksul selle esmaregistreerimisest.
Peate tasuma käibemaksu riigis, kus te auto registreerite. Tavaliselt on see teie elukohariik.
Peate käibemaksu tasuma auto koguhinna pealt, mis hõlmab ka lisavarustust või muid seotud kulusid (nt kohaletoimetamistasu).
Kui te tasute käibemaksu kaks korda ehk nii riigis, kus te auto ostate, kui ka riigis, kus te selle registreerite, on teil õigus osa käibemaksust tagasi saada. Peate selleks pöörduma müüja või maksuametifrdeen poole riigis, kus te auto ostate.
Mario elab Itaalias ja soovib Saksamaal uue auto osta. Kuna auto on uus, tuleks käibemaks tasuda Itaalias, kus Mariol on kavas see registreerida. Kuid müüja peab tasuma käibemaksu Saksamaa finantsasutustele ja tõendama, et auto on mõeldud transportimiseks teise ELi liikmesriiki, kus see registreeritakse. Seepärast peab Mario tasuma tagatisena Saksamaa käibemaksu.
Kui Mario on auto Itaalias registreerinud ja tasunud seal käibemaksu, võib ta saata asjaomase tõendi automüüjale ja paluda Saksamaal tasutud käibemaks tagastada.
Auto tarnimiskuupäeva arvestatakse riigiti erinevalt. See võib olla kuupäev, mil te allkirjastate ostutellimuse või kuupäev, mil teile väljastatakse arve.
Kes on müüja?
Käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtja (nt automüüja)
Te ei pea pea auto pealt käibemaksu tasuma.
Peate tasuma käibemaksu vastavalt määrale, mis kehtib riigis, kus te auto ostate. Vaadake erinevates ELi liikmesriikides kehtivaid käibemaksumäärasid.
Müüja võib valida, kas võtta käibemaksu:
üksnes kasumilt, mida ta müügiga teenib.
Sellisel juhul ei kajastu käibemaks müüjalt saadud arvel. Seda kasutatud autode puhul rakendatavat menetlust kasutab enamik automüüjatest;
kogu tehingu summa ehk auto eest makstud kogusumma pealt.
Peate auto pealt tasuma tollimaksu ja impordikäibemaksu, nagu ka kõigi muude imporditud toodete puhul.
Tollideklaratsiooni, maksude maksmise ja maksusoodustuste kohta saate lisateavet oma koduriigi ametiasutustelt, mis vastutavad tollimaksuen ja käibemaksufrdeen kogumise eest.
Auto on uus Käibemaksu seisukohast ei ole uue auto läbisõit üle 6000 km VÕI see on omanikule tarnitud 6 kuu jooksul selle esmaregistreerimisest.
Auto on kasutatud Käibemaksu seisukohast on kasutatud auto läbisõit üle 6000 km JA see on omanikule tarnitud rohkem kui 6 kuu jooksul selle esmaregistreerimisest.
Kui müüte auto eraisikuna, siis selle tehingu pealt käibemaksu tasuda ei tule.
Kui müüte uue auto teises ELi liikmesriigis asuvale kliendile, peab ostja tasuma auto pealt käibemaksu selles ELi liikmesriigis, kus auto registreeritakse. Sellisel juhul saate teatava osa käibemaksust tagasi selles riigis, kus te kõigepealt auto ostsite.
Tagastatava käibemaksu summa arvutavad välja maksuasutused riigis, kus te kõigepealt auto ostsite. See peaks olema proportsioonis ajaga, mille jooksul te autot kasutasite.
Uue auto edasimüümisel saate osa käibemaksust tagasi
Sofie ostis Taanis uue auto 30 000 euro eest, millele lisandus 7500 eurot käibemaksu (25%). Nelja kuuga sõidab ta maha 7000 kilomeetrit, kuid otsustab siis selle 16 000 euro eest Jonasele müüa. Auto on käibemaksu seisukohast ikka uus.
Jonas elab Austrias ja viib auto sinna. Ta tasub Austria maksuametile 3200 eurot käibemaksu (Austrias on käibemaksumäär 20%).
Müüjana peaks Sofie teadma, et tal on õigus osa käibemaksust tagasi saada. Kui teiselt müügilt oleks käibemaks tasutud Taanis, oleks tulnud maksta 4000 eurot (ehk 16 000 eurolt 25%). Kuna autot käsitatakse ikka uuena, on Sofiel õigus Taani maksuametilt 7500 eurost (s.o autot ostes tasutud käibemaksust) tagasi saada 4000.
KKK - Auto ostu või müügiga seotud käibemaks
ELi direktiiv ELi ühise käibemaksusüsteemi kohta (käibemaksudirektiiv)

Nõidade õpetusi raha hoidmiseks - VARA-WEB (vara.ee)
Raha liigutamise päevad on teisipäev ja neljapäev. Kunagi ei tohiks võtta laenu teisipäeval, siis on kogu elu võlgadega maadlemist. Noore ehk kasvava kuu ajal võib näidata kuusirbile raha (näiteks 50-eurost või pangakaarti), et raha tuleks juurde ja raha kasv ei lakkaks.
1. Rahakott peaks olema rohelist värvi, kuna roheline on raha värv. Kui rahakott on mingit muud värvi, siis võiks kinnitada rahakoti külge midagi rohelist või panna rahakoti sisse mingi rohelise detaili.
2. Ei tohiks kunagi mõtlematult lahti vahetada suurt rahatähte. Parem on teha selle rahatähega üks suur ost. Eriti halb on, kui suurest rahatähest saadakse tagasi vaid sendid.
3. Raha peaks olema rahakotis seerianumbrid enda poole.
4. Võlgu võib anda või võtta vaid hommikupoolikul, et raha jõuaks tagasi tulla.
5. Raha maagiat võib tekitada kodus, kui visata peenraha põrandale ja asetada igasse nurka ning öelda seejuures: "Tulgu raha minu koju!". Mida rohkem peenraha, seda parem. Seda raha ei korjata üles.
6. Raha ei tohiks anda ega vastu võtta käest kätte. Kindlasti tuleks see asetada enne letile või lauale. Sellega maandatakse rahaga kaasnev negatiivne energia.
7. Et rahakotis oleks rohkem raha, võib kanda selles haavalehte.
8. Majas ega korteris ei tohi vilistada. Sellega vilistatakse raha peale või raha majast välja. Lävepakul seismine aga takistab raha tulemist majja.
9. Raha tulemisele aitab kaasa see, kui kodutänaval on nimi, kui majal ja korteril on number.
10. Raha tuleks vastu võtta vasaku käega ja välja anda paremaga. Sama kehtib ka pangakaardi kasutamisel.
11. Tänavalt ei ole hea korjata üles peenraha, sest siis leiabki ainult peenraha inimese juurde tee. Ristteelt ei tohiks korjata isegi mitte suurt raha, sest see toob kaasa võõrad probleemid, võlad ja haigused.
12. Söögilaua peal ei tohi istuda, see toob vaesuse majja.
13. Kerjustele antakse almust kirikust või kauplusest välja tulles, mitte iialgi ei anta sisenedes. Iialgi ei anta kerjusele raha käest kätte. Raha visatakse maha või mütsi sisse, et ka tema saaks selle ülesvõtmiseks tööd teha.

European Commission - PRESS RELEASES - Press release - Euroopa Komisjon suurendab oma pühendumust naiste ja meeste võrdõiguslikkusele

Pühapäeval, 8. veebruaril 2015 kell 13.00 toimub Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones (Pirita tee 66, Tallinn) suupilli õpituba "Lily Marleeni radadel".
Samal ajal on ka Maarjamäe lossi tallihoones avatud näitus "Riik malelaual. Saksa okupatsioon Eestis 1941–1944", see annab esmakordselt põhjalikuma ülevaate ühest vastuolulisemast ja dramaatilisemast perioodist Eesti ajaloos.
10 aastat IIMS veebi
IIMS aka Teine Maailmasõda veeb tähistab sellel aastal 10. juubeliaastat!

Tulemused puuduvad: "large business"

Autor arxman, 7. veebruar 2013 asukohas Veljed - Rehvid
Ennenägelikult vastan ära küsimusele: Hetkel ei satu Tallinna poole.
Saata võin ka cargoga, aga maksab ostja

FIRST LEGO League Jr. on Ameerikas käivitatud rahvusvaheline "käed-külge" teaduse- ja tehnoloogia populariseerimise programm lastele, kus eesmärk on luua mittevõistlev õpikeskkond.
Sel aastal keskendus näitus mesilastele ja nende vajalikkusele. Meeskonnal tuli uurida üht reaalelulist probleemi. Probleemi valimisel oli tingimus, et loom peab elama mesilasega samas elupaigas. Meie valisime oma loomaks lendorava, kelle kohta tuli meil teha põhjalik uurimistöö. Saadud teadmiste põhjal disainisime ja ehitasime LEGO klotsidest liikuva mudeli ning tegime plakati, mida tuli näitusel ka esitleda.
FIRST LEGO League Jr. näitusel saime palju kiita ning meid kutsuti järgmisel aastal põhivõistlusele osalema.

Mälumäng/viktoriin: Muusikabändide vanad nimed - VARA-WEB (vara.ee)
2. Millise bändi varasem nimi oli The Tea Set?
4. Millise bändi varasem nimi oli Polar Bear?

181 Third Street, San Francisco, CA 94103, Ameerika Ühendriigid – Suurepärane asukoht – näita kaarti
*7.9* Metreon: vaid 5 minuti kaugusel! (370 m jalgsi)
*8.9* Moodsa kunsti muuseum SFMOMA: vaid 1 minuti kaugusel! (74 m jalgsi)
Moscone'i messikeskus: vaid 3 minuti kaugusel! (201 m jalgsi)
BART-jaam Montgomery St.: vaid 5 minuti kaugusel! (405 m jalgsi)
*8.2* Kunstikeskus YBCA: vaid 3 minuti kaugusel! (183 m jalgsi)
Püha Patricku katoliku kirik: vaid 4 minuti kaugusel! (275 m jalgsi)
Juanita, Ameerika Ühendriigid
San Francisco oma täies hiilguses. Peatu selle südames – Suurepärane asukoht – näita kaarti
Üks meie parimatest valikutest, mida San Francisco pakub.See San Francisco kesklinnas paiknev hotell on 8-minutilise jalutuskäigu kaugusel Union Square'ist. Kohapeal on vajaliku sisseseadega jõusaal ning luksuslik spaa, kus on saadaval kõik teenused.
Hotelli W San Francisco tubades on kaabeltelevisioon ja tasulised kanalid. Tubades on ka minibaar, kirjutuslaud ja istumisnurk.
Hotelli San Francisco W külalised saavad nautida baaris jooke või einestada restoranis Trace. Toateenindus on samuti saadaval.
Hotellis W San Francisco on piletite müügipunkt ja ärikeskus. Selles keskkonnasõbralikus hotellis on kingaviksimise teenus ja sularahaautomaat.
Sild Golden Gate on 9,6 km kaugusel.
See on sõltumatute arvustuste põhjal külastajate lemmikpaik sihtkohas San Francisco.
W San Francisco on Booking.com-i külastajaid vastu võtnud alates 11. mai 2008.
뀐 See majutusasutus asub otse sihtkoha San Francisco südames ja on asukoha eest saanud hindeks 8,7
See moodsa sisustusega tuba on istumisnurga, tasuta tualetitarvete ja privaatse vannitoaga. Samuti on toas hommikumantlid.
Need moodsad toad paiknevad 12. ja sellest madalamatel korrustel. Tubades on kaabeltelevisioon, tasulised kanalid, minibaar ja lauaga istumisnurk.
4 põhjust, et valida W San Francisco
Üks meie parimatest valikutest, mida San Francisco pakub
Moodsa kunsti muuseum SFMOMA
Mineta San Jose rahvusvaheline lennujaam
WiFi-ühendus on saadaval hotellitubades ja maksab USD 9,95 24 tunni eest.
Privaatne parkimine on võimalik kohapeal (eelnev broneerimine ei ole võimalik). Maksumus on USD 63,84 parkimiskoha kohta päevas.
Tähtis teada W San Francisco võtab vastu erisoove – lisa need järgmisel sammul!
W San Francisco aktsepteerib neid kaarte ja jätab endale õiguse enne sinu saabumist sinu kaardilt ajutiselt teatud summa blokeerida.
Vaata 30 parimat hotelli sihtkohas San Francisco, vastavalt 221 842 ehtsale hotellidele jäetud arvustusele Booking.com-is.
San Francisco hotell asub Unioni väljakul, vaid mõne sammu kaugusel Hiinalinnast. Pakutakse kohapealset einestamisvõimalust ja ööpäevaringselt avatud jõusaali.
See San Francisco kesklinna hotell asub Moscone'i messikeskuse kõrval ning pakub luksuslikke lameekraanteleriga tube ja jõusaali. Hotelli San Francisco Marriott Marquis tubades on stiilne interjöör.
Säästa San Franciscos kuni 50%

Viljandi järve rand - Kultuurikava.ee
25 m väliujula, vettehüppetorn, sõudepaatide ja vesirataste laenutus, kaks rannavolleväljakut, laste mänguväljak, liivaväljakud rannajalgpalli ja rannakäsipalli mängimiseks, heitesektor.

Kriitiline ja loov mõtlemine, otsuste langetamine ja problemide lahendamine
1. Kriitiline ja loov mõtlemine, otsuste langetamine
1.2. Aktiivtöö. Ravimid
2.1 Aktiivtöö. Maiustused reklaamides
3. Uimastite tarvitamise põhjused
4.1. Aktiivtöö. Alkohol, tubakas ja energiajoogid
1.1. Aktiivtöö. Aita palun!
2.1. Aktiivtöö. Nõustuda või keelduda
2.2. Aktiivtöö. Ei taha ja ei tee
4.1. Aktiivtöö. Hea sõber
1.1. Aktiivtöö. Ma armastan ennast
2.2 Aktiivtöö. Jussi päev
3.1 Aktiivtöö. Mure

Välja otsitud andmebaasist "http://et.worldofwarcraft.wikia.com/wiki/Ravasaur_Trainers?oldid=39431"

Andmemajandus 2017 - täna veel soodushinnaga! - IT uudised
Andmemajandus 2017 - täna veel soodushinnaga!
12. detsembril toimuvale ärifoorumile Andmemajandus 2017 "Kuidas andmetest väärtust luua?" saab täna veel registreeruda soodushinnaga. Andmemajanduse trende, ärivõimalusi, olulisi küsimusi ja kogemusi tutvustava foorumi korraldab Äripäeva teemaveeb ITuudised ja see toimub TTÜ IT Kolledžis.
Ärifoorumi eesmärk on saada ülevaade andmemajanduse võimalustest, suurandmete analüütikast, trendidest ja uudsetest andmeallikatest ning aidata leida uusi võimalusi äri edendamiseks andmete oskusliku kasutamise abil.
Foorumil esinevad ja arutlusringides osalevad Tallinna Tehnikaülikooli andmekaeve dotsent Innar Liiv, Statistikaameti peadirekor Mart Mägi, radarseire ekspert, Tartu Observatooriumi ja OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuse teadur Kaupo Voormansik, Eesti Energia IT-juht Agnes Roos, Icefire’i teadus- ja arendusjuht Ove Kreison, suurandmete ekspert Lauri Ilison, Eesti Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leis, Cybernetica jurist Triin Siil jt.
Milliseid on riigipoolsed võimalused ja plaanid ettevõtete äriedu kasvatamiseks andmete abil?
Andmete kasutamise võimalusi ja kogemuslugusid erinevatest valdkondadest
Ülevaade õigusraamistikust andmetega majandamisel. Milliseid piiranguid ja võimalusi andmemajandusele seavad erinevad regulatsioonid?
Kuidas ettevõtted andmete abil äriedu kasvatada saavad?
Ülevaade suurandmete analüütikast, trendidest ja uudsetest andmeallikatest
Osaleja saab ideid, kuidas äri arendamiseks andmeid oskuslikult kasutada
Võimalus suhelda erinevate ekspertide ja praktikutega
Võimalus vahetada kogemusi erinevate kasutajatega – aitab leida oma ettevõtte jaoks sobivat lahendust.
Kuni 4. detsembrini on osalejaks registreerimine soodushinnaga 249 eurot (km-ga 298,8 eurot).

Sinu arvamus kasutajast [ blend ]: puudub
Ostsin läpaka laadija. Kõik OK.
Ostetud digiboks posti teel. Kõik ok! Soovitan!
Ostis ruuteri ära.
Kõik korras ja hea.
Sai ostetud üks korralik WD PATA ketas, kaup täpselt selline nagu lubatud ja vastas ootustele. Tänud!
Aitas kiiresti hädast välja ühe AGP kaardiga. Kaart korralik, nagu lubatud. Suured tänud!
Kiire, korralik ja meeldiv ostutehing!
Ostetud laadija, kõik töötab ja korras
Sai äri aetud tuli ise kokkulepitud ajaks kohale
Ostsin hinged ja inverteri, kõik ok.
Ostsin mõned asjad,
Ostsin kõvaketta. Kõik tip-top. Julgen soovitada
Müüs ruuteri. Äri kiire ja korralik.
Müüs emaplaadi, kõik tip-top
Tänud ka siitpoolt!

(6) 20 000 krooni ja rohkem maksva abivahendikompenseerimise aluseks on lastel ja tööealistel isikutel rehabilitatsiooniplaan või eriarsti tõend ning vanaduspensionieas olevatel isikutel eriarsti tõend või kohaliku ekspertkomisjoni nõudmisel rehabilitatsiooniplaan.
2) isik vajab abivahendit maksumusega alates 20 000 kroonist, mis sisaldab abivahendi maksumust koos pakutava kasutus- ja hooldusõpetuse teenusega;
- pedagoogika 1 (isikute arv)
- sotsiaaltöö 1
- arstiteadus 1
- tegevusteraapia 1
- füsioteraapia 1
- Puuetega Inimeste Koja esindaja 1
- eakate organisatsiooni esindaja 1
- puuetega laste vanemate organisatsiooni esindaja 1
(7) Isiku omaosalus on abivahendi maksumuse ja käesoleva määruse lisas 1 või lisas 2 kindlaks määratud riigi osaluse vahe, kuid mitte väiksem kui 100 krooni. Erandkorras võib kohaliku ekspertkomisjoni otsusega abivahendi omaosalust vähendada 5 protsendini abivahendi kogumaksumusest, lähtudes otsuse tegemisel taotleja ja tema perekonna majanduslikest võimalustest omaosaluse tasumiseks või abivahendi soetamisest tingitud lisakulude kõrgest tasemest.

eesti keeles
Ruumide rent
Korraldad sündmust?
Ruumide rent ja peoruumid
Messid, näitused ja laadad
Mööbli rent ja tehnika rent
Lauad ja pingid
Kujundusideede galerii
Sise-väliüritused
Parkimisvõimalused
Tarvikute ja ruumide kataloog
Tuled sündmusele?
Külastad parki?
Kuidas tulla Lauluväljaku kontorisse?
Lauluväljak aastani 1957
Meie klientide tagasiside
2018 tuleb üks äge aasta. Tallinna Lauluväljak on selle eest hoolt kandnud, et ei talvel, kevadel ega suvel kellelgi igav ei hakkaks. Meie kalender on täis pikitud vägevaid muusikasündmuseid, maitsvaid messielamusi ning vahvaid kasse, et Sinul põnev oleks!
Veebruar: kassid! ning Otsa kooli kontsert
Kellele ei meeldiks kassid? Või kassivideod, kui mitte hiirekuningad isiklikult. 10.-11. veebruaril toimub Tallinna Lauluväljaku ruumides *trummipõrin* rahvusvaheline tõukassinäitus. Kahe põneva päeva jooksul saab tutvuda lummava ning konkurentsitiheda tõukasside maailmaga.
18. veebruar on ilusate helide päralt ehk Klaassaalis toimub Georg Otsa Muusikakooli Päikeseloojangu kontsert ‒ Eesti lood, kus esinevad Bigband ning rütmimuusika solistid.
Aprill: kõigi maade käsitöölised, ühinege!
Käsitöö populaarsus kõikjal Eestis aasta-aastalt üha kasvab. Kes ei jaksa aga suviseid laatasid ära oodata, saab suurt rõõmu tunda, kuna Tallinna Käsitöömess tuleb taas!
Märgi oma kalendrisse 13.-15. aprill, et teaks õigel ajal sammud Tallinna Lauluväljaku suunas seada. Pane oma vardad juba sooja, sest aprillis läheb suuremat sorti kudumiseks!
Toidu- ja restoranikultuur on Eestis viimastel aastatel kindlalt oma kanna kinnitanud. Inimesi huvitab üha enam hea ning kvaliteetse toidu päritolu. Õnneks saab Tallinna Lauluväljakul maikuus (4.-5. mai) taas head ja paremat maitsta, sest toimub Eesti toidumess ‒ Sööma! Tule kae ka perra!
Maikuu majesteetlikuks lõpuakordiks on Nickelbacki kontsert 25. mail. Kanada päritolu rokkbänd on tänaseks müünud rohkem kui 50 miljonit albumit, välja andnud 23 singlit ning esinenud 12 maailmatuuril rohkem kui 8 miljonile inimesele.
Mis suvi see ilma Õllesummerita on? Ei olegi. Seda enam, et armastatud õlle- ning muusikafestival tähistab sel aastal oma 25. sünnipäeva. Vali üks päev (või mitu) vahemikus 4.-6. juuli, ja märgi see (need) siis oma kalendrisse.
Aastate jooksul on Õllesummeri lavalaudadel esinenud pea kõik Eesti artistid ning kümme aastat tagasi väisas esmakordselt festivali ka välisesineja ‒ maailmas melomaanide poolt kõrgelt hinnatud Franz Ferdinand. Sel aastal tulevad nad taas. Õllesummeri sünnipäeva tähistama. Tule Sina ka.
Viimane, selle poolaasta sündmustekalendris on.. taasühinemise tuuri raames 16. juulil ainsa kontserdi Baltikumis andev Guns n’ Roses! No kui Sind sellel kontserdil ei ole, siis ei ole Sa rokifänn ka. Räägitakse, et tegemist on aasta edukaima rokkturneega.
Enne üritusele tulekut vaata üle ka meie külastaja meelespea. Tekkis küsimusi? Võta meiega ühendust.
Tallinna Lauluväljak © 2018
Narva mnt. 95, Tallinn, Eesti

Paigaldus- ja hooldusjuhend
Mõnus muru mõne päevaga!
Paigaldus ja hooldus
Tehtud tööd
Muru saabumisest paigalduseni tuleb jälgida, et muruvaip läbi ei kuivaks! Suvel otsese päikese korral peaks igal juhul ootava mätta varju paigutama. Liigniiskuse korral omakorda hakkab mätas hauduma ja rohulibled muutuvad pruuniks - varju peab pakkuma ka vihma eest. Parim oleks vaip maha panna 48 tunni jooksul, siis on välimus veel värske.
Muru paigaldatakse ettevalmistatud ja tasandatud mullale. Sobiv kasvumulla kihi paksus vähemalt 15 cm, ideaalis üle 25 cm. Mida õhem mullakiht, seda tihedamalt peab hiljem hooldusega tegelema-nt. väetama, kastma
Enne muru kohaleasetamist (lahtirullimist) anda mullale muru püsiväetist 30-40 g ruutmeetrile
Murutükid paigutada tihedalt üksteise kõrvale, et ei jääks vahesid. Seejärel tuleb murutükid kergelt kinni vajutada; eriline tähelepanu just servadele!
Pärast kohale asetamist kohe tugevasti kasta. Peale kastmist ei ole soovitatav murule astuda- pehmemal pinnasel on oht paanid paigast nihutada - tulemuseks hiljem "kõrbenud" servad, mullaviirud ja ebatasane pind, mida on raske niita.
Kuivade ilmade puhul jätkata kastmist-uputamist kuni kamar juurdub: s.o. ca. 14 päeva jooksul. Varjumuru, mis on viletsam juurduja, on vaja kindlasti juurdumise osas üle kontrollida- kui pole veel juurdunud, siis kastmist jätkata, kuniks kamar korralikult maa küljes kinni. Kastmisega koonerdamine maksab koheselt kätte
Pärast muru paigaldamist tuleb hoolikalt jälgida, et muru enne juurdumist ära ei kuivaks. Selle vältimiseks on esimesel 2 nädalal (lõpliku juurdumiseni!) vaja muru ohtralt kasta, läbi leotada
Murule ei ole soovitatav esimese kolme nädala jooksul anda pealtväetist. Kohene väetamine aeglustab muru juurdumist s.t. meelitab taimede juured pindmisse kihti
Niita võib ca 7 - 8 päeva pärast. Esimesed korrad niita 6 - 7 cm kõrguselt
Kui muru niitmise järel jäävad pinnale rohukuhjad (pastatükid), tuleb need tingimata laiali ajada või ära korjata, muidu muru nende all hävib
Märja ilmaga ei tohiks niita, murule jäävad niiduki rööpad
Põuaste ilmadega tuleb muru kasta - harvem ja tugevasti korraga, nagu vanematele murudele kohane. Sagedane muru niisutamine muudab pikapeale muru põuakartlikuks
Umbes kuu aja pärast võib muru väetada. Suve esimesel poolel muru püsiväetisega (25-2-4) või Kemira lämmastikurikka väetisega (18-9-9 ). Suve teisel poolel kaaliumsulfaadiga (0-0-40 ) või mõne teise kaaliumirikka ja vähe lämmastikku sisaldava väetisega
Kuu pärast võib muru hakata niitma õigelt kõrguselt – 3cm . Niitmise sagedus tuleneb taimede kasvukiirusest. Eemaldada ei tohi korraga rohkem kui 1/3 taimede kõrgusest, vastasel korral juurte kasv lakkab
Esimese kuu jooksul ei või siirdatud muru tugevalt tallata, võib vigastada arenevat juurestikku
Kui paigaldus toimub hilissügisel ja juurdumine lükkub kevadesse, peab kevadel eriti hoolsalt muru seisu jälgima- kastma, kui vaja ja mitte tallama enne täielikku juurdumist!
Pinnas olgu korralikult tihendatud! Kõik, mis lahtisem, vajub hiljem kokku või kipub tulvavete puhul kergemalt alla voolama.
Pigem paigalda kerge varuga (alumine paan jääb kergelt ülemise alla), kui et külgi kokku rebides (kuivab kokku, vajub)
Pööra paigaldusel rohkem tähelepanu mätta korralikult kinnipatsutamisele. Parem kontakt maaga kindlustab kiirema ja tugevama juurdumise.
Kasta põhjalikult! See on nagu esimene tuleproov- jääb püsima, või hakkab vajuma
1. Muru peab olema püsivalt roheline
2. Muru ei tohi lamanduda
· Kui muru hakkab kolletuma ja see pole tingitud kuivusest , tuleb kastmisveele lisada veeslahustuvat NPK täisväetist (nt Ferticare 14-11-25) maksimaalselt 8% lahusena (8 kg 100 liitri vee kohta)
· Kui muru on enam-vähem roheline, pole väetada vaja – see kiirendab asjatult kasvu, kõrge muru aga kipub lamanduma
Lamandumise vältimiseks tuleb muru suve jooksul 2-4 korda (vajadusel rohkem) hõljukniidukiga niita
Sügisel jälgida, et muru ei läheks lume alla liiga kõrgena. Vajadusel niita.
Mida õhem on muru alla planeeritav huumuskiht, seda suuremad on hilisemad väljaminekud. Rohkem kastmist ja väetamist, võimalik, et ka sambliku tõrjet.
Väga õhukese huumuskihi korral tuleb muru regulaarselt kasta.
Kord kuus lisada kastmisveele veeslahustuvat NPK väetist – 8 kg (nt.Ferticare 14-11-25) 100 liitri vee kohta.
Niita regulaarselt, mitte madalamalt kui 4-6 cm.
Kui peale niitmist jäid murule niiduse klombid, siis need tuleb ära korjata. Kuiva ja hõreda muruniiduse sisse harjamisega tekib murule aja jooksul paksem huumuskiht.

Üldine statistika
Kohtuistungi aja ja koha otsing
Kohtu-uudised
Kasutajanimi:
Minu RT võimaldab:
Tellida akte, kohtukokkuvõtteid ja õigusuudiseid e-postile
Sinu veebilehitsejal pole JavaScript tuge või on see välja lülitatud.
Täieliku funktsionaalsuse ja mugavama kasutuskogemuse tagamiseks soovitame võimalusel JavaScripti toe sisse lülitada.
KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → Hallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud
Teksti suurus:
§ 2 STRUKTUUR
§ 3 ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS
§ 4 LASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 5 ÕPETAJATE JA TEISTE TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 6 JUHTIMINE
§ 7 LASTEAIA HOOLEKOGU
§ 8 VARA, FINANTSEERIMINE, MAJANDAMINE JA ASJAAJAMINE
§ 9 ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 10 LÕPPSÄTTED
§ 11 MÄÄRUSE RAKENDAMINE
Väljaandja:
Teksti liik:
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
10.10.2012 01.11.2012, määruses on läbivalt asendatud sõna "juhataja" sõnaga "direktor" vastavas käändes ja tekstiosa "juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal" sõnaga "õppealajuhataja" vastavas käändes
Määrus kehtestatakse "Koolieelse lasteasutuse seadus" § 9 lg 3, Võru Linnavolikogu 8. detsembri 2010. a määruse nr 24 "Ametiasutuse hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise kord" § 2 lg 3 ja § 6 lg 1 alusel.
(1) Lasteaia nimetus on Võru Lasteaed Okasroosike (edaspidi lasteaed).
(2) Lasteaed on Võru Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav koolieelne munitsipaallasteasutus.
(3) Lasteaed juhindub oma tegevuses koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatust ja teistest Eesti Vabariigi seadustest, õigusaktidest, Võru Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja linnavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
(4) Lasteaia liigiks on lasteaed.
(5) Lasteaed asub aadressil Jüri 40a, Võru linn.
(6) Lasteaia teeninduspiirkonna kinnitab linnavolikogu.
(7) Lasteaial on oma pitsat ning sümboolika.
(8) Lasteaia asjaajamis- ja õppekeel on eesti keel.
(9) Andmed lasteaia, pedagoogide ja laste kohta ning andmete muudatused kantakse viivitamatult Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(1) Lasteaias on sõime- ja lasteaiarühmad ning vajadusel liitrühmad ja sobitusrühmad.
(2) Liitrühmade moodustamise otsustab vajaduse tekkimisel ja lastevanemate ettepanekul lasteaia direktor.
(3) Linnavalitsus moodustab lasteaia direktori ettepanekul vajaduse esinemisel lasteaias sobitusrühmi ja erirühmi ning loob osaajalisi kohti.
(4) Sõime- ja lasteaiarühmad moodustab vastavalt vajadusele lasteaia direktor.
(5) Lasteaia hoolekogu ettepanekul võib linnavalitsus suurendada laste arvu rühmades koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud ulatuses.
(1) Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale vastav lasteaia õppekava.
(2) Lasteaia õppekava kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära lasteaia hoolekogu arvamuse.
(3) Lasteaia õppekava läbinud lapsele annab lasteaed välja koolivalmiduskaardi.
(4) Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.
(5) Lasteaia tegevuse eesmärgiks on võimaldada lastele koolikohustuse tekkimiseni hoidu ja alushariduse omandamist ning toetada isiksuse väljakujunemist kes usub endasse, tegutseb loovalt, käitub eetiliselt ning on avatud uue ja teistsuguse suhtes.
(6) Lasteaia ülesanneteks lapse perekonda toetades on:
1) luua lapse vanusele vastavad tingimused ja võimalused turvaliseks lapse hoidmiseks;
2) luua tingimused ja võimalused alushariduse omandamiseks lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades;
3) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav;
4) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut;
6) varustada lapsi õppevahenditega;
7) võimaldada lastele logopeedilist ja eripedagoogilist abi;
8) teha lapse hoidmisel ning õppe- ja kasvatuskorraldusel koostööd lapsevanema või lapse muu seadusliku esindajaga (edaspidi lapsevanem), sotsiaal- ja tervishoiutöötajate, lastekaitse spetsialistide, linnavalitsuse, teiste koolieelsete lasteasutuste, koolide ja muude organisatsioonidega.
(7) Lasteaias viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteasutuse järjepidev areng, selgitades välja lasteasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad. Lasteaed koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul.
(8) Lasteaial ning igal rühmal on oma tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse lasteaia õppekava, kohalikku kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone. Lasteaia tegevus- ja päevakava kinnitab lasteaia direktor.
(9) Lasteaial on kodukord, mille kehtestab direktor ja see on lastele, nende vanematele ja lasteaia töötajatele täitmiseks kohustuslik. Lasteaia kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks lasteaia hoolekogule.
(10) Lasteaia ja kodu koostöö korraldamiseks toimuvad lasteaias rühma lapsevanemate koosolekud ning lapse õpetajate ja lapsevanema vahelised tagasiside vestlused lapse arengust.
(11) Lasteaed on tegutsev aastaringselt. Lahtioleku aja ja selle erisused otsustab linnavalitsus, lähtudes lasteaia hoolekogu ettepanekust.
(12) Suveperioodil ühendatakse rühmi ja vajadusel suletakse lasteaed tervikuna seoses laste vähesusega või remondiks. Sulgemise perioodil kindlustatakse lastele kohad mõnes teises linna lasteaias.
(13) Lasteaed tagab lapse lasteaias viibimise ajal tema ohutuse ja tervise kaitse vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele.
(14) Laste lasteaeda vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine toimub linnavalitsuse kehtestatud korras.
(1) Lastel on õigus:
1) vaimselt ja füüsiliselt arendavale tervislikule keskkonnale ja päevakavale;
4) osaleda eakohast arengut ja alushariduse omandamist tagavatel õpetajate juhitud tegevustel.
(2) Lapsevanemal on õigus:
1) nõuda vajalike tingimuste loomist lapse mitmekülgseks arenguks ja turvaliseks kasvamiseks;
2) saada lasteaia pedagoogidelt nõustamist õppe- ja kasvatuskorralduse küsimustes;
3) tutvuda õppekava, tegevus- ja päevakavaga;
4) olla valitud hoolekogu liikmeks;
5) saada lasteaiast ja linnavalitsusest teavet lasteaia töökorralduse, õppe- ja kasvatustegevuse ning oma õiguste kohta;
6) järgides lasteaia päevakava tuua last lasteaeda ja viia ta sealt ära lapsevanemale sobival ajal;
7) kasvatamist, õpetamist ja hoidmist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda direktori, hoolekogu, pedagoogilise nõukogu, linnavalitsuse, maavanema, lastekaitse-organisatsiooni, politseiametniku või sotsiaaltöötaja poole.
(3) Lapsevanem on kohustatud:
1) looma koostöös lasteaiaga lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks;
2) järgima lasteaia tegevus- ja päevakava, laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõudeid ning kodukorda;
3) tasuma lapse toidukulu päevamaksumuse;
4) tasuma lasteaia muude kulude vanemate poolt kaetava osa linnavolikogu poolt kehtestatud määras ja korras;
5) informeerima lasteaeda lapse tervisehäiretest.
(1) Lasteaia töötajad (edaspidi personal) on:
1) pedagoogid, kelleks on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, logopeed ja eripedagoog;
2) tervishoiutöötaja;
3) lasteaia majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad.
(2) Lasteaia ametikohtade struktuuri ja koosseisu kinnitab ning muudab direktor kooskõlastatult vastava ala abilinnapeaga.
(3) Töölepingud personaliga sõlmib, muudab ja ütleb üles, samuti võtab vastutusele lasteaia direktor kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega ning lasteaia põhimäärusega.
(4) Pedagoogide vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse konkurss, mille läbiviimise korra kinnitab lasteaia hoolekogu direktori ettepanekul.
(5) Personali konkreetsed tööülesanded, kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töötajate töölepingute ja ametijuhenditega ning lasteaia töökorralduse reeglitega.
(6) Personalil on õigus saada vajalikku eri-, kutse- ja ametialast täiendkoolitust ja kirjandust vastavalt lasteaia rahalistele võimalustele.
(7) Personal loob tingimused laste kasvamiseks ja arenemiseks, mis põhinevad vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel laste ja nende vanematega ning teiste lasteaia töötajatega.
(8) Laste elu ja tervise kaitse kindlustamiseks on personal kohustatud täitma selleks kehtestatud nõudeid ning aitama kaasa lastele tervisliku ja turvalise keskkonna loomisel.
(9) Personalil on keelatud avalikustada talle tööalaselt teatavaks saanud teavet lapse ja tema perekonna kohta.
(10) Personal on kohustatud andma teavet linnavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö- või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui esineb kahtlusi lapse kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise osas.
(11) Pedagoogid on kohustatud nõustama lapsevanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.
(12) Tervishoiutöötaja jälgib laste tervist, lähtudes sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest ning informeerib lapse tervisehäiretest lapsevanemaid ja vajadusel lapse arsti.
(1) Lasteaeda juhib direktor, kelle ülesandeks on lasteaia õppe-kasvatuskorralduse ning majandus-ja finantstegevuse juhtimine koostöös lasteaia hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga.
(2) Direktor esindab lasteaeda suhtlemises teiste asutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning sõlmib nendega lepinguid ja teeb teisi tehinguid lasteaia eelarve piirides.
(3) Lasteaia direktori ametiülesanded, õigused ja vastutus on määratud ametijuhendiga.
(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss vastavalt kehtestatud korrale.
(5) Lasteaia direktori kinnitab ametisse, vabastab ametist ja määrab töötasu linnavalitsus. Direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingu ning võtab vastutusele linnapea.
(6) Pedagoogilise nõukogu liikmeteks on lasteaia pedagoogid. Pedagoogilise nõukogu esimees on lasteaia direktor ning aseesimees õppealajuhataja.
(7) Pedagoogilise nõukogu ülesandeks on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning direktorile, hoolekogule ning linnavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine.
(8) Pedagoogilise nõukogu ülesanded ja tegevus on määratud õigusaktides ning lasteaia pedagoogilise nõukogu tegutsemise korras.
(9) Pedagoogilise nõukogu tegutsemise korra kehtestab pedagoogiline nõukogu.
(1) Lasteaia hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et lasteaia õppe- ja kasvatustegevus vastaks lapse arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteaia personaliga.
(2) Lasteaia hoolekogusse kuuluvad õpetajate esindaja, iga rühma vanemate esindaja ja linna esindaja.
(3) Õpetajate esindajate valimine toimub pedagoogilise nõukogu koosolekul.
(4) Iga rühm valib oma esindaja hoolekogusse rühma lapsevanemate koosolekul.
(5) Direktor esitab linnavalitsusele hoolekogu kinnitamiseks taotluse, milles on märgitud hoolekogusse valitud isikud ja esindamise alus.
(6) Linnavalitsus moodustab direktori poolt esitatud taotluse ning linnavolikogu otsuse alusel lasteaia hoolekogu.
(7) Hoolekogu liikmete volituste kestus:
1) linna esindaja volitus kestab temale antud tähtaja lõpuni;
2) õpetajate esindaja volitus kestab pedagoogilise nõukogu poolt antud tähtaja lõpuni;
3) lastevanemate esindaja volitus kestab hoolekogu koosseisu kinnitamise päevast kuni selle muutmise või uue hoolekogu koosseisu kinnitamiseni.
(8) Kõikidel hoolekogu kooseisu valitud esindajatel on õigus oma volitustest loobuda.
(9) Kõiki hoolekokku valitud esindajaid on õigustagasi kutsuda ja ümber valida.
(10) Hoolekogu pädevus ja ülesanded on määratud õigusaktides ning lasteaia hoolekogu tegutsemise korras.
(11) Lasteaia hoolekogu tegutsemise korra võtab vastu hoolekogu.
(12) Hoolekogu esimees esitab iga aasta 1. oktoobriks linnavalitsusele aruande. Aruanne kajastab õppeaasta jooksul hoolekogu poolt tehtud tööd ja plaane uueks õppeaastaks.
(1) Lasteaiale sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud vara valitsemine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras.
(2) Lasteaial on oma eelarve ja pangakonto.
(3) Lasteaia eelarvetulu moodustavad eraldised riigi- ja linnaeelarvest, lapsevanema poolt kaetavast osast, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt, tulud lasteaia tasulisest tegevusest ning oma majandustegevusest.
(4) Lasteaia poolt osutatavate tasuliste teenuste hinnad kinnitab linnavalitsus.
(5) Lasteaia eelarve projekti koostab lasteaia direktor, kooskõlastab selle lasteaia hoolekoguga ning esitab linnavalitsusele.
(6) Lasteaia dokumentatsiooni peetakse õigusaktides kehtestatud korras.
(7) Lasteaed esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid vastavalt õigusaktides sätestatule.
(8) Riiklikku järelevalvet lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel maavanem.
(9) Lasteaia ja lasteaia direktori tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab järelevalvet linnavalitsus.
(1) Lasteaia korraldab ümber, kujundab ümber ja tema tegevuse lõpetab linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.
(2) Lasteaia ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, lapsevanemaid (eestkostjad, hooldajad), personali ning maavanemat hiljemalt neli kuud enne ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.
(3) Lasteaia tegevuse lõpetamisel tagab linnavalitsus lastele võimaluse jätkata lasteaia teenuse kasutamist teises lasteaias.
(1) Lasteaia põhimääruse kinnitamine ja muutmine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras.
(2) Kõik käesolevas põhimääruses määratlemata juhud lahendatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele.
(1) [Käesolevast teksist välja jäetud].
(2) Määrus jõustub 1. oktoobril 2009. aastal.
← Tagasi _ Üles ↑
© Justiitsministeerium 2012
Riigi Teataja otsinguabi: 620 8148
Tagasiside: e-kiri

Muud valikud
Mis on uut?
Täpsem otsing
Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma. Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Mine lehele:
Näitan vasteid 1 kuni 15 321-st
Hakka antud teemat jälgima…
Vaadates inseneritaustaga tegelaste toimetamisi mõnisada aastat tagasi, pakuksin tänast taset kusagile 3 klassi kanti.
Ei saa ju olla, et kõik on uuritud ja selge. See, mis härrased Ohm, Newton ja Einstein on vahepeal lahtiseletanud ei ole ju veel universumi toimimise kogu seletus, vaid ainult osa sellest. Iga avastus tekitab teatavasti mitmeid uusi küsimärke milledele veel keegi pole vastuseid andnud, loodetavasti ajapikku neid siiski leitakse.
"Mõõteriistad" ei saa mõõta asju mida neile pole õpetatud, kuna "õpetajaid" pole keegi õpetanud.
Inimeseloomal on mingi võime, mida nimetatakse tajuks. Mõõta teda kuidagi ei saa, aga olemas ta on.
Kuidas insenerid kavatseksid mõõta seda, et vahest selgelt tajun kuidas keegi tagant või küljelt mind jõllitab?
Või tuleks mind kuhe tuleriidal põletada, sest te ei oska sellele nähtusele seletust leida?
Higgsi bosoni varju olla juba nähtud, seega - arenemisruumi laialt enne kui lõplikku tõde kuulutama hakata.
Vs: Mõõtmised ja tajud.
Muidugi ei ole kogu universumi toimimine lahti seletatud aga seda mida veel pole seletatud on üha vähem.
Tajusid on inimesel mitmeid ja nagu hiljuti selgus on ka mingisugune magnetvälja taju, millega aga inimene midagi teadlikku ei oska teha.
Evolutsioon on inimesi ja ta eellasi arendanud üsna kitsa eesmärgiga, jääda ellu ja paljuneda. Kõik sellega seotud tajud on pidevalt arenenud, sellega mitte seotud tajud aga pole arenenud. Loodus evolutsiooni näol on väga hea optimiseerija, liigset ressursi nõudvaid tajusid ta ei arenda. Mis oleks teinud näiteks ürginimene 3 korda suurema ja võimsama ajuga? Ta lihaskond ei oleks suutnud sellele ajule vajalikku energiat toidu näol hankida ja ta sureks nälga.
Nii on ka kuulmisega, inimene kuuleb seda, mis tal evolutsiooni jooksul on vajalikuks osutunud kuulda, et jääda ellu.
Kui siis sellest viimasest prügikasti visatud kaablite poleemikast rääkida, siis kaablite parameetritest osatakse küll kõikki mõõta ja kui vaja siis väga täpselt. Ise küsimus on muidugi see, et kas neid keegi kunagi üldse oskab, viitsib või tahab mõõta korrektselt.
Siit edasi võiks ilmselt pikalt arutada, kui paljud nendest kaablite parameetrite erinevusest tegelikult kõlari kaudu tekitatavasse helisse jõuab ja kui palju neist erinevustest kuulda on.
Praktika on tõe kriteerium ja mul isiklikult on õnnestunud nii kuulda kui mõõta kõlarikaablite erinevusi, seda just kõrgemate helisageduste osas.
Samas olen ma suht skeptiline selles osas, et kui kaablite parameetrid on sisuliselt samasugused, siis keegi neil pimetestis kuulamisega vahet teeb. Mitmed on siin lubanud teha sellist pimetesti aga jutust kaugemale pole nagu jõutud, vist.
Kui asja statistiliselt vaadata, on muidugi nii, et kui inimeste hulk kelle hulgast valida on lõpmata suur, siis leiab kindlasti ka inimese, kes kuuleb ka seda vahet, et kaablid on eri värvi isolatsiooniga. Ainult selle inimese leidmiseks peab tohutult aega ja raha kulutama.
Psühholoogia. Räägime siis filosoofiast:
Tajufilosoofia üks põhilisi lähtekohti on tajuprobleem: kui on olemas illusioonid ja hallutsinatsioonid, kuidas siis saab taju anda otsese ja vahetu ligipääsu reaalsusele? Probleem esineb vastavalt Illusiooniargumendina ja hallutsinatsiooniargumendina. Illusioonide ja hallutsinatsioonide võimalikkus näitab nende argumentide järgi, et taju ei sa olla objektiivsete esemete vahetu teadvustamine.
Kõige rohkem esineb tajuprobleeme koos ärevushäiretega ja kanepiga.
Psühhiaatrid annavad täpsemaid selgitusi ja aitavad kindlasti.
Jäin siin mõtlema - las need kaablikuulajad kuulaku ja tajugu, kuigi põhjendada nad ei oska.
Aga ma natuke filosofeerin. Ehk miks me kuuleme erinevusi.
Kui aus olla, siis meist keegi , peale ühe inimese, kes heebleid puldis lükkab, ei tea ,kuidas lugu kõlama peab. Samuti ei ole meil kellelgi täpselt sama ruumi, ega isegi samasuguseid kaableid koos samasuguse mustuse ja oksiidikihiga pistiku vahel, ehk need testid on enesepettus.
Olgu, aga miks me siis vahesid võime kuulda. Nimelt ei ole ka meile kuulmis ja kuulamistingimused täpselt samad. Lisaks kaablite vahetamisele on võibolla istutud hiljem mõni sentimeeter teise kohta, joodud ära mõni kolme/neljatäheline jook, või liigutatud kõlari ja kõrvade vahel mingit eset, näiteks lillevaasi või ööpotti (ka pudelid), mis toimivad edukalt Helmholtzi resonaatorina. Testige - viige mingi säärane ese ühele kõrvale piisavalt lähedale ja kuulake erinevust. Isegi kaugemalt kuuleb.
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Sa eeldad liiga palju ja arusaam ning seisukoht on liialt enesekeskne ja kitsas.
See kes heelbelid näpip teab kuidas ta tahtis seda kõlama panna.
Kaablitestid on siiamaani toimunud samas ruumis ja minumaalselt 2 kesi sest üksi in seda raske teha justnimel selle asukoha pärast. Ja ammugi ei viitsi keegi mingi lillepoti või mis iganes asjaga majandada, võlujooke enne ei tarbita kui test tehtud.
Ma jätaks selle taju osa välja, mind pigem huvitab mida peab mõõtma kui kaabel muudab heli, näiteks lava tsenter / fookus kaobvõi tekib ?
Ma saan oma süsteemis "näiteks lava tsenter / fookus kaob või tekib" olukorda esile manada ilma kaableid muutamata, tõstad või langetad DSP-ga mingeid kesksageduste hulka mahtuvaid sagedusi natuke (mõni detsibell üldiselt piisab) laiemas ribas ja lava liigub ette või taha. Natuke kõrgemast otsast tõstad või langetad liigub pilt keskele kokku või laiemaks.
Aa siis ka sellest võin tekkida olukord kus vokaali alumine osa täiesti adekvaatse kaabliga väheke kumises ja pannes posimiskaablid siis see kumin kadus.
Kõik ongi puhas füüsika, iseasi kui lihtne seda inimestele seletada on.
No kuidas nüüd viiaskalt öelda, selline kaabel, mis nii palju muudab on lihtsalt vigane kaabel ja tuleks raha tagasi küsida selle eest. Ainult enne tuleb selgeks teha kumb on vigane, kas see adekvaatne või posimiskaabel. Et kas salvestuses või süsteemis ongi midagi sellist, mis paneb vokaali kumisema ja ta peabki kumisema või kumina põhjus on siiski kaabel. Kas see posimiskaabel oli mingist eri materjalist või oli tal mingi karbike keskel?
Peale selle teema ilmumist oli siin natuke aega kiri "ussiõlist", kaablitest ja kättemaksust.
Siis see kiri kadus.
Millega see jutt seotud oli? Ja keda see häiris?
Mingist kättemaksust polnud seal sõnagi.
Kas see selja tagant vaatajate tunnetamine ei ole mitte ravitav?
Tänan küsimast: tajun korras olevat, aga mõõdistanud pole.
Vaata näitu,keera paika ja kvaliteetseim heli ongi kohal. Ainult kas see kuulajale hea on?
Aga jäägu mõõdistajatele nende "usk testrisse", ma siin kogun kõrvadega vaikselt kogemusi edasi.
No aga mis muud teha, kui helimehel kõrvakuulmine puudulik on? Olen käinud ise ka kontserditel ja ka moblaga mõõtnud, kui ikka asi väga kõrvade peale on hakanud. See, et bassi ots on kesksagedusest 20-30 dB tugevam otse helipuldi ees, ei ole normaalne, seda peaks ikka iga helimees ära kuulma ja kui ei kuule võiks mõõduriista kasutada. On juhus, kus oli ka teistpidi, kesksagedus oli vähemalt sama palju üle kõige muu.
Okei aga milline insener siis võtab omaks seda kaablit detekteerida mis viga ja kus, muidugi ma mainin ära et selle avastamisega oli selline lugu et sain supernait2 kuulamiseks ja oma võimendiga võrreldes supernait 2 vokaalis oli kumin, vahetades kõlari kaableid olukord muutus. Kõlarikaablite erinevus siis audioquest slip 14/4 mis päris mõistliku jooksvameetri hinnaga aga siis katkiselt disainitud? vs xlo pro600.
Miks insenerid teevad katkiseid seadmeid ?
Audioquest slip 14/4 on 4 sooneline kaabel, kuidas need olid ühendatud? Xlo pro600 ei tundu piltide järgi ka väga ussiõline olevat.
Slip on ühendatud must+valge ja punane+roheline.
Kes on foorumis
Elektroonikaseadmed ja komponendid
« Eelmine teema _ Järgmine teema »
Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)
U-101 mõõtmised ja ümberehitamised
Sa ei või lisada uusi teemasid
Sa ei või lisada vastuseid
Sa ei või lisada manuseid
Sa ei või muuta oma postitusi
BB kood on lubatud
Vigurnäod on lubatud
[IMG] kood on lubatud
HTML kood on keelatud
Võta meiega ühendust
Kõik kellaajad on GMT +3 ajavööndis. Kell on praegu 20:48.

Eesti logistika ja transpordi turuülevaade _ Komfortrans OÜ
Logistika on kiirelt arenev valdkond, mille pidevate uute arengutega kursis olek võib üsna raske olla. Usaldades oma kauba liikumise asjatundjate kätesse võidavad kõik osapooled raha ja hoiavad kokku suure hulga väärtuslikku aega.
Eesti on transpordi seisukohast juba aastasadu oluline paik, kuhu viivad erinevad kaubateed, mis läbivad sadamaid, maanteid ja tänapäeval ka lennuväljasid. Pole siis mingi ime, et transporditeenus ja sellega kaasnevad logistikateenused on siinmail suure au sees juba Tallinna Hansalinnaks olemise aegadest alates 1346 aastast.
Dokid ja Kalamaja madruste elamud on tänapäeval asendunud kõrgtehnoloogiliste kaubaterminalide ja värviliste konteineritega, aga just nagu ennemuiste ei saa me senini hakkama ilma laiast maailmast kaupa sisse eksportimata, ega ilma oma kaupa teistele turgudele importimata. Logistikast on saanud terve omaette teadus ja majandusharu, mis korrektselt rakendades aitab kokku hoida nii väärtuslikku aega, kui kallist raha.
Arvestades Eesti asukohta maailmakaardil on meil alati oluline olnud transiit ja suur osa kaubast ei jää siia, vaid liigub läbi moodsate konteinerterminalide ja transpordikeskuste edasi Euroopa, või Venemaa suunas.
Tihe kaubavahetus on Eestil ka oma naabrite Läti, Leedu ja Soomega ja tänu pikaaegsetele kogenud koostööpartneritele nendes riikides, suudame me teile pakkuda väga kvaliteetset ja soodsat teenust terves meie koduregioonis.
Komfortrans OÜ asub Maardus, sest logistika korraldamiseks on Maardu oma heade tee- ja raudtee-ühedustega ja sadama ja lennujaama lähedusega ideaalne asukoht.
Tänapäeva transpordifirmad keskenduvad peamiselt rahvusvahelistele Ladu väravad seestkaubavedudele ja erinevatele veoteenustele. Komfortrans OÜ pakub lisaks kauba sujuvale liigutamisele punktist A punkti B, ka kvaliteetset ekspedeerimisteenust ja mitmekülgset abi dokumentide ja tolli teenustega.
Kauba liikumise juures tekib tihtipeale ka vajadus kauba ladustamiseks – ka sellega saame me teile abiks olla, küsi ainult endale sobivat lahendust.
Üle kümne aasta pikkune kogemus kohalikul transporditurul teeb meie spetsialistidest tõelised kohalike olude asjatundjad ja meiega koostööd tehes, võite te ise keskenduda oma ärile, samal ajal, kui meie kanname hoolt logistika eest.
Asume Maardus, mis on tõeline transpordi ja logistika firma unelmate asukoht, sest lähedal on nii Muuga sadam, Tallinna Lennuväli, raudteeühendus, kui ka suurepärane ühendus maanteedega. Sedasi on meil ideaalne stardipositsioon korraldamaks kaupade liikumist nii Eestis, Baltikumis, Euroopas, kui ka terves maailmas.
Maardu linnas tegutseb seetõttu terve hulk sarnaseid ettevõtteid, kelle hulgas on ka mitmeid meie häid koostööpartnereid, kellega koos katame me oma logistika võrgustikuga Balti riigid ja terve Euroopa.

Liigu sisu juurde
Menüü ja moodulid
Tagasi laulude nimekirja juurde
On alles piiga kes meelde jäi minule,
tujukas on küll siiski võtaks teise endale.
Ütleb, et merd tema jätta ei kavatse
süda on tal kõva kui sile rannakivi
minust üldse väljagi ei tee
kuula mind ja pane hästi tähele
kui lähed mehele siis ainult minule
mul on suures paksus kuuse metsas oma maja
gramafon ja seinakell üks kukk ja kana
On alles piiga ei jätta või siukest
seitse tükki teisi vist annaks ära tema eest
äkki võib tulla üks paeltega meremees
mu rannapiiga peaksid jääma täiesti…
peaksid jääma täiesti…
Järgmised Järgmine postitus: Rikas ja vaene

Kui Sulle on printeri juures olulised muljetavaldav produktiivsus, väga head värvid, lihtne meediakäsitlus ja seadme kasutajasõbralikkus, siis P-C3560DN on just Sinu printer! See seade pakub laia valikuga meediakäsitlust, kõrgekvaliteedilist värviskaalat, suurepärast kiirust ja intuitiivset käsitlemist.
ca 7,5 sekundit* värviliselt

Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord - sisukord
– harjutusväljaku maa;

Hea odav üleval pidada, käima läheb iga ilmaga, kütusekulu ja jupid odavad ( va veermik)
Oma hinna eest autot küllaga. Kurdetakse üldiselt palju esisilla lagunemise üle, aga kui vahetada kõik osad korraga (saadaval remondikomplektid, mis kokku odavamad, ...
Kere suht hea. Juhitavus. Vastupidavus. Tagaistel ruuni napib. Mootor jõetu selle kere jaoks. Suur kütusekulu 11L/100km linnas.

Sõrmus - Küaniit (925 hõbe) @ KRISTALLIMAAILM

Ärifoorumid » Lisaseadmed ja varuosad süle- ja tahvelarvutitele » 5» M: 4tk SATA HDD, 1tk SO-DIMM pc3 4GB :: Asukoht: Tartu märgi kõik teemad loetuks
Kolm toimivat 2,5" kõvaketast - HDtune-ga läbi scannitud, vigu ei leidnud.
Üks mittetoimiv kõvaketas ja üks 4GB PC3 SO-DIMM pulk - toimiv ja vigadeta.

digitaalsed hobusepildid :)
Around World-või kuidas ise tahate...
Heidy ja tema hobune
Minu kollane(järjejutt)
(Pealkiri veel leidmisel)
Ootamatu põrumine võib olla millegi uus algus.
Hobufoorumlaste ühisjutt vol. 4
Kummitusrantso(Nõrganärvilistele ei soovita)
Shanna ja kuuvalgus.(Natuke õudne)
Minu omalooming "Õuduste Ratsu"
Mälestused...

Vaidlused » Parem HV » Küsimus HV sisustuskaupade kohta. märgi kõik teemad loetuks
Vaatasin, et HV lehel saab sisustuskaupade alt vaadata ka mööblit ja muud.
Kui aga vaadata neid mööbli esemeid siis kategooria on kõiil määratlemata. Kasvõi nt siin: https://www.hinnavaatlus.ee/products/Sisustuskaubad/Sanitaartehnika/?sort=name_full
Sooviks teada, et millest see tuleb, et nt eesti mööblipoode ei saa siin vaadata? Kas see on mööblipoodide endi huvi puudumine? HinnaVaatluse huvi puudmine mööbli suhtes ja soov keskenduda elektroonikale? Või on asi alles arendamisel ja selle pärast ei ole sealt veel korraliku filtreerimise võimalust?
Mööblipoed pole HinnaVaatlusega liitunud.
Olemasolevad tooted pärinevad kõigemüüjatelt ning valik väike, et suuremat filtreerimist juurutada
Kas olete neilt muidu küsinud ka? On nad huvitatud olnud?
User32, ei ole uurinud, kuna suunitlus on seni rohkem tehnikakaupadele olnud.
Teisalt on mööbli osas ka raske (võrdlus)teenust luua, kuna mööbel on tihti unikaalne ja raske määratleda parameetreid.
Kui saame uue HV mootori küpseks (praegu endiselt tööriistade arendus käib), saame mõelda ka muudele valdkondadele.
Vaidlused » Parem HV » Küsimus HV sisustuskaupade kohta.

Kuna ma kõrvitsat pole endiselt leidnud, siis nüüd on aeg välja võtta kirsid, mis suvel karpidega sügavkülma sai pandud. Kui on valida maasikad, vaarikad või kirsid , siis valin alati viimased. Olgu tegu jogurti, koogi või mahlaga-kirss on alati esimene valik. Teine suur lemmik on martsipan. Pole harvad need juhtumid, kui poes käies või jalutades saab salaja üks martsipani batoonike ära söödud ilma, et ma seda kodustele mainiks. Mõned naudingud võiks jääda vaid iseendale.
Näppida omavahel või , suhkur, jahu, sool muredaks. Lõpus lisada muna. Tainas määrida vormi põhjale ja äärtele ning asetada 30 minutiks külma. Samal ajal teha kirsid kividest puhtaks ja kurnata üleliigne vedelik, kui tegu sügavkülmutatud kirssidega.
Hapukoor mikserdada muna, suhkru, vaniljekastme pulbri ja vahukoorega.
Peale poole tunni möödumist eelküpsetada põhi 200 kraadi juures 10 minutit. Seejärel riivida või murda tükikestena põhjale martsipan. Mul martsipani oli selleks hetkel ehk 170-180 grammi alles kuna kaks põngerjat muudkui krõhveldasid seda vaikselt. Peale koogi söömist sain aru, et martsipani on liiga palju. Natuke läilaks muutus minu jaoks. Et ehk 100 grammist oleks piisanud. Teinekord paneks vähem. Kellele martsipan ei meeldi , võib selle üldse ära jätta ja ei juhtu ka midagi. Põhjale riivida ka sidrunikoor. Seejärel laduda kirsid peale ja üle valada hapukoore seguga. Küpsetada 180 kraadi juures umbes 30 minutit kuni hapukoore-munasegu on hüübinud. Nagu ikka, serveerida külmalt. Raks pööritas vaid silmi selle peale, et jälle kooki samal päeval süüa ei lubanud. Ta juba teab tegelikult, et alati on nii . 🙂
Nüüd vaja kleit otsida ja kingad jalga susata. Isegi küüned lakin ära, sest lähme Raksiga teatrisse ja restorani. Loodan romantilise õhtu peale. Paraku tunduvad sellised käigud filmis romantilisemad olema kui päris elus… 🙂

Kirjalik küsimus E-2846/10, mille on esitanud Jean-Luc Bennahmias (ALDE) komisjonile. Euroopa Liidu uued volitused pärast Lissaboni lepingu jõustumist - EU Law and Publications
Kirjalik küsimus E-2846/10, mille on esitanud Jean-Luc Bennahmias (ALDE) komisjonile. Euroopa Liidu uued volitused pärast Lissaboni lepingu jõustumist
Teema: ELi pädevus, Lissaboni leping, sport, ühenduse eelarve

> NAISTE JALANÕUD>Naiste vabaaja jalanõud>Mustad oranži detailiga tennised

Esileht » Tööriistad » Käsitööriistad » Kruvikeerajad ja võtmed » Kuuskant- ja padrunvõtmed » Otsakud » 1/4" otsakute hoidik 1/4" sabaga Irimo jaepakend

Inno ja Irja kohvik: Päevapealt lasti igalt poolt lahti - kas TÜ raamatukogu juht oli seotud lastepornoga?
Eestis on küllalt ebatavaline, et lugupeetud inimene päevapealt igalt poolt lahti lastakse ja lahkuma sunnitakse. Tavaliselt on selle taga mõni välismaalt saabunud vihje või signaal, enamasti seotud raskete isikuvastaste kuritegudega. Näiteks pedofiilia või lasteporno puhul.
Soomes on seoses popmuusiku Jari Sillanpääga seotud narkoskandaalile jõutud jälile ka rahvusvahelisele lasteporno võrgustikule, mille niidid viivad arvatavalt Eestisse. Kas päevapealt igalt poolt lahti lastud TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik oli sellega seotud?
Meedia on viidatud ahistamise juhtumile, aga no Eestis on ahistamisi kogu aeg, sellepärast kedagi igalt poolt päevapealt ei vallandata. See pidi olema ikka midagi palju krõbedamat.
Kaitseks ütles ...
Ei ole üldse sümpaatne dire aga tänaseks on ta hakanud avalikustamata süüdistusele vastu puiklema. Oleks lasteporno, siis vaevalt ta sellist plassi olukorda suurendaks?

Tulemused puuduvad: "EU - Serbia (T)"

Sellel stiilsel hotellil on välibassein, jõusaal ning spaa, kus on Türgi aurusaun, mullivann ja saunad. Tubades on lameekraaniga televiisor ja satelliittelevisioon. Sgaff was very Kind, room very comfortable and everything was clean
Vaata kõiki 17 hotelli piirkonnas Beiro
Viimase kuu aja jooksul sihtkohas Beiro enim broneeritud hotellid

VIRUMAA KLUBI: Kuidas värvata, juhtida ja arendada erinevate mõtteviisidega inimesi?
15. veebruaril ootame kõiki huvilisi Virumaa klubisse, kus räägime kuidas värvata, juhtida ja arendada erinevate mõtteviisidega inimesi?
Inimese mõtteviisist oleneb tema käitumine, eluviis, põhimõtted, meelelaad ja mentaliteet. Mõtteviisist oleneb inimese panus töö tegemisse. Seega inimese tööle võtmisel, arendamisel ja juhtimisel on oluline mõista inimese mõtteviisi.
Klubis räägib koolitaja Romet Nael, millised on erinevad mõtteviisid, millised mõtteviisid takistavad tulemusliku töö ja koostöö saavutamist ning kuidas juhtida ja arendada erinevate mõtteviisidega töötajaid.
Toimumiskoht: Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli täiendus- ja ümberõppekeskus (Rohuaia 12, Rakvere.)

Võta lastetooteid 40 € eest, saad -20% - Ülemiste keskus
Võta lastetooteid 40 € eest, saad -20%
Valmistu kooliajaks! Ostes H&Mi kauplustest lastetooteid vähemalt 40 € eest, saad 20% allahindlust tervelt ostult!

PII uurimiste pakub jälgimise ja bug pühkimine teenused - TSCM - era- ja äriklientide nõuetele; Kui soovite ettevõtte jälgimise või bug pühkimine, palun vaadake meie ettevõtte bug pühkimine leht.
Meie counter seire personal võib pakkuda diskreetne ja konfidentsiaalne bug pühkimine ja silumine teenused (tehniline Valve vastumeetmeid) inimestele, kes kahtlustavad nad hoitakse spied kohta või soovime tagada oma privaatsuse jälgimise püsiks. Alates high street kauplustest ja Internetist saadaval audio ja video bugs üha suurenev kättesaadavus oleks suhteliselt lihtne kellelegi te luurama ja kuulata oma vestlusi ja video bugs puhul, tegelikult näha, mida sa teed ka oma kodust.
Tehnoloogia on toonud kaasa kättesaadavus odavad audio ja video vigu, mida saab edastada oma eravestlustes kellelegi, kes soovib kõikjal maailmas. Neid täpsemaid bugs saab varjatud või silma alt ära peita ja counter seire toimimise või bug rohi poolt spetsiaalselt koolitatud eradetektiiv tõhusalt ainult on need seadmed leida ja eemaldada. Need vead sageli tulevad maskeerunud Majapidamis esemeid või nutikalt ehitatud millekski võib juba ise. Mööbel sees elektriseadme seinte sees või all põrandalauad tolliprotseduurile isegi väike kuulamise vead.
On mitmeid viise, et kuulates bug või video bug võiks viia.
Piiriületamisele koju, kui olete läbi
Keegi tekitavad gaasi mees, näiteks elektrienergia lugeja jne, kes on tegelikult agent
Keegi, kes võib arvan, te usaldate nagu sõber, partner või sõber
Objekt, mis olete saanud kingituseks või käesoleva
Väljaspool kodu (erinevaid veateateid saab kuulata läbi seinte koju)
Väliselt kohta telefoni liini kuulata sisse telefonikõned.
Kuidas counter seire ja Bug pühkimine toimib
PII uurimise korraldab jaoks spetsialist eradetektiiv kes on asjakohane elektroonilise jälgimise ja bug pühkimine seadme et ta skannida teie kodus või kontoris ja muu kuulamise või video vead või seadmete tuvastamiseks. Eradetektiiv näidatakse külastada oma kodu, diskreetselt otsige ja eemaldage kõik seadmed ja mõnel juhul ja teie soovil uurimise teostataks tagurdama päritolukasvandus üksikisikute, et paigutada seadmed.
Täieliku skaneerimise ja elektrooniline kontroll telefoniliini alates sees koju ja kohe väljaspool kaabel
On eradetektiiv läbiviidud visuaalse otsingu
Scan sõidukite elektroonilise vigadest ja magnetic jälgimisseadmed
On iga päev inimesi tõesti Bugged?
On palju põhjusi, miks on bugged või miks keegi isegi firma võib jälgida oma isikliku elu.
See võiks olla partner, kes teile distrusts ja tahab leida isiklikku informatsiooni oma igapäevast elu. See võiks olla oma ex partner, kes on lahutavad, kes tahab mõned sees tagasisidet oma tegevuse. See võib tekitada äri, kus isik või ettevõte soovib isikliku või potentsiaalselt tundlike liikmelist sinust.
Seal on sadu erinevaid veateateid ja kuulates seadmed turule koos varjatud video bugs ja kaamerad. Ohu kohta on bugged abi saamiseks palun külastage meie teabelehe bugs ja Bugging.
Meie teenused
Jälgimise kadunud inimest
Kriminaalasja apellatsiooni ja kaitsevõime
Me mõistame, et see võib olla raske teha telefonikõne meie agentuuri, kuid kinnitame teile on tervitatud üks meie arusaamist ja professionaalne eradetektiivide ja uurijatele rangeimate usalduse ja linnas täieliku privaatsuse.
Meie meeskond usaldusväärsete erasektori uurijad läbi tasuta privaatset ja konfidentsiaalset mõttevahetuse palun anna meile helistada.
Palun kirjeldada oma probleemi ja vajadused, eelkõige uurimise ala. Ärge unustage jätta e-posti aadress või telefoni number ja me vastame Teile teostatavusuuringud ja tõenäolisi kulusid oma ülesande täitmiseks.
Pakume täisteenust käepärast lühikese etteteatamisega - 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. Kõik koosolekud ja arutelud on konfidentsiaalsed. Kui tunned, et eradetektiiv talitused võiksid aidata lahendada teie probleemi siis võtke meiega ühendust.
Oleme uhked pikemas perspektiivis kogemus anda 100% pühendumust teenuse meie klientidele kas avalikes või Corporate.
Kes me oleme
Uurimise rahvusvahelise on eraldi uurimine firma, mis on strived erineks teiste avalikes uurimise asutuste kogu Londonis ja Suurbritannias. Muu kui me usume me pakkuda superior tasemel teenus tulemuseks parema uurimiste ja parem kogemus meie klientidele, saame teha uurimisi Londonis ja kogu Ühendkuningriigis, sealhulgas Euroopa ja enamikus riikides kogu maailmas. Meie ületamatu maine jooksul juriste ja erasektori tõttu oleme kasvanud üheks juhtivaks detektiivibürood.
Võta ühendust
Registreeritud Inglismaal ja Walesis Reg nr. 09860095

Kasutaja: Unustasid parooli?
AVALDATUD :
Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr 68
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» § 58 ja § 60 lõike 3 alusel.
§ 1. Kannatanuga liiklusõnnetusest teatamine
Liiklusõnnetuse korral, mille tagajärjel sai inimene vigastada või surma, peab juht:
1) teavitama liiklusõnnetusest Häirekeskust;
2) teatama juhtunust politseile;
3) kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid.
§ 2. Varalise kahjuga liiklusõnnetusest teatamine
(1) Juhul kui liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis ainult varaline kahju sõiduki, veose, tee, liikluskorraldusvahendi või muu ainelise väärtuse kahjustamise või hävimise tõttu ning kui õnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses ühel meelel, ei ole vaja politseile teatada. Osalised vormistavad oma arvamuse kirjalikult käesoleva määruse § 9 kohase teatena liiklusõnnetusest ja tegutsevad vastavalt «Liikluskindlustuse seadusele» (RT I 1995, 48, 744; 1996, 90, 1612; 1998, 2, 43; 60, 954; 2000, 49, 299).
(2) Kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses eriarvamusel või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, peab juht liiklusõnnetusest kohe teatama politseile ja tegutsema politseilt saadud korralduse kohaselt.
§ 3. Päästeameti ja kiirabi teatamiskohustus
Liiklusõnnetuse sündmuskohale abi andma kutsutud Päästeamet või kiirabi peab teatama väljakutsest kohe politseile.
§ 4. Liiklusõnnetuse registreerimine Politsei- ja Piirivalveametis
(1) Politsei- ja Piirivalveamet registreerib:
1) kõik liiklusõnnetused, milles saab vigastada või surma inimene;
2) varalise kahjuga liiklusõnnetused, millest politsei saab teada, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhud.
(2) Liiklusõnnetus loetakse registreerituks, kui selle kohta on koostatud liiklusõnnetuse akt vastavalt käesoleva määruse §-le 8.
(3) Politsei ei registreeri liiklusõnnetusi, milles osalenud juhid või kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud.
§ 5. Liiklusõnnetuse registreerimine liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja poolt või Eesti Liikluskindlustuse Fondis
Liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fond registreerib varalise kahjuga liiklusõnnetusi, mille kohta esitatakse neile andmed politsei poolt või teade liiklusõnnetusest vastavalt «Liikluskindlustuse seadusele» ja käesoleva määruse §-le 9.
(1) Tervishoiuasutus registreerib kõik tervishoiuasutusse toodud või tema poole pöördunud isikud, kes on liiklusõnnetuses kannatada saanud või väidavad seda.
(2) Lõikes 1 nimetatud isikute kohta pannakse kirja järgmised andmed:
1) liiklusõnnetuse toimumise aeg: kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg;
2) liiklusõnnetuse toimumise koht: maakond, vald, tee nimi ja koht teel (kilomeeter), asulas tänava nimi ja lähedal asuva maja number või nimi;
3) liiklusõnnetuses kannatanu andmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sugu ja sünniaeg, elukoht või aadress ja telefoninumber;
4) kannatanu liigitus: mootorsõiduki juht, trammijuht, jalgrattur, mopeedijuht, jalakäija, sõitja;
5) kannatanu seisund: vigastused ja nende raskusaste (kerge, raske, üliraske), joobe tunnused ja muud iseloomulikud andmed;
6) ravi määratlus: esmaabi, ambulatoorne või statsionaarne ravi, ei vajanud esmaabi, keeldus ravist;
7) õnnetuse liigi määratlus: tööõnnetus, mittetööõnnetus.
(3) Tervishoiuasutus paneb kirja liiklusõnnetusest teataja andmed (kui teataja ei ole otseselt seotud liiklusõnnetusega, siis ainult teataja nõusolekul): ees- ja perekonnanimi, elukoht või aadress, telefoninumber, seos liiklusõnnetusega.
§ 7. Liiklusõnnetused, mis ei kuulu liiklusõnnetusena registreerimisele
Liiklusõnnetusena ei registreerita juhtumit, mis toimus:
1) võistluste tõttu avalikuks kasutamiseks suletud teelõigul võistlusel osalenud sõiduki osalusel;
2) töötamisel teemaal (tee-ehitus, -remont, -hooldus jms) ainult selles töös osalenud sõiduki ja inimesega või ainult selles töös osalenud sõidukiga.
§ 8. Liiklusõnnetuse akt
Liiklusõnnetuse akt peab sisaldama järgmisi andmeid liiklusõnnetuse kohta:
1) liiklusõnnetuse akti number;
2) liiklusõnnetuse toimumise aeg: kuupäev, kuu, aasta, kellaaeg;
3) liiklusõnnetuse toimumise koht: maakond, vald ja linn, tee nimi ja koht teel (kilomeeter), maantee number (kui see on olemas) vastavalt teeregistrile, asulas tänava nimi ja lähedal asuva maja number või nimi;
4) andmed liiklusõnnetuse kohta: liiklusõnnetuse lühikirjeldus ja põhjus, liiklusõnnetuse liik ja tüüpskeemi kood;
5) liiklusõnnetuse toimumise koha skeem fikseerituna koos mõõtudega lähedal asuva püsiobjekti suhtes;
6) andmed liiklusõnnetuse sündmuskoha liikluskorralduse ja kiirusrežiimi kohta;
7) andmed liiklusõnnetuse sündmuskoha asustatuse kohta: asula olemasolu (liikluseeskirja seisukohast), tee liik;
8) andmed teekatte liigi ja seisundi ning tee sõidutingimuste kohta liiklusõnnetuse toimumise kohas;
9) andmed ilmastikutingimuste ja liiklusõnnetuse toimumise koha valgustatuse kohta (pimeda aeg, valge aeg);
10) andmed liiklusõnnetuse toimumise koha tee-elementide ja -rajatiste kohta;
11) andmed liiklusõnnetuses osalenute liikide (jalakäija, sõiduk) ja nende arvu kohta;
12) andmed iga liiklusõnnetuses osalenud isiku kohta: liiklusõnnetuses osalenu liik (jalakäija, juht), tema ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel osalenu sugu ja sünniaeg, osalenu elukohariik, maakond, vald, linn ja tänav; andmed osalenu joobeseisundi kohta; osaleja seos liiklusõnnetuse põhjustamisega;
14) andmed osalenud juhi kohta: juhiloa number, kategooria, väljaandja, kehtivus, juhi juhistaaž ja juhi sõidu- ja puhkeajad kellaajaliselt liiklusõnnetusele eelnenud 24 tunni jooksul tundides ja minutites;
15) osalenud sõiduki tuvastatud kiirus liiklusõnnetuse hetkel või vahetult enne seda ja sõidumeeriku näit (kui see on olemas);
16) liiklusõnnetuses hukkunute arv. Hukkunu on inimene, kes suri liiklusõnnetuses saadud vigastuse tagajärjel liiklusõnnetuse sündmuskohal või 30 päeva jooksul pärast liiklusõnnetust;
17) liiklusõnnetuses vigastatute arv. Vigastatu on inimene, kellele liiklusõnnetuses saadud vigastuse tõttu antakse meditsiinilist esmaabi, määratakse ambulatoorne või statsionaarne ravi;
18) andmed iga liiklusõnnetuses kannatada saanu kohta: kannatanu ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel kannatanu sugu ja sünniaeg, kannatanu elukohariik, maakond, vald, linn ja tänav; isiku seisund (hukkunud või vigastatud) ja tunnus (mootorsõiduki juht, jalakäija, jalgrattur, mopeedijuht, sõitja sõiduautos, sõitja muus sõidukis jm), kannatanu asukoht (näidata sõiduk, muu asukoht) ja kannatanu seos liiklusõnnetuse põhjustamisega, õnnetuse liik (tööõnnetus, mittetööõnnetus);
19) andmed kannatanu poolt turvavahendite (turvavöö, laste turvavarustus, motokiiver, helkur jms) kasutamise kohta;
20) andmed tunnistajate kohta: tunnistaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel tunnistaja sugu ja sünniaeg, tunnistaja kontaktandmed;
21) akti koostamise kuupäev;
§ 9. Teade liiklusõnnetusest
Teade liiklusõnnetusest peab sisaldama järgmisi andmeid liiklusõnnetuse kohta:
1) liiklusõnnetuse teate registreerimisnumber;
3) liiklusõnnetuse toimumise koht: maakond, vald ja linn, tee nimi ja koht teel (kilomeeter), asulas tänava nimi ja lähima maja number või nimi;
4) liiklusõnnetuse lühikirjeldus;
6) andmed tunnistajate kohta (nimi ja elukoht);
7) andmed sõidukiomanike kohta: ees- ja perekonnanimi (juriidilise isiku nimi), isikukood (registrikood), elu- või asukoha aadress (riik, maakond, vald, linn, tänav), telefoninumber;
8) andmed liiklusõnnetuses osalenud juhtide kohta: ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sugu ja sünniaeg, elukoht või aadress (riik, maakond, vald, linn, tänav);
9) andmed liiklusõnnetuses osalenud sõiduki kohta (mark, mudel, registreerimismärk, kohustusliku liikluskindlustuse poliisi number ja kehtivusaeg);
10) liiklusõnnetuses osalenud juhi juhiloa andmed: juhiloa number, kategooria, väljaandja, kehtivus;
11) liiklusõnnetuse toimumise põhjuslikud asjaolud ja liiklusõnnetuse toimumise koha skeem;
12) teate koostamise kuupäev;
13) teate koostajad: nimed ja allkirjad.
§ 10. Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamine Politsei- ja Piirivalveametis
Politsei- ja Piirivalveamet selgitab välja politseis registreeritud liiklusõnnetuse asjaolud, vormistab liiklusõnnetuse akti ja menetleb liiklusõnnetust vastavalt «Väärteomenetluse seadustikule» ja «Kriminaalmenetluse seadustikule».
§ 11. Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamine liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja poolt ja Eesti Liikluskindlustuse Fondis
Liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja ja Eesti Liikluskindlustuse Fond menetlevad liiklusõnnetusi vastavalt «Liikluskindlustuse seadusele».
§ 12. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon
(1) Liiklusõnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks, üldistamiseks ja liiklusohutuse tagamise ettepanekute väljatöötamiseks võib teede- ja sideminister moodustada ekspertkomisjone.
(2) Ekspertkomisjonil on õigus tutvuda liiklusõnnetuse kohta koostatud materjalidega, selgitada välja liiklusõnnetuse asjaolusid, koostada üldistusi ja teha ettepanekuid liiklusohutuse parandamiseks, liiklusõnnetuse tekkepõhjuste kõrvaldamiseks ja liiklusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks.
§ 13. Liiklusõnnetuste arvestamine
Käesoleva määruse §-de 4, 5 ja 6 kohaselt registreeritud ja vormistatud liiklusõnnetuste arvestust peavad:
1) liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja – tema poolt registreeritud liiklusõnnetuste kohta;
2) Eesti Liikluskindlustuse Fond – kõigi liikluskindlustusega tegelevate kindlustusandjate poolt registreeritud liiklusõnnetuste kohta;
3) Politsei- ja Piirivalveamet – tema poolt registreeritud liiklusõnnetuste kohta;
5) Maanteeamet – Eestis registreeritud liiklusõnnetuste kohta. Maanteeamet peab liiklusõnnetuste andmekogu «Avaliku teabe seaduse» § 431 alusel.
§ 14. Tervishoiuasutuse poolt liiklusõnnetuses kannatanute kohta andmete edastamine
Tervishoiuasutus edastab andmed käesoleva määruse § 6 kohaselt registreeritud liiklusõnnetuses kannatanute kohta:
1) paberkandjal sündmuskohajärgsele prefektuurile, Eesti Liikluskindlustuse Fondile ja Haigekassale ühe tööpäeva jooksul pärast kannatanu registreerimist raviasutuses või registreerimisandmetes muudatuse tegemist;
2) kui liiklusõnnetus oli tööõnnetus, siis paberkandjal Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ühe tööpäeva jooksul pärast kannatanu registreerimist tervishoiuasutuses või registreerimisandmetes muudatuse tegemist.
§ 15. Liiklusõnnetuste andmete edastamine
(1) Eesti Liikluskindlustuse Fond edastab Maanteeametile:
1) käesoleva määruse §-s 9 loetletud andmed kõigi eelmisel kuul liikluskindlustusega tegelevate kindlustusandjate poolt ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt registreeritud liiklusõnnetuste kohta;
2) käesoleva määruse §-s 8 loetletud andmed nende selgumisel liikluskindlustusjuhtumite käsitlemise käigus liikluskindlustusega tegelevate kindlustusandjate ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt;
3) muudatused ja täiendused nende poolt varem saadetud andmetes ja andmete viimase muutmise kuupäeva.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet edastab Maanteeametile käesoleva määruse §-s 8 loetletud andmed (v.a punktides 20 ja 22 nimetatud andmed) kõigi eelmisel kuul politseis registreeritud liiklusõnnetuste kohta ja muudatused ning täiendused nende poolt varem saadetud andmetes ja andmete viimase muutmise kuupäeva.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet edastab Eesti Liikluskindlustuse Fondile käesoleva määruse §-s 8 loetletud andmed eelmisel kuul politseis registreeritud liiklusõnnetuste kohta ning andmed kõigi liiklusõnnetuste põhjustajate ja nende vastutusele võtmise kohta eelmisel kuul.
(4) Lõigetes 1–3 nimetatud andmed esitatakse paberkandjal hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks või elektroonse andmevahetuse korral ühe tööpäeva jooksul, arvates liiklusõnnetuse teate vastuvõtmisest või selles muudatuste tegemisest.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab nõudmisel liiklusõnnetuses osalejale või varalise kahju saanule tõendi kindlustusseltsile esitamiseks liiklusõnnetuse registreerimise kohta politseis.
(6) Maanteeamet edastab andmed liiklusõnnetuste kohta rahvusvahelistele organisatsioonidele tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest.
§ 26. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2000. a määrus nr 191 «Liiklusõnnetuste asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord» (RT I 2000, 48, 297) tunnistatakse kehtetuks.

Bakalaureuse kraad ülikoolides - Bakalaureuse kraadi kolledžid 2018
Üliõpilaste sisselogimine
Unustasid salasõna? Liitu tasuta
Liitu tasuta
Leia parimaid bakalaureuse programmid ülikoolides siit!
Ülikoolid riikide kaupa
Otsi siit parimaid bakalaureuse kraadi pakkuvaid ülikoole!
Õpilased saavad magistrikraadi, kui nad lõpetavad kraadiõppe. Osalejad omandavad põhjalikke teadmisi valitud valdkonnas. Kraadi omandamine toob sageli kaasa karjäärivõimaluste ja kõrgemate töökohtade loomise.
Mis on ülemaailmse juhtimise magister? Magistriõpe valmistab ette üliõpilast juhtivate positsioonide võtmiseks globaalsel turul. Osalejad arendada hea mõista, kuidas juhtida äri kultuuriliselt mitmekesine seadeid. Mõnel juhul hõlmab kursuste valdkond selliseid teemasid nagu üldine ärijuhtimine, turundus, ülemaailmne strateegia, ettevõtete sotsiaalne vastutus, tööstusharu analüüs, globaalne rahandus, raamatupidamine ja arenevad turud. Õpilased lõpetavad oma õpingud suutlikkusega pakkuda lahenduspõhiseid lähenemisi pidevalt muutuva rahvusvahelise ärikeskkonna lahendamiseks.
Lõpetajad, kellel on ülemaailmse juhtimise magister, on sageli tugevat juhtimisoskust ja suhtlemisoskust, mis võivad olla nende karjäärile kasulikud. Lisaks võivad nad arendada kultuurilist tundlikkust, mis rikastab nende professionaalseid ja isiklikke suhteid.
Kui tegemist on magistrikraadi omandamisega, erineb see kolledži asukohast ja õpingute kestusest. Mõne uurimistööga saavad õpilased leida nende vajadustele vastava kooli.
Ettevõtete üleilmastumine loob nõudluse lõpetajale, kellel on ülemaailmse juhtimise magister. See aste võib aidata ülikoolilõpetajatel tööle kõrgel tasemel. Kommertssektoris on olemas töövõimalused, samuti valitsusasutused ja mittetulunduslikud organisatsioonid. Mõni nende õpilaste pealkiri võib sisaldada rahvusvahelist müügi- ja turundusdirektorit, globaalset kontohaldurit või globaalset programmi direktorit. Mõned kõrgkoolid alustavad isegi oma ettevõtteid. Teine karjäärivõimalus hõlmab ülikoolide ja ülikoolide õppejõu õpetamist. Juhtivatel ametikohtadel töötavatel inimestel suureneb nende kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide nõudlus järgmise paari aasta jooksul.
Maailmas on palju koole, pakkudes veebikursuseid, mis on suunatud globaalse juhtimise magistrikraadi omandamisele. Otsige oma programmi all ja võtke otse ühendust oma valitud õppeasutuse vastuvõtukeskusega, täites juhtvormi.
Põhja-Ameerika
Ameerika Ühendriigid
Muud võimalused selles õppevaldkonnas
Online Täisajaga õpe Osaajaga 17 - 28 kuud May 2018 Ameerika Ühendriigid Glendale + 1 veel
Online Master of Global Management (OMGM) programm paneb Thunderbird maailmakuulus õppekava, õppejõud ja kultuuri disaini ja modaalsus, mis pakub ülim paindlikkus ja taskukohasus. [+]
Teeni tuntud määral oma aega
Online Master of Global Management (OMGM) programm paneb Thunderbird maailmakuulus õppekava, õppejõud ja kultuuri disaini ja modaalsus, mis pakub ülim paindlikkus ja taskukohasus. Kasutades üht meie soovitatud lood teie giid, saab valida, millise kiirusega jätkata oma kraadi sõltuvalt sellest, mida töötab oma hõivatud ajakava. Kuigi 100% kursuste pakutakse Internetis asünkroonselt, teil on võimalus kohtuda ja suhelda oma kohordi isiklikult hakanud programmi Thunderbird ajalooline ülikooli või käivad kogemuslik praktika välismaal.
Link to and share "Bakalaureuse kraad ülikoolides - Bakalaureuse kraadi kolledžid 2018"

Kõik 24h uudised
Eesti uudised
MIS ON ERR?
Tegevuse alused
Üldkontaktid ja registriandmed
Kõik kontaktid
Seadus ja arengukavad
Eelarved ja aruanded
Eesti Vabariik 100
arhiiv.err.ee
Telestuudiote ja -tehnika rent
Raadiostuudiote ja -tehnika rent
Käsitletav periood: 2013.a. I pool ( jaanuar 2013- 8. september 2013), lisaks mõned valimiskampaania alguse tähelepanekud septembri keskelt.
Auditooriumi tagasiside on aktiivsem aasta alguses, seoses poliitikasündmustega nagu Rahvakogu tegevus ja reaktsioonid sellele aasta esimestel kuudel.
Rahvakogu kajastamise puhul avaldasid mõned kuulajad-vaatajad rahulolematust, et ERR ja kogu meedia kajastab Rahvakogu liiga negatiivses võtmes, eriti vestlussaadetes antavat halvustavaid hinnanguid. Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht: ERRi erinevad saated pakkusid avatud platvormi Rahvakogu idee tutvustamiseks. Kriitilised hinnangud arvamussaadetes on žanrist tulenev loomulik saate koostisosa, need hinnangud ei domineerinud.
Saatekülaliste valik poliitiliste teemade puhul
2013.a. esimesel poolel laekus mitmeid küsimusi ja arvamusi seoses saadetes intervjueeritavate inimeste poliitilise kuuluvusega. Näiteks küsiti, miks palub ERR ekspertarvamust valitsuse tegevuse kohta Silver Meikarilt, kuigi ta on avalikkusele teada oma Reformierakonna suhtes kriitilise hoiaku poolest. 22.04.2013 ETV saates Välisilm kommenteeris Meikar Ukraina “ühe daami” juhtumit, kuid ta esines seal Inimõiguste Instituudi nõunikuna, kelle lähenemine teemale ei olnud sisepoliitiliselt suunitletud.
2013.a. märtsikuus juhiti mitmel korral tähelepanu saatekülaliste valikule seoses Keskerakonna käsitlemisega (erakonnale selja pööranud endised liikmed kommenteerimas erakonna siseelu ETV saadetes Kahekõne ja Vabariigi kodanikud). Samuti etteheited üldisest tasakaalustamatusest ERRi programmi lõikes seoses Keskerakonna kajastamisega (R2 saade Olukorrast riigis, ETV Vabariigi kodanikud, Vikerraadio Rahva teenrid).Hinnang: erakonnast lahkunud endised juhtivad poliitikud võivad olla endistviisi sisukad allikad, aga nende kõrval tuleks küsitleda ka praeguseid juhte, vastasel korral jääb puudu tasakaalust.
21.03.2013 kuulaja pretensioon Vikerraadio Reporteritunni kohta: “Miks on opositsioonitund pühendatud Keskerakonna kritiseerimisele? Kaks saatekülalist kolmest, eriti endine keskerakondlane Rainer Vakra, ei tee ju muud kui teevad maha Keskerakonda. Opositsioonitund peaks olema koht, kus opositsioon esindab oma seisukohti riigi poliitika kohta.” – Alates aprillist kutsus Vikerraadio opositsioonitundi taas kaks Riigikogu opositsiooniparteid.
Olen varem juhtinud tähelepanu vajadusele demokraatia edendamise huvides kajastada ERRis ka nende erakondade tegevust ja seisukohti, kes ei kuulu Riigikogusse. Kohalike valimiste lähenedes on neid võimalusi ERR ka pakkunud, ent oluline on, et esineda soovijatel oleks ka valmisolek sõnumi edastamiseks.
Näiteks 18.04.2013 oli Vikerraadio Reporteritund parlamendiväliste erakondadega, kus osales kolm parteid (Konservatiivne Rahvaerakond, erakond Eestimaa Rohelised, MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik). Vabaduspartei esindaja küsis, miks neid ei kutsutud. Vastus: esitlege oma seisukohti süstemaatiliselt ja kompaktselt, siis tekib ka ajakirjandusel huvi. Sel ajal ei olnud võimalik lugeda selle erakonna programmi ega tegevuse ülevaadetki.
Teise positiivse näitena poliitilise debati laiendamisest võin nimetada 4.09.2013 ETV saadet Foorum, kus käsitleti parlamenti mittekuuluvate jõudude võimalusi poliitikas läbi lüüa. Saates osalesid nelja erakonna või valimisliidu esindajad (Konservatiivne Rahvaerakond, valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik, Toomas Kivimägi Valimisliit ja erakond Eestimaa Rohelised).
Etteheide ERRi uudistesaadete jälgijalt, miks ei kajastanud ERR 7.06.2013 toimunud konverentsi „VEB Fondist Ärma taluni“. Kuulaja-vaataja küsis, miks avalik-õiguslik kanal, mis peaks olema teabe tasakaalustatud edastaja, olulised sündmused maha vaikib.
ERRi uudistekanalid (raadiouudised, teleuudised, uudisteportaal) ei kajastanud sisuliselt 7.06 toimunud poliitilise korruptsiooni konverentsi. Üks põhjus oli palju uudistemahtu võtnud parlamendierakonna juhtide kohtumine presidendi juures, mis oli ajendatud Reformierakonna hääletuspettusest. Teine põhjus oli konverentsi parteipoliitiline iseloom: ürituse korraldas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja poliitikutest olid esinejate seas just EKRE esindajad. Erakondade korraldatud konverentse kajastatakse üldiselt vähe, sest toimetajad eelistavad hoiduda selliste kitsalt erakondlike ürituste kajastamisest, mida nad peavad parteipropagandistlikeks või populistlikeks.
Aga ka uudistesaade saab sellist üritust käsitleda, kui edastada selle üldisemat sõnumit. Parlamendiväliste erakondade üks väheseid võimalusi avalikkuse tähelepanu saada on esitada oma seisukohti enda korraldatud avalikel üritustel. Seetõttu võiks ERR rohkem teavitada avalikkust praegu Riigikogus esindamata erakondade tegevusest. Erakondade korraldatud konverentside puhul on võimalik teha ülevaatelugusid, mis ei ole propagandistlikult ühekülgsed ja populistlikud, vaid informatiivsed. Seda oleks saanud teha ka eelnimetatud konverentsi kohta.
Poliitiline tasakaalustatus oli kõne all ka ERRi nõukogu koosolekul 16.04.2013. Arutelust jäi kõlama, et ERR peab hoolsamalt jälgima päevakajaliste saadete, nagu ETV Vabariigi kodanikud, poliitilist tasakaalustatust, et ekspertide ja ühenduste esindajate kõrval saatesse kutsutud poliitikud kataksid poliitilist spektrit paremini.
ERRi nõukogu on arutanud tasakaalu puudutavate uuringute läbiviimist, kuid otsustanud neid väljastpoolt mitte tellida. Hea meel on tõdeda, et kohalike valimiste eel korraldab ERRi uuringukeskus poliitilise tasakaalustatuse monitooringu.
Regulaarselt tõuseb küsimus poliitikute vestlussaadete kohta, kui saatejuhil on keeruline debatti ohjata. Näiteks avaldasid mitmed vaatajad nördimust 30.01.2013 ET saate Foorum pärast. Näiteid tagasisidest: „Avalikkuse ees tuleks poliitikutel teistmoodi käituda. ETV annab justkui platvormi ebaviisakaks käitumiseks. /…/ Väga raske jälgida, mida erakonnad siis maksudest arvavad, kui räägitakse üksteisele sisse ja saatejuht olukorraga toime ei tule. ERRil on kohustus anda ülevaade, mida parlamendierakonnad planeerivad, aga sellise saate abil ei saa muud teada, kui et mõned inimesed on väga häbematud.” Foorumi maksudebatis osalesid Tõnis Palts, Jürgen Ligi, Kadri Simson ja Rannar Vassiljev.
Erapooletus, arvamuse ja uudise segu: AK tutvustused Ringvaate saate lõpus kl 20 – Priit Kuuseesituses liigselt hinnangut sisaldav esitus, ei ole kooskõlas uudistesaatele vajaliku erapooletuse nõudega. Mitmed reaktsioonid vaatajatelt 2013.a. veebruarikuus. Näide: „Kas AK uudistelugeja omab õigust kritiseerida ministrit või valitsust? Või peab ta jääma neutraalseks?” – Siseminister Vaher PPA juhi otsinguil. Teine näide, kus vaataja ütleb, et teda teeb murelikuks, et AK saatejuht „ei suuda välja näidata sõltumatu meediakanali ajakirjanikule vajalikku poliitilist neutraalsust“, sest Ringvaate saates tutvustas ta AK-s käsitletavat ametiühingute juhi valimist ja lõpetas fraasiga selle kohta, „kunas prahvatab vimm ja tuleb aeg, kui töölised kukutavad parempoolse valitsuse. /.../”
Saatejuht selgitas, et tegu on saatetutvustusega, mitte uudistesaate endaga. Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht: liigne hinnangulisus uudistesaadet tutvustavas lõigus võib kahjustada uudistesaate usaldusväärsust. Saatejuht on edaspidi stiili kohandanud uudistesaatele sobivamaks.
*Ettevalmistused 20.10.2013 kohalikeks valimisteks.
Ajakirjanduseetika nõuniku soovitus ERRi toimetustele on aktiivselt kajastada valimiskampaania käiku, pidades silmas ERRile kohast tasakaalustatust ja asjalikkust. Seltsingud ja erakonnad, kes oma kandideerimisest teatavad, väärivad kõik informatiivset kajastust. Enne aktiivse kampaania algust 16.09.2013 on põhjendatud kampaania avalöökide ja muude tutvustavate ürituste ja sõnumite laialdane kajastamine. Aktiivse kampaania perioodil on tarvis detailsemalt jälgida tasakaalustatust ja uudistekünnise ületamist. Põhjendatud on olnud hoidumine juhtivate kandidaatide esitlemisest meelelahutussaadetes.
Kuna 2013.a. valimiste eel pakub ERR esimest korda võimaluse valimisnimekirjadele salvestada 3-minutilised videopöördumised, on projektijuht ja juhatuse liige tutvustanud augusti lõpust alates uut võimalust erakondadele ja valimisliitudele.
Kärberg apelleeris Pressinõukogusse, täiendades kaebust ajakirjanduseetika nõuniku otsusest lähtuvalt. Kaebaja lisas väite, et ta pole avaliku elu tegelane niisuguses ulatuses, et pälvida sellist tähelepanu, nagu Pealtnägija talle omistas.
Pressinõukogu otsustas 13.06.2013, et ERR ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu, sest andis Paul Kärbergile võimaluse süüdistuste kommenteerimiseks. Kärberg keeldus pakutud intervjuust ja esitas oma seisukohad e-kirjaga, mida saates tsiteeriti. Pressinõukogu hinnangul oli teema käsitlemine põhjendatud ja avaliku elu tegelasena on Paul Kärbergi vastu avalikkusel suurem huvi.
Etteheited: eksitav info, allikate usaldusväärsuse kontrollimata jätmine, faktidele mittepõhineva teabe edastamine. Artiklis räägitakse koondamisega seotud probleemidest Narva koolis, mille direktori enda ametispüsimine oli varem sattunud kahtluse alla, kui keeleinspektsioon tegi ettekirjutuse keelenõuete mittetäitmise pärast. Direktor on saanud keeleinspektsioonilt eesti keele eksami sooritamiseks ajapikendust.
Kaebuse esitaja soovis, et ajakirjanik tunnistaks tehtud vigu, avaldaks vabanduse ning edastaks õige informatsiooni kanalites, kus ta ebaõiget informatsiooni edastas.
Ajakirjanduseetika nõuniku otsus 28.06.2013: autor Artur Tooman tegi mõned vead, mille toimetus operatiivselt parandas pärast kaebuse laekumist (sama päeva lõunaks). Enamik kaebuse osi ei ole põhjendatud.
Artiklisse tehtud parandused puudutavad mõisteid „vallandamine„ ja „koondamine“ (nüüd räägitakse artiklis „koondamisest“). Samuti parandas toimetus koondamisteadete kättesaamise aja ja asjaolu, et viiest koondatust üks ei olnud õpetaja, vaid kooli muu töötaja. Autor oleks pidanud näitama üles suuremat hoolsust faktide kontrollimisel ja teksti sõnastamisel.
Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja mitmeid etteheiteid juriidilise iseloomuga asjaolude kohta (näiteks kas artiklis ametiühingu usaldusisikuna käsitletud inimene omab juriidiliselt usaldusisiku staatust või mitte; kas kollektiivleping kehtib või mitte, sest lepingut ei ole registreeritud sotsiaalministeeriumi kollektiivlepingute andmekogus jms). Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul oleks nende asjaolude käsitlemine eraldi loo teema ja väljub antud artikli piirest.
Lugu oleks olnud mitmekülgsem, kui kooli direktor oleks nõustunud ajakirjanikule andma sisulisi selgitusi. Praegu oli loos esitatud vaid direktori seisukoht, et ta ei soovi koondamisi kommenteerida.Rus.err.ee toimetaja saatis kooli direktorile kirjaliku vabanduse vigade pärast. Autor oleks pidanud olema hoolsam.
- Sooneutraalse abielu vastase kampaania allkirjade aktsiooni kajastamata jätmine.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) avaldas 25.05.2013 avalikus kirjas muret seoses ERRi otsusega jätta „süstemaatiliselt ja ilmse sihiteadlikkusega kajastamata” SAPTKkorraldatud kampaaniaga „Kaitskem üheskoos perekonda“ seonduvad asjaolud. SAPTK hinnangul on ERR eiranud ajakirjanduseetika koodeksi üht aluspõhimõtet, et ajakirjandus peab teenima “avalikkuse õigust saada tõest,
ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta.”
ERRi juhtkond ja ajakirjanduseetika nõunik vastasid, et tegu ei olnud teema sihiteadliku eiramisega, vaid uudis jäi tegemata tähelepanematusest; oma rolli mängis ka 14.05 uudistetihe päev.
Ajakirjanduseetika nõuniku vastuses on samuti öeldud, et kooseluseaduse eelnõu ei ole ERRis üldse erilist käsitlust leidnud, sealhulgas poolt- ja vastuargumendid samasooliste kooselu võimaliku seadustamise kohta. Teema vääriks edaspidist kajastust.
- Märt Ringmaa vs Ringvaade 25.04.2013 – valeväidete esitamine, au teotamine. Ringmaa soovib Ringvaate saadet endale Murru vanglasse külla, et ümber lükata saatejuhi poolt esitatud valeinfo, nagu oleks ta plahvatustega inimesi tapnud ja et tal on üldse seos talle esitatud süüdistustega.
Ringvaade parandas vea 31.05 saates. Ringmaa täiendav telefonisõnum ajakirjanduseetika nõunikule 3.06.2013 taotlusega asja edasi menetleda. Vastus: faktiviga on saates parandatud, asi lõpetatud.
- Relika Roostalu vs Pealtnägija, 21.01, 12.02 jt kuupäevad:
Kaebaja nõudmine peatada üürniku teemaline lugu, mis on tema arvates ühekülgne ja isikuandmete kaitset rikkuv. Samuti pretensioonid PN liigses aktiivsuses loo edasiarendamisel. Nt 12.02: “Pealtnägija võttegrupp osaleb koos perekond Pihelgastega minu kodus Kaiu teel varguse teostamisel. Seal on ERRi kaamerad, kes salvestavad minu isiklike asjade laadimist veoautosse. Milline õigus on ERRil osaleda sellise varguse ja minu kodus omavolitsemise protsessis? ERR on seal aktiivse osalisena, sest ilma telekaamerateta ei pruugiks asjad nii toimuda, nagu nad on.”
Hinnang: Pealtnägija lood ei olnud vastuolus ajakirjanduseetika reeglitega. Kaebused eetris olnud lugude kohta ei olnud põhjendatud.
- Andrus Tikk vs Pealtnägija (poistepiitsutaja ja kahtlane filmitööstus), vastatud 23.04: ei ole rikutud head ajakirjandustava.
Pealtnägija ei ole 5.12.2012 loos poiste piitsutamisest rikkunud head ajakirjandustava. Andrus Tiku seisukohad on loos esitatud kokkuvõtvalt autori tekstis. Nagu nähtub mahukast kirjavahetusest Tiku ja saatejuht Mihkel Kärmase vahel, ei õnnestunud kolme kuu jooksul saatejuhil Tikuga intervjuud kokku leppida. Samal ajal on näha, et saatejuht pakkus Tikule korduvalt võimalust oma seisukohad kaamera ees välja öelda.
Pärast saate eetrisseminekut 5.12.2012 kirjutas Tikk saatejuhile, et on saatelõiguga rahul. Samuti ei esitanud Tikk loo avaldamisest möödunud nelja kuu vältel Pealtnägija toimetusele sisulisi etteheiteid, kuigi saatejuht pakkus Tikule välja, et ta teeb temaga jätkuloo jaoks intervjuu, kui Tikk Eestisse plaanis tulla.
*Ajakirjanduseetika nõuniku ettepanekud Vikerraadio peatoimetajale seoses vestlussaatega Rahva teenrid. Saade vajab värskendust, sest praegu jääb puudu näiteks regionaalsest vaatenurgast (Tallinna ajakirjanikud kipuvad mõnikord asju vaid pealinna mätta otsast vaatama). Samuti on saates endiselt puudu muukeelsete inimeste perspektiiv.
*Kuulajate vastakaid arvamusi Vikerraadio murdekeelsete saadete kohta: ühelt poolt ettepanekud „lõpetada need häirivad saated“, teisalt kiitus omapärase kultuurikillu edastamise eest.
Vastukajade seas on kuulaja põhjendatud ettepanek murdekeelsete uudiste ajakirjandusliku taseme parandamiseks probleemlugude käsitlemisel. Kuigi tegemist ei ole klassikalise uudistesaatega, vaid pigem kultuuri, pärimust ja traditsioone tutvustava saatega, on ka nendes saadetes oluline silmas pidada tasakaalustatust, kui juttu on näiteks konflikti sisaldavast teemast. Kui keegi saab nendes saadetes kriitika osaliseks, on õige, kui ka kritiseeritav osapool saab sõna. Tasakaalustatuse nõuet on saate autoritele meenutatud.
*Presidendi vastuvõtu kajastamine 24.02.2013: tagasiside rahulikum kui nendel aastatel, kui on formaadikatsetusi ette võetud (nt intervjuud kätlemise ajal, mis omal ajal pahameelt tekitas).
Seekord puudutas peamine etteheide monotoonsust: miks ei pakkunud ETV peo kulgedes peomeeleolu? Selgitus: kätlemine venis pikemaks ETV-st mitteolenevatel põhjustel ning seetõttu ei olnud võimalik anda suuremas mahus edasi atmosfääri peosaalist.
Ka mõned etteheited liigses meelelahutuslikkuses Ringvaate saate puhul: “Kas see oli moeetendus, et ETV kommenteerib mitu päeva kutsutute riietust? See on kollasema ajakirjanduse pärusmaa.”
Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: nõustun ETV peatoimetaja Heidi Pruuliga, et külaliste riietus ei olnud aastapäeva järelkajastuses sugugi domineeriv teema. Erinevates saadetes kommenteeriti presidendi kõnet, kontserdi kontseptsiooni, vabariigi aastapäeva pidamise traditsiooni korralduslikku külge jms. Kuna Ringvaade on ETV meelelahutuslik saade, siis on seal põhjendatud ka presidendi vastuvõtu seltskondliku osa kajastamine harival kombel.
*Ettepanek sotsiaalmeedia kohta: juhatus lisas 11.03.2013 ERRi Heasse Tavasse lõigu: “Lisaks ERRi eetri- ja internetiväljunditele rakendub Hea Tava ERRi hallatavates sotsiaalmeedia keskkondades.” See tähendab, et nüüd on üheselt selge, et saateid täiendavates sotsiaalmeedia keskkondades tuleb samuti järgida ERRi Head Tava (kontrollida toimetuse poolt avaldatava informatsiooni tõepärastust jms).
*Tehnilised küsimused:
Aeg-ajalt korduv teema: ETV halb levi Soomes. Näiteks: Soome teenusepakkuja DNA Welho TV ütleb vaatajele, et viga on ERRi poolne. ETV tehnilise keskuse vastus: Welho võtab signaali arvatavasti otse Tallinna teletornist. Helsinki ei asu kindla vastuvõtu piirkonnas. Kirjeldatud vead viitavad nõrgale signaalile. ETV digisignaal on algusest peale korralik ja Eesti kaablifirmades on pilt korralik. Seega peaks pöörduma firma Welho poole ja küsima sealt vigade kohta.
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud
Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Samas kategoorias
Kõik uudised
Üks omalaadne juhtum, kuidas propaganda ja ajakirjanduseetika teed imelikult ristuda võivad.
ETV+ oli vaba valima valimissaate teemat ja osalejate ringi
ERRi kui avalik-õigusliku kanali valimiskajastuse juures tekitab erakondades ja valimisliitudes ikka küsimusi valimisdebattides osalejate arv. Eriti kohalike valimiste puhul on selge, et kõik kandideerivad erakonnad ja nimekirjad ERRi debattidesse ei mahu, leiab ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
Kuigi rahvusringhäälingu 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste kajastamine oli ERRi ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki hinnangul mitmekülgne ning ERR multimeediaorganisatsioonina kasutas eri lähenemisnurki ja formaate, siis laekus ERRi eetikanõunikule ka mitmeid kaebusi, mille võib laias laastus jagada kahte gruppi: valimiskampaania käiku puudutav tagasiside ning kandidaatide küsimused ja nõuded spetsiaalsetes valimissaadetes osalemisvõimaluste kohta.
Kui inimene saadab meediaväljaandele kaastöö ja toimetus seda avaldamiskõlblikuks peab, on autoril alust eeldada, et see enam-vähem sellisel kujul ka ilmub. Kui toimetus aga kaastöösse suuremaid muudatusi kavatseb teha, on hea tava see autoriga läbi rääkida.
Jalgpalliraha ei võta ERR-i sõltumatust
ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ülevaade 2017. aasta I poole kohta
19. mail tegi Pressinõukogu avalikuks otsuse, et ERRi uudisteportaal ei rikkunud head ajakirjandustava 16.01.2017 artiklis, mis rääkis Äripäeva ajakirjandusliku sisu ja reklaamipoole koostööst.
24. jaanuaril andis ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk ERRi nõukogule ülevaate tagasisidest ja ajakirjanduseetika teemadest, millega ta tegeles 2016. aasta teisel poolel.
Kust jookseb piir reklaami ja ajakirjanduse vahel?
ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk kommenteeris 17.01.2017 saates "Terevisioon", kust jookseb piir reklaami ja ajakirjanduse vahel, mida ütleb ajakirjanduse eetikakoodeks ja mida seadus.
Kas homoabielu on abielu
ETV Pealtnägija 2.11.2016 saates käsitletud lugu samasoolisest paarist tõstatas küsimuse, kas nende USAs registreeritud abielu kohta võib Eesti oludes üldse kasutada sõna „abielu”, sest Eesti seadusandlus samasooliste abielu ei tunnista.
Presidendivalimiste kajastuse raskused: ajakirjandus ei saa olla hiromant
ERRi senised valikud presidendikandidaatide kajastamise kohta on leidnud kriitikat EKRE poolt, kelle juhid on leidnud, et Mart Helme mittekaasamine ETV 28. augusti debatti on tasakaalustatuse nõude ränk rikkumine.
Pealkirjad ei saa kohtuotsusest ette rutata
Õigusemõistmises on mitu etappi, uurimise alustamisest kuni jõustunud kohtuotsuseni. Ajakirjanduses tuleb neil etappidel vahet teha, et mitte enneaegselt süüdimõistvaid väljendeid kasutada.
Ettevõtja kaebus Pealtnägija loo peale jäi lõplikult rahuldamata
Käsitletav periood: jaanuar kuni mai 2016
Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu nimetas 28.01.2016 toimunud koosolekul Pressinõukogu uueks liikmeks Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki.
Käsitletav periood: 2014.a. II pool (juuli 2014 kuni jaanuari algus 2015).
Nimesid nimetamata: samasooliste paaride lugu Pealtnägijas
Kuidas samasoolised paarid lapsi saavad ja kuidas uus kooseluseadus selliste paaride olukorda muudaks?
Kahel toolil istumine
29. juulil 2014 avaldas ajalehe Sakala artikli „Mainekujundaja teeb ERR-ile raadiouudiseid“, kus räägiti sellest, et rahvusringhääling on 2014.a suvel tellinud Viljandi elu kajastavaid uudiseid Viljandi linna munitsipaalreporterina töötavalt Piret-Päiv Ristilt. „Seda, et tellimuse täitmine praeguse ametikohaga ei passi, asjaosalised ei karda,“ seisab artiklis. Loos tsiteeritud ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ja Piret-Päiv Rist juhtunus huvide konflikti ei näe.
Kooseluseadus ja surverühmad
ERRi ajakirjanduseetika nõuniku hinnang kooseluseaduse eelnõu kajastamise kohta.
Ajakirjanduse eneseregulatsioon ja juurdepääs ametlikule infole tuleb lahus hoida
Ei ole asjakohane siduda meediakanali või väljaande liikmeksolekut Pressinõukogus õigusega osaleda valitsuse pressikonverentsidel.
Peaminister Taavi Rõivase keeld Tallinna TV osalemise kohta valitsuse pressikonverentsidel on rohkem kui ühe kanali kohta tehtud otsus. Juba kuu kehtinud keeld pole nii süütu, kui esimese hooga tunduda võib. Intervjuudest on mitme erakonna poliitikud ennegi keeldunud; ajakirjanike juurdepääsu pressiüritustele otsustab korraldaja. Milles küsimus?
Tagasiside ja ajakirjanduseetika teemad.Käsitletav periood: 2014.a. I pool (jaanuar- juuni algus).
ETV2 hooaeg algas uue eetrivälimuse ja värske programmiga
ETV2 hooaeg algas uue eetrivälimusega, mis vahetas välja viis aastat ekraanil olnud senise logo, ekraanigraafika ja idendid.
Homme, maailmakoristuse kampaania lõpusirgel näitab ETV uut dokumentaalfilmi "Maran". Film jälgib legendaarset ja väärikat loodusfilmide tegijat Rein Maranit, kel täitus 13. septembril 87 eluaastat.
Täna õhtul kell 20 jõuab ETV-s eetrisse hooaja esimene kultuurisaade "OP+".
Saade on kasvanud mahult poole suuremaks, kestes terve tunni ning on kolinud uuele eetriajale neljapäeviti kell 20.
Sel laupäeval, 15. septembril kingib Eesti maailmale Maailmakoristuspäeva ehk World Cleanup Day, mis on suurim globaalne kodanikualgatus ja milles osaleb 150 riiki. ERR vahendab ülemaailmset keskkonnateadlikkuse aktsiooni varahommikust südaööni mitmekesise eriprogrammiga ning kannab ERR.ee lehe kaudu otse üle kogu 24-tunnise koristusaktsiooni.
2018. aasta augustikuu jooksul vaatas ETV telekanalit reaalajas kokku vähemalt 15 minutit 718 tuhat inimest (juulis 753 tuhat), ETV2 kanalit 600 tuhat inimest (juulis 666 tuhat) ning ETV+ kanalit 234 tuhat 4-aastast ja vanemat televaatajat (juulis 352 tuhat).
Arvo Pärdi sünnipäevanädalal pakub Klassikaraadio üheskuulamiseks ja koos muusikaga liikumiseks 55-minutilist programmi helilooja loomingust.
Sel laupäeval, 8. septembril alates kella 12st on Vikerraadio Kadriorus Kirjandustänava festivalil, kus toimuvad saadete "Loetud ja kirjutatud" ja "Ööülikool" avalikud salvestused ja etteütlused emakeelesõpradele.
Esmaspäeval avati pidulikult Tallinnas Käo Tugikeskuse mänguväljak, mis valmis Raadio 4 heategevusprogrammi "Jõulurõõmu kuulutus" abiga.
Sügis Raadio 4-ga
Sügis Raadio 4-ga: "Kirjanduslik diksiländ" Gribojedovist Tšehhovini, "Ütle "Ei"!" võrdõiguslikkuse teemadel, "Vandenõuteooria" meediamaastikul, "Vaheaeg Lätis" ja uued muusikasaated.
Vikerraadio sügis toob huumori, tulevikuvisioonid, öövalve ja uued tegijad
"Vikerhommik" toob eetrisse Eesti humoristide paremiku, lapsed, Eesti muusika korüfeed ning uued "Maailm täna" tegijad. Vikerraadios algab ka tervisemuresid lahendav "Öövalve" ja tuntud inimeste mittetuntud ettevõtmistest pajatav "Minu eriline elu". Sügisest liitub "Peresaatega" Merle Liivak.
3. septembril algava uue telehooaja avab hommikusaade „Kohv+“ Jelena Solomina ja Andrei Titovi juhtimisel. Televaatajate hommikune ärataja pikeneb veerand tunni võrra, saatele lisandub veel üks uudisteblokk.
31. augustil toimub kolmas Raadio 2 bändisärgipäev
Toetamaks head muusikat ja inimesi, kes seda teevad, julgustab Raadio 2 kõiki sel reedel kandma bändisärki. Taaskord on bändisärgipäev rahvusvaheline - oma osalemisest on teatanud mitme Euroopa riigi muusikasõbrad.
Eesti Rahvusringhääling kuulutas välja konkursi ETV+ peatoimetaja ametikohale, kandieerimisavaldusi saab esitada 21. septembrini.
Klassikaraadio tähistab Tõnu Kaljuste 65. sünnipäeva eriprogrammiga dirigendi salvestustest läbi kolme aastakümne. 27. augustist 2. septembrini kõlavad eetris erilised hetked kontserdisaalidest ja tähendusrikkad albumid - kokku 20 tundi maestro Kaljuste dirigeeritud muusikat. Suurel osal helisalvestustest kõlab Arvo Pärdi muusika.
ETV ja ETV2 sügishooaeg tuleb tõeliselt mahlakas!
Sel sügishooajal toovad ETV ja ETV2 vaatajateni värskendava programmi. On uusi ja uuenenud saateid, põnevaid sarju ja harivaid filme.
23. augustil toimus Edinburgis Klassika-Eurovisiooni finaal. Eelvoorude põhjal välja valitud kuus artisti 18-st näitasid oma oskusi BBC Šoti Sümfooniaorkestri ja nimeka dirigendi Thomas Dausgaardiga musitseerides.
Eesti Televisioon tegi EV100 suvise peonädala esimesel poolel kolm mahukat otse-ülekannet, mida jälgisid tipphetkel kuni 200 000 televaatajat.
Eile õhtul kuulutati Edinburghis Klassika-Eurovisiooni eelvoorude põhjal välja konkursi finalistid.
18 riigi osalejast valis žürii võistlust jätkama kuus parimat:
"Terevisioon" alustab 27. augustil uues koosseisus
Paide arvamusfestivali avab reedel, 10. augustil kell 11.05 rahvusringhäälingu laval Raadio 2 menusaate "Olukorrast riigis" eriväljaanne. Saadet juhivad Ahto Lobjakas ja Andrus Karnau ning seda saab kuulata R2 eetris ja vaadata ERRi portaalis.
Eesti Rahvusringhääling ja Jaapani avalik-õiguslik telekanal NHK on ühendanud jõud, et salvestada täna õhtul Pärnus toimuv Eesti Festivaliorkestri ja Paavo Järvi kontsert ning tuua see muusikasõpradeni nii kauges Jaapanis kui koduses Eestis.
Telekanalite vaadatavus 2018. aasta juulis
2018. aasta juulikuu jooksul vaatas ETV telekanalit reaalajas kokku vähemalt 15 minutit 753 tuhat inimest (juunis 773 tuhat), ETV2 kanalit 666 tuhat inimest (juunis 677 tuhat) ning ETV+ kanalit 352 tuhat 4-aastast ja vanemat televaatajat (juunis 381 tuhat).
ETV ja Klassikaraadio vahendavad Pärnu muusikafestivali tähtsündmusi.
Järjest enam tuntust koguv festival toob kokku andekaid muusikuid kogu ilmast, pakkudes kuulajaile kordumatuid elamusi ja erilist atmosfääri.
Eesti Rahvusringhääling toob augusti esimesel ja teisel nädalal vaatajateni otseülekanded orienteerumise MM-ilt Lätis ja kergejõustiku EM-ilt Berliinis.
Pühapäeva õhtu ETV-s kuulub klassikalise muusika hittidele
Pühapäeval, 29. juulil rõõmustab ETV vaatajaid teleülekandega suvisest Tartust, kus linlaste rõõmuks on ellu äratatud 20. sajandi esimese veerandi menukas tava korraldada tasuta suvekontsert, mille kavas on esikohal klassikaline muusika.
"Kersna kõnnib Kadriorus" 22. juulil kell 19.45 ETV-s
Laupäeval möödub täpselt 300 aastat päevast, kui tsaar Peeter I pani paika, kuhu kerkib tema loss äsjavallutatud Tallinnas. Täna on Kadriorust saanud meie parkide kroonijuveel ning Eesti üks mainekamaid elupaiku. Teiste hulgas elab seal juba aastaid ka Vahur Kersna, kes otsustas suure juubeli puhul teha oma kodukandist põhjaliku saate. Kersna puhul ollakse harjunud, et kui ta millegi uuega välja tuleb, siis moel või teisel on üllatus garanteeritud. Milline seekord?
ERR-i kanalite vahendusel jälgis jalgpalli MM-i finaalmängu Prantsusmaa ja Horvaatia vahel mitusada tuhat vaatajat
Finaalmängu vaatas ETV kanalilt 184 000 inimest ehk 15,2 protsenti nelja-aastastest ja vanematest Eesti elanikest ning venekeelse ETV+ kanalilt 57 000 inimest ehk 4,7 protsenti, selgus Kantar Emori uuringust.
Tänavu tähstab Kadriorg oma suurt juubelit. Kadrioru lossi- ja pargiansambel saab 300. aastaseks. Sel puhul on Vikerraadios 16.-19. juulil kell 14.05 eetris neljaosaline saatesari "Kallis Kadriorg", kus räägitakse Kadrioru lossi, pargi ja linnaosa ajaloost, paigaga seotud kroonitud ja kroonimata riigijuhtidest, asumis elanud ja tegutsenud kirjanikest ja kunstnikest ning muidugi ka sellest, milliseid loomi, linde ja taimi võib Kadriorus kohata.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Täpsem otsing
ERRi arhiivist leiab vanemaid tele- ja raadiosaateid, filme, fotosid, reportaaže, intervjuusid ja palju muud põnevat.
Kasutustingimused
Tule tööle/praktikale
Arhiiv ja teenused
Teoste avaldamine sel lehel on kooskõlastatud EAÜ/NCB-ga

See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Kollektsioonid ja kogud
Kasutustingimused
Töökohad ja ametid
Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond, asedirektor
Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond, õiguse ajaloo professor (1,00)
2001 dotsent, õiguse ajaloo õppetooli hoidja;
2003 professor, õiguse ajaloo õppetooli juhataja
Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, Õigusteaduskonna dekanaat, teadusprodekaan
Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, Õigusteaduskonna dekanaat, prodekaan
Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, Eraõiguse instituut, õiguse ajaloo professor (1,00)
Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, Eraõiguse instituut, õppetooli juhataja
1990 TÜ õigusteaduskond;
Tartu Ülikooli muuseumi nõukogu, liige
Tartu Ülikooli ajaloo komisjoni liige
Tartu Ülikooli senati liige
Balti Ajaloo Komisjon, liige
Euroopa Võrdleva Õigusajaloo Ühingu liige
Õpetatud Eesti Selts, juhatuse liige
TÜ ajaloomuuseumi sariväljaande "Tartu ülikooli ajaloo küsimusi" toimetuskolleegiumi liige
Saksa Õigusajaloolastepäev, liige
TÜ Õigusteaduskonna nõukogu liige
DAAD Eesti stipendaiaatide seltsi asutajaliige, juhatuse liige
TÜ interdistsiplinaarse Eetikakeskuse nõukogu liige;
DAAD Eesti valikukomisjoni liige;
Rahvusvahelise Võrdleva Õiguse Ühingu (Gesellschaft für Rechtsvergleichung) liige
Kopenhageni ülikool, Õiguskultuuride Uurimiskeskuse evalveerimiskomisjoni liige
EKKA, õiguse doktoriõppekavade üleminekuhindamise komisjon, liige
EKKA, õiguse bakalaureuse- ja magistriõppekavade üleminekuhindamise komisjon, liige
Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, toimetuskolleegiumi liige
Euroopa Õigusajaloo Max-Planck-Instituudi rahvusvahelise koostööprojekti "Modernse Ida-Euroopa õiguskultuurid. Traditsioonid ja siirded" teadusliku nõukogu liige
Marju Luts-Sootak, doktorikraad, 2000, (juh) Inge-Maret Orgo, Juhuslik ja isamaaline: F.G.v. Bunge provintsiaalõigusteadus, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
Marju Luts-Sootak, magistrikraad (teaduskraad), 1993, (juh) Peeter Järvelaid, Friedrich Carl von Savigny (1779-1861) meetodi- ja süsteemiõpetus, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
2016, Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli väike medal
2010, Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli aumärk
VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.3. Ajalooteadused ja arheoloogia; CERCS ERIALA: H240 Tänapäeva ajalugu (umbes 1800 kuni 1914)
VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.7. Õigusteadus; PÕHISUUND: Õigusajalugu, õigusfilosoofia, juriidiline meetodiõpetus
VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.7. Õigusteadus; CERCS ERIALA: H300 Õiguse ajalugu
"Inimõiguste ja nende diskursuse areng Vene Föderatsioonis ning selle koostoime inimõigustega Euroopas ja maailmas (1.01.2014−31.12.2019)", Lauri Mälksoo, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
"Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat (1.01.2015−31.12.2018)", Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
"Aastatel 1918-1940 opteerimise teel Eesti kodakondsuse saamise küsimusi käsitlenud õigusaktide õiguslik analüüs (22.12.2017−30.11.2018)", Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
"Õiguslik paljusus kui oht, väljakutse ja võimalus - Eesti kogemused võrdlevas ja ajaloolises perspektiivis (1.01.2012−31.12.2015)", Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
"Läänemere regiooni õiguskultuurid juriidilistes ajakirjades: ajalooline ja võrdlev perspektiiv (1.01.2009−31.12.2011)", Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
"Eesti õigusruum globaalses õigusruumis (1.01.2006−31.12.2011)", Raul Narits, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
"Eesti õigussüsteemi reform, areng ja vastastikune toime EL õiguskorraga (1.01.2001−31.12.2005)", Kalle Merusk, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
Marelle Leppik, doktorant, (juh) Marju Luts-Sootak, Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve Eesti Vabariigi Riigikohtu praktika näitel 1920. – 1940. aastal, Tartu Ülikool.
Marin Sedman, doktorant, (juh) Marju Luts-Sootak, The plurality of criminal law acts in the Republic of Estonia from 1918-1940 (Karistusõiguse pluraalsus Eesti Vabariigis 1918-1940), Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
Patrick Rene J Praet, doktorant, (juh) Marju Luts-Sootak, The deconstruction of legal subjectivity (Õigussubjektsuse dekonstruktsioon), Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
Katrin Kiirend-Pruuli, doktorant, (juh) Marju Luts-Sootak; Hesi Siimets-Gross, Õigus ja poliitika Eesti Vabariigi eraõiguse reformides ja reformikavades aastatel 1918-1940, Tartu Ülikool.
Karin Visnapuu, doktorant, (juh) Marju Luts-Sootak, Maareform kui Eesti Vabariigi (1918-1940) õigusriiklik proovikivi, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
Madis Ernits, doktorant, (juh) Marju Luts-Sootak, Põhiseadus kui süsteem. Süstemaatiline meetod põhiseaduse tõlgendamisel, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
Hesi Siimets-Gross, doktorikraad, 2011, (juh) Marju Luts-Sootak, Das "Liv-, Est- und Curlaendisches Privatrecht" (1864/65) and das römische Recht im Baltikum (Balti Eraseadus (1864/65) ja Rooma õigus Balti provintsides), Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, Eraõiguse instituut, Õiguse ajaloo õppetool.
Merike Ristikivi, doktorikraad, 2010, (juh) Marju Luts-Sootak; Anne Lill, Latin terms in the Estonian legal language: form, meaning and influences (Ladina terminid Eesti õiguskeeles: esinemiskuju, tähendus ja mõjutused), Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
Karin Visnapuu, magistrikraad, 2017, (juh) Marju Luts-Sootak, Maareformi reguleerinud õigusaktide rakendamine Riigikohtu tsiviilosakonnas 1920-1924, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
Dmitri Iljinski, magistrikraad, 2016, (juh) Marju Luts-Sootak, Modernse hüpoteegiõiguse põhimõtted Vene impeeriumi üldises ja Balti kubermangude kohalikus õiguses. 19.-20. sajandi reformid ja reformiplaanid, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
Gerda Kabrits, magistrikraad, 2015, (juh) Marju Luts-Sootak; Marin Sedman, Kaitseväelaste distsiplinaarasjade ja süütegude menetlus, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
Kristjan Oad, magistrikraad, 2014, (juh) Marju Luts-Sootak, Ristisõda kui kanoonilise õiguse instituut ja selle kohaldamine Eesti- ja Liivimaal 13. sajand I veerandil, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
Olja Kivistik, magistrikraad, 2013, (juh) Marju Luts-Sootak, Riigivastased süüteod tsaarivene üldkaristusõiguslikes allikates ja Tallinna ringkonnakohtu praktikas (1903-1917), Tartu Ülikool.
Marin Sedman, magistrikraad, 2009, (juh) Marju Luts-Sootak, Riigikohtu praktika tahtliku tapmise asjades (1920–1940), Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
Sven Haljas, magistrikraad, 2007, (juh) Marju Luts-Sootak, Talude vaba omandamine ja võõrandamine Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
Hesi Siimets-Gross, magistrikraad (teaduskraad), 2002, (juh) Marju Luts-Sootak, Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
Luts-Sootak, Marju Rohtmets-Aasa, Helen Medijainen, Eero Visnapuu, Karin Aule, Kristi (2018). Aastatel 1918-1940 opteerimise teel Eesti kodakondsuse omandamise küsimusi käsitlenud õiguse ja halduspraktika analüüs.
Ristikivi, M., Luts-Sootak, M., Räis, H.-T. (2017). “Kohtuniku amet on liiga raske neile”: Eesti naisjuristide pürgimisest kohtunikuks kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Ajalooline Ajakiri, 2/3.
Pihlajamäki, Heikki, Luts-Sootak, Marju (2017). Tartu õuekohus kui õigussiire: Svea ja Liivimaa apellatsioonikohtute võrdlus. Ajalooline Ajakiri, 2/3(160/161), 157−214.
Luts-Sootak, Marju (2017). Liivimaa Rootsi-aegne kohtuelu uuemas trükisõnas. Akadeemia, 4, 579−585.
Pihlajamäki,Heikki (2017). „ ... nii et ühelgi osalisel poleks õiglast põhjust kaebamiseks.“ Rootsi 1630. ja 1632. aasta alamkohtute reform ja talurahvakohtud Liivimaal. Akadeemia, 4, 596−610.
Luts-Sootak, Marju; Siimets-Gross, Hesi (2017). Ajalooline Ajakiri: Kohus ja kohtupidamine Eesti õigusajaloos. Ajalooline Ajakiri, 2/3 (160/161), 153−399.
Marju Luts-Sootak, Hesi Siimets-Gross (2017). Kohus ja kohtupidamine Eesti õigusajaloos. Ajalooline Ajakiri, 2/3 (160/161), 153−155.
Luts-Sootak, Marju (2016). Balti Eraseaduse (1864/65) koht ja kohatus Euroopa kodifikatsioonide peres. Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae, 2016, 56−72.
Luts-Sootak, Marju (2016). Saateks. Marju Luts-Sootak, Ene Andresen (Toim.). Michael Stolleis, Avalik õigus Saksamaal. Ajalooline ülevaade (16.–21. sajand) (1−7). Tallinn: Juura.
Stolleis, Michael (2016). Avalik õigus Saksamaal. Ajalooline ülevaade (16.-21. sajand). Juura.
Stolleis, Michael (2014). Seaduse silm. Ühe metafoori ajalugu. Juura, Õigusteabe AS.
Luts-Sootak, Marju (2013). Eesti õigusajakirjanduse tsaariaegne kevade. Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae, 9−32.
Luts-Sootak, Marju (2013). Eestikeelse õigusajakirjanduse unustatud algus. Juridica, 264−274.
Kivistik, Olja (2012). "Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.". Juridica, XX, 169−175.
Oestmann, Peter (2012). Õiguspärane ja õigusvastane piinamine ius commune kriminaalprotsessis. Juridica, 1, 52−62.
Luts-Sootak, Marju; Anepaio, Toomas (2012). Juridica: Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajakiri. (149−234).. Tartu: Sihtasutus Iuridicum.
Anepaio, Toomas; Luts-Sootak, Marju (2012). Austatud lugeja! Juridica, XX, 149.
Luts-Sootak, M. (2011). Konverents 1710. aasta kapitulatsioonide kontekstist, mõjust ja tõlgendustest. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 14 (1), 143−146.
Luts-Sootak, Marju (2011). Seadused versus kultuur - ühed halvad mõlemad. Eesti naine. Eesti mees. Konfliktiennetamine. - Metsaülikool Eestis 2010 (107−114).. SE&JS.
(2011). Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2010. Õpetatud Eesti Selts.
(2010). Iganenud või igavene? Tekste kaasaegsest suveräänsusest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Luts-Sootak, M. (2010). Seadusloome kui asendustegevus. Möte: ajalehe Eesti Päevaleht ühiskondlik-poliitiline ajakiri, 10−10.
Luts-Sootak, M. (2010). Eesti seadusandja revolutsioonilises palavikus. Sirp. Eesti Kultuurileht, 3−3.
Luts-Sootak, M. (2009). Null on number – karistusõiguses. Parmas, A.; Pruks, P. (Toim.). Tractatus terribiles. Artiklikogumik professor Jaan Sootaki 60. juubeliks (177−200).. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS.
Luts-Sootak, M. (2008). Modernne eraõigus kui vabade vaba vabadusõigus - riigi toel. Akadeemia, 9, 1897−1926.
Luts-Sootak, M. (2008). Kohtuliku õigusloome väljad ja piirid. Eesti kohtu lugu. 2006.-2008. aastal peetud kohtuteemaliste ettekannete valikkogumik (96−99).. Tartu: Riigikohus.
Luts, M. (2007). 1710. aasta kapitulatsioonid ikka veel päevakorral? Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1, 75−77.
Luts-Sootak, M. (Toim. ja Tõlk.); Selart, A.; Siimets-Gross, H. jt. (Toim.) (2007). Hans Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS.
Luts, M. (2006). Kohtupidamine terve mõisahärramõistuse järgi? Justiitspersonali professionaliseerumise eripäradest Eestimaa kubermangus 19. sajandil. Kass, K.; Kurs, O.; Rosenberg, T.; Seppel, M.; Taal, K. (Toim.). Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 2004-2005; Annales Litterarum Societatis Estonicae 2004-2005 (242−261).. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.
Luts, M. (2006). Kui neid kapitulatsioone ees ei oleks ...? ehk: Õiguse moderniseerimise takistused Vene impeeriumi Läänemere-provintsides 19. sajandil. Eesti Ajalooarhiivi toimetised (24−80).. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Rosenberg, T.; Luts, M. (2006). Tundmatu Friedrich Georg von Bunge. Materjale Õpetatud Eesti Seltsi konverentsilt “200 aastat prof Friedrich Georg von Bunge (1802-1897) sünnist” Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis 27. aprillil 2002. Tartu: Tartu Ülikool.
Luts, M. (2005). Kruuspere (Kruusberg), Aleksander. Siilivask, K. jt (Toim.). Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon (125−126).. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Rückert, J. (2003). Vaba ja sotsiaalne - sajandi programm õigusele ja riigile. Juridica, 3, 271−280.
Willoweit, D. (2003). Retseptsioonid. Rooma õiguse restepstiooni mitmekihilisus. Juridica, 8, 570−575.
Luts, M. (2003). Võtta kordki vabadust tõsiselt: Eesti eraõigusreform kui ajalooline humanitaristlik väljakutse. Juridica, 4, 261−270.
Luts, M. (2002). Modernse eraõiguse võimalustest Eesti ajaloos. Acta Historica Tallinnensia, 6, 40−52.
Luts, M. (2002). Vaimude veerandtund rüütelkondade kuratooriumiga. Ajalooline Ajakiri, 1/2, 11−32.
Luts, M. (2002). Johann Ludwig Müthel - Tartu Keiserliku Ülikooli õigusteaduskonna isa. Ajalooline Ajakiri, 1/2, 75−96.
Luts, M. (2002). Kuidas lugeda õigusfilosoofi, ehk viis minutit Gustav Radbruchiga. Juridica, 8, 517−522.
Luts, M. (2001). Milleks juristile õigusfilosoofia ja juriidiline meetodiõpetus? Juridica, 4, 211−213.
Luts, M. (2001). Õiguseraamat, seadus ja koodeks. Tender, T. (Toim.). Raamatu osa Eesti arengus (56−65).. Tartu: Ilmamaa.
Luts, M. (2000). Juhuslik ja isamaaline: F. G. v. Bunge provintsiaalõigusteadus. (Doktoritöö, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Luts, M.; Anepaio, T. (1998). Uus raamat kriminaalõiguse ajaloost. Ajalooline Ajakiri, 109−111.
Sootak, J.; Luts, M. (1998). Tekste meditsiiniõigusest 2. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Stilett.
Luts, M. (1997). Kodifikatsioon ja õigusreform. Jaan Sootak (Toim.). Eesti kriminaalõiguse arenguteedest: Artiklite kogumik. Pühendatud professor Ilmar Rebase mälestusele (58−70).. Tartu.
Luts, M. (1997). Tartu Ülikooli esimene kriminaalõiguse professor rootslane Andreas Bjerre. Piirimäe, H. (Toim.). 75 aastat eesti ülikooli Tartus (122−129).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu ülikooli ajaloo küsimusi; 29).
Luts, M. (1997). Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Tallinn: Juura.
Luts, M. (1996). Õigusajaloolaste peres uus magister. Kleio, 4, 49.
"Legal analysis of Estonian citizenship law on the right to opt Estonian citizenship in 1918-1940 (22.12.2017−30.11.2018)", Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
"Estonian Legal Space in Global Legal Space (1.01.2006−31.12.2011)", Raul Narits, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
"The Modernization of Real Estate Law in Estonia in 19th-21th century (1.01.2006−31.12.2008)", Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
Olja Kivistik, Master's Diploma, 2013, (sup) Marju Luts-Sootak, Riigivastased süüteod tsaarivene üldkaristusõiguslikes allikates ja Tallinna ringkonnakohtu praktikas (1903-1917) (Political Crimes in Czarist Penal Codes and Tallinn District Court Practice (1903-1917)), University of Tartu.
Marin Sedman, Master's Diploma, 2009, (sup) Marju Luts-Sootak, Riigikohtu praktika tahtliku tapmise asjades (1920–1940), University of Tartu, Faculty of Law.
Hesi Siimets-Gross, Master's Degree, 2002, (sup) Marju Luts-Sootak, Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel, University of Tartu, Faculty of Law.
Leitud 10 kirjet
Finantseerijapoolne rahastamine
SF SF0181782s01 Eesti õigussüsteemi reform, areng ja vastastikune toime EL õiguskorraga 01.01.2001 31.12.2005 Kalle Merusk Tartu Ülikool, Õigusteaduskond 54 133,17 EUR
IUT IUT20-50 Inimõiguste ja nende diskursuse areng Vene Föderatsioonis ning selle koostoime inimõigustega Euroopas ja maailmas 01.01.2014 31.12.2019 Lauri Mälksoo Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond 415 000,00 EUR
ETF ETF7923 Läänemere regiooni õiguskultuurid juriidilistes ajakirjades: ajalooline ja võrdlev perspektiiv 01.01.2009 31.12.2011 Marju Luts-Sootak Tartu Ülikool, Õigusteaduskond 41 537,75 EUR
ETF ETF9209 Õiguslik paljusus kui oht, väljakutse ja võimalus - Eesti kogemused võrdlevas ja ajaloolises perspektiivis 01.01.2012 31.12.2015 Marju Luts-Sootak Tartu Ülikool, Õigusteaduskond 52 800,00 EUR
EKKM EKKM15-401 Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 01.01.2015 31.12.2018 Marju Luts-Sootak Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond 5 700,00 EUR
Korraga väljastatakse maksimaalselt 5000 kirjet. Sise-ETISes piiranguid pole. Pärast lüliti vajutamist alustatakse faili koostamist tagataustal ja te saate oma tegevust ETISes paralleelselt jätkata.

Miks on Toto "Africa" parim lugu, mis kunagi tehtud?* _ Muusika _ ERR
Kõik 24h uudised
Eesti uudised
Miks on Toto "Africa" parim lugu, mis kunagi tehtud?* ({{commentsTotal}})
Õhtulehe sporditoimetuse juhataja ja "Eesti top 7" saatejuht Siim Kera Toto "Africa" singliga. Autor/allikas: erakogu
Tundub, et Toto “Africast” on saanud interneti lemmiklugu, ja olgugi, et selle üle visatakse kõiksuguste meemide kaudu nalja ja lugu ennast võib kohati isegi pidada juustuseks, tundub, et armastus selle loo vastu on sellegipoolest täiesti siiras. Muu hulgas on inimesed sotsiaalmeedias kirjeldanud, et “Africa” on rohkem kui lihtsalt lugu – see on tunne. ERR võttis kallutatud spetsialistide abiga selle loo fenomeni bändi Tallinna kontserdi eel lahti.
Lugu on mõistagi soovitatav lugeda Toto "Africa" saatel.
"Ühelt poolt ilmneb siin tavapärane maitse-eelistuste pöördumise dünaamika. Muusika, mis on taandunud tsentrist perifeeriasse või tagaplaanile, avastatakse sealt mingil hetkel uuesti," selgitas kriitik Berk Vaher praeguse aja "Africa"-lembust.
""Africa" pole küll vist kunagi eetrist päriselt kadunud, aga 80ndate pop on ju kaua olnud pigem väljaspool nn tõsise kuulaja või trenditeadliku hipsteri head maitset. Ja samas oli selle võttestik ka tabelitiinekate ja nende maitse kujundajate jaoks pikka aega ebalahe, n-ö vanainimeste muss. Aga näe, selle aeg tuli taas."
Vaher rääkis, et üht-teist on 80ndatest rehabiliteeritud varemgi, aga just USA peavoolu raadiopopi taasavastamine hipsterite poolt on üsna hiljutine nähtus.
"Ühelt poolt iseloomustab seda rahulolematus oma tavade ja keskkonnaga, vaimne võõrandumine ja siiski ka süütunne kolonialismi pärast. Kogu see "valge mehe taak" võimendab igatsust kaugemate, ürgsemate ja müstilisemate paikade järele."
"Selline päikseline pärikõrvalisus ja professionaalne lihvitus, mis ulatub "Africast" tagasi läbi yacht rockiks liigitatu kuhugi hipijärgse meeleolumuusikani ja servapidi isegi new age'ini välja, on lihtsalt see perifeeria või reserv, mida senisest n-ö heast maitsest ja uuest muusikast väsides on hakatud tõsisemalt ja üleolekuta kuulama," märkis ta. "Ja on leitud, et ohhoo, guilty pleasure ei pea üldse nii guilty olema. Tegelikult ongi sellest paljugi väga hästi kirjutatud ja esitatud ja peab ajale vapralt vastu."
Teisalt kannab see lugu Vaheri sõnul tõesti mitmeti sügavamat meeleolu või elutunnetust. "Africa" on ere näide uusaegsele lääne kultuurile juba vähemalt 19. sajandi lõpust saati omasest utoopilisest eksotitsismist.
"Ühelt poolt iseloomustab seda rahulolematus oma tavade ja keskkonnaga, vaimne võõrandumine ja ka siiski süütunne kolonialismi pärast. Kogu see "valge mehe taak" võimendab igatsust kaugemate, ürgsemate ja müstilisemate paikade järele. Samas ollakse seejuures teadlikud, et sellisel kujul neid imemaid päriselt olemas ei olegi. Tegelik Aafrika on midagi hoopis muud, igatsetu eksisteeribki vaid unistustes."
Seda erutavam on selle tunde elustumine mõnes kujutises või muusikapalas. "Nendes on see oma võlumaal kohaloleku tunne, mille pärisreis ähvardaks just pöördumatult hävitada. Seepärast on need kujutised või muusikapalad samal ajal tuntavalt ennekõike läänelikud. Teine kultuur vaid viirastub neis nagu elektroonilised marimbad ja kalimbad "Africas"."
"Praeguse aja meedia lajatab meile eiramatult ette nende kaugete maade sageli vägivaldse või korruptiivse või läänestunud reaalsuse. Naiivsed unistused kuulutatakse isehakanud vaimupolitsei poolt nii mõnigi kord vaat et kuriteoks."
"Praeguse aja meedia lajatab meile eiramatult ette nende kaugete maade sageli vägivaldse või korruptiivse või läänestunud reaalsuse. Naiivsed unistused kuulutatakse isehakanud vaimupolitsei poolt nii mõnigi kord vaat et kuriteoks (vt cultural appropriation). Nii võimendub nostalgia aegade järele, kus selline mahe ja sulnis enesepettus oli veel teatava siirusega võimalik. Praegu oleks ilmselt raske sellist lugu teha nii, et see ei mõjuks mõru sarkasmina," nentis Vaher.
"Võib-olla oli see päris sarnasel viisil vastuvõetamatu juba pärast Live Aidi, kus rokieliit hoopis teistmoodi Aafrikast rääkimise ja laulmise viisides kokku leppis."
Toto "Africa" tundub Vaheri hinnangul puhtana irooniast ja lunastatuna eksimustest mingi sotsiaalse aukoodeksi vastu. "Kõnekas paradoks niisiis seegi, et kunagi korporatiivse künismi pärast põlastatud muusika mõjub täna vaat et lapselikult süütuna – aga David Paichi [Toto klahvpillimängija ja laulja – toim] lapsepõlve Aafrika-fantaasiatest see lugu ju sündiski."
Peale selle, et selleks artikliks andis Toto Tallinna kontserdi kõrval inspiratsiooni kolleegi avastus, et inimesed tema tutvusringkonnas – sealhulgas ka ma ise – on "Africa" refrääni kogu aeg valesti laulnud – (ei ole "I guess it rains down in Africa", "I watched the rain come down in Africa" ega ka "I miss the rains down in Africa", vaid hoopis "I bless the rains down in Africa") – on minus "Africa"-lembust alati alal hoidnud "Eesti top 7" saatejuht ja Õhtulehe sporditoimetuse juhataja Siim Kera, kes oma elukaaslase kirjeduse järgi "elab selle loo nimel".
Palusin Siimul rääkida oma esimesest "Africa"-mälestusest ja sellest, miks ta alati selle loo mängides oma keha üle kontrolli kaotab.
"Africa" on sõnuseletamatu lugu, filigraanne teos, viimse detailideni lihvitud 295 sekundit täiuslikkust. Mulle tavaliselt ei meeldi liiga professionaalsed muusikud. Neil jääb pahatihti puudu originaalsusest ning mingisugusest toorest jõust. Nad on liiga rafineeritud ja kliinilised. "Africas" töötavad need minu jaoks tavaliselt vastukarva olevad omadused oivaliselt. Peaks olema igav, aga ei ole. On hoopiski lookirjutamise meisterklass, mahe ja õhuline ajatu popklassika, mis viib kuulaja esimese taktiga kehast välja.
Mul ei ole selle looga ühtegi nooruspõlve mälestust. Ema ei karjunud "Tulge välja tiigiveest!", kui ma Totot kuulasin, sest ma lihtsalt ei teadnud, mis asi see Toto on. Ma ei sõitnud "Africa" taustal rattaga, ei kukkunud asfaldil põlvi puruks, ei supelnud Kirikumäe järves, ei mänginud jalgpalli, väravaks kaks kaske, ei söönud vanaema aias tikreid. Ometi on mul seda kuulates tunne, et ma tegin seda kõike Totoga koos. Laul, mis on nii hea, et põimib end tugevalt su minevikku, olevikku ja tulevikku. Nostalgia millegi järele, mida ei olnud. 295 sekundit kõige jumalikumat tunnet. 295 sekundit, mil ma olen vanusetu surematu. 295 sekundit puhast õndsust.
"Kord baaris palusin teenindajalt jooki, mis maitseks nagu Toto "Africa"."
Kord baaris palusin teenindajalt jooki, mis maitseks nagu Toto "Africa". Päratu lärmi – mida kahjuks ei põhjustanud Toto – tõttu kuulis ta, et soovin jooki, mis maitseks kui Aafrika. Tundsin end nagu valge douchebag. Aga ikka tahaks, et kõik asjad oleks kui Toto – "Africa". Magad voodis, mis on voodite "Africa", käid tööl tööde "Africas", sööd söökide "Africat". Uskumatu. Võimatu. Seda imekspandavam, et laulude "Africa" on olemas.
Samas tasub küsida, kui palju on Toto "Africas" muusikatehniliselt seda, mis annab põhjuse see niimoodi paljudest teistest esile tõsta ja üldse rääkida sellest taolises ülivõrdes.
"Ma arvan, et vähemalt üks põhjus – kui mitte peamine – mis teeb Toto loo "Africa" nii silmapaistvaks, on loo väga huvitav harmooniaplaan. Juba loo põhikäik toob endaga kaasa ebatraditsioonilised harmooniajärgnevused," rääkis eesti helilooja ja klahvpillimängija Igor Garšnek.
"Edasi kuuleme loos alaosade vahel ootamatuid, aga samas jälle huvitavaid helistikulisi vastandusi." See ongi Garšneki sõnul ilmselt põhiline. Meloodia iseenesest pole tema sõnul eriti "meloodiline". "Eks proovigu keegi seda ilma saateta a cappella järgi laulda," jätkas ta.
"Ma arvan, et vähemalt üks põhjus – kui mitte peamine –, mis teeb Toto loo "Africa" nii silmapaistvaks, on loo väga huvitav harmooniaplaan."
"Aastal 1982, mil "Africa" valmis, oli see kõik võrdlemisi innovaatiline. Värskelt mõjub see lugu ka praegu, 36 aastat hiljem. Seda tõestab kindlasti selle loo originaalvideo 277 miljonit vaatamist YouTube's," lisas Garšnek.
Vaheri meelest on kõlapildiliselt taganud "Africa" püsimajäämise jällegi pigem tehniliste võtete diskreetsus ja pealetükkimatus.
"Kui kuulata sama aja pophitte, kus sünteetiliste efektidega kärtsumalt ja kirevamalt praalitakse, siis need on enamasti märksa aegunumad. "Africa" geniaalne, sekunditega äratuntav klahvikäik toob oma soojuses ja kumeduses pigem meelde Jobimi bossanovad. Veel üks igipüsiv näide muusikast, mis manab esile eksootilisi unelmaid või isegi tundub ise neist loomulikult esile hõngavat."
Vaheril on aga veel üks teooria, miks "Africa" just internetiajastul nii palju tähelepanu leiab. Tundub, et traditsioonilisemal viisil komponeeritud poplauludest tõusevad tänapäeval sageli esile just need, milles on tuntav kontrast vaikse, mõtliku ja introvertse salmi ning äreva, ekstaatilise või isegi meeleheitliku refrääni vahel.
"Salm näib justkui sugereerivat, et siin me oleme, igaüks omaenda valitud eraldatuses oma ekraani taga, teistega suhtlemas, aga distantsilt – ja ometi on selles ka kauguste ületamise ja läheduse leidmise taotlus, mis refräänis justkui maagiliselt teostuda saab. Selles laulus oleme siiski kõik koos, siin ja praegu ja ikka ja jälle."
Tasub muidugi tunnistada, et on üsna metsik eeldada, et kõigile meeldib Toto "Africa". Esimene muusikateadlane, Maria Mölder, kelle poole siinkirjutaja oma küsimustega selle loo kohta pöördus, ütles, et tal ei ole selle loo kohta mitte midagi asjalikku öelda. "Mul ei ole õrna aimugi, miks see inimestele meeldib," märkis ta lühidalt oma kirjas ja lisas juurde naerunäo.
"Mul on muidugi väga hea meel, et sellist muusikat täna hinnatakse ja see nii paljudega võimaldab mingit ühisosa leida, aga ega too maitsedünaamika kuhugi kadunud pole. Kui "Africa" liiga üldtunnustatuks ja tavapäraseks on kujunenud, võib ta peagi muutuda sama nähtamatuks ja kuuldamatuks, kui mõni aeg pärast esmakordselt hitiks saamist, et siis ehk kunagi taas kord üles leitud saada," ütles Vaher.
"Kui palju maailmas armastatud muusikat on sel viisil enne "Africat" tulnud ja läinud ja taas tulnud ning läinud."
Samas on Vaheri sõnul täiesti loomulik, et kasvavad peale uued põlvkonnad, kes seda vaimustust ja nostalgiat "Africa" suhtes ei jaga ning kelle unelmad ja igatsused leiavad koha mõnes hoopis uuemas – või ehk just vanemas – loos, mille peale meie õlgu kehitame või nina kirtsutame.
"Kui palju maailmas armastatud muusikat on sel viisil enne "Africat" tulnud ja läinud ja taas tulnud ning läinud? Kuigi võib tunduda, et mingist ajahetkest saadik pole enam neid n-ö päris suuri laule või bände, siis kindlasti neid tuleb veel ja veel," selgitas Vaher.
Lõpetuseks tasub mõistagi märkida, et "Africa" pole Toto ainus lugu, mille pärast esmaspäeval kontserdile minna.
"Mu enda lemmiklugu Totolt on õigupoolest hoopis "I'll Be Over You". Selline teraapiline, aitab oma väsimus- ja nukrushetkedega ja sisemiste kahtlustega toime tulla. Ühelt poolt justkui annab lootust, et kõik laabub ja laheneb. Teiselt poolt teeb rahulikult ja kindlalt selgeks, et see ongi su elu, ole valmis, et paljugi sellest, mis vaevab, kordub ikka ja jälle või ei kaogi kuhugi," ütles Vaher.
"Mingi argibudism või eksistentsialism või midagi sinnakanti. No ja nagu vist päris paljudel, mul on mingi eriline side Michael McDonaldi häälega, mis seal taustal kostab – ehk see on järgmine müsteerium, mille üle mõtiskleda," lisas Vaher.
* Tegemist on minu ja Siim Kera tugevalt subjektiivse ning kallutatud arvamusega, mida võiks võtta pigem poolhuumoriga.
Kommentaare ei ole.
Artiklit saavad kommenteerida ainult registreeritud kasutajad!
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}{{user.name}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.
Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
Eero Epner: õpetamise metafoori abil on võimalik kirjeldada väga palju asju
Tõnu Kaljuste: Eesti trump on Eesti ise. Oluline, et see ei muutuks millekski muuks
Video: kuidas ERM muuseumisaali juubelipeo vastuvõtusaaliks muudab
Galerii: "Kirjandusministeeriumisse" tuleb külla Triinu Meres
27. veebruaril läheb eetrisse "Kirjandusministeerium", kus saatekülaliseks on Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominent Triinu Meres.
Kultuurikommentaar. Madis Kolk: kes on riigi jaoks olemas
Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve
Kirjanduspreemia nominent Triinu Meres: hakkasin kirjutama juttu, aga see venis pikaks
Ilme Rätsep: kui hakkan maalima, siis ma tegelikult ei tea, mis saab pärast
Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt
Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.
Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"
Arvustus. Jälle üks tavaline väikelinnakrimka?
Kaja Kann: miks peegel kella ei näita?
Sada Eesti mõtet. Ilon Wikland ei mõtle hommikuti ärgates, mida täna teha
Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme. Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.
Kirjanduspreemia nominent Viivi Luik: me peame selle võltsilusa pildi rikkuma
Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.
Kultuurisaate "OP" rubriigis "Mulle armas maja" oli sel korral külas Vilen Künnapu, kes rääkis enda omapärasest kogemusest Toompea lossiga.
Erkki-Sven Tüür: ma kirjutan aeglaselt ja valivalt ning olen enda vastu halastamatu
Detsembris oli Amsterdamis maailmaesiettekanne Erkki-Sven Tüüri teosel "Solastalgia". Paar tundi enne esiettekannet vestles Tüüriga Amsterdamis Joonas Hellerma. Intervjuud ja lõike kontserdist nägi muusikasaates "MI", mis kevadhooajal on eetris pühapäeviti kell 18.40 ETV-s.
Tänavuste Eesti muusika päevade teema on "Püha"
Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.
Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.
Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.
Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait
Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".
Kirjanduspreemia nominent Rein Raud: alustasin "Kella ja haamri" kirjutamist üle kolmekümne aasta tagasi
Enn Tarvel räägib "Plekktrummis", milline on tema Eesti lugu
Järelvaatamine ja galerii: Valdo Pant 90 ja värske elulooraamatu esitlus
"Reporteritund": Eesti kultuuri, keele ja rahva säilimine ja arenemine
Autahvel. Teatriaasta 2017
Edetabel. 2017. aasta parim Eesti film on "November"
Autahvel. Kunstiaasta 2017
Autahvel. Filmiaasta 2017
Autahvel. Lemmikraamatud 2017
Aasta albumid 2017. Isiklikud edetabelid
Autahvel. Aasta albumid 2017, tipp-50
"Koolon-live". Arop: mulle on alati öeldud, et ma ei näe eestlase moodi välja
Kirjanike liidu esimehed. Enn Nõu: organisatsiooni alustada on palju kergem kui lõpetada
Galerii. Esitleti Eesti balleti 100. sünnipäevaks valminud raamatut
ERR.ee ja Eesti Ajaloomuuseum küsivad: EV100 viktoriin “Minu vaba riik”
Mänguasjamuuseumis saab näha 100 mänguasja viimasest 100 aastast
Iga kasutaja võib hääletada 3 vastusevariandi poolt
Hääletus on lõppenud
Täpsem otsing
ERRi arhiivist leiab vanemaid tele- ja raadiosaateid, filme, fotosid, reportaaže, intervjuusid ja palju muud põnevat.
Kasutustingimused
Eesti Vabariik 100
Tule tööle/praktikale
Arhiiv ja teenused
arhiiv.err.ee
Eesti Rahvusringhääling _ Gonsiori 27, 15029 Tallinn, Eesti _ E-post: err[ät]err.ee _ Tel: 628 4100 _ Toimetus _ Kasutustingimused
Teoste avaldamine sel lehel on kooskõlastatud EAÜ/NCB-ga
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:

Kõik 24h uudised
Eesti uudised
Kaia Kiik: „Saan aru, et Eesti riik kardab tuhandeid Vene ja Eesti kodakondsusega nn reetureid. Kuid praegune kodakondsusseadus lõikab ära välismaal sündinud eesti laste võimaluse saada Eesti kodakondsus.“
Juuni alguses esitletud Eesti inimarengu aruandes keskendutakse rahvusriigi ja rahvusliku identiteedi muutuvale tähendusele. Sirp uuris kaua Eestist eemal elanud eestlaste suhet rahvusriigiga.
Üleilmastunud maailmas räägitakse üha enam hargmaisest ja poolitatud identiteedist. Mis osas on rahvuse ja rahvusriigi tähendus teie arvates muutunud ning mis mõttes on see jätkuvalt tähtis?
Evelin Tamm, Eesti teadusliku seltsi Rootsis juhatuse esimees: Oleme tagasi Esimesele maailmasõjale eelnenud kokkupõrkekursil, kirjutas Hannah Arendt 1967. aasta juulis oma kuulsa teose „Totalitarismi päritolu“ teise osa eessõnas. Vaadates viimaste aastate välispoliitilist arengut võin öelda, et Arendt ei eksinud. Kuigi suurelt tähistatud raudse eesriide langemine Ida- ja Lääne-Euroopa vahel võis tunduda uue globaalse rahudoktriini algusena, siis nüüd teame, et see oli vaid lühike vahemäng suurriikide jätkuvatele välispoliitilistele võimuintriigidele. Piir ida ja lääne vahel on endiselt silmatorkav ja seda markeeritakse iga päev erilise hoolikusega nii poliitikas kui ka argitasandil.
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, millega Eesti 1918. aastal astus teiste iseseisvate riikide perre, kinnitab väidet, et rahvusriiki ei pea ehitama totalitaarsusele. Eesti esimene iseseisvusdeklaratsioon on oma tolerantsuses ja avatuses aktuaalne ka nüüd, kui riikidevahelised kokkulepped on taas kõikuma löönud. Ilmselt ei leidu tõsiseid analüütikuid, kes julgeksid väita, et Eesti suudab üksinda sellel tormisel merel püsima jääda. Kuidas luua tugevat silda Eesti ja teiste riikide vahele, on küsimus, millele paljud meie hulgast vastust otsivad. Ometi ei maksa unustada, et teisest rahvusest ja üleüldse oma identiteeti mitmeti määratlevate inimeste hulk on Eestis praegu isegi suurem kui XX sajandi alguses. Seesama avatus ja tolerantsus, mida otsitakse suhetes teiste riikidega, peaks olema suhtlemisnormiks ka riigisiseselt ja siin on meil veel pikk tee käia.
Kuidas võidelda iseenda autonoomia eest, sama ajal arvestada meile esitatud nõudeid ja ootusi avatud maailmas, kus paratamatult oleme teistest mõjutatud kui kehalised olendid, kes on vastastikuses sõltuvuses ja seetõttu ääretult haavatavad? Nii küsis tuntud feminist Judith Butler pärast 2001. aasta 11. septembri sündmusi Ameerika Ühendriikides. Maailmas, kus mitmekesisus on lubatud, saavad ka väikesed riigid ja rahvad suurte ja mõjuvõimsatega rahumeeles kõrvuti eksisteerida. Väike Eesti ongi võimalik ainult Voltaire’i tolerantsuse traktaadi järgses maailmas. Rahvuslus ja rahvusriik ei ole asi iseeneses, see on mõttekonstruktsioon, mis ajas ja ruumis pidevalt teiseneb. Oluline on mitte lasta end kanda destruktiivsetest mõttevooludest, mille tagajärjeks on allutamine, hävitamine ja häving. Ka meie endi ajalugu kinnitab viimase väite vettpidavust.
Maria Kapajeva, Londonis elav ja töötav kunstnik: Rahvuslik identiteet on kompleksne ja voolav mõiste: kui oled sisserännanu, siis uus kultuur mõjutab sind igal juhul, sa ei saa sellest keelduda, vaid pead seda aktsepteerima osana sinu nüüdsest identiteedist. Kuid teises kultuuris elamine paneb sind oma juurte peale märksa teadlikumalt mõtlema ja neid rohkem hindama.
Minu arvates on rahvusriigi idee praeguse maailma suurim probleem. Usutakse, et rahvus jääb ellu ainult siis, kui tal on oma riik. Kuid praeguse globaalse mobiilsuse tingimustes on rahvusriigi idee äratanud ainult brutaalse natsionalismi ja rassismi laine, mis omakorda on tekitanud riikidevahelised vastuolud. Olen veendunud, et riikide loomine rahvuse põhjal on ummiktee. Ma ei pea siin silmas kodakondsust, kuhugi kuuluvust, vaid rahvust. Rahvusriigi ideel ei ole midagi tegemist kultuuri või rahvusliku pärandi säilitamisega, see on ainult kontrollimehhanism oma inimeste üle. See tekitab konflikte, mitte koostööd ja mitmekesisust. Mul on oma elus olnud raskusi rahvusluse ja rahvusriigiga.
Kaia Kiik: Kodakondsus on mulle valupunkt. Saan aru, et Eesti riik kardab võimalikke tuhandeid Vene-Eesti kodakondsusega potentsiaalseid nn reetureid. Kuid praegune kodakondsusseadus lõikab ära kümnetel tuhandetel välismaal sündinud eesti lastel võimaluse saada Eesti kodakondsus. Lõuna-Ameerikas on võimalik mitmekordne kodakondsus, Prantsusmaal topeltkodakondsus, aga Eesti riigi praeguse kodakondsusseaduse järgi peavad mu lapsed loobuma kõikidest teistest värvidest. Mul on tunne, nagu raputaks Eesti riik oma n-ö ebapuhtad liikmed maha. Leian, et praeguses maailmas ei saa nõuda absoluutseid valikuid, rahvusriik ei ole determineeritud piiride, isoleeritud ja täpse sisukirjeldusega objekt, isegi mitte eesmärk. Eestlased ei ole ka kindlate loomujoontega, teataval territooriumil ja selle põhjapoolse aktsendiga rääkiv inimhulk (ja kelle eellased peavad vastama samadele kriteeriumidele). Keegi ei ole. Arvan, et selle asemel, et tegutseda oma rahvuse, rahvusriigi, identiteedi definitsiooni piiritlemisega, võiksime parem vaadata, kuidas kõik see, mis meil on (nii kodus kui ka mujal), lõimida kõige huvitavamal kombel globaalsesse mustrisse. Alustagem näiteks lähedalt Euroopast ja mingem sellega edasi.
Maria Kapajeva. Üks kuu. Foto, 2008. Fotodel on lääne turistid India-reisi esimesel ja viimasel päeval.
Piret Loone, Californias töötav advokaat: Olen elanud Ameerika Ühendriikides alates 18. eluaastast, seega rohkem kui poole oma elust. Olen siin omandanud ülikoolihariduse ja kõrgemad kraadid. USAs on rahvusliku identiteediga mingis mõttes lihtne, kuna olla ameeriklane on ideepõhine, mitte rahvuspõhine. Seega, kui toetad ideaale, millele USA on üles ehitatud, ja USA konstitutsiooni, oled siin elanud ja kodumaa patrioot, oled samamoodi ameeriklane kui inimene, kelle esi­vanemad tulid Mayfloweri laevaga aastal 1620. Ameerika identiteet on ka piisavalt paindlik, nii et sinna juurde sobib kultuuriline identiteet – mina näiteks olen Estonian American. Oma lastega räägin eesti keelt, loen neile eestikeelseid raamatuid ja hoian sidemeid Eestis elevate sõprade, sugulaste ja ärikontaktidega ning käin läbi siinse eestlaskonnaga.
Natuke on kahju, et sellist paindlikkust ei ole vähemalt peavoolu arusaamisel eestlase identiteedist. Kui küsida, mis teeb eestlasest eestlase, võib vastuseks saada, et see on eesti keel ja eesti kultuuri austamine, aga selge on, et väga paljud eestlased on seisukohal, et eestlaseks ei saada, eestlaseks sünnitakse. Selline suhtumine teeb meid väiksemaks, kui me oleme. Vähemalt ei tohiks sellist suhtumist toetada riik. Praegu on aga kurioosne olukord. Mu New Yorgi tuttav, kes ei oska sõnagi eesti keelt, ei olnud kunagi Eestis käinud, aga kelle vanaema oli Eesti vabariigi sünnijärgne kodanik, sai Eesti kodakondsuse kiiresti ja lihtsalt. (Tema huvi oli saada pass, millega Euroopas töötada.)
Eestis on aga siiani hallipassisüsteem ja kodakondsust ei saa inimesed, kes on seal elanud enamiku oma elueast, sest neilt nõutakse kõrgel tasemel keele­oskust. USA kodakondsuseksamil on keeleoskuse nõue minimaalne ja seda ei nõuta inimestelt, kes on vanemad kui 50 või on siin elanud üle 20 aasta. Tegelikult kui lugeda Eesti põhiseadust (rahvuslik preambula seal on ju kummardus möödunud aegadele ega oma mingit seaduse jõudu) koorub välja vägagi liberaalne riik, kus on kaitstud kõigi inimeste (kodanike, kodakondsuseta isikute ja välisriikide kodanike) õigused, mitte rahvusriik. (Vt ka § 49. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus // § 37. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus.) Loodan, et liigume rohkem sellise Eesti poole, kus minu lastel ei teki küsimust, et nad on eestlased.
Hedvig Priimägi, sünkroontõlk Brüsselis: Üheksa aastat Eestist eemal elamist on näidanud, et rahvuslik identiteet on üks kohanemisvõimeline ja vastu­pidav nähtus. Üldine üleilmastumis­sumin ei tähenda veel lootusetut ummikut ja iseenda kaotsiminekut, mõned noodid kõlavad kõrvus alati kodusemalt. „Jänese­hapukapsas,“ tähendas mu viieaastane pooleldi eestlasest, pooleldi prantslasest järeltulija rahulolevalt, kui ma talle Eestimaa kevadises metsas põliseid esivanemate traditsioone tutvustasin. Mõned asjad jäävad.
Ivar Kaasik, Berliinis elav ja töötav kunstnik: Saksamaal tekitab rahvusest ja rahvusriigist avalikkuses rääkimine või isegi pelgalt nende sõnade mainimine pigem piinlikkust kui huvi. Kõik, mis mingilgi moel võiks puudutada-­solvata teis(t)e rahvus(t)e esindajat, on viidud isegi igapäevakõnelustes viisakalt ja delikaatselt absurdi piirini. Nii et ei mingit rahvust ega rahvusriiki! Kõne alla tuleb vaid kodanikkond, valijaskond, sisse­rännanud, hilisväljarännanud, külalistöölised, põgenikud jne, aga rääkimine põliselanikest või pärinemine saksa soost paneb üksnes õlgu kehitama. Nii ka eestlusega uhkustamine viib upakile. Eestlane Saksamaal on dilemma ees: assimileeruda või integreeruda. Kolmandat teed nii väikesele kogukonnale ei ole jäetud.
Artikkel 9. juuni Sirbist.
Kommentaare ei ole.
Artiklit saavad kommenteerida ainult registreeritud kasutajad!
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}{{user.name}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.
Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
Eero Epner: õpetamise metafoori abil on võimalik kirjeldada väga palju asju
Ilme Rätsep: kui hakkan maalima, siis ma tegelikult ei tea, mis saab pärast
Tekstiilikunstnik ja moedisainer Ilme Rätsep kasutab siidimaalide loomisel täiesti omanäolist kuumvaha tehnikat. Tema juubelinäitusel "Valikmälu" on väljas elusuuruses värvikirevad siidimaalid. Tema loomingut näeb maikuus Tartus ja novembris Kuressaares.
Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt
Arvustus. Jälle üks tavaline väikelinnakrimka?
Galerii: "Kirjandusministeeriumisse" tuleb külla Triinu Meres
27. veebruaril läheb eetrisse "Kirjandusministeerium", kus saatekülaliseks on Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominent Triinu Meres.
Kultuurikommentaar. Madis Kolk: kes on riigi jaoks olemas
Kirjanduspreemia nominent Triinu Meres: hakkasin kirjutama juttu, aga see venis pikaks
Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"
Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.
Tristan Priimägi filmisoovitused: "Vee puudutus", "Puu all" ja "Klassikokkutulek 2"
20. jaanuaril esietendus Endla teatris Madis Kalmeti lavastus "Itk". "OP" rääkis nii lavastaja endaga kui ka kultuurikriitiku Tauno Vahteriga, et uurida lähemalt, mis tükiga on tegemist.
Kaja Kann: miks peegel kella ei näita?
Sada Eesti mõtet. Ilon Wikland ei mõtle hommikuti ärgates, mida täna teha
Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme. Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.
Kirjanduspreemia nominent Viivi Luik: me peame selle võltsilusa pildi rikkuma
Galerii. Leonhard Lapin avas isikunäituse "Tühjus ja ruum"
Täna avati Kumu kunstimuuseumis Leonhard Lapini isikunäitus "Tühjus ja ruum".
Kultuurisaate "OP" rubriigis "Mulle armas maja" oli sel korral külas Vilen Künnapu, kes rääkis enda omapärasest kogemusest Toompea lossiga.
Erkki-Sven Tüür: ma kirjutan aeglaselt ja valivalt ning olen enda vastu halastamatu
Detsembris oli Amsterdamis maailmaesiettekanne Erkki-Sven Tüüri teosel "Solastalgia". Paar tundi enne esiettekannet vestles Tüüriga Amsterdamis Joonas Hellerma. Intervjuud ja lõike kontserdist nägi muusikasaates "MI", mis kevadhooajal on eetris pühapäeviti kell 18.40 ETV-s.
Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.
Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.
Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.
Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait
Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".
Kirjanduspreemia nominent Rein Raud: alustasin "Kella ja haamri" kirjutamist üle kolmekümne aasta tagasi
Video: kuidas ERM muuseumisaali juubelipeo vastuvõtusaaliks muudab
Järelvaatamine ja galerii: Valdo Pant 90 ja värske elulooraamatu esitlus
"Reporteritund": Eesti kultuuri, keele ja rahva säilimine ja arenemine
Autahvel. Teatriaasta 2017
Edetabel. 2017. aasta parim Eesti film on "November"
Autahvel. Kunstiaasta 2017
Autahvel. Filmiaasta 2017
Autahvel. Lemmikraamatud 2017
Aasta albumid 2017. Isiklikud edetabelid
Autahvel. Aasta albumid 2017, tipp-50
"Koolon-live". Arop: mulle on alati öeldud, et ma ei näe eestlase moodi välja
Kirjanike liidu esimehed. Enn Nõu: organisatsiooni alustada on palju kergem kui lõpetada
Galerii. Esitleti Eesti balleti 100. sünnipäevaks valminud raamatut
ERR.ee ja Eesti Ajaloomuuseum küsivad: EV100 viktoriin “Minu vaba riik”
Mänguasjamuuseumis saab näha 100 mänguasja viimasest 100 aastast
Iga kasutaja võib hääletada 3 vastusevariandi poolt
Hääletus on lõppenud
Täpsem otsing
ERRi arhiivist leiab vanemaid tele- ja raadiosaateid, filme, fotosid, reportaaže, intervjuusid ja palju muud põnevat.
Kasutustingimused
Eesti Vabariik 100
Tule tööle/praktikale
Arhiiv ja teenused
arhiiv.err.ee
Eesti Rahvusringhääling _ Gonsiori 27, 15029 Tallinn, Eesti _ E-post: err[ät]err.ee _ Tel: 628 4100 _ Toimetus _ Kasutustingimused
Teoste avaldamine sel lehel on kooskõlastatud EAÜ/NCB-ga
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:

Kuigi laste kõne ja suhtlusoskuse arengu tempo on erinev, saab siin välja tuua enamikule teatavas vanuses lastele ühiseid jooni. Ühisjoontele toetudes on võimalik juba varajases eas kindlaks teha, kas kõne areng vastab lapse vanusele.
Alljärgnevad küsimused näitavad, millised jooned iseloomustavad 54-kuuse (4,5-aastase) lapse eakohast suhtlusoskust ja kõnet.
Kui eitavaid vastuseid on kaks või enam, tuleb logopeediga nõu pidada.
Kõnetetestide allikas: cplol (www.cplol.eu/), Eesti Logopeedide Ühing (www.elu.ee)
Kas laps reageerib, kui teda kõnetatakse selja tagant vaiksel häälel?
Kas laps kuulab ja elab kaasa, kui jutustate talle lugu või räägite hiljuti toimunud sündmusest?
Kas laps püsib vestluse teemas?
Kas laps saab aru temale esitatud küsimustest, korraldustest ning mõistab talle loetud jutukesi?
Kas laps saab aru aja- ja ruumimõistetest?
Kas laps saab aru, et objektid kuuluvad erinevatesse kategooriatesse ning oskab kasutada üldnimetusi, näiteks loomad (karu, kass, ilves), mänguasjad (nukk, pall, vurr)?
Kas Teie lapse kõne on mõistetav ka võõrastele inimestele?
Kas laps hääldab kõiki häälikuid õigesti?
Kas laps räägib ladusalt (ilma pidevate korduste ja pausideta)?
Kas laps räägib endast minavormis ning kasutab ka teisi asesõnu?
Kas laps kasutab oma kõnes aega ja kohta väljendavaid sõnu (näiteks: homme, sees, väljas jne) ?
Kas lapsele meeldib sõnadega mängida, näiteks moodustada riime?
Kas laps suudab arusaadavalt rääkida toimunud sündmustest?
Hääl ja elukvaliteet

Eesti keeles
Küüni tänav 7, Tartu linn, Tartu

Diplomaatia-see on kuldne võti, mis avab palju uksi.Mõned jäävad küll suletuks.Bye.
New York- ja peaaegu kõik lennud oli tühistatud. Oli ka mõni õnnelik -Prantsuse Alexi tüdruksõber kelle nimi samuti Alex :) lendas Pariisi ... nii , et päris suletud ei olnud kuigi seda uudistest öeldi.
Rekord on löödud.
New York- Rekord aastast 1947 on löödud. Nii palju lund pole siis kunagi veel NY olnud. Tänavad olid tühjad , kes suusatas, kes oli beachil arvates , et seal ei ole lund ja kes lihtsalt filmis kõike nagu meie Alexiga ...
New York- talv on tagasi - lund on rohkem kui Eestis :) Sellist lund pole siin veel kunagi näinud.Homseks lubatakse - 3 ja lumesaju jätkumist. Tahaks näha mitu taxot tervena õhtusse pääseb...
Ja alles oli Jaanuaris paar päeva 20 kraadi ringis . Kummaline.Ostad juba plätud ja nüüd . . .
New York- peale kooli lendasime uude kohta kaamerat katsetama- päike paistis ja ilm oli suht ok kuid kahjuks seekord peale peaaegu tunnist filmimist ütles üles arvuti :( lihtsalt must pilt ja kõik -esimene mõte -võibolla siiski liiga külm kuigi samas ei olnud ka nii külm . Hiljem aga arvutit kodus uuesti elustades oli asi selge-battery ütles lihtsalt üles - oli 68 % ja mõne sekundi pärast oli 0 % -polegi extreemarvuti. Macikasutajatele midagi erakordset -ma pole kunagi näinud , et aku laadimise aeg ainult tõuseb ning langemise märke ei näita ... alguses näitas 7 tundi järgi ja praegu on juba 10 tundi :( Normaalne laadimisaeg on 1.30-2.00 tundi ---
Mul ei ole enam warrantyt ka -homme aga uus katsepäev :)
New York- Täna oli tähtis päev -saime kätte uue kaamera-terve hommiku tegelesime settingute õppimisega ning siis shootima- HD kaamera suuurim erinevus on -no more kassette -kõik läheb PTcardide peale mida ei ole veel isegi võimalik osta ja mis on ka hirmkallid- tuleb lihtsalt otse materjal transfeerida kas laptopi või laptopi kaudu välisele kõvakettale.
Parkisime auto , mille tegevusel ajasime peaaegu jalgratturi alla ja sõitsime takso lömmi ning paar inimest näitasid keskmist rahvusvalist märki .
Kahjuks aga filmimise peatas politsei sest eks me valisime ka koha kus 1 ruutmeetri kohta kõige rohkem politseisi.-Times Square-seda pilti oli politseil kindlasti huvitav vaadata -kaks kapuutsidega venda astuvad keset Times Square'l asuvale saarele ( vähe kõrgem place) võtavad kaamera jala -siis kaamera -5 meetrine juhe ja laptop mis on ühendatud veel ühe väikse kaameraga .Ja kui me kõik püsti olime pannud 5 minutiga, alustasime kohe kokkupanemist:)) Rahulik politsei oli -väike muie oli näol-ju see oli ikka naljakas vaadata -neil nimelt paar politseibussi millest jälgitakse kogu tegevust mis toimub. Ja seekord ka toimus -Idaeurooplased Serblane ja Eestlane üritasid katsetada uut kaamerat.
Tavainimesele kes ikka süsteemi ei jaga võis tunduda kogu tehnika ülespanemine nagu mingi terrori ettevalmistamine...
Nüüd läheme uuele katsele :::
New York- ootsustasime täna sööma minna kodu lähedale ühte kohvikusse mille suur silt lubab parimat pizzat kogu linnas. Kunagi sai sealt juba läbi käidud ja meelde jäi naljaka kuid rahuliku kohana- täna oli nagu uuestisündinud koht -rahvas karjus , jõi ja tunne oli nagu oleks sattunud tõlisesse Ameerika osariiki -NYcity is different.
Ainult üks põhjus oli - täna on Superbowl.Ameerika rahvuspüha.
New York- täna sai läbi üks periood koolist. Lõppesid kõik workshopid-edasi tuleb saadud oskustega maailma vallutama hakata:) Maailm on värviline... võtsin lõuna täna keset tänavat - panin kaamera recordima ja filmisin inimesi -polegi veel materjali vaadanud kuid ei imesta kui mõni tuntuimgi modell mööda jalutas- asub ju kool modelliagentuuride epitsentris -iga päev näed tippmodelle.Peale modelli tuleb tavaliselt mõni NYkunstnik kes sult dollarit palub.Eile oli metroos üks tüüp kes müüs sokolaadi ja ütles , et teeb seda kuna tahab Rooma minna. Huvitav põhjus- muud ei midagi. Põhjusi aga on miljoneid kui mitte rohkem. Suur loomaaed on koos ja eks ise ka ju lahtipääsenud utopist Eestist . . .
Nüüd aga läheb iga päev veel tihedamaks- hakkavad lõpufilmide filmimised + omaenda filmi ettevalmistus iga päev- tööd on ees veel meeletult.Eks siis Mai lõpus saab pikema kokkuvõtte teha. . .
Mõelge teisiti - alati .
New York-Homme lähen juuksurisse ja lasen ka mõne tätoveeringu teha...
New York City - valitud maailma sõbralikumaks suur...

Ühel päeval sattusin kaks korda erakorralise meditsiini asutusse. ei olnud lõbus.
Poja praegu haige - keha katavad villid ja neist arenenud kärnad, mida retseptiravimiga määrida tuleb.
perearstil käisime neljapäeval, saime suukaudse AB. reedel helistasin ja palusin ka kreemi - kuna sarnane olukord ka varem olnud, siis teadsin, mida perearsti asendajalt nõuda.kirjutati üks tuub. tuubis on 15gr. 4-aastane poja tuli aga ülepeakaela kreemiga kokku määrida. kreemi jagus täpselt neljaks korraks - kaks õhtut, kaks hommikut. täna hommikuks punnid kadunud ei olnud, vaja uut tuubi, et ravi poolikuks ei jääks. ühesõnaga - perearsti apsakas, mida kiirabiarstid peavad siluma.
jõudsime lastehaigla EMOsse umbestäpselt 1130 pühapäeva hommikul. lapsi palju püüdsin mingil hetkel kokku lugeda, kuid sassi läks - lapsevanemad kel lapsed süles siblisid, osadel oli pool suguvõsa kaasas jne üle kümne oli kindlasti, alla kahekümne...
Kõigepealt kurdad oma muret registratuuri. Korpulentne tädi kuulab isikukoodi ja kontrollib ema telefoninumbri ning saadab istuma - teid kutsutakse.
istume, õnneks mitte eriti kaua, kutsuti õige pea. tundus, et enne mõnda teist, kes enne meid istus. Nende hulgas ka üks isa pojaga, viimane istus isa süles ja hoidis peast kinni.. Isa utsitas teda vett jooma, tundus, et poisil oli kõrge palavik.. aga no, ega ma järge ei pidanud, vb tulid nemad ka hiljem.
siis räägime loo ära med-õele. tema vangutab meile pead ja ütleb, et peame pediaatriga rääkima. edasi suhtleb tükk aega edasi-tagasi saalivate kaastöötajatega. tundub, et jutt käib lisaarsti paigutamisest mingisse kabinetti - missugune on vaba ja kas arst on nõus seal tööd tegema. Pojal mõõdetakse temperatuuri (kaenla alt, digitermomeetriga) pulssi näpu otsast ja saadeti istuma - istuge seal paremal, teid kutsutakse. Vaatasin, et enamus inimesi istus vasemal. no küllap meile siis mõni teine arst määrati...
aga ei tuhkagi. istusime ja ootasime. Poja - nii kui ta on - eriti ei istunud. Sibeles edasi.. ja tagasi.. ja pissile.. ja kakale... ja vett tooma .. ja vett jooma.. nii möödus tund.
paljud lapsed olid palju palju haigemad. Üks kes toodi tundus olema välismaalane ja registratuurist kostus pimesool.. ta viidi ratastel voodil kiiresti osakonda.
Paaril, kes istusid järjekorras mõõdeti vererõhku - aparaat toodi koridori ja kogu järjekorra ees toimus siis piuksude saatel mõõtmine. Tundus, et üks med-vend oli koridoris järjekorra jälgimiseks ja jooksvateks ülesanneteks - kellele kanderaami, kellele aparaati, keda oli vaja järjekorrast palatisse saata..
teisi jälgides möödub teinegi tund.
on umbne ja pisut palav. ca 10 aastane tüdruk, kes peale meid tuli ja peavalu üle kurtis emale valjusti, et ta ei jaksa enam, lähme parem ära koju! ema püüdis seletada, et perearst alles homme õhtul vastu võtab - vahepeal mingeid ravimeid tema ei anna...
poiss, kelle isa lisapluusi on märjaks teinud ja laubal hoiab, on uinunud..
uimase näoga vastuvõtu-õde tuiab aegajalt koridoris edasi tagasi. tundub, nagu ta ei suudaks midagi otsustada - ehk siiski avatakse kusagil kolmanda arsti kabinett..
meile on selgeks saanud, et kõik ikka vasemal vastu võetakse, kas mina kuulsin valesti, või ajas ähmis-uimane medõde suunad sassi..
Poja traalib ringi aina tempokamalt ja häälekamalt,püüan vaigistada, et teised lapsed ikka haigemad ja nendel paha kui liiga palju lärmi teed. Saadan ta koridori otsa, et vaadaku, kui kaugelt ma paistan...
vasemast koridori otsast naastes teatab ta, et nüüd on tal teada, kuhu me lähme, kui me järgmine kord siia tuleme - seal on mänguasjanurk. Ma igaks juhuks ei läinud kontrollima kas ja milline - mine tea, millal meie nimi kostub...
Mingil hetkel tuleb arst kabinetist välja ja hüüab kedagi Nastjat.. asjata, veidi aja pärast selgus, et ta oli Nastja kuhugi palatisse saatnud. "pole ime kui varsti omaenesegi nime ei mäleta..." kobiseb arst ja võtab järgmise pisikese patsiendi..
Kusagil peale kahesajandat topsi vett ja kümnendat kukileronimistuuri, vähemalt nelja kiirabiga toodud patsiendi eelisteenindamist ja rohkem kui kolme järjekorrast palatisse juhatatud patsienti kuulen ma lõpuks poja nime hüütavat. ootamise algusest on möödunud ligi kolm tundi...
poja kahesajandat korda tüdinult küsitud "kaua veel!" peale oli mul lõpuks vastus teada - viis minutit, palun istu! Seletanud arstile olukorra, lahenes see kümne minutiga hoolimata poja pidevast ärevusest tingitud jutuvadinast. ta hüples mööda kabinetti peaaegu kontrollimatult ringi nagu elevil kutsikas, suutmata uskuda, et varsti saab õue ja koju.. Selleks et arst saaks mulle rahulikult seletada saaks, saatsin pojakese veetopsi täitma. hea mõte, arvas arst, kuid vaikusehetk jäi napiks, edasi pidime rääkima taas pojaga võidu.
kuulasin veidi ka arsti kurtmist teemal, et paljud patisendid ei ravigi last enne kodus, tulevad aga jooksuga erakorralisse, ilma et valuvaigisti või palavikualandajaga eelnevalt kodus ravida püüaks.. sellest ka meeletud järjekorrad...
ka arstikabinetis, muide, ei olnud MITTE ÜHTEGI mänguasja. üldse ei viidanud kogu koridoris mitte midagi peale laste endi sellele, et tegu on LASTEhaiglaga... lapsi lõbustasid vaid tahvelarvutid, kui see oli meeles olnud kaasa võtta, või vanemate telefonid..
teine kogemus täna õhtust mustamäe EMOga oli positiivsem. vähem kui tund aega läks sisseastumisest kurku kinni jäänud kalaluu eemaldamiseni. järjekord oli küll pikem, kuid oli selge - kui sinu number on 1114 siis 1100 korral on sinu ees umbestäpselt kuraditosin inimest ja numbrite kahanevat järjekorda saab ilusti mitmelt tabloolt jälgida.
konditsioneerid töötasid ja patsientidele oli mõeldud kaks erinevatelt kanalitelt seepi näkku pritsivat televiisorit. inimlik. keegi ei teadnud kellegi nime ega haiguslugu, ei olnud koridoris siblivat med-personali ega viimse piirini kurnatud patsiente.
registratuuris toimus samuti esmane küsitulus, sinna saamiseks võtsid järjekorranumbri, mis kehtis ka med-õele saamiseks ja hiljem arstilegi..
Med-õde, kuulnud mu muret jagas, et mul olevat vedanud - õige arst on täna valves, aga muidu, järgmine kord sama murega tulles, võiks varem jõuda - enne 20.00, siis on kindlalt arst majas.. temperatuuri mõõdeti keele alt digitermomeetriga, samuti tundus nii pulsi kui vererõhu mõõtmine iga patsienti puudutav rutiin olema, nii ka käepael isikuandmetega...
minge ootake, teie number tuleb vastava ukse kohale...
Kuna minu probleemi lahendas teistest erinev arst, siis läks mul ka kiiremini - seekord sain hakkama pelgalt tunnikesega.
kui nüüd pisut mõelda - siis kes lapsevanematest ei annaks mida iganes olukorra teisiti olemiseks - miks ei ole lastehaigla erakorralises ühtegi mulitkat mängivat TV-d. miks ei ole lastehaigla erakorralises numbrisüsteemi, mis lihtsustaks nii laste kui ka arstide elu - keegi ei peaks jooksma patsienti otsides mööda koridori ja ka haigetel lastel oleks lihtsam oodata, nähes et järjekord liigub, mitte pole tuul see, kes inimesi liigutab...
Ometi korraldatakse iga jõulude ajal just lastehaiglale korjandus mingi süsteemi ostmiseks. Miks ei kohelda meie lapsi sama inimväärikusega kui täiskasvanuid?
kaks tilka vett
Esmaspäeval peeti lasteaias isadepäeva. hommikul oli ühine pudrusöömine koos issidega.
Meie issi oli absoluutselt ebasobivalt end just sellest päevast lasknud komandeeringusse saata. Sestap pidi väikemees minuga leppima.
Lasteaia ukse taga teatas H: aga tead!, mõnedel lastel ei olegi isa! aga mõnedel on ainult isa!
mina ei suutnud võimalust kasutamata jätta ja teatasin juurde: jah, kullake, ja mõnedel on kaks isa ja kaks ema...
puder oli maitsev. enamus isasid olid ka kohal :)
Täna FBs sattusin sellisele pildile. H silmas pilti juba kaugelt ja kiitis: tital on saba!!
Sirvisime pilte-> ja seletasin pikalt kust lapsed tulevad. ja sedagi, et temal on kaks emmet. sõnakasutus "teise tädi kõhust" ei tulnud minu suust kohe kuidagi välja.
järgnes küsimuste rahe:
- üks emme on see kelle kõhust sa tulid ja teine emme on kasvatamise emme.
- sest emme ütles, et tema ei jaksa sind kasvatada - oli täiesti piisav vastus. esialgu. mõne hetke mõelnud, teatas ta:
siis jäi noormees pikemalt mõtlema ja teatas veidi aja pärast -
- mul on kolmas emme ka!
teemal: mõtteid, südames kantud lapsed, tibud
möödunud nädal on pannud mind sügavalt juurdlema lapse kaitsmise teemal. ja lastekaitse teemal üldisemalt.
Poja jäi novembri lõpus tuulerõugetesse. Eks seda haigust sai veidi oodatud ka - kuu tagasi käisime õeraasul külas, tema pojad ka kordamööda samuti rõugeid põdesid. Mis need tuulekad tänapäeval olema peaksid - päeva-paar pisut palavikku, punnid, mida roheliseks või lillaks või kollaseks täpitada, nädalaga läbi ja kahega taas seltskonnaküpse - ülejäänud elu hooleta.
Aga meil see kahjuks nii kergelt ei läinud.
Laupäeva hommik algas palavikuga. Emmel tööpäev, issi põetamas. Pühapäev, sama lugu - mõned punnid, palavik 38-ringis, kui üle siis sai maha võetud. emme tööl, issi põetamas. kõhuprobleemid - ükski ravim sees ei püsi. Õhtul kodupoole sõites uskusin, et raskem peaks möödas olema - kaasa pole küll väga magad saanud, kuid esmaspäevast võtan põetaja rolli üle. ööd olid rasked - vähemalt korra palavikku alandamist, pidevat põetamist ja joogi pakkumist.
Esmaspäeva hommikul oma vaevatud lapsele otsa vaadates ja endiselt neljakümnele lähenevat kraadiklaasi silmitsedes leidsime, et tuleb arstiga rääkida - palavik ei alane kauemaks kui tunnikeseks ja poja oli loid ja nõrk.
Kutsutud kiirabiekipaaž otsustas, et haiglasseminek on vajalik.
Merimetsa nakkushaiglas paigutati meid nurgapealsesse, eraldi sissekäiguga palatisse. vaade läbi raagus võsa Paldiski maanteele. Aknad õhkasid külma ja tiheda liiklusega tänava müra. Pikkade külmade raudpulkadega lastevoodisse haiget ja õnnetut last panna tõrkus mõtegi. Esimesest kahest päevast mul muud meeles ei olegi, kui et palavik tõusis, ja langetati. alguses küünlaga, hiljem süstidega. kaisus pikutamine ja pidev täpitamine.
Kolmanda päeva hommikul, kui poja oli vaevalt silma lahti teinud, marssis sisse arst ja teatas, et ta tahab kindlalt teada lapse täpset kaalu. Palusin kaalu. öeldi, et see on ukse taga, kuna õde ei tahtnud meid üles ajada. niipea kui arst oli läinud astus sisse parukaga keskealine muukeelne õde, kes püüdis mulle sama seletada - lapse täpset kaalu vaja teada. Harald oli endiselt une- ja palavikusegane, jorises vaikselt. Kannatamatu õde haaras nõrga poisi oma pikkade näppude vahele, mille peale noormees õigustatud kriiske valla päästis. Tormasin ligi, haarasin poja sülle ja käratasin sulaselges eesti keeles - ma tõstan oma poega ISE kui vaja on!
Õde taandus kuid nõudis samas tungivalt, et ma lapse kohe kaalule paneksin. Loomulikult ei olnud noorsand olukorraga rahul, ütlesin õele, et tulgu kümne minuti pärast tagasi. Harald ei olnudki nõus üksi kaalul seisma. tegin siis triki, mida varemgi olen teinud - kaalusin enese koos lapsega ja siis ilma. - hundid söönud, lambad terved.
kolmanda päeva õhtul, peale issi külaskäiku (lahkumine oli muidugi kurb) sain Haraldilt mänguhoos esimese naeratuse. Tundus nagu ta oleks tahtnud mind julgustada - pole midagi, emme, küll ma saan terveks.
samal õhtul nõudis seni voodis olnud poja endale sandaalid jalga - tahan minna!
käisime palati esikus privaatsest külmkapist jogurtit toomas. üks tiir ümber palati andis kindlust, et kui m itte homme, siis ülehomme saame koju kindlasti!
neljas päev. Harald hakkab iseloomu näitama - nõuab riideid. ei mitte neid! hoopis neid sealt! Protestib sõnakalt kõikide arstikitlis inimeste vastu, nõuab issit ja koju ja basseini ja ... palavik ei tõuse enam. igal võimalusel lipsab ta voodist välja - lugema, mängima ("see tool on minu lennuk... see teine on emme oma"), jogurtit tooma, sülle. Haigust meenutab vaid kiire väsimine.
enne lõunaund, peale lõunast annust antibiootikume otse veeni (õe sisseastumisel kostus poja suust peaaegu teatraalne ohe - "jälle!") astusid sisse kaks kitlis tegelast - kaks medõde, ühel käes neerukauss ohtrate arstividinatega, teisel käised kääritud ja ütlesid - "ema võib nüüd koridori jalutama minna!"
kuidas palun? - ei saanud mina aru
ema võib koridori minna, me võtame vereproovi.
vaatan oma unise lapse hirmunud silmadesse, haaran ta sülle ja kinnitan -
ei lähe ma kuhugi!, kuskohast te selle proovi võtate?
vedelikupuuduses kannatanud lapse veri oli nii paks, et õed pidid kätt neljast kohast sorkima enne kui vajaliku koguse kätte said. et ma oleks pidanud kogu see aeg ukse tagant oma lapse nuttu kuulama? selle asemel, et olla last kaitstes lapse kõrval tema valus!?
kogu seda nädalat on saatnud väikese poisi kohutav tragöödia.
ma tean tema ema. ma tean tema hooldusvanemaid. ja olen kohutavalt nördinud ametnike tegevuse üle. Ma üha ja aina imestan kuidas on see võimalik, et lapse heaolu jäetakse tahaplaanile. OK, kui lapsevanemad ise pole pädevad - neid ju ei õpetata laste ja üksteisega suhtlema, aga ametnikud - neil kõigil on vähemalt keskharidus, enamikul kõrgem, koolitused vastavalt erialale - sotsiaal-, juriidiline-, või korrakaitse oma. ja ikka on pisikesed lapsed need, kes kakelungi järel kõik endasse korjavad, kelle elutee vundamendile me täiskasvanutena praegunenud kivisid laome.
ma olen adekvaatne ja saan täiesti aru, et kõik emad ja isad ei ole sellised nagu meie. paljud oleksid arsti ütlemise peale koridori jalutama läinudki, võimalik, et varemgi. võimalik, et paljudel pole võimalust olla neli ööpäeva järjest koos lapsega haiglas. kuid sellist ükskõiksust ja vägivaldset loomust ei suuda ettegi kujutada, kes lihtsalt teisele vanemale koha kättenäitamiseks oma isiklike laste inimõigustest niimoodi üle sõidab. või siis teiselt poolt osavõtmatust, et, teadlik olles teise vanema võimalikest käikudest, ise ennetavalt midagi ette ei võta.
teemal: mõtteid, tegusid, tibud
otsin tööd. aktiivselt
on passiivne tööotsing ja on aktiivne. (valgustas mind psühholoog Prt, kelle najal ma töötuna riigi kulul õlga nutmas käin)
passiivne otsing ei tähenda kodus niisama kõhutamist ja valge printsi ootamist, vaid seda, et saadad aktiivselt cvsid, kammid tööotsingusaite ja oled usin kandideerima igasugustele ametikohtadele. kui joppab ja kutsutakse käid loomulikult ka interjuudel. lisaks eelnevale käid korra kuus töötukassas end möllimas.
aktiivne tööotsija aga võtab ja helistab potentsiaalsele tulevasele tööandjale ENNE cv saatmist, peale seda - konkursi ajal ja ka peale konkursi lõppu. iga kord mingi targa küsimusega (nt tööaja kohta, kandideerimise tingimuste kohta või lihtsalt huvi tundmaks kui kaugel värbamisprotsess on).
ma's mõtlesin ka, et hakkan ka aktiivseks. kaua ma ikka istun ja ootan, et millal minu elulookirjeldustele vastatakse. miskit mullemeeldivat töötukassa poolt finantsitud koolitust nii kui nii ei paista.
esimene aktiivne tegu oli ühe kujundaja-koha peale kandideerides, peale konkursi lõppu, peale negatiivset vastust küsimus - et miks nii. millises osas minu CV kaaskandidaatidele alla jäi.
vastus oli üle ootuste positiivne (et mitte öelda poliitiliselt korrektne):
meie küljendaja töö on väga rutiinnse tegevus. Teie CV-st on võimalik välja lugeda, et Teil on sootuks suuremad kogemused inimestega töötamisel, projektide juhtimisel jne, siis igapäevane rutiin arvuti taga, praktiliselt ilma suhtlemisvõimaluseta, ei saa olla Teile rahuldustpakkuv. Edu edaspidiseks!
eksole - küll on hea kuulda, et oled liiga hea. paraku töökohta see ei too...
vahepeal loobusin veel ühest kujundajatööst, sest olen juba lii-ii-ga vana ja liiga kodune ja liiga lastekeskne, et mingile ööklubile alkoreklaamist täistikitud bännereid vorpida - no tõepoolest - liiga igav.
Siis otsis Selver omale assistente, kellede tööülesandeid kirjeldati nii: "Kaupade tellimine kinnitatud sortimendi alusel; väljapanekute tegemise organiseerimine; saaliteenindajate juhendamine ja nõustamine; kaupade tutvustamine teenindajatele; hankijapoolsete koolituste koordineerimine; kaupade tagastamine hankijatele; kaupade varustamine vajalike siltide ja reklaaminfoga; oma kaubagrupi tootetutvustuste koordineerimine; kaupade realiseerimistähtaegadest kinnipidamise jälgimine; allahindluste ja mahakandmiste teostamine" ootused kandidaadile olid ka sobilikud ja kuna pakutavas Selveris olin ma kordi komistanud pussiks-kuivanud porgantitele, olematule kartulivalikule ja takkatipuks suisa halvaksläinud söögile soojaletist, siis leidsin et teades mõningaid puudujääke eelkäija töös, mida kindlasti tahan vältida võiks väljakutse vastu võtta.
täis optimismi ja suurt tahet tööd rabada saatsin CV ja jäin ootama. ja juurdlema aktiivse tööotsija teemadel - et kuidas käituks selline aktiivne otsija minu asemel. mingil hetkel, nädal-poolteist peale konkursi tähtaja lõppu, leidsin, et kaotada pole midagi ja kirjutasin viisaka meeldetuletuskirja stiilis - kaugel teie värbamisprotsess on, kas olen välja praagitud?
vastust ei mingit.
ja siis tuli töömess. kolistasime sõbrantsiga kohale, eelinfo põhjal tahtsin kuulda, mida pakub mulle Prisma, mida räägib töötukassa koolitustest. üksiti lootsin leida hunnikuid tööandjaid mind ootamas ja töötutehorde ukse taga.
Peale tööandjatele esimese pilgu viskamist - paar müügifirmat, lisaks Prismale veel Maxima ja Selver ning Eesti post ja mõni kinnisvarafirma - veeresime läbi puudega inimeste infotunnilt(Arne Kailas, riskirühmade teenusejuht), kus selgus pisut üllatava tõigana, et ka puudega inimesed saavad olla töötute nimekirjas - peamine on tahtlus leida tööd.
Selveri juurde tagasi tulles - töömessile saadetud tibinalt haarasin nööbist ja kurtsin muret - et kuidas siis nii - saada teile CV, ei mingit tagasisidet, siis saada meeldetuletuseks lihtsalt kiri koos CVga, ikka ei mingit... tibin aga teatab - seal töökuulutuse all oli ju kirjas, et võetakse ühendust, kui kanditatuur sobib. teisel juhul ei võeta. Ma siis vabandasin, et ahah, seda ma tõesti ei näinud.
küll aga pakkus ta mulle lahkesti kassiiri ametit - et näete, Järvel just otsitakse, et minge aga kohale (määras ajagi), küsige Pr E ja usutavasti saate peagi tööle.
saabus tööintervjuu päev. Sammusin enesekindlalt infoletti ja küsisin pr E. infotibi vaatas mulle suurte silmadega otsa - keda? seletasin - töömessil anti näete, selline visiitkaart - kirjas kuupäev, kellaaeg, pr E nimi. Ei, sellist ma ei tea, vaadake, ehk on kontoris - kontor on kolmas uks vasakul...
ok, tipsisin kontorisse. sealne sekretär tegi mulle täpselt samasugust nägu - ei, sellenimelist ei tea. õnneks oli sekretär asjakam ja kadus viieks minutiks. naasnuna teatas - minge palun tagasi infoletti, sealt juhatatakse edasi. poolel teel tagasi märkas mind punaseks tõmbunud infoleti tibi ja lehvitas kaugelt.
õige jah- pr E on meil uus, ma ei teadnud, vabandage!
Pr E on venelanna, tuli välja kalaaugust, tema kontor oli puuviljakastide vahel. Ta rääkis soravat eesti keelt, kuid vabandas esmalt, et CV pole temani jõudnud. palus mul endast rääkida -
- kas lapsi on
- ikka, üks kolmene, teine täiskasvanu (kulmukergitus)
- kui vana olete?
- järgmisel aastal 40 (taas kulmukergitus)
- viimased töökohad?
- statistikaamet, enne seda isiklik kirjastus juba aastast 2003
- ahah, olete kindel, et soovite saalitöötajaks? või soovite kassiiriks? meil siin on kõik küll peamiselt universaalid, kuid saalitöötajad on siiski enamuse ajast saalis, kui kassades kiire, siis lähevad appi; kuid kassiirid enamuse ajast kassas, kui vabam moment, siis saalis.
- eee... teate, ma ei ole sellises organisatsioonis töötanud, ma tõesti ei oska arvata (ise vaagisin peas, et kas tahan enamus aega rahadega tegeleda või enamuse ajast kaupasid sättida). võib-olla siiski kassasse.. (meenusid need paar väsinud saalitöötajat, keda hommikusel kellaajal olin suutnud juba silmata)
Pr E ohkas, tundus, et kergendatult ja võttis toru
- saadan Sulle uue kassapidaja
jälle suundusin infoleti tibi juurde. küsima Pr A-d. seekord oli inimene teada ja tuli vaid mõned minutid oodata.
Pr A kontor on teisel korrusel. taaskord enesetutuvustus, kulmukergitused (hää et kogu oma suguvõsa ei pea tutvustama). seekordnegi intervjuu kujunes lüheldaseks. tema tutvus minuga, mina pärisin motivatsioonisüsteemi ning väljaõppe kohta ning seletasin, et ega ma väga täpselt ei tea, kas ma ikka tahan ja sobin teile.
et peale töötasu muid erilisi motivaatoreid ei ole, väljaõpe toimub kohapeal, paar päeva a'3 tundi juhendamist. teisel-kolmandl päeval peaks olema võimeline ise kassas hakkama saama. ja seda kohe-kohe algavate hullude päevade ajal!
lõpuks leppisime kokku, et annan teada hiljemalt 11 oktoobriks - siis temal enne puhkust pilt selgem.
hakkasin juba lahkuma kui pr A tõi lauale trumbid et mind veenda - et rotatsioon ja areng on neil loomulik ja nende majas suisa eeldatud - kuna tegu on peamajaga, siis lihtne "üles" liikuda. üsna pea pidadagi lahkuma kaubasortimendi eest vastutaja...
töömessist veel - osalejate (töötute) hulk oli suhteliselt suur. seevastu infotubade külastatavus oli hämmastavalt väike. võiks ju eeldada, et infot püütakse potentsiaalse tööandja kohta ammutada, eriti kui seda nii - kandikul - pakutakse, aga ei - ca 15 töötut(?) suuammuli kuulamas, null kuni paar küsimust teemakohta ja kõik.
koolitusteemalise ettekande (Karin Andre, tööturukoolituse teenusejuht) lõpuks olin targem vaid paaris aspektis -
a) kui soovitud koolitust osutab firma, kes on väljaspool koolituskaardi nimekirja, siis tuleb sellest teada anda oma konsultandile ning tema informeerib vastavaid isikuid, kes sellega tegelema peaksid, et minu soovitud koolitaja sinna nimekirja saaks.
b) kui koolituse ajal satute tööle minema (ei peagi olema koolitusega seotud) siis koolituse maksab töötukassa ikka ilusti kinni. ainult stipendiumi, majutustuoetust ja sõidukompensatsiooni ei saa.
nüüd siis ei teagi - kas lüüa ebakompetentsele töötukassa tibinale käega ja minna esimesele pakutavale töökohale. või luuserdada veel töötuna ja nõutada omale sääduste ja määruste ja ülemuste lubadustega sillutautd teenuseid juurde...
teemal: mõtteid, tegusid, töötus
Lõpuks saab kõik korda...
Elu järelevalve all
Kolmapäev 30. august
blog.tr.ee » Blogilist - Fotojaht
Teema Õhuline. Toetab Blogger.

Laserkoorimine – külm ja kuum
3D–mesoniidid
Hooldused (autorimetoodika)
Praegusel ajal on HIFU üks tõhusaimaid naha pinguldamise meetodeid ilma kirurgilise sekkumiseta – alternatiiv ilukirurgiale. Kõrgsageduslikel ultrahelilainetel on nahka korrigeeriv ja noorendav toime ning nad mõjutavad naha sügavamaid kihte. Kõnealust protseduuri nimetatakse sageli aparaatseks SMAS-liftinguks, sest ta taastab näo karkassi ning muudab näoovaali selgepiirilisemaks.
HIFU tehnoloogia – mis see on ja kuidas see töötab?
Mingist hetkest alates pole kreemidest enam kasu, sest nad ei suuda tungida naha sügavamatesse kihtidesse, kus hävitustöö tegelikult toimub.
Ultraheli-lifting on ohutu ja mitteinvasiivne naha pinguldamise ja elustamise meetod.
HIFU (High Intensity Focused Ultrasound) tähendab tõlkes kõrgintensiivset fookustatud ultraheli. Doublo seade genereerib ultraheliimpulsse, mis tekitavad naha punktsoojendamise kaudu rangelt kindlaksmääratud sügavusel ja toimepiirkonnas termokoagulatsioonipunkte. Selle tulemusena tõmbuvad kollageenikiud naha erinevates osades (marrasknahas, pärisnahas, nahaalustes kudedes) silmapilkselt kokku, millele järgneb uue kollageeni süntees.
Protseduuri tulemusena kollageenikiud lühenevad ning väheneb SMAS pindala, mistõttu näo karkass pinguldub.
On ilmselge, et HIFU SMAS-liftingul on kaks vaieldamatut eelist – ta ei vaja kirurgilist sekkumist ning on paljudest aparaatsetest protseduuridest efektiivsem.
Kui kiiresti on tulemust näha?
Uue kollageenimaatriksi moodustumine kestab 1-6 kuud. Protseduur tagab märkimisväärse ja pikaajalise kudede pinguldumise, tulemus püsib üle aasta.
Maksimaalne efekt saabub paari kuu jooksul ning püsib üle aasta
Vanuselised muutused, mida iseloomustab pehmete kudede lõtvumine ja ptoos
Spetsialistid soovitavad SMAS-liftingut mitte ainult vananemisilmingutega võitlemiseks, vaid ka profülaktilise meetmena.
Aktiivses vormis nahal avalduvad süsteemsed haigused või paiksed nahahaigused, mille puhul on häiritud naha regeneratsioon
Võib kasutada iga fototüübiga naha puhul ja mistahes aastaajal
Pärast Ultraheli SMAS-liftingut on võimalik tulemust veelgi parandada kas teiste aparaatsete või injektsiooniliste meetoditega.
Enne – Pärast
Ultraheli SMAS-liftingu protseduur - Terve nägu 795€
Nimi (*nõutav)
Konsultatsioon - tasutaSMAS-lifting - Terve nägu 795€
Vali kuupäev*
(Lisateave isikuandmete töötlemise kohta)
Peale vormi täitmist Teiega võetakse ühendust ühe tööpäeva jooksul ning lepitakse kokku Teile sobiv külastusaeg.
Lisaküsimuste korral palume helistada telefonil 6 590 231.
Meie e-poes kõik -10%
NextSära ja ülim niisutus vaid ühe protseduuriga!
Ilukliinik vipMedicum – see on individuaalne lähenemine igale kliendile, arvestades tema organismi omapära ja iseärasusi. Pärast meie spetsialistide juures läbitud konsultatsiooni määratakse Teile protseduur, mis aitab kõige paremini lahendada Teie probleemi – olgu see kortsukeste vähendamine, naha elastsuse parandamine, kaalu langetamine, tselluliidi ravi või esteetiliste puuduste korrigeerimine. Tänu vipMedicumi teenuste laiale valikule saame protseduure kombineerides garanteerida Teile parima tulemuse!
VipMedicumis käib ilu ja tervis käsikäes professionaalsusega! Kõik protseduurid viiakse läbi kvalifitseeritud spetsialistide poolt ning ainult sertifitseeritud seadmetel. Koos meiega saavutate suurepäraseid tulemusi!
Saage kinkekaardi väärtusega 20€ ja brošüüri “10 SAMMU TEEL TERVISLIKU TOITUMISENI” toitumisspetsialisti soovitused.
*Palun kontrollige, kas sisestasite e-posti aadressi õigesti. Materjalid saadetakse just sinna.
*Sertifikaat on mõeldud ainult uutele vipMedicum Klientidele
Perekonnanimi
Meie partnerid
Veenide ravi ja diagnostika
Aadress: J. Vilmsi 5/ Raua 36, Tallinn

Eesti keeles
Viljandi maantee 1, Karksi-Nuia, Mulgi vald, Viljandi maakond

Eesti keeles
VABRIKU, Metsaküla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond

"Isikuandmete kaitse ja e-riik" _ Andmekaitse Inspektsioon
Liigu edasi põhisisu juurde
EESTI KEELES
Eraelu kaitse
"Isikuandmete kaitse ja e-riik"
Rahvusvahelise Andmekaitse päeva raames korraldatud konverents
Isikuandmete kaitse ja e-riik 26. jaanuaril 2007 kell 10.00 Eesti Rahvusraamatukogus
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Urmas Kukk: "Isikuandmete kaitse ja E-Riik"
Tervise Arengu Instituudi Epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Mati Rahu: "Epidemioloogia andmekaitse seaduse tõmbetuules"
Tehnokratt Peeter Marvet: "Minu andmed on minu omad"
Andmekaitse Inspektsiooni Arengu- ja analüüsiosakonna nõunik Maarja Kirss: CD-raamatu "e-PRODAT: e-teenused ja andmekaitse Euroopa regioonides ja linnades" esitlus
Turu-Uuringute AS uuringujuht Karin Reivart: Esitlus "Elanikonna ja asutuste teadlikkus isikuandmete kaitsmisest"
Kui Teil on tekkinud küsimusi kas konverentsil räägitu või isikuandmete kaitsega seotu kohta, siis pöörduge: info@aki.ee või Väike-Ameerika 19, Tallinn 10129
Kiirkontaktid: Nõuandetelefon 5620 2341 (vaata vastamisaegu SIIT), üldtelefon 627 4135, info[a]aki.ee

Kõu küla muinasajal ja 1905
Erinevalt Paide kultuurikeskusest, kes kasutas minu maalitud Paide linnavaadet ilma minult luba küsimata oma plakatitel, ei ole Kõue külapäeval vaja minu käest midagi küsida. Ma maalin küla vaated valmis ja viin kandikul Kõuele. 1905, min. kooli avamise ajal:
Tags akvarellmaal, Hiiemägi, kooliarhitektuur, kunstiteraapia, Kõue Küla, talurahvaarhitektuur, visualiseerimine
Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)

Hooajarõivaste ja aksessuaaride allahindlus kuni 50% Lindex
Hooajarõivaste ja aksessuaaride allahindlus kuni 60% monton
Hooajarõivaste ja aksessuaaride allahindlus kuni 60% mosaic
Hooajarõivaste ja aksessuaaride allahindlus kuni 70% Zapping Milano
Hooajarõivaste ja aksessuaaride allahindlus kuni 70% New Yorker
Valitud rõivaste allahindlus kuni 50% Denim Dream
Naisterõivaste ja -aksessuaaride allahindlus kuni 50% Voir
Hooajarõivaste ja aksessuaaride allahindlus kuni 75% Meta
Meesterõivaste ja -aksessuaaride allahindlus kuni 50% Branchess
Naisterõivaste ja -aksessuaaride allahindlus kuni 50% Līna
Kõikide kollektsioonide allahindlus kuni 50% X jeans
Spordi ja vabaaja hooajakaupade allahindlus kuni 60% Sportland
Kõik sukkpüksid ja mustriga sokid –40% Donna B.C.
Kõikide jalatsite ja kottide allahindlus kuni 50% Elche
Hooajajalatsite allahindlus kuni 60% Euroskor
Kõikide jalatsite ja kottide allahindlus kuni 50% NS KING
Kõikide jalatsite ja kottide allahindlus kuni 50% Rieker
Valitud jalatsimudelite allahindlus kuni 70% CCC
Laste talveriiete ja -jalatsite allahindlus 20% kuni 70% NIDI
Laste- ja beebikaupade allahindlus kuni 40% Lāčuks (Karuke)
Kodu- ja heaolutoodete allahindlus kuni 70% Top Shop
Valitud toodete allahindlus kuni 90% Dzintars
Ostes ühe kreemipurgi on teine –30% Blue Box

Unity 3D mängud
Unity 3D Loogiline
Mini Golf Fantasy on ühtsuse 3d minigolfi mäng, kus teie ainus ülesanne on sisestada palli auku. Pass nagu mitmel tasandil kui võimalik ja saada kõige kõrgemal tasemel kui võimalik. Nii, kui sulle meeldib ühtsuse 3d mini golf mängud, siis te ei peaks laseks Mini Golf Fantasy.
Et mängida Mini Golf Fantasy, te kasutate oma hiirt, et eesmärk ja palli.
Mängu sildid:
Nagu seda mängu?
Veel kategooriaid
Unity 3D Tüdrukud
Unity 3D juhtimine
Rohkem Unity 3D mängud
© 2013 - 2018 Unity 3D mängud. Kõik õigused kaitstud.

Kõik 24h uudised
Eesti uudised
Järgmisena mängib:
Hetkel mängib:
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
Juba enam kui pool sajandit pole meil olnud võimalust näha kohalikel ooperilavadel üht erilist teost Giacomo Puccini loomingus – see on suure Itaalia geeniuse esimene Ameerika ooper, 1910. aastal New Yorgi Metropolitanis esietendunud "La fanciulla del West".
Maailma esimene spagetivestern ooperilaval, ilmselt ka Puccini kõige maskuliinsem ooper on tähelepanuväärne ka selle poolest, et toona polnud sugugi tavaline, et peaosas on tugev naine, kes viib läbi oma tahtmise.
Ooperil on ka Ameerika publiku ootustele vastavalt happy end.
Kriitikud tegid aga ooperi maatasa ja olgugi et teos esietendus peagi ka Itaalias, ei esitata seda tänapäeval enam nõnda sageli nagu helilooja teisi tippoopereid nagu näiteks "Boheem" või "Tosca".
Oma osa on ehk ka sellel, et ooperis ei ole nii kuulsaid aariaid nagu eelnimetatutes, olgugi et Itaalia sõdurid laulsid Esimese maailmasõja ajal kaevikutes III vaatuse tenoriaariat "Ch'ella mi creda, libero e lontano".
Estonia lavale jõudis ooper esimest korda 1937. aastal. Teine lavastus sündis aastal 1963.
Sel reedel esietendub "La Fanciulla del West" enam kui poolesajandise vaheajaga.
Ooperi lavastab "Estonias" tenorina maailmakuulsuse pälvinud Jose Cura, kes alustas peaosa laulmist 26 aastat tagasi.
Jose Cura nägemuses pole ooperi peategelane ei Minnie, Johnson ega Rance, vaid hoopis nostalgia, mis kasvab inimese hinges kui, ta on eemal oma lähedastest ja ei saa nendega suhelda. Täpselt sama tunnevad immigrandid – ja see teeb teosest täiesti tänapäevase sisuga ooperi.
Ooperiõhtul kõlab ooperi salvestus 1978. aastast, mille on Covent Gardeni jõududega teinud Deutsche Grammophon.
Giacomo Puccini ooper "Tütarlaps kuldsest Läänest" kõlab Ooperiõhtul esmaspäeval, 17. septembril kell 19.
Sisukokkuvõte:
Kaevurid mängivad saloonis pokkerit ja on parajasti valmis üht valemängijat oksa tõmbama, kui ilmub šerif Jack Rance, kes on armunud saloonipidajanna Minniesse.
Tüdruk tõrjub šerifi tagasi, sest mees on abielus.
Saabub rändur ja seikleja Dick Johnson, kelles Minnie tunneb ära mehe, keda oli kunagi näinud ja igatsenud veel näha.
Tegelikult on Johnson aga tagaotsitav, bandiitide jõugu ninamees Ramirez.
Naine on armunud ja näitabki, kuhu kuld on peidetud.
Johnsongi pole ükskõikne – ta ei tee välja oma meeste märguandest kullapeidikut rünnata ja kohtub Minniega tema toas.
Nad vannuvad üksteisele armastust ja veedavad koos öö, samas kui šerif Rance Ramirezt taga otsib.
Minnie saab teada, et tema armastatu ongi tagaotsitav bandiitide juht. Ta käsib Johnsonil lahkuda.
Mees lahkubki, ent samas kõlab püstolilask ja ta saab haavata.
Minnie võtab haavatu enda juurde ja peidab ära. Šerif märkab verepiisku.
Mõne päeva pärast püüavad kullakaevurid siiski Ramireze kinni ja tahavad ta üles puua.
Mehel on juba silmus kaelas, kui tuleb Minnie, kes ajab kaevurid püssi ähvardusel minema.
Armastajad põgenevad koos, et alustada kusagil kaugel uut elu.
Ooperiõhtu: 90 aastat Evald Aava "Vikerlaste" esietendusest
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}{{user.name}} . Logi välja / Muuda kontot
Ooperisõbra aken maailma, võimalus kuulata kuulsate ooperimajade tänaseid etendusi.
Euroraadio jõulumuusikapäeva kontsert "Valge maa" jõuab eetrisse 16. detsembril kell 16 Tallinnast Eesti Raadio 1. stuudiost. Suures rahvusvahelises kontsertprogrammis esindavad Eestit lauljatar Liisi Koikson ning helilooja ja kitarrikunstnik Robert Jürjendali trio.
Delta 14. detsembril: juttu kolmest kontserdist, René Eespere 65
Kontserdiülekanded Klassikaraadios 2018. aasta detsembris
Helikaja 1. detsembril: Kolm orkestrit, Regiram, Vox Clamantis, 9 hümni
Helikaja 24. novembril: muusika ja televisioon
Helikaja 10. novembril: ooper, (lühi)ballett ja nüüdismuusika
Täpsem otsing
ERRi arhiivist leiab vanemaid tele- ja raadiosaateid, filme, fotosid, reportaaže, intervjuusid ja palju muud põnevat.
Kasutustingimused
Eesti Vabariik 100
Mis on Eesti?
Tule tööle/praktikale
Arhiiv ja teenused
arhiiv.err.ee
Eesti Rahvusringhääling _ F. R. Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn, Eesti _ E-post: err[ät]err.ee _ Tel: 628 4100 _ Toimetus _ Kasutustingimused
Teoste avaldamine sel lehel on kooskõlastatud EAÜ/NCB-ga
NB! Tegemist on seriaalipõhise saatesarjaga, järelkuulatavaid saateid esitatakse järjestuses vanemad enne.
Iga kasutaja võib hääletada {{poll.optionLimit}} vastusevariandi poolt
Hääletus on lõppenud
Sisselogimine ebaõnnestus.
Leiti {{total}} tulemus(t). Kuvatakse {{pager.total}}. Teiste tulemuste jaoks täpsustage otsingut.

Enefit Solutions on Eesti Energia kontserni tütarettevõte, mis asub Ida-Virumaal Jõhvis. Pakume laia valikut nüüdisaegseid tehnoloogilisi projektlahendusi energeetika- ja tööstuse valdkonnas. Vastavalt kliendi soovidele projekteerime, valmistame ja paigaldame metallkonstruktsioone, kaevandus-, energeetika- ja tööstusseadmeid. Lisaks pakume seadmete remondi- ja hooldusteenust ning metallide ja keevisliidete ekspertiisi.
Ligi 60-aastane kogemus ning tehtud tööd Eestist ja 50 ekspordiriigist.
Võtmevalmis terviklahendused ja unikaalsed erilahendused.
Tootmispind 27 000 m2, tootmisvõimekus 12 000 t aastas.
Geograafiliselt soodne asukoht Soome lahe ja Sillamäe sadama naabruses.
Metallkonstruktsioonide, energeetika- ja tööstusseadmete valmistajana pakume laia valikut keskkonnasõbralikke ja kvaliteetseid tehnoloogilisi projektlahendusi energeetika- ja tööstussektorile. Valmistame tooteid vastavalt kliendi soovidele ja nõuetele, projekteerides ise või töötades tellija jooniste alusel.
energeetika- ja tööstusseadmete projekteerimine, joonised
metallkonstruktsioonide ja tööstusseadmete valmistamine, masinaehitus
tööstusseadmete paigaldus ja isolatsioon
3D-mõõtmisteenus
detailide kuumtöötlus
Hooldus- ja testimisteenused
Enefit Solutionsi hooldusteenuseid osutab pika kogemusega meeskond, teostades töid ka suurtes mahtudes ja reageerides kiirelt avariiolukordades. Pakume erinevate elektripaigaldiste ja tööstusseadmete remonti, montaaži ja hooldust:
elektrimootorid (kõik võimsused)
elektriseadmed ja ajamid
torutranspordisüsteemid (vedelik- ja kuivtransport)
Lisaks teostame tööstusseadmete puhastust survepesu meetodil, puhastame setetest settetiike ja sadamaalasid ning kalibreerime, seadistame ja remondime erinevaid mõõteriistu.
Enefit Solutions AS-i Testimisdivisjon teostame metallide ja keevisliidete katsed ja ekspertiisi, sertifitseerime keevitajaid ja väljastame maailmas tunnustatud sertifikaate. Testimisdivisjon on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ja rahvusvaheliselt akrediteeritud EN ISO/IEC 17025, EN ISO/IEC 17024. Töid saame teostada nii Testimisdivisjonis kui ka mobiilse teenusena kliendi juures.
Enefit Solutions AS-i Sertifitseerimisasutus (Atesteerimiskeskus) tunnistatud kui Teavitatud asutus (Notified Body) Surveseadmete Direktiivi 2014/68 (EL) raames ning sertifitseerib keevitajaid vastavalt selle Direktiivi nõuetele.
Tehtud tööd
Eesti Energia kontsernis on Enefit Solutions elektrijaamade ja õlitehaste tehnoloogialahenduste peamine arendaja ja valmistaja. Meie suurimad kliendid on tuntud tööstusettevõtted enam kui 50 riigist.
Kvaliteet ja juhtimine
Juhtimise põhimõtted (PDF) »
Võta meiega ühendust
juhatuse esimees
juhatuse liige
Peakontor ja tehas
Isikute (keevitajate/operaatorite) sertifitseerimisskeem (PDF) »
Kaebuste ja apellatsioonide esitamise kord (PDF) »
Sertifitseerimisasutuse ATESTEERIMISKESKUS erapooletuspoliitika (PDF) »
Sertifitseerimis taotlus (PDF) »
Protsesside (keevitusprotseduuride - WPQR) sertifitseerimise skeem (PDF) »
Keevitusprotseduuri sertifitseerimis taotlus(WPQR) (PDF) »
Sertifikaadid ja tunnistused
Töötervishoiu- ja tööohutuse juhtimissüsteem OHSAS 18001:2007 (PDF) »
Keevituse kvaliteedinõuded metallide sulakeevitusel. Osa 2: Laialdased kvaliteedinõuded EVS EN ISO 3834-2 (PDF) »
Teraskonstruktsioonide valmistamine EVS EN 1090-2 EXC3 (PDF) »
E-teenindus
Paketid ja hinnad
Elektri ja sooja tootmine
Avasta ja õpi
Otsingusõna:
Sellel veebilehel kasutatakse mugavuse huvides küpsiseid, mis aitavad meelde jätta Teie seadeid ja eelistusi. Rohkem infot »

Märss, mis tegelikult pole kasetohust seljapaun ega suuresilmaline võrkkott. Mõnus on aga küll. Suur on ka. Kaua tehtud kaunike ütlus peab samuti siinkohal vett, sest alustatud sai sellega juba novembris.
Värvid. Ma kannan seda kotti juba praegu, sest nii suur suveigatsus on peal ja punane muudab meele rõõmsamaks.
Suurus - täiesti fantastiline! Peabki olema, sest lõige on maha võetud mu endiselt lemmikkotilt. Ma võin sellega üheks päevaks reisile minna ja samas pole see liiga suur üle õla visata ja poodi lipata.
Sisu - taskud (nii lukuga kui ilma) on olemas ja hall veekindel vooder ehk hoiab asjad kuivana ja puhtana.
Sanga pikkus. Vajadusel saan koti risti üle kere visata, enamasti ripub aga vasakul õlal ja on niisama ilus.
Millega ma rahul ei ole?
Õmblustöö järjekord oli vale ja sellest tulenevalt on mõni õmblus mitu korda üle õmmeldud ja noh tegija viga - näen probleemseid kohti lihtsalt liiga hästi.
Paspuaalkandi tegin ise diagonaalkandist ja paksust paelast. Kohati aga jäi see kiiva kiskuma ja seda on natuke näha.
Võtmete jaoks ei lisanud aasa. Ma lihtsalt ei osanud seda kuhugi kinnitada... Tõenäoliselt on asi selles, et praegu talv ja võtmed on enamasti paksu mantli või jope taskus. Ma olen tõeline külmavares ja nendest kohtadest saan võtmed kinnastatud käega kätte.
Pildistamisega. Selle koti värve on võimatu õigetena fotole saada. Lõpptulemusena on pildid täna nadid. Udused ja veidi valede värvidega.
Mustaks läheb :D Täitsa jama lugu aga puuvillased kangad tõesti lähevad kohe mustaks kui nad vastu sopast autot puutuvad. Dilemma - kas pesta autot või kotti?
Mis muidu teoksil?
Õmblen üht suurt tekki. Probleem on ainult selles, et õmblusmasin tuleks hooldusesse viia, sest teppimine läheb tigukiirusel.
Kevad tuleb rahulik. Ülikoolis on vähem aineid deklareeritud ja tempo on maha võetud. Sügisel läksin siiski liiale, siiani olen natuke liimist lahti.
Nimekirjad ja päevaplaanid saavad mu sõpradeks. Igapäevaselt ning nüüd ja kohe. Märtsiks peavad eelmise semestri asjad valmis olema, seega enesedistsipliini ostaks poest ka kui vaid saaks :)
Kõige rohkem ootan maikuud. Aprill oleks ka juba piisavalt hea. Muld ja seemned on jälle kord ostetud, aitan seega kevade tulekule kaasa :)
PS. Nagu näha, siis nimekirjad toimivad. Postitus tehtud, üks asi nimekirjast maas :)
Õmblen endale 2015: Jaanuari pluus ja väikesed muudatused
Ma sain tasapisi nokitsedes valmis oma Õmblen endale 2015 väljakutse raames jaanuari pluusi. Valisin lõike BurdaStyle 2014 jaanuari ajakirjast, pluus number 122.
Triibuline trikoopluus oli ajakirja kaanel ja ajakiri sai just seda silmas pidades ostetud. Tundus selline mõnusalt kroogitud ja omapärane. Enda pluusiga ma nii väga rahul pole.
Esiteks on mu rõivaste õmblemise oskused ikka roostes. Annab väga hästi tunda, et rõivaid pole üldse viimasel ajal õmmelnud ja näpud oleks nagu kanged. Teiseks vedas mind seekord kangas alt. Ostsin selle kanga Kangas ja Nööbi poest kaalukangaste kastist. Värv on ilus, kangas on piisavalt õhuke ja venib täitsa toredalt, kuid õmblustest hakkavad kohe silmused jooksma ja kõik õmblused tuleb vist peale esimest pesu üle õmmelda. Sarnast viga täheldasin ka samast kangast teist pluusi õmmeldes, seega ei ole asi kindlasti roostes oskustes. Lihtsalt tahab rohkem tugevdatud õmblusi ja õrnemat käsitlemist.
Pluus või õigemini tuunika on tõeliselt pikale inimesele. Kui alustasin külgmiste kroogetega märgitud kohalt, jäid need mulle ainult jala/puusa peale ja kõhu pealt hoidis pluus kahtlaselt kotti. Seega tõstsin krookeid 10 cm kõrgemale ja nüüd on asi ka minu seljas õigetes propotsioonides. Kaeluse kandi lõikasin 60 cm asemel 50 cm pika ja jäi ikka natuke liialt veniv. Seda õnneks taipasin enne netist lugeda, et kõik tegijad on hädas õiges pikkuses kandi õmblemisega.
Nüüd peaks omale vist retuusid õmblema, sest teksadega seda pluusi kandes olen nii 20 kg raskem :D Iseasi, kas retuusidega parem oleks. Tuunikad pole ikka päris minu teema. Samas kui kapis nagunii rõivaste osas suhteline tühjus haigutab ja väljas ikka veel külm on, siis küll see asi ka minu selga jõuab.
Olen avastanud, et kui kasutada Burda või Ottobre lõikeid, tasub enne õmblema asumist väheke teiste tehtud töid uudistada ja juttu lugeda. Üldjuhul on keegi ikka, kes toob veakohad ette ja annab soovitusi.
Õmblen endale 2015 väljakutse esimest postitust sai natuke täiendatud. Nimelt omandasin vahepeal lausa 3 numbrit Ottobre naistelõigete ajakirja. Tänud Pisi-Pisile! Ma olin nõnda mures mai ja juuni pärast enne. Ottobre ajakirju saab küll netist ka tellida (nii uuemaid kui vanemaid), aga otsustasin enne teiselt ringilt uurida. Minu suureks õnneks saingi! Praegu otsin veel järgmisi ingliskeelseid naistelõigete numbreid:
Nendest veel vanemaid võib ka pakkuda :) Kui sul on midagi üleliigset, siis anna aga teada.
Minu mai, juuni ja augusti ajakirjad said nüüd sellised:
Kokkuvõte jaanuarist oleks siis nii: üks õmblemata ajakiri vähem, kolm õmblemata ajakirja juures. Ma usun, et veebruaris näitan lausa kahte tööd :)
Praegu aga pöördun suurt tekki edasi õmblema. Oh, ma unistan paremast õmblusmasinast...
Sel aastal kavatsen isekas olla ja iga kuu midagi endale õmmelda. Nii peaks olema aasta lõpuks mu garderoobis vähemalt 12 uut eset. Seega esitan endale vahva väljakutse ja ühendan mitu head asja.
Minu väljakutse:
Õmblen iga kuu endale vähemalt ühe riideeseme.
Lõike rõiva jaoks võtan kuude järgi sorteeritud BurdaStyle, Burda Easy, Ottobre, Diana Moden, Simplicity või mõnest muust õmblusajakirjast, mis mul juba kodus olemas VÕI selle konkreetse kuu uuest ostetud ajakirjast. Selleks, et asjad sassi ei läheks, on mul olemasolevad ajakirjad juba kuude kaupa sorteeritud ja pildistatud.
Rõiva õmblemiseks kasutan vähemalt 70% ulatuses kodus leiduvaid materjale (ehk võin juurde osta kummi, paela, lukke või imeväikese osa kangast). Ehk siis rõhk on sellel, et ühegi rõiva jaoks spetsiaalselt kangast juurde ostma ei hakka, kodus need hunnikud juba niigi suured :)
Sorteerisin olemasolevad ajakirjad kuude kaupa, lisasin Ottobred nendele kuudele, kus teisi polnud nii palju (Ottobrel naistelõigete number ilmub ainult 2 korda aastas). Juba ostetud ajakirju on tegelikult paras hunnik, nende järgi õmmeldud riideid aga väga vähe. Seega üritangi maksimaalselt ära kasutuda juba soetatud asju ja lõpuks ometi nendest kulutatud eurodest ka kasu saada. Muidu lihtsalt vaatan pilte ja unistan.
Jaanuar - juba tean, mida teha tahaks. 2015. aasta Burda sai juba aasta alguses juurde ostetud, sest sealt meeldis nii mõnigi asi.
Veebruar - ühest Burdast olen juba õmmelnud, silma hakkasid hoopis paar Modeni lõiget.
Märts - Ottobrest miskit kunagi õmmeldud, teised täiesti kasutamata...
Aprill - neid Burdasid ostes/saades olid suured plaanid... Siiani teostamata, mitte üheski pole isegi lõikelehtesid lahti tehtud.
Mai - siin olin ma hämmingus - miks ma üldse sellised Burdad ostsin, kus mitte midagi meeldivat sees pole? Igal juhul tuleb midagi välja mõelda kui ka 2015. aasta Burdas midagi meeldivat ei leia. Maikuu on nagunii veel Me-Made-May-ga plaanis sisustada :)
Hiljem lisatud: Lisasin siia ühe Ottobredest, mille ostsin Pisi-Pisi käest. Aitäh, et mu valikut mitmekesistasid! Ma juba tean, et maikuu ese tuleb just nimelt sealt.
Juuni - veel suurem hämming. Raske saab see kuu olema...
Hiljem lisatud: siingi juures üks Ottobre. Enam pole miskit rasket :P
Juuli - Modeni lõiked täitsa meeldisid. Iseasi, kas siis ka veel...
August - ei oskagi kommenteerida. Eks augustis näeb, sinna õnneks tükk maad aega :)
Hiljem lisatud: siia tuli kolmest viimane Ottobre. Oh kui hea meel mul on!
September - kindlasti kiire kuu. Alati on septembrid kiired :D Midagi lihtsat võiks siis leida. T-särgi näiteks. Õnneks on siin hunnikus suhteliselt lohmakad Ottobre lõiked.
Oktoober - tuleb hakata värviteraapiat, valgusteraapiat tegema ja vitamiine sööma. Siis võiks endale näiteks ühe kollase kleidi õmmelda ;) Õnneks on siin üks Ottobre, millest leidsin koheselt endale lemmikud.
November - ma usun, et jällegi saab siin tänu Ottobre numbrile valikut ja tegemisrõõmu olema. Ehk ka selleaasta sügisene Ottobre naisterõivaste number pakub rõõmu.
Detsember - tuleks vist ometi jõuludeks endale midagi viisakat õmmelda? Või aastavahetuseks? :)
Kel soovi, on oodatud minuga ühinema!
Ingliskeelses blogimaailmas toimetavad päris paljud BurdaStyle Challenge 2015 järgi, aga kuna mul igasugu teisi ajakirju ka, siis nadi oleks end Burdadega piirama hakata. Seega muutsin väljakutse endale sobivaks ja ihaldusväärseks ning loodan, et jätkub jõudu/tahtmist aasta lõpuni seda täita. Eriti nüüd, kui peale pikka kaalumist-arutamist otsustasin asja avalikult ka teie ette tuua.
PPS. Ma lisasin ajakirjade hulka kolm Ottobret. Laiendasin valikut ja olen kohe muretum.
Blogiaasta 2014 kokkuvõte
Pikk-pikk postitus! Palju pikem kui aasta väärt on.
2014 aasta möödus väga kiirelt. Mingi oma rütm on sees, suuri muutusi polnud ja väga lühidalt kokkuvõttes oli rahulik aasta. Põhiline käsitöine rõõm on olnud enda tehtust, meie oma Lapimaagia grupi koosolemistest ja õmblemise/muu käsitööga seotud koolitöödest.
Sean endale 2014. aastaks järgmised eesmärgid:
Õmmelda lapitekke (soovitavalt rohkem kui 2013. aastal):
suuri tekke vähemalt 2 1 - Õmblesin 4 suurt tekki. Täidetud!
väikeseid tekke vähemalt 6 5- juunikuuks polnud ühtki valminud. Eks näis, äkki on see aasta suurte tekkide aasta :) Augustis valmis üks tekike. Õmblesin vaid ühe beebiteki. Aga nelja suure teki eest võiks öelda, et pole hullu :)
Koguda raha kattemasina ostmiseks. Äärestusmasina sain 2013, nüüd oleks aeg kattemasin ka muretseda, et saaks need trikotaažriiete allääred ilusti õmmeldud. Kattemasin pole minu koju veel jõudnud. Fondist kaob raha enne kui piisav summa kokku saab. Ehk sel aastal?
Lõpetada poolelijäänud projektid. Poolelijäänud projekte vaatasin kriitilise meelega üle, kokkuvõttes võiks neid nüüdseks siiski vähem olla (osad said likvideeritud tänu harutamisele).
Lõpetada eelmine töö enne uue alustamist, et ei oleks korraga liiga palju asju pooleli. Noh jah...
Õppida juurde paar uut tehnikat või korrektseid töövõtteid rõivaste õmblemisel. Õppisin päris mitmeid uusi asju: lapimaal, inkrustatsioonitehnika, siidimaal, karbi valmistamine, vatitikand, sulava kile kasutamine õmblemisel jne.
Kasutada rohkem kodus olevaid kangaid ja mitte osta juurde rohkem kui konkreetse projekti jaoks vaja on. 2014 on olnud tugev kangaste aasta. Sisse on tulnud tunduvalt rohkem kangaid kui välja läinud. Aga milline rõõm on neid silitada....
Seega seitsmest seatud eesmärgist sai täidetud vaid kaks. Aga need kuhjaga. Ülejäänud osas ma peaks pingutama või siis paremini eesmärke seadma :D
Algas aasta väga töiselt - juba aastavahetusel (olgu-olgu, siis vaatasin ikka ilutulestikku) õmblesin endale rõivaid. Mu seelik ja sviiter on olnud läbi aasta pidevas kasutuses (oleks viimane aeg endale juba uued õmmelda), punane kleit aga rändas peale paari kandmist prügikasti. See kangas lihtsalt oli nii topiline ja venis erinevatest kohtadest lössakaks, et kleit ei jätnud isegi mitte kodukleidi jaoks piisavalt esinduslikku välimust. Üldkokkuvõttes võib jaanuariga väga rahule jääda.
Veebruaris õmblesin kotte ja ühe kleidi. Viimane on samuti läbi aasta lemmik olnud - ainult suvel palavaga ei ajanud seda selga. Lapitehnikas üleõlakott teenis aga nüüd (pea aasta hiljem!) välja minult uue tellimuse - nii äge kui tööd end ise müüvad :)
Varsti ehk uus :)
Märtsis olin endiselt rõivaste õmblemise lainel, kuid Mareti ajakirja õmmeldud tekk mahtus ka sinna hulka. Tundub, et oli produktiivne kuu. Tekk ise on nüüd mu hea sõbra voodit kaunistamas ja kaitsmas, rõivad kõik kandmisel.
2014 aasta esimene suur tekk
Terve aprill tegin vist nalja. Töid sel kuul ma ette ei näidanudki. Riiast soetatud imeilus kangas on kleidiks õmmeldud, kuid kuna see tuli hiiglama suur, siis uuesti lahti harutatud. Nii ta siiani ootab. Tegelikult sai ohtralt heegeldatud ja kootud koolitööde jaoks.
Mai oli Me Made May aeg! Mulle väga meeldis ja sel aastal kavatsen seda korrata. Selleks puhuks on mul ka mõni üllatus juba varuks :P Põhiliselt näitasin enda juba õmmeldud või uusi riideid. Tõenäoliselt sel aastal ka muuks aega jää!
Juunis oli meil Kristaga ekskursioon Hiiumaale. Vot see oli alles fantastiline päev! Kas sel aastal kordame? (Ma muidugi see kord ei kihutaks nii palju :P). Samuti sai valmis õmmeldud üks armas virsikukollane tekk.
Ma tahan suve!
2014 aasta teine tekk
Juuli möödus puhkuse tähe all. Selle jooksul õmblesin minu jaoks siiani kõige ilusama lapiteki linasest ja punasest puuvillasest kangast. Lisaks õmblesin endale kleite ja õlakoti (neid näitasin blogis alles augustis).
2014 aasta kolmas tekk
Augustis alustasin enda kangakrabamisi ka teile näitama. Sügisel sai sellega küll veidi patustatud ja praegused Abakhani ja Kangas&Nööbi allahindlused ka mu südametunnistust puhtaks ei jätnud, kuid proovin edaspidi jälle rajale tagasi saada.
Lisaks näitasin augustis ette kleidid, õlakoti ja ühe väikse beebiteki.
Peale pildistamist pole ma seda kleiti kordagi kandnud. Tundub aasta läbikukkumine olevat.
Kott sai hoolimata sangadele (no mulle ei meeldi ikka kahe sangaga kotid) kõvasti kandmist.
Esimene beebitekk 2014.-dal aastal
Septembris näitasin ette ühe kleidi, ühe teki ja hunniku kangaid. Kool algas ja üritasin koolitöödega sammu pidada.
2014. aasta neljas lapitekk
Oktoobris oli väga tore väljasõit Lõuna-Eestisse, kus Ilme juures väga mõnusalt aega veedetud. Lisaks sai õpitud Loovtekstiilide aine käigus ägedaid erinevaid tehnikaid.
Novembris näitasin üht-teist Loovtekstiilide aine raames õpitust. Ülejäänud aja olin omas mullis. Detsember kadus täiesti erinevatesse toimetustesse ja masendusse.
Aasta lõppes kuidagi kurvalt. Tegutsemistuhinast oli meeletu puudus, valgusest ja vitamiinidest ka. Apteegist soovitati osta taoline lamp, nagu taimedel on. Pidavat aitama. Mul veel seda pole, aga on olemas teadmine, et pimedus annab valgusele jälle teed :)
Mina aga annan teed nüüd jaanuarile, sest head uudised, tegemisrõõm, endisest parem (kuid mitte veel hea) tuju on juba minu juures. Kui nüüd kõhujamadest ka üle saaks, oleks kõik juba super. Leidsin muu kola alt õmblusmasina üles, õmblemistuhin on samuti kuskilt kaugelt soojamaareisilt minuni tagasi jõudnud.
Lisan lõppu veel läbi aasta peetud nimekirja. Jõudu!
Kuu kaupa ülevaade:
Üks seelik sai uue elu kleidina (dets 2013 viimastel päevadel)
Lilla seelik (samuti dets 2013 viimastel päevadel)
Sviiter, mis sai vestist ja teisest kudumist kokku õmmeldud (valmis dets 2013 eelviimasel päeval)
Lühikeste varrukatega must pluus (Humanast pärit tuunikast ümber tehtud)
"Mõtetega Muhus" suur lapitekk 2x2 m
valge lilleline seelik sai lõpuks ometi lõpetatud
2 punast pitsiriba said valmis. Ehk kunagi jõuavad rätiku otstesse ka :)
roheline vöö (ilma pandlata)
1,5 sõrme ja kiiluga pöidlaga sõrmik
valge lillelise "vööga" särgik
lilla t-särk musta vahejupiga pikemaks tehtud
must poekott roosa voodri ja kaunistatud taskuga (see lihtne hekseltehnikas lapimaal)
2 punase-mustakirjut pajalappi
Nagu ma aru saan, siis täna on viimane aeg rääkida veel eelmise aasta jõuludest. Õhtuks läheb kuusk kaminasse toasoojaks ja ehted karpidesse selle aasta jõule ootama. Mis seal enam - ainult 11 kuud on jäänud :)
Olen olnud pea kaks kuud kadunud, sest kõik planeeritud asjad läksid plaaniväliselt või ei läinud üldse. Terve sügise jooksul aina süvenes kurbus, masendus, haigused, stress ja kõik need muud halvad kutsumata külalised. Kahjuks nad enne jõule minu juurest ei lahkunudki ning seetõttu on hetkel mul ees veel üüratu mägi, mille pean jupp-jupi haaval laiali vedama...
Minu lohutus on see, et väga palju sügavamale ei saa enam kukkuda. Olen nii mõnelegi koolitööle võibolla ennatlikult käega löönud, aga targem on keskenduda asjadele, mida ma saan praegu siin ja kohe lahendada. Ja kuna mulle avalikult väga palju vinguda ja viriseda ei meeldi, siis lõpetan nüüd selle jutu :)
Novembri lõpus ja detsembris sai mõned jõuluehted meisterdatud. Enamus inspiratsiooni tuli Pinterestist minu jõulukaustast. Loodan sellel aastal koos pojaga jõuluehete valmistamise traditsiooni jätkata, et kogu kuusk saaks kaetud eht meielike ehetega. Olgu need siis vähe vildakad või lapsemeelsed aga peaasi, et omad.
Käbile lips külge ja käib küll!
Lipsule lisaks üks "isekokkukeeratud" fimopärl
Tükk aega otsisin meie kaubandusest taga jäätisepulkadele sarnaseid puupulki. Ilmselgelt pole meie pere piisavalt jäätisega maiustajad, sest olemasolev pulkade kogus oli naeruväärne. Leidsin need lõpuks Rocca Al Mare kunsti- ja hobipoest. Sealt tulid ka puidust tühjad niidirullid, taksikoerte meisterdamise komplekt, kleebitavad pärlid, hirmkallis ja mõttetu liim ning veel üht-teist.
Väga lihtne koos lapsega teha :)
Ei kukkunud nii välja nagu mõelnud olin...
Neid peaks sel aastal kindlasti veel tegema :)
Meie kuusepuu oli umbes 1.7 m kõrge ja ühelt küljelt kergelt haavata saanud. Tõeliselt armas oli, et poja valis teiste kuuskede seast just selle hädisema variandi - ju tal hakkas natuke hale sellest. Kollase poe juures teist aastat järjest tegutsev müüja oli tõeliselt tore ja sai kohe aru, et kuuski tuleb lapsele ette näidata ja kui peale viienda kuuse vaatamist otsustas laps ikkagi selle haavatu kasuks, on laps oma väga konkreetse otsuse teinud. Detsembris kollase poe juures kohtume!
2014 aasta kuuseke
Kuuseokstest pärg on aga jällegi traditsiooniliselt pärit Nõmme turult. Sel aastal sai toetatud üht toredat memmekest, kelle pärjad olid ilusti punutud. Meie lisasime kodus sellele mõned linnukesed, õunad, seened ja kõrvale kaks kutsat.
Algselt pidid kuuse külge minema, aga nad tahtsid ikka omal neljal käpal olla
Ma loodan jaanuari jooksul ka eelmise aasta kokkuvõtte valmis saada. Hetkel aga soovin teile kõigile:
Rõõmurohket uut aastat!
Tegelen käsitööga enda ja lähedaste rõõmuks. Kõige rohkem meeldib õmmelda, kuid vahelduseks kududa, heegeldada või hoopiski tikkida on ka mõnus.
Siinses blogis olevad materjalid on autoriõiguse tähenduses autorikaitse objektiks. Kommertseesmärgil materjalide kasutamine ilma autori loata ei ole lubatud. Muul eesmärgil kasutada soovijatel palun linkida algsele postitusele. Tänan!
Kes mu blogi jälgivad :)
Õmblen endale 2015: Jaanuari pluus ja väikesed muu...
Kui ma parajasti käsitööd ei tee... - Kui käsitöö ei ole enam hobi, vaid töö, siis tuleb selle kõrvale võtta hobi. Korra juba juhtus, et hobist sai põhitegevus- aastal 2011 sättisin end käsitöö...
Nukukoolitus - Käisime sõbrannadega Pänu nukukoolitusel. Olen ju nukke teinud ennegi, aga mul oli suur huvi teha seda ka profesionaali käe all. Õpetaja Olga Vilmas. Sain ...
Mänguasjade eri - Terve hulk tegelasi on valmis heegeldatud, aga blogisse pole jõudnud ükski :) Enamus tegelasi juba tuttavad, kuid veidi ka uusi tegemisi...
Väike, aga visa - Igal endast lugupidaval naisterahval on olemas kohver… Kas meigikohver, riidekohver vms. Minul on vööde kohver, tikkimislõngade kohver, helmeste kohver ja ...
Väike seinavaibake. - Mäletate, eelmise aasta suvel õmblesin ühest vanast Läänemaa tekist endale koti. See tekk oli nii määrdunud, pleekinud ja katkine, et ilutekina ei oleks ...
Komplekt beebile ja Unetudu - Mäletate veel raamatut "Hingesoojad kudumid beebidele ja väikelastele"? Raamatusse koondasin hea hulga kudumeid, mida mõnus emmedel-vanaemadel väikestele i...
Suzdali lemmikud - Ja nüüd kõige-kõige keerulisem osa ehk Suzdali lapitehnikapeo lemmiktekid Õmblusmamsli valikus. Või soovite ehk näha kõiki üle 400... lapitekipildikese? Is...
Ja mis siis suvest sai? - Eelmine postitus oli siin täpselt 30. juunil ja nüüd on täiesti ootamatult isegi veidi rohkem kui 30. august. Et siis nagu kaks kuud ilma ühegi pühapäevata...
Tipi telk - Üheks kauaoodatud soolaleivaks telliti minult tipi telk. Ma polnud varem midagi sellist teinud, aga õnneks on Pinterest täis häid ideid ja õpetusi. Nii et...
Kollased mantli-baretid - Meie tüdrukud armastaval ilusatel kevad- ja sügispäevadel kanda mantleid. Õnneks nii mulle kui ka neile meeldivad ilusad silmapaistvad punased mantlid, sel...
Hiidrätt nr.2 - Aastaid tagasi tabas mind pisikinnaste needus. Iga viimane kui kootud kinnas tuli liiga väike. Sel aastal kimbutab hiidrättide häda. Esimese räti tegin lii...
Rõõm väikestest asjadest...
Juuli. - Heategevuslikul eesmärgil valminud sokid. Novita 7venda. Roheline ja jõululõng. Kulus 101g/202m. Suurus 37/38 Heegeldatud sokid. Drops Fabel. Kulus 92g/377,...
Passiga Aliide - Üks tegelane sai valmis. Üdini taaskasutus (va silmad ja nina). Passi sai ka kaasa, et saaks EUst välja rännata
Puhkuse lõppakord / Quadrangle - Kahjuks on selleks korraks puhkus läbi, aga lõppakordina õnnestus valmis saada suuuuur nelinurkne pitsrätt. Natuke traditsiooniline ja pisut ebatraditsio...
Kui õmblemise mojo tuleb tagasi - Viimasel ajal olen ma nii palju (enda kohta) õmmelnud, et raske on blogis vastavat tempot hoida :) Sest peale pikka õmblemispausi tuli mul lõpuks jälle õ...
Valge jakike - Mai lõpul oli au olla külaline pulmas. Nagu ikka, põhiprobleem - mida panna selga! Kuna tegemist oli küünipulmaga, siis üritasin sellist veidi lihtsamat ...
Mugavad püksid - Ennast on kõige raskem pildile saada. Täna jäin lapsele objektiivi ette ja saan oma pükse näidata. Need on ühed mõnusad ja mugavad püksid, mida olen kand...
Pühade kampsun - Ilusaid pühi! Katsed DROPS Merinoga. Jaaa, täitsa mõnus pehme lõng ja odav, kaks eurot lõngatokk on ikka väga odav. Kuna ma enne pole sellest lõngast k...
Pusa meestele, Ottobre 7/2017 nr.8 - Kunagi ammu Nööbijuttudes oli eeltellimisel kangas, mis oli võrratu! Kuid tookord jäin rongist maha ning palusin supertoredal Nööbijuttude perenaisel märku...
Vildist kuubik/Felt cubic - Selle 18x18 cm kuubiku igal küljel on vildist pildid, milleks sain inspiratsiooni erinevatest aplikatsioonidest. Vildist kuubiku tugevduseks panin sisse pa...
Kaire lapitööd ja muud tegemised
Õmblemine algajatele- koolitus Tartus - Veebruarikuu viimasel päeval saime jälle Tartus kokku, et natuke õmblustarkust juurde saada. Seekord oli koolitus mõeldud täiesti algajatele. See tähendab,...
Munakorv - aprill 2016 “Õde kallis! Palun kas teed mulle sellise, ma toon ajalehti 🙂 ” Sellisest palvest sai alguse järjekordne punutis. Ma ei saa just öelda, et teg...
Võrdlus: meie kasuks! - Käisin eelmisel nädalal seoses palgatööga Prantsusmaal. Kõigepealt lend Paiisi ja siis rongiga Angouleme. Alustuseks - rongijaamas ( mis asus küll lennuter...
Pojale - Jõudsin veel selle aastanumbri sees oma kõige kallimale ka uue mütsi valmis kududa. See ei ole teab-mis-lihtne ülesanne, sest 10-aastastel on ikka juba om...
Koostöö koolitused - Küsi kellelt tahes on enese kiitmine kõige raskem ülesanne. Mitte, et me ennast ei hindaks aga omame liigset tagasihoidlikust 🙂 Kuid tuleb sellega hakata ...
Tikkides ilu - Mõnda aega tagasi valmis mu väikeste nobedate sõrmede poolt rahvariide käise tikand. Tikitud peenvillaste lõngadega, linasele kangale. Kasutatud “Eesti rah...
Roosiline lõpupidu - Mu väike neiu lõpetas lasteaia ja astub nüüdsest kooliteed. Emme õmbles selleks suureks sündmuseks kleidi. Kangas on oma kümme aastat oodanud õiget aega....
Kaitstud: - Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Jänesed - Eelmises postituses oli juttu Mustrimaailma munadepüha pakivahetusest. Täna saan näidata ka oma teele pandud pisikest kaunistust, sest Maris on paki kätte ...
Lõppsõnad - Ühel suvalisel üle-eelmise nädala päeval tabas mind ilmutus: mul on õmblemisblogimisest kõrini. See on end minu jaoks ammendanud. Õmblema õppimine ja selle...
Lilla märts - Abakhanist ostetud kaalutrikotaažist õmblesin ühe lihtsa kleidi. Manni peal unustasin pildi teha, seega pildistasin omaniku seljas. Ülemine osa on T-särgil...
Tikitud pleed - Vahest on tore midagi tagavaraks teha. No et kui teed, siis juba mitu tükki. Nii oli ka pildil oleva pleediga, kudusin igaks juhuks ühe rohkem, kui tarvi...
Kilupirazza - Ah, et mis see on…. Esmalt, tere! Ma pole siia blogisse juba ammu midagi lisanud. Teen seda täna. Lugu algas sellest, et olin hommikupoolikuläbi overlokita...
Tähed ja kuud - Titatekk väikesele printsile tumesinisest tähtede ja kuudega kangast. Et väga tumedaks ei läheks, lisasin heledamaid ruute ja kollaseid kante. Mõõtudek...
MEIE TÄNAVUNE JÕULUKUUSK JA JÕULUOOTUS MEIE KODUS - Selle kuuse puhul pole isetegemisega eriti pistmist (kui välja arvatud paelast seotud lipsukesed), sest kõik on valmistoodang. Kuid kuna mulle meie kuusk v...
Jüri kihelkonna mehe rahvariidepluus - Teate mis? Ma olin peaaegu täiesti veendunud, et olen selle postituse juba avaldanud... Õigemini, ma olin päris teadlik, et venitasin sellega päris pikalt...
Siin- ja sealpool sahtliserva
Vildist lähed ja kujundid - Telliti lapse tegevusraamatu jaoks vildist tähed ja kujundid. Inspiratsioon siin eelnevalt tehtud tööst. Tähed kleepisin fikseerimise eesmärgil moment krist...
Teistes keeltes

Eile õhtul jõudis Eesti olulistema veebiväljaanneteni ülikuum vihjevormis pressiteade, et seltskonnadaam ja solaar-maniküüriumi omanik Olga “Uhke x 2” Nõmm, avab 14 septembril uue ja ainulaadse meelelahutusportaali www.olga36G.ee
Peamiselt olla portaali avamine seotud sellega, et viimasel ajal on temast uudised meedias nii neetult vähe… või õigemini ta ei mahu tavalistisse portaalitisse ära… isegi mitte äsjaühinenud andmemahukasse Anne&Stiil‘i.
Uuel portaalil on kuulduste kohaselt kaks väga tasavägises seisus peatoimetaja kandidaati, kellest väljavalitu selgub põhjaliku kaalumise, mõõtmise ning bikiinivooru käigus. Ajaloolist peatoimetaja valimisprotsessi otse-eetris on valitud kajastama sõltumatud eksperdid VelloTV‘st. Püsige lainel ja kained, sest kainus – see on millegi suure algus.
MUPO: Maie Uus PeaOsa?
Tags: Eesti, elu, inimfauna, IT, naine, seksikas, uudis, Vello soovitab
wow, on tal tegelt ka G suurus?
Lugupeetud 36G omanik, äkki oleks Teil võimalik saata foto oma 36G’st? Visuaalvaatluse abil võime äkki paljastada Olga häbitu vassimise…
muidu hea ju kõik aga hoolimata soovitusest ei suutnud ma kaineks jääda siiski..nu ei ole võimalik lihtsalt
Kui sa paned oma emaili siia, siis võime me sellega igast vigurit teha
Usk, lootus ja veel midagi
vello42 © 2009. Kõik õigused rämedalt kaitstud _ Kuna me oleme igasuguste IT vigurite alal suht puupud, siis kasutame uhkelt overstand theme'i ning WP'd

3. juuni spordipäev Kolga-Jaanis - Leie Põhikool
meie kooli album
Kodu > 2013-2014 > 3. juuni spordipäev Kolga-Jaanis

Robin oli suletud torn, mis ei kuulu füüsikaseaduste. Vali oma läheb ühest ruumist läbi olemasoleva ukse. Muuda raskust saada läbi ukse, mis asub laes.
© sgames.org - tasuta online mäng Young Titans: Suletud Tower ().
Play online flash mäng Young Titans: Suletud Tower tasuta. Ära unusta Hinda seda mängu Young Titans: Suletud Tower ja jagada seda mängu oma parimad sõbrad.
Lisa sõprade nimekirja
Online Mängud ›
Kirjeldus mäng Young Titans: Suletud Tower rida. Kuidas mängida online mängu Robin oli suletud torn, mis ei kuulu füüsikaseaduste. Vali oma läheb ühest ruumist läbi olemasoleva ukse. Muuda raskust saada läbi ukse, mis asub laes.
Hinda seda mängu: Mängitud: 2190
Batman: ülim seiklus

Peipsiääre Vald – Loodus, rahu ja armastus.
Eeskirjad ja korrad
Ehitus ja planeerimine
Teede ja tänavate korrashoid
Haridus ja kultuur
Kolkja Muuseum: Varnja filiaal
Vallavalitsus
Sport ja vaba aeg
Vaba aja veetmise võimalused
Uue ühinenud omavalitsuseveebileht asub aadressil www.peipsivald.ee
Aadress: Kolkja, Peipsiääre vald.
Koolid: 1 (Kolkja Põhikool)
Sinine tähistab Peipsi järve ning sümboliseerib lootust, rahu ja armastust. Kuldne värvus tähistab liivast järveranda ja päikest, sümboliseerib õnne, üllust ja taevast tõde. Hõbe tähistab puhtust ja ausust. Kaheksaharuline rist märgib oma usku ja kombeid läbi kõigi raskuste säilitada suutnud peipsiäärset vanausuliste kogukonda.
KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISED 2017
TEIL ON VÕIMALUS ESITADA VALLAVALITSUSELE KÜSIMUSI. SAATE VASTUSE 24 TUNNI JOOKSUL.
Aadress: Kolkja, Peipsiääre vald 60301, Tartumaa
Nimi (nõutav)
Email (nõutav)
Peipsiääre Vald / 2017 / Arendus Kodulehe tegemine. All rights reserved

Sellel lehel ja selle lehe linkidel saab infot mängust The Sims 4, mis ilmus 05.septembril 2014.aastal.
Mängu alustamise õpetus on siin.
Kui tahad infot mõne teise simsimängu kohta, mine Simsimaa avalehele, kus vali vastav mäng.
Taaskord on ilmunud täiesti uus The Sims seeria mäng, mille installimiseks ja mängimiseks pole vaja ühtegi eelmist simsimängu (The Sims, The Sims 2, The Sims 3), vaid see on uue põlvkonna mäng pisut uuendatud mängutehnikaga. Mängu reklaamtekst kõlab nii:
The Sims 4 on kaua oodatud elusimulatsioonimäng, mis lubab mängida eluga nagu ei kunagi varem. Loo ja kontrolli uusi simse mõistuse, keha ja südamega. Ehita neile isikupärased kodud. Suuna ja uuri oma simside lugusid ning ela läbi vaimustavaid ja põnevaid tulemusi. Uued, lihtsamad arendusvõimalused simsiloomisel ning majaehitusel lasevad Sul huvitavamalt ja lõbusamalt luua kaasakiskuvaid ja mõjuvaid lugusid. Näita oma õnnestunumat loomingut uue jagamisvõimalusega ning surfa netis leidmaks teiste loomingust inspiratsiooni.
VÕIMALUSED:
• Uued Simsid – Loo ja kontrolli uusi simse mõistuse, keha ja südamega.
• Intellekt – Su simsid liiguvad ja tegutsevad loomulikumalt kui kunagi varem, mitme tegevusega korraga tegelemisest kuni tunnete näitamise ja kõndimisstiilideni. Otsusta oma simsi iseloom, vali talle elumõte ning uuri elu eesmärkide sügavust läbi oma simsi mõtete, sotsiaalsete oskuste, karjääri ja mälestuste.
• Emotsioonid – Esimest korda elavad simsid läbi oma tunnete. Su sims saab tunda 15 erinevat emotsiooni ning teda mõjutavad teised simsid, tegevused, sündmused, mälestused ja isegi tal seljas olevad riided ja teda ümbritsevad asjad. Oma valikutega mõjutad Sa tervet mängu käiku ja oma simside elulugusid.
• Uued arendusvõimalused – Simsi loomine ja maja ehitamine on nüüd palju lihtsam, võimsam ja lõbusam kui kunagi varem. Sul on vabadus vormida sims pisiasjade täpsusega ja pingevabalt ehitada oma unistuste kodu.
• Elav naabruskond – Vali oma simsile elukoht hiilgavate ja mitmekülgsete keskkondade seast. Elav ümbruskond äratab ka su simsi kodu ellu.
• Külluslikud auhinnad – Teeni uusi asju, riideid ja tunnuseid tehes lõpuni juhtumeid, avastades kogutavaid asju ja avades uusi saavutusi.
• Jaga oma loomingut – Jaga oma simsiperesid teenimaks kuulsust. Tõmba teiste loodut uuendamaks oma mängu.
Loo ja kontrolli intelligentsemaid ja suhtlemisaltimaid simse kui kunagi varem uute lihtsamate arendusvõimalustega. Kujunda oma simsi välimust, iseloomu, elumõtet, kõndimisstiili ja isegi tema suhteid teistega.
Vali oma simsile elukoht erinevate keskkondade vahel ning ehita talle kodu lõbusate ja lihtsate tööriistade abil, mis lubavad pingevabalt luua unistuste kodu.
Ehitamisest saab täpsemalt teada siin.
Mängi eluga nagu ei kunagi varem. Valikud, mis Sa teed, mõjutavad Su simse ning kõike ja kõiki nende ümber. Need hetked viivad vaimustavate ja põnevate tulemusteni mängu jooksul.
Erinevaid mängimise nippe loe siin.
Kuidas mängida
Kuidas Sa mängid, sõltub täielikult Sinust endast. Aita oma simsil alustada uut karjääri, leida kallim ja luua pere. Ehita ja kujunda oma unistuste kodu. Täida oma simsi vajadused, avasta elu mõte ja katseta, kuidas ta reageerib elu erinevates olukordades.
Kuidas üldse mängu alustada, saad teada siin.
Kas tead veel midagi selles teemas või oled leidnud vigu siin lehel?
Simsimaa veeb jagab ainsana Eestis ja eesti keeles infot, nippe, koode ning veel palju muud simsimängudest ja nende lisadest. Kõik siin leheküljel avaldatud materjalid on vabad kopeerimiseks ja kasutamiseks, sest sa teed seda nagunii.

Kõik 24h uudised
Eesti uudised
Saated ja fotod A-Ü Aastakümnete kaupa Täpsem otsing
ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!
Valitsus tahab viia aastaks 2019 Tallinnast välja tuhat riigipalgalist töökohta. Ühe riigiasutusena on Kultuuriministeerium välja pakkunud Rahvakultuuri Keskuse. Viimane pole aga ideega nõus. Ministeeriumi asekantsler Tarvi Sits; Keskuse rahvakultuuri osakonna juhataja Anneliis Kõiv; reporter Kärt Kelder
UUDISED. Tallinnas lasti politseinike poolt maha nugadega vehkinud mees00:02:57
UUDISED. Riigikogu valimistel muudetakse järgmine kord mandaatide arvu00:03:10
UUDISED. ERM-i uueks direktoriks saab praegune riigikontrolör Alar Karis00:02:07
UUDISED. Kohalikud valimised. Tartu võimukõnelused00:02:50
UUDISED. Kohalikud valimised. Keskerakond Narvas on kaheks kärisenud00:02:34
UUDISED. Kaitsepolitsei pidas kinni kaks Tartu abilinnapead00:04:23
UUDISED. Kohalikud valimised. Viljandi koalitsioon00:02:30
UUDISED. Kohalikud valimised. Põlva valla koalitsioon00:03:09
UUDISED. Kohalikud valimised. Rakvere koalitsioonilepe00:02:30
Vaata kõiki
UUDISED. Andrus Ansip esitas presidendile tagasiastumise avalduse.00:02:47
UUDISED. Õiguskantsler Indrek Teder esines Riigikogu ees.00:02:59
UUDISED. SDE europarlamendi valimisprogramm ja nimekiri.00:02:24
UUDISED. IRL-i peaministrikandidaadiks võib saada Juhan Parts.00:02:53
UUDISED. Uued ministrid nimetati ametisse.00:02:37
UUDISED. EKRE ja Vabakond sõlmisid koostööleppe.00:03:06
UUDISED. Nii Vabaerakond kui EKRE võivad Riigikokku pääseda.00:02:31
UUDISED. Toompeal oli meeleavaldus kütuseaktsiisi tõstmise vastu.00:02:49
Uudised: UUDISED. Roheliste üldkogu00:03:15
Arvamused (0)
Sarja pealkiri:
Salvestuskoht:
Kategooria:
Lisa oma arvamus
Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Sõnumi sisu :
Meediafaili nimi ja aadress lisatakse kirja automaatselt.
* Rämpsposti vältimiseks palume vali õige pilt:
Eesti Rahvusringhääling _ Gonsiori 27, 15029 Tallinn, Eesti _ E-post: arhiiv@err.ee _ Teated _ Kontakt _ Eksport

Loomekonkurss 2018 – EATA – Eesti NATO Ühing
Toetajad ja partnerid
Küberkaitse ja -julgeolek
ÜRO resolutsioon 1325: Naised, rahu ja julgeolek
Otsuste tegemine ja juhtimine
Loomekonkurss “Tunne riigikaitse ajalugu”
Eesti NATO Ühing koostöös Haridus- ja Teaduministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Eesti Sõjamuuseumiga kuulutab välja loomekonkursi “Tunne riigikaitse ajalugu”. Selle aasta loomekonkurss ootab oma kodukohaga seotud mitmekesise orienteerumiskaardi valmimist. Konkursi eesmärgiks on panna inimesi mõtlema Eesti sõjaajaloo ja riigikaitsega seotud teemadele ning teadvustada kohalikke sõja- ja riigikaitse ajalooga seotud objekte ja mälestusmärke.
Ootame mitmekesiseid, informatiivseid ja põhjalikke orienteerumiskaarte. Võistlustöö peab kujutama Eesti sõja- ja riigikaitseajalooga seotud olulisi punkte (nt. mälestusmärgid jt. olulised sõja ja riigikaitsega seotud punktid). Punkte võib kaardistada nii paberile joonistades kui ka digitaalselt (nt. luua äpp, veebileht, vms). Julgustame osalejaid minema sõjamuusemitesse ja tegema koostööd asjatundjate/õpetajatega! Ootame töid kõikidelt Eestis elavatelt inimestelt, sõltumata vanusest, haridusest, rahvusest vms kriteeriumitest.
Tehtud tööd palume saata aadressile info@eata.ee hiljemalt 23. aprilliks. Kui valminud töö on paberkandjal, siis palume esmalt pildistada tehtud töö ning saata foto ülalmainitud meiliaadressile. Saadetud piltide põhjal valitakse välja finaali pääsevad tööd ning seejärel palutakse autoril saata ka töö originaal. Palume töö juurde märkida autori nimi, vanus, linn ja kontakt (e-mail, telefoni nr) ning 4-5 lauseline kirjeldus töö kohta. Võitjad kuulutame välja aprilli lõpus.
Konkursi žüriisse kuuluvad Eesti NATO Ühingu tegevbüroo ja nõukogu liikmed, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, Eesti Kaitseväe esindaja, riigikaitseõpetaja ja Eesti Sõjamuuseumi esindaja. Laekunud tööd jagatakse erinevatesse kategooriatesse, kus iga kategooria kolme parema töö autorid saavad auhinnaks külatuse Eesti Sõjamuuseumisse, raamatuid ning meeneid Eesti NATO Ühingult.
Sõjamuuseumi info: https://esap.ee/pealeht/
26. oktoobril toimus Eesti Sõjamuuseumis Viimsis loomekonkurss “Tunne riigikaitse ajalugu” võitjatööde autasustamine.
Täpsem info ning pildigalerii on leitav SIIT.
NATO 70/Eesti 15 loomekonkurss
Konverents “Eesti julgeolek: minu panus”
Tagasi üles

(kes teab, see tunneb lõvi pehmet lakka või kurbi silmi ning teravaid hambaid)
Uhh - "nautisin" täna jälle meeldejäävat veerandtundi Veerenni tänava otsas. Tallinna kümnendi projekt - Veerenni-Peterburi mnt tunnel ja kaasnevad teed on alles aasta kasutuses ja ikka pole veel midagi kuulda nende esimestest päevadest selge elementaarse vea parandamisest. Kui Mustamäelt Ülemiste/Peterburi mnt suunas pole kunagi erilisi probleeme (vähemalt mitte peale üheksat - enne ma ei ärkaks nagunii, kell 945-950 võib liiklus tihe olla, aga kõik mahub teele ära ilma eriliste uimerdamisteta (isegi ehk liiga kiiresti), siis tagurpidi - 5-6 sõidurada kokku 2 raja peale suunata - oli ikka eriline haige fantaasia. Tegelikult Mustamäelt Ülemiste suunas oleks ka palju loogilisem olnud rajad nii seada, et parempoolselt rajalt saaks ilma ümber reastumata Ülemistele, vasakult aga ümber reastumata Peterburi teele. Selle asemel on seal umbes 1 km täiendav paremale suunduv lisarada Ülemiste/Tartu mnt peale ja 150 meetrit teist rada samas suunas.
Kaader: OpenStreetMap.org ja panustanud kasutajad.
Ülemistelt/Sõjamäe tänavalt on aga "liivakell" täiesti skisofreeniliseks aetud. Ega tegelikult Peterburi teelt ja Veerennilt tulijaid ei ole kuigi palju - enamiku aega annab üsna kenasti Peterburi teelt saabuvale vasakule rajale välja pöörata, aga enne selle võimaluse saabumist surutakse Veerenni rida läbi bussipeatuse paremasse ritta ette, kus tekib totaalne pundar. Lisaks muidugi viisakad autojuhid (kes juba aegsalt mitu km enne paremasse ritta võtavad, et seal kena pool tundi või kolmveerand veeta - au nende närvidele!!) vs nahaalid, kes vasakus rajas venitavad viimase jooneni välja (hea et triibutatud laiale platsile ei suundu - kuigi seal on raja jaoks ruumi küll ja tegelikult annaks seal eeskirju ignoreerides kenasti vasaku Peterburilt tuleva rajani suunduda). Ise sattusin täna seda poole kilomeetrist lõiku lävima umbes ajaühikutel 1829 ja 1845 vahel - võrreldes minu kogu umbes 18 km teekonnaga oli see lühike pool km, aga võttis kolmandiku kogu ajast või enamgi. Mulle tundub, et oluliselt paremaks saaks seisu kui pikendada Veerenni kiirendusrada läbi bussitasku nt poole kilomeetri jagu - see tähendab, et Veerennist tulijad ei peaks kamikadzede kombel riskima või vahele trügima või viisakate juhtide poolt vahele lastama, vaid Ülemistelt tulijad saaks suhteliselt tühja Peterburi suuna liikluse vahele ennast poetada (omal riisikol), et Veerennist tulijatele teed pakkuda esimesel rajal. Veel parem oleks muidugi kui terve Ülemiste haru suubuks kaherealise teena kokku ühe reaga Veerennist ja ühe reaga Peterburi teelt - kolm rida võiks vähemalt kilomeeter jätkuda ja 4 rida koos olla vähemalt 300 meetrit .... aga ei - Tallinna joogiveereservuaar tuleb ilmtingimata raskemetallidega rikastada, mida kõige paremini rikastab pidevalt kiirendav-pidurdav üksteise sabas teosammul liikuv autokett .... mis oleks palju vähem aega omal kohal kui lisada vaid mõnisada meetrit kiirendus radasid.
Ja jah, kuna Veerenni otsas on bussipeatus, siis justnagu ei saaks sealt lasta autodel läbi sõita - aga olgem ausad - kui oled 15-45 minutit teosammul liikunud, siis ei ole kellegil isu sealt tulijaid vahele lasta - seega nad rikuvad seal nagunii reegleid. Parem teha see bussipeatus läbitavaks - lasta sõidurajal 200-300 meetrit edasi minna, et Ülemiste rajalt oleks juba võimalik eest ära vasakule rajale pöörata ja pilt oleks juba natuke parem. Ja parem bussi sabas see mõni hetk oodata kui, et närveldada, et kas lastakse nüüd ikka vahele või ei ...
Moraal - tööle tuleb minna kell 11 ja töölt tulla kell 20!
sildid: elust enesest, kriitika, nahutamine
"Kvaliteetne" #EestiPost - veebruarini sai pakke kätte E-R10-20 ja L10-15, aga 7 km kodust (kodu ja töö vahelt). Nüüd saab pakid kätte 600 meetrit kodust, aga:
Ehk "normaalne tööinimene" saab paki kätte kord nädalas neljapäeviti või siis laupäeva hommikul (uneajal). (Minu puhul uneajal, tavaliselt tõusen 11 paiku ja lähen 13-14 ajal tööle, et seal olla 20-22ni).
Äkki võiks Eesti Post tekitada pakisaajate andmebaasi, kus saaks end üles anda ja öelda oma eelistus. Näiteks, et saaks valida kättesaamiskoha mujale, ka peale tööd. Või kodu lähedalt, nendel väga piiratud aegadel. Muidugi pensionäridele või lastega kodus emadele on uus süsteem hea - saab hommikul rahulikult lapsega postkontorisse ja poodi jalutada ilma bensiini kulutamata. Kandekeskuste süsteem oli aga autoga liikuvale tööinimesele kordi parem - tõenäoliselt tellivad välismaalt kaupa ka pigem sellised inimesed, mitte kohalikud pensionärid. Muidugi, EBay pakkidel on pea alati telefoni number peal, aga mitte kunagi keegi ei teata pakist telefonitsi või SMSiga .... alati tuleb oodata paberilipakat.
Esimest korda pidin siis kohalikus postkontoris käima järel (vahepeal on asjad - nt 2,38 eurone hiina käekell - postkasti ära mahtunud) . Ärkasin kell 11, sõin putru. Tõstsin muruniitja välja ja muuseas siis kell 1157 vaatasin postkasti ... pakk ja kutse .... kohaliku postkontori sulgemisajaks täna 1200, kohaliku postkontori telefoninumbrit pakikutsel pole. Selge ... hopp tuppa, hopp autovõtmed, autosse ja hääled sisse. Ütleme nii, et suht masinat lõhkuvas poolillegaalses sõidustiilis. Jõudsin postkontorisse, aga avastasin siis, et mul dokumente pole kaasas (jäid jope taskusse) ... lubati ära oodata. 1210 olin tagasi kontoris dokumendiga, nüüd juba vähem raju sõidustiiliga kui esimesel minekul. Jaah, sain paki kätte.
Tore, et külas on kontor olemas ja keegi sellest tööd-leiba saab ja vastutulelik ja muidu kena inimene on. Aga äkki paneks postikutsele kohaliku kontori numbri? Äkki paneks kontori juurde Post24 automaadi, et saaks helistada ja paluda pakk sinna ringi tõsta ootama? Pakil on ju telefoninumber peal niigi, seega on autentimine ka olemas, et avamise SMS ikka õigele adressaadile läheb. Postiametnik pakkus, et vajadusel võib linna lähemasse kontorisse saata, aga see võtab ju päevakese jälle lisaaega ... aga kes tahab oodata kui midagi põnevat jälle jõudis?
Elektrilevi identiteedikriis ...
saatja: Eesti Energia AS <eestienergia@earvekeskus.ee>
vastuse aadress: Eesti Energia AS
teema: Eesti Energia arve nr 95....
Täname Teid õigeaegselt tasutud arve eest!
Aga arvel laiutab suurelt: Elektrilevi ...
Kuskil allpool väikeses kirjas:
Arve tasumisel palume maksekorraldusele märkida makse saajaks Eesti Energia ja lisada viitenumber 95.....
Kaua võib, et ühele suurele ettevõttele pakub arveldusteenust teine suur ettevõte, kes justkui peaks ju sõltumatu olema? Aga praegu ei saa i
Kogu diskussioon on jäänud väga ühekülgseks - "MTÜ Eestlased dopingu legaliseerimise nimel" pole ühtegi diskussiooni kaasatud. Mõelda milline perspektiiv oleks dopingu absoluutsest legaliseerimisest Eesti arstiteadusele, ravimitööstusele ja hiljem ka Eesti tööjõule avaneks kui me esimesena maailmas keelaks spordivõistlustel dopinguproovide võtmise, arendaksime vastavat tööstust ja viimaks viiksime dopingu (ja inimeste muteerimise) ka sisse tavaellu, kus sihilikult modifitseeritud inimesed suudaksid spetsiifilisi tööprotsesse palju paremini hallata, hakkama saada lennates üliinimlike pingutustega tööaja pikkuses nt. Eesti tööviljakus tõuseks hüppeliselt ja reform ei peaks rääkima meie jõudmisest viie Euroopa rikkama riigi hulka, vaid võiksime end kohe maailma viie rikkama riigi hulka (rahvuslik rikkus suhtena elanike arvu) küünitada. Dopingu poolt lühendatav eluiga ei oleks probleem - sotsiaalsüsteem ei pea pensionite maksmise all ägama, enamik dopingusurmasid on kiired äkksurmad, millele ei kulu ka palju arstiabi rahasid - erinevalt pikast vanaduspõlvest või näiteks suitsetajate kopsuhaigustest. Vaesed sportlased ei peaks higipull otsa ees "mitte eriti veenvaid" valesid välja mõtlema ja end sulaselgelt lolliks tegema.
Kuidas rongid käima peaks ...
Meedia ja sotsiaalmeedium on täis kurtmist uute rongide teemadel.
Elektrirongiliiklus peaks käima nii, et hommikusteks tippaegadeks saabuks väikese vahega mitu rongi, näiteks lääne suunast võiks 4 vaguniga koosseisude saabumised olla umbes nii:
Riisipere-Tallinn - 7:05 Tallinnas (piisav aeg, et Tallinnas midagi enne tööd teha, laps lasteaeda viia vms)
Riisipere-Tallinn - 7:30 Tallinnas (piisav aeg, et 8'ks südalinna tööle jõuda)
Riisipere-Tallinn - 7:45 Tallinnas (piisav varu, et vanalinna tööle jõuda või jõuda südalinna veidi hilinedes)
Riisipere-Tallinn - 9:50 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 9:55 Tallinnas
Õhtupoolne graafik peaks olema muidugi veidi rohkem hajutatud, siis inimesed pudenevad laiemalt mööda graafikuid laiali, tipptund ei ole nii konkreetne tipp. Sauel elades oli väga tüütu keset päeva 2-3 tunnine auk, mille nüüd uute 2 vaguniga koosseisudega peaks kenasti likvideeritud saama. Vähemalt rong tunnis peaks ikka koguaeg käima sellisel suure nõudlusega liinil nagu Tallinn-Keila.
Muidugi võiks ka asjad nii ümber mängida, et kõikidel nendel aegadel saabuksid kaks Keilas kokkuhaagitud koosseisu: 3 vagunit Paldiskist ja 2 Riisiperest või (kui võtta aluseks ainult Paldiski-Tallinn ajad) siis suisa 4 vaguniline koosseis mõlemast. Ühesõnaga Keilas pangaks elektrirongid kokku, üks vedurijuht keerab oma ukse lukku ja läheb jaamakohvikusse kohvile ja internetti, et oodata Tallinnast saabuvat koosseisu, mille haakest võtta järgmine rong, et see siis nt Riisiperre viia.
Sama lugu põhimõtteliselt ka Pärnuga - Lelles ei peaks ootama 2 vaguniga koosseis, vaid see koosseis peaks juba Tallinnas rongi otsas seisma - inimestele tuleb selgeks teha, et nendest ustest siseneses satute Pärnusse, piki rongi veidi edasi (järgmise koosseisu ustest) satute aga Viljandisse, aga kuni Lelleni pole mingit vahet. Lelles ootab vedurijuht, võtab Pärnu koosseisu üle ja sõidab Papiniitu. Seega Balti jaamas ja mujal suuremates keskustes peaks perroonil olema ekraanid, mis näitavad kuhu viib vastav vagun. Selleks võib perroonile tekitada koosseisu pikkused eraldi värvides kujundusega tsüklid lisaks - perrooni lõik A, B, C ja D. Ekraanil näidatakse, et perrooni lõigult A-B (kahe vaguniga koosseis) väljub rong Pärnusse, perrooni lõigut C-D-(... perrooni lõpp) väljub 3 vaguniga koosseis Viljandisse.
Muidugi on Balti jaamal ammune häda, et rongidele tulek käib vaid ühest otsast - perroonidele ei saa tunnelitest ega silla kaudu. Seega enamik inimesi ei viitsi mööda perrooni marssida ja võtab tagant esimese vaguni/koosseisu. Seega oleks võibolla mõistlikum panna tagumiseks Viljandi koosseis, aga siis peavad pärnakad tervelt 3-4 vagunipikkust marssima ....
Ning veel: mõistlik on panna kuskilt kaugelt tuleva rongi populaarsesse vahepeatusse (nt Keila Lääne suunal või Türi Viljandi suunal) väikese vahega spetsiaalrong napilt varem liikuma, et korjata suurem rahvamass nt Türist, Raplast, Kohilast enne Viljandi kaugmaarongi kohale jõudmist peale. Võibolla jätta siis Viljandi rongil üldse väiksemates kohtades peatumised ära viimasel etapil, aga samas mitte teha seda tuntavalt kiiremaks vms, vaid anda selgelt inimestele mõista, et neil tasub Viljandi rongi ootamise asemel võtta Türi-Tallinn rong.
Ühesõnaga - nii peaks asjad TEGELIKULT käima.
postitas lontu lõvikutsu umbes 17:36 Kommentaare ei ole:
Minu blogide loend
Väikseid dokumenteeritud imesid #1 - Kui mõnus võib olla värskelt pesust ja kuivatist tulnud lemmik-froteerätik, kui sellesse vajutada oma nägu...
5 nädalat tagasi
Jerusalem In My Heart, „If He Dies, If If If If If“ (Constellation, 2015) - 2005. aastal Kanadas asutet projekti Jerusalem In My Heart keskme moodustab Liibanoni-päritolu härra Radwan Ghazi Moumneh. 2013 andsid nad välja suurepä...
Vietnam vs Tai - Teadsin, et see küsimus hakkab mind kummitama, sestap mõtlesin selle peale Vietnamis tihti. Mitte et ma julgeksin mingeid suurejoonelisi järeldusi teha, ol...
6 aastat tagasi
hea raamat, aga halb vorst - Sain hiljuti vinge lugemiselamuse - David Mitchell "Pilveatlas". Ilukirjandus artiklite vahel võib olla uskumatult kosutav. Originaalkeeles pole lugenud, a...
Unistused helgest homsest lõkkusid veidi edasi - Et siis pikka hala ei viitsi viimase pre-reli teemadel ajada. Tuleb vist ikka tõdeda, et ma ei oska ei mängida ega pakki ehitada. Läksin mängudega 1-3 ja k...
Tallinn, Harku, Muhu saar ... siin ja seal Endised asukohad olid Taanis: Horsens - 28. juuli kuni 21. august 2007 Kronborggade, København, 21. august - 3. detsember 2007 Mågevænget, Dragør, 3. detsember 2007 - 23. jaanuar 2008 Reikevik, 17.-21. jaanuar 2008
revolutsioon (41)
õpikeskkonnad (8)
kirjatööd (5)
► detsember (3)
► oktoober (5)
► veebruar (4)
► jaanuar (6)

need on koerad, õhupuudus, 4 nov tänaval, ja lõpuks, kes on andnud välja ainult puu all, kui nägi ette kaks seminari yang - mängib malet, küsis, et nad on neljas, siis tea, et vananenud kuppe. kodus alati pime.
yang, et sageli on pime, kes oli pime mees ukse juurde, vaata, ja küsis: "jah, palun oodake üks hetk, üks hetk, palun."
mu ema sild üle selja tagant,, mis on täis ainult bambus on näha, mis on hammaste krigistamist yang, puri, tere, kuppe, "ütles, on ka siin?vaadata, kuidas sa seda ütled. kallis, kallis, ma olen tuul, ho!ta on õlg valutab.
yang triipu, tema istus, "ütles, et sa ütlesid mulle, et ema sild, on selge, et see, mis see oli?"
"mis toimub?"
yang oli eile õhtul öelda: "me oleme, mis?sa ei ole nii, luba mulle, et ei pane mind...minu tüdruk, kes on midagi öelda? "
ema sild: "jah, jah, jah, ma ütlesin nii, mis värk on?"
vihaselt ja küsis: "kas sa yang, kes on kindel, et pole?"
qiao pilguta silmi silmad ja ütles: "jah, jah, jah, ma ei...- oh!!!!!!!mu ema ütles mulle.
ema silla, vaatas ta yang. "ma olen su ema, mitte ei ole võõras, mida sa kardad?"
"tädi liu, ta ei ole võõras..."
tõeline yang: ", aga ta ema, kui sa midagi teada, ja see tähendab, et kogu seminari. kõik teavad, et su ema oleks võimalikult lühikese aja jooksul, mille suurim kiirus on vaja, et asi, mida ta kuulis, et ta vastab iga naabruspoliitika..."
see naine on vananenud: "kas sa...mida sa kardad, mitte, et põgeneda? - keda huvitab?pealegi, ei saa meie poole, kes on koht, kus sa oled?kuidas te võite olla kindlad, et seda. siis tuli sisse, see on juur, kes ei näri, kes ütlesid seda, et kes võõraid, nina, see oli suur mees, poeg, aga pean sind. "
ta kõrvad on sageli kohe ja hoolikalt kuulata, on selline asi, et põgeneda, on nii naljakas!
ta ema silla, yang, kui mitte midagi, siis see ei ole, on tõsi, et teaduse, mida hing, rahvas, armastus teeb koostööd, edendades, kes ei ole etiketti, isegi kui mõned inimesed lihtsalt sellest, et keegi läheks hukkamõistev, vähem.
ta põgenes, sima xiangru ja kohus, ei ole see rahvas kriitikat, mis ei ole asutatud elanike ja põgenes hukka, li... naine, on nautinud, imetlust.silmad. seal on väga romantiline lugu, härrased, ei ole üldse välja, on moraalne all.
pluss, kui geograafilised mõisted väga tugev mees, mees, nii kaua, kui naabrid, kes koju, enne kui tema teab seda, kuidas.see koht, kus inimesed on nõus, yang, mis on suunatud väga temaga rääkida.sa mõtled, et päästa kaasaegse politsei inimkaubanduse ohvriks langenud naiste küla on tekkinud resistentsus võib ette kujutada, kuidas inimesed, et põhjus, miks aidata ei suudle.
probleem on selles, et "leedi", yang yang ei ole muidugi ära. mu naine on kõhklusi.- ei midagi, see on see koht, kus inimesed, reaktsioon näitab, et keegi ei kohtu, paar päeva tagasi, et kurjategija, kes otsivad.päeval, kui ta oma kodus vanglast välja, isegi kui kunagi varem või hiljem leiti, et võib - olla, aga kui see, mida ta sai tõelise identiteedi. hea vabandus.
mõtlesin siin, viha, yang on samuti kadunud ema silla, nii, et näha, mis see on. nov ei suutnud, ütlevad: "sa oled tõesti sa ei saa midagi teha...,
seistes silmitsi sellise tunnistama, mees, mida sa ütlesid?
ja naljakas yang, võttis ta üle õla toru ja tõmba üks ema qiao kooskõlas "karjus," ütles, "ei, 赔笑 gaasi?"
ja tema ema qiao välja jätta, on alati pime ja yang, risti tänav, lihtsalt läks nii kaugele, et tulemas on vananenud kolm inimest, flash, nutsin. vaata, "ai, mu väike ning tagasi minna ja küsida, kuidas kihlus asju teha."
ainult yang. tuli välja, poeg, ema ja tahke osa vasakule ja paremale, valgete juustega naine, kellel on hõivatud, on positiivne samm "juurde, et temaga kohtuda.
"päike ämm, kuninga ema!"
mõned inimesed sisse. uks oli jõgi, kausi külma veega alla. ta tõi ema ja poeg, ema, võta oma kingad jalast ja panxi yang, istu voodi kõrval, istuda ja allegooriat. ta küsis: "päike, ole ettevaatlik oma vanaema, mida koju jääma ja liu, mis????????"
ta ütles, et ta on vana, lapsed, isegi tema nägu oma ema ja isa, see on vana.

Kõik 24h uudised
Eesti uudised
Saated ja fotod A-Ü Aastakümnete kaupa Täpsem otsing
ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!
Eesti on IT-riik. Meie igapäevaelu ja töö ilma arvutita on mõeldamatu. Arvutitele loodud lahendusi ja rakendusi tuleb Eestis iga päevaga järjest juurde. Enamik IT-firmadest toimetavad kodumaal, aga kolm, kellest saates räägime, on jõudnud oma esindustega ka maailma suurlinnadesse New Yorki ja Bostonisse, ning nende loodud rakendusi kasutavad paljud nimekad firmad.
Vaata kõiki
Sisukirjeldus
Tehnilised andmed
Arvamused (0)
Sarja pealkiri:
Kategooria:
00:00:00 Avatud kontor, palju inimesi ja arvuteid. KT Marek Tammets - ...on tundmatuseni muutunud. Juurde on tulnud põnevaid rakendusi pakkuvaid firmasid, keda on tunnustatud idufirmadele mõeldud kõrgete auhindadega, kelle rakendustesse usuvad mõjukad investorid ning kes on väga lõhikese ajaga suutnud maailmaturule välja murda.
00:01:09 Noor naine tuleb Apple'i sülearvuti käes trepist alla, Grabcad kontoris. Inimesed arvutite taga Grabcadi kontoris. KT Marek Tammets - Kui veel aasta lõpul oli Grabcadi keskkonnaga liitunud üle 300 000 inseneri, siis nüüd, 4 kuud hiljem, on liitujaid üle poole miljoni, kuid firma on veelgi ambitsioonikam.
00:01:30 Grabcad kontoriruumid, inimesed arvutite taga. KT Mare Tammets - Nende eesmärk on kasvada maailma suurimaks insenerivõrgustikuks ja seda juba lähiajal.
00:01:36 INT Hardi Meybaum, Grabcadi asutaja ja juht (subt) - Kõik tahavad ehitada uut Facebook'i või Instagrami. Keegi ei mõtle, kuidas ehitada midagi tootmisettevõtte jaoks või mehhaanikainseneri jaoks
00:01:43 KATE: valge tahvel infoga, inimesed arvutite taga, Grabcad kontor, IT lahendused arvutiekraanil. Käsi hiirel, arvuti klaviatuur, ekraan. KT INT Hardi Meybaum - Mitte mingit innovatsiooni ei ole toimunud sellel turul viimased 20 aastat. Mina isiklikult olen mehhaanika-insener, õppinud TTÜ-s ja mulle on see industry alati meeldinud. Me lihtsalt kasutasime võimalust, meil oli palju õnne, leidsime oma niši, mille baasilt oleme jätkuvalt kasvanud. Esialgne idee oli väga lihtne
00:02:11 INT Hardi Meybaum - Me ehitasime internetilehekülje, mis aitas klientidel üle maailma tellida meilt teenuseid.
00:02:15 KATE: Grabcad kontor, IT-inimesed arvutite taga. KT INT Hardi Meybaum - See oli inseneriteenus. Meie kõige esimene klient oli Ohiost üks meesterahvas
00:02:25 INT Hardi Meybaum - ...kes tahtis hakata tootma ATV kärusid. Ta ei teadnud inseneeriast mitte midagi, tootmisest mitte midagi. Ta joonistas paberi peale sketši ja ta tuli meie juurde ja ütles, kas te saate teha CAD'i mudeli, et ta saaks minna tootjate juurde, et see asi valmis toota
00:02:42 KATE: arvutiekraanil tootmisdetail, Grabcad kontor, IT-insenerid arvutite taga. KT INT Hardi Meybaum - See oli esimene versioon Grabcadist. 00:02:50 KT INT Kaspar Kiis - Grabcad on koht, kus insenerid saavad enda poolt tehtud ideid üles laadida, mis on võibolla reaalselt eelnevalt CADi tarkvaras valmis tehtud. Ja miks see on hea - sellepärast, et
00:03:07 INT Kaspar Kiis, Grabcadi insener (subt) - insenerid saavad reaalselt näidata, milleks nad on võimelised
00:04:27 CAD-projektid arvutiekraanil, Crabcad ruumid. KT Marek Tammets - Samasuguse portfoolio on loonud enamik keskkonda kasutatavatest inseneridest. Kokku annab see unikaalse CAD-failide abil 3D tootemudeliks disainitud näidistekogu, mis on üks Crabcadi suurimaid väärtusi, sest pakub inseneridele reaalselt abi. 00:04:43 KT INT Hardi Meybaum- Me ehitasime interneti raamatukogu, kus insenerid saavad jagada komponente, mida nad on juba modelleerinud, et teised nsenerid saakisd neid alla laadida ja oma töös ära kasutada, et nad ei leiutaks jalgratast kogu aeg. Meie missioon on muuta väga avatuks kogu see protsess...
00:05:09 INT Hardi Meybaum (subt) - ...ja Crabcad sümboliseerib seda, et igaüks võiks tulla ja haarata selle CAD'i faili, seda kasutada ja näha, mis seal täpselt sees on. See on meie missioon muuta see maailm avatumaks.
00:05:25 KATE: Crabcad kontor, insenerid arvutite taga, IT-lahendused arvutis, mobiiltelefonis. KT INT Hardi Meybaum - Kuidas me seda teeme? Oleme loonud täiesti uee tarkvara, mis automaatselt võtab CAD-i failid ja muudab need absoluutselt kõikidele inimestele kättesaadavaks läbi mobiiltelefoni ja internetibrauseri. 00:05:41 KT Marek Tammets - Crabcadis pole oluline, kus insener elab. Kui tootjale mingi idee või lahendus meeldib, saab ta samas keskkonnas loojaga ühendust võtta ja teha ettepaneku koostööks. Kui kokkulepe saavutatakse, muutub edasine arendustöö privaatseks.
00:05:56 INT Hardi Meybaum - See avalik raamatukogu on tasuta, seda me ei plaani kunagi rahaks pöörata.
00:06:01 KATE: CAD-failid telefonis, arvutis, Kaspar Kiis arvuti juures. CAD-failid. KT INT Hardi Meybaum - Me oleme võtnud kogu selle knowhow, mida oleme õppinud, ehitades selle avaliku raamatukogu ja nüüd me muudame selle privaatseks ja laseme inseneridel privaatselt koos oma klientide, tootjate ja teiste inseneridega koostööd teha. Ja see privaatne osa - selle eest küsime raha. 00:06:23 KT Kaspar Kiis - Privaatsed projektid toovad kokku inimesed, kes ainult konkreetselt selle projektiga peavad olema seotud ja mis selle väga lihtsaks ja hõlpsaks muudab, on see, et nad saavad reaalselt tootearendusprotsessi
00:06:41 INT Kaspar Kiis (subt)...reaalajas näha ning klient, tootja, võibolla isegi müügimees, kes eelnevalt soovib oma müügitöös kasutada. See keskkond toob kõik inimesed ühele leheküljele ja kui neil küsimusi on, kui mingid muutused toimuvad, saavad kõik hetkega sellest teada.
00:07:03 Mees istub sülearvutiga tänavapingil, mees räägib telefoniga pingil, inimesed tänaval. Hardi Meybaum tuleb mööda tänavat. Neeme Raud ja Hardi Meybaum Bostoni linnatänaval. Crabcad bõroo Bostonis välispl. ja sisepl. 00:07:13 KT Marek Tammets - Mõned kuud peale Crabcadiga turule tulemist ostis firma asutaja Hardi Meybaum pileti ja lendas USA-sse, et arendada hea toode ning ehitada üles hea firma, pead sa olema klientidele lähedal, usub Meybaum. Pead kogu aeg kuulama, mida kliendid sinu tootest arvavad, mida ootavad ja vastavalt sellele oma teenust või toodet parandama. Kuigi peamine arendustöö jäi Eestisse, tundus Boston uue büroo avamiseks ainuõige koht.
00:07:44 INT Hardi Meybaum (jalutades Neeme Rauaga Bostoni linnatänaval) - Kõik CAD'i tarkvara peakontorid peae ühe on Bostonis, üks on San Fransiscos. See sai üheks peamiseks otsustavaks teguriks, miks tulla Bostonisse.
00:07:58 Neeme Raud küsib- Teie kontor asub vahetult MIT naabruses?
00:08:07 INT Hardi Meybaum - See on täiesti fantasitiline koht, kus olla. Kõik need majad siin ümberringi kuuluvad MIT-le, aga suured tehnoloogiafirmad
00:08:16 KATE: Bostoni linnapl-d. Microsoft hoone. KT Hardi Meybaum - on tulnud siia ja oma tehnoloogiakeskused siia jaganud. Näit. siin on Microsoft
00:08:26 INT Hard Meybaub - seal kaugemal on Oracle, siin on Google. Google'il on plaan osta kogu see piirkond endale, et tulla siia ja palgata talente MIT lähedalt. Meie kontor on 100 meetrit sinna suunda. Kõik start-upid tahavad, sellepärast, et siin on talendid.
00:08:46 Bostoni linnapl-d, inimesed tänaval. KT Marek Tammets - Ainuüksi Road-Irlandil üle 1000 inseneribüroo. Kui eesti mehhaanikainsenerid kokku lugeda, saaksime neid ehk 4000-5000. Lisaks toote- ja ärijuhtimisele, on ka arendustöö järjest rahvusvahelisemaks muutumas. KT INT Jon Stevenson (ing k, tlgsubt-) - Meie tootearendusmeeskond on Grabcadi ainulaadne eelis
00:09:07 INT Jon Stevenson, Grabcadi tehnikadirektor (subt) (ing k, tlgsubt-) - Arendustöö käib kolmes kohas. Eestis on meeskond, kellel on kogemused, kuidas toota mahuka andmetöötlusega internetiseadmeid
00:09:13 KATE: Grabcad büroo, inimesed arvutite taga. KT INT Jon Stevenson (ing k, tlgsubt-) - mis on tugevalt turvatud ja hästi kättesaadavad. See on ainus meeskond, kellel on sellised oskused. Inimesed töötavad ka Cambridge'is, kus leiutati 3D modelleerimine.
00:09:26 KT INT Jon Stevenson (ing k, tlgsubt-) - Nemad teevad valmis meie geomeeriarakendused. Lisaks on meil meeskond Bostonis, ärimaailma lähedal, kes tooteid klientidele tutvustab.
00:09:35 KATE: Crabcad büroo IT-insenerid. KT INT Jon Stevenson (ing k, tlgsubt-) - Tootmistarkvaratööstus on vana tööstusharu. Tootmistautomaatika tarkvara on müüdud aastaid. See on väga konkurentsitihe ala.
00:09:47 KT INT Jon Stevenson (ing k, tlgsubt-) - Samas Crabcadil praktiliselt konkurendid puuduvad. Oleme kogukond ja kogukondi arendatakse nullist. Meie töö on insenere aidata. Me armastame insenere. Tahame nende elu paremaks muuta.
00:09:59 KATE: Crabcad büroo. KT KT INT Jon Stevenson (ing k, tlgsubt-) - Me ei pea ennast olemasolevate kompaniide konkurentideks. Pigem oleme need, kes aitavad inseneridel paremini tööd teha ja tuua turule paremaid tooteid. 00:10:09 KT INT Hardi Meybaum - Ma arvan meie eduks oli see, et
00:10:15 INT Hardi Maeybaum (subt) - ...et meie keskendume mehhaanikainseneridele. See on piisavalt suur nišš ja lahendame kõigepealt ühe probleemi ära ja sis võtame uued võimalused. Kui 100 aasta pärast vaadatakse. Füüsilised tooted ei kao kuskile siit maailmast. Kui 100 aasta pärast vaadatakse, kuidas füüsilisi tooteid on toodetud läbi ajaloo, siis üks punkt seal on, et Crabcad muutis seda, et see on üks edumärk.
00:10:38 Monitorid riiulitel, tehnikakauplus, kassapidaja arvuti taga. New York'i kõrghooned, linnatänav KT Marek Tammets - Ülimalt tiheda konkurentsiga killustatud turul, kus ettevõtjale müüakse kõikvõimalikku majandustarkvara, räägitakse juba mõnda aega Erplyst. Firma eelmise aasta kasum oli miljon dollarit, kuid laienemine jätkub. Lisaks New York'i ja Cidney kontoritele vaadatakse Hiina ja Singapuri poole ning prognoositav käive peaks ulatuma 5-6 milj. dollarini.
00:11:09 New York, kõrghooned. KT INT Kristjan Hiiemaa - Varasemalt me tootsime tarkvara
00:11:12 INT Kristjan Hiiemaa - ...kliendikohast. Ühel hetkel see ära sai otsa, aga kogemus jäi, kuidas teha kliendikohast tarkvara.
00:11:24 KATE: Erply büroo, käed arvutiklaviatuuril, IT-insener arvuti taga. KT INT Kristjan Hiiemaa - Me nö läbi selle evolutsiooni jõudsime vajaduseni tekitada nö standardtoode, mida oleks võimalik kopeerida ja mõistlikult soodsa hinnaga erinevatel turgudel müüa. Me infrastruktuur on täpselt sama suurtel ja väikestel, toode on sama, platvorm on sama. Erinevus on kasutajaliidese võimalustes. Kui on väiksem klient, siis nuppe on vähem, kui on suurem klient, siis nuppe on rohkem
00:11:55 INT Kristjan Hiiemaa - Kui Eesti klient täna registreerub, väike külapoeke, autoteenindus, juuksurisalong jne, siis tegelkult saab kõik need võimalused vajadusel endale sisse lülitada.
00:12:05 Tehnikapood OnOff, kassasüteemid. KT Mare Tammets - Erply on liikunud selles suunas, et tarkvara salvestaks kliendi kohta kaupmehe jaoks olulist teavet, mis võimaldaks kaupmehel tunda paremini kliendi vajadusi ja pakkuda talle vajalikke tooteid. Klient aga saaks lojaalsuse eest lisaboonust.
00:12:32 Erply välja töötatudkassatarkvara arvutis. KT Alari Koppelmaa - Siin on näha meie välja töötatud uus kassatarkvara lahendus, mis on sotsiaalsuunitlusega, sotsiaalmeedia ühendusega, kus me saame näha, kes on meil hetkel poes. Klient võib teha check-in'i läbi erinevate programmide või Facebooki või on see kasutuses kuskil salongis,
00:12:53 INT Alari Koppelmaa, tehnikadirektor (subt) - tal on salongis aeg juba ette ära pandud, ta helistab, et ta tuleb. Kui ta kohale tuleb, siis see kes kassas töötab või ise mobiiliga teeb chek-ini ära. Kohe on kassas ära, et see inimene tuli,
00:13:07 KATE: Erply loodud moodne kassasüsteem tehnikapoes. KT Alari Koppelmaa - tema punktisaldo on selline, mul on temaga Facebooki ühendus olemas jne. Siit saab selle lahti võtta, vaadata ka lisainfot. Kui klient sooritaks ostu ja läheb minema, ta võibolla ei ootagi midagi üldjuhul
00:13:19 INT Alari Koppelmaa - aga siit saab teha seda, et saata talle tänusõnum sms-iga või e-mailiga.
00:13:24 KATE: sotsiaalmeediaga seotud kassasüsteem tahvelarvutis. KT INT Alari Koppelmaa - Lisaks soovitame panna üles reegel kas automaatselt või käsitsi, et saada kupong: sooritasid ostu sellises summas, siin on kupong 5 või 10% allahindlust järgmisest ostust. 00:13:41 KT INT Martti Paju - Peale müügitehingu toimumist toimub Erplys taustal üsna põhjalik analüüsiprotsess. Esmalt saame teada oma laovarude seisu ehk üle kaupluste on ülevaade, kui palju on tooteid laos, millised tooted on seisma jäänud lattu.
00:13:53 INT Martti Paju, juhtiv konsultant (subt) - ...millised tooted on hoopis kiiremini liikuma hakanud. Ning sellest lähtuvaltteab turundusosakond planeerida oma kampaaniate toimumist, nende kestvust, kampaaniate ulatust ja lisaks ka sidusmüügi tooteid.
00:14:11 KATE: tehnikapoe kassasüsteem arvutis. KT INT Martti Paju - Küllap on iga poekülastaja märganud, et kui ta läheb poodi, siis on mingid tooted esile tõstetud ja mingid tooted on nii kui nii kassas alati kiiresti kättesaadavad. See kõik seal taustal on üks analüüs ja see info antakse kaupmehele võimalikult detailselt ette.
00:14:31 INT Martti Paju - Näitesk kui on tegemist kauplusega, kes müüb jalgrattaid ja klient on ostnud jalgratta, siis teame, et talle võiks soovitada juurde ka kiivrit, muud rattavarustust ehk me teame, et ta hobid on vastavalt sellised. Siinkohal see kassainfo jõuab Erply'sse sidustoodete näol ja meil õnnestub klienti tundes pakkuda välja sobivaid sidustooteid.
00:14:50 KATE: Erply büroo, IT-insenerid arvutite taga. KT INT Kristjan Hiiemaa - Oleme üks väheseid, kes on internetipõhised. Teiseks oleme praktiliselt ainuke tarkvara, kes teadlikult investeerib kasutajamugavusse,
00:15:00 INT Kristjan Hiiemaa - ....kes investeerib disaini. Meil on erialdi disainitiim, kes toodab kasutajaliidest, valib värve jne, kõike seda paneb tööle.
00:15:08 Erply büroo, Alari Kopplemaa arvuti taga. New York'i reklaamkirjades tänav, info valgel tahvlil. Erply büroo New York'is. KT Marek Tammets - Erply tarkvarainsenerid ja kogu arendustöö on jäänud Tallinna, kuid peamine müügitöö tehakse ära New York'is, mis ei olnud juhuslik valik. See on üks suurimaid ärikeskusi, kus hea ja õnnestunud turunduse korral peaks innovaatilise äritarkvara järele piisavalt suur nõudlus olema.
00:15:27 Neeme Raud stand New Yorki tänaval - Erply USA peakorter asub NY südames Time Square 'ist vaid mõne kvartali kaugusel. Ja kuidas see laulusalm ütleski, et kui suudad NY-is edukas olla, suudad seda ilmselt kõikjal.
00:15:37 Erply büroo New Yorkis. KT INT Robert Jacob (ing k, tlgsubt-) - Minu selja taga töötab Erply. Meil on ruum enam-vähem jagatud. Vasakul on müügiinimesed, paremal tehnilise toe töötajad. USA-s ei toimu tarkvaraarendust, aga siin me seda müüme, rakendame ning pakume tuge klientidele
00:15:57 INT Robert Jacob, Erply USA juht (subt) - Seega tehnilise toe inimesed tegelevad rakendustega. Need poisid aga teevad tehinguid. Nii see töö meil käib
00:16:06 KATE: Erply büroo. KT INT Robert Jacob (ing k. tlgsubt-) - Turg paisub üle terve riigi. Oleme New Yorgis, aga see pole ainus koht, kus äri teeme. Enamik kliente on üle riigi laiali. Pole alasid, kus teeksime rohkem äri. Meil on kliente läänerannikul, Kesk-Läänes, kõigis ajavööndites
00:16:21 INT Robert Jacob (ing k, tlgsubt-) - Seepärast käibki töö rohkem telefonitsi ja mitte näost näkku sest tarkvara olemus võimaldab meil olla kõikjal
00:16:30 Neeme Raud stand New York'i tänaval - Erply siinse büroo juhi puhul on nad suutnud New Yorgis ja Ameerika turul läbi lüüa.
00:16:36 Erply loodud tarkvara arvutis. KT INT Robert Jacob (ing k, tlgsubt-) - Tulime turule teadmisega, et konkurents on tugev ja ellujäämine on raske. Nüüd on möödunud on ligi 2 aastat. Oleme juba kasumis, mis on väga kõva sõna.
00:16:47 INT Robert Jacob, Erply USA juht (subt) (ing k, tlgusbt) - Enamikul uutel firmadel on kasum 5 aasta plaanis, aga meie olime elevil juba esimesel aastal toimunu pärast. See on meie kolmas kontor pärast USA-s alustamist. Oleme seda parendanud. Jah, tunneme, et oleme väga edukad. Asjad liiguvad positiivses suunas. Rohkem kontoreid, rohkem töötajaid, rohkem kliente. Põnev aeg.
00:17:07 ZeroTurnaround büroo, inimesed arvutite taga. KT Marek Tammets - ZeroTurnaround sai tuntuks oma tööriistaga Tay Rebel, mis Java arendajate tööd oluliselt lihtsustab. Tänaseks on Tay Rebeli litsensi ostnud üle 3500 firma. Nende hulgas sellised hiiglased nagu Apple, Twitter, HP, E-Bay, Lufthansa ja Orakel.
00:17:39 INT Toomas Sömer, asutaja ja arendusjuht (subt) - Sündis niimoodi, et Jevgeni oli vannis või niimoodi see teooria on ja mingi hetk ta tutvustas mulle seda prototüüpi ja müttasime sealt koos edasi.
00:17:50 KATE: ZeroTurnaround büroo. KT INT Toomas Sömer - Toode on nišitoode. Tegu pole millegi sellisega, mida kõik võivad kasutada või mis on kõigi jaoks hea. See on tarkvara arendajatele mõeldud toode, mis teeb neid efektiivsemaks
00:18:07 INT Toomas Sömer - Kui kujutada ette, et kui juhtumisi on tarkvara süsteem niimoodi üles ehitatud, et iga kord kui tahate e-maili saata, peate te 3 minutit ootama. Ise teate, mis selle ajaga teete. Aga nüüd tuleb turule toode, mis selle 3 minuti asendab 100 millisekundiga. Siis inimesed tahavad seda osta, eriti kui nad saadavad palju e-maile päevas, et nende jaoks on see väga lihtne otsus. Siis nad viskamad mind rahaga, me anname selle toote nendele vastu, nemad säästavad aega.
00:18:48 KATE: ZeroTurnaround büroo (efekt). KT INT Toomas Sömer - Maailma mastaabis oli see täiesti ainulaadne toode. Ühtegi sellise funktsionaalsusega toodet varem ei olnud, isegi seda probleemi ei olnud. Kõik olid nii harjunud. Muidugi peab taaskäivitama. Alguses läkski suur aur selle peale, et...
00:19:18 KATE: ZeroTurnaround büroo, veebirakendused, Java. KT INT - Et Zero Turnaroundist aru saada, peab eelkõige mõtlema kontekstile ja platvormile, millega me töötame. See platvorm on Java, see on maailma polulaarseim platvorm ja keel veebirakenduste arendamiseks ja eriti suurte veebirakenduste rakendamiseks,
00:19:36 INT Jevgeni Kabanov, asutaja ja tegevjuht (subt) - mis tähendab, et maailma suurimad asjad Amazon jt jooksevad Java peal, kuskil on peidetud armee arendajatest, kes need rakendused kirjutavad ja toetavad.
00:19:45 KATE: ZeroTurnaround büroo, IT-insenerid arvutite taga. KT INT Jevgeni Kabanov - Üks probleem, millega me tegeleme, on see, et tegelikult rakenduste arendamine oli ebaproduktiivne. Üks suurim moment selles ebaproduktiivsuses tuli sellest, et iga kord kui arendajal jooksevad need samad veebirakendused oma läpparis ja seal on mingi kummaline server, mis reaalselt selle käivitab, siis veebibrauseris saab vaadata tulemust, kuidas rakendus välja näeb. Ja siis see serveri uuendamine tegelikult võttis Javas päris pikka aega.
00:20:21 INT Jevgeni Kabanov -...keskmiselt 3 minutit. See oligi see probleem, millega me alguses otsustasime tegeleda.
00:20:28 KATE: Zero Turnaround, Toomas Sömer, Zero Turnaround büroo. KT INT Toomas Sömer - Viimane analüüs, mis ise lugesin, kus resultaadiks oli see, et see suurendab seda arendaja kiirust 40 %. Kui kujutada ette, mida arendaja päevad läbi teeb.
00:20:44 INT Toomas Sömer (subt) - Ütleme, et päevas on 8 töötundi, 2 läheb jama peale, logistika, puhkamine, miitingud jms, siis 2 tundi läheb analüüsi peale, siis 4 tundi saab programme kirjutada. Kui ta sellest 20 korda teeb restarte, et asju näha ja seepärast kaotab 30 min tööaega
00:21:08 KATE: Zero Turnaround büroo. KT INT Toomas Sömer - ...läheb loeb mingit lehte nt. On üks nali, et kui kõik on loetud, siis on veel Delfi Naistekas lugeda. Sis kui arendaja teeb selliseid asju vahepeal, siis ta kaotab selle fookuse, süvenemise ja me püüame neid samme vähendada,...
00:21:28 INT Toomas Sömer - ...et tal ei teki huvigi kuskil uudist lugeda sel hetkel, kui ta võiks lõpetada mingi asja mis on käsil.
00:21:33 INT Jevgeni Kabanov (subt) - See on suur probleem, sest see võtab aastas kokku 5 nädalat, see on päris palju tööaega.
00:21:46 KATE: ZeroTurnaround. IT-insenerid arvutite taga. KT INT Jevgeni Kabanov - Sellest probleemi lahendusest saigi meie esimene toode JRebel. Teine toode tuli sellest, et vaatasime, et arendaja on midagi valmis teinud ja nüüd võiks seda Amazon.com'ile või mujale veebisaidile üles panna. Üles panemine on veel keerulisem protsess, sest nüüd on mitu inimest sees, mitu serverit sees, protsess onn hästi keeruline. Me hakkasime seda uurima ja saime aru, et oleme piisavalt õppinud, et ka seda paremini lahendada kui seni lahendatud on. Ja sellest saigi alguse meie teine toode LiveRebel.
00:22:35 Seinakellad näitavad Bostoni, Praha ja Tallinna aega. KT INT - On olemas rakendus, panen selle käima
00:22:45 INT Anton Arhipov, JRebeli tootejuht (subt) (arvutis näitab programmi) - vaatan, kuidas ta toimib ja näen, et on mingi viga. Ja et seda viga parandada, ma saan mõnda muudatust koodis teha.
00:22:57 KATE: arvutiekraanil programm. KT INT Anton Arhipov - ja ilusti selle korda teha. Aga et näha selle muudatuse tulemust, peame ikkagi seda rakendust uuesti kävitama ja see pole produktiivne
00:23:13 INT Anton Arhipov - Pean uuesti koodi kompileerima, pean uuesti serveri maha laskma ja uuesti startima, siis uuesti navigeerima rakenduses ja siis ma näen, mida ma tegelikult tegin. Aga JRebeliga ma saan selle käima panna.
00:23:37 KATE: Programmi käivitamine arvutis. KT INT Anton Arhipov - See läheb käima ja paneb täpselt samamoodi rakenduse jooksma. Ja kui ma tahan mingisuguseid muudatusi nüüd teha koodis. Näiteks muuta äriloogikat rakenduses ja siis näha oma muudatuse tulemusi...
00:24:06 INT Anton Arhipov (arvuti ees näitab) - ...siis ainuke asi, mis ongi jäänud, on teha refresh või siis uuesti käivitada oma loogikat rakendusi, siis ma näen tulemust kohe, ilma et ma uuesti käivitaks.
00:24:44 ZeroTurnaround Bostoni kontor. KT INT Aleks Laats (ing k, tlgsubt-) Väga harva saab keegi öelda, et ta pole konkurente. muidugi on teisi tehnoloogiaid, mis samu probleeme lahendavad, aga Zero Turnaround on ainulaadne lahendus.
00:24:57 INT Aleks Laats, COO, Zero Turnaroundi USA juht (subt) (ing k. tlgsubt-) - Ja seda on näha. Meil kasutab seda 20 000 - 30 00 klienti, 2000-3000 on ettevõtteid, kes meie tooteid kasutavad. Nende arv kasvab kiiresti. Jah, see on ainulaadne toode, oma selge väärtusega.
00:25:18 ZeroTurnaround Bostoni büroo. 00:25:34 KT INT Aleks Laats (ing k. tlgsubt-) USA-s on see alles algus. Meil on võimalus kliendibaasi oluliselt kasvatada. Meil on võime kasvada kompaniiks, mis suudab anda kümneid, kui mitte sadu miljoneid dollareid kasumit.
00:25:52 käsi arvutiklaviatuuril, ZeroTurnaround büroo, Jevgeni Kabanov sülearvuti taga. KT Marek Tammets - Lisaks arendustööle on firmas oluline koht ka teadusel. Registreeritud on mitu patenti, avaldatud on teadusartikleid ning valmis on saanud Jevgeni Kabanovi doktoritöö.
00:27:26 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
Registreerimise kuupäev:
Registreerimise aeg*:
Videoanalüüsi olek:
Lisa oma arvamus
Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Sõnumi sisu :
Meediafaili nimi ja aadress lisatakse kirja automaatselt.
* Rämpsposti vältimiseks palume vali õige pilt:
Eesti Rahvusringhääling _ Gonsiori 27, 15029 Tallinn, Eesti _ E-post: arhiiv@err.ee _ Teated _ Kontakt _ Eksport

Kõõmavastane ampull rasusele nahale, mis sügeleb ja on ärritunud.
See rahustab peanahka ja selle koostisained vähendavad ja puhastavad peanahal olevat liigset rasu.
Arvustused (0)
KASUTAMINE: peale kõõmavastase šampooni kasutamist kanda ampull peanahale ja juustele kasutades pakendis olevat aplikaatorit. Lasta mõjuda mõni minut, enne kui juukseid kuivatada. EI LOPUTATA. Kasutada 1-2 korda nädalas. Parima tulemuse saamiseks soovitame kasutada koos Phyto Action Purifante kõõmavastase šampooniga.
Tooteülevaateid veel ei ole.
Arvustust saavad kirjutada ainult need sisseloginud kasutajad, kes on antud toote ostnud.
Seotud tooted
Vitamiinid juustele (nüüd ka laktoosi ja gluteeni vabad)
Stardust sügavpuhastaja 150 ml

E-tervise Sihtasutust külastas Luksemburgi parlamendi spiiker
694 3943Avatud 7.00-22.00See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Luksemburgi parlamendi spiiker Mars Di Bartolomeo ning teda saatev parlamendidelegatsioon külastasid Eesti E-tervise Sihtasutust ning kohtusid sihtasutuse juhi Raul Milliga.
Di Bartolomeo tunnustas Eesti e-tervise alaseid edusamme ning avaldas valmisolekut tutvustada neid lahendusi ka kodumaal. Luksemburgi delegatsiooni liikmed tundsid huvi nii tervishoiu valdkonna e-teenuste kui ka kogu Eesti tervishoiu korralduse vastu laiemalt.
E-tervise Sihtasutuse kommunikatsioonijuht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.; mob 5135115
Eesti E-tervise Sihtasutus
Seminarid ja teabepäevad
Uudiste arhiiv
694 3900See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.Uus-Tatari 25/Veerenni 13, 10134 Tallinn

Neutropeenia - mis see on haigus, põhjuseks? Kirjeldus, haigussümptomeid ja ennetamiseks neutropeenia
Kõik kasutaja tervise ja tervislike eluviiside
Kirjeldus, diagnostika, haiguste raviks
Neutropeenia on haigus, iseloomustab erakordselt madala neutrofiilide arvu. Neutrofiilid tavaliselt moodustavad 50-70% vere valgeliblede ja toimib esmase kaitsevõimet infektsioonide, hävitades bakterid veres. Seega, Neutropeeniaga on vastuvõtlikumad bakteriaalse infektsiooni.
Varases lapsepõlves neutropeenia on üsna levinud, ja kuigi enamikul juhtudel on kerge ja mitte alluda ravile, nõuab siiski õigeaegne avastamine, diferentsiaaldiagnoosimist ja määrata optimaalne taktikat patsientidest.
ägeda neutropeenia (moodustunud mõne tunni jooksul või päevade) See võib tekkida tagajärjel kiire tarbimine, rike või rikkumise neutrofiilide tooted. kroonilise neutropeeniaga (püsiva kuud ja aastat), tavaliselt, tõttu vähenes tootmine rakkude või liigne sidumine põrna. Neutropeenia võib liigitada põhiliseks puuduseks sisemise müeloidrakkude luuüdis või sekundaarse (mõjul välisteguritest luuüdi müeloidrakkude).
Neutropeenia võib jääda, kuid mille arengut raske infektsioon või sepsis patsiendil, nad ilmuvad. Mõned tavalised infektsioonid võivad võtta ootamatu muidugi neutropeeniaga patsientidel (pus moodustamine).
Mõned tavalised sümptomid neutropeenia on palavik ja sagedased infektsioonid. Need infektsioonid võivad põhjustada haavandeid suus, kõhulahtisus, põletustunne urineerimisel, ebatavaline punetus, valu või turse haava ümber, käre kurk.
Diagnostika taktika tuvastamisel neutropeenia laps võiks olla järgmine:
arvatud mööduv milline neutropeenia (Seoses viirusinfektsioon hiljuti, korrata teadusuuringute kaudu 1-2 Nädala)
otsida märke, mis välista HDNDV:
raske haigus (sagedased bakteriaalsete infektsioonide, palavik, langenud füüsilise arengu ja teised.)
neutrofiilide arv alla 200 / mm. alates sünnist
liba- või põrna
Kui kõik need märgid seal, kõige tõenäolisem diagnoos – HDNDV. Kui teil on vähemalt üks – peaks otsima teisi põhjuseid neutropeenia.
Olemus ja ulatus laboruuringute neutropeeniaga patsientide sõltub mitte niivõrd raskusaste neutropeenia, kui sagedus ja raskus related infektsioonide.
Patsientidel, kellel HDNDV oluline küsimus on dokumenteerimist neutropeenia kestuse 6 kuud, ei ole muud muutused hemogram, samuti suurendada neutrofiilid kaasuvate infektsioonide.
luuüdi punktsiooni võib olla vajalik, et välistada teised haigused.
Rutiinselt patsientide tuvastamiseks taset veres HDNDV Antin-trofilnyh antikehi ei ole vajalik, sest see on võimalik tuvastada neid ei ole üldse. Teiselt poolt, kahtlusega sekundaarse autoimmuunne neutropeenia need katsed, samuti identifitseerimine teised autoantikehad, tuleb läbi viia. Määramine antikehade tiiter, et NA1 ja -NA2 seerumis lapse ja ema veres võib olla kasulik kinnitada diagnoosi neutropeenia isoimmune.
Kaasasündinud neutropeenia võib nõuda geneetilist testimist.
Hoides varases eas patsientidel HDNDV annab, Esiteks, selgituse probleemi olemust vanemate, et vältida asjatut ärevust oma osa. Soovita rohkem tähelepanu pöörama suuhügieeni ennetamiseks laste stomatiit, igemepõletik. Vaktsineerimine viiakse läbi vastavalt kalendrile, Samuti soovitatakse vaktsineerida lapsi gripi vastu täiendavaid, pneumokoki ja meningokoki infektsioonid. Enamikul juhtudel HDNDV muid meetmeid vaja.
mõõduka neutropeenia (500 ≤АНК<1000) – mõõduka nakkusoht
raske neutropeenia (ANC <500) – tõsist nakkusohtu.
Ravi sõltub haiguse põhjust, selle tekki-. Seetõttu infektsiooni raviks, mille tulemusena arengut neutropeenia. Sõltuvalt haiguse tõsidusest ja vormid, arst otsustab ravi neutropeenia haiglas või kodus. Põhirõhk on tugevdada immuunsüsteemi. Kasutatavateks ravimiteks antibiootikume, vitamiinid, ravimite eest kaitse. Suhe üliraske paigutatakse patsient isoleeritud tubade, kus steriilsuse säilitamine ning läbi ultraviolettkiirgusseadmed.
On mitmeid viise,, põhineb mõistus, jaoks, vähendada tüsistuste riski ravi ajal, nt:
Vältida ülerahvastatud kohtades, eriti patsientidel
Vaktsineerida gripi ja teiste haiguste
hoolikalt jälgida hea hügieen - pesta käed nii tihti kui võimalik
Ära söö toorest muna ja mereannid. Meeles pidama, et kõrvaltoimed viirusevastase ravi on parim ravi abiga meditsiinitöötajad ja et neutropeenia raviks on keeruline, nõuab arsti kaasamine.
Antibakteriaalsed on määratud ainult kindlaks lapse keskmes bakteriaalne infektsioon, samuti juuresolekul neutropeenia ja palavikuga ilma selge fookus infektsioon.
Sagedaste kordusi bakteriaalse infektsiooni vältida pakkumisi trimetoprim / sulfometaksazolom, aga annusest, muidugi kestus, efektiivsust ja ohutust on selle meetodi kasutamist ei ole uuritud.
Sagedased korduvaid nakkusi, resistentsed antibiootikumravi, samuti teatud vormide kaasasündinud neutropeeniaga – tähiste kasutamise eest G-CSF ja intravenoosseks immunoglobuliin.
Glükokortikoidid on võimelised suurendama neutrofiilide. Kuid kasutada neutropeenia võib olla õigustatud ainult rikke muid meetodeid, ja üldiselt pigem erand, kui reegel. Väga soovitatav ette näha, et kortikosteroidid laste tüsistusteta HDNDV parandada neutrofiilide.
Halvatus - mis see on haigus, põhjuseks? Kirjeldus, sümptomid ja haiguse ennetamiseks halvatus
Turse aju - mis see on haigus, põhjuseks? Kirjeldus, sümptomid ja ennetamine ajuturse haiguse
Sensorineuraalsete kuulmislangus - mis see on haigus, põhjuseks? Kirjeldus, sümptomid ja haiguste ennetamise sensorineural kuulmislangus
Neurootiline häire - mis see on haigus, põhjuseks? Kirjeldus, sümptomid ja ennetamine neurootiline häire haigused
Meditsiin Copyright © 2018. Kõik õigused kaitstud.
Materjalid, Postitatud saidi, mõeldud ainult hariduslikel eesmärkidel ning ei või kasutada arsti poole, diagnoosi või ravi.

Jäta vahele kuni sisuni
Räägime matka planeerimisest. Kõigest- alates marsruudi koostamisest kuni vajaliku sokkide arvuni matkakotis. Küsi nõu ja jaga teadmisi.
On tahtmine minna Endla kanti Põltsamaa veerajale. http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaits ... seala/5203
Kas keegi oskab aidata, et kust seal kandis kanuusid rentida koos transpordiga?
Kohalik turismikorraldaja Kaur saab sind vast aidata: 564 78105, E-post: kaursalus@gmail.com
Kui rajal ära käidud siis jaga emotsiooni ka
"Mehe eluvaimu põhi ja tuum on tema kirglik seiklusjanu” C. McCandless
Ütle parem, kus see Jõemõisa on?
"Rada algab Pagari silla juurest ja lõpeb Jõemõisas."
Aga muidu, üks mu lemmikradu, lõpetan tavaliselt Kirikumäe lõkkekohas.
Asukoht: Harjumaa
Nohik kirjutas: Ütle parem, kus see Jõemõisa on?
Ehk on mõeldud siiski Jõeküla.
NB! Endla järvel ja Sinijärvel viibimiseks on vajalik Keskkonnaameti luba!
Reisikirjad ja pildid:
Mulle jäi kaitseeskirjast mulje, et veematkaks peab nüüd igal juhul luba olema.
Taimo kirjutas: Käidud kahel korral, al
Vahepeal tundub päris põnev olevat Üks paat sai kuivalt läbi?
Nohik kirjutas: Mulle jäi kaitseeskirjast mulje, et veematkaks peab nüüd igal juhul luba olema.
Kaitsekirja asja peab uurima. Kirjutasin ka RMK-sse, paistab mis nad vastavad.
Seda peab sõitma 2x, 1x läbi järve ja teine kord mööda vanajõge, Vana-Vorstiks vist kutsuti. Mulle endale see vanajõgi isegi meeldib rohkem.
Kaldar kirjutas: Vahepeal tundub päris põnev olevat Üks paat sai kuivalt läbi?
Tegelikult ületas sama paatkond tammi kõigepealt kuivaks jäädes. Asi hakkas meeldima ja mindi teisele ringile ning siis juhtus see mis juhtuma pidi
Endla looduskaitseala kaitse-eeskiri:
§ 11. Keelatud tegevus
(3) Inimeste viibimine ja kalapüük kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud:
1) Endla järve ja Sinijärve sihtkaitsevööndis;
Tõepoolest,
§ 4. Lubatud tegevus
(8) ... Veematkade korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
Jääb ainult üle defineerida "korraldamine".
Ma mõni aasta tagasi sõitsin Piibe maanteelt Peipsini. Kuna mai kuus oli eriti keelatud aeg, siis pöörasime lihtsalt paremale, mitte vasakule Endla järve poole, ja sai sõita küll.
triip kirjutas: Ma mõni aasta tagasi sõitsin Piibe maanteelt Peipsini. Kuna mai kuus oli eriti keelatud aeg, siis pöörasime lihtsalt paremale, mitte vasakule Endla järve poole, ja sai sõita küll.
Kas pöörasite paremale kus Põltsamaa jõgi ja Navajõgi kokku saavad? Jätsite Sinijärve ka vahele?
[quote=Endla looduskaitseala kaitse-eeskiri:
Samas ütleb § 11. Keelatud tegevus
(4) Endla järve ja Sinijärve sihtkaitsevööndis on 1. aprillist 30. juunini keelatud inimeste viibimine ja kalapüük, välja arvatud püük teaduslikel eesmärkidel. Linaski püük on keelatud 1. aprillist 20 juulini.
Kirjutasin Keskkonna ametisse ja küsisin nende arusaama.
Kaldar kirjutas: Kas pöörasite paremale kus Põltsamaa jõgi ja Navajõgi kokku saavad? Jätsite Sinijärve ka vahele?
Tundub mõistlik variant.
Sain Kaurilt paadid ning muud tarka nõu ja minek on nüüd kindel.
Keskkonnaamet vastas, et Endla järve ja Sinijärve sihtkaitsevööndis on vajalik nende luba. Pidin saatma allkirjastatud paberi, et soovin seal matka korraldada. Ootan veel vastust aga jäi mulje, et väljas pool lindude pesitsusaega peaks selle saama.
Mõned head aastad tagasi käisin Piibe mnt-Kamari otsa Põltsamaa jõel tegemas, keeldudest aimu polnud. Nava jõe otsast teadvustasime endale keelu helistasime sildil olnud numbril, vist oligi Keskkonnaameti oma. Telefonist vastati, et oi jah, nii luba tõepoolest ei saa, aga pandi mu nimi kirja, uuriti ajakava kohta ka ja lubati minna. Kala ei püüdnud ja muid keelde sel hetkel ei kehtinud.
Kas plaan ,kanuuga mööda Nava kanalit suvel Endla peal ära käia ja tagasi minna, on normaalne? Mis nägu see Nava kanal välja näeb? Ma oletan et seal vesi väga ei voola. Või eksin? Räägu kanali ääres olen jala käinud, see peaks küll läbitav olema, et saab Sinijärvel ära käia ja tagasi.
Asukoht: ingliste
Load ei peaks probleem olema, seni on antud.
Ma mõtlesin, et Räägut sõidan edasitagasi ainult selle osa, mis jääb Endla ja Sinijärve vahele. Ja lähen Navat mööda vanajõkke tagasi ja vanajõge mööda alla. Räägu allpool sinijärve on kanuu jaoks suvel väike, kui mingit vihmaperioodi just pole. Kajakisse ma veel ei mahu.
Mida sa vanajõeks nimetad ? Põltsamaa jõge ?
Seda, mis rabast läbi läheb, nüüd vist jah uuesti Põltsamaa jõeks nimetatakse. Mingitel kaartidel on ta Vana-Vorsti isegi.
veekogude mõttes on delfi (regio) kaart kõige paremini jälgitav
Eks see kunagine jõgede nimedemuutus on olnud küll, kasari kahte haru kah ümberristitud, kohapealne külamees nii ehk naa kutsub oma jõge oma küla järgi ja kohale saabunud turist vahest samuti, kuna ta ei tea lihtsalt. Vanavorstist ja soodilisest jõest vanajõe kokkupanek ristamise teel Soot-sonn-vanajõgi on ikka kindel looduse ilming. Vahet pole, ma sain aru, mis nohik teha tahab.
↳ Üldine teave
↳ Tulevad üritused / Otsin kaaslast
↳ MF'i kokkutulekud
↳ Matkaselli head tavad ja seadused
↳ Esmaabi, meditsiin ja hügieen
↳ Kogemused, soovitused
↳ Matkavarustuse ülevaated
↳ Meisterdamine, hooldamine ja parandamine
↳ Ost / Müük / Vahetus
↳ Teenus / Koolitus / Rent
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
Ahoi! Meil on hea meel, et oled leidnud tee Matkafoorumisse. Matkafoorum on virtuaalne kogunemispaik kõigile matka, rännu ja muidu loodusesõpradele. Siit leiad palju kasulikku infot oma retke planeerimiseks või varustuse täiendamiseks. Olenemata sellest kas oled vana matkapeer või algaja, oled alati oodatud meie ühisüritustele. Loodame, et leiad siit endale nii mõndagi huvitavat ning Sul jätkub aega ka oma kogemuste, rännukogemuste jagamiseks. Sind tervitab matkafoorumi suur ja sõbralik pere.
Kustuta kõik foorumi küpsised
Kasutajanimi:

Miks Rein Langist ei saanud Olukorrast riigis saatejuhti?
Kirjutas Priit Hõbemägi kell 11:07
Kuna elame kapitalistlikus riigis, siis tõotab NO99 muusikal Edgar Savisaarele suurt tulu. On ju etendus selgelt tema isiku ja nime ekspluateerimine. Või kuidas?
see on küll rumal arvamus, et seltsimehed no99-st savikaga kokku ei mängi!
see imal ja lapsik savisaare meile pähe määrimine on ainult üks osa seltsimeeste ojasoo ja semperi ediku upitamises. kunagi esines etv-s no99 suveloengute egiidi all üks venelane, kelle sõnum lühidalt kokku võttes oli, et "eestlased peavad venelastele igas asjas vastu tulema". nii et no99 ON kesikute propagandamasin!!
Masendav, kunagisest kuulatavast poliitanalüüsi saatest on saanud mingi itsitavate killurebijate kogunemine. Arvate, et "jõle ägedalt panete"?
hea tähelepanek - meedia on hulluks läinud ja seda, mis tegelikult oluline, ei märka seksikate skandaalide kõrval eriti keegi. Ja eriti õudsed on väljaütlemised suurema tähelepanu nimel (või mis nt on Rasmusseni teade, et siingi võib madinaks minna, ohtralt refereeritud sulgudes repliigiga: paanikaks ei ole siiski põhjust [alatooniga: aga mine tea, saaks häid reportaaže!]). Milleks mu meelest kvalifitseeruvad viimase aja tõmblemised nii välisministri, presidendi kui tema nõuniku tasemel.
Mehed, kas te tahate öelda, et praegu on "Rahva teenrid" erapooletu saade?
kuulasin enne Klassikaraadiost Mikk Üleoja arutlust laulupeo kui meie nn. tüviteksti olulisusest ja koolide muusikahariduse rahalisest kägistamisest (ja dirigentidest, kelle tööd rahalise väärtustamise vääriliseks ei peeta). Siis pressib kõrva isand Parts, kes loodab valijat lollitada ja tekib küsimus - kuis nii, et pea igal alal on fanaatikuid, kes tahavad oma tööd hästi teha, aga poliitikasse kipuvad eelkõige need, kel esimene ihalus hõlptulu saamine?
Tra kui nõme on Tarand oma retoorikaga. Õllelaua tase.
Keskpäevatund sarnaneb järjest rohkem ttv "luuserite klubi" saatega, kus marginaalsed tegelased patroneerival toonil räägivad sellest, kui lollid on kõik poliitikud, sõjaväelased, diplomaadid ja riigijuhid. Indrek. Millisele presidendikohale järgmisena kandideerid?
mina ütles ...
maadam Masso on ka varem demostreerinud analüüsivõime puudumist: http://arvamus.postimees.ee/293819/iivi-anna-masso-seligeri-vaimud
- sest kui inimene käib teaduslaagris mitu nädalat hiljem kui našistid samas kohas oma laagrit pidasid, siis ilmselt on ta našist. Nagu ka kõik, kes kunagi Kloogalt läbi astunud ,on fašistid.
KÕIK ON LOLLID, välja arvatud kolm meest stuudios, eriti tarand ...
Väga hea hinnang presidendi viimasle valitsemisajale.
Ülimalt naljakas saade hoolimata sellest, et kunagi Tiido, Langi ja Luige poolt tehtav oli tegelikusses ka lustlik vaade meie elule ja praegune mingi vanameeste tigeduse mahalaadija.
Ivi Anna Masso kirjeldatud meie ajakirjanik sai nii kärmesti tõestuse, et lihtsalt koomiline.
Tuleb välja, et Indrek Tarand on auga välja teeninud Presidendi aumärgi, aga Kallas ja Ansip mitte.
Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)
Vaatamisi kokku:
Keskpäevatunni audioarhiiv. Värskeim saade on kõige esimene.

Rongkäik saab alguse kell 12 Politsei Pargist ning kell 12:45 liituvad Viru Väravate juurest ka Tallinna kesklinna esindajad. Vanalinna Päevade raames toimuv paraad kulmineerub kella 13-14 vahel Raekoja platsis koerte trikkide ja tantsuetteastega ning Agility demonstratsiooni ehk tõketega raja veatu ja kiire läbimisega. Sündmusest oodatakse osa võtma lisaks koeraomanikele ka peresid, kelle liikmeteks kassid, küülikud, kilpkonnad ja kõik teised lemmikud, kaasa elamas loodetakse näha ka neid, kellel endal kodulooma ei ole.
„Juhime tähelepanu sellele, et meie kõrval elavad loomad ning kui oled endale neljajalgse sõbra võtnud, siis tuleb tema eest elu lõpuni hoolitseda – ta on nagu perekonnaliige,“ selgitab paraadi vajadust Käpakäik 2014 patroon Märt Agu ning lisab, et sündmuse raames kuulutatakse välja ka kõige loomasõbralikum kohvikutekett, mille ruumides võetakse külalised koos oma lemmikutega alati lahkesti vastu.
Käpakäigu eelsoojenduseks on Eesti Loomakaitse Seltsi Facebook`i lehel veel viimaseid päevi käimas fotokonkurss „Nagu 2 tilka vett“, mille raames otsitakse lemmikut ja loomaomanikku, kes üksteisega kõige enam sarnanevad. Konkursi võitjad kuulutatakse välja rongkäigu lõpus 24. mail Raekoja platsis.
Tehes Käpakäik 2014 raames kuni 24. maini annetus Eesti Loomakaitse Seltsile, loositakse kõikide annetajate vahel välja kingitusi Reval Cafe`lt, Royal Canin`ilt ning seltsi poolt juunikuus Telliskivi Loomelinnakus loomade toetuseks avatud poest PopUp. Lisaks toetavad Käpakäik 2014 toimumist Tallinna Vanalinna Päevad, Märt Agu Tantsuakadeemia, Photopoint, Koeraspordiklubi Koerus ja Eesti Setterite Klubi.
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine.
üks pluss kaks = <- palun kirjuta siia tehte vastus numbrina
Kodulehel olevaid materjale on lubatud kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel tingimusel, et on ära toodud viide allikale.

Hulgi Küünte Tarvikud _ Akrüül, UV Geelid, Geellakk, Küünte Kaunistamine, Salong ja odav Küünte Disainilahendusi NDED.ee Internetipood
Kuivatatud lilled
Ettevalmistus ja viimistlus
Puhastamine, desinfitseerimine ja eemaldamine
Mobiilne Küünte Stuudio (Pagasiruum, käru)
Ladustamine ja näidikud
Koolitust ja juhiseid
Küünte salon seadmed
Selle nädala pakkumine
3-aastane garantii kõigile seadmetele
Alates tellimuse väärtus 59 €, anname teile laevaliini kulud!
Siit leiate meie kupongid!
4-kahepoolne Puhver Pilt Blokk
NDED Eriline Vihje Liim
NDED akrüül vedelik
NDED Nahand hoolitsus Õli
NDED Ehituse Geel
KüünteVihje, 50 tk Täiteaine
Esitamise pind muutmiseks faile plastikust 10-pakk
Geelküüned ja nail arti leiate siit, nded veebipoest
Teie küüned - Teil on võimalik valida enam kui 8000 erineva imeliste küünte jaoks mõeldud toote vahel!
Tere tulemast Teie esmaklassilise nails design toodete poodi. Meie - Nail Design Exclusive Discovery – nded ® – küünedisain, kunstküüned ja geelküüned on meie põhiliseks tegevusvaldkonnaks. Tulge meie poodi, saage osa vaimustusest, inspiratsioonist ja motivatsioonist.
Küünedisain - vaimustavad tooted tööle ja puhkusele
Sõltumata sellest, kas Te olete algaja või meister, kasutate enda jaoks või küünestuudios või soovite selles valdkonnas oma isikliku idufirma luua – Teile kõigile oleme me kompetentseks partneriks. Küünedisain - on aeg kõikide nails design soovide täitumiseks, sest meie poe enam kui 8000 tipptoote hulgast ja sellistelt brändidelt nagu YOUMAXX, American Line, KONAD, Euro-Line, Vylet-Nails, Hartmann, Lavera, NAIL-EON, Promed ja loomulikult nded, leiate Te kindlasti sobiva valiku.
Meie teenuseid ning samuti kompetentset nõustamist ja tooteid, mida me rahvusvaheliselt soodsate hindadega pakume, kasutavad juba enam kui 15 000 sellist ettevõtet nagu küünestuudiod ja internetipoed. Meie juures on võimalik tellida minimaalse maksumuse piiranguta, nii et tehke geelküüned ja akrüülküüned ise ja kujundage LED-geelist, akrüülist või fiiberklaasist atraktiivsed küüned.
Meie poest leiate Te küünte modelleerimise iga tehnika jaoks lihtsalt ja hästi töödeldavaid küünegeele, kaunistusi ja vedelikke. Maniküür – ka selles valdkonnas pakume me kõike, mis on hetkel trendikas. Kunstküüned, akrüülküüned ja geelküüned – sellesse valdkonda kuulvate nõuannete ja maniküüri lõikurite kõrval kuuluvad meie ulatuslikku sortimenti ka kõik tooted küünte loovaks modelleerimiseks, täiuslike küünte LED-geelid, kunstküünte tarvikud nagu Nailart kunstipulgad, akrüülküünte pintslid ning kõik, mida läheb vaja prantsuse küünte jaoks. Lisaks sellele leiate Te meie poest meigi- ja kosmeetikatooteid, tooteid juukse- ja kehahoolduseks, parfüüme, kunstküünte kaunistusi ja ehteid. Samuti on meie küünedisaini poes on saadaval küünestuudio sisustus – üksikutest seadmetest kuni küünestuudio täieliku sisseseadeni.
Sõltumatult sellest, kas Te teete kodus oma nails design ise või töötate iseiseisvalt küünestuudios või pediküüri ning jalgade hoolduse valdkonnas, paljudest meie toodetest ei soovi Te enam loobuda.
Meie tooted ja meie teenindus vastab kõrgeimatele kvaliteedinõuetele ning see on meie kui küünedisaini usaldusväärse partneri aluseks. Üheks meie teeninduskvaliteedi ja usaldusväärsuse kinnituseks on Trusted Shops GmbH kvaliteedimärk. Meie eKomi Profil valikus on toodud klientide ausad hinnangud, mille kaudu oleme me positiivsete kliendihinnangute baasil jõudnud kuldse kvaliteedimärgi tasemele.
Kunstküüned - meie täiuslikud tooted, mille puhul kivistumise ajal muuhulgas ei teki soojuse eraldumist, on kõik sertifitseeritud ning ei sisalda metakrüülhapet, tänu millele ei toimu loomuliku küüne rikkumist. Lisaks sellele toimub kõikide küünehooldustoodete tootmine vastavuses kosmeetikamäärusega ning koostisained on kantud ohutuskaartidele, mis on vastavuses kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvahelise nomenklatuuriga (INCI).
Küüned - lisaks küüntele mõeldud artiklitele pakume me alates 2013 aastast Saksamaal ka looduskosmeetikat, meigitooteid, parfüüme ning samuti tooteid juuksehoolduseks ja kehahoolduseks.
Kõik see ja kolmeaastane garantii meie TÜV Süd-i poolt kontrollitud seadmetele on meie kui küünedisaini ja kosmeetika valdkonna usaldusväärse partneri tunnuseks.
Iga algus ei pea mitte alati raske olema – meie koolitused on Teile abiks
Seni ei ole veel ühtegi meistrit taevast kukkunud. Agame oleme Teile tugevaks toeks teel meistriks saamisel. Nails design, nail art ja küünte modelleerimine - kui Teil selles valdkonnas seni veel kogemus puudub või see on vähene, siis on hea juhend oluliseks abiks teel edule. Me anname Google+ ja Facebooki kaudu nails design galeriides Teie käsutusse fotosid ja juhendeid. Aadressil Koolitused/juhendid pakume me Teile võimalust osta koolitus-DVD-sid, juhendeid tasuta välja printida ja tellida. Lisaks sellele on meie sortimendis küünetreener, mille abil on Teil suurepäraselt võimalik harjutada.
Te soovite küünehoolduse esmaklassilisi tooteid ning samuti tarvikuid edasi müüa, oma nded brändi stuudiot teha, meie tooteid oma stuudios kasutamiseks või Teie küünepoes müümiseks Teie logoga varustada (niinimetatud privaatlogo)? Kõik see on võimalik ja ei kujuta endast mingit probleemi. Me aitame Teid selle juures meelsasti. Kasutage meie edasimüüjatele mõeldud pakkumisi ja hoidke selle juures kuni 80 protsenti kokku. Edastage meile oma tegevuslitsents ning Te saate juurdepääsu. Me tarnime Teile meie tooted meelsasti ka ilma logota, nii saate Te pakkuda oma tootemärki. Või me täidame Teie tiiglid ja pudelid ja kinnitame neile Teie etiketi. Imeline maniküür – ja kõik on võimalik! Me nõustame Teid hea meelega põhjalikult ja kompetentselt.
Nail art - Teie tee küünestuudio kaudu iseseisvaks ettevõtjaks – Teil on meie toetus!
Küünedisain, maniküür, pediküür – Teie vaimustus küünedisainist, maniküürist ja pediküürist on sedavõrd suur, et Te olete otsustanud muuta oma hobi elukutseks ja plaanite luua oma firma? Palju õnne sellise otsuse puhul. Ärge hellitage hoolika küünehoolduse ja jalahooldusega mitte ainult ennast, vaid ka oma kliente ja pakkuge professionaalseid tooteid: Teie edu aluseks on geelküüned, kunstküüned, maniküür ja moodne küünedisain.
Me pakume Teile võimalust osaleda koolitusel ühes meie partnerstuudiotest, mis asuvad üle kogu maailma. Õppige professionaalse ja kogenud juhendaja käe all kuidas Te saate ise teha kõrgetasemelist küünekunsti – geelküüned, akrüülküüned, küünelaki efektne kasutamine, nails design - ning Teid pühendatakse ka proffide täiusliku prantsuse maniküüri saladustesse. Nails design - põhjaliku väljaõppe järel on Teil parimad võimalused iseseisva töö edukaks alustamiseks.
Nails design - Teil on juba küünedisaini väljaõpe ja Te omate põhjalikku kogemust? Suurepärane, me võime siis kohe alustada. Avage nt küünestuudio, mis põhineb meie sellistel patenteeritud brändidel nagu American Line, Vylet Nails või Euro-Line. Või alustage oma ettevõtlust mobiilse küünestuudioga - maniküür ja kunstküüned, geelküüned, akrüülküüned ja jalgade hoolduse mobiilne stuudio, kosmeetikastuudio, juuksur või nded toodete Online-Store-partner - ning planeerige oma aega selliselt, et ühildate töö ja pere suurepäraselt üheks tervikuks. Nails design – Te olete teinud õige valiku.
Meie soovitus Teie firma loomiseks: mobiilse stuudio avamine on reeglina seotud väiksemate kulude ja muredega kui püsistuudio avamine. Ühest küljest peate Te lisaks stuudio sisustusele juurde arvestama ka oma äriruumide igakuise üüri. Teisest küljest on mobiilsed stuudiod lubatud ka äriliseks tegevuseks keelatud piirkondades ning Teil ei ole vaja oma klientide käsutusse anda parkimiskohti ja WC-d.
Ükskõik millise variandi kasuks Te otsustage - me toetame Teid tegusalt ja nõustame põhjalikult. Küüned - meie abi Teile on sama individuaalne kui iga loomulik küüs.
Nail art ja nails design - meie küünepoe erinevate kategooriate alt leiate Te endale nails design unelmate tooted küünedisaini küünestuudio sisseseaded ning kosmeetika valdkonnas. Meie juures leiate Te oma iseseisva ettevõtluse jaoks kõik vajamineva ühest kohast! Nails design – kõik ühest kohast säästab Teie aega!
Näiteks UV-geeli stardikomplektid pakuvad küünte modelleerimise erinevate tehnikate jaoks täiuslikke pakette. UV-geelide ja värviliste geelide abil võlute Te täiuslikud geelküüned. LED-geel nagu nt Soak-off geel, küünte modelleerimise geellakid, püsilakid, läikega küünegeelid, UV-küünelakid ja nded cool geelid lühendavad kivistumist tunduvalt ainult 30 kuni 60 sekundi pikkusele ajale. Seda oskavad ka Teie kliendid eriliselt hinnata. Teie maniküür on trendikas!
Akrüülküüned - Te ei soovi modelleerida geelküüsi, vaid eelistate kunstküünte jaoks akrüültehnikat, mis püsib ilma hoolduseta suurepäraselt palju nädalaid? Ka siis leiate Te meie küünedisaini poest kõike vajalikku nagu ka kõiki teisi tooteid, mida Te vajate küünte iseseisvaks kujundamiseks. Akrüülküüned - me pakume Teile ulatuslikku professionaalset sortimenti alates paljudes värvides küünelakist maniküürivahenditest, küünedisaini eemaldist ja desinfektsioonivahenditest iga küüne või geelküüne jaoks, küünesoovitustest, pintslitest, tselluloosi padjakestest, seadmetest, tööriistadest ja tühjadest mahutitest kuni küünekaunistusteni.
Exclusive pakub.Just teie jaoks. Registreeru nüüd vautšer kuni 31.12.2012, kui kasutaja saab sirvida osta väärtuseks 40 €
Suurepärane. Teile.
Andnud meie häid kommentaare.
Kasum kvaliteetset tehniliselt asub kaugele private label ja kaubamärgiga tooteid, samuti erinevaid soodustusi edasimüüjatele.
nded rahvusvaheline
Kasutustingimused
** YOUMAXXi kaubamärk on kõikidest veokutest välja arvatud.
* Kõik hinnad pluss käibemaks ja postikulud.
NDED kasutab küpsiseid, et pakkuda teile parimat võimalikku teenust. Kui jätkate sirvimist, nõustute küpsiste kasutamisega. Ma nõustun

Üks päev hakkasin kirjutama küll oma tegemistest, aga lõpuks kujunes sellest selline päevakirjeldus, et mul kadus igasugune tahtmine seda lõpuni kirjutada. Proovin täna teistmoodi, sest mõtteid on, on asju, mida tahan kirja panna, et ise ka mäletada. Kunagi oli mul väga hea mälu. Mäletan, et esimeses blogis kirjutasin tihti justkui seosusetuid lauseid, aga võisin neid mitu aastat hiljem lugeda ja ikka teadsin, mis ma olin mõelnud. Enam ei tea. Või on 10 aastat tõesti pikk aeg. Või enam pole see oluline. Ja seoses selle mäluga... tõesti kehvaks jäänud.
Vahepeal olen tutvunud natukene Tartu bussiliiklusega ja natuke vihastunud, sest ummikus pääseb jala kiiremini edasi. Hea on tõdeda, et tööle pääseb bussiga hästi - kodust välja samaaegsaelt, mis muidu. Koju tulekut pole ma veel bussiga proovinud, aga trennipäevadel peab seda natukene klapitama. Mingi aeg on plaanis osta 90päevapilet, sest see tundub kõige mõistlikum ja äkki sulab siis lumi ära ja rohkem polegi vaja. Tegelikult loodan ma veel hetkel ka, et lumi sulab ära ja saaks veel tõuksiga käia. Täna oli aga jõhkralt lõikav külm tuul, et isegi jala oli külm ja paha. Ja siis sain aru, et pean ikka kuskilt korraliku talvemantli ka leidma, homme lähen uuele kaltsukajahile.
Vahepeal tõstsin jälle toa ümber. Ja koristasin. Ja Draakon möllab ikka.. eriti hommikutundidel. Reede hommikul alustas ta mingi poole 4 aeg ja ma ei saanudki rahu, lõpuks mängisingi temaga. Ja kui tema ära ei väsinud, siis peitsin mänguasja ära ja lükkasin ukse kinni.. aga uksevahel oli riidepuu, niisiis sai ta ukse lahti ja möllas edasi. Eile hommikul oli köögipõrand nuge-kahvleid-lusikaid täis, miks ta sinna ronis, kes seda teab. Aga ta on ikkagi ülinunnu ja ootab mind alati oma uniste silmadega. Isegi küüned sain tal ära lõigatud. Ja kuigi ta natuke vihastab ja solvub, siis tuleb ikka minu juurde tagasi ja teeb mjäu ning nurrub.
Mõtteid on veel, aga peavalutab ja homme on tegutsemist.
Labels: draakon, elu, minu elu
Bonusway'ga liitumine
Parooli all on üldiselt piltidega postitused.
Hoiatus: kassipildid :)
Siis kui trenniriided koju jäid :) NB. tahtsin üh...
Lumi sulab. Mul pole midagi selle vatsu, kui nüüd...
Draakoni pildipostitus.
Päev 29 – Mida unistasid/mõtlesid 5 aastat tagasi....
Päev 28 – Mille eest oled täna tänulik
Päev 27 – Kus tahaksid praegu olla?
Päev 26 – Kirjelda oma praegust suhet
Päev 25 – Õnnelik suhe
Päev 24 – Pane oma iPod/iTunes shuffle’lile ja kir...
Oktoober 2016 trennid/liikumine
Päev 23 – Kui on olnud tõsiselt halb päev, kuidas ...
Päev 22 – Mis leidub Sinu toas?
Päev 21 – Mis head? Kellele/millele tänulik?
Päev 20 – Mis on sinu meelelahutus?
Päev 19 – Kus on kodu?

Hallo, Kosmos! 234: Kuidas ehitada kosmoselaeva? Mart Noorma, Kaupo Voormansik, Erik Kulu, Paul Liias, Madis Ligema, Jaak Kilmi, Ene Ergma, Madis Võõras _ Raadio2 _ ERR
Kõik 24h uudised
Eesti uudised
Hallo, Kosmos! Kuidas ehitada kosmoselaeva?
Hallo, Kosmos! 234: Kuidas ehitada kosmoselaeva? Mart Noorma, Kaupo Voormansik, Erik Kulu, Paul Liias, Madis Ligema, Jaak Kilmi, Ene Ergma, Madis Võõras
Eesti esimese kosmoselaeva ESTCube-1 kosmosevallutuse saaga!
Sel pühapäeval, 11. oktoobril kell 14 on saate "Hallo, Kosmos!" külalisteks satelliidimeistrid MART NOORMA, KAUPO VOORMANSIK, ERIK KULU, PAUL LIIAS, filmimeistrid MADIS LIGEMA, JAAK KILMI, astrofüüsik ja kosmosemutt ENE ERGMA, EASi kosmosebüroo juhataja MADIS VÕÕRAS.
Saade on pühendatud Eesti esimesele kosmoselaevale ESTCube-1, mis tegi Eestist 41. kosmoseriigi ja mille sünnist, kuulsusrikkast elust ja teenitud puhkusele saatmisest jutustab Madis Ligema ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm "Kuidas ehitada kosmoselaeva?", mis jälgib kriisist kriisi kulgenud Eesti kosmosevallutamise saagat. Õppefilm, mis annab juhiseid kuidas vallutada inimese kõrgeim siht – maailmaruum – esilinastus 28. septembril Tartus ja 1. oktoobril Tallinnas, kus kinos Sõprus toimus ka R2 saate "Hallo, Kosmos!" avalik salvestus. Vaata esilinastuste pilte SIIT.
Kunagi aastaid tagasi käis Mart Noorma välja lennuka idee üliõpilaste ehitatavast esimesest Eesti satelliidist. Edasine on juba ajalugu - meediavõitude ja erinevate tagasilöökide värvikas saaga. Dokumentaalfilm "Kuidas ehitada kosmoselaeva?" toob varjust valguse kätte need tudengid, kes ilma säästmata oma elu ESTCube-1 ehitamisele pühendasid. Aga melu ja aplausi taga olid tegelikult magamata öödest punased silmad, hunnikute viisi pizzat ja tühjaks joodud kaheliitrised koolapudelid. Lisaks projekti eestvedajale Mart Noormale ongi filmi peategelasteks mõned neist tudengitest, kes on ennast säästmata oma energiat ESTCube-1 ehitamisele pühendanud: Erik Ilbis, Indrek Sünter, Kaupo Voormansik, Tõnis Eenmäe, Mihkel Pajusalu, Paul Liias, Jaanus Kalde, Erik Kulu, Silver Lätt.
Aastatel 2007-2015 osales ESTCube-1 projektis kokku üle 150 üliõpilase kümnest riigist. ESTCube-1 startis planeet Maa orbiidile 7. mail 2013 Prantsuse Guajaanas Kourous asuvalt kosmodroomilt Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketi Vega pardal. Peale pikka ja edukat kosmoselendu lõpetas ESTCube-1 oma ametliku missiooni käesoleva aasta 17. veebruaril ning side meie esimese satelliidiga lakkas tänavu kevadel, 19. mail 2015. Kosmoselaeva ehitus andis sisu 48 tudengi lõputöödele, projekti teaduslikke tulemusi on tänaseks esitatud juba enam kui neljakümnel konverentsil ja 23 teaduslikus artiklis, Eesti majanduskasvu püüavad toetada mitmed satelliitlaste idufirmad. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit tunnustas ESTCube-1 projekti aastal 2012 tiitliga Aasta Tegu ja ERRi lugejad valisid selle järgmisel aastal tudengisatelliidi Aasta Tegu 2013 vääriliseks. Ka ESTCube-2 ja ESTCube-3 on juba töös ning ka Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusel Mektory on töös oma nanosatelliidprojekt.
Saate teises osas saavad sõna astrofüüsik Ene Ergma ja Eesti kosmosebüroo juhataja Madis Võõras.
MADIS VÕÕRAS on EASi (ettevõtluse arendamise sihtasutuse) kosmosebüroo juht ning tehnoloogia-, innovatsiooni- ja kosmosenõunik. Ta tudeeris Tallinna Tehnikaülikoolis inseneriteadust, magistrikraadi sai Tartu Ülikoolist. Tosinajagu aastaid praktilist kogemust inseneritöös ja leiduriametis kogus ta MISTRA-st, kus ta sai ka kuue patendi kaasautoriks. 11 aastat töötas ta peainsenerina, juhatuse esimehe ja juhatuse liikmena Klementis. Alates 2003 aastast toimetab ta EASis, kus ta Eesti kosmosebüroo juhina on keskendunud kosmoseäri ja -poliitika arendamisele. Madis Võõras on ka Eesti ametlik esindaja Euroopa Kosmoseagentuuris ja Eesti kosmosepoliitika töögrupi aseesimees.
Madis Ligema ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm "Kuidas ehitada kosmoselaeva" jookseb praegu Tallinnas kinodes Artis, Sõprus ja Kosmos ning Tartus kinos Cinamon. Selle kohta leiab infot filmi facebookilehelt.
Kuidas ehitada kosmoselaeva ehk milline oli Eesti esimese kosmoselaeva teekond Tartu Tähe tänava keldrist planeet Maa orbiidile?
Mis on PaulSat ja KäkkSat?
Millega tegeleb Eesti kosmosebüroo?
Mida annab Eestile koostöö Euroopa kosmoseagentuuriga?
Vaata ka ESTCube kodulehte www.estcube.eu ja facebookilehte, Tartu Observatooriumi - Eesti kosmosekeskuse kodulehte www.to.ee, EASi Eesti kosmosebüroo kodulehte
Suur tänu tehnilise toetuse eest www.tehnikarent.ee
Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
Hallo, Kosmos! 314: Seitse aastat sise- ja väliskosmilisi audiorännakuid
Hallo, Kosmos! 312: Vladimir Wiedemann maagiast, vaimsusest ja suurguru Ram'ist
49. osa: Kuidas seletada õiglust karvasele rinnale
Täpsem otsing
ERRi arhiivist leiab vanemaid tele- ja raadiosaateid, filme, fotosid, reportaaže, intervjuusid ja palju muud põnevat.
Kasutustingimused
Eesti Vabariik 100
Tule tööle/praktikale
Arhiiv ja teenused
arhiiv.err.ee
Teoste avaldamine sel lehel on kooskõlastatud EAÜ/NCB-ga

Kuidas valida jalatsit?
Kui on tekkinud haamervarvas
Mis on Tailor's Bunionette ja kuidas seda ravida?
Hoia põlvi vigastuste eest!
Kui põlv hakkab valutama!
Vigastuse järgselt - kas kuuma või külma?
Varikoosi ehk veenilaiendeid on kõige rohkem säärtel ja reitel. Kui pindmised veresooned laienevad, siis moodustavad need naha pinnal kobaraid, vääte ja komusid. Peaaegu veerand maailma rahvastikust (10–20 protsenti) on veenilaiendeid omal nahal tunda saanud ning ka mehed pole sellest puutumata jäänud – veenilaiendeid on 10–15 protsendil meestest. Paraku on mitmed tegurid, sealhulgas rasedus, teinud veenilaienditest just naisi kimbutava mure. Naistel esineb veenilaiendeid tervelt 20–25 protsendil.
Veresoontekirurg Tiit Meren rõõmustab siinkohal kingakandjaid – kõrged kontsad veenilaiendeid ei põhjusta! Varikoosi teke oleneb eelkõige pärilikkusest, kuid ohutegureiks on veel seisev või istuv töö, jalgade sundasendid ja kehakaalu tõus. Varikoosi võib põhjustada veeniseina elastsuse kadumine: veri rõhub seintele tugevalt ja venitabki veeni välja. “Veen muutub looklevaks ning ka veeniklappide tegevus häirub. Seetõttu hakkab veri teatud veeni osades vastupidises suunas voolama ja tekib venoosse vere äravooluhäire jalast südame suunal,” selgitab dr Meren. Seega pole varikoos ainult kosmeetiline probleem. Teine veenilaiendi põhjus võib olla veenipaisust tingitud jala süvaveenisiseste klappide kahjustumine, mida põhjustab tihtipeale põletik. Ka sel juhul tekib vere valesuunaline vool ja pais jala veenides, mille tagajärjel veen laieneb.
Tähelda ohumärke! Paljud kardavad arsti juurde minna, sest see võib tähendada veenilaiendite radikaalsemat ravi – operatsiooni. Kuid varajane pöördumine aitab probleemi süvenemist ennetada ning olukorda parandada kirurgilise sekkumiseta. “Tegelikult pole kirurgiline ravi radikaalne, vaid ajutine remont, sest see ei paranda haigust, üksnes aitab keerulisemast perioodist lihtsamalt edasi minna.” Veresoontekirurg selgitab, et haige loodab sageli, et kirurg lahendab kõik tema mured, kuid üsna tihti on tegemist olukorraga, kus kirurgilist ravi rakendada on mõttetu või isegi lubamatu, sest see ei kergenda haige olukorda.
Millest saab abi? Arsti sõnul on tänapäeval maailmas ainuke füsioloogiline moodus veenipaisu ja tursumist kontrolli all hoida survepõlvikute, -sukkade või -sukkpükste kandmine. Vaja on ka piisavalt liikuda – kõndida, sõita jalgrattaga, ujuda. “Kas eelistada põlvikut, sukka või sukkpükse, on sageli inimese enda valiku küsimus. Arvamus, et põlviku soonimine põlve piirkonnas on ohtlik ja seepärast on tegu mittesoovitatava ravimoodusega, on vale!” toonitab kirurg. Lisaks on hea jalgu üleval hoida. Näiteks kontoritööd tehes tasub muretseda väike järi, kus jalgu hoida. Koju jõudes on hea sõna otseses mõttes jalad seinale visata. Samuti aitavad jalgade olukorda parandada mitmesugused harjutused. Regulaarne hepariini sisaldavate geelide määrimine jalgadele leevendab valu, põletikku ja turseid. Dr Mereni sõnul aitavad geelid aga minimaalselt. “Kui survesukka ei kasutata, on määrimisest abi vaid enesetunde parandamiseks, mitte rohkemaks.” Ravipõlviku või -suka kandmine hommikust õhtuni ja liikumine on arsti sõnul paratamatult ainus viis hoida mured kontrolli all. “Operatsioon on näidustatud kosmeetilise eesmärgi saavutamiseks ja vaid teatud tõsisema probleemi vältimiseks. Aga seda oskab otsustada juba kirurg, veresoonte- või plastikakirurg.”
1. Säärelihaste stepp Vaja läheb stepipinki või madalat stabiilset pinki. Seisa kahel jalal pingi peal, kannad üle ääre. Tõuse kikivarvule ja siis lasku alla, et kannad puudutaksid maad. Kui tasakaalu on raske hoida, soorita harjutust seinale toetudes. Korda harjutust 40 korda. Harjutus mõjub säärelihastele.
2. Jalgratas Lama põrandal selili, käed kõrval või tuharate all. Tõsta jalad õhku ja hakka väntama, nagu sõidaksid nähtamatul jalgrattal. Kui hoiad jalgu madalamal, teed trenni ka kõhulihastele.
3. Kikivarvul Kui tube koristad, tee seda kikivarvul. See venitab hästi säärelihaseid.
4. Kandadel Kui kikivarvul kõndimine tüütab ära, kõnni hoopis kandadel. See on efektiivne säärelihaste harjutus.
5. Jalatõsted Lama selili, käed kõrval või istmiku all. Suru selg ja tagumik kindlalt vastu maad. Tõsta üks jalg üles nii, et see jääks maaga risti. Hoia asendit võimalikult kaua ja langeta jalg. Korda sama teise jalaga. Harjutus parandab vereringet jalgades.
6. Jalakõverdused Lama selili maas. Tõmba üks jalg kõverdatult rinnale, hoia kahe käega jala ümbert kinni. Painuta ja siruta oma jalalaba samal ajal. Kõiki liigutusi peaks tegema aeglaselt ja jõuga. Korda sama teise jalaga. Harjutus mõjub hästi kogu jalale.
Pärast harjutusi Pärast nende harjutuste tegemist on soovitatav tõsta jalad 15–30 sentimeetri võrra südame piirkonnast kõrgemale. Seda on hea teha ka pärast pikka jalutuskäiku või seismist.
* Kuum dušš ja saun pole jalgadele head! Kuumus soodustab veenipaisu ja jalamurede süvenemist ning teatud juhtudel veenipõletiku teket. * Piisav liikumine on organismile hea. Jalgadele mõjuvad eriti hästi jalgrattasõit ja ujumine, kuid ka pikad jalutuskäigud on igati kasulikud. * Kanna võimalusel elastseid tugisukki või elastiksidet!
Veenilaiendide teket soodustavad pärilikkus, pikaaegne seisev või istuv töö, vähene liikumine, suurenenud kehakaal, pidev raskuste tõstmine ja kandmine, pidevad jalgade sundasendid, rasedus (suurenenud emaka surve tõttu on takistatud venoosse vere äravool ja oht varikoosi tekkeks on suurem).
Millal pöörduda arsti poole? Ohumärgid: raskustunne, pakitsus jalgades, jalgade valu ja väsimus, krambid jalalihases, tursed, haavandid, muutused naha värvis (pruunikas, sinakas värvus ja ka sügelus), silmaga nähtavad laienenud veenid.
1. Pindmiste, nn kapillaarsete veenilaiendite (tuntud ka ämblikneevuse nime all) puhul on võimalik kasutada laserkoagulatsiooni. Veeni läbimõõt võib sel juhul olla kuni 1 mm. Neid protseduure saab teha näiteks Vitaclinica kliinikus.
2. Veidi suuremate veenilaiendite korral kasutatakse skleroteraapiat, mille käigus süstitakse veeni ravimit, mis ummistab veresoone valendiku.
3. Kaugelearenenud varikoosi korral (jalgadel hästi nähtavad veenikomud) eelmainitud meetodid ei aita ja võib teha suurema operatsiooni – veenikomude eemaldamise üksikult või koos pindmise jalaveeniga. Enamasti tehakse seda kas üldnarkoosis või seljatuimastusega, käia seejärel kohe ei saa. Operatsiooni tagajärjel võib hulgaliselt tekkida arme, ka suuremaid kui pool sentimeetrit.

Selle diagnoos, sümptomid ja sümptomid, ravi ja ennetamine
Põhjused ja sümptomid
Hemorroidide rektaalsed küünlad Natalistid on kohalikud ravimid mistahes faasi, anushaiguste, rektaalse kahjustuse ja proktosigmoidiidi hemorroidide raviks. Tööriist on üldiselt müüdav ja pärsib haiguse sümptomaatilisi tunnuseid. Probleemid ravimküünte kasutamise kohta hemorroidide või raseduse ajal ei ole veel lahendatud.
Koostis ja vabastusvorm
Selle ravimi vastunäidustused ja kõrvaltoimed
Mis hinnaga ja kus osta
1 Kirjeldus
2 Koostis ja vabastusvorm
5 Selle ravimi vastunäidustused ja kõrvaltoimed
7 Raseduse ja rinnaga toitmise ajal
8 Mis hinnaga ja kus osta
Nataltsiid on paikseks kasutamiseks mõeldud hemostaatiline preparaat. Hemorroidide küünlad Natalsid'il on hemostaatiline, põletikuvastane ja haava paranemise efekt. Suppositooriumides on torpeedikujuline vorm, helehall või kreem.
Küünlaid on kaks erinevat rasvakihti:
Selliste ainete abil kogu suposiidi koguses ühtlaselt jaotatud toimeained, mis soodustavad põletikuvastast toimet.
See toimeaine on töödeldud pruunvetikate (pruunvetikas) lõpp-produkt ja see sisaldab ka naatriumalginaati, looduslikku polüsahhariidi.
See on peamine komponent, mis võimaldab teil ravida hemorroidide sümptomeid keskmises ja raskes etapis, et eemaldada põletikuline protsess.
Farmaatsiaettevõttel "Nizhfarm" on patent rektaalsete ravimküünalde Natalcid massilisel tootmisel. Seda ravimit toodetakse ühel kujul suposiitidest, mis ei anna põhjust, apteekide aknal, selle nimetuse kreemi, salvi või tabletidena.
Iga küünla sisaldus on 250 mg naatriumalginaati. Naatriumalginaadis on hüaluroonhape – üks struktuurseid komponente, hape reguleerib raku jagunemise protsessi. Hüaluroonhape avaldab mõju, mis suurendab normaalsete rakkude paljunemise kiirust hemorroidi veenide, anafiinide ja jämesoole limaskesta seintes. See on Natalcide küünlaid parandava (haava paranemise) toime peamine põhjus.
Samuti valmistatakse preparaadi Natalside hemostaatiline toime naatriumalginaadi polümeeri karboksüülrühmade abil. Natalsiidi anesteetiline, hemostaatiline ja haavade paranemise efekt saavutatakse tänu väljendatud põletikuvastasele toimele.Enamikul juhtudel on põletikuline protsess märkimisväärselt vähenenud 6-8 päeva pärast küünalde korrapärast kasutamist ja kahe nädala pärast on see täielikku leevendust.
Küünal sisestatakse pärast enesetäitmist pärakusse. Kui suposiidi manustamisprotsessi käigus tavapäraste reflekside korral soolestiku tühjendamine ei toimu, siis tuleb kõhupiirkonda ette anda.
Küünal tuleb sisestada, kuni see siseneb pärakusse, kaugemale analssfinkterist.Kujutage ette, kui suu kaudu manustatav anaalse spfikster ei ole raske – sõrm kaotab ravimi liikumisele vastupidavuse tunne. See tähendab, et suposiit sisestatakse päraku seni, kuni sõrmus tunneb resistentsust.
Niipea kui resistentsus on kadunud anafülkesti küljelt (see juhtub äkki), jääb anaalse küünla edasine liikumine peatatuks ja sõrm anusest välja tõmmatakse.
Vt ka: Küünalde kasutamine Anesteesia hemorroidide jaoks
Suposiidi kandes olev sõrm päraku tuleb põhjalikult puhastada ja küünte tuleb kiiresti lõigata, et vältida traumade tekkimist hemorroidi veenide ja limaskestade seintele.
Üle 15-aastastele lastele, aga ka alla 60-aastastele täiskasvanutele manustatakse kaks korda päevas pärakusse, üks suposiit, kuni kaks nädalat. Kui patsiendil esineb protseduuride ebarahuldavat kliinilist mõju, peaks ta konsulteerima spetsialistiga, arst suurendab ravimite kasutamist 4 korda päevas. Korduv ravi on võimalik mitte rohkem kui aasta.
Narkootikumide Natalsidil ei ole üleannustamise võimalust, sest see näib olevat ainult kohalik toime.Teiste ravimitega ei leitud koostoimeid. Samaaegselt Natalcidiga on lubatud kasutada ka muid vajalikke ravimeid.
Supelufiltrid Natalidid, mida kasutatakse järgmiste haiguste ja patoloogiate juuresolekul:
Krooniliste hemorroidide esinemine, millega kaasneb verejooks;
Põletikuliste protsesside esinemine soolestikus, põletik tekkib pärast operatsiooni;
Ravimi baas koosneb keha looduslikest, looduslikest ja looduslikest komponentidest, mistõttu sellel puuduvad praktiliselt kõrvaltoimed ja neid on ette nähtud isegi raskete ägenemiste ja kaasuvate haiguste korral, kuna ravimi toimeained ei kahjusta mõjutatud teisi organeid.
Mõnedel juhtudel on arsti proktoloogi nõusolekul rasedate naiste puhul lubatud küünlaid.
Täheldatakse allergilist reaktsiooni, kuid haruldases vormis on täheldatud naha sügelust, nõgestõbi või koorumist.
Sellisel juhul otsustab spetsialist, et ravikuuri lõpetada või parandada kõrvaltoimete abil.
Suposiidid Natalcid ei ole ette nähtud alla 14-aastastele lastele, kuna puuduvad kliinilised uuringud, mis tõestavad seda tüüpi patsientide ravimeid, ohutust.
Natalcid'i kasutatakse sümptomaatilise rektaalsetena, et lõpetada vererõhk anuskas, mille põhjuseks on hemorroidid, proktosigmoidiit, koliit, samuti äge seedetrakti infektsioon, sealhulgas düsenteeria. Kõigil nendel juhtudel võib küünlad Natalsid kiiresti valu leevendada ja verejooksu peatada, mis oluliselt parandab patsiendi üldist seisundit.
Liigne verejooksu peatamiseks tuleb Natalcid süstida küünla pärasooles sügavale.Enne ravimi kasutuselevõttu puhastatakse soolestik soolestiku liikumist või kloseeritust kasutades. Pärast protseduuri soovitavad eksperdid anusosa pinda külma külma veega, seejärel asetada looduslikust kangast valmistatud pehme aluspesu. Tundi jooksul peatub verejooks. Jätkuvat verevoolu korral ei saa protseduuri korrata ja tuleb välja kutsuda kiirabi.
Suposiitide rektaalse manustamise abil vähendab verejooks perioodiliselt, kuid Natalidit ei soovitata kasutada regulaarse hemostaatilise vahendina, seetõttu on vajalik remissiooni vältimiseks läbi kogu ravikuuri.
Hemorroidide küünlad Natsalistid sisaldavad kompositsioonis looduslikke komponente, nii et kõrvaltoimeid võib täheldada harvadel juhtudel. Raseduse ajal või rinnaga toitmise ajal on selle ravimeetodi kasutamine lubatud igal ajal.
Hemorroidide ilming, mitte krooniline, esineb naistel raseduse keskel umbes 70% juhtudest. See on tingitud surve suurenemisest pärinevast emakast ja stagnatsioonist, mis esinevad vaagnaorganites.
Ravimvormide kasutamine hemorroidide ravimisel toimub sarnaselt teiste patsientidega vastavalt näidiskavale. Suupisted sisestatakse anuskasse, üks küünal hommikul ja õhtul. Enne sisenemist peate ennast isoleerima või kasutama puhastuskliimat.
Kui küünlad ei ole täielikult võimelised kahe manustamiskoha manustamisel hemorroidide sümptomeid katkestama, näeb raviarst pärast uuringute seeriat kursuse jätkamist või teise ravimi, abivahendi kasutamist. Annust soovitatakse järk-järgult jagada, küünlad võetakse esmakordselt kasutusele hommikul ja õhtul, kui puuduvad piisavad tulemused, lülitatakse küünlaid kolm korda päevas, raseduse ajal ei manustata enam kui kolme küünla päevas. Kursuse kestus kuni kaks nädalat.
Märgitakse, et raseduse ajal kaob valu, veri kaob. Pärast ravimi kasutamist ei tundu ebamugavustunnet, on ikka veel võimalik igapäevaelu juhtida.
Enamik ravimeid, mis on seotud hemorroididevastase toimega, on laktatsiooniperioodil keelatud, mis on naturaalsed plussid.Toimeained toodetud ravimi rasvade rinnapiima ei tungi, nii et naine ei saa muretsema lapse tervise, kahjulikku mõju lapse kehaga, kui ravimit ei ole söönud.
Kuid iseenesest sellistes sätetes on küünlaid keelatud. Kuna raseduse tundlikkus suureneb, mis tähendab, et kui küünal suhelda naise keha, võib tekkida allergiline reaktsioon. Seetõttu on ravi lubatud ainult arsti juhiste järgi, et saavutada kõige stabiilne remissioon.
Preparaati Natalsid müüakse kõikides SRÜ riikides, seda toodab ainus farmaatsiaettevõte Venemaal, ja erinevates apteekides hinnapoliitika on tingitud vaidlusalusest kaubanduspoliitikast ja apteekide ahela märkimisest. See hõlmab ka kauba vedamise, ladustamise ja müügi maksumust. Seepärast tuleb ravimit otsida madalaima võimaliku hinnaga, kuna need ei erine tõhususe ja koostise poolest.
Keskmine hind pakk 10 küünlad Natalsida vene apteekide ja vahemikud 235-311 rubla, internetis hindu alandati 198-250 rubla ja Ukraina apteegid – 178-227 grivna, internet ressursse pakkuda hind 134 USD.
Küünlad Natalsid on vabas müügis (ilma retseptita), mida müüakse linna apteekides ja veebikauplustes, kuid professionaalselt. Ravimi säilivusaeg on kuni kolm aastat, arvestades säilitamistingimusi. Küünalde terapeutiline aktiivsus väheneb isegi temperatuurimuutustes.
Anna 26-aastane: Kui ta pesti duššiga, tundis ta kukkumist anus, kartnud. Hiljem sai valusad matkad tualetti. Ma läksin proktoloogile, diagnoositi hemorroidid, kuid kirjutasin väga kalli ravimi, mille ma Natalsidiga asendasin, lugesin tema kohta kommentaare. Ja ma olen allergiline ja mul oli koostisega rahul. Vastuvõtmine algas, kui veri ilmus. Öösel tutvustasin lihtsalt küünlaid, hommikul oli kuiv lehti, nii et tegin seda, mul oli neli päeva ravi.
Tatiana 31 aastat: Enamik tüdrukuid, kes on rasedad, määravad arstid seda vahendit koos vitamiinidega. Alustasin hemorroidide eeltingimuste loomist, kuid see ei jõudnud vereringesse, nii et ravikuur oli kolm päeva. Arst rääkis mulle, kuidas siseneda, mida pingutada, kõige raskem, kuid valu kaob järgmisel päeval. Ja siis ma lihtsalt fikseerisin tulemuse.Arst ei soovitanud mind ainult toitmise ajal ravida, nagu see oli, nad leidsid lihtsalt lapsele sallimatuse.
Alexandra 20 aastat: Mul oli suuri probleeme sooltega, maha tõmbasin täielikult välja (pillide purunemisel jättis kaotamata kaalu), see loomulikult põhjustas mulle probleeme, praod anuskas. Nad hakkasid veritsema. Ma ei läinud haiglasse, vastasel juhul oleksin ma paigutatud ja võetud kõikidesse ruumidesse. Nii lihtsalt läksin ja ostsin seda, mida lugesin Internetis. Vere esmakordselt rahunes, kuid ei läbinud. Ma suurendasin annust kuni kolm korda päevas. Seal oli ainult valu, kuid mitte nii terav, vaid see läks läbi nädala. Lihtsalt tutvustas küünlaid ja pool nädalat.
Kas on võimalik tõhusalt ravida hemorroidid kodus? Populaarsed rahvapärased retseptid ja ravimid
Mida ma saan pärast operatsiooni süüa hemorroidid
Mida teha, kui lapsel on kõhukinnisus

Soe ratturi müts. Sobib ka niisama kandmiseks.
Hästi hingav polüestrist veniva äärega rattamüts kandmiseks kiivri all kui ka ilma. Antimikroob... Loe edasi
PERFORMANCE seeria tuulekindel, vetthülgav ja hingav rattamüts kevad/sügis/talveks kiivri alla. ... Loe edasi
Väga hea tuule- ja veekindlusega hingavast polüestrist kiivri kate matkamiseks.
Suvine nokaga hingav polüestrist rattamüts tuulisema ilmaga kiivri all kandmiseks ...või siis nii... Loe edasi
100% cotton Üks suurus
Väga hea tuule- ja veekindlusega hingavast polüestrist kiivri kate matkamiseks. Designed to be wo... Loe edasi

august _ 2014 _ Aegumatud intervjuud

Avaleht » Uudised » Rasketehnika
Truck Motors - Uue Scania S-seeria proovisõit (5)
Nagu teemaga rohkem kursis olevad inimesed juba teavad, siis Scania esitles veidi aega tagasi oma uut R-seeriat ja lisaks ka päris uue ehk S-seeria veokeid. Mida põnevat see kauaoodatud uus Scania endaga kaasa ...
Truck Motorsi pikk ring - Renault T-seeria (3)
Peale päris pikka pausi tegi Risto koos oma kolleegidega taas ühe veidi pikema ringi järjekordse uue raskeveokiga. Ja sellest pikast saatest siis selgubki, mida kujutab endast ''kooselu'' Renault hetkel ...
Kord ühel toredal messil ringi jalutades jäi Ristole silma üks väga edev sinine sadulveok. Ja seoses selle autoga soovibki Risto jutustada teile ühe loo.
Scania veokite uus põlvkond jõuab avalikkuse ette 23. augustil
Scania veokite uus põlvkond jõuab avalikkuse ette 23. augustil, teatab ettevõte 7. juuli hommikul avaldatud pressiteates. Siis jõuavad avalikkuse ette esimesed uue põlvkonna Euroopa turule suunatud ...
Ka sel aastal said veokijuhid Volvo esindustes juba viiendat korda kätt proovida ning üritada etteantud marsruuti läbida võimalikult väikese kütusekuluga. Tänases saates aga saavad kokku kaheksa Eesti parimat, ...
Iveco maaletooja Eestis, Iv Pluss AS-i uue tegevjuhi Bruno Kubja sõnul laiendab Iveco Euro VI sarja tulek oluliselt siinse bussimüügituru sortimenti. „Iveco Euro VI mudelivalik paistab Eesti turul silma väga ...
Truck Motors - Volvo kahe siduriga käigukast (6)
Kui sõiduautode maailmas on kahe siduriga käigukastid tänapäeval juba üpris levinud nähtus, siis enamus raskeveokeid kasutab tänapäeval endiselt robotiseeritud ...
Renault kuulus Magnumi mudel on peale 23 tootmisaastat saanud omale järglase, mis kannab nime T. Ja sellest autost Risto teile täna räägibki.
Uue aasta alguses käisime vaatamas, et mida tõid endaga kaasa koos uue aasta algusega kehtima hakanud EURO6 normid raskeveokite maailmas. Vaata lisaks: DAF XF Euro 6HD versioon videost
Suvel käis Risto oma rohelise veokaga Viljaril külas, kes tegi tema autole chiptuningu. Nüüdseks on läbi sõidetud päris arvestatav hulk kilomeetreid ning on käes aeg ...
Truck Motors - Eesti kõige võimsam sadulveok (14)
Täna saime kaamera ette mitmes mõttes Eesti kõige vingema sadulveoki - esiteks ta on läbinud väga põhjaliku tuuningu nii väljast kui ka seest ning lisaks sellele peaks ...
Eelmist DAFi XF mudelit meil ei õnnestunudki täiesti uuena testida. Nüüd on aga kohal täiesti värske 2013. aasta XF, millega saime siiski ka ühe tiiru teha.
Risto on suur puhtusearmastaja ja kuna nüüd jõudis tema kätte üks parasjagu kasutatud veoauto, siis muidugi tuli selle sisu kenasti läikima lüüa.
Lõpuks on jõudnud kätte kauaoodatud hetk kui Risto saab istuda täiesti uue sisu ja välimuse saanud FH rooli. Aga mis mulje see auto talle jättis, kuuled juba saatest.HD ...
Unimogi nimi tõsisematele tehnikahuvilistele ilmselt tutvustamist ei vaja. Aga mis ta endast täpsemalt kujutab, käis uurimas meie raskeveokikunn Risto. HD versioon videost
Eelmises osas sõitsime prooviks erinevate sõiduvõtetega kaks ühesugust ringi. Nüüd on käes aeg arvuti käima panna ja vaadata tulemusi lähemalt. Nagu ...

Metropolitan kollektsioon.
Reserv koormus kuni 6 kuud.
Väljapaneku kuupäeva tähtedega esmaspäevast pühapäevani ja arvude 1 kuni 31 päeva.
Maksimaalne laius ligikaudselt: 46 mm.
Maksimaalne pikkus ligikaudselt: 49 mm.
Maksimaalne kõrgus: 11 mm.
Citizen käekell. Metropolitan kollektsioon. Eco-Drive liikumine (Infinite reservi koormus.) Reserv koormus kuni 6 kuud. Väljapaneku kuupäeva tähtedega esmaspäevast pühapäevani ja arvude 1 kuni 31 päeva. Mineral crystal klaas. Roostevabast terasest kroomitud korpus.. Nahast kkellarihm. Veekindlus 100m. Mõõtmed . Maksimaalne laius ligikaudselt: 46 mm. Maksimaalne pikkus ligikaudselt: 49 mm. Maksimaalne kõrgus: 11 mm.

Tööminutid: lepingueelsed läbirääkimised ja töölepingu sõlmimine - Tööelu.ee
Tööminutid: lepingueelsed läbirääkimised ja töölepingu sõlmimine
16. mai Tööminutite saates rääkis Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu lepingueelsetest läbirääkimistest ning töölepingu sõlmimisest. Millised on need vead, mida läbirääkimistel, lepingu vormistamisel ning sõlmimisel tehakse? Kuidas need mõjutavad võimalike erimeelsuste lahendamist töötaja ja tööandja vahel?
Ligi kahekümneaastane töövaidluste lahendamise kogemus töövaidluskomisjonides näitab, et sageli algavad probleemid töötaja ja tööandja vahel juba töölepingu sõlmimisel ehk sellest, et pooled ei julge pidada läbirääkimisi tulevase töösuhte teemal.
Eestlaste kasin läbirääkimisoskus on jätnud töölepingud jätkuvalt pigem tüüptingimustega formaalseks dokumendiks, mis ei väljenda poolte tegelikku tahet. Kuid palju on ju neidki olukordi, kus poote vahel ei ole ühtegi kirjalikku kokkulepet.
Töötaja hirm on kahtlemata mõistetav, eriti kui mõni varasem negatiivne kogemus juba olemas. Halvad mälestused on visad kaduma ka töösuhetes.
Hädas ei ole mitte ainult töötajad, vaid sama mure vaevab ka väiksemate ettevõtete tööandjaid, kellel juristi palkamiseks või enda koolitamiseks ressurssi napib, kuid seaduse nõuded tuleb siiski mingilgi moel täita.
Lahenduseks on internetis leiduvad töölepingu näidised. Kahjuks iga näidis igale töösuhtele ikka ei sobi. Poolte tegelik vajadus ja ootused ning vahel ka eelnevalt suuliselt sõlmitud kokkulepped võivad näidises kirjapandust oluliselt erineda. Paraku minnakse ikka lihtsama vastupanu teed, seadusega ettenähtud läbirääkimiste protsess unustatakse ning internetis leitud näidise lüngad saavad täidetud ja allkirjad alla, vaatamata selle sobimatusele. Ega häda olegi enne, kui kellelegi midagi saamata jääb ja siis kirjalikult sõlmitud kokkuleppe igat tähte lõpuks hoolikalt lugema asutakse. Avastus võib olla ootamatu.
Töösuhe on eraõiguslik ja samas ka võlaõiguslik suhe, millele annab suunised lisaks töölepingu seadusele ka võlaõigusseadus.
Võlaõigusseaduse § 14 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud (töösuhetes siis töötaja ja tööandja) mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega.
Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.
Ilma tõeste andmeteta ei ole täidetud ka töösuhte oluline eeldus: heauskne käitumine ja teise poole huvidega arvestamine.
Seadus lisab veel, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi ehk sel juhul jääb kokkulepe sõlmimata.
Töölepingu seaduse § 5 lõige 1 näeb ette andmed, mille tööandja on kohustatud töötajale esitama töölepingu kirjalikus dokumendis. Kuid sellele dokumendile peavad siiski eelnema läbirääkimised.
Isegi kui tööandja ja töötaja ei taha, ei julge või ei pea vajalikuks läbirääkimiste pidamist, siis on alati vähemalt kaks tingimust, mille üle tasub edaspidiste vaidluste vältimiseks läbi rääkida: need on töötaja tööülesanded ja töötasu.
Nendes küsimustes peavad mõlema poole ootused ja võimalused olema selgelt väljendatud ning üheselt mõistetavalt kindlaks määratud. See on hea töösuhte alus.
Kuula värsket Tööminutite saadet ning saa teada, milliseid nüansse tasub nii töötajal kui ka tööandjal meeles pidada lepingueelseid läbirääkimisi pidades, lepingut vormistades ning sõlmides.
Loe lisaks ka Tööinspektsiooni teavituskampaaniast ning külasta ka vastavaid Tööelu portaali teemalehti.

Eesti olulisim ekspordisihtriik Rootsi üllatab tõsiasjaga, et turule sisenemine läheb libedamalt kohalikku palgates.
Nii Rootsis kui ka Baltimaades tegutseva MAQS Law Firm Advokaadibüroo advokaadi Mango Kase esimene soovitus Rootsi turule minekul on kindlasti kirjutada valmis äriplaan. Kask ütleb, et enamasti on ettevõtetel olemas küll idee, mida nad välisriigis teha tahavad, kuid selle põhjal ei ole koostatud äriplaani. See on aga vajalik, sest esiteks kiputakse ise unustama, mis oli üldine turuletuleku eesmärk.
Teiseks läheb äriplaani vaja pangale esitamiseks ja investorite leidmiseks. Erinevalt Eestist on paljud eraisikud Rootsis aktiivsed erainvestorid ja toimib eraomanduses olev aktsiaturg. Kui sellistel inimestel tekib sinu ettevõtte vastu huvi, tuleb esmalt neile esitada just äriplaan.
Advokaat ja Eesti-Rootsi kaubanduskoja esimees Peeter Aspe soovitab praktiliselt kohe, kui on plaan tulla Rootsi turule, liituda ka sealse kaubanduskojaga. Sama kiiresti ehk kohe, kui on plaan tegevust alustada, soovitab 1Office'i Rootsi juht Ivar Veskioja registreerida Rootsis ettevõtte - aktsiaseltsi kõrgem vanus jätab soliidsema mulje ning erinevate registreerimistoimingutega võib minna ootamatult kaua aega.
1Office avas hiljuti büroohotelli ja teenuskeskuse Stockholmi Eesti Majas, sest selle nüüdne Rootsi juht Veskioja nägi Eesti ettevõtjate vajadust ajutiste või püsivate bürooruumide rentimise ning virtuaalkontori teenuste järele.
Ettevõtte peaks registreerima juba turule sisenemist plaanides.
Kaubanduskojast saab nõu ka siis, kui turulemineku plaan veel täiesti küps ei ole.
Varu aega paberimajanduseks ametkondade ja teenustepakkujatega.
Mõtle, kuidas paista kohalik nii nime, veebilehe kui ka muude materjalide kaudu.
Kohaliku veebidomeeni saab registreerida nii välismaise juriidilise kui ka eraisikuna.
Suhtlus ametkondadega käib lihtkirja teel - vajalik on hästitöötav postiaadress.
Alati on hea, kui ettevõtte juhatuses on üks kohalik inimene korraliku krediidireitinguga.
Juhtkonna andmed, sh aadress, on näha registreerimiskaardil.
Piiride ülene pangandus ei tööta, füüsiline kohalolek võib osutuda ainsaks võimaluseks pangatehinguiks.
Välismaist ID-dokumenti ei pruugi pank aktsepteerida. Pank võib küsida Rootsi residendil garanteerida su isikusamasust.
Sõna maksab, kuid esineb ka pettureid
PIKK PLAAN EELDAB FIRMA LOOMIST. Kõige levinum ettevõtlusvorm on Rootsis aktsiaselts (rootsi k Aktiebolag, lühend AB), mis üldjoontes vastab nii Eesti aktsiaseltsile kui ka osaühingule. Mango Kase kolleegi, advokaat Johan Edwardi sõnul tuleks AB igal juhul luua, kui on plaanis Rootsis pikaajaliselt tegutseda. "Seda saab teha ise, aga see on päris keeruline ja aeganõudev. Enamik praeguseid AB-sid on Rootsis riiulifirmad, mis ostetud professionaalsetelt müüjatelt," ütleb ta.
Kask lisab, et AB on filiaali kõrval nii-öelda kindlapeale minek: "Rootslased ei saa sageli aru, et mis on filiaal - et kes on need, kellega nad äri teevad, kust tulevad arved jne. See on liiga keeruline."
NÄE ROOTSILIK VÄLJA. Ivar Veskioja soovitusel peaks ka välisettevõte Rootsis usaldusväärsuse nimel võimalikult rootsipärane välja nägema. Selleks tuleks ettevõtte nimes ja identiteedis, näiteks kodulehel või presentatsioonimaterjalides, Eesti tausta rõhutamist vältida.
PALKA ROOTSLANE. Lihtsama asjaajamise nimel ettevõtte käivitamisel võiks üks ettevõtte juhatuse liige või tegevjuht olla rootslane või vähemalt elada Rootsis ning seejuures omama sissekirjutust ning isikukoodi.
"Kui ükski juhatuse liige ei ole Rootsi resident, siis peab olema registris määratud kohalik kontaktisik, kes võtab ettevõttele saabuvad kirjad vastu," ütleb Veskioja. Tuleb arvestada, et nii kontaktisiku, ettevõtte tegevjuhi kui ka juhatuse liikmete kodused aadressid on näha ettevõtte registreerimiskaardil.
PANK KÜSIB KOHALIKKU DOKUMENTI. Veskioja mainib eripärana, et pankades näiteks ei aktsepteerita välismaiseid isikuttõendavaid dokumente ning inimene peab otsima mõne rootslase, kes pangaga kliendisuhte loomisel pangakontoris või kirjalikult välismaalase isikusamasust tõendaks. Ka hiljem võib selguda, et raha kontole saab panna Eesti passiga, kuid välja võtta ei saa.
KA SÕNA MAKSAB.Eestlaste jaoks on üllatav ehk see, et Rootsis võib tehinguid sõlmida ka suuliselt. "Kõik põhineb teineteise usaldamisel - ka suulised kokkulepped kehtivad. Aga enamasti pole see hea viis äri ajada. Kui üürid pinna, siis ära aktsepteeri suulisi lepinguid," annab Mango Kask nõu.
Erinevalt Eestist on ka näiteks maksetähtajad pikad. Kui need ka ületatakse, ei maksa kohe karta, et nüüd raha üldse ei tule. Kask ütleb aga, et nõudel ei tohi lasta liiga suureks kasvada. "Ka rootslaste seas on pettureid. Mul on kogemus, kus 1,5 aastat Eesti firmale ei makstud, kuid nad ikka tarnisid."
OTSUSTAMINE VÕTAB AEGA. Ettevõtteis on mittehierarhiline otsustamismudel, otsuseid langetatakse aeglaselt ja enne seda toimub pikk kaalumisprotsess. "Välismaalase seisukohast võib olla ka raske aru saada, kes lõpuks otsuse langetas, sest läbirääkimisi peetakse sageli mitte juhatuse enda, vaid ettevõtte esindaja kaudu," lisab Mango Kask.
ORGANISEERUMINE JUURDUNUD. Rootsi seadusandlus kaitseb tugevalt tarbijaid, üürnikke, töövõtjat. Ja inimestel on pikk traditsioon organiseeruda äriklubidesse, ametiühingutesse, huvigruppidesse.
Rootsi ettevõte otsib Eestist vahtplasti tootjaid 05. märts 2012 11:48
Peeter Aspe: eksportides on alati esmalt väljaminekud ja siis ehk... 27. oktoober 2011 14:05
Rootsi: Eesti toote maine vajab Rootsis kohendamist 1 02. märts 2011 09:28

Keskkonnamõju hindamine _ Keskkonnaamet
Avaleht Eesmärgid, tegevused Keskkonnamõju hindamine
Igasugune inimtegevus mõjutab keskkonda, osade tegevustega kaasnev mõju võib seejuures olla oluline. Üks võimalusi ennetada negatiivseid tagajärgi, on enne tegevuse elluviimist hinnata selle mõju.
Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, et nii nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuse tagajärgi. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi, kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju; hindamise algatamine on teatud juhtudel õigusaktidega nõutud, kuid paljudel juhtudel on tegemist kaalutlusotsusega (kaasneva mõju olulisust hinnatakse eelhinnangu käigus).
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi, teha ettepanekuid sobivaima lahendusvariandi leidmiseks ning võimaldada mõju hindamise tulemusi kasutada lõppotsuste tegemisel.
Keskkonnamõju hindamised jagunevad kaheks:
keskkonnamõju hindamine ehk KMH, mis saab üldjuhul alguse tegevusloa taotluse menetlemise käigus ning mille tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise üle otsustamisel;
keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH, mis viiakse läbi strateegiliste planeerimisdokumentide (nt planeeringute, arengukavade, strateegiate jt) koostamisel.
Kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb KMH või KSH käigus läbi viia nn Natura-hindamine. Juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument omab tõenäoliselt piiriülest mõju, tuleb mõjutatav riik kaasata keskkonnamõjude hindamisse ehk läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine.
KMH ja KSH õiguslikud alused ning korra sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Planeeringute koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid, nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.
Keskkonnaamet täidab KMH käigus nii otsustaja (tegevusloa andja) kui ka asjaomase asutuse ülesandeid. Keskkonnaamet on otsustaja mõne nn keskkonnaloa (nt jäätmeluba, maavara kaevandamise luba vmt) taotluse menetlemisel, viies läbi kogu KMH menetluse ning kontrollides KMH programmi ja aruande vastavust kehtestatud nõuetele ja sisulist piisavust. Kui otsustajaks on mõni teine asutus (nt kohalik omavalitsus ehitusloa taotluse menetlemisel), siis Keskkonnaamet asjaomase asutusena annab KMH käigus seisukohti ja kooskõlastusi (eelhinnangu eelnõule, samuti KMH programmile ja aruandele), millega saab otsustaja arvestada.
Keskkonnaamet annab KSH käigus seisukohti eelhinnangu eelnõule ja KSH lähteülesandele (programmile või väljatöötamise kavatsusele) ning kooskõlastusi planeeringule ja KSH aruandele.
Enne 01.07.2015 algatatud KMH-de ja KSH-de osas täidab Keskkonnaamet endiselt ka KMH/KSH järelevalve kohustusi, kontrollides kõikide KMH-de/KSH-de menetluste korrektsust ning hinnates programmi ja aruande vastavust õigusaktide nõuetele ja sisulist piisavust.

Vitamiinid on vältimatult vajalikud mikrotoitained, mis omavad kindlat toimet raku protsessidele. Ilma vitamiinideta keha lihtsalt terve olla ei saa. Vitamiin koosneb paljudest ühendite summast ning üks ja seesama vitamiini koostisosa võib osaleda kümnetes erinevates ensümaatilistes (lagundavates ja ülesehitatavates) protsessides organismis.

Peagi lubatakse Šveitsi kanepipruukijatel kodus enda tarbeks kasvatada nelja kanepitaime, et nad ei peaks enam uimastit mustalt turult hankima, vahendab Ühendkuningriigi päevaleht The Daily Mail.
Uus seadus näeb muu hulgas ette, et neli samas majas elavat inimest tohivad kasvatada kokku 16 taime — aga ainult juhul, kui iga elanik hoolitseb oma taimede eest ise. (veel …)

Niisutav ja hooldav geel-kreem kuivale peanahale. Taastab peanaha tasakaalu ja sileduse. Hoiab ära kuiva kõõma tekke ning peanaha sügeluse. Efektiivne ja tõestatud ööpäevaringne niisutav mõju. Imendub kiiresti, ei jäta juustesse rasvast tunnet. Balance Moisturizer täiendab BIO+ Balance šampooni mõju.
Kanna geel-kreem väikeste sektorite kaupa otse tuubist peanahale ja masseeri õrnalt sõrmeotstega. Ära loputa. Sobib igapäevaseks kasutamiseks.

Õlgkatuse detail.

Kuna ma olen viimasel ajal ilgelt laisaks muutunud – iseloomuomadus, mida ma küll üritan aeg-ajalt vältida -, siis ei ole taas miskit kirjutada jõudnud… Mõned uudised aga ei lase kätel jõude vedeleda vaid lausa nõuavad, et neid valjult välja hüütaks. Nõnda ma siis võtsingi novembrikuu viimasel päeval end kätte ja patran välja kõik, mis teoksil…
Kes veel ei ole lugenud, siis kipelt-käpelt ulmeajakirja “Reaktor” teist numbrit lugema. Sel korral kahjuks-õnneks mina ise sinna miskit ei kirjutanud, kuid järgmisel kuul ehk juhtub… Leidub seal aga hea posu igast lühijutte ning isake Pjotri pikem jutustus “Maomees”, mis jätab hinge sellise mõnusa westerni-hõngu. Lisaks veel asjalikke ja vähem-asjalikke artikleid erinevatel ulmega seotud teemadel.
Miskit Tallinnlastele (ma tõesti ei tea, milline protsent mu lugejatest päälinlased on): homme (1. detsember) peab lauamangud.ee oma teist sünnipäeva, mille raames korraldataks pidustused, lõbustused, spordietendused, igasugused võistlused ja… ja muud üritused. Rahvale antakse käsk kätte, et kõik peavad naerma. Ja kes naerma ei hakka, läheb seina äärde… Ei, see oli üks teine üritus.
Igastahes pakutakse kooki, kohvi ja teed. Lisaks neile veel hunnik igasugu soodustusi ülejäänud kuuks…
Ja tagatipuks tehti minuga kah intervjuu ära. Lauamängutibi tegeleb sellise spordiga juba pikemat aega – eile võttis minu kah sihikule. Sihukene asi tuli välja….
Alates 1932. aastast on Lego teinud kõva hüppe edasi. Pisikesest kuuris nokitsemisest on saanud suuruselt maailma kolmas mänguasjatööstus. Suurem tutvustus Lego lelude kohta sai poolteist aastata tagasi ära tehtud selles postituses, nüüd on aeg minna pisut spetsiifilisemaks…
Korraks vingun vaid sel teemal, et kõik uued Lego komplektide teemad on ilgelt meinstriimid (Potter, Kariibimere piraadid, jabur Racers ja hirmkallis Star Wars). Kuhu on jäänud lihtsalt lahedad pisikesed legod, mida põngerjapõlves ostetud sai – nüüd on kõik suurtes karpides ning alla 10 € on neid suht keeruline saada…
Aga tagasi siis Heroica juurde… Kui eelmises Lego-teemalises postis sai pisu räägitud lauamängudest, mida Lego kompanii on asunud välja andma. Ma ei saa öelda, et Heroica oleks suur samm edasi – tegu on siiski lihtsa lastele mõeldud mänguga -, kuid üks liigutus sinnasuunas siiki.
Heroica on väga lihtsa mehaanikaga seiklusmäng. Ühes karbis leidub seiklus, mille mängulaud tuleb esmalt kokku panna ning seejärel saab möllama hakata. Iga seiklusega tulevad kaasa ka mõned kangelased, keda kokku on kuut erinevat sorti. Just see oli koht, mis tõi sära mu silmadesse – tegelased on rollimängudest teada-tundud stereotüübid: rüütlid, maagid, kelmid…
Mängumehaanika on väga lihtsakoeline. Täringuveeretusega määratakse kangelase liikumine (kes oleks seda osanud arvata) ning samuti lahingutulemus. Goblinid ja muud elajad, kelle vastu enamus mängudes võideldakse, on kõik 1 elupunktiga ning kõngevad kohe, kui nende suunas pisu kõvemat häält teha. Seevastu kangelaste inventar on tublisti priskem: igal kangelasel on nn. rollilehe aseaine (pildi paremal serval), kus on tegelase tervisepunktid (punased) ning kuhu topitakse leitud kuld, kõikvõimalikud potikesed (nelja erinevat sorti), leitud artefaktid ja tapetud vastased. Kulla eest saavad kangelased osta kõiksugu relvi, mis annavad sulle teatud omaduse, ja potikesi. Loomulikult ei puudu ka kõiksugu lukustatud ja äraloitsitud uksed, mida erinevatel meetoditel lahti saab teha/murda/muukida.
Kui kangelase elupunktid lõppema peaksid, ei ole loomulikult mitte midagi pahasti – seikleja peab vaid ühe käigu kosuma ning seejärel võib ta taas kord laamendama hakata.
Kuigi tegu tundub olevat üpris laheda lihtsustusega igasugustest seiklusmängudest (Decent, Dungeon Run, Magic Realm), annavad reeglid väga kahtlasevõitu võidutingimuse – võidab see, kes peapaharasti maha lööb. Et nagu kogu korjatud kuld, relvad ja mahalöödud kollid ei tähendagi midagi? Kirjapandud reeglite järgi küll, kuid seal on ka öeldud, et mängijad võivad vabalt “isegi reegleid muuta”. Ja kuigi juhendis on ära toodud vaid üks seiklus, soovitatakse tungivalt ise uusi seiklusi välja mõelda ning antakse isegi mõned juhtnöörid erinevate mängustiilide jaoks.
Hetkel on välja antud Heroica 4 erinevat mängukomplekti, kuid kodulehelt vaadates, on kompaniil plaanis teha vähemalt 5 komplekti veel. Täna nägin kaht komplekti Jukus täitsa müügil – järelikult mõndadesse kohtadesse Eestis on need vähemalt jõudnud. Huvitav, kaua veel läheb, kui LEGO hakkab laste jaoks juba korralikke rollimänge looma?
Uue ulmeajakirja “Reaktor” I number
Täna anti avapauk uue ulmeajakirja ilmumiseks. Toimetuse nimel võtab sõna Agur Tänav, kes ütleb muuhulgas järgmist:
“Ajakiri on loodud fännidelt-fännidele. Loodame hoida ilmumise igakuise ja avaldada mitte ainult ulmejutte, vaid ka arvustusi, intervjuusid, artikleid ja jutulabori ning töötubade ülevaateid. Üks peamisi eesmärke ajakirjaga on anda uutele autoritele võimalus astuda lugejate ette. Nüüd kui Jutulaboris ja Tartu kirjutamise töötubades sünnib pidevalt uut ulmekirjandust oleks patt seda jätta kuskile tolmuma.
Enamus ulmikuid ei viitsi Jutulaboris sobrada, kuna seal on ikkagi alles algusjärgus jutud. Kirjutamise töötubade jutte ei ole aga üldse võimalik peale töötubade leida. Vahva oleks kui autorid saadaks jutte paberajakirjadesse, aga seal ei pruugita alati avaldada või ei usalda autorid ise ennast piisavalt, et seda ette võtta. Algernon on üks võimalus noortele autoritele ja vanasti ta selleks oligi mõeldud, kuid aja jooksul on Algernoni latt tõusnud ja paljud algajad ei pruugi seda ületada. Seepärast otsustasime, et on vaja Algernoni kõrvale uut, veidi vabamate kriteeriumitega ajakirja. Stiilis, et kui “Algernon” on Eesti ulme “Sirp”, siis “Reaktor” saab olema “Eesti Ekspress” vms :)”
Esimene number sisaldab intervjuud Mari Järvega ja autori debüütromaani “Esimene aasta” arvustust, Ove Hillepi artiklit ulmelistest lauamängudest, filmiarvustuse, uudiseid ja 5 juttu Eesti vähemtuntud autorite (Tea Lall, Artur Räpp, J.J. Metsavana, Elli Hansaar, Seili Ülper) sulest. Algernonist oluliselt värvikirevama ajakirja plusside hulka tuleb lugeda kindlasti kaanepildi olemasolu.
Tekst krabatud ulme.ee lehelt.
Üldiselt ei ole ma suurem lihtsate peomängude fänn. Baila on minus senimaani õõvastusvõdinaid tekitanud, Alias lööb südame rütmist välja ja kuigi Dixit, Sabotöör (laiendiga koos ma seda väga peomänguks ei nimetakski) ning Libahunt on vahetevahel täitsa mõnusad, ei saa ma öelda, et need mu suurimad lemmikud oleks. Antud mäng, mille ma oma suva järgi orininaalpealkirjast “Kummitusteks” tõlkisin, on aga minu jaoks hoopis teisest puust.
Tegu on väga lihtsa osavusmänguga (dexterity game), kus tuleb teiste mängijatega võisteldes haarata kiiruse peale viie erineva objekti seast üks õige. Määravaks on nii objekt ise kui ka selle värv. Põhimõtteliselt on tegu ühe variandiga “eseme ja värvi” intuitsioonilises lahutamises… jess, keerulised sõnad. Lingil võid julgelt klikida, kui teil mõnigi minut vaba aega on – saad kontrollida, kui osav sa selles oled. Ja laul on loomulikult nakkav…
Mäng ise on tohutult lihtne – üks mängija keerab ümber ühe kaardi, millel on kujutatud kaks objekti. Mõndadel kaartidel on üks ese kujutatud õige värvida, mõnel mitte. Siit lihtne krabamise reegel: kui ese on kaardil kujutatud õige värvusega, siis peab selle haarama. Kui aga kaardil pole kujutatud ühtegi õige värvusega eset, tuleb haarata jubin, mida pole kaardil ja mille värvus pole samuti esindatud. Mõnikord ajab see rämedalt juhtme kokku…
Just tõsiasi, et reegel ettehoiatamata vahetub (tuleb haarata kas kaardil kujutatud või mitte-kujutatud ese), teeb mängu väga mõnusaks. Lisaks veel reaktsiooni- ning jõutreening (kui keegi peaks enne sind õige jubina kätte saama). Nagu Zoch’ile kohane, on mängukomponendid väga kvaliteetsed. Ei saa nüüd öelda, et iga päev on mängitud – ei käi nii tihti külalisi kahjuks – kuid visuaalselt kõige nõrgem vidin, tool, on jäänud terveks pärast mitmeid mängimisi ka tugevamate poistega. Lisaks on mäng pidanud vastu ka 2,5 aastase põnni väntsututele…
Ja asjaolu, et see mäng mulle meeldib, ei ole kuidagi seotud sellega, et seni olen ma võitnud suure enamuse mänge.
Tean, et mõned inimesed ootavad mul’t teatud poste – tegelen nendega ning kindlasti jõuan ka nende kirjutamiseni!

Laste filmid - Nukufilmi Lastestuudio

Auto kiir- välipesu (keemia + vesi) autoteeninduses aadressil Pae 28, Tallinn _ Ostulaine.ee - massaaž, maniküür, pediküür, depilatsioon, juuksur, ripsmed, kunstripsmed, ultraheli, kavitatsioon, kaalujälgimine, epilatsioon, krüpoksatsioon, krüpolüpolüüs, soodushind, sooduspakkumised, diilid, voucherid, vautserid
Kiirpesu on mõeldud neile, kes tahavad autot kiirelt loputada (auto vähe määrdunud) või neile, kel aega napib.
Katame auto, diskid ja kõik saastunud osad spetsiaalsete kemikaalidega, seejärel puhastame kärcheriga ja kasutame vedelat vaha. Kuivatame ainult klaase

Eile õhtul tegin ma kodus ka viimase varustuse chek-in-i, veendumaks, et kõik vajalik kaasa saaks (vt fotot).
Tahaks loota, et olen selleks katsumuseks nii valmis kui võimalik. Kui eilne reisimispäev võistluspaika välja arvata, siis on ettevalmistused läinud plaanipäraselt. Kõik vajalikud trennid tehtud ja vaim valmis. Eilne päev õpetas, kui oluline on olla võistluspaigas varakult, s.o. päevi varem kohal. Kuigi võistluspaika reisisin ma Gran Canaria naabersaarelt Tenerifelt ja kuigi vahemaad olid väikesed, tuli ette palju ebameeldivusi.
Kõige raskemaks kujunes laevareis Santa de Gruzist Agaetesse, sest esimest korda elus jäin ma laeva kõigutamisest väga merehaigeks. Süda oli pool päeva lavasõidust paha ning seega ei saanud ma ka toitu enne õhtut kuidagi alla.
Laev maabus Agaetes natuke pärast kella 12 ning siis tuli mul sõita ca 90 km saare lõunaossa. Reisi planeerides arvasin, et ümberistumisega peaks see aega võtma vast maksimaalselt kaks tundi. Tegelikult kujunes reisi pikkuseks 4,5 tundi. Kuigi eile oli väsitav päev, oli mul aega hommikut pikemalt nautida ja loodetavasti sai parasjagu välja puhatud.
Korraldajate poolt eile antud teabe kohaselt on laupäev öö ja päev tulemas pilvitud ja temperatuur tõuseb päikese käes pärastlõunaks 26 kraadini. Seega on tulemas väga palavad tingimused. Kuigi ma ei ole kuumades tingimustes saanud nii palju treenida kui eelmisel aastal Lanzarotel olles, usun, et võistlusele eelnenud nädalane treeningtsükkel Tenerifel tõstis mu kuumataluvuse läve parasjagu kõrgele. See trenninädal nägi numbrites välja järgmine:
treeningmaht kokku 22 tundi
sh 292 km väga mägist rattasõitu (tõusumeetreid 7260) – Tenerifel sai esimest korda kogeda, mis tunne on 45 km rattaga ühtejutti mäkke tõusta ning kui lahe on pärast sellist ca 3 tunnist pingutust alla laskuda (vt videoklippi)
sh 12,2 km ujumist - linnarahvale loodud ujumistingimused teevad silmad ette paljudele. Nimelt maksimaalselt 2 euro eest on Santa de Gruzis võimalik ujuda kas 25m sisebasseinis või 25m ja 50m välisbasseinides.
sh 60,7 km jooksu (eile plaanitud 13 km pikkuse jooksutrenni pidin reisitõrgete ja sellest tingitud kehva enesetunde tõttu ära jätma)
sh kaks tugevat allamäge jooksutrenni – esimene 3,5 km pikkune allamäge lõik tegi jalad kolmeks päevaks ülimalt kangeks ja valusaks, mis oligi selle trenni mõte. Mõned päevad hiljem tehtud teise allamäge lõigu puhul jalad enam sellist valu ei kogenud. Seega tahaks loota, et seekord jalalihased kohe esimesel laskumisel veel läbi ei küpse.
Kes teeb, sel ikka juhtub
Mõned päevad tagasi elasin ma üle oma senise rattasõidu kõige ohtlikuma olukorra. Nimelt Teide mäe jalamil serpentiinidelt laskudes ei märganud mind adrenaliinijanus autojuht, kes asus möödasõidule kohas ja viisil, mis paneks vähegi mõistliku juhi kukalt kratsima.
Igatahes, kui ma nägin ja kuulsin erkkollast värvi sportautot eesoleva auto tagant välja kiirendamas, toimus edasine justkui silmapilkselt. Ega aega mõtlemiseks ja tegevuse analüüsimiseks sisuliselt ei olnudki ning hoo maha pidurdamine ei tulnud kõne alla. Kokkupõrkest autoga päästis mind see, et endalegi üllatuseks suutsin säilitada külma närvi, kiiresti reageerida ning võtta end nii tee serva kui võimalik. Silmanurgast tunnetasin, et sellest ei pruugi autolt löögi saamiseks piisata, mistõttu sõitsin teelt maha teepeenra jupile selliselt, et parem jalg puudutas ka teepiiret, millest teisele poole küll ei oleks tahtnud sattuda.
Pärast seda intsidenti sõitsin allesjäänud 20 allamäge kilomeetrit värisevate kätega ning ka õhtul olukorda meenutades tulid külmavärinad peale. Igatahes otsustasin järgmisel päeval uuesti rattaga sama marsruudi ette võtta, sest tahtsin olla kindel, et see hirmutav juhtum ei jätnud mulle sellist jälge, mis võiks edaspidi pärssivat mõju avaldada. Teisisõnu tuli minna mõistust veenma, et eilne juhtum oli lihtsalt üks väga halb asjade kokkulangemine.
Sisimas usun, et tegelik põhjus, miks see kõik minu jaoks õnnelikult lõppes, on selles, et ma katsun rattaga sõites olla alati ülimalt tähelepanelik ja keskendunud. Seepärast ei näe sa mind kunagi trenni tehes muusikat kuulamas ning seepärast mulle meeldib ka rattaga üksinda sõitmas käia.
See on ka üks oluline aspekt, mida mägedes toimuval ultrajooksul kindlasti õpib, vaja läheb ja mis tuleb mistahes eluvaldkonnas alati kasuks – nimelt täielik keskendumisvõime.
Seega lõpetuseks jääb üle olla tänulik ja soovida endale turvalist ultrajooksu.

Eelmisel aastal võttis Eestis perearstidest kõige rohkem dividende, ligi 270 000 eurot, Rootsis elav Mohammed Jabbar Abas, kes tõenäoliselt on Iraagi päritolu.
Perearstide dividendide TOPi vaadates võib ühtpidi rahuloluga nentida, et turg on korrastumas ja miinimumpalka maksvaid dividendivõtjaid on ülivähe, kuid teisalt paneb hämmelduma TOPi tipp, kus troonivad võõrad nimed.
Alustuseks äratab tähelepanu, et esimese kahe perearsti võetud dividendid on teiste omadest kordades suuremad, esimesel suisa mitu korda. Teiseks hakkab silma nende nimede võõrapärasus.
Kui esimesel kohal on alaliselt Rootsis elav Mohammed Jabbar Abas, siis talle järgnev Ilgizär Sadõjk on täiesti Eesti arst, kes lõpetas TÜ arstiteaduskonna 1993. aastal. Ta räägib ka vabalt eesti keelt. Firma, millest Sadõjk 2014. aastal 89 500 eurot dividende võttis, on 2008. aastal asutatud OÜ Nordvik, mille põhitegevus on üldarstiabi osutamine. Palka maksis ta seejuures endale vaid miinimumsummas.
Kes ta siis on? Järelepärimisele vastas terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar, et perearst Sadõjk on küll perearsti erialaga tervishoiutöötajate registris, kuid sealt puudub tema töökoht.
“Sellist asutust nagu Nordvik OÜ meie registris ei ole,” kinnitab Saar. Ta lisab: “Kui see asutus, kus Sadõjk töötab, osutaks tervishoiuteenust, peaks sellel olema ka terviseameti tegevusluba. Kuna asutusel ei ole tervishoiuteenuse osutamiseks tegevusluba, siis ta seda ka ei tee.”
Ilgizär Sadõjk ei ole siiski sugugi müstiline arst, kelle firmat justnagu ei eksisteeri, vaid ta on tavaline perearst, kes töötab lihtsalt asendusarstina Rootsis ja Norras. Tegemist on meeldiva olekuga mehega, kes võtab kiiresti ühendust, et oma tegemistest lähemalt rääkida.
“Töötan osaliselt oma firma Nordvik OÜ kaudu ja osaliselt töövõtjana kohalike tervishoiuteenuse pakkujate juures,” selgitab Sadõjk. “Töötaksin meelsasti asendusarstina ka Tallinnas, kuid siin on vajadus selliste inimeste järele üsna väike, vähemasti võrreldes Rootsi ja Norraga.” Ühes riigis saab ta seadustest johtuvalt töötada aasta jooksul maksimaalselt kuus kuud.
Küsimusele, millest ta siis elab, kui endale isegi Eesti mõistes nii vähe palka maksab, vastab Sadõjk, et oma firma kaudu töötab ta vaid osa ajast, põhilise palga saab tavalise töövõtjana.
Ta ütleb, et ei võtnud esimesed kolm aastat dividende, kuna lihtsalt ei teadnud, kuidas seda teha. Paar aastat tagasi tekkis aga eluline vajadus ja seetõttu võttiski suurema summa raha välja.
Sadõjk kinnitab, et raha ei tule Rootsis ja Norras sugugi lihtsalt: “Vastutus ja koormus on ikka suurem kui Eestis. Kui Eesti perearst töötab viis tundi, siis Rootsis tuleb ikka kaheksa tundi täis,” räägib Sadõjk. “Me töötame nagu demineerijad – ei tohi teha vigu.”
Kuna ta töötab asendusarstina, siis kindlat töökohta tal ei ole ja tööd jagub üle riigi. Ühtpidi on see huvitav, kuid teisalt toob kaasa ka näiteks erinevad murrakud, millest on võõral siiski raske aru saada.
Võitja on ilmselt Iraagi päritolu
TOPi suurima dividendisaagi, 268 309 eurot, võttis aga alaliselt Rootsis elav Mohammed Jabbar Abas. Tegemist on 1970. aastal ilmselt Iraagis sündinud mehega, kes elab Stockholmis.
Abas, kes figureerib Rootsis ka nimega Abbas, registreeris OÜ Dr. Guide Eesti äriregistris 2010. aastal. Põhikirja järgi pakub firma üldarstiabi teenust, kuid majandusaasta aruandes on ta juba mitu aastat oma põhitegevusalaks märkinud meditsiinilise esmaabiteenuse pakkumise Rootsis. Abas Eesti tervishoiutöötajate registris kirjas ei ole.
Dividende maksab küll, kuid palka mitte
Abasi ettevõte ei ole kogu oma tegutsemisaja maksnud sentigi palka ega tasu juhatusele, samuti ei ole seal kirjas ühtegi töötajat. Küll on aga firma maksnud kolmel aastal dividende, mille suurus ei äratanud aga varem isegi Eesti kontekstis erilist tähelepanu.
Eestiga seob Dr. Guidet juriidiline aadress Tallinn, Jõe 2, II korrus, kus tegutseb valmisfirmasid müüv tähendusliku nimega ettevõte StartBusiness, mis on puhunud tuule tiibadesse lisaks Dr. Guidele veel hulgale ettevõtetele.
Kahjuks Mohammed Jabbar Ab(b)as majandusaasta aruandes märgitud meilile ei vasta ja nii me ei saagi teada, miks Rootsis tegutsev arst, kel puuduvad ilmselt ka nostalgilised sidemed Eestiga, oma firma just siin registreeris. Samuti ei saa me vastust, miks ta igal aastal dividendide võtmisega oma firma viimse euroni tühjaks teeb.
Vaata ka, mitmendal kohal oli Abas tänavuses Äripäeva dividendide TOPis.
Rootsi maksusüsteem on keeruline
Küsimustele vastas kõneisikuna Mailika Hindrikson-Muru, 1Office Sweden AB tegevjuht.
Kas Eestis on dividendid väiksema määraga maksustatud kui Rootsis?
Rootsis maksustatakse aktsiaseltsi aktsionäride tulu kahekordselt. Aktsiaselts maksab kasumilt 22% tulumaksu ning residentidest aktsionäride tulu maksustatakse eraisikute puhul üldjuhul 30% maksumääraga. Rootsis teenitud dividenditulu väljamaksetelt mitteresidentidest eraisikutele soovib Rootsi maksuamet 15% tulumaksu kinni pidadada, millele võib lisanduda välisriigi tulumaks.
Rootsi aktsiaseltsist Eestisse tehtud dividendidemaksete puhul kehtib riikidevaheline topeltmaksustamise vältimise leping. Eestis dividendide maksmine on soodsam eraisikust Eesti maksuresidendil. Rootsi maksuresidentide Eestis teenitud dividenditulu kuulub eraisikute puhul maksustamisele Rootsis, sel juhul kehtib taas kord riikidevaheline topeltmaksustamise vältimise leping.
Kas Eestis registreeritud ja Rootsis tegutseval firmal on maksueeliseid võrreldes Rootsis registreerituga?
Rootsis tegutsedes on vajalik püsitegevuskoht registreerida. Samuti tuleb taotleda kohalik käibemaksunumber. Sellise mudeli puhul peab pidama riigiti eraldi raamatupidamist ja tegema Rootsi maksuametile deklaratsioone. Rootsis teenitud tulult tuleb tasuda makse Rootsi maksuametile, sealse tulu arvutamine on keeruline ja otsemeetodit ei saa alati kasutada. Kui juriidiliselt on kõik korrektne ja osa majandustegevusest on Eestis, saab vältida Rootsi ettevõtete tulumaksu ja Rootsi maksuresidendi eraisiku tulumaksu dividendide jaotamisel.
Kas Rootsis tegutsev firma peaks hea tava kohaselt ka palka maksma?
Tavalisel Rootsi aktsiaseltsil ei ole kohustust omada tööandja registreeringut ega töötajaid.
Kas Rootsis tegutsev tervishoiuteenuse pakkuja on käibemaksukohustuslane?
Rootsi maksuamet on kindlaks määranud teatud teenused, mida võib mittekohustuslane osutada. Üldiselt tegutseb selline ettevõte mõne haigla juures ja omab vastavat tegevuslitsentsi. On rida teenuseid, mille pakkumisel tuleb käibemaksu registreering teha ning mis on käibemaksuga maksustatud, näiteks iluoperatsioonid, taastusravi, profülaktiline ravi jne. Tavaliselt omavad tervishoiuettevõtted siiski käibemaksuregistreeringut.
(Tasuline artikkel) Perearstide suurima dividendisaagi noppis islandlane 23. november 2016 10:45
(Tasuline artikkel) Täna lehes: Perearstide dividendide TOP 2015 22. november 2016 07:00
(Tasuline artikkel) USAs teenivad kõige rohkem ortopeedid 05. aprill 2016 14:08
(Tasuline artikkel) Kodaniku arvamus perearstide dividendidest 12. veebruar 2016 12:30
Ida-Viru perearst: oli aegu, kus ma endale palka maksta ei saanud 09. veebruar 2016 15:15
(Tasuline artikkel) Hea palga maksjatel on palga avalikustamisest vaid võita 09. veebruar 2016 14:15
(Tasuline artikkel) Perearstide dividendide TOP 09. veebruar 2016 11:45
Täna lehes: Jackpot läks Rootsi 09. veebruar 2016 07:00

Ulp: rinnavähi sõeluuringut tuleb teha ka üle 62aastastele naistele - Meditsiiniuudised
Ulp: rinnavähi sõeluuringut tuleb teha ka üle 62aastastele naistele
TÜ Kliinikumis käis 12. novembril tasuta rinnavähiuuringul ühtekokku 46 naist, kellest ühel avastati rinnavähk, rääkis kliinikumi arst Sulev Ulp.
Kuna Eestis kutsub haigekassa ainsana Euroopa Liidus rinnavähi sõeluuringule vaid 50 – 62 aastaseid naisi, aga rinnavähi haigestumus kasvab pidevalt kuni 74. eluaastani (vt. graafik), otsustas Tartu Ülikooli Kliinikumi sõeluuringugrupp pakkuda Tartu ja Lõuna-Eesti naistele võimalust oma rindu tasuta uurida.
"Selleks korraldasime laupäeval, 12. novembril Tartu kesklinnastasuta rinnauuringute päeva, kus tasuta töötasid kliinikumi sõeluuringu grupi liikmed Vähiliidu Mammobussis ja kliinikumi treileris, kus vajadusel sai lisaks teostada rindade ultraheliuuringut," rääkis Ulp. Naised said peale uuringut koheselt kätte ka uuringu vastuse.
Uuringule olid ennekõike oodatud 63–70aastased naised (ka need, kellel pole ravikindlustust) ja 45–49aastased (soovitavalt rinnakaebustega) naised.
Naiste huvi rinnauuringule pääsemiseks oli tema sõnul ülisuur – vabad ajad broneeriti ära praktiliselt poole päevaga! (Tallinnas väidetavalt kahe tunniga!) ja paljudele helistajatele tuli kahjuks ära öelda. "Neil naistel palusime oma murega pöörduda otse haigekassa poole," rääkis ta.
Kokku käis laupäeval rinnauuringul 46 naist: 36 etteregistreerimisega ja 10 naist võeti lisaks uuringule otse Mammobussi pöördumisel. Täiendav rindade ultraheliuuring teostati 9 naisele. Rinnavähk avastati ühel naisel ja üks naine kutsuti tagasi täiendavatele uuringutele.
Kõik see näitab Ulpi sõnul väga selgelt vajadust kutsuda sõeluuringu raames rinnauuringule ka üle 62aastaseid naisi. Pikemas perspektiivis annab sõeluuringule kulutatud raha hoopis olulise kokkuhoiu, võrreldes summadega, mis hiljem kuluvad kaugelearenenud rinnavähi raviks, kusjuures täielik tervistumine ei ole siis valdavalt enam võimalik.
8. novembril oli radioloogia päev, mis sel aastal oli pühendatud rinna piltdiagnostikale.
(Tasuline artikkel) Galerii: tasuta rinnauuringute päev PERHis 14. november 2016 12:15

Tervislik toitumine töökohal - Tööelu.ee
Nõuandeid ja soovitusi töötajale
Abiks olukorra hindamisel ja tegevuste kavandamisel
Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töötervise edendamine / Tervislik toitumine töökohal
Oleme igal aastal tööl ligemale 2000 tundi ja nii on töökoht meile omamoodi teiseks koduks. Olenemata sellest, kui palju aega me tööl veedame, on seal tehtavad toiduvalikud sama olulised kui need, mida teeme kodus. Ometi on õigeid valikuid teha sageli ületamatult keeruline ja lihtsam on neist valikuist kõnelda kui neid tegelikult järgida. Segavaid tegureid võib olla mitmeid:
ebaregulaarsed tööajad või kiire töötempo (näiteks vahetustega või pingeline töö);
tasakaalustatud ja mitmekesistele valikutele ligipääsu puudumine (näiteks puuduvad töökohal ja selle läheduses söögikohad ning võimalus kaasavõetud toitu soojendada);
sobilike söömistingimuste puudumine (näiteks söömine oma töölaua ääres);
Täiskasvanud veedavad suure osa oma päevast töö juures ja nii langeb vähemalt üks päevastest põhitoidukordadest tööl olemise ajale. Selle toidukorra võimalikult meeldiv, taskukohane ja ladus korraldamine on suurel määral tööandja võimuses, kuna just tööandja saab sageli kõige hõlpsamalt korraldada tervisliku söömise võimalusi tööpäeva vältel. Seega on tööandjatel toitumist korraldades mitmes mõttes võtmeroll – nii teabe pakkumisel, ohutuse tagamisel kui ka mugavuse ja võimaluste loomisel.
Kuidas teha söömiskoha valikul, toitude rohkuse ja teabetulva tingimustes õigeid ja tervist toetavaid valikuid? Mida saab selles vallas enda heaks teha inimene ise? Milles saab kaasa aidata tööandja? Siinne teemaleht püüab neis küsimustes veidi abiks olla.
Tervislikku toitumist töökohal ei saa kindlasti käsitada ainult ühe poole (töötaja vs. tööandja) võimaluse või kohustusena. Mõlemad pooled saavad teha oma osa ja nii toimides toetada suuresti ka teist poolt. On valikuid ja võimalusi, mida saab pakkuda või soodustada tööandja, aga on ka valikuid, mis jäävad täiesti ja ainult töötaja enda teha.
Tervislik toitumine töökohal (Tervise Arengu Instituudi juhendmaterjal)

"Paljud on küsima tulnud. Ja kui nad ei mahu- siis on
nad a) kurvad või b) kurjad.”
<strong>"Andmed kehakaalu trendide kohta maailma eri paigus annavad alarmeerivaid tulemusi ning asjata ei nimetata pealekasvavat noorsugu XXL-generatsiooniks.”<br /><br /></strong>Anu Hedman-<br /> Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog (Lege Artis- september 2005)
<strong>"Need alkohoolses joobes inimesed- kes veel räägivad- nendega tegelevad turvamehed. Kui enam rääkida ei suuda- kutsutakse mind.”</strong>
Andres Siig-<br /> Tallinna ja Helsingi vahet sõitva laeva Romantika arst- oma tööst. (Moodne Meditsiin- september 2005)
<strong>"Kindlasti tahaks tegeleda meeste tervise küsimusega. Kas meie tervishoiupoliitika kujundajad ja elluviijad lähenevad erinevalt- arvestades meeste riskikäitumist- kõrget stressitaset ja muid haigusi. Võib-olla siin on vaja spetsiifilisemat lähenemist.”</strong>
Margit Sarv-<br /> Eesti esimene soolise võrdõiguslikkuse volinik- oma valdkonna ühest valupunktist. (Eesti Päevaleht- 4.10.2005)
<strong>"Üldjuhul on aga nii- et raskema depressiooni puhul soovitada ravimitest hoidumist on sama- kui öelda suhkruhaigele- et proovime nüüd ilma insuliinita olla.”</strong>
Sergei Tiganik-<br /> psühhiaater-psühhoterapeut (Eesti Päevaleht- 30.09.2005)
<strong>"Samuti usun ma- et meditsiinis töötavate inimeste kohustuseks on olla poliitiliselt aktiivne- aidates sellega harida valitsust meditsiini päevakohastes võtmeküsimustes.”</strong>
<strong>"Tegelikult ei peagi haigekassaga rahul olema - haigekassa on vahend. Kui olete arstiga rahul- siis on haigekassa hästi töötanud.”</strong>
Hannes Danilov-<br /> haigekassa juht- selgitab- et haigekassa ei saa rahva tervise näitajaid mõjutada- kuid saab kindlustatute rahulolu tõsta. (Terviseleht- 27.09.2005)

“Noorkuu” filmi esimene päev kinodes! _ VidevikuMeedia
“Noorkuu” filmi esimene päev kinodes!
Vampiirid ja libahundid on saanud võitu pimedast rüütlist. “Videviku saaga: Noorkuu” võttis esimesel linastuspäeval 72,2 miljonit dollarit, mis ületas viie miljoniga eelmist esimese-päeva-rekordit! Eelmist rekordit hoidis “The Dark Knight” (“Pime/Tume rüütel”), mis kogus esimesel päeval külastajatelt 67,2 miljonit dollarit.
Kui “Noorkuu” hoiab oma rada, on sel võimalik saada ka avanädala rekord, mis ületaks, jällegi, “The Dark Knighti” 158,4 miljonit dollarit.
Need andmed käivad ainult Ameerika Ühendriikide ja Kanada kohta – mis siis küll ülejäänud maailmas toimub? 😉
Millal Sina “Noorkuud” vaatama lähed? 🙂
« “Noorkuu” reklaamid Londonis Kuidas “Videvik” oleks pidanud lõppema? »
Sildid: Noorkuu, rekord, The Dark Knight, usa
Sai juba ära vaadatud http://www.watchmovies-online.tv
28 nov. coca-cola plazasse vaatama kahjuks on esilinastuseks kõik välja müüdud niiet ei saa ja neljap. ja reede ei saa ka minna 😦
28.nov vaatama ^^ Ei jõua ära oodata (:
muuseas hetkel veel võimalus kellelgi 2 kohta vabad 8. ja 2. reas
tartu cinamoni , 28.11 kell 10.45 , ei saa reeeedel kahjuks minnnna :s
Kas keegi teab millal Pärnusse tuleb ?
Saatsime VidevikuMeedia poolt Maikinno küsimuse 😉 Kui saame vastuse, anname teada!
Uue aasta alguses alles , vähemalt mulle öeldi ja mai kino kodukal pole ka lähi ajal seda kirjas.
just sai ära vaadatud 😀
27november kell 16.15 lähen mina vaatama

Telefoninumbrile 6 404 002 saab tänasest jätta teateid võimalike korruptsioonijuhtumite kohta _ Korruptsioonivaba Eesti
Loodan, et see välistab olukorra, kus mõnes allasutuses või ettevõttes inimesed teavad, et midagi on toimumas, aga ei julge sellest juhtkonnale rääkida. Nüüd on inimestel võimalus telefonitsi pöörduda otse linna sisekontrolöri teenistuse poole ja anda oma tähelepanekutest teada“, ütles Taavi Aas.

Eesti vabariigi aastapäevaks _ L@SSIE - Kas siga ja kultuur võivad abielluda?
Eesti vabariigi aastapäevaks
Ei, vastik raibe,
Kaitseabi veri,
Kraabi tee viis,
baraki tee viis,
kaeveabi riist.
viska eetriabi.
eesti raba kivi,
It – vabariik ei sae.
raiska tibi vee…
I – veebi karista,
tervis ei kaabi.
vaeste ibariik.
Kariibi veesta,
Taavi B. eeskiri.
Eesti karbivai.
Eest, rabi, vaiki,
“Eriabi vitsake” ja “vaeste kiirabi” on ikka eriti head, viimasest ma igaks juhuks ei räägigi 🙂
L@SSIE: Miks? Eesti otsib superstaari.
On veebruar 25, 2012 at 2:06 e.l. Kuulijäljed, leitud punker ja geojuubel – kõik ühe päevaga _ KATARINA MÕTTEKODU said:
[…] otsisime koos L@ssiega, sest kahekesi on ikka parem matkamas […]
L@SSIE: Kõige parem on matkata siis, kui pärismaalased pakke kannavad ja nende ülevaataja silma peal hoiab, et keegi ei varastaks…
L@SSIE: Ikka sitt ja sibi… Esivikaar,bei!

ultraviolettkiirgus on kolme lainepikkusega: UVA, UVB ja UVC - neist viimati
nimetatu on kõige tugevama vähki tekitava toimega, kuid see neeldub atmosfääris
ja maapinnani peaaegu ei jõua.
UVB-kiirgus mõjutab naha pindmist kihti, tuues kaasa päikesepõletuse ning kaitsereaktsioonina naha pruunistumise ehk päevituse, põhjustades ühtlasi naha enneaegset vananemist ja nahavähi teket. UVA-kiired tungivad sügavamale nahka ja võivad olla pigmentrakkudest tekkiva nahavähi melanoomi põhjustajaks, rääkis Tigane Sakalale.
Päikesekiirgusel ja solaariumil arsti sõnul vahet ei ole: solaarium põhjustab samuti naha vananemist ning suurendab nahavähi riski.
«Kui tahate, et teie nahk oleks ilus ja terve, ei maksa solaariumi minna. Ohutum on kasutada isepruunistuvaid kreeme,» ütleb ta.
D-vitamiini sünteesiks ja meeleoluhäirete ennetamiseks on inimesel päikesevalgust siiski tarvis. Organismile vajaliku D-vitamiini annuse saame kätte ka päikeselisel päeval tänaval kõndides, kui nägu, käevarred ja jalasääred on paljad.
Inimesi on hakatud teavitama UV-indeksist. Kõrgrõhkkonna ja pilvitu taeva korral tõuseb ultraviolettkiirgust kinni hoidev osoonikiht kõrgemale ja on hõredam. Nii jõuab rohkem UV-kiirgust maapinnani. Eestis see indeks üldjuhul üle kaheksa ei tõuse.
UV-indeks on kõrge vaid mõne tunni jooksul keskpäeval. Seepärast ei soovitata päevitada kella 12 ja 14 vahel. Parem on seda teha hommikul ja õhtul, mil päike ei ole nii ere.
Kõige tervislikum on päevitada piirkonnas, kus inimene on sündinud, sest selle päikesekiirguse intensiivsusega on tema organism juba pisikesest peale harjunud.
Ta hoiatab, et UVA-kiirte eest, mis tungivad kõige sügavamale, kreemid ei kaitse. «Kreemide kasutamine võimaldab viibida päikese käes kauem. Nendega välditakse küll päikesepõletust, kuid nahavähi oht kasvab, sest UV-kiirte kogudoos suureneb.»
Lõpuks rõhutab Tiiu-Liis Tigane, et igasugust nahamuutust tuleb kindlasti näidata nahaarstile, mitte minna sellega ilusalongi.
UV-indeks näitab riski suurust.
• Kui UV-indeks on alla kahe, siis see tervisele halba ei tee.
• Kui UV-indeks on 3—5, on mõistlik päevitades algul piirduda 30—60 minutiga.
• Ettevaatlik tuleb olla, kui indeks on üle 5.
• Eestis ulatub UV-indeksi maksimaalne väärtus suvise keskpäeva paiku 7,5-ni.

“Lapse saamine on nagu sobitusabielu. Sulle antakse peale u 9 kuud kasvamist kätte üks pamp ja öeldkse: “Vot, siin on sinu laps. Hakka teda armastama,” kirjutab Kiirnuudlid oma blogis.
Naisele, kellel lapsi pole või kes lihtsalt on veidi tagasihoidlikuma ematundega, võib tõesti nii paista. Armastama ei saa kedagi sundida. Mõni lihtsalt pole loodud või veel valmis ema olema. Teine jälle on.
Iga naine, kes partneriga suhet omades mõtleb võimalikule lapsesaamisele kui mingile armastust nõudvale pambule, keda 9 kuud kõhus tuleb kasvatada, iga selline naine peaks kaaluma kaitsevahendite kasutamist. Sellised mõtted reedavad kas naise või partnersuhte ebaküpsust. Lapse saamine on vabatahtlik.
Loodus on tark. Ema saab oma titalt feromone ja tita emalt. Side, mis oodatud lapse korral kehakeemiast tekib, on tugevam kui seksuaalne sobivus iial olla suudab. See ongi emaarmastus.
Ematunne sõltub suuresti kehakeemiast ja selle tajumise võimest ning naise kahe kõrva vahelistst soovidest.
Rubriigid: lapsed, suhted, sildid: blogidest, kehakeemia, lapsed, suhted. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Loodetavasti lugesite Kiirnuudlites kirjutatu ikka lõpuni. Seal on tahetud öelda, et meie saa last endale valida nagu sobitusabielu puhul ei saa pruut / peigmees endale kaasat valida. Valik tehakse tema eest. Või kui teistmoodi öelda – me ei saa last valida, nagu poes kaupa valime. Nii et tuleb kasvatada seda last, just sellise välimuse ja iseloomuga, nagu Loodus sulle andnud on.
Ma sain sellest aru jah. Arvamus polnud mõeldud kriitikana kirjutajale 🙂 .
Lihtsalt mõnikord oleme me harjunud kindlate soorollidega ja “ette nähtud” tunnetega. Tihti eeldatakse, et naine on alati valmis emaks saama, sest ta on naine. Eeldatakse, et naine pühendub, on rahul ja muutub sõrmenipsuga hellaks kanaemaks. Meie koolihariduski keskendub emarollile ainult läbi standardlahenduste.
Paraku on maailm meie ümber ei ole standardlahendus. Ja kui naise sisetunne ütleb, et last “PEAB armastama”, lapse puhul “JÄÄB ÜLE leppida” olukorraga ja lapse juures “PUUDUB valik”, siis need on väga kategoorilised tunded. Ehk on mõistlik oodata või endalt küsida, miks sellised tunded tekkinud on?
Aitäh vastuse eest! See selgitas mu jaoks paremini, mida öelda soovisite. Sain nüüd teie vaatenurgale paremini pihta 🙂
See oli ka mulle hea vihje, et saab paremini selgitada. 🙂

Viited – Koeraga võimlema!
Pipit aitasid taas jalule saada:
Postitustes ei oska ma tihti konkreetselt ühelegi allikale viidata, aga minu mõtteid koerte füüsilise soorituse ja kehaehituse osas on mõjutanud järgmised materjalid:
[3] “Canine Fitness Trainer 1” loengumaterjalid, autoriks Debbie Gross, juuni 2016
[7] “Canine Fitness Trainer 3” loengumaterjalid, autoriks Debbie Gross, oktoober 2016

my life: Saaremaal !

Pärast asjade väljavalimist oota vähemalt 24 tundi, enne kui maksma hakkad. Ma siiani ei saa aru, kuidas on võimalik, et mulle tundus eile, et mulle on hädasti retuuse vaja. Mis siis, et need pealuudega olid.
Mis värvi need olid?
Need. Kallid on ka raisad, muidu ostaks ehk kleidi all kandmiseks. St ei ole tglt kallid, aga kulutasin oma raha just muudele asjadele, mida päriselt vaja oli. 😦
Minu koera nägu, Mittekohustuslik ilmapostitus

KOHUTAV: Tallinna noortejõugu verine arveteklaarimine (lisatud video, nõrganärvilistele mittesoovitav!) - Lõunaeestlane
KOHUTAV: Tallinna noortejõugu verine arveteklaarimine (lisatud video, nõrganärvilistele mittesoovitav!)
Kaader videost.
Sotsiaalmeedias on avaldatud video jõhkrast arveteklaarimisest Tallinnas. Peksjad on Kanuti jõugu liikmed.
Tallinnas kruusatee kõrval metsa all on keset võrsete rohelust maas lamamas teismeeas poiss. Ta kaitseb ennast, käed risti näo ees. Eakaaslasest noormees peksab teda täiest jõust kannaga kuklasse, põlvega näkku ja rusikaga peapiirkonda. Löögid ei lõppe, ründaja hüppab, küünarnukk ees, maaslamajale roietesse. Kaadrist väljas kamandab peksmist filmiv hääl: „Tõuse püsti!”
Kägaras keha veriseks tagumist vaatab pealt neljane seltskond, kes iga lööki venekeelsete hõisete ja naeruga kaasa ergutab. Ründaja puhkab hetkeks, kaamera liigub ohvri suunas, kes vaatab paluvalt kaameramehele otsa, pilgus agoonia, suuümbrus verine. Filmija, telefon käes, nõuab taas kärkivalt läbipekstu püstitõusmist. Ta sikutatakse jõuga püsti, ent kukub taas loodusesse, ründaja rusikaga kohe järele jalutamas.
Videos esinenud kuus noort on pärit Lasnamäelt, kuid kuuluvad varem meediasse jõudnud Lasnamäe noortejõugu asemel hoopis senitundmatusse Kanuti jõuku.

Tervis Ja Medical Video: The Diamond Arm (Detsember 2018).
Õige hammustada - on peamine tegur, mis määrab tervist seedimise ja hingamisteid. Oklusiooni korrigeerimine ilma traksid on parim lahendus, mis võimaldab hammaste defekti parandatud lühikese aja, isegi lastele juba väga varases eas.
Puuduste hammustada - probleem, mis on mõeldud lahendada ortodontist. Täna on kaks ravivõimalusi see probleem: see breketnaya ja bezbreketnaya süsteemi. Efektiivsus saavutatakse esimese seljas traksid ei ole alati mugav ja esteetiliselt meeldiv. Teine süsteem - hammustada korrektsioon ilma traksid, õrn, kuid ei sobi kõigile: seda kasutatakse varajases staadiumis haiguse, samuti väiksemaid kõrvalekaldeid.
Bezbreketnoe hammustada korrektsioon sisaldab mitmeid erinevaid meetodeid, mis on valitud põhineb inimese omadusi igal üksikjuhul. Mõned meetodid on järgmised:
kandma spetsiaalseid seadmeid;
integreeritud viisil;
kirurgilise meetodi abil.
Mioterapiya - keeruline ülesanne iga päev. Ajutise oklusioon on võimalik kasutada ise ravi, ja termin või püsiva oklusiooni segada - ekstra. Siiski, kui sa seda regulaarselt, soovitud efekti on raske saavutada ja see on abiks, et selline ravi. Nii mioterapiya tuleb alati läbi range järelevalve all täiskasvanutest.
Riistvara hammustada parandus traksid kandmata hõlmab erinevaid seadmeid, mida kasutatakse eraldi. Nende hulka kuuluvad:

Linnapea tegi kaasa uue trammi esimese proovisõidu > Tallinn
Linnapea tegi kaasa ...
Linnapea tegi kaasa uue trammi esimese proovisõidu
Täna tegi uus moodne CAF Urbos tramm esimese proovisõidu Pärnu maantee depoost Tondile ja tagasi, mille tegi kaasa Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes jäi proovisõidul kogetuga igati rahule.
„Ma loodan, et 1000 kilomeetrit testsõitu sujuvad viperusteta ja tallinlased saavad kauaoodatud uue trammiga varsti sõita,“ ütles Savisaar ja lisas, et esialgsed muljed on igati positiivsed. „On heameel tõdeda, et Tallinna ühistransport on kaasaegne, mugav ja turvaline ning, mis kõige olulisem, linnakodanikele tasuta!“
Esimene tramm saabus Hispaaniast Zaragoza tehasest Tallinnasse 15. detsembril ja alustas peale seadistamist viimast osa ettenähtud testimisprogrammist, mille kohaselt peab tramm läbima reaalsetes liiklusoludes 1000 km. Arvestuste kohaselt peaks see täis saama veebruari alguseks. Kokku hakkavad Tallinna rekonstrueeritud 3. ja 4. trammiliini teenindama 20 uut moodsat trammi, millest 16 saabuvad järgemööda 2015. aasta jooksul. Viimased neli optsiooniga lisaks ostetud trammi jõuavad liinile I kvartalis 2016.a.
Kokku hakkab rekonstrueeritud 3. ja 4. trammiliini teenindama 20 uut moodsat trammi, millest 16 saabuvad Tallinna 2015. aasta jooksul. Viimased neli optsiooniga lisaks ostetud trammi jõuavad liinile 2016. aasta I kvartalis.
Trammide kogumaksumus on 53,4 miljonit eurot ning need soetati Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel 2011. aastal sõlmitud saastekvootide müügitehingu rahaga.
20. novembril taasavati 4. trammiliin Vana-Lõuna – Ülemiste, mille jaoks viidi trammiliini rööbastee Vana-Lõuna ringil betoonalusele, sõitjate jaoks ehitati välja Vana-Lõuna trammipeatus koos ooteplatvormiga, välja vahetati trammiliini kontaktvõrk ja suur osa kandemastidest. Rekonstrueeriti Pärnu maantee depoos asuv 3. veoalajaam, millest hakkas toidet saama ka Vana-Lõuna trammiring.
Tallinna 3. ja 4 trammiliini uuendamise projekti kogumaksumus on 91 miljonit eurot. Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel sõlmitud lepinguga saastekvootide eest ostetavad trammid moodustavad sellest 53,4 miljonit eurot. Keskkonnaministeerium toetab Tallinna trammiliikluse kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest läbi sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 18,9 miljoni euroga. TLT ja Tallinna linn finantseerivad uute trammide liinile toomist 2013-2015 jooksul vähemalt 14 miljoni euro ulatuses.

Toit, mis teeb mind väsimatuks — Rait Ratasepp
Kas sa kujutaksid ennast ette iga päev oma toidumenüüd detailselt üles kirjutamas? Ja seda viis aastat järjest? Mina kujutan, sest täpset nii kaua pean ma juba toidupäevikut. Ja mitte ainult ei kirjuta üles, vaid pidevalt analüüsin seda, et leida oma kehale parim kütus, mis tagab võime katkematult ja lõputult sportida. Mu esimeste ultratriatlonite ajal märkis toetusmeeskond tarbitud toidu küll üles, kuid kohest analüüsi siis veel ei teinud. Alles pärast võistlust vaatasin võistlusmenüüle otsa ja tegin sellest järeldused. Üsna ruttu sai aga selgeks, et pikemate ultrakatsumuste puhul tuleb menüüd analüüsida juba selle ajal. See on vajalik, et kulutatud ja tarbitud energia oleks tasakaalus ning et menüü ei oleks kaldu vaid ühtede toitainete poole. Süsivesikud ei ole reeglina probleemiks, küll aga valgud ja kiudained.
Ultratriatlonitel esikohakonkurentsis püsimiseks tuleb olla võimeline toituma hoo pealt.
Olgu su rasvavaru milline tahes, keha ei suuda suure energiapuuduse ega toitainete defitsiidiga pikalt toime tulla. See on müüt, et korraliku rasvavaru abil võid muretult ja kaua sportida.
Mais tegin edukalt läbi treeningtsükli Lanzarotel, mis oli ühtlasi ka mu põhikatsumuse proovikiviks. Nimelt sai eesootava katsumuse tingimustes 16 päeva jooksul 108 tundi sporditud (vt lähemalt siit). Keha tuli sellega muretult toime ja seda tänu toitumisele. Toit oli mu ainuke taastumisvahend trennijärgsete venitusharjutuste ja külma duši võtmise kõrval.
Kolm tõestust on mulle piisav
Eelmisel aastal tegin samuti hooaja oluliseima treeningtsükli Lanzarotel (vt lähemalt siit). Tegin siis 14 päevaga 88 tundi trenni. Tollal valmistusin ma 10-kordseks katkematuks ultratriatloniks. Juba eelmisel aastal panin tähele, et keha vajas taastumiseks üksnes kvaliteetset ja isevalmistatud toitu. Kuna see oli siis üks mu esimesi sedavõrd raskeid treeninglaagreid, ei julgenud selle pinnalt veel põhjapanevaid järeldusi teha. Tollase menüü põhimõtted võtsin aluseks ka sellel aastal ja see toimis taas.
Neist kahest teadmisest mulle piisanuks, kuid sellega asi ei piirdunud. Sain ka ühe negatiivse kogemuse, mis kinnitas mu arusaama - toit tagab parima ja kiireima taastumise. Nimelt aprillis olin treeninglaagris Mallorcal, kus elasin hotellis ja kus endal söögitegemise võimalus puudus. Nii ahvatlev kui ka rootsi laua stiilis toitlustamine ka ei tundu, oli see minu jaoks halb variant. Kuigi toidulaud oli rikkalik, ei sobinud valmistoit mu raskete treeningutega kokku. Juba esimestel päevadel pärast õhtusööke tundsin, et asjad ei toimi minu jaoks. Kui olin oma raskete treeningutega jõudnud poole peale, siis keha enam ei pidanud vastu. Kohe pärast järjekordset õhtusööki läks olemine väga halvaks, söögiisu kadus päevadeks ning keha võitles mitu päeva kõrge palavikuga.
Mis siis ikkagi juhtus? Rasketest treeningutest niigi stressis olevale kehale oli väga kirju ja tavapäratu toit suureks lisakoormuseks. Kui nõuad kehalt palju, siis tuleb anda talle juba teada ja tuntud kütust.
Järgnevalt toon sinuni Lanzarote treeningtsükli seitsmenda päeva toidumenüü. Sel päeval tegin 9 tundi trenni, sõites rattaga 223 km (tõusumeetreid 2495) ja joostes 10 km. Menüüst nähtub, et 8-tunnise mägise rattasõidu ajal tarbisin 2940 kcal ning et kogu päeva energiakulu oli 7486 kcal. Veel paar aastat tagasi oleks ma taolise treeningpäeva raames oluliselt rohkem energiat vajanud. Tänaseks on keha selliste mahtudega juba üsnagi kohanenud ja toimib palju ökonoomsemalt.
Erinevad pähklid, marjad, seemned, smuutid ja köögiviljad on minu supertoiduained. Neid tarbin ma igapäevaselt ning just need toiduained figureerisid iga päev ka mu treeninglaagri menüüs.
Minu hooaja suurettevõtmiseks on kõigest mõne kuu pärast algav 20-kordne ultratriatlon. Treeningutega olen selleks katsumuseks juba valmis, nüüd vaja veel katsumuse eelarve kokku saada. Üksi ma seda korda saata ei suudaks. Sinu toetus on vajalik. Toeta ja ela kaasa - vaata lähemalt www.raitratasepp.ee. Kõikide toetajate vahel loosin välja mitmeid auhindu oma koostööpartneritelt ning tänutäheks panen toetajad fännisärgile ja saateauto kapotile. Aitäh toetamast!

Kui soovid end foorumis reklaamida.

Head lapsevanemad! 26.-30. septembrini on lasteaia muusikasaalis avatud sügisnäitus.
29. septembril kell 16.30 toimub lasteaia õuealal mihklipäeva sügislaat ja võimlas kasutatud lasteriiete, mänguasjade ja raamatute kirbuturg.

Palju õnne Jenni – 1 kuu _ Life at lucky 13
« Kontsert muusika-aasta lastele
16 thoughts on “Palju õnne Jenni – 1 kuu”
Beebidele vanni küll iga õhtu pole hea teha 🙂 Kord nädalas max,käisime just oma 2kuusega kontrollis ja öeldi ka,et max kord nâdalas.
Vot ei tea, meil oli sama rütm ka JJ vannitamisel ja keegi selles probleemi ei näinud. Pigem öeldakse, et vann just hea beebile, lõdvestab (eriti kui gaasid) ja võib olla osaks õhtusest rutiinist. Olgu ka öeldud, et meil vann puhta veega ja ilma igasugu pesuvahenditeta. Ka pole meil vee karedusega probleemi, mis nahka kuivataks.
Ma ei mõelnud selle kommentaariga midagi halba.meil räägitakse palju (elan eestist eemal) ja oleme lugenud ka päris palju,et kui igapâevaselt vannitada,siis kaob rasvakiht ära ja see ei ole hea nahale. Aga jah,eks igAlpool ole erinevad arvamused ja iga üks teeb nagu ise tahab 🙂
Tallinna veekaredusest pole õrna aimugi ja seda ei mōelnudki.
Njh, samas, kes iga mähkme vahetuse ajal peput kraani all peseb, selle laps saab phmt mitu korda päevas vanni 😀
Ma tean, et beebi naha normaalset olekut võib häirida just see kui vannitada igasugu seepide-vahtude-geelidega, paar minutit puhtas vees olekut nahale halvasti ei tohiks mõjuda 🙂 Ka ei kasuta me mingeid kreeme vms mis võiks naha normaalset olekut häirida.
Vannitamise kohta – iga ema sisetunne ütleb, mis tema lapsele sobib. Nii et mina ei muretseks, eriti kui pole vee karedusega muret ja dušigeeli vanni ei kalla. 😛 Kui peakski kuivaks mineku teema tekkima, saab ju kord kuus paar tilka vanniõli lisada.
Aga sünnitusest sõltub kõik edasine elu – sellega ma olen küll nõus. Kellel ikka kole sünnitus, see mitte ainult ei taha kohe uuesti sünnitada, vaid raskem on ka lapsega niisama välja jalutama minek. Esimestel aastatel vähemalt.
Ilusad kogemused ja mälestused sünnitusest – siis võiks küll veel sünnitada, lastega välja minek on puhas rõõm ja elu tundub palju elamisväärsem. Vähemalt rääkis seda mulle kunagi üks 5 lapse ema, kui mul alles 3 last oli. Praegu, ise viie lapse emana, olen täiesti nõus. Tore sünnitus teeb rõõmu kogu elu 🙂
Nii et naudi aga, Berit! Kui ema on rõõmus, on pere ka rahul. ❤
Ja no imelik mõelda, et tegelikult mul ju JJ sünd läks ka suht lihtsalt, sain kaua kodus olla ja tundsin end hästi, aga kõik see raske ja nö negatiivne osa toimus haiglas (see napp 2,5h mis seal enne JJ sündi olla sain) – KTG all paigal püsimine, sobiva asendi mitte leidmine, lahkliha lõige, JJ sünnitusteedes edasi-tagasi liikumine, tohutult õmblusi ja hiljem ka esimene öö ühispalatis. Ja kuigi sünnitus oli ka esimese korra kohta võrdlemisi kiire, oli see emotsionaalselt niiiiii palju raskem. Ma vist enne teist sünnitust arvasin, et JJ sünd oli pigem kerge, aga nüüd siis sain päriselt kerge sünnituse ja millegagi võrrelda. Ja kõige selle foonil on muidugi puhas ime, et JJ nii rahulik ja mõistlik laps siiski on ❤️
Nii palju nunnusid pilte!
Meil on täpselt sama värvi BabyBjörn!
Aitäh! Ja see BB tool kn niiiii hea asi. Jenni vaikselt avastab seda ja no JJ taasavastab – lemmik koht tal multikate vaatamiseks 😀
Mis selle Babybjörn tooli eelised on? Mul esimese lapsega seda polnud. Kas uue beebi tulekul tasuks osta?
Minu meelest on see parim tool. Kangast lihtne maha võtta ja pesta, mitu erinevat lamamise kõrgust vastavalt lapse vanusele, hästi lihtne kokku panna ja hoiustada. Pikk kasutusaeg,kui beebiaeg möödas, siis kuni 13kg kaaluv laps saab seal niisama istuda (selleks tuleb kangal teine pool panna lihtsalt), meil JJ praegu fänn sellel 😀
Suur pluss ka see, et laps liigutab seda ise jalgadega, seega ei ole hoog tal suurem kui ise teha jõuab, vastavalt kasvule ja vanusele (erinevalt nö ebaloomulikest vibratsioonidest jms funktsioonidest). Ja tool ise superkerge, et seda täpselt sinna tõsta, kus parasjagu kasutada vaja.
Ühesõnaga, me oleme väga rahul ja julgeme soovitada 🙂
Palju õnne Jennile! 🙂 See roosamanna tuleb miskipärast tütarde sünniga kaasa. Ise mõtlesin ka kunagi, et miks peab tüdrukutel nii palju roosat olema, aga nüüd kannan juba ise ka hea meelega 😀 Ja tegelikult tahtsingi uurida, kust see armas Maxi-Cosi soojakott pärit on? Tahaks ka mingit rõõmsates toonides soojakotti, aga niipalju kui netist olen vaadanud, on kõik kuidagi liiga tumedad ja sünged.
Mul selle soojakotiga vedas nii, et leidsin selle järelturult – tundus, et vist kordagi kasutamata. Eriti hea on see, et see pole seest fliisist vaid riidest, mis lapsel ehk mõnusam. Seega, tasubki mõnes müügigrupis kuulutada, et ostad just vähe erksama eksemplari. Beebikeskus müüb ka neid kotte maxi-cosile, aga ma pole nende toonide valikuga hetkel kursis.
Väga armas beebi 🙂
Kust on võimalik osta Avent Soothie lutti? Avent kodulehel on küll toodud välja, kust saab aga nii palju kui siiani jõudnud uurida, siis nendes poodides ei ole.. Minu beebi ka ei hooli lutist ja see lutt jääks viimaseks katsetuseks 🙂
Ma olen varem tellinud UK Amazonist. Aga nüüd ostsin just Jennile lisaks ka roosad ja need sain 4kids.ee poest, hetkel need seal sooduses ka!
Kust on ostetud see roosamannavahuline seelik? No nii armas.
See oli kingitus 🎀

Veebipoe cleveron.eu/telli-cleverpod isikuandmete vastutav töötleja on Cleveron AS (registrikood 11405467) asukohaga Reinu tee 48, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71020, tel: (+372) 666 2777 ja e-kiri: [email protected]
Cleveron AS on isikuandmete vastutav töötleja.
Nimi, telefoninumber ja e-posti aadressedastatakse kliendi poolt valitud transporditeenuse pakkujale. Kui tegemist on kulleriga kohale toimetatava kaubaga, siis edastatakse lisaks kontaktandmetele ka kliendi aadress.
Cleveron AS edastab maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed volitatud töötleja Maksekeskus AS-le.
Isikuandmeid hoitakse Zone Media OÜ serverites, mis asuvad Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Liidumajanduspiirkonnaga liitunud riikide territooriumil. Andmeid võidakse edastada riikidesse, mille andmekaitse taset on Euroopa Komisjon hinnanud piisavaks ning USA ettevõtetele, kes on liitund andmekaitse kilbi (Privacy Shield) raamistikuga.
Isikuandmete edastamine veebipoe volitatud töötlejatele (nt transporditeenuse pakkuja jaandmemajutus) toimub veebipoe ja volitatud töötlejatega sõlmitud lepingute alusel. Volitatud töötlejaid on kohustatud tagama isikuandmete töötlemisel asjakohased kaitsemeetmed.
Maksetega ja tarbijavaidlustega seotud vaidluste korral säilitatakse isikuandmed kuni nõude täitmiseni või aegumistähtaja lõpuni.
Isikuandmete töötlemisega seotud vaidluste lahendamine toimub klienditoe vahendusel (tel +372 666 2 777 ja e-kiri [email protected]). Järelevalveasutus on Eesti Andmekaitse Inspektsioon ([email protected]).

Uuring: kingitusi saavad enim eriarstid - Meditsiiniuudised
Uuring: kingitusi saavad enim eriarstid
korruptsiooniuuringu kohaselt on mitteametlikult raha makstud enim eriarstidele.
Vastuvõtule või ravile saamiseks on kasutanud tutvusi iga seitsmes
Uuringu järgi on arstile altkäemaksu andmise peamiseks põhjuseks soov saada kiirem ligipääs teenusele – arsti vastuvõtule, uuringule, operatsioonile vms. Ka kingitusi on tehtud kõige enam eriarstidele, aga ka perearstidele. Mõnevõrra enam nimetatakse ka maksmist operatsioonile
Olukordadest, kus kingitus tehti, on küsitletud kõige enam välja toonud haiglaravil olemist ja soovi saada paremat hooldust või ravi. Samas on mitmed vastajad välja toonud, et tegid kingituse tänutundest. Tutvusi on kõige enam on tutvusi kasutatud kiiremaks eriarsti vastuvõtule ja uuringule pääsemiseks.
Justiitsministeeriumi tellitud uuringu tegijad nendivad siiski, et altkäemaks ja kingituste tegemine pole uuringute põhjal Eesti meditsiinis siiski väga levinud.
Patsientide küsitluse andmetel on viimase paari aasta jooksul enne teenuse saamist vastuvõtule või ravile saamiseks maksnud raha 2% (tegu ei olnud visiiditasuga), kingituse teinud 5% ja vastuteene lubanud teha alla 1% patsientidest.
Võrreldes meelehea pakkumisega enne teenust, on enam aga levinud meelehea pakkumine pärast teenuse saamist, seda on teinud veerand küsitluses osalenutest, sealjuures raha on maksnud 3%, kingituse teinud 24% ja teene osutanud 1% patsientidest.
Need tulemused on kindlasti mõjutatud sellest, et nimetatud eriarste vajatakse rohkem, kui mitmeid teisi erialasid, nenditakse uuringu kokkuvõttes.
Uuringu tegijate sõnul ei pea haiglajuhid, kellega uuringu tulemusi arutati, meelehea andmist siiski oluliseks probleemiks. Samas on uuringu autorite hinnangul altkäemaksu andmise levikut tõenäoliselt alahinnatud, sest patsiendid ei ole huvitatud (ka anonüümselt) sellistest juhtumitest rääkimisest.
Uuring rõhutab siiski, et kokkuvõttes tähendab ka 2% küsitletutest tuhandeid patsiente, kes altkäemaksu abil taotlevad erikohtlemist, seda kas omal initsiatiivil või tervishoiutöötajate ettepanekul.
Uuringu täisteksti saab lugeda SIIT.
(Tasuline artikkel) Leht: Hinnatud Pärnu ortopeed võttis diagnoosi eest altkäemaksu 17. veebruar 2016 12:15
(Tasuline artikkel) Analüüs: haiglatega ravilepingute sõlmimise süsteem ei paista läb... 13. november 2011 08:41
(Tasuline artikkel) Vedler: Kui palju maksavad eestlased arstile? 11. november 2011 11:11

Täna hommikul saatis kiirabiliidu juht Ago Kõrgvee meediale edasi 19 arstlikku erialaseltsi pöördumise valitsusele ja riigikogule, milles nõutakse kiiret uue tervishoiumudeli leidmist ja seniks haigekassa reservide kasutamist.
Oma pöördumises nõuavad allakirjutanud Eesti tervishoiu rahastamise jätkusuutliku mudeli kiiret väljatöötamist ning seniks sihtotstarbelist haigekassa reservide kasutamise võimalust.
Ühispöördumises rõhutatakse, et haigekassa reservid ei saa olla riigi eelarve tasakaaluhoidmise pühaks instrumendiks. Haigekassa poolt rahastatavate ravijuhtude arv tuleb kohe taastada 2013. aasta tasemele. Vaid sellisel moel on võimalik pakkuda Eesti elanikele turvatunnet ning tagada patsiendile vajaliku tervishoiuteenuse kiire ning kvaliteetne kättesaadavus.
Pöördumise edastas pressile Eesti Kiirabi Liidu ja EMO arstide seltsi juht Ago Kõrgvee, kuid sellele on alla kirjutanud veel näiteks kirurgide assotsiatsioon, anestesioloogide selts, sisearstide ühendus, kardioloogide selts, hambaarstide liit, gastroenteroloogide ühendus, endokrinoloogia selts, psühhiaatrite selts, endoskoopia ühing, kopsuarstide selts, traumatoloogide-ortopeedide selts jne.
Pöördumise sisu on järgmine:
Eesti tervishoiu ülesandeks on tagada elanikkonna turvatunne ja jätkusuutlikkus. Tänaseks on tervishoid jõudnud sügavasse kriisi, mille põhjuseks on krooniline alarahastamine. Kriitiliselt on halvenenud nii plaanilise kui erakorralise arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet. Viimase kolme aasta jooksul on haigekassa jõuliselt vähendanud haiglaravi rahastamist ravijuhtude langetamisega ehk maakeeli on vähendatud nende patsientide arvu, kellele ravi võimaldatakse. Ravijuhtude kärpimisega kavatsetakse jätkata ka 2017. aastal. See on viinud olukorrani, kus plaanilisele ravile pääsemist oodates halveneb inimeste tervis niivõrd, et oma järjekorda ei jõutagi ära oodata. Parimal juhul sattutakse haiglasse erakorralise haigena, halvimal juhul aga enam mitte kunagi. Selleks inimeseks võib olla ka valitsuse- või parlamendiliige.
Statsionaarse arstiabi mahu vähendamine ning osutatud teenuste alarahastamine sunnib haiglaid voodikohti sulgema, personali koondama ja oma võimekust piirama. Osa personali lahkub ka ise – sinna, kus jätkuvalt on võimalik inimesi oma tööga aidata. Kasvavat üleplaanilist tööd rahastatakse haigekassa poolt koefitsiendiga 0.3, mis on demoraliseeriv ja majanduslikult jätkusuutmatu. See omakorda soodustab meditsiiniteenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi langust.
Tekkinud olukord koormab nii kiirabi kui erakorralise meditsiini osakondi. See on täiendav stress personalile, kuna patsientide paigutamine haiglaravile on keeruline, samas aga põhjustavad ravi edasi lükkamine ja korduvad pöördumised erakorralise meditsiini osakonda patsientide ning nende lähedaste põhjendatud rahulolematust. Rahulolematus on ka meditsiinitöötajates endis, kuna tänu ebaadekvaatsele tervishoiuteenuse rahastamisele ei ole võimalik tagada patsientidele parimat võimalikku ravi. Meedikute streik on siin täiesti ootuspärane asjade käigu jätk.
Praegune olukord sunnib meedikuid tegema patsiendi jaoks halbu valikuid, lükkama edasi õigeaegse ravi alustamist, piirama ravi mahtu ja kättesaadavust. Määramatult edasi lükatud plaanilised ravijuhud muutuvad erakorraliseks. Taoline olukord suurendab patsiendi kannatusi ning riski tõsise terviserikke tekkeks ning seab meedikud neist endist sõltumatu surve ja pahameele alla. Tõsiste tervisehädade erakorraline ravi on oluliselt kallim kui plaaniline, seega tekib surnud ring.
Sellest, et Eesti praegune tervishoiu rahastamise skeem ei ole jätkusuutlik, teavitasid WHO ja Praxise eksperdid poliitikuid juba aastaid tagasi, kuid rahastamise otsuseid on ignorantselt edasi lükatud. Laiemas mõttes on jäetud tegemata otsused Eesti elanike tervise parandamiseks ning väärikalt elatud aastatega eluea tõstmiseks.
(Tasuline artikkel) Braschinsky: oleme valmis panustama peavalu ravi võrgustikku 08. detsember 2016 09:00
(Tasuline artikkel) Veiko Reigo: tedents on järjekordade pikenemisele 06. detsember 2016 14:00
(Tasuline artikkel) Arstid ähvardavad uue streigiga 03. detsember 2016 18:42
(Tasuline artikkel) Päeva lõpuks sotsiaalministeeriumist vastus arstidele 02. detsember 2016 17:12
(Tasuline artikkel) Lehtmets: on vaja ette vaadata 10-20 aastat 02. detsember 2016 10:43
(Tasuline artikkel) Kõrgvee: ühispöördumine sündis 36 tunniga 02. detsember 2016 09:00

Sai ära proovitud – tõeliselt hea ja mõnus!
Hei! Jah, kindlasti sobivad vaarikad ka selle koogiga väga hästi! 🙂
Maitsev ja tõeliselt rammus, jagub vabalt 20-le.

Tugitoolid 2 tk

november 2, 2016 · Filed under Eluolu, Käsitöö
Kingsepal pole kingi ja ma avastasin ka külmade saabudes, et mul pole ühtki normaalset salli. Niisiis lappasin kodus leiduvaid kuduajakirju, et mingi muster leida. Ikka palmikud, eks!
Selle salli muster on paar aastat vanast Novita ajakirjast. Lõngaks ikka seesama Karula maavillane, millele lisasin ka tallemohääri, et oleks pehmem. Sall on 64 cm pikk ja sai valmis ühe päevaga. Soovisingi sellist lühikest, mis käib nööpidega kinni ning sobib/mahub mantli v jope alla, ilma et muudaks kandjat oma suurusega kubujussiks. Sall on tõeliselt soe.
Üle saja aasta üks kudupostitus ehk lugu kampsunist
Ma olen viimased kuu aega aina palmikuid keerutanud. Paremale, vasakule, suuri ja väikesi. Keerutamise tulemusel valmis üks kampsun, mida (võib-olla) hakkan isegi kandma. Olen nimelt elu jooksul kudunud palju kampsuneid, aga päris hulk neid on valmides lihtsalt seisma jäänud, sest neil on midagi viga. Või on siis minul midagi viga, et kampsun ei klapi mõõtudelt, ei istu normaalselt või on lihtsalt …..kuidagi kole, takune ja näeb välja nagu algaja kootud.
Samas ma mäletan väga hästi oma esimest kampsunit. Selle kudusin 18-aastaselt täht-tähelt ajakirja Suuri Käsityökerho järgi. Tuli väga ilus ja kandsin seda mitu aastat tihti.
Kolm aastat tagasi käisin tegemas üht lugu Karula lambakasvatajatest, kelle lammastelt saab imemõnusat meriinovilla. Muidugi ma tulin sealt ära suure kotitäie lõngaga. Aga just siis käis mul kudumishoog täiesti alla ja lõng jäi lihtsalt seisma. Või noh…ma kudusin tegelikult kohe sellest ühe kampsuni, aga no ma ei tea miks, aga sellest tuli välja suur telk ja mitte normaalne kampsun. Ma arvan, et ta ei istu isegi minust 30 kg raskema inimese seljas hästi. Ta ootab praegu üles harutamist.
Lõnga aga oli veel ja eks ta ikka aeg-ajalt kripeldas. Et tulevad viimati koid sisse või midagi. Sundisin ennast vahepeal lastele karupükste sellest kuduma, aga kui ei ole inspiratsiooni, siis midagi ei edene. Suutsin läbi häda valmis teha ühe sääre neljast ja harutasin töö üles.
Mõned nädalad mul aga prahvatas – mul on vaja kampsunit! Sellist suurt, mis lausa vangistab su pilgu. Asusin internetis tuhnima, et leida võimalikult keeruline muster. Olen küll muidu lihtsuse poolt, aga seekord tahtsin midagi sellist, mille tegemine oleks ka vaimne pingutus ja peaks keskenduma, mitte lihtsalt muuhulgas rööpräheldes valmis tegema.
See kampsun on mõnusalt väheste õmblustega. Puuduvad küljeõmblused, kuna kogu kampsun on kootud ühes tükis. Õmblused on vaid õlgadel. Ka varrukad on ühes tükis ja kootud hoopiski sukavarrastega. Ma polegi varem niimoodi ühes tükis varrukaid kudunud, aga miks mitte – mida vähem õmblusi, seda vähem piina pärast eseme viimistlemisel. Loomulikult on kampsun ülisoe.
Jaki muster ja õpetus on siit. Muidu tore õpetus, aga paar kohta olid kirja pandud nii segaselt, et mina, kes ma ennast pean kogenud kudujaks, lihtsalt ei saanud neist aru. Ühe koha lahendasingi pilti uurides, sest õpetuse järgi polnud võimalik taibata, mida nende kirjapandud sõnadega mõeldud oli. Leidsin ka paar põhimõttelist viga sellest juhendist. Üks neist kindlasti selline, et kui inimene pole varem kampsunit kudunud, siis selle taha ta “kinni” jääda võibki. Üldse on taolised kirjapandud juhendid kohutavalt rasked jälgida, sest järg läheb väga kergesti käest ära ja nõnda tulevad lihtsalt vead sisse.
Üldiselt aga kõik klappis. Isegi mõõdud. Tegin M mõõdus ja tuli vastavalt juhendile. Aega võttis kampsuni kudumine umbes kuu, aga ega ma koguaeg ka vardad käes ei istunud.
Nüüd paistab, et kudumismaania on tagasi. Hulgun jälle igal vabal hetkel Pinterestis ja vahin vesise suuga mustreid. Tahaks teha midagi kohe eriti keerulist.
Pildid tegi Julia-Maria Linna.

• Toitejuhtme vigastamise korral tohib selle ohu vältimiseks vahetada tootja, selleks volitatud hoolduskeskus või
muu kvalifitseeritud personal.
• Ärge laske lastel seadmega mängida.
• Ärge koormake köögikombaini toiduainetega üle.
• TÄHELEPANU: Keelatud on seadet liigselt täita või kasutada seda tühjalt. Ärge ületage seadme lubatud pideva
• Noad peavad olema kindlalt fikseeritud vedeliku väljavoolamise või kannu purunemise vältimiseks.
• Seade on varustatud ülekuumenemiskaitsega. Ülekuumenemisel lülitub seade automaatselt välja. Sel juhul
eemaldage seade vooluvõrgust ning asuge taas tööle vaid siis, kui see on täielikult jahtunud.
• Blenderisse asetatud toiduainete maht ei tohi blenderi töötamise ajal ületada 1000 ml piiri,
• Keelatud on puudutada töötava seadme teravaid elemente. Ärge kummarduge töötava seadme anuma kohale.

Arst 24h (lisatasu eest)
Jalgratta laenutus (lisatasu eest)
Bassein (osaliselt soojendusega)
Piljard – (2 tundi nädalas tasuta)
Lauatennis – (2 tundi nädalas tasuta)
Lapsehoidja (lisatasu eest)
A' la Carte restoranid õhtusöögiks ettetellimisel, külastuste arv on piiratud.

Pildistasin oma elu esimese infrapuna filmi. Tulemus oli üle ootuste hea ja üllatav! Filmiks oli Rollei IR400. Minu meelest väga hea. Aga see ju alles esimene ka.
Lasteballett "Veealune kuningriik"
Labels: öö, tallinn, väike loom
Olen maal. On hommik, valmistusin just kohvi nautima raamatu seltsis, kui äkki köidab mind õues mingi liikumine. Kägu! Muru sees! Meie aias esimest korda näen. Mõtlesin, kuidas vaikselt toast välja pääseda, kui uksed krigisevad kui vähjakotid. Õnneks sain vaikselt välja, aparaat näpus ja hiilisin maja nurga taha. Kägu istus kuldreneti otsas, maiustas tõukudega, väga tänuväärne tema poolt muidugi. Sain teda peaaegu pool tundi vaadelda, enne kui ta ära lendas. Kohvi oli selleks ajaks, kui tuppa tagasi jõudsin, just parajasti leigeks jahtunud. Aga käoelamus oli selle eest ... !
Eesti Looduse eripreemia 2010
Labels: EL, kevad, linnud, tunnustus

1) söögilaua üldvaade,
2-3) söögilaua eest- ja külgvaade koos mõõtudega. 30 a.tagasi valmistatud männipuust.

08.05 KEVADINE SPORDIPÄEV _ Naerusuude blogi

Tahan jagada suurt rõõmu, mille osaks sain. Eelmine nädal tuli kõne ühelt proualt, et Tal oleks ära anda natuke kangakudumise materjali. Minus tärkas uudishimu ja nagu teistele teada, et ma võtan kõik vastu, mida pakutakse. Käisin täna kohal ja sain sellist varandust, et süda hõiskab, põlv tatsub ja suu kõrvuni. Sain omale igasugu “vana-aja” lõime nii puuvillast kui linast, igasugu paelu ja kudumismaterjali- mitu kartulikoti täit. Ja veel 3 kilo valget mõnusat lõnga, mis lähipäevil läheb pessu.
Oh-ah ja sain veel kerilaua. Korraliku ja see läks kohe kasutusse.
2012.a läksin kalli äiaga kaminahju järgi, mida oli vaja nn. teljeruumi ( endine saun ja tulevikus mehe piliruum), et kududa üks vaip. Oli hull äike ja selline padukas. Ahju vedasime autopääle, kui nägin, et kuuri taha vedeles püstise kerilaua karkass. Küsisin, et mis te sellega teete, kas nõus ära pole loovutama. Kuna raha enam polnud, siis endine ahjuomanik ütles, et ehk leiate ikkagi lapsele kommiraha. Sobrasin auto peal ja leidsin vist 50 senti ja paar kommi. Andsin need väsinud, pooliku ja mind kõitnud kerilaua eest. See kerilaud seisab, jupid alles ja ootab oma aega. Kas tast saab ese, milleks ta algselt oli loodud või midagi uut, seda näitab aeg. Selle jutu peale tahan öela, et läks peaaegu 4 aastat, et töötav kerilaud jõuaks minuni. Ja ta jõudis.
Tänan Sind südamest lahke proua!
Sain veel kolm eset, kuid nende jutt tuleb siis, kui on õige aeg.

Haridusportaal Koolielu- õpetajatevaheline kogemuste vahetamine

Promo pilt Edward Cullenist. Ta on ikka nii HOT! 😀
« Taylor ja Robert teevad Kristenile musi Kumb kannab kleidi paremini välja? »
Väga väga lahe…. Pole sõnu, ta lihtsalt nii ilus!
O.o Ta on kulmuvahe ära kitkunud , aga jhm kulmud on ikka liiga paksud 😀 Muidu isegi kena , kuigi pole nii suur Pattzi fänn . Rohem Jacobi ja bella ; )
see pilt on mingi kaartide seas .. mingi umbes 2 kuud tagasi tulid välja .. neid tuleb koguda .. ostad ühe paki.. ja sees on 6 kaarti .. hullult head pildid on 🙂 .
ta kulmud on nii paksud ja suured 😀 aga muidu on ta siiski ülihot
Nahk peaks heledam olema, aga silmad on selleeest super!

13. märtsil toimunud VI etapi tulemused: _ VENEVERE KÜLA

Nõustamine doktorantuur Okeaania - võta ülikoolidega otse ühendust juba täna! Parimad võimalused Nõustamine doktorantuuriks.
Nõustamine doktorantuur ja kogu info ülikoolide kohta Okeaania
Kas sa tahad õppida Okeaania? Kaks kõige nõudluse uuring sihtkohtadesse Okeaania: Austraalia ja Uus-Meremaa, mõlemad koos pakuvad haruldane ja väga iseloomulik uuring seiklus.
Leia infot Nõustamine doktorantuuri programmide kohta Okeaania ja võta ülikoolidega otse ühendust! Kogu vahetu info siit!
Hetkel pole Doktoriõpe Nõustamine ühtegi kuvatavat programmi. Proovige meie Doktoriõpe kategooriat.

Elust / ise tehtud / Kakuke
Mida teha, kui on nii palju kirjutada, et ei jõua kõike kirja panna? Öeldakse ju, et üks pilt on rohkem, kui tuhat sõna…
Kuna homme on Tai kommete kohaselt isadepäev, siis pühendan selle posti Sune isadele.
Pikkus: u 75cm
Peaümbermõõt: 45 cm
“Kõik, mis oli tema”
Kelle nägu, kelle tegu
Õnn on see, kui on kellega jagada
Mina suur ja Sina väike, mured kaugel, kõrgel päike
areng, emo, foto, ise tehtud, kasvukõver, kikud, pere, Tai
2 thoughts on “Tuhat sõna”
No vabandust: isale, vanaisale ja kadunud vanaisale ja vaarisadele, kui soovite! Kõik ju isad järgemööda :)

Kaitstud: ongi suvi käes?
Rubriigid: hobid, kool, lasteteemad, lora. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Aly postitas pilte oma sünnipäevast oma sõbra Nastia Liukin’ga ja OP tordiga.

Rendi Kabrioletid auto järgmises asukohas: Reus Lennujaam, Hispaania. Broneerige täna veebilehel Rentalcars.com!

Naistepäeva hommikuv...

Nime poolest on tegu küll üsna peene magustoiduga, aga tegelikult on see üks lihtne ja kodune ahjuomlett, mille valmistamine sinult minimaalselt aega ja vaeva nõuab. Valmista see kiireks magustoiduks külalistele või hoopis erilisemaks hommikusöögiks perele.
Küpsed ploomid sobivad siia sisse kohe eriti hästi! 🙂
By Merilin Portsjonit: 6-8 Valmistusaeg: 1 tund Küpsetusaeg: 45 min
1 spl võid vormi määrimiseks
Määri kandiline või ümmargune koogivorm (25-26 cm) võiga.
Poolita ploomid ja eemalda kivid.
Aseta ploomipoolikud vormi põhja üksteise kõrvale.
Sega omavahel piim, koor, brändi, vaniljeekstrakt ja suts soola.
Lõpuks sõelu sisse ka jahu.
Sega kõik läbi ja vala vormi.

Arstide liit: meedikute turvalisus tuleb tagada - Meditsiiniuudised
Arstide liit: meedikute turvalisus tuleb tagada
Arstiabi osutamisel tuleb tagada ka arstide, õdede ja teiste raviasutuse...
Eesti Arstide Liit on teinud pöördumise arstide ja teiste töötajate ohutuse tagamiseks Jämejala psühhiaatriakliinikus. Pöördumine saadetid tervise- ja tööminister Riina Sikkutile, justiitsminister Urmas Reinsalule ja õiguskantsler Ülle Madisele.
"Ohtliku teo toime pannud patsientide kohtupsühhiaatriline sundravi on küll tervishoiuteenus, kuid kätkeb endas ka sunnimeetmeid, mis on vajalikud ühiskonna ja sageli ka patsiendi enda turvalisuse tagamiseks," seisab pöördumises. Lisatakse, et kõrge ohuriskiga patsientide ravi peab toimuma kohastes tingimustes. Ohutusnõuetele vastavate haiglahoonete ehitamine, piisava personali palkamine ja koolitamine ning vajalikud turvameetmed peavad olema riiklikult tagatud.
Liidu kirjas seisab, et meditsiinitöötajate ja nende lähedaste ähvardamine patsiendi poolt, personali ja patsientide filmimine ja videomaterjali internetis levitamine on lubamatu. "Kui selle välistamine Jämejala kliiniku praegustes tingimustes ei ole võimalik, siis tuleb ohtlik sundravipatsient viia üle vanglahaigla psühhiaatriaosakonda," rõhutatakse liidu pöördumises.
Arstide liit taunib poliitikute ja ametnike passiivsust, kes seni on veeretanud probleemiga tegelemist üksteisele, mõistmata ilmselt olukorra tõsidust.
"Ootame sotsiaal- ja justiitsministeeriumilt, samuti õiguskantslerilt kiiret ja konstruktiivset koostööd, et leida sobiv õiguslik lahendus ja tervishoiutöötajate füüsilist ja vaimset tervist kahjustav olukord lõpetada," öeldakse kirjas.
Viljandi haigla juhtumise kohta loe pikemalt SIIT ja SIIT.
(Tasuline artikkel) Terviseamet tuvastas Viljandi psühhiaatriakliiniku töös puudusi 04. juuni 2015 13:00

Taastage oma naha nooruslik sära LUX-hoolduse abil ilus...
Üks protseduuridest Teie omal valikul: näo kombineeritu...
Unikaalne ja ülikaasaegne näoprotseduur kuus ühes ilusa...
Kiire tulemuse ja kestva efektiga RF-teraapia ilusalong...
Näo ultrahelipuhastus Braavo ilusalongis - Tallinna kes...
Efektiivne hooldus koos teismelise, probleemse naha puh...
TARTUS! Kingi endale kaunis jume! Ultraheli näohooldus ...
Näonaha ultrahelipuhastus kõigile nahatüüpidele koos mi...

REVIT Structure jätkukursus – BLOG.COMMUUN.EE
Revit Structure kahepäevane jätkukursus on mõeldud insenerile või tehnikule, kes on teinud algust ehitiste informatsiooni modelleerimisega Reviti keskkonnas ning soovib luua uusi parameetrilisi ehituskomponente ja teha meeskonnatööd kolleegidega. Osalemise eeeltingimuseks on Revit Structure algkursuse läbimine või samaväärne kogemus Revit Structure kasutajana.
Kursus on mõeldud insenerile või tehnikule, kes on teinud algust ehitiste informatsiooni modelleerimisega Reviti keskkonnas ning soovib luua uusi parameetrilisi ehituskomponente ja teha meeskonnatööd kolleegidega. Osalemise eeltingimuseks on Revit Structure algkursuse läbimine või samaväärne kogemus Revit Structure kasutajana.
Grupi suurus on optimaalne, et tagada individuaalne töö iga osavõtjaga. Abiks on inglise keele tundmine keskmisel tasemel, kuna tarkvara on inglise keelne.
Kursus toimub eesti keeles.
Tutvustada Revit Structure kasutajale töövõtteid, mida vaja keeruliste konstruktsioonide modelleerimiseks. Samuti tutvustatakse koostöö võimalusi projekteerimismeeskonna vahel ja koostööd dimensioneermis tarkvaraga. Lisaks saab kasutaja algteadmised uute perekonda loomiseks.
Kursuse jooksul omandatakse edasijõudnud töövõtted Revit Structure kasutamiseks ehituskonstruktsioonide projekteerimisel.
1.1 Uue sõlme komponendi loomine
1.2 Tüüpsõlmede teekide loomine ja haldamine
2.1 Postid ja talad
2.2 Seinad ja plaadid
5.1 Korrigeerimine ja kontroll
6. Koostöö kasutades dwg (AutoCAD)formaati
7.2 Muudatuste haldamine
7.3 Konfliktide otsimine ja parandamine
8. Mitme kasutaja koostöö sama projektiga
8.1 Tööpiiride loomine ja haldamine
9.1 Märkuste haldamine

_ Rubriik: Avalik esinemine, Kõne pidamine, Veenmine ja argumenteerimine
Veenmiskõne eesmärk ei ole olla erapooletu. Vastupidi- sinu eesmärk on oma veenmiskõnet pidades panna kuulajaid tegema seda, mida sina tahad, et nad teeksid.
Mingil kummalisel kombel arvavad kuulajad, et esimene on efektiivsem kuna “Kuulajad näevad, et on erapooletu müügimees ja seetõttu ostavad!”. Mina ütlen selle peale alati: “Potensiaalse kliendina soovin ma muidugi, et mulle kõigest räägitakse, aga kas ma ka tegelikult ostan midagi, mida müügimees ise maha on teinud? Vaevalt!”
Müügimehed kasutavad enamasti ikka ühepoolseid argumente ja just neid, mis nende seisukohti toetavad.
Millest sa esimesel kohtingul mulje avaldamiseks räägid?
Meenuta oma esimesi kohtinguid ja mõtle, kas sa rääkisid seal oma headest omadustest või tõid välja ka negatiivsed omadused? Meenuta ka, mida vastaspool sulle rääkis? Meenuta, kuipaljudel kordadel oled sa kuulnud kedagi esimesel kohtingul “ennast müües” vastaspoole rääkimas midagi taolist:
Mees: “Mulle meeldib alkoholi juua ja kolme päeva kaupa kodust kadunud olla….”
Kas oled kuulnud näiteks, et poliitikud räägiksid “Oleme ausad ja oma valijate huve arvestavad. Teeme nende huve esindades kõike. Aga- ka meie oleme ju ainult inimesed, mistõttu võib juhtuda, et me selle kõige käigus riigi rahadega omaenda kukruid täidame. Näiteks eelmisel valitsusperioodil tõstsime me kõrvale ainult 32 miljonit krooni, mida võrreldes teiste erakondadega ei ole üldse palju. Seega- valige meid, me varastame kõige vähem!”
Lühidalt peamisest, mis veenmise juurde käib
Jäta meelde, et kui publik asja negatiivsest küljest mitte midagi ei tea, siis sina sellest ka ei räägi. Juhul, kui keegi esitab sulle vastuväiteid või toob küsimuses midagi negatiivset esile, siis sinu asi on esinejana need väited sujuvalt ümber lükata või siis saadud lööki pehmendada.
Kõike seda pead sa esinedes tegema sujuvalt ja enesekindlalt jätmata samas muljet, et sa midagi varjata üritad. Selleks pead sa aga ennast korralikult ette valmistama ja sealjuures läbi mõtlema, kuidas vastuargumente ennetada.
Ole siiski valmis selleks, et iga kord sa seda meetodit kasutada ei saa. Kui publik teab teemast rohkem, siis võid sellise lähenemisega endale näppu lõigata. Sellisel juhul pead ilmselt ka ise vabatahtlikult asja miinuspoolest rääkima, aga seda nii, et sinna peale “on suhkrut võimalik peale raputada”
Kui sa vähegi räägitava teemaga kursis oled, siis oskad sa erinevaid vastuväiteid lihtsate näidetega ümber lükata. Mõtle ka läbi, kuidas ja mismoodi sa küsimustele vastad ja millist kasu sa kuulajatele oma veenmiskõne tulemusena pakud.
Minu soovitus: kui pead enda toodet/teenust esitlema, siis ära keskendu pikalt laialt nende omadustele vaid kasule, mida kuulajad sellest saavad. Veenmise kohta võid pikemalt lugeda kodulehelt, kus on kirjas, kuidas veenvalt rääkida, mis on argumenteerimine ja kuidas usutavalt mõjuda.
Vaata ka neid teemasid: Argumenteerimine, Auditooriumi ohjamine, Keelekasutus, Usaldusväärsus, Usutavalt mõjumine
EelmineKas teadsid, et Pärnus lumi pakib?
JärgmineKas naljaga alustamine on ikka alati hea mõte?

täna pildistasin tõelisi iludusi. kahju, et iga instrumendi hing ja aura passipildile ei jää. kaunid, graatsilised, õrnad, iseloomukad, võrgutavad, lõhnavad, siledad, läikivad, igale omanikule ütlemata kallid… varsti on teatri pillipark üles võetud.

ISO standardite kohaselt :)

isikuandmete avalikuks tulekut. Ka vaimuhaigete ja sõltlaste ühtse registri
loomist takistab seesama põhjus, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za
Nõukogude ajal oli arvepidamine hullude ja sõltlaste üle koondatud Tallinnas Paldiski maanteel asuvasse psühhoneuroloogiahaiglasse, nüüd peab iga kliinik ise arvet. Statistilised andmed on salastatud ka nende eest, kes neid teadma peaksid. "Eks koos pesuveega visati ka laps välja," iseloomustab olukorda staažikas hingearst Jüri Ennet.
"Oleme olukorras, kus me ei suuda isegi statistikat täpselt korrastada ega vaimuhaigete kohta üldiseidki arve esitada," väidab psühhiaater Anti Liiv.
Liiv võrdleb statistika puudumist või salastatust vaimuhaiguste esinemise kohta näiteks maakondades laternateta udus sõitmisega. Meditsiinistatistika töötab Liivi sõnul eelkõige ingliskeelse üleilmse aruandluse tarbeks. Liivi väitel on ka tervise Arengu Instituudil keelatud ligipääs psühhiaatriahaiglate ja kliinikute aastaaruannetele.
Sotsiaalministeeriumi selgitas Liivile, et andmeid on kogutud vaid üldise, mitte üksikasjaliku statistika tarbeks. Ja et andmete esitajatele ehk raviasutustele on lubatud, et muudeks eesmärkideks andmeid ei kasutata.
Sotsiaalministeeriumi väitel ei tohiks statistikas patsisenti ja teda ravinud raviasutust mingil juhul ära tunda. See ongi põhjus, miks Eesti tervisestatistikas maakondlikku vaimuhaiguste statistikat ei esine.
Poliitik ja teenekas AIDSi ennetustöö eestvedaja Nelli Kalikova on üks neist, kelle arvates ei peaks pidama üleriiklikust vaimuhaigete ja narkosõltlaste registrit. "Ainuüksi narkootikume tarvitanud või tarvitavate inimeste protsent ühiskonnas on kohutavalt suur," ütleb Kalikova. "Mõni proovis noorpõlves korraks kanepit. Kas siis tema ka registrisse kanda, kui see välja tuleb?"
Lisaks nõuaks sellise registri pidamine suurt tööd ja ressurssi, sest "liikumine" ses valdkonnas on üsna kiire: mõni saab pahest priiks või ravitakse terveks, samas tuleb uusi juurde. Veel kahtlustab Kalikova, et register hakkaks kindlasti lekkima: "Selle vastu oleks kindlasti suur huvi nii tööandjatel, kindlustusfirmadel kui paljudel teistel."
Tallinna Wismari psühhiaatriahaigla ravijuht Jaanus Mumma arvab samuti, et registri loomine takerduks andmekaitsega seotud probleemidesse: "Kui keegi registrile ligi saaks, võidakse neid andmeid kurjasti kasutada." Samas loodab Mumma, et andmed hakkavad arstide ja ametnike vahel kiiremini liikuma, kui käiku lastakse palju kõneldud e-haiguslugude süsteem, kus patsiendi ravitoimik on arstidele kättesaadav internetis.
Näiteks relvaloa taotlemiseks vajaliku arstitõendi väljaandmisel on perearstil praegu väga raske ja sageli ka võimatu öelda, kas tõendi taotleja võib olla ravi vajanud psühhiaatriahaiglas või vaevleb ta alko- või narkosõltuvuse küüsis.
(Tasuline artikkel) Euroopa põduraimad on eestlased 22. veebruar 2010 10:42

Suveriided : Neoonoranz fliis EN ISO 20471 klass 3
Kõrgnähtavusega neoonoranz fliisjakk. Reguleeritav alläär annab parima istuvuse. Kaks lukuga küljetaskut. Valmistatud 100% polüestrist. Vastab EN 471 klass 3

Aurinko sünnipäeva pakkumised suve ja talvereisidele! - Soodsad reisipakkumised ja puhkusereiside kampaaniad
Aurinko sünnipäeva pakkumised suve ja talvereisidele!
SOODUSTUSED IGALE REISIJALE KUNI 470 EUROT!
Itaalia hind al 299 eur/in
Horvaatia hind al 389 eur/in

Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto tegi kliinikumi kevadkonverentsil enda ettekandes ülevaate võrgustumise olukorrast Eestis – mida ollakse saavutanud ja mis on protsessi kitsaskohad.
Einasto vaatles põgusalt ka Võru higla võrgustumise protsessi. „Külalltki palju on võimalik võtta mõiste „organisatsioonikultuuri“ all kokku – püüame sinna üle viia juhendeid, meditsiiniliste protseduuride reegleid jms,“ sõnas Einasto.
Võrgustumise üldise kitsaskohtadena tõi Einasto välja asjaolu, et ootused sellele, et suurel kliinikumil on lihtne panna arste igale poole mujale vastuvõtte tegema, on küllaltki ülepaisutatud. „Efektiivset aega, mida tohter saab mujal haiglas kasutada vastuvõttude tegemiseks, jääb väheks,“ selgitas Einasto. Tema hinnangul tuleb kindlasti rohkem tähelepanu pöörata patsientide transpordikulude katmisele. „See on küsimus, mis vajab lahendamist, et see mõtetes olev süsteem tööle hakkaks,“ kinnitas Einasto.
Hetkel on kliinikumil arutlused Valga ja Põlva haigla liidestumisega seoses, et mis võiks kohaliku haigla profiil võiks üldse olla. Et kas näiteks päevakirurgia ja sünnitusabi võiks neis haiglates jätkuda. „Oleme seisukohal, et nii see jätkuda ei saa, sünnituste arv on alla vajaliku taseme. Rahvas tõlgendab seda aga kui negatiivset otsust - kuidas riik tõmbub maalt tagasi. Raske on midagi vastu öelda,“ nentis Einasto.
Teine teema, mis on olnud arutelu objektiks on erakorralise abi osutamine ööpäevaringelt. Väikehaiglates tuleks seda Einasto sõnul teha ainult enda pädevuse piires ning seetõttu oleks väikehaiglates vajalikud väga laialdaste oskustega tohtrid. „Neid aga koolitatakse väga väikeses mahus – EMO arste on ka suurtest keskustest puudu. Selliseid tohtreid, kes praegu väikehaiglates on, keda kogemus on õpetanud – neid peale tulemas ei ole,“ nentis Einasto.
Mis aga on eduka liidestumise võti? Einasto sõnul on eduka liidestumise aluseks sotiaalsministeeriumi, haigekassa ja kompetentsikeskuse koostöö. Sotsiaalministeeriumilt oodatakse rahalise toetuse jätkamist, haigekassalt võimalust paindlikult kontserni sees lepinguid suunata ning kompetentsikeskuse poolt õigust paindlikumalt kontsernisiseselt rekonstrueerida.

Kas E46 Fl mudelitel on kõigil esitiibade peal olevad suunatuled samasugused või on kupeel erinevad?
Oskab keegi mingit linki vms saata kust neid tellida saaks? Igal pool sedaani/universaalile pakkuda ainult

Väikelaste taaskasutus voodi. Voodi on värvitud ja vahatatud.

AUTISMI OLEMUS (saab sisse lülitada eestikeelsed subtiitrid)
Koolitades maailma (saab sisse lülitada eestikeelsed subtiitrid)

Peeter Pärteli Päevik » Kuidas saada rikkaks?
aga kas sa seda võimalust oled proovinud? [Peeter: siin oli link] ei ole? proovi ja kirjuta referaadi lisa, et ka nii võib rikkaks saada.
Ei kirjuta! See, millele viitad on püramiidskeem, mis on illegaalne enamus Maailma riikides.

HN Steeli poolt Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi saalidesse disainitud ja toodetud saalimööbel. Mööbel koosneb saalipinkidest ja dekoratiivvitriinist. Toodetud 2017. aastal. Pildid Arne Maasik.

Värska alevikus taastatakse väikelaevade sadam, millest kujuneb Peipsi ja Lämmijärve Eesti-poolse veetee lõppjaam, kus on võimalik teenindada kuni paarikümne meetri pikkusi aluseid.
Umbes pool miljonit eurot maksva sadama rajamisel saab Värska vald toetust Euroopa Liidu Eesti-Vene koostööprojektist, kuhu on kaasatud omavalitsusi Peipsi mõlemalt kaldalt.
„Projekti ideeks on, et Peipsi saaks meil rohkem korda,” lausus Värska vallavanem Raul Kudre Lõunaeestlasele.
Kui projekti Eesti-poolsed investeeringud on seotud eelkõige sadamate ja turismiga, siis Pihkva partnerid panustavad Kudre andmeil eelkõige kanalisatsiooni rajamisse. Kokku on 4,3 miljoni euro suuruse Eesti-Vene projektiga haaratud kuus Eesti omavalitsust ning neli organisatsiooni Pihkvast.
Värska alevikus taastatavast sadamast saab Kudre sõnul Peipsi- ja Lämmijärve-äärsete sadamate keti kõige lõunapoolsem lüli. „Ma arvan, et see on turismi võtmes Värskale väga tähtis, et me saame kuurortpiirkonda väärtustada,” lausus ta.
Kas lisaks Eesti alustele on Värskasse oodata veesõidukeid ka Pihkvast, kellega koostöös sadam rajatakse?
„No esialgu kindlasti „ei”,” lausus Kudre. „Piir on see, mis on takistanud ka Tartu-Pihkva laevaliikluse käivitamist.” Üle kontrolljoone laevaliiklus on võimatu, kuna kummalgi pool järve pole selleks vajalikke piiripunkte, ega ole ka lepingut, mille alusel võiks need rajada.
Sellele vaatamata usub Kudre, et Värska sadam saab ka Eesti paadituristide seas küllalt populaarseks sihtkohaks, sest laevaliiklus Peipsil on kasvamas.
„Kui vaadata Peipsi ja Lämmijärve olemasolevaid sadamaid, siis on statistiliselt ja ka silmaga näha, et need sadamad on oluliselt täitunud paatidega,” ütles Kudre. „On nii väikesed kalapüügialused, inimese lõbusõidualused – neid igal juhul tuleb juurde.”
Koos sadama ehitusega plaanib Värska vald rajada ka sadamast lähtuva promenaadi, mida mööda oleks võimalik kõndida kuni Värska kiriku juures asuva allikani.
Nii sadama kui promenaadi rajamine on planeeritud aastatesse 2018-2019.

PALDISKI LASTEAED NAERULIND » Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid 2018- 2019 õa
2018- 2019 õppeaasta teema: „Roheline mõtteviis koju ja lasteaeda“
2018- 2019 õppeaasta moto: „Kui sa mulle vana tood, siis ma sellest uue loon“
Anda edasi teadmisi ja oskusi säästlike ja keskkonnasõbralike võtete kasutamiseks lasteaias ja kodus.
Üldise keskkonnahoidliku ja vastutustundliku käitumisviisi kujundamine.
Lasteaia ja pere koostöös on tugevnenud ühtsed väärtused, mille toel on laps hooliv, enda ja kaaslastega toimetulev, õnnelik ja õppimishimuline.
Seada kunstitegevuses ja meisterdamises esikohale looduslike ning jääkmaterjalide kasutamine.

Laagri raudteejaama ning Pärnu maantee vahel valmib tänavu kaubanduskeskus. Napilt Tallinna territooriumile jäävas ehitises on rohkem kui 3000 ruutmeetrit üüripinda, maa-alune parkla ning teiste hulgas avab uksed ka Selver.
Ilmselt on paljud rongiga või ka autodega mööda Pärnu maanteed sõitjad märganud, et paari nädalaga on raiutud peaaegu täielikult puhtaks krunt raudteejaama lähedal. Alles on vaid üksikud kased Statoili Laagri tankla kõrval. Kogu ala kuni Tallinna piirini ehk jõeni on peaaegu lage. Nõmme linnaosavalitsuse avalike suhete nõunik Jukko Nooni ütles Harju Elule, et raietöid tehakse vastavalt loale. “2. märtsil väljastatud raieloa järgi on antud lua 254 puu raiumiseks. Eelmisel aastal on sanitaar- ja hooldusraieks antud luba 43 puu raiumiseks. Pärnu maantee 554 kinnistuga piirneval teemaal on raieluba antud 53 puu raiumiseks,” kinnitas Nooni. Väärtuslike puude asemel on ette nähtud asendusistustus nii samale krundile kui ka mujale.
Kaubanduskeskuse ehitusluba anti Juko Nooni sõnul välja tänavu 1. veebruaril. Ehitamise alustamise teatist ei ole aga veel tehtud.
Uut kaubanduskeskust Laagrisse rajab AS Oma Ehitaja. Ettevõtte ehitusdirektor Tarmo Pohlak ütles, et nende tegevus Pärnu maantee 554 krundil algab lähiajal. Praegu käivad objektil ettevalmistustööd. „Kinnistul kasvanud puude raie on kooskõlas hoone ehituseks väljastatud ehitus- ja raieloaga ning tagatakse ka nõuetekohane asendusistutus,“ kinnitas Pohlak.
Käesoleva aasta detsembris valmivas kaubanduskeskuses on maa-alune parkla ning üüripinda enam kui 3000 ruutmeetrit. Teiste hulgas plaanib seal avada kaupluse ka Selver. Kaupluse pinda on Selveri turundusjuhi Triin Kaarel sõnul 2662 ruutmeetrit. Lisaks Laagrile avab Selver tänavu veel kauplused Lasnamäel, Balti jaama turul, Ülemistel linnakus ja Kotka tervisekeskuses.

AHCCTM (Active Hexose Correlated Compound) on shiitake seente mütseeli ekstrakt, mida on Aasia rahvameditsiinis kasutatud juba aastasadu. AHCCTM töötati välja Jaapanis juba üle 30 aasta tagasi ning seda on kasutatud paljudel eri otstarbetel.
AHCCTM 500 + sisaldab C-vitamiini, mis toetab immuunsüsteemi, aitab kaasa väsimuse vähendamisele ning rakkude kaitsele oksüdatiivse stressi eest.
KOOSTISOSAD (kapsli kohta):
Shiitake seene ekstrakt (Lentinula edodes) 1 g (vastab 260 mg mütseeli ekstraktile), rasvhapete diglütseriidid, maltodektstriin (paakumisvastane aine), tselluloos (mahuaine), vitamiin C (askorbiinhape) 40 mg (50 % päevasest võrdluskogusest), alfatsüklodekstriin, magneesiumstearaat (paakumisvastane aine), hüdroksüpropüülmetüültselluloos (taimne kapsel).
KASUTUSJUHISED: 2 kapslit päevas koos klaasi veega. Ärge ületage soovitatud päevast annust. Toidulisandeid ei tohi tarvitada tervisliku elustiili ega mitmekesise toitumise asendajana. Hoidke lastele kättesaamatus kohas.

Paari: (SyiL Kanada) Ametnikud tema Kaks delegatsiooni visiit Hiinas Factory ja jõudis Koostöö Kavatsus

Tehtud tööd
Tootekategooriad
Muud tooted
Rõngad ja võrgud
Väravad, võrgud
Võrgud/tarvikud
Erinevad lahendused
1) Müügitingimused kehtivad SPORTSERVICE.EE veebikeskkonnast ostja (edaspidi Klient) ja ettevõtte SPORTSERVICE OÜ (edaspidi Veebikeskkond ) vahel kaupade ja teenuste ostmisel.
2) Käesolevad müügitingimused reguleerivad Veebikeskkonnast toodete ostmisel tekkivaid õigussuhteid, millede aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), tarbijakaitseseadus (edaspidi TKS) ja teised õigusaktid.
3) Sportservice OÜ jätab endale õiguse teha muudatusi müügitingimustes ja muuta Veebikeskkonnas müüdavate toodete hindu. Müügitingimuste või hindade muutused jõustuvad nende avaldamise hetkest SPORTSERVICE.EE veebilehel. Juhul kui Klient edastas tellimuse enne muudatuste avaldamist, kehtivad Kliendile müügitingimused, mis kehtisid tellimuse esitamise hetkel, välja arvataud juhtudel kui seaduses või käesolevates tingimustes on öeldud teisiti.
4) Klient ja Sportservice OÜ kauplevad Veebikeskkonna www.sportservice.ee vahendusel vabatahtlikult. Sportservice OÜ Veebikeskkonnas tellimust esitades ja ettemaksu tasudes kinnitab Klient, et on tutvunud ja on nõus käesolevate müügitingimustega.
1) Kõik Veebikeskkonnas välja toodud hinnad sisaldavad 20% käibemaksu.
2) Hinnad on esitatud eurodes ja ei sisalda transpordi maksumust Kliendile.
3) Transpordi hind sõltub tellitava kauba kogusest, kaalust, mõõtudest, sihtkohast ja transpordi teenust pakkuva ettevõtte hinnakirjast. Kliendil on õigus tellida transport omal kulul. Transpordi orienteeruva maksumuse saab Klient teada kui pöördub vastavas küsimuses Sportservice töötaja poole (tel. 6726834; sportservice@sportservice.ee).
4) Kui Klient pole tellimisel avaldanud soovi teada saada transpordi hinda, lisandub transpordi hind arvele eraldi reana automaatselt, vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale.
Tellimuse vormistamine ja kauba eest tasumine
1) Kliendi ostukorv luuakse hetkest, mil Klient on klikkinud lingile „Lisa päringukorvi“.
2) Kui kõik soovitud kaubad ja nende kogused on lisatud päringukorvi, jätkab klient klikates klahvile „kinnita tellimus“. Siis tuleb täita lahtrid andmetega. Samas on võimalus esitada lisaküsimusi ja edastada olulist infot, näiteks küsida transpordi kulu kohta või teatada mahalaadimise info.
3) Kui Klient on veendunud, et tellimuses edastatavad kaubad ja nende kogused ning esitatud teave on õiged, saab klient saata tellimuse, vajutades klahvile „Saada päring“.
4) Saanud tellimuse, võib Sportservice OÜ töötaja võtta Kliendiga esitatud kontaktandmete kaudu ühendust, et tellimuse täitmisega seotud detaile täpsustada. Alles seejärel esitab Sportservice Kliendile ettemaksuarve.
5) Sportservice OÜ ei vastuta kuidagi Kliendi poolt esitatud ekslike andmete või nende puudulikkuse ja sellest tulenevate mistahes tagajärgede eest.
Küsimustes, mis puudutavad spordiehitust ja -vahendite komplekteerimist, palume võtta ühendust projektijuhtidega, kes aitavad Teil orienteeruda spordivahendite maailmas ja leida vastused kerkinud küsimustele. Samuti palume meiega ühendust võtta, kui Te ei leidnud tootenimestikust Teid huvitanud toodet. Katsume leida lahenduse meie paljude välispartnerite abiga.
Jälgi meid ka sotsiaalmeedias

Sõpradega koos
N avesti jõe ääres, kus Teie mõnusa puhkuse teevad meeldejäävaks
I lusas, ideede- ja liigirikkas aias, põllul, metsas ja jõe ääres
A rmastuse ja hoolega ülesehitatud talus….. Kus Teie mõnusaks puhkuseks on:
T erviserajad, teemaja vaatetorniga, tervislik toit ja taimeteed
A rmsamaga piknik, paadisõit ja aktiivne tegevus
L ooduspäraselt kasvatatud ravimtaimed, linnulaul, looduslik mullivann, lõkkeõhtu
U udsete lahendustega võimalused – seminarikeskus öko-spa
Kehtib tuntud tõde – kui külastad, saad teada!
13.03.2018Leheeraldamismasin Rebler LGU 151 PInvesteeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks. OSAÜHING ELUJÕUD OSTIS PRIA-TOETUSEL UUE SEADME. Taimelehtede eemaldamine ja sõelumine erinevatesse peenestusastmesse, mis võimaldab ravimtaimi paremini pakendamiseks ette valmistada.
07.11.2017JoogasuviMeenutus joogalaagrist Energia talus.
Vaata kaarti

110 aastat peakonsul Johannes Kaivu sünnist _ Välisministeerium
Liigu edasi põhisisu juurde Juurdepääsetavus
Valitsus.ee
Haridus- ja Teadusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Tegevused, eesmärgid
Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Arengukoostöö ja humanitaarabi
Strateegiliste kaupade kontroll
Euroopa Liit
Suhted teiste riikidega
Euroopa Liidu Kohus
Projekti „Läänemere Strateegia 9. aastafoorumi korraldamine 2018. aastal“ informatsioon
Uudised, pressiinfo
Kõned, intervjuud, artiklid
Ministeerium, kontaktid
Ministeeriumi tutvustus ja struktuur
Personal ja täitmata ametikohad
Kõik kontaktid
Kaasamine, Osalemine
Reisi- ja konsulaarinfo
Johannes Kaiv sündis 8. juulil 1897 Tartumaal Kavilda valla Järve küla Mäelt-Lohu talus.
Pärast alghariduse omandamist Järve külakoolis ning Kavilda ja Puhja kihelkonnakoolis asus ta õppima Tartu reaalkoolis, mille lõpetamise järel 1917. aastal astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Seal tuli aga õppimine seoses Saksa okupatsiooniga pooleli jätta. Oma õpinguid jätkas Johannes Kaiv 1918. aastal Riias Balti tehnikaülikooli keemiateaduskonnas. Vabadussõja puhkedes astus ta vabatahtlikuna 2. jalaväepolku, kust saadeti Riiga organiseerimaks eesti üliõpilasi Vabadussõtta astuma. Hiljem võttis ta 2. jalaväepolgu koosseisus osa lahingutegevusest kuni Irboska vabastamiseni ja asus seejärel tööle Toitlustusministeeriumis peasekretärina, täites vajadusel ka ministri kohuseid. Pärast Vabadussõja lõppu töötas Johannes Kaiv Siseministeeriumis, kus oli administratiivosakonna abijuhataja ja trükiasjade osakonna juhataja. 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1924. aastal, olles täiendanud end vahepeal Haagis rahvusvahelise õiguse instituudis. Akadeemiliselt kuulus Johannes Kaiv Eesti Üliõpilaste Seltsi ridadesse.
Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta Tallinnas advokaadina ja alates 1925. aasta sügisest Kohtuministeeriumis nõuniku ja kodifikatsiooniosakonna ametnikuna. Kohtuministeeriumis töötamise ajal ilmus tema sulest mitmeid raamatuid Eesti seadusandluse alal ja muid õigusteaduslikke kirjutisi.
1935. aasta sügisel asus Johannes Kaiv elama Austraaliasse, kus oli Eesti aukonsul Sydneys ja teenis elatist esindades mitmeid firmasid, sealhulgas ka „Eesti Kiviõli”.
1939. aasta alguses tegi Välisministeerium Johannes Kaivule ettepaneku asuda tööle ametkonsulina Ameerika Ühendriikides ja nii saigi temast 1. aprillist 1939 New Yorgi peakonsulaadi konsul. Konsuliks pidi ta jääma vähemalt viieks aastaks, kuid ajaloo keerdkäikude tõttu venis tema ametiaeg 26 aastani. Kui järgmisel aastal otsustati taasavada Eesti saatkond Washingtonis, mille tegevus oli lõpetatud 1926. aastal, langesid Johannes Kaivu õlule uued ülesanded. Aprillist 1940 oli ta ametlikult Washingtoni saatkonna I sekretär, täites samas New Yorgi peakonsulaadi peakonsuli kohuseid.
Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi Eesti Washingtoni saatkonna loomine katki ja nüüd tuli tegelema hakata hoopis uute probleemidega. Eelkõige tuli tagasi tõrjuda Nõukogude Liidu esinduse katsed Eesti peakonsulaadi ülevõtmiseks, informeerida Eesti okupeerimisest ja annekteerimisest Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi ja teisi institutsioone, esitada proteste, märgukirju ja memorandumeid. Johannes Kaivu järjekindla tegevuse tulemuseks oli riigisekretäri kohusetäitja Sumner Welles’i avaldus 23. juulil 1940, kus öeldi, et Ameerika Ühendriigid ei tunnusta Balti riikide anastamist Nõukogude Liidu poolt. Alates augustist 1940 oli Johannes Kaivu ametinimetuseks peakonsul saadiku ülesannetes. 5. augustil 1940 anti Nõukogude Eesti võimukandjate poolt välja seadus, mis kehtestas surmanuhtluse Eestisse tagasi tulemast keelduvatele kodanikele ja nii mõisteti ka Johannes Kaiv tagaselja surma.
Peakonsulaati tabasid majandusraskused, ei olnud võimalik maksta palkasid ja tasuda ruumide eest üüri, sest arved olid kuni 1941. aasta maini Ameerika Ühendriikide pankades külmutatud. Sellest hoolimata jätkas konsulaat oma tööd, mille üheks osaks oli Eesti laevaomanike, kelle laevu Nõukogude võimuesindajad tahtsid üle võtta, huvide kaitsmine. Kogenud juristina suutis Kaiv kohtuprotsessid laevaomanike kasuks võita. Koos Johannes Kaivuga töötas sel raskel ajal ainult Ernst Jaakson, alles 1947. aastal asus konsulaati tööle Niine Kink.
Sõjajärgsel perioodil lisandus peakonsulaadi tegevusse eesti põgenikega seotud probleemide lahendamine. Johannes Kaiv suutis saada Ameerika Ühendriikide valitsuselt kinnituse, et Saksamaal olevaid eesti põgenikke ei anta välja Nõukogude Liidule. Samas jätkus töö Eesti riiklike huvide kaitsel, korraldati nõupidamisi teiste Balti riikide esindajatega, tehti koostööd kohaliku eestlaskonna ja nende keskorganisatsioonidega, eriti Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu ja Eesti Rahvuskomiteega. Johannes Kaiv oli mitmete pagulasorganisatsioonide nagu Eesti Abistamiskomitee, Ülemaailmne Eesti Ühing ja Eesti Rahvuslik Komitee Ühendriikides asutajate hulgas.
1939. aastal abiellus Johannes Kaiv Salme Väinojaga ning neil oli kaks last, tütar Maret ja poeg Peeter. Johannes Kaiv suri 21. novembril 1965 südamehaigusesse ja on maetud New Yorgi Kensico kalmistule.
Johannes Kaivu 110. sünniaastapäeva puhul asetas 8. juulil 2007 Eesti Vabariigi peakonsul New Yorgis Peeter Reštšinski tema kalmule lilled.
Viimati uuendatud: 9. Juuli 2007
Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.
Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.
Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.
Telli uudiskiri

Ruumide rent
Küsimused-vastused
Toimumise aeg: iga kuu teine pühapäev 15.00-17.00 alates 8.oktoober
Toimumise koht: Klubi ruumides
Toimumise korrad:
Kehtna klubi koduleht © 2016 _ All Rights Reserved

Nüüd on siis sügis ametlikult maale jõudnud. Ja ma ei mõtle siinkohal enam lihtsalt värvilisi lehti ja kuldkollast päikesepaistet. Nüüd on siis külm ja vihmane. Kohe ikka päris külm. Ma sain inglismaalt oma esimese talveasjade paki kätte, kus sees oli kaks pikka ja korralikku kampsunit. Ühte ma pole seljast ära võtnudki praktiliselt sellest hetkest kui see saabus :D Eriliselt meeldiv on muidugi end hommikul kell kuus pimedas voodist välja rullida, kobamisi kaheksa kihti vatte selga tirida ja koeraga õue minna. Mu kõige ebameeldivam osa päevast. Ja pagana langenud lehed jäävad minu notsu kasukasse nii korralikult kinni, et ma pärast nopin neid tal kõhu alt veel tükk aega.
Mina tegelen endiselt vaikselt joonistamisega, sest see tundub nagu hästi sügisene asi, mida teha. Noh, istud oma teetassiga päikeselaigus, kampsun ümber, ja kriipseldad. Muidugi valmis asjadega ma niii rahul ei ole. Pigem natuke nukker, et kõik nii algeliselt välja kukub. Eks ma harjutan edasi.
Ja ma luban-luban-luban, mida ma muide endale olen juba nädal vähemalt lubanud, et täna tuleb suurpuhastuse päev. Põrandad lausa karjuvad juba tolmuimeja järele. Aknad tahaks ka ära pesta mingi hetk, enne kui talvised temperatuurid kätte jõuavad. Jah, ma luban, et ma täna tegelen põrandatega vähemalt, kui akendeni ei jõua.
Avastasin, et maapoodides on muide jube kurb valik lõhnaküünlaid. Ei midagi sügise- või talveteemalist, kõik on mingid piibelehe- ja roosilõhnalised. Aga minul on sügis ja seega küünlahooaeg täiega avatud. Nüüd ma siis põletangi suures meeleheites õelt eelmisteks jõuludeks kingituseks saadud kaneeliküünalt. Ja mitte meeleheites selles mõttes, et see halb küünal oleks, vaid ma hoidsin seda erilisemaks puhuks :D Vott nii, veelgi kinnitust sellele, et elu maal on raske. Jepsiduu. Aga heaks uudiseks kõigile mu sõpradele ja tuttavatele, kes ei tea, mida mulle jõuluks kinkida: igast mõnusad mitte-lillelõhnalised lõhnaküünlad on äärmiselt teretulnud. Meil siin on neid raske saada.
Jeps. Täna on olnud uhke päev. I did the thing, mida ma olen lubanud teha alates detsembrist. Issand, aeg lendab! Ühesõnaga, enamus vist ei oleks üsna uhked selle üle, et nad täiendavad nüüdsest Eesti Vabariigi töötute ridu, aga... Damn, ma tegin sammu. Okei, piisii-piisiikese beebisammu, aga ikkagi. Ja ma peaaegu poleks üldse täna asjani jõudnud. Ma lähen ikka ülikergesti paanikasse :D Ja siis ma kiilun kinni. Ja siis ma ei suuda enam adekvaatselt mõelda. Igatahes: saabusin töötukassa ukse taha, nägin uksel silti: 29.10 oleme koolitusel, kedagi pole, helistage infotelefonile. Noneh, keerasin otsa ringi, läksin autosse, sõitsin toidupoodi ja... Hakkasin mõtlema. Pole täna ju 29? Ei ole jah :D No ostsin siis oma kraami ära, käisin apteegis ja fotolaboris ja lonkisin töötukassasse tagasi :D Polnudki nii hull, kui ma arvasin. Kõik olid täitsa sõbralikud isegi, arvestades, et ma pole aastaid tööl käinud, haigekassat omanud, töötuna arvel olnud... Ühesõnaga, I was off the grid.
Nüüd ma siis olen jälle tagasi riigi vaateväljas. Noh, mitte just särava tähena, aga ikkagi. Riik pakub mulle isegi haigekassa kindlustust, ma loodan. See oleks tore. Saaks arstiarved väiksemaks ja nii. Ja tihemini kohal käia :D Noh, töötukassal on igast põnevaid vabaaja veetmise viise ka, teate küll: koolitused ja täiendused ja tööharjutused. Ma võiks neid asju teha küll.
Ma olen täna tubli olnud igatahes. Beebisammud küll, aga ikkagi sammud. Eks nüüd siis näeb, mis saama hakkab. Töötukassas on igatahes väga innukad ja positiivselt mõtlevad inimesed, seda ma ütlen kohe ära. Esimese asjana pakuti mulle juhiabi positsiooni ühes päris suures kodumaises ettevõttes. Noh... Ikka tuleb tähtede poole püüelda :D Aga kui meie vabariigi ühe suurema ettevõtja dokumendid ja kirjavahetus läbi minu käima hakkaks, siis oleks vist nädal aega vaikust ja hullumaja, enne kui ta kellegi teise sellele positsioonile hangiks.. Minu julgus ei luba küll oma kandidatuuri nii vastutusrikkale kohale üles seada :D Kuigi see oleks kindlasti üliäge kogemus ja töö... Peaks sekretäriks õppima :D
Talv hakkab saabuma, rahvas. Jõul pole ka enam kaugel :D Ma olen otsustanud novembris hakata vaikselt jõululainele liikuma. Päris hästi on siiani mõiganud see enese tagasihoidmine. Ei tahaks liiga vara kogu auru ära kulutada ju... Noh, aga novembris võib ikka juba hakata jõulukaarte vorpima ja muusikat kuulama ja mõtlema uue jõulupuu peale. Ma nimelt avastasin pärast kolimist, et meie uus tilluke elutuba ei mahuta enam meie suurt 180 cm kõrget kunstkuuske üldse ära. Tuleb alternatiive vaatama hakata. Kas kinnitada köiega lakke või osta uus ja väiksem, mis mahuks kapi peale :D Ma teaaaaan, ma olen hull oma jõuludega, aga olgem ausad, see on täielik aasta kõrghetk. Parem kui sünnipäev ja jaanipäev kokku :D Ja kes tahab jõulukaarti? Ma see aasta saadan Eesti siseselt ka mõned. Lihtsalt, et te teaksite. Kui keegi peaks tahtma, siis andke mulle teada ja ma panen teie nime kirja. Ja mingeid võltse digitaalseid jõulukaarte mina saatma ei hakka. Ainult sellised isejoonistatud ja soperdatud ja vihmametsadesse tühje kohti tekitavad paberkaardid, mis potsatavad teie muidu ainult arvetest pungil postkastidesse. Aga kuni november ei ole veel käes ja tuleb end tagasi hoida, kritseldan ma oma uude sketchbooki igasuguseid huvitavaid asju, sest ma hankisin omale need vägevad akvarellpliiatsid ja söepliiatsid ja vesivärvid, et ma saaksin ikka natuke oskusi lihvida. Minu lemmikud on siiani söepliiatsid, käi pekki, kui tore on nendega mässata :D
Vaatame nüüd, mis pilte ma teile leian... Ma käisin just täna fotolaboris ja lasin peaaegu 140 fotot välja printida :D Mul on seega pakk fotosid peos, kõik on väga nunnud ja ägedad ja ootavad hetkel albumisse panemist, aga digitaalseid asju... Ehhhh..
Noh, ma olen nüüd juba üle nädala kodus olnud tegelikult. Reis oli üliäge ja väga väsitav ja igasuguseid seiklusi pungil täis. Ja siis ma saabusin Eestisse. Siin oli külm. Ja mu auto oli pärast kahenädalast Tallinnas seismist kaetud nii paksu lehe- ja tolmukihiga, et ma peaaegu ei uskunud, et see minu auto peaks olema. Teel koju sattusin ma veel plekimõlkimisse ka. Keset Tallinna linna sõitis mingi vanapapi mulle nii julmalt küljelt sisse, et mul jooksis pea mõtetest täiesti tühjaks ja ma ei kirjutanud isegi ta autonumbrit üles. Õpetuseks kõigile noortele ja vanadele: keset pööret EI TOHI rida vahetada. Eriti siis, kui keegi teine seal reas parajasti vaikselt kodu poole aerutab ja ei tea, et sa oled otsustanud ohtlikult elama hakata. Nii ma siis saingi omale kriimustatud auto ja kaheldava au maksta kasko omavastutus, sest ma olen loll ja ei pidanud kohe keset kesklinna liiklust kinni ja ei võtnud ätil nööbist kinni. Ja noh... Ei helistanud politseisse :D Te võite mind süüdistada, kui see seniilik mingil hetkel mingi tõsisema asjaga liikluses hakkama saab. Mina ei üritanud tema kuritegevuslainet peatada. Ela vabalt ja õnnelikult, vanaisa Zorro!
Peamiselt olen ma niisiis tegelenud autoremondi korraldamisega, enda ravimisega, sest kliimavahetus ja haige õde tähendavad, et mul on hetkel tapjaköha ja null lõhnameelt :D Kõigest hoolimata korraldasid mu kallid sõbrad mulle eile õhtul enne Genka ja Paul Oja laivi ikkagi väikese üllatuspeo, kus sai torti ja alkovaba šampat :D Päriselt! See oli lausa selline üllatus, et pidu oli juba kümme minutit kestnud, kui ma lõpuks aru sain, et see minu üllatuspidu on :D Ja noh, Genka oli ka äge. Ja Paul. Kuigi ma püüdsin tahaplaanile hoida ja mitte nende biite oma köhimisega metsa ajada :D Ma muidu, jah, ei salli väga selliseid rahvarohkeid koosolemisi, kus väikeses ruumis on koos sada higist keha ja kõik murravad üle üksteise, et lavale ja baariletile ja WC-le lähemale saada... Aga sellest ajast, kui ma maal elan, ei saa enam öelda, et ma lähen vahepeal koju ja tulen ürituse lõpus kõigile järele :D Üks miinus. Et enam ei ole majanduslikult ja ajaliselt kasulik koju magama minna. Nüüd tuleb ära kannatada :D
Muidu ma olen maaelust siiani vaimustuses. Meil on maa härmas hommikuti ja kõik kohad on krõbedaid lehti täis, milles koeraga jalutades sahistada. Ainult sokke ja saapaid tuleb nüüd kanda. Ja salle ja jopesid. Mulle meeldib suve juures see, et võtad koera kaenlasse ja astud toast välja. Kasvõi paljajalu ja suvekleidis. Nüüd enam nii ei saa. Ja sel ajal, kui mina end vattidesse topin, koer juba üürgab ja kaabib ust. Sest kui sa juba ukse lähedal seisad, siis hakkab tal alati millegipärast superkiire. No ikka nii kiire, et enam ei saa sekunditki oodata.
Ma panen teile pildikesi Portugalist ka. Sest miks ma seal reisil siis käisin...

Elektrihind.ee – elektripakettide võrdlusportaal
E-poodide pakkumised
Elektrimüüja saab vahetada kasvõi igal kuul. Uue müüjaga peab olema leping sõlmitud vähemalt 21 päeva enne teenuse osutamise algust, uus leping saab kehtima hakata kalendrikuu algusest.
Enne uue müüjaga elektrilepingu sõlmimist tuleb kehtiv leping lõpetada ning seda tuleb teha vähemalt kuu aega enne uue lepingu kehtima hakkamist. Lepingu võib tarbija volitusel lõpetada ka uus valitud elektrienergia müüja.
Teie koju või kontorisse saab üheaegselt elektrienergiat müüa ainult üks pakkuja ja müüja vahetamisega ei kaasne elektri katkestust.
Võrguettevõtjat, kes elektrienergia koju või kontorisse toimetab ei saa vahetada. Elektriturul kasutatakse olemasolevaid elektrivõrke ja võrgu dublikeerine ja uute juhtmete vedamine poleks majanduslikult mõistlik.
Märksõnad: elektrimüüja vahetamine

Blondiblogi 40+ stiilis: Ebaõiglus ja ebaausus lihtsalt lokkavad
Elu on sebra. Roosamannat siit ei leia. Kirjutamisteraapia.
Selline tunne on, et ükskõik kuhu pilgu pöörad, käib mingi petmine, skeemitamine või ülelaskmine. Arstid võtavad altkäemaksu, noor naine jääb mehe skeemitamise ja võlgade pärast poolest korterist ilma, mõni paneb paarsada tuhat kindluspettusega tasku, teine ostab riigi raha eest olematuid elektriautosid.
Hakkab juba tunduma veits imelik olla iga päev tööl käiv ja palgaraha eest elav inimene. Nagu oleks luuser või nii. Isegi veidi saamatu. Et peaks piinlik olema, et elada ei oska normaalselt.
Juristidel aga on tööd kuhjaga. Kes kelle üle skeemitab ja see kellel on rohkem raha, see reeglina võidab. Ei ole nii, et teed oma arust kõik õigesti ja oled siis kaitstud nagu Jumala selja taga. Oh ei!
Ühel õhtul seisad lihtsalt autoga tänava ääres ja ootad väravast sissesõitu. Väravast välja sõitev auto aga sõidab sul nurga maha ja väidab, et hoopis sina liikusid talle meelega otsa. Otsekui mul oleks mingi sügav huvi värava taga passida ja sealt väljuvaid autosid ootamatult rünnata. Ja ekspert otsustab ka, et mina liikusin. Ja ma olengi üksi, kes teab, et ma ei liikunud, vaid hoidsin jalga piduril ja ootasin...Kuigi ma hakkan juba vaikselt ise ka uskuma, et ju ma siis ikka liikusin, kui lugupeetav EKEI ekspert niimoodi väidab ilma kahtluseta ja surmkindlalt. Ning siis mulle meenub jälle see hetk, kui ma jalg piduril ootasin teise auto väravast väljumist, et ise sisse sõita.
Eksperdi arvamuse ümberlükkamiseks on mul vaja mõned üleliigsed tuhanded. Hetkel on küll selline tunne, et persse ma vaidlen end pankrotini aga ma ei jäta seda nii!
Vähemalt on kodus keegi, kes ütleb:" Aga vähemalt mina olen kodus..."
mul oli sarnane emotsioon ,kui eksiga kohtus käisime, samuti keeras nii üles, et mõtlesin, et kasvõi pankrotini välja. aga sis mõtlesin, et tema sissetulekute ja elujärje juures on see raha puhta nohu, aga kui mina peaks veel sellele ebaaususele ja ülelaskmistele peale maksma, siis läheb see lõppeks pere arvelt. parem siis juba teen selle rahaga midagi ilusamat. lisaks sellele väiklusele ja ülbusele, mis niikuinii on olnud veel maksa peale ka, ei. ja läksin nö mõistlikkuse ja kokkuleppe teed, aga see nõudis mult muidugi suurust ja tugevust. oli raske leppida küll, et see nii käib.
Tänapäeva uuemates autodes on kompuutrid, mis salvestavad kogu su tegevust sekundi murdosa pealt. Vaja lasta spetsil mälu maha laadida ja kohe näha kas kokkupõrke momendil auto liikus või ei. Kui liiga palju aega möödas siis võb olla mälu üle kirjutatud.
Juhul, kui soovid minu blogi tekste kasutada ole hea, küsi luba.
Ma olen kõva häälega nutta röökinud kuni hüsteeriani aga miski ei aidanud. Ma öösel aknast välja vaadates hääletult pisaraid valanud ja sos...
Ma jäin seda sarja millegipärast vaatama. Ja nüüd tunnistan ausalt üles ka, et mulle meeldib :) Kohe pärast seda algav Seks ja Linn on Me...
Kevade tulles kohe tuleb tahtmine põhjalikumalt tolmutada ja koristada. Onju. Istutada muidugi ka aga selle jaoks on veel pisut külm ol...
Tahtsin endale "Eesti Naise" ajakirja tellida. Maksin tellimuse eest u. keset märtsi ja jäin aprilli ajakirja ootama juba ette lug...
Oh, mulle niiii meeldib see tippettevõtjate asutatud mõttekoja idee. Ma kohe kujutan ette kuidas tähtsad ärimehed istusid kuskil sigaritoa...
Paneme raha tööle
Minu taustalugu on see, et ma olen u. 8 aastat pangas töötanud. Aga mitte rahainimesena vaid juristina. Ja praegusel hetkel on mul tuliselt ...
Olen kaotanud tema, pean leidma iseenda
Olen alati arvanud, et kirjutamine on palju tervendavam kui rääkimine. Rääkides lased lendu sõnu, mida hiljem võid kohutavalt kahetseda. Või...
Selline tunne on, et ükskõik kuhu pilgu pöörad, käib mingi petmine, skeemitamine või ülelaskmine. Arstid võtavad altkäemaksu, noor naine jää...
Rääkisin siin hiljuti oma liiklusintsidendist, kus mul ja minu seisval autol nurk maha sõideti ja ekspert leidis, et tegelt ma hoopis liiku...
Ma polegi kirjutanud oma hobist...
Ega ma muidugi ei pidanud algul seda hobiks ka. Aga nüüd on kuidagi nii kujunenud, et selle peale kulub mõnusalt aega, tuleb kogu aeg to...
Ma loen või vaatan
Ise tehtud. Hästi tehtud.

Lapsed – Tartu Elu Sõna Kogudus
Kuidas saada kristlaseks?
Igal pühapäeval toimub Tartu Elu Sõna koguduses pühapäevakool, mis on mõeldud lastele vanuses 4-8. eluaastat.
Läbi piiblilugude, laulude, meisterdamise ja praktiliste näidete õpivad lapsed tundma Jumalat ning piiblitõdesid. Lisaks saavad lapsed osaleda lõbusates mängudes ja võistlustes. Igal koosolekul õpitakse üheskoos selgeks ka üks kirjakoht. Lapsi juhendavad ja õpetavad meie koguduse lapsevanemad ja noored.
Pühapäevakooli tunnid toimuvad igal pühapäeval jumalateenistuse ajal. Alustame kell 11:00 koguduse suures saalis ning pärast ühist algust läheme lastega pühapäevakooli ruumidesse. Oodatud on kõik lapsed ja ka lapsevanemad nii kristlikest kui ka mittekristlikest peredest. Alla kolmeaastased lapsed on pühapäevakooli teretulnud koos lapsevanemaga.
“Laske lastel minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!” (Lk 18:16)
Need Jeesuse sõnad on aluseks lastetööle. Lapsed on tulevik nii ühiskonna kui ka koguduse jaoks. Sageli mõtleme, et hüva, ma ei keela lapsi, kuid sellest ei piisa, peame ka looma võimalusi selleks, et nad tuleksid Jeesuse juurde. Abistamaks lapsevanemaid, tegutseb Elu Sõna koguduses pühapäevakool, kristlik kool, noortekoosolekud.
See maailm on täis ahvatlusi, meie lastel on raskem toime tulla kiusatustega, sest nende võimalused saada ja jagada infot on suuremad kui kunagi varem. Ka nemad peavad toime tulema maailmas, mis ei muutu paremaks; survet lisab kasvav sotsiaalne kihistumine, mis oli eelmise põlvkonna jaoks üpris tundmatu.
Uskuge, et Jumal saab puudutada ja kõnetada teie lapsi koosolekul ülistuse ajal, pühapäevakoolis, lastekoosolekul. Palvetage selle pärast ning looge võimalused, et Jumal oleks austatud teie peres ja teie lapsed õpiksid Jumalat austustama. Et kõik see hea, kogu õnnistus, millega Jumal inimest õnnistas, kasvaks ja rohkeneks põlvkonnast põlvkonda.
Nemad (lapsed) peavad jõudma rohkem kui meie, olema targemad kui meie, võitumad kui meie, sest aeg saab otsa.
Elu ei lähe lihtsamaks ega kergemaks. Kui pimedus saab pimedamaks, peab valgus olema tugevam ja eredam kui iial varem. Nemad lähevad sinna, kuhu meie ei jõua.
“Et kõnniksite vee peal, läheksite läbi tulest ja veest Jeesuse nime hoides!”
Jumal ei näe lapsi lahus täiskasvanutest, tema tõotused puudutavad ka järgmisi põlvkondi. Kallid lapsevanemad, meie lapsed vajavad meid, meie tähelepanu, aega, palveid, armastust. Nii sageli me näeme laste materiaalseid vajadusi ja pingutame seepärast enam, kuid palju olulisem on see, mida meie lapsed võtavad kaasa igavikku.
Maailm kaob ja tema himu, aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti (1Joh. 2:17)
Las su lapsed teada, et armastad neid ja hoolid neist, ning tahad olla nendega koos ka igavikus.
Elu Sõna Koguduse Lastetöö
Tere tulemast!
Elu Sõna koguduses oled väga oodatud ja teretulnud kas oled kristlane või mitte, oled noor või vana. Jumal armastab sind ja tal on hea plaan sinu elu jaoks.
otseülekanne pühapäeviti kell 11.00
Tartu Elu Sõna Kogudus 2013 © www.elusona.ee

Lii Ramjalg: poole miljoni euro küsimus • Vabauudised
Lii Ramjalg: poole miljoni euro küsimus
Vabaerakonna juhatuse liikme Lii Ramjalgi hinnangul on erakonda lõhestavas 12. augusti kirjas kaks nõudmist: Kaul Nurm ilma valimisteta erakonna esimeheks ja anda Kadri Paasi kätte pool miljonit Vabaerakonna kampaaniaraha.
Ameeriklastelt pärineb kõnekäänd follow the money ehk jälgi raha, mis sai kuulsaks tänu filmile “Kõik presidendi mehed”. Film on Watergate’i skandaalist. Ka Vabaerakonnas on täna omamoodi skandaal, seega ütlus igati ajakohane.
12. augustil nägi ilmavalgust Vabaterakonna juhatusele adresseeritud kiri, mis müstilistel asjaoludel jõudis Artur Talviku ja meedia kätte juba ennem kui mitmete erakonna juhatuse liikmeteni. Kauksis toimunud 17. augusti esinduskogus peetud kõnes Artur avaldas, et oli sellest kirjast teadlik juba pühapäeval 12. augustil. Mitmete juhatuse liikmeteni jõudis see kiri alles esmaspäeval 13. augustil. Minuni näiteks üks tund enne esmaspäevast juhatuse koosolekut. Sellelt pinnalt tekib küsimus, kas kiri pole kõigest fragment etteplaneeritud skeemist?
Lühidalt kokku võttes nõutakse ülalnimetatud ultimatiivses kirjas kahte asja:
– määrata Kadri Paas Vabaerakonna kampaaniajuhiks.
Küsima peaks, mida selline nõudmine päriselt tähendab? Vastus on lihtne:
– Kaul Nurm ilma valimisteta erakonna esimeheks;
– anda Kadri Paasi kätte pool miljonit Vabaerakonna kampaaniaraha.
Andres Herkeli tagasiastumine oleks automaatselt tähendanud, et esimeheks saab aseesimees Kaul Nurm. Kadri Paasi saamine ilma igasuguse ausa konkursita erakonna kampaaniajuhiks aga tähendab, et Paasi käsutusse tuleks anda umbes pool miljonit eurot.
Ülaltoodu ei ole fiktsioon. See on kirjas 12. augusti kirjas. Kõik muu seal ümber võib olla emotsionaalne sõrmkübaratrikk tähelepanu hajutamiseks, et tegelikku skeemi ei tajutaks.
Kogu kaasnev kampaania meedias võib täita kahte rolli – peen psühhoterror esimehe vastu ja intensiivne desinformeerimine erakonna lõhestamiseks. Eks ole üks ütleminegi selle kohta – kurna ja külva segadust.
Kõiki sõlmküsimusi tuleb vaadelda mitmest vaatenurgast ja süsteemselt. Ülaltoodu on üks võimalikest vaatenurkadest, millest saab vaadelda täna Vabaerakonnas toimuvat. Me võime selle vaatenurgaga nõustuda või mitte, ent sellest mitterääkimine oleks vastutustundetu.
Lii Ramjalg on Vabaerakonna juhatuse liige. Igapäevaselt tegeleb ta kinnisvara vallas.
Vaata lisaks
Lii Ramjalg: inimestele võis jääda mulje, et Vabaerakond lahkus poliitikast
Riigireformi sisu: tuleks pikema jututa kirja panna, mis on mingi ministeeriumi, ameti või
Ain Ostra: Kui aktsiisipoliitika ei toimi, siis tunnista ja paranda
Viie lapse ema: “rahakoti”-efekti vähendamiseks peab elatisraha arvestama lapse vajadusi 21.11.2018
Loe, millise Eesti eest Vabaerakond seisab 21.11.2018

baka.ee foorum / Vaata teemat - One Piece
Kas on lootust, et Strong World tuleb näiteks kuhugile kinno või DVD'l Eestisse müüki? Kui ei, siis vaataks ise arvutist.
DVD pealt saad ikka, Eestis ja eesti keeles arvatavasti mitte, aga netist võid tellida. Kinno suht raudkindlalt ei tule, JAFFil võib isegi võimalus olla, aga natuke kahtlen.
Ega eesti keelset ei tahagi, lihtsalt mõtlesin, kas saaks Eestist kusagilt poest osta, tellimine on ka muidugi võimalus jah. Kino kahtlesin samuti ja JAFFi ka kuna seal näidatakse üldiselt vanemaid animeid.
ee... ei... Rebuild of eva mõlemad osad olid päris uued nt. eriti 2. Summer Wars ka väga vana polnud.
Tagasi üles
Vaatasin siiski arvutis Strong Worldi ära ja mulle väga meeldis.
Kõik loomad, linnud ja putukad (isegi too suur Den-Den Mushi ) nägid fantastiliselt ilusad ja värvilised välja
. Fight scenede kvaliteet ja graafika oli samuti ülimalt kena, kuid ühte Enrico vana postitust tsiteerides näevad tegelaste liigutused natukene "vedelad" välja. Suurim miinus filmis oli minumeelest selle Shiki klouni lapsikus (kõndimise hääl, liigutused). Film ei muutunud aga hetkekski igavaks, sest actionit oli palju ja stoori hästi välja mõeldud. Ütleks, et Strong World ja Episode of Chopper+ on olnud siiamaani parimad One Piece'i filmid.
waata watchop.com voi midagi btw mulle meeldib gear second ja third ja see silm mis paneb kõik magama tahan Rõõmuga näha järgmist osa
ainult 436 osa vaatasin , vaatan edasi .
Asukoht: Luke.. enamus argipäeva Tartu
uleeile hakkasin vist vaatama....2ge joonistusstiil ja vaga huumoririkas anime..kavatsen kindlasti lopuni vaadata.
Mmm, miks ka mitte siia teemasse emotsioonidest ajendatult midagi vähetähtsat kirjutada.
Tahaks midagi tema austamiseks teha, näiteks suure lumeskulptuuri! Aga ei, seda ma siiski mitte ei tee.
Põleta siis ehk küünalt.
Kurvad ajad . Mangat ei loe ning seega ootan põnevusega mis edasi saab.
Ma ka ei loe (praegu) mangat, sest tahtsin võrrelda elamust ainult animet vaadates. See on kahjuks natuke pettumust valmistanud ja varsti loen vist edasi.
Anime on ja viimasel ajal natuke aeglaselt edasi liikunud, aga uus osa oli, ma ütleks, et Marinefordi parim osa. Mangat ma ei loegi, kuigi peaks.
Mm... Miks mitte veel arutada hiljutiste episoodide üle. 486. episood oli nii hea. Paistis kohe kuidagi silma viimase aja episoodidega võrreldes. Ja siis Musthabeme kohta tekkis igasugu emotsioone, seda tegu ma justkui oleksin nagu oodanud, aga ikkagi pidin ma endamisi mõtlema "Eiiiiii, miks!!??" jne.
Ma ei tea mis minuga on, aga ma ei saanud sellest lausest midagi aru.
Aga kui ta 3D on, kas siis teda arvutist ei saa vaadata?
Ma jätsin kuskil selle sõja ajal mereväelastega vaatamise pooleli. Suht masendav ja lootusetu tundus see kõik.
Kui veidi rohkem osi välja lastake vaatan easi. See uute osade ootamine võib päris tüütuks muutuda >_>
VÄIKESED SPOILERID (LOE ENDA VASTUTUSEL):
Episode 492, kus Toriko ja One Piece olid koos, oli täitsa jama. Võibolla sellepärast, et vaatasin seda kehva kvaliteediga, aga minu arust juba loomad olid näiteks Strong Worldis palju ilusamad ja lahedamad. Vähem oleks see osa võinud kesta ka, kuigi venitamist ei tundunud olevat. Ja siis muidugi see ebareaalsus ja lapsikus.
Söögid ajasid isu peale, nagu alati, kui ma One Piece'i vaatan.
Episood 494 muutis One Piece'i taaskord nauditavaks! Eeldan, et hakkab põnev olema.
Juubel. One Piece'i animel on 500 osa.
Mis on täielik fillerjama tõenäoliselt. Palju õnne!
Mulle istub hästi. Siiani on vähemalt huvitav olnud.
baka.ee foorum / -> anime Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Lehekülg 8, lehekülgi kokku 10
Hüppa: Vali alafoorum baka . ee----------------üldineanimemangacosplaymängudüritusedtagasiside
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa hääletada küsitlustes

Käimas on Põhjamaade meistrivõistlused, mis samas on ka tulevaste Euroopameistrivõsitluste peaproov. Online tulemusi näeb Team-Orion kodulehel siin.
Printerisõbralik versioon _ E-mail Uudis
vanemad uudised...
Selle tegevuse sooritamiseks pead olema sisselogitud
Kasutajanimi:
Pea mind meeles
Selle veebi toob teieni EAMK.

OSANIKELE ANTAVATEST LAENUDEST TULEB MAKSUHALDURIT TEAVITADA - Taust.ee
Otsi Juhatuse liikmed
Krediidihaldus.ee
2018. aastal jõustuv tulumaksuseaduse § 502, et residendist äriühing maksab tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Emaettevõtjale TuMS § 502 lõike 2 ja äriseadustiku § 6 tähenduses ning sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale, välja arvatud laenuandja tütarettevõtjale, antud laenu puhul, mille tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus.
Kõnealune säte on sündinud nö panditulumaksuga seotud arutelude tulemusena ning on oma olemuslikult kuritarvituse vastane säte, mis on kooskõlas ka tänase kohtupraktikaga.
Küll aga on jäänud paljudel ettevõtjatel tähelepanuta kaks olulist rakendussätet. Nimelt sätestab TuMS § 565, et residendist äriühing ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuv püsiv tegevuskoht, välja arvatud aktsiaseltsifond, residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks deklaratsiooni eelmise kvartali jooksul TuMS §-s 502 nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta. Ning veelgi olulisem - TuMS § 61 lg 54 kohaselt rakendub TuMS §-s 502 sätestatud tõendamise kohustus ja §-s 565 sätestatud laenude deklareerimise kohustus alates 2017. aasta 1. juulist antud laenu suhtes, samuti sellise laenu suhtes, mille puhul on alates 2017. aasta 1. juulist laenusummat suurendatud, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või muid olulisi tingimusi muudetud. Sellistest laenudest tuleb Maksu- ja Tolliametit informeerida 2018. aasta 10. veebruariks esitataval deklaratsioonil.
Kindel on, et maksuhaldurit tuleb informeerida igal juhul emaettevõtjale TuMS § 502 lõike 2 ja äriseadustiku § 6 tähenduses ning sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale antud laenudest. Mõnevõrra ebaselge on aga see, kas informeerimiskohustus laieneb ka füüsilisest isikust osanikele või väikeosanikele antud laenudele. Seadusmuudatuse seletuskirjas mainitakse informeerimiskohustusega seoses ainult emaettevõtjaid ning sõsarettevõtjaid. Samas viitab TuMS § 565 isikutele, keda on mainitud TuMS §-s 502 ning seal on mainitud aktsionäre ja osanike ilma reservatsioonideta, mistõttu vähemalt grammatiliselt tõlgendades peaks informeerimiskohustus laienema ka nimetatud isikutele antud laenudele.
Seega tuleb maksuhaldurit inforeerida laenudest, mis on antud alates selle aasta 1. juulist ning ka vanematest laenudest, mille puhul on selle aasta 1. juulist alates suurendatud laenusummat, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või muid olulisi tingimusi muudetud.
Saades järgmise aasta 10. veebruaril kõnealuse informatsiooni, teostab maksuhaldur tõenäoliselt riskianalüüsi ning hakkab eelduslikult ka riskantsemate laenude kohta täiendavat informatsiooni küsima. Võimalik on ka, et sarnaselt OÜ-tamise probleemile, hakkab maksuhaldur esmalt juhtima tähelepanu võimalikele riskidele, soovitusega neid minimiseerida.
Laopidaja pant – mis minu käes, see minu oma?
Ettevõtted peavad hakkama äriregistrile teatama oma tegelikke kasusaajaid
Sisene Taust.ee portaali
Sisene mobiil-ID-ga
Kinnitan, et oman õigustatud huvi isiku (isikukood ) maksehäirete vaatamiseks

Kvaliteetne toode, professionaalne teenindus, mis on tuum tarnija laser tööstus-!
Võta meiega ühendust
Peegel-läätsed-tänava-mood-metall-raam
Päritolukoht: Zhejiang, Hiina (Mainland)
Hind: mõistlik ja konkurentsivõimeline
Logo: kliendi logo või OEM on saadaval
Kvaliteet: prime, kõrge kvaliteet
Makse: 30% hoius, bilanss BL-i koopia vastu
Sertifikaat: CE, FDA, BV tehase audit
Igasugune värv, mida soovite, on saadaval ükskõik milline logo trükkimine või laser
1200 tk iga kirje kohta
35 päeva pärast laekumist
B) 30% hoius, bilanss BL-i koopia vastu
A) 1 pc väikeses polü-kotti
11) Kolmanda osapoole test
13) tarnevõime
OEM / ODM-i tellimine on teretulnud, palun võta meiega ühendust lisateabe saamiseks.
15) Kirjeldus
Loomulikult saab kliendi logo valmistada laseriga, graveeringuga, reljeefse reljeefiga, trükkimisega, siiditrükkiga, metalliga jne.
2. Mis meie MOQ-st?
Tavapäraselt 1200 tk tavaliste plasti- ja metallist päikeseprillide jaoks
Prillitarvete ja laste päikeseprillide jaoks on saadaval 2000 tk
500 tk bambusest / puidust juhtudel
Oleme BV auditeeritud tehases. Kõik meie tooted vastavad CE & FDA standardile.
Range QC kogu tootmis- ja pakkimisprotsessi jooksul.
4. Kas ma saaksin osta 1 tk proovi ja asetada väike tellimus?
Kindlasti aktsepteerime tellimuse näidet ja väikest tellimust, eriti teatud tingimustel uute klientide puhul.
5.Kuidas 1 tk proovi jaoks palju?
Mõned odavad need võivad olla tasuta, kuid on vaja kontrollida tegelikku varu.
Mõned kallid, nagu näiteks TR, atsetaat, roostevaba teras, bambus ja puitmaterjal, siis võtaksime proovitasu.
7-12 päeva sõltuvalt proovide keerukusest.
7.Kui tahaksin teha proovi või tooteid oma disaini järgi?
Ärge muretsege, meie disainimeeskond aitab teid ja pakub häid lahendusi.
Hot Tags: Peegeldatud läätsed tänava mood metallist raami naised hulknurksed päikeseprillid, Hiina, tootjad, hulgimüük, kohandatud, odav, madala hinnaga, valmistatud Hiinas
Võtke meiega ühendust
Nr 115, East Yucang Road, Wenzhou majandusliku ja tehnoloogilise arengu tsooni, Wenzhou, Zhejiang Hiina

Fotoring: veebruar 2018
Valik silmadest mis on jäänud postitamata. Angelika piltitel on tegemist siis silmade töötlemisega tunnitööna. Super tulemus.
Sildid: hariv, häkk, kodune töö, modell, seeria, tunnitöö
Terav silm paneb ndnede kolme foto kaudu eesti lipu kokku!
Palju õnne Eestile!
Fotod: Angelika, Hedy-Liis ja Julia
Sildid: arhitektuur, loodus, mustvalge, omalooming
Miskipärast on need toredad tööd Marguse ja Margiti poolt tähelepanuta jäänud. Aga pole hullu - siin see tähelepanu nüüd on!
Sildid: kodune töö, minimalism, mustvalge
Kolmekümne esimene tund
Panime pilgu peale ka kodustele piltidele. Tunni lõpus harjutasime välgu kasutamist teise kardinaga.
Modellipildistamise telgitagused vol. 1
Kuna aja jooksul on igasugu fotosid fotoringi kausta kogunenud, mis pole veel laiemat tähelepanu saanud, siis jätkan nende peidus olnud pärlite või kohati ka ülevaate seeriate jagamist siin blogis nüüd ja edaspidi.
Kes mäletab meie eelmise kevade mõnusat modellipildistamist kurikuulsas õunaaias. See tõi meie ellu toredad modellid, kes nii mõnelgi teisel hetkel on saanud rakendust, meie oleme saanud harjutada ja nemad ilusaid pilte ning suu magusaks ;) Aitäh!
Siin väike ülevaade Angelika poolt, mis paljastab pisut, mis siis õunaaias toimus ja kuidas need suurepärased fotod, mida te juba kevadel nägite, sündisid.
Õigel ajal see seeria jätkub ;)
Sildid: külastus, modell, omalooming, väljas, ülevaade
Panning on võimalik
Mõned näited panningu harjutamistest. Statistika näitas, et 25 pilti ja üks neist on isegi selge. Harjutamist tasub ikkagi. Huvitavamad näited siis siin.
Sildid: kodune töö, sport, väljas, ülevaade
Täna esmalt arutlesime fotoringi kutseid pildistama. Pakkumisi oli meil laual neli. Tundub põnev.
Angelika esitas oma ettekande Vähem on parem.
Vaatasime Helle-Mari reisi inspiratsiooni ja Angelika valgusmaalinguid.
Angelika korraldas grupipildi teemaga VALENTINI PÄEV. Tubli.
Järgmises tunnis proovime jätkata välgu kasutamise võimalustega.
Oodatud on tegemata kodutööd.
Sildid: grupipilt, vaikelu, ülevaade
Head fotosõbra päeva!
Tehke ikka häid pilte ja jagage oma parimat fotot, mille täna tegite :)
Sildid: kodune töö, mustvalge, vaikelu
Varia ehk kõik, mis Kroonpressi fotodest üle jäi, vol. 2 läbi Angelika ja Elise kaamerate
Juhuuu, see on viimane Kroonpressi postitus. Viimased varia fotod Angelikalt ja Eliselt, ilusat värvilist ja mustvalget.
Aitäh kõigile, kes osalesid ja oma fotosid jagasid, elagu külastused!
LÕPP HEA, KÕIK HEA!
Postitaja: Fotoring kell 07:49 Kommentaare ei ole:
Sildid: külastus, mustvalge, omalooming, vaikelu, ülevaade
Täna olid kohal mõned terved ja tublid :)
Alustasime infotunniga. On tulnud mitu pildistamise pakkumist, saadan infot teistesse kanalitesse. Huvilised saavad valida kuna ja kuhu nad pildistama tahavad minna.
Planeeritud oli välgu võimaluste kasutamine. Vaatasime mõningaid õppemateriale ja hakkasime mässama. Selgus, et kõige olulisem on tunda oma tehnikat. Kuna teema oli keeruline, venis enamus planeeritust tegevustest järgmisesse korda. Grupi pildiga läks tõsiselt kaua, aga meie jäime rahule. Idee ja teostus oli grupil ühine.
Seega jätkame sama teemaga ka järgmine kord. Kasuks tuleb manuaalide eelnev lugemine.
Teha mõned võtted kasutades välgu ja kardina võimalusi (1-nd and 2-nd curtain)
Esitada vanad võlgnevused, ehk siis enamus kodanikke haarake kaamera.
Modelli pildistamine Elise võtmes ja kerge silmade korrektuuri proov.
Panning pildid.
Ja alati võib ka muid häid pilte kaasa võtta.
Varia ehk kõik, mis Kroonpressi fotodest üle jäi, vol. 1 läbi Kerly kaamera
Kohe-kohe ongi Kroonpressiga kõik. Jäänud on kõik need kaadrid, mis kuidagi ühte või teise seeriasse ei sobinud, aga siia selliselt kokkupanduda sobivad imeliselt :)
Vaikelu ja töökohad.
Avaldame siis pildid mis said loa, olla neti avarustes. Tegemist on ikkagi suure gabariidiliste teostega ja siin mikromaailmas läheb vist palju kaotsi. Aga pildid olid äratuntavad, vähemalt meile.
Postitaja: Margus Evert kell 10:28 Kommentaare ei ole:
Sildid: fotograaf, kodune töö, loodus, seeria, tunnitöö, väljas, ülevaade
Fotoringi õpilased Kroonpressis pildistamas vol. 2, Elise kaamera läbi
Siin veel mõned kaadrid meie külastusest Kroonpressi. Tegin ühe foto ka mustvalgeks, loodan et Elis ei pahanda.
Veel paar postitust ja siis ongi see ülipikk Kroonpressi lõppenud - aitäh kõigile, kes ustavalt neid seeriaid seni vaadanud on :)
Sellega näete ka tunnitööna tekkinud väljakutset: "Tee portree Joosepist", parimat tulemust allpool.
Aitäh kõigile, kes osalesid ;)
Sildid: külastus, mustvalge, omalooming, portree, ülevaade
Varia ehk kõik, mis Kroonpressi fotodest üle jäi, ...
Fotoringi õpilased Kroonpressis pildistamas vol. 2...
► veebruar (9)
► jaanuar (7)
► detsember (2)
► oktoober (9)

Smuuli tee 43, Tallinn
Kõik linnarattad
Kõik lasterattad
PLUUS AF-5B M SIN/LIIV LV.
PEAKATE, PUUVILL, MUST Puuvillane mask. 7.10
Universaalne peakate Valikus on erinevaid värvitoone. 15.80
JALATSIKATE LYCRA Õhuke kingakate, tagant lukuga. Suurused 39-42 ja 43-46 16.20
HELKURVEST A-O44 Helkurvest väikelastele. Külgedel takjaribaga kinnitused. Vanusele u.3-10a 18.80
KÄEVARRE KATE AS-9 M/L MUST 25.00
KÄEVARRE KATE AS-9 XL/XXL MUST 25.00
JALATSIKATE WINDSTOP PLUS Tuulekindlust ja soojaandev jalatsikate. Tagant lukuga ja takjakinnitusega.Suurused 47-48 25.50
JALATSIKATE VIHMAKINDEL Seest soojaandav, väljast veekindlast materjalist kingakate, tagant lukuga, ülevalt takjakinnitusega, helkurribad.Suurused 43-44 ja 45-46 30.50
JALATSIKATE RAINPROOF XXL 47-48 Seest soojaandav, väljast veekindlast materjalist kingakate, tagant lukuga, ülevalt takjakinnitusega, helkurribad 33.90
PLUUS AF-5B M SIN/LIIV LV. Saadaval suurus M 38.50
PÜKSID AS-6 Meeste lühikesed sõidupüksid ilma traksideta, pehmendusega. Suurused S,M,L,XL,XXL 42.00
JALASÄÄRE KATE AS-9 M/L MUST 43.50
JALASÄÄRE KATE AS-9 XL/XXL MUST 43.50
JAKK ASL-9 LIGHT ROH/HALL Naiste universaalne jakk, suurepärase ventilatsioonisüsteemiga, ülikerge, tuulekindel materjal VELA RIB STOP. Komplekti kuulub kott jaki kaasavõtmiseks.Seljapeal tasku lukuga, lisaks tasku küljes reflektorpael. See jakk on mõeldud jalgrattaspordi ja turismi jaoks. Suurused S,M,L 48.50
PÜKSID ASL-3A(Author Sport Lady) Naiste lühikesed püksid spetsiaalsest materjalist Salina.Naiste anatoomilise kujuga ja antibakteriaalse pehmendusega püksid. Suurused XS,S,M,L 48.70
PÜKSID AS-5 MUST TRAKSIDEGA Saadaval suurused S,M 49.00
PÜKSID AS-6 TRAKS. Jalgrattasõidupüksid mugavust suurendavast materjalist LIPARI. Anatoomilise kujuga, mugav antibakteriaalne pehmendus AUTHOR P.R.T.(Pressure Relief Technology). Suurused S,M,L,XL,XXL 49.00
PLUUS ARP-10 PUN/MUST Saadaval suurus L,M,XL 51.00
JAKK AS-9A LIGHT SIN/HALL Universaalne jakk, suurepärase ventilatsioonisüsteemiga, ülikerge, tuulekindel materjal VELA RIB STOP pealmise kihina Indrorepelente ja lisaks elstse materjali LYCRA osadega.Komplekti kuulub kott jaki kaasavõtmiseks, seljapeal tasku lukuga millel lisaks reflektorrriba. See suurepärane jakk on mõeldud jalgrattaspordiks ja turismiks. Suurused S,M,L,XL 51.50
PLUUS ARP-11 PUN/MUST Saadaval suurused S,M,L,XL,XXL 51.50
PLUUS AS-10A SIN/MUST Saadaval suurused M-XXL 51.50
PLUUS AS-10 D VAL/MUST Saadaval suurused S-XXL 51.50
PLUUS AS-10E MUST Suurused S-XXL 51.50
PLUUS ASL-R-7C SIN Saadaval suurused XS-L 51.50
PLUUS ASL-R-6D ROH/HALL Naiste lühikeste varrukatega sõidupluus. Saadaval suurused XS,S,M,L 52.00
PLUUS ASL-R-6C PUN/HALL Naiste lühikeste varrukatega sõidupluus ASL(Author Sport Lady). Saadaval suurused XS,S,M,L 52.00
PLUUS AS-9C ROH/MUS saadaval suurused S,M,L,XL,XXL 53.00
PLUUS AS-9B ORA/MUS Saadaval suurused M,L,XL,XXL 53.00
PLUUS AS-9A SIN/MUST Saadaval suurused S,M,L,XL,XXL 53.00
VIHMAJAKK AS-10 L Materjal 90% Dintex veekindel, kuid samas hingav, 10% polyester. 55.00
PLUUS ARP-9A PUN/MUST Saadaval suurused S,M,L,XL 55.50
PÜKSID ARP-9A PUN/MUST TRAKS. Meeste sõidupüksid traksidega ja pehmendusega.Suurused S,M,L,XL,XXL 58.00
PÕLVPÜKSID ASL-3A(Author Sport Lady) Naiste põlvpüksid pehmendusega. Suurused XS,S,M,L,XL 60.00
Pluus AS-11D Alketis kangast, hingav ja pehme, sportlik rattasärk. Tagaosas kolm taskut millest üks lukuga. Suurused L-XXXL. 64.00
PLUUS ASL-D-5B PIKKV. PUN Naiste pikkade varrukatega pluus kollektsioonist ASL(Author Sport Lady), üks tagatasku, materjal on itaaliapäritolu Borgini. Saadaval suurused S,M,L,XL 65.00
PÜKSID ARP-11 PUN/MUST TRAKS. Saadaval suurused M,L,XL,XXL 71.00
PÕLVPÜKSID AS-6 PRO TRAKS Saadaval suurused S,M,L,XL,XXL 75.00
PÕLVPÜKSID ARP-11 PUN/MUST TRAKS. Suurused S,L,XL,XXL 75.50
RETUUSID AS-6 NOWIND Pikad jalgrattasõidupüksid traksidega külmal aastaajal sõiduks.Mudelil AS-6 on materjal NoWind ainult põlveosadel. Suurused S,M,L,XL,XXL 77.50
Sõiduking Shimano SH-080 Saadaval suurus 42 80.00
PLUUS ARP-11 PAVE PUN/MUST Saadaval suurused M.L,XL 82.00
Sõiduking Exustar E-SM446 Maastikkuratta sõiduking, vahetatavad naastud(kaasas 2 naastu ja võti), hingav pealisriie, sobib kõikidele standard clip pedaalidele. Kaal 744g Nr. 42 Suurused 39-46. 85.20
Sõiduking Exustar E-SM-324 Maastikkuratta sõiduking, vahetatavad naastud(kaasas 2 naastu ja võti), hingav pealisriie, sobib kõikidele standard clip pedaalidele. 85.20
Sõiduking Exustar E-SR-540 maantee Sõiduking maanteerattale, kerged ainult 596g Nr42 Sobib nii SPD, kui LOOK jne, pedaalidele. 85.20
PÜKSID AF-8 MUST Vabaaja püksid millel on sees pehmendus. Sisemised elastsest riidest püksid on eemaldatavad.Saadaval suurused L-XXL 94.10
PLUUS AS-11 BLAZER Mõeldud kasutamiseks +5+15 temperatuurivahemikus. Saadaval suurused L,XL,XXL. 106.60
PLUUS AS-6 NOWIND HALL/MUST Saadaval suurused S 114.00
RETUUSID AS-7-PRO NOWIND Pikad jalgrattasõidu püksid traksidega jahedamal aastaajal sõiduks. Materjal NoWind spetsiaalsetes osades( esiosa, jalgevahel) tagab suurepärase tuulepidavuse ja veetõrjuvuse.Suurused S,M,L,XL,XXL 120.00
PLUUS ARP-9 NOWIND PUN/MUST/KOL Äravõetavate varrukatega NoWind materjalist pluus, reflektorribadega esi- ja tagaküljel. Saadaval suurused S,M,XXL 130.00
Sõiduking Exustar E-SR-403 Sõiduking maanteeratturile, vaid 612g paar. Sobib kõikidele standard maantee pedaalidele. Numbrivalik 43-47 132.60
Sõiduking Exustar E-SM321 Maastikkuratta sõiduking, vahetatavad naastud(kaasas 2 naastu ja võti), hingav pealisriie, sobib kõikidele standard clip pedaalidele. Kaal 868g. Nr. 42. Suurused 39-46. 137.80
PLUUS AS-9 NOWIND HALL/MUST Äravõetavate varrukatega NoWind materjalist pluus, reflektorribadega esi- ja tagaküljel. Saadaval suurused S, M,L, XL, XXL 166.50

Paberväljaanne august 19, 2014
Kahjuks tundub, et patsiendi – haigestunud Iraagi riikluse – diagnoos on igas mõttes vägagi tõsine ning pikem raske haigus võibki osutada ravimatuks surmatõveks.
Islam (araabia keeles الإسلام – islām) tähendab alistumist jumala ehk Allahi tahtele.1 See moslemite jaoks ülioluline sõna on tekkinud araabiakeelsest sõnast aslama – „allutab end“. See on enese alistumise ja ka teiste alistamise religioon. David Waines kirjutab, et „islam tähendab „püüdlemist Ainujumala õpetuse suunas, selle aktiivset äratundmist ja allumist. Need, kes seda praktiseerivad, on moslemid (õpetlased ja tavalised usklikud), kellest moodustubki kogukond“.2
Kui kristlus on tänapäeval Lääne-Euroopa kultuuriruumis pigem taandumas ja kirikud Hollandis, Saksamaal, Inglismaal ning isegi Prantsusmaal ja Hispaanias aina tühjenevad, siis islamis toimuvad pigem vastupidised protsessid. Islam on üks maailmareligioonidest, hetkel neist ilmselt kõige elujõulisem, mille populaarsus aina kasvab ja mis levib üha laiemalt. Moslemite arv on maailmas viimastel aastatel drastiliselt suurenenud. Tihtipeale on islam rahumeelne ja eelistab rahumeelset teed. Kuid mitte alati. On olemas ka mitmeid äärmuslikke liikumisi, fundamentalistlikke sekte, erinevaid islamistilikke ja terroristlikke, ekstremistlikke3 organisatsioone, nagu näiteks Al-Qaeda, Moslemi Vennaskond, ISIS (tuntud ka kui ISIL). ISIS (al-Dawlah al-Islāmīyah fī al-ʻIrāq wa-al-Shām – Iraagi ja Levandi islamiriik) on viimasel ajal osutunud üpris võidukaks Iraagis, kuid tegutseb ka Süüria pinnal. (Lühend ISIS tuleneb organisatsiooni inglisekeelsest nimetusest Islamic State in Iraq and Al-Sham – toim.)
Islamist teatakse Eestis suhteliselt vähe, kuid see on ligi 1,8 miljardi inimese usk, mis on tervet inimkonda üsna tugevasti mõjutanud ning tulevikus võib see mõju veelgi kasvada. Veelgi vähem teatakse islami fundamentalistidest. Prognoositakse, et ca 2030. aastaks moodustab moslemite arv tervest inimkonnast rohkem kui 26–27 protsenti. Juba praegu elab Aasias ligi 1,179 miljardit moslemit, Aafrikas üle 500 miljoni, Euroopas vähemalt 50 miljonit, Ameerikas üle 10 miljoni ja Austraalias ning Okeaanias ca 0,7 miljonit. 39 riigis moodustavad moslemid valdava enamuse, üle 80 protsendi elanikkonnast, ning veel 13 riigis on islami pooldajaid 50–79 protsenti. See arv suureneb iga aastaga.
Mõnes mõttes võib rääkida isegi islami võidukäigust, mis enamasti on seni olnud rahumeelne, kuigi mitte alati ja igal pool. Samas tuleb kohe mainida, et islam kui religioon pole nii ühtne, kui arvatakse, seal on olnud ja on nüüdki mõnikord üsna teravaid lahkarvamusi ning lausa konflikte. Viimasel ajal – 21. sajandi alguses – on neid esinenud Lähis-Idas ja mujalgi. Siinkohal võib näitena tuua Süürias, Palestiinas, Iraagis ja Afganistanis toimuvaid usulisi konflikte, lausa sõjalisi kokkupõrkeid ja pikemaid-verisemaid ususõja maiguga kodusõdu – näiteks hetkel Süürias4 ja Iraagis toimuvaid lahinguid.
Tänapäeva Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Aafrikas tõstavad viimasel ajal aina rohkem pead väga ohtlikud ja äärmuslikud jõud – islamistlikud usufanaatikud, nagu näiteks viimasel ajal edukaks osutunud salafistid Iraagis, kelle pealetung Bagdadi suunas võib lõppeda islamivabariigi kehtestamisega Iraagis. Äärmuslikud islamistid5 on väga aktiivsed mujalgi, eriti näiteks Süürias, kus juba mitu aastat kestab verine kodusõda ja kus islamistid soovivad Süüria ja Iraagi aladel kalifaati luua.6
Nüüd ohustab islamistliku kalifaadi teke ka Iraaki. Bagdadi keskvõimud on sattunud raskesse olukorda. Iraagi riik on taas katastroofi äärel. Põgenikke on praeguseks ligi 800 000, lisaks sadu hukkunuid.
Siinkohal peaks ehk märkima, et Iraak on riigina juba ammu olnud habras moodustis. Iraagi riigi lõplik lagunemine võib leida aset iga hetk. Nagu märkisid 2012. aasta veebruari Diplomaatias oma artiklis „Iraagi habras föderatsioon“ Asso Zand ja Kristiina Koivunen: „Iraagi „pehme” jagunemine kolmeks riigiks pole endiselt sugugi välistatud.“7 Nüüd tundub aga, et pehme jagunemine aset ei leia, käimas on kodusõda, mille tagajärjel võib riik lõplikult mitmeks osaks laguneda.
Iraagi praeguse olukorra juured peituvad osaliselt 2003. aasta sündmustes, kuid paljuski ka tunduvalt varasemas ajaloos – eelkõige siiski 20. sajandis. Kui lääneriikide koalitsioon kukutas 2003. aastal Saddam Husseini8, siis ei arvestatud sellega, et Saddami vastu tegutsenud opositsioon oli nõrk ja killustatud ning pärast Baathi partei ja Saddami kadumist poliitiliselt areenilt polnud endised opositsioonirühmitused omavaheliseks normaalseks koostööks suutelised. Tugevat karismaatilist liidrit aga enam polnud, puudusid ka adekvaatselt toimivad julgeolekujõud, mis oleksid suutnud riiki kontrollida.
Ameeriklased ja nende liitlased, kes hakkasid pärast 2003. aasta sõda ja Saddami kukutamist Iraagis uut demokraatlikku süsteemi üles ehitama, arvasid ilmselt, et see pole eriti raske. Peamine lootus ja panus lasus Iraagist Saddami režiimi ajal põgenenud poliitilistel emigrantidel. Just nemad pidid USA valitsuse arvamusel uut Iraaki valitsema hakkama. Kuid asi ei läinud nii, nagu oli plaanitud, ja kuigi Saddami endised vastased – emigreerunud poliitikud – tulid Iraaki tagasi, alustasid nad kohe omavahelist võimuvõitlust ning nende populaarsus iraaklaste endi seas oli üpris madal.10 Paljud Baathi partei vastu eksiilis tegutsenud iraagi poliitikud ja ühiskonnategelased olid Iraagist lahkunud juba pärast kuningavõimu kukutamist 1958. aastal või siis Baathi partei ülemvõimu ajal. Seega ei teadnud nad Iraagi sisearengutest päris kaua, nii mõnigi neist polnud Iraagi asjadega kursis ligi 45–50 aastat. Neil ei olnud riigis pärast 2003. aastat toetust, iraaklaste uus põlvkond ei tundnud neid ning ei tunnistanud liidritena. Kuid see on vaid osa probleemist. Teine probleemitahk oli see, et paljud poliitikud osutusid omakasupüüdlikuks, tekkisid uued klannid, grupeeringud, hakati võitlema ressursside ja mõjusfääride jagamise pärast, tekkis konkurents ja rivaalitsemine, niigi kõrge korruptsioonitase kasvas veelgi.
Veel üheks tõsiseks probleemiks osutus see, et USA ja tema liitlaste kavandatud kiirest ja edukast operatsioonist Husseini vastu sai hoopis verine, ohvriterohke, laastav ning pikaajaline sõda. Lisaks tekkisid okupatsioonijõududel tõsised hõõrumised ja konfliktid nii šiiitidega kui ka sunniitidega, keda šiiidid hakkasid võimult tõrjuma. Suurenesid separatismi tendentsid – eriti Kurdistanis –, äärmuslus ja fundamentalism. Hea pinna oma tegevuseks leidsid mitmed terroristlikud organisatsioonid, nende seas ka Al-Qaeda. Siinkohal tasub mainida, et Iraagi diktaator Saddam Hussein oli vähemalt suutnud Al-Qaedat ja teisi terroristlikke ning äärmuslikke organisatsioone oma riigist eemale tõrjuda, kasutades selleks küll väga karme ja lausa tooreid meetmeid. Paraku aga jõudsid okupatsiooni tingimustes Iraaki Al-Qaedaga ja muude islamistlike ja terroristlike ühingute ja organisatsioonidega seotud salafistlikud-vahhabiitlikud islamirühmitused ning grupeeringud ja alustasid seal vägagi aktiivselt oma tegevust, ning see destabiliseeris niigi habrast ja sõjaolukorras olevat riiki veelgi. Iraagis kasvas tohutult ka šiiitliku Iraani mõju.
Tegelikkuses peituvad Iraagi riigi praeguse raske olukorra sügavamad probleemid siiski mitte ainult 2003. aastas ja sellele järgnenud sündmustes või jõhkra Saddam Husseini diktatuuriaastates, kes oma laastavate sõdadega (nagu nt Iraani-Iraagi sõda) ja valitsemisstiiliga viis riigi tõsiste probleemideni. Iraagi probleemse olukorra mõistmiseks on vaja teada riigi ajaloolisi protsesse, mõista selle kultuuri. Teisisõnu tuleks vaadata 20. sajandi algusesse ja veelgi varasemasse aega: 18.–19. sajandisse, keskaega jne. Olulisim on siiski epohh, mil varises kokku Osmani impeerium, ja see leidis aset kohe pärast Esimest maailmasõda 20. sajandi alguses. Miks Iraagist ei saanud monoliitset rahvusriiki?
Tasub kohe mainida, et sellist rahvust nagu iraaklased pole kunagi olnud. Iraagis on palju erinevaid rahvusi – araablased, sooaraablased, kurdid, assüürlased, turkomanid, juudid, aserid, armeenlased, pärslased on vaid mõned neist, lisaks valitseb ka usuline paljusus – šiiidid (sh erinevad šiiitlikud sektid), keda on riigis ca 60–65 protsenti ehk enamus, sunniidid (ka erinevad sunniitlikud sektid, sh usufanaatikud), keda Iraagis on kaks korda vähem kui šiiite. Lisaks nendele veel jeziidid, kristlased (hetkel on kristlaste arv vähenenud ning Iraagis elab ca 600 000 kristlast), juudid (ca 150 000), mandealased jne.
Asso Zand ja Kristiina Koivunen märkisid Diplomaatia 2012. aasta veebruari numbris õigesti, et „sellist rahvust nagu iraaklased ega sellist keelt nagu iraagi keel ei ole olemas. Iraagi riik loodi kokkuvarisenud Osmani riigi mõningatest osadest. See oli keskaegse maailma üliriik oma seitsesada aastat koos Safaviidide impeeriumiga, mille võimukese oli tänases Iraanis“.11
Seega pole välja kujunenud ka tõelist Iraagi identiteeti ja vaevalt, et see juhtub lähimatel aastakümnetel või isegi sajanditel. Iraagi riik loodi kunstlikult, isegi meelevaldselt kokkuvarisenud Osmani impeeriumi mõningatel aladel, arvestamata etniliste ja usuliste gruppide huvisid, kultuurilisi iseärasusi, tavasid ja õigusi. Iraagi riigi loojateks olid muidugi eurooplased (eelkõige just britid), kes Lähis-Ida asju ja konteksti paraku ei mõistnud või ei soovinud mõista. Erinevad piirkonnad (nagu nt Põhja-Iraak või Lõuna-Iraak) on paljuski ajaloolised vastased või koguni vaenlased. Nii jäi see moodustis hapraks ning oli algusest peale täis vastuolusid ja probleeme. Kunstlikult kokku liidetud riiklik moodustis pole kunagi homogeenne, monoliitne ja vastupidav ning varem või hiljem hakkab taoline ehitis ragisema, eriti kui riigis valitseb kaos ja kasvamas on ekstremistide tegevus. Arvukad etnilised ja religioossed grupid ei saa omavahel läbi ning riik ise on jätkuvalt keerulises majanduslikus ja poliitilises olukorras. Piisas lihtsalt õli tulle valamisest ja tulekahju lahvatas uue jõuga. Sama võib öelda ka Süüria kohta.
Miks ja kuidas suutis Saddam Hussein hoida riiki lagunemast? Ehk mitte viimases järjekorras mängis rolli see, et Saddamil oli suur toetus ja tugev võimubaas – Baathi partei – ; tema käsutuses olid sõjavägi ning eriteenistused, majandus toimis enam-vähem hästi ning Saddam kontrollis ka meediakanaleid ja -väljaandeid. Tema käes oli ka Iraagi finantssektor ning naftatööstus.
Oluline oli ka asjaolu, et president Saddam Hussein oli karismaatiline, rahva seas tohutult populaarne, oskas esineda ja massidele meeldida.
Esines siiski ka vastuhakke tema võimule – olgu näiteks toodud kurdide ja šiiade ülestõusud. Saddam Hussein suutis etnilisi ja usulisi gruppe valitseda kasutades kohati väga jõhkrat ja toorest hirmupoliitikat, lausa terrorit; kohati aga laveerides osavalt erinevate grupeeringute vahel. Iraagi valitsemine ja kooshoidmine nõudis ka temalt jõupingutusi.
Jõud, mis on Iraagis võimul aga praegu eesotsas peaminister Nuri al-Malikiga, ei tundu riiki kõige pädevamalt valitsevat ja haldavat. Ka karismaatilist üleriigilist liidrit pole välja kujunenud. Iraak pole kindlasti ka demokraatia ja inimõiguste kants, kuna kristlasi, jeziite, assüürlasi jt vähemusi kiusatakse taga nii usulise kui ka etnilise kuuluvuse pärast.
Teadagi oli Saddami poliitika alusteks paljuski hirm, küüditamine ja terror, mida ta oma riigi kodanike vastu kasutas. Samas toetas ja arendas ta riigi majandust ning pööras erilist tähelepanu muinastsivilisatsioonide uurimisele – praeguse Iraagi territooriumil asunud muistsele Sumerile, Babülooniale ja Assüüriale. Sellel oli muidugi ka tähtis poliitiline ja ideoloogiline põhjus – Saddami huvitasid muistsed jõhkrad despoodid, kellelt tal valitsemisviiside ja ka impeeriumi loomise kohta mõndagi õppida oli, ning kasutades seda ajaloolist teadmist ära, tahtis ta muistsete legendaarsete jõhkrate valitsejate abil legitimeerida oma võimu. Saddami eeskujudeks said suurvallutaja Vana-Babüloonia suurriigi rajaja kuningas Hammurapi (1792–1740 eKr), jõhker küüditaja assüürlane Sennaherib12 (704–681 eKr) ja Nebukadnetsar II13 (605–562 eKr), Uus-Babüloonia impeeriumi tuntuim valitseja.
R. J. Updike kirjutab: „Eriti ligitõmbavateks olid Saddami jaoks Mesopotaamia valitsejad, mitte ainult tänu nende silmapaistvale positsioonile regioonis, vaid ka tänu sõjalisele edule Palestiinas. Sennaherib (704-681 eKr), Sargon II järeltulija, läks retkega Palestiinasse ja kuigi tal ei õnnestunud vallutada Jeruusalemma, alistas ta mõned tähtsad linnad Juudas ja sai suure andami juudi kuningalt Hezekiahilt. Mis ei õnnestunud Sennaheribil, õnnestus Nebukadnetsaril: 587. a eKr, peale juutide ülestõusu Palestiinas, hävitas ta Juuda kuningriigi, ja Jeruusalemma, sealhulgas juudi templi ja saatis tuhanded juudid Babüloni. Saddam jutustas tihti sellest ajaloolisest sündmusest ja tunnistas, et tahaks väga järgida suure Babüloonia kuninga eeskuju.“14
Jaanuaris 2007. aastal ilmus saksa ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung artikkel „Saladin ja Nebukadnetsar kui eeskujud“ (sks k: Saladin und Nebukadnezar als Vorbild), kus mainiti, et Saddami sünniaasta (1937) langeb kokku araabia maade ühe tuntuma keskaegse valitseja Salah ad-Dini (Saladin) 800. sünnipäevaga, kes sündis 1137. või 1138. ja suri 1193. aastal.
Pole kahtlust, et kui Saddam sellest faktist teada sai, kasutas ta selle oma huvides ära. Saddami jaoks oli tähtis ka see, et nii Salah ad-Din kui ka tema ise pärinesid Tikritist ja nagu Salah ad-Dingi soovis ka Saddam araablasi oma võimu alla ühendada.15
Husseini sõjakad plaanid ja sõjalised avantüürid lõppesid riigi jaoks kehvasti. Iraani-Iraagi sõda on vaid üks näide.16 See terve regiooni jaoks laastav sõda leidis aset aastatel 1980–1988 ning oli araablaste ja pärslaste pikaajalise vastasseisu ja konflikti, mis sai alguse juba 7. sajandil araablaste vallutustega Lähis-Idas, üks verisemaid episoode.17 See pikaajaline ja verine sõda surus majanduslikult enam-vähem stabiilse ja suhteliselt rikka Iraagi täielikult põlvili. Kaheksa aastat kestnud sõda mitu korda suurema ning majanduslikult tugevama Iraaniga nõrgendas ning demoraliseeris Iraagi armeed.
Niisiis, Saddam Husseini esimese üheksa valitsemisaasta tulemuseks (1979–1988) olid miljonid sõjaohvrid, nälg ja haigused, väga suured riigivõlad, tõsised majanduslikud probleemid jne.18 Kuid Hussein ei pööranud sellele erilist tähelepanu ning ei lasknud ennast sellest sugugi mõjutada, ning selle asemel, et lasta Iraagi rahval ja vaevleval majandusel mõned aastad kosuda, alustas ta 1990. aastal uut ambitsioonikat sõjalist kampaaniat19, seekord väikese Kuveidi vastu. Hussein soovis parandada oma riigi majandust ning lootis jätkuvalt teha Iraagist suurriiki.
Saddam Hussein ihaldas rikka Kuveidi naftavarusid. Tema arvates oleksid need andnud võimaluse lahendada vähemalt osaliselt mitmeid tõsisemaid rahalisi probleeme. Kuid selle sõjalise avantüüri tulemus oli Iraagi ja Kuveidi jaoks laastav. Iraak purustas Kuveidi majanduse ja okupeeris riigi Saddam Husseini korraldusel, kuid Iraak rikkaks ei saanud. Konflikti sekkusid lääneriigid ning USA, nõudes Husseinilt Kuveidist esimesel võimalusel väljatõmbumist. Hussein ei võtnud neid kuulda ning selle tulemuseks oli taas sõda, seekord aga võimsa USA juhitud rahvusvahelise koalitsiooniga – ja see oli juba kordades ohtlikum, kui sõda Iraaniga. 1991. aastal puhkenud Lahesõjas hävitas USA koos oma liitlastega Iraagi armee võimsuse vaid mõne päevaga. Siiski jäi Hussein veel püsima. Lõplik ning surmav hoop anti Husseini režiimile alles 12 aastat hiljem, 2003. aasta kevadel. USA ja tema liitlaste ühisoperatsiooni tulemusena Hussein kukutati. Saddam põgenes Bagdadist, kuid saadi hiljem kätte ning anti kohtu alla. Kohtuotsusega määrati talle surmanuhtlus ning kunagine diktaator ja Baathi partei ainuliider poodi üles 30. detsembril 2006.20 Kuid rahu see ei toonud, pigem vastupidi. Iraagis puhkes kodusõda ja sõda USA ning tema liitlaste vastu. See sõda kestis kaheksa aastat – 2003–2011.
Kui USA väed lõpuks Iraagist 2011. aastal lahkusid, siis muutus olukord riigis veelgi ebastabiilsemaks, hullemaks ja lootusetumaks. Sisemised pinged aina suurenevad. Riik on nüüd sügavas kodusõjas. Karta on, et Lähis-Ida on Iraagi näol ootamas järjekordne pikk ja verine kodusõda (analoogne Süüria omaga), kuid võib juhtuda, et see saab olema veelgi verisem ja mastaapsem – Iraak on Süüriast suurem nii territoriaalselt kui ka rahvaarvu poolest. Mainimist väärt on ka asjaolu et mitmed islamistlikud rühmitused on Süürias ja Iraagis omavahel väga tihedalt seotud, võib öelda, et paljud neist tegutsevad ühisrindena, soovides Iraagi ja Süüria aladele luua Lähis-Itta kalifaati – see on kindlasti ISISe suurim unistus. Kalifaadi rajamise idee Iraagi aladele, nagu ka Süüria aladele, pole aga kaugeltki uus idee. Sellel on tugevad ning vanad arhailised juured, mis peituvad varakeskajas, mil loodi araablaste kalifaat. Seega tuleks minna Lähis-Ida ja Iraagi kaugesse minevikku ja tasuks vaadata Lähis-Ida poliitilist maastiku 7. sajandi alguses, mil Araabia poolsaarel oli tekkimas uus ja võidukas monoteistlik usk, islam.
Islami rajajaks oli prohvet Muhammad (570–632), kel tekkis aegamööda arvukalt pooldajaid ning kes osutus edukaks vallutajaks. 613. anno Domini alustas prohvet Muhammad21 uue usuvoolu avaliku propageerimisega, 24. septembril 622 kolis ta ühes suure hulga oma pooldajatega Medinasse. See daatum on islamiajastu algus, mida teame nime all „hidžra“ ehk “ümberasumine”. Muhammad jätkas oma vallutusi ka hiljem ja 632. aastaks tunnustati islamit juba tervel Araabia poolsaarel. Kui prohvet ja islamisõdalane Muhammad 632. aastal suri., hakkasid tema asemel valitsema tema järglased kaliifid – „asendajad“ ehk „jumala asehaldurid“. Esimesed kaliifid vallutasid terve Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika, luues Hispaaniast Indiani ulatunud võimsa impeeriumi, mida me teame Araabia kalifaadi nime all. Endised Bütsantsi ja Pärsia impeeriumi alad neelati araablaste poolt kiiresti alla ja neist said uue islamiriigi territooriumid.
Esimeseks kaliifiks oli Abu-Bakr (632–634), teiseks Umar ibn al-Khattāb (634–644). Just Abu-Barki ja Umari ajal vallutati suurem osa Lähis-Idast ning Sassaniididele22 kuulunud Pärsia. Pärast seda, kui Iraak langes araablaste kätte, sai Iraagist araablaste kalifaadi oluline maa. Umaijaadide dünastia kaliif Muavija, kes valitses 661–680, nägi Süüria aladel olulist strateegilist sõlmpunkti ning viis Araabia kalifaadi pealinna Damaskusesse ja nii kestis see kuni 8. sajandi keskpaigani. 750. aastal. kerkis esile uus kaliifide dünastia. Võimule tulid Abbassiidid, kes viisid kalifaadi pealinna 762. aastal Damaskusest üle Bagdadi. Sellest ajast oli Iraak kalifaadi olulisemaid alasid.
Abbassiidide dünastia rajajaks oli Al-‘Abbas ibn ‘Abd al-Muttalib. Üks tuntumaid Abbassiidide kaliife oli Harun ar-Rašid (786–809), kes on meile teada „Tuhandest ja ühest ööst“.23 Keskaegne Bagdad oli imeline koht, maailmatähtsusega teadus- ja kultuurikeskus, ning Abbassiidide dünastia valitsemise ajal ajavahemikus 8.–13. sajandini üks eeskujulikumaid linnu.
Ka Saddam unistas teha Bagdadist vähemalt Lähis-Idas kõige silmapaistvama linna. Lugu Harun ar-Rašidist oli talle hästi tuntud. Nii saigi kaliif Harun ar-Rašid üheks Saddami eeskujudest. Iraagi televisiooni võis tihti näha saadet, kus president Saddam Hussein tuli külla tavalisse Iraagi koju tavalisele Iraagi perekonnale ja uuris, mida nad arvavad poliitikast. Majaperemehed teesklesid, et ei tunne teda ära, kuigi toanurgas ja seinal ilutsesid Saddami portreed, ning jutustasid, et Saddam on silmapaistev valitseja ja kiitsid teda igati.24 Idee sellisteks külastusteks oli Hussein saanud ajaloost. Kunagi 8. sajandil Araabia kalifaadi ajal armastas Abbassiidide dünastia25 (750–1258) üks kõige tuntuimaid kaliife Harun ar-Rašid inkognito Bagdadi linnas ringi jalutada, rääkida inimestega ja uurida, mida nad valitsejast arvavad.26
Kui tulla tagasi kalifaadi-ajastu juurde, siis 9.–13. sajandil hakkas kalifaat aegamööda nõrgenema. Kaliifid kaotasid aina rohkem alasid – ümbritsevad alad muutusid mässulisteks ja iseseisvusid, vähenes ka kaliifide mõjuvõim Lähis-Idas. Samas säilis neil moslemite silmis väga oluline usuliidri positsioon. Juba tunduvalt nõrgenenud Abbassiidide kalifaadile tegi lõpu mongolite sissetung 13. sajandil. 1258. aastal vallutasid mongolid Bagdadi, 1260. aastal hõivasid nad Damaskuse ja Aleppo. Kuid mongolite sissetungi peatasid 3. septembril 1260. aastal mamelukid, kes valitsesid Egiptust. 1261. aastaks oligi Kairos taastatud kalifaat, kuid selle keskuseks polnud enam Bagdad. Esimeseks kaliifiks Kairos sai al-Mustansir. Seega olid Bagdadi kalifaadi ajad läbi.
Nüüd, 2014. aastal, on ISISe islamistidel õnnestunud vallutada Põhja-Iraagis kahe miljoni elanikuga Mosuli linn (suuruselt teine Iraagis) ja veel teisigi Põhja- ja Lääne-Iraagi linnu, jõudes välja ka Bagdadi naabrusesse – ca 80–90 km kaugusele pealinnast.27 Lina Khatib kirjutab oma artiklis „What the Takeover of Mosul Means for ISIS“ 12. juunil 2014: „Mosuli vallutamine näitab, et ISIS on lähedal Lähis-Idas regionaalseks „mängijaks“ saamisele.“28
Niisiis on islamistidel õnnestunud vallutada lühikese aja jooksul terve Niinive provints – endise Uus-Assüüria impeeriumi tuumikalad – ja ka Saddam Husseini sünnilinn Tikrit. Nüüd on islamistidel tekkinud tõsisem võimalus taasluua kalifaat, mille keskuseks peaks nende silmis saama Bagdad, nagu see oli Abbassiidide dünastia ajastul. Kuigi Iraagi sõjavägi ja šiiitlikud vabatahtlikud on asunud vasturünnakule ning saavutanud teatavat edu, on Tikrit ja Mosul veel jätkuvalt mässajate-salafistide käes. Tänu islamistidele ja kodusõjale on taas suures ohus ka muistsed Mesopotaamia linnad, nagu Niinive, Aššur, Nimrud, Babülon, Nippur ning paljud muuseumid, olulised arhiivid, olulised muistised jne, mida islamistid hakkavad kahtlemata rüüstama ja hävitama, nagu seda hetkel tehakse Süürias. Ristisõdijate rajatud üks olulisemaid kindlusi Lähis-Idas on Süürias asuv Krak des Chevaliers (või Crac des Chevaliers), mis asub Liibanoni piiri lähedal. Kindlus on väga oluline ajalooline muinsusobjekt, kuid Süüria kodusõjas sõjategevuse tagajärjel kannatada saanud.29 Samuti pole islamistid armulised Assüüria ja Babüloonia tsivilisatsiooni pärandi suhtes, purustades skulptuure ning rüüstates muistseid, aastatuhandete vanuseid linnu.30
Juba 2003. aastal Bagdadi muuseumi rüüstamise tagajärjel läksid kaduma tuhanded unikaalsed kiilkirjatekstid, muistsed raidkirjad, araabiakeelsed käsikirjad, kujud ja muud väga väärtuslikud artefaktid.31 Seega võib tõmmata teatud paralleele 47. aastal eKr toimunud Aleksandria tulekahjuga, kuigi 2003. aasta rüüstamistööd tõid üle kogu Iraagi kordades rohkem kahju kui seda oli Caesari Rooma leegionäride poolt mahapõletatud Aleksandria raamatukogu. Mõlema juhtumi puhul on tegemist barbaarsete ja tohutute kultuurilis-ajalooliste katastroofidega. Taolisi juhtumeid on nüüd oodata veelgi, nii Iraagis kui Süürias.
Iraagi aladel tegutsevad ja vallutusi edukalt alustanud ISISe võitlejad soovivad saada oma kontrolli alla tervet Iraagi, sh Bagdadi linna. Tegemist on salafistliku äärmusrühmitusega, mille rajajaks võib pidada jordaanlast Abu Musad al-Zarqawit (1966–2006). Teadagi pani al-Zarqawi sellele liikumisele alguse 2006. aastal – mõned aastad pärast seda, kui algas lääneriikide koalitsiooni invasioon Iraaki (kevad 2003). Oluline on see, et liikumise rajamises osales ka Al-Qaeda ja hiljem liitusid mitmed suuremad ning väiksemad islamistlikud grupid, nagu Islamidžihaad jne. Iraagi Islamiriigi esimeseks liidriks sai Abu Omar al-Bagdadi, kes hiljem mõrvati. Hetkel on ISISe liider Abu Bakr al-Baghdadi.32 ISIS on saanud tugevaid mõjutusi vahhabismist ja on puritaanlik, fundamentalistlik ning ultrakonservatiivne, tuginedes soovile tulla tagasi islami juurte juurde, allutada igapäevaelu kõiges Koraanis ning hadith`ites (jutustused Muhammadi ning tema peamiste kaaslaste sõnadest ning tegudest) sätestatule. Oma suurimateks vaenlasteks peab ISIS šiiite, keda on Iraagis üle 60 protsendi, ning Iraanis valitsevat šiiitlikku režiimi. ISISe võitlejad ja aktivistid tegutsevad aktiivselt ka Süüria sõjatandril, kus neil on hulgaliselt toetajaid ja oma baasid. ISISe võitlejad üritavad laiendada Süürias hõivatud territooriumi Iraagi piirini, et jõuda seal võitlevate gruppideni, kuid ISIS on konfliktis mitmete kohalike rühmituste ja grupeeringutega, aga ka Iraagi keskvalitsuse ja kurdidega. Sellises „troonide mängus“ võivad nad osutuda Iraagis valitsevate sügavate vastuolude tõttu kaotajaks. Ka Al-Qaedaga on neil viimasel ajal lahkehelid tekkinud ja 2014. aasta alguses teatasid Al-Qaeda liidrid, et nad ei toeta enam ISISt.
Mida ISISe äärmuslased siis soovivad? Lühidalt öeldes tahavad nad rajada islami kalifaadi Iraagis ja Süürias, kuid võimalusel veelgi laiemalt – kehtestada sunniitliku islamistliku teokraatia terves Levandis.
Mis on ISISe programmi aluseks? Laias laastus sama, mis kõikidel islamistidel ja džihadistidel – kõige aluseks on Koraan ja šariaat. Koraanist nopitakse välja kõige äärmuslikumad kohad ja kasutatakse neid ära oma vägivaldse ja radikaalse tegevuse läbiviimiseks ning õigustamiseks.
Džihadistid kutsuvad oma toetajaid üles ususõjale ja selles toetutakse tänapäevastele ideoloogidele, aga ka Koraanile. Näiteks Koraanis (suura 9: 29-30, Haljand Udami tõlkes) on öeldud:
„Võidelge nendega, kes ei usu Jumalat ega viimset päeva, kes ei pea keelatuks seda, mille Jumal ja tema sõnumitooja on keelanud, nagu ka nendega Raamatu rahva hulgast, kes ei järgi tõelist usku, kuni ei hakka omaenese käega ja alandlikult maksma kümnist. Juudid on väitnud: „Uzair on Jumala poeg.“ Kristlased on väitnud: „Messias on Jumala poeg.“ Kuid need on pelgad sõnad, mis nende suust on tulnud, ja meenutavad juttu, mida rääkisid need, kes olid uskumatud ammu enne neid. Et Jumal neid nuhtleks! Nad on väga kaugel (tõest)!“33
Isegi pühakirja-rahvastel – juutidel ja kristlastel – pole äärmuslaste silmis lootustki jõuda „õigele teele“ ja nad pole sugugi „paremad“ teistest uskmatutest. Taolised kirjakohad Koraanis on islamistide jaoks ususõja vundamendiks.
Ilmselt üks kõige tuntumaid panislamistlikke rühmitusi on kurikuulus Moslemi Vennaskond, mis on loodud 1928. aastal Egiptuses ja oli hiljuti ka Egiptuses võimul – kuni võimult kukutamiseni Egiptuse armee poolt suvel 2013. Moslemi Vennaskonna asutaja Hassan al-Banna unistuseks oli panislamistliku impeeriumi või hiigelkalifaadi loomine Hispaaniast Indoneesiani ning ta väljendas oma põhimõtteid järgnevalt: „Jumal on meie eesmärgiks, Koraan aga meie õigus, prohvet on meie juht, džihaad on meie tee ning surm Allahi (Jumala) eest on meie ülim taotlus.“
Lühike, aga üpris konkreetne programm, kus liberalismile, sõnavabadusele, muudele demokraatlikele väärtustele ja põhimõtetele ega ka usuvabadusele kohta ei leidu, kuna Koraan ja šariaat on islamistidele põhiseaduseks, kõikide normide ja seaduste aluseks.
Lähis-Ida traditsiooni järgi on mõiste „džihaad“ (kuigi see on praegu peamiselt kasutusel tähistamaks terrorismi või enesetapurünnakuid) enam-vähem sarnane kontseptsioonile ius ad bellum, määratledes, millisel juhul on sõda õigustatud. Islamijurist ja ajaloolane Ibn Khaldun (1322–1406) arutles õiglaste ja ülekohtuste sõdade mõistete üle teoses „Muqaddimah“. Sajandeid hiljem analüüsis Ameerika riigiteadlane ja sõjafilosoof Michael Walzer sõdu ja käitumist sõdades oma raamatus „Õiglased ja ebaõiglased sõjad“ (1980).35
Juba praegu on Mosulist põgenenud ligi pool miljonit elanikku. Tegemist on humanitaarkatastroofiga, kuid karta on, et kõige hullem on veel ees. Vaatamata sellele, et ÜRO mõistis nende tegevuse hukka, ei lähe islamistidele korda ÜRO, ELi või teiste organisatsioonide ja riikide kriitika ning arvamused. Võeti hulgaliselt pantvange, sh ligi 50 Türgi konsulaadi töötajat, nende seas ka lapsi.
2013. aasta märtsis kirjutasin ma Postimehe artiklis „Masendav perspektiiv“36, et „arvata seda, et Iraagi lagunemine (juhul, kui see siiski leiab aset) läheks rahulikul viisil, oleks naiivne” ning „pole mingit põhjust teist islamirevolutsiooni Lähis-Idas välistada“. 2014. aasta juulikuu lõpu seisuga on Iraak jätkuvalt väga ohtlikus olukorras ning lähitulevik paistab veelgi hullem, kui see tundus 2012. või 2013. aastal. Aina rohkem painab küsimus: kas Iraak jääb sellise kunstliku moodustisena, nagu see oli loodud pärast Osmanite kaotust Esimeses maailmasõjas, püsima või laguneb näiteks kolmeks või koguni rohkemaks osaks?
Esialgne islamistide võidukäik Põhja- ja Lääne-Iraagis ei tähenda midagi head ning kui seda ei suudeta tõkestada, võib ka Bagdad nende kätte langeda, kuid hetkel on lootust, et nad siiski peatatakse. Juhul kui seda siiski ei suudeta, muutub olukord kriitilisemaks, ja siis võime rääkida juba usufanaatikute poolt rajatud uuest Bagdadi kalifaadist, mis hakkab eksportima usufanatismi37 üle terve Lähis-Ida ning kardetavasti ka Euroopasse ja Aafrikasse.
See tähendaks Iraagi lõplikku lagunemist, kuna põhjaaladel asuvad kurdid teevad kõik selleks, et mitte alluda salafistlikele võimudele, ka šiiidid on selle vastu. Võimalik, et tekib ka kolmas riiklik moodustis, mis kuuluks sel juhul šiia moslemitele, keda Iraagis on üle 60 protsendi ja kes kindlasti ei soovi alluda sunniitlikele fanaatikutele. Šiiite toetav ja neid abistav šiiitlik Iraan teeks samuti kõik, et seda ei juhtuks. Iraagi kristlaste, assüürlaste, jeziitide ja juutide olukord on niigi kehv ning tulevik küsimärgi all, kuid usufanaatikute võimuletulek Bagdadis halvendaks nende seisukorda veelgi. Seega on küsimus nüüd selles, kas Iraagi keskvõimudel on hetkel piisavalt ressursse ja võimalusi, et ära hoida Bagdadi linna vallutamist islamistide poolt ja astuda vasturünnakule. Võimalik, et see on teostatav vaid USA abiga.
Ainulaadne on antud olukorras asjaolu, et Iraani Islamivabariigi president Rouhani sõnutsi on Iraan valmis tegema koostööd USAga juhul, kui Washington otsustab alustada regioonis terroristide vastaseid operatsioone. See võib olla ilus bluff, kuid võib osutada mingil määral ka tõeks. Kindlasti ei tohi unustada, et sarnaselt Teherani võimudele on ka Iraagi praegune režiim šiiitlik ning Teheran on šiiitide jätkuvast võimulpüsimisest Bagdadis vägagi huvitatud.38
Kas Ameerika Ühendriigid ja Iraan asuvad ISISe tagasitõrjumisel nüüd koostööle? See on omaette küsimus. Kas suudetakse peatada ISISe tegevus ning Bagdadi keskvõim jääb siiski püsima? Või laguneb riik lõplikult? Milliseks kujuneb sel juhul Iraagi tulevik? Nendele küsimustele vastamine oleks võrdväärne kohvipaksu pealt ennustamisega. Ainuke, mida võib enam-vähem kindlalt väita, on see, et rahu sellesse ebastabiilsesse regiooni ei saabu veel lähima aastakümne või isegi aastakümnete jooksul. Kahjuks tundub, et patsiendi – haigestunud Iraagi riikluse – diagnoos on igas mõttes vägagi tõsine ning pikem raske haigus võibki osutada ravimatuks surmatõveks.
2 D. Waines, Sissejuhatus islamisse. Tõlk. Ü.Peterson, H.Einasto, AS BIT 2003, lk 15.
4 Süüria kodusõja kohta vt A. Laast, Süüria – väikse ja suure vastasseis. – Maailma Vaade. Nr 17, 2012, lk 13–14; P. Espak, V. Sazonov, Vägivalla ummik, – Postimees, 12.01.2013, lk 4; P. Espak, V. Sazonov. Süüria „suurkuningate” võimu lõpp? – Diplomaatia. Nr 108, august 2012, lk 2–4.
8 Iraagi kohta Saddam Husseini ajal vt M. Hallik, O.-M. Klassen, Taaveti tähest Talibani languseni. Konfliktid ja arengud Lähis- ja Kesk-Idas pärast Teist maailmasõda, Argo, Tallinn, 2004, lk 150–202; vt ka J. W. Dower, Culture of War. W.W.Norton/The New Press, Printed in United States of America, New York, London, 2011, lk 313–358; vt ka V. Sazonov, Saddam Hussein ja Iraagi katastroof. Katastroofid Maa ajaloos. (toim.) Liina Laumets, Liisa Lang, Karin Truuver, Reet Nemliher, Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu, 2012, lk 19–34.
13 Nebukadnetsar II kohta vt uuemaid käsitlusi – näiteks on ilmunud kataloonia assürioloogi Rocío da Riva sulest mitu olulist uurimistööd – R. da Riva, The Neo-Babylonian Royal Inscriptions. An Introduction. Guides to the Mesopotamian Textual Record, Volume 4, Ugarit-Verlag, Münster, 2008; R. Da Riva, Nebuchadnezzar II’s Prism (EK 7834): A New Edition. Zeitschrift für Assyriologie 103 (2), 2013, lk 196–229; V. Sazonov, Nebukadnetsarit järgides: Saddam Hussein ja muistsed Lähis-Ida despoodid. Idakiri: Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat 2014 [ilmumas].
16 Iraani-Iraagi sõja kohta vt lähemalt L. Fawcett, International relations of the Middle East. Oxford University Press, Oxford-New York, 2005, lk 266–268; vt ka E. Karsh, Iraani-Iraagi sõda 1980–1988, Koolibri, 2010.
17 Vt näiteks V. Sazonov, Vanad rivaalid – Postimees, nr 29, 2012, lk 6–7.
23 Vt nt U. Masing, Tuhande ja ühe öö jutte. Araabia keelest tõlkinud Uku Masing, Johannes Esto Ühing, Bookmill OÜ, Tartu 2007.
34 vt nt Ü. Peterson, Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis. Magistritöö, Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, Tartu: Tartu Ülikool, 2005.
38 H. Mölder; V. Sazonov, R.Värk, Iraani ideoloogiast ja geopoliitikast läbi ajaloo ning selle mõju Iraagile. KVÜÕA Toimetised 18, 2014 [ilmumas].
Kategooriates: PaberväljaanneSildid: Varia, Laiem Lähis-Ida

Elamis- ja tööload
Taani ja Eesti
Taani keele õpingud
Organisatsioonid
Taani-Eesti Kaubanduskoda
Sündmuste kalender
ViisadElamis- ja tööloadReisimine lemmikloomaga
Regionaalne koostööTaani EksportnõukoguTeenused
Kaitsealane koostööKultuurisuhtedOrganisatsioonidTaani-Eesti Kaubanduskoda
Saatkonna hooneSaatkonna töötajadSaatkond suletud
Uudiste arhiiv kuni 2015. aasta augustini.
Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali programmist leiab sobiva filmi iga Taani kinokunsti huviline.
Avaldati Taani programm järgmise aasta Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumiseks
Majanduskasv, heaolu ja väärtused ning Arktika on Taani kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariigi märksõnad 2015. aastal.
Taani saatkond Tallinnas pakub tööd reisikulude käsitlejale alates 1. jaanuarist 2015. Avalduste saatmise tähtaeg on 12. november.
New Yorgi kliimakohtumisest lähtudes kogub neljas ülemaailmse majanduskasvu foorum (Global Green Growth Forum, 3GF) kokku tippjuhid kõikjalt maailmast, et kiirendada roheliste lahenduste rakendamist ja järelmeetmeid.
Ettevõtete sotsiaalse vastutuse konverents Tallinnas
Põhjamaade kaubanduskojad ja saatkonnad Tallinnas koos Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga korraldasid ettevõtete sotsiaalse vastutuse (CSR) konverentsi "Boost your business with CSR" 22. septembril 2014 Swissotelis.
Tallinnas kohtusid 11.-12. septembril 2014 Põhjamaade ja Balti riikide välisministrid.
Taani on teel rohelisema tuleviku poole
Taani parlament võttis 11. juunil 2014 vastu Taani esimese kliimamuutuste seaduse, mis loob üldise strateegilise raamistiku Taani kliimapoliitikale ning mille eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi emissiooni keskkonnas.

Täname kõiki korraldajaid ja osalejaid ning loomulikult jõuluvana!
Süda soe ja särasilmil,
külma ta ei taju,
läbi valge saju.
Ilusaid pühi ja õnnelikku uut aastat!

Naturaalne täissööt kanafilee ja metsiku riisiga täiskasvanud kassidele.
Analüütiline koostis: toorporoteiin 14%, toorkiud 1%, toorõlid ja -rasvad 0,3%, toortuhk 2%, niiskus 82%.

Rubriik: Luule

Kesklinna lasteaedades töötavate õpetajaabide motivatsioonipäeval kutsus linnaosa vanem üles tunnustama õpetajate päeval lisaks pedagoogidele ka õpetajaabide tehtavat tööd.
Kesklinna lasteaedade õpetajaabide tänase motivatsioonipäeva kinos Artis avas haridusminister Mailis Reps, kelle sõnul on ootused õpetajaabidele aina kasvanud, samas kui ameti sisust saadakse aru erinevalt.
„Teie töö ei tähenda enam kaugeltki ainult seda, et lapsed oleksid toidetud ja toad puhtad, vaid üha enam oodatakse teilt ka õpetajate abistamist, toe pakkumist erivajadustega lastele ja, nagu oma kogemustest tean, tihti ka lapse hommikuste pisarate pühkimist. Kõik, kes on lasteaiaga kokkupuutes, teavad teie fantastilist tööd ja hindavad seda,“ pöördus minister Reps motivatsioonipäeval osalenud sadakonna õpetajaabi poole.
Kesklinna vanem Vladimir Svet soovis, et lasteasutuste abipersonali tööd vääriliselt tunnustataks. „Tore, et tänasele sarnased tänu- ja motivatsiooniüritused on meie linnaosas muutumas traditsiooniliseks. Peale selle kutsun üles kõiki inimesi, kes kavatsevad reedel viia õpetajate päeva puhul lasteaeda lillekimbu, kinkima vähemalt ühe õie ka õpetajaabile,“ sõnas Svet.
Tänane motivatsioonipäev kinos Artis oli sisukas ja innustav, leidsid osalejad ise. Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning Kesklinna vanema Vladimir Sveti avasõnade järel kuulati Maili Liinevi loengut „Õpetajaabi roll rühmas“. MTÜ Hooling koolitaja ja superviisor Liinev osundas loengus võimalustele, kuidas ennast tööl hoida, leida päevas kohti eneselaadimiseks ning ammutada jõudu teadmisest, et õpetajaabi roll on asendamatu ja oluline. Päeva teises pooles vaatasid lasteaednikud hiljuti kinodesse jõudnud filmi „Astrid Lindgreni rääkimata lugu“.

2010 – Õpikeskkonnad ja -võrgustikud
2010. aasta kursuslaste rühmatööd:

Esmaspäeval, 29.novembri hommikuse Moskva rongiga saabub Eestisse grupp noori Udmurtiast, et osaleda Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ja Udmurdi noorteorganisatsiooni Šundõ ühises kultuurilaagris. Udmurdi delegatsiooni juhib Udmurdi Kultuuri- ja rahvuspoliitika ministri asetäitja ja tuntud lauljanna Tatyana Ishmatova.
Laager toimub 29. novembrist kuni 4. detsembrini Klooga-ranna noortelaagris ja selles osaleb kokku 16 last. Kultuurialane koostöö ei toimu mitte esmakordselt – laagrite traditsioon on pikk, ulatudes tagasi aastasse 2005.
Sellel aastal on lisaks Keila Veekeskusele, muuseumidele ja Tallinna vanalinnale plaanis külastada ka Riigikogu, Bastioni käike aga ka Klooga holokausti ohvrite mälestusmärki ning Paldiskit ning seal asuvat A. Adamsoni muuseumi.

17 oktoober, 2008 - Posted by Kati _ huvitavat, käsitöö, kunstnikud, polümeersavi

Tallinna linna juhid...
Täna kohtusid Tallinna linna juhid Tallinna lennujaama juhtkonnaga. Räägiti lennujaama suuremahulistest renoveerimistöödest, samuti uue trammiteega seonduvast ning ühistranspordi tarvis terminali rajamisest.
Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa sõnul saab pealinna lennujaamast peatselt üks unikaalsemaid maailmas, kus trammiga saab sõita otse lennujaama ette. „Praegu käibki arutelu teemal, kuidas ehitada välja lennujaama esine plats, kus trammid sõitma hakkavad. Ühtepidi on tegemist küll vaid ühe trammipeatusega, aga see on trammipeatus, mida külalised Tallinnas kõigepealt näevad, seepärast tahaks, et see peatus oleks eriline ja jätaks külalistele Tallinnast kohe hea mulje“, ütles Aas. Tegevlinnapea sõnul käsitleti rajatava trammitee kõrval ka argisemaid ühistranspordi teemasid – bussiliiklust ja taksondust.
Rajatav 4. liini trammitee pikendus algab Peterburi maantee äärde rajatud pöördekanjonist, kulgeb tunnelis raudtee ja Suur-Sõjamäe tänavate alt läbi, jõuab süvendis tõustes alates Keevise tänavast taas maapinnale ning lõpeb tagasipöörderingiga lennujaama juures. Pärast trammitee valmimist on Tallinna Lennujaam ühenduse poolest kesklinnaga üks mugavamaid terves Euroopas.
Tööd lõpetatakse hiljemalt tänavu aasta novembris.

Lasteaed Ploomipuu puiesteele (Leht 1) - Muuga - Muuga Aedlinna foorum
Täna sain kinnituse linnavalitsuselt: 2017 aastal alustatakse lasteaia ehitusega Muugal(projektiga juba 2016) Ploomipuu puiestee äärde. 2016 aastal tehakse kergliiklustee Ploomipuu puiestee äärde.
See on küll tore uudis! Huvitav kas Õunapuu puiestee äärde ka kunagi kergliiiklustee tuleb? Seal ju kõige rohkem jalakäijaid ohus...
Ega ei ole teada, millal see lasteaed valmis peaks saama?
Edit: Helistasin ise Maardu ja öeldi, et 2017 mai-juuni hakatakse ehitama ja 2018 sügiseks peaks valmis olema aga 100% lubadust anda ei julgend.

Vesirooside rühma lastel on võimalik osaleda järgmistes huviringides:
Kolme põrsakese teadusring - reedeti kell 14.45 - 15.25
Teisipäev: Liikumine - 9.00
Kolmapäev: 9.00 - Lavastus

Must kroko-terasest nahast rihm, millel on rõhutatud 40 selget Swarovski kristalli; luku sulgemine
Käekell Anne Klein Korpuse komplekt koos 48 selgete Swarovski kristallidega; mineraalne kristallklaas; läikiv valge ketas kuldkollaste osutitega ja rooma numbritega Must kroko-terasest nahast rihm, millel on rõhutatud 40 selget Swarovski kristalli; luku sulgemine Jaapani kvartsmehanism Korpuse läbimõõt: 24mm

HVA haiglad ei täitnud õendusabi mahte rahas - Meditsiiniuudised
HVA haiglad ei täitnud õendusabi mahte rahas
Rohkem kui pooltel HVA haiglatel jäid täitmata statsionaarse õendusabi ravijuhud rahas, sh Tallinnas, kus on võimalused tänu ELi investeeringutele oluliselt paranenud, näitas haigekassa I poolaasta tegevusaruanne.
Alatäitmist statsionaarses õendusabis kompenseeris ravijuhtude ületäitmine koduõenduses, lisatakse aruandes. On näha, et kõige täpsemalt on 2014 I poolaastal ravijuhtude osas lepinguid täitnud valikupartnerid. Nii lepingu summa kui ravijuhtude poolest on jäänud leping alatäidetuks keskhaiglates. Üldhaiglad ja kohalikud haiglad on aga ületanud ravijuhte keskmiselt 7% võrra.
Haiglavõrgu arengukava haiglatel on kokkuvõtvalt lepingute summa siiski alatäidetud, kuid ravijuhud üle täidetud.
Valikupartnerite lepingud on statsionaarse õendusabi ravijuhtude osas valdavalt täidetud, kohati ka ületäidetud, sagedamini on alatäidetuks jäänud koduõendusteenuse ravijuhud.
Kokkuvõttes ületab statsionaarse õendusabi pakkumine siiski nõudlust ja ravijärjekordi haiglates valdavalt pole või on need väga lühikesed. Samas valitseb vastupidine olukord koduõenduses, kus on kohati ka küllalt pikad ootejärjekorrad. Seega on haigekassa prioriteediks koduõenduse kättesaadavuse parandamine.

See siis meie auhinnakapp!

&emdash; november 26, 2013 kell 17:28 _ Vasta Elusad arheoloogilised leiud tuhandete aastate tagant _ NEED READ

Maja suusakeskuses, suusatõstuki läheduses. Terrass, aias istumine. Parkimine hoovis. Pood 500m. Restoran 100m.

Imemiskummid, Standardne, sooniline, 1.080 mm 62732150 https://www.kaercher.com/ee/lisatarvikud/imemiskummid-standardne-sooniline-1-080-mm-62732150.html Kummiraakli komplekt sisaldab esimest ja tagumist kummiriba, 1080 mm. Soontega kummiribad on valmistatud pehmest, naturaalsest kummist. Kõikidele standardpõrandatele.
Kummiribade komplekt sisaldab eesmisi ja tagumisi kummiraakli ribasid, 1080 mm. Pehmed, soontega kummiribad on valmistatud naturaalsest kummist. Sobivad kõikidele standardpõrandatele.

Vabaaja veetmise võimalused _ Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi spordihall, Hariduse 5a Jõhvi linn
Jõhvi Vene Põhikooli spordisaal, ujula ja tenniseväljak, Narva mnt 16 Jõhvi linn
Saalides toimuva leiab kõige kiiremini üles http://spordihall.johvisport.ee/

30. jaan. 2014 - Posted by liinablogid _ Banaan, GLUTEENIVABA, Pannkoogid, PIIMAVABA, SUHKRUVABA, Suvikõrvits/kabatšokk

Geelvarupadi EMS jäsemetreenijale (1 tk.) on aeg-ajalt vahetamist nõudev kuludetai.

Pööningukass Atticus klaarib arveid(2013) – raamaturiiulike
Kui salapärane kelm ja õel kass, Ingveriküpsis, harakas Bossi ja tema jõugu vanglast välja murrab, teab Atticus, et nende kinni nabimiseks tuleb tal käiku panna kogu oma julgus ja oskused.Kas Atticus suudab ära hoida suurima kuriteo, mida London on eales näinud ja klaarida omaenda arveid?
Olen lugenud ka varem selle kiisu seikluseid ja pean ütlema, et nii põnev on, et enne ei suuda käest panna kui saad teada, millega kõik lõpeb ja pean tunnistama, et mulle meeldib väga neid raamatuid lugeda, mõnus ja sujuv ajaviide, eriti kui on vihmased ilmad. Tegi igatahes tuju palju rõõmsamaks ja selliseid kasse võiks rohkem olla nagu Atticus. Kindlasti plaanin järgmised osad ka läbi lugeda, ootavad juba kaua kapi peal, et keegi neid kätte võtaks. Igatahes julgen soovitada ja sobib lugeda kõigile. Mulle meeldis ja nautisin seda lugu väga. Mulle väga meeldis, isegi kohati sai natuke ka naerda, eriti Härra Cheddari pärast. Aga soovitan kindlasti lugeda ja siis kohe tunned kuidas meeleolu kohe muutub ja minu õhtu suutis see raamat igatahes rõõmsamaks teha. Kuna olen natuke haige, siis igapäevaselt lugeda ei jõua ja postitusi tuleb ka vähem. Aga mõned siiski. Soovitan!

Nõmme linnaosakogu e...
“Linnaosakogu vastuseis põhikooliks muutmisele on kahetsusväärne, sest põhikooliks muutmine on vajalik, et põhikooliõpilased Nõmmel ei peaks koolis käima kahes vahetuses,” sõnas Tallinna linnapea Taavi Aas. Praegu toimub kahes vahetuses koolikäimine Kivimäe ja Rahumäe põhikoolides.
„Suheldes kooli lapsevanematega on selge, et nad toetavad kurssi tugevale põhikoolile,“ ütles Aas. „Lisaks langetas hoolekogu kevadel vastava otsuse. Gümnaasiumi muutmine põhikooliks on olnud aastate jooksul hoolekogu enda initsiatiiv.“
Praegu õpib Pääsküla gümnaasiumi gümnaasiumiastmes 87 õpilast. Tallinna Linnavalitsus esitas tänavu novembris linnavolikogule otsuse eelnõu, mille kohaselt alates 2020. aasta 1. septembrist jätkab Pääsküla gümnaasium põhikoolina.
Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava kohaselt tuleb põhikoolikohti rajada piirkondadesse, kus neid on puudu ja see on üheks põhjuseks, miks on alustatud Pääsküla gümnaasiumi ümberkujundamist põhikooliks.
Pääsküla gümnaasiumi hoone on praegu kapitaalremondis, koolihoonesse tuleb lisaks ka huvikool.

Pühapäeva, 8. aprilli ajakava
„Sketšid“ (omaloominguline ühistöö)
„Klassitu“ (omaloominguline ühistöö)
Tallinna 32. Keskkooli 12.D klass, juhendaja Eva Kalbus
„Ei ole ju mingit süüd“ (Anton Tšehhovi novellide põhjal seadnud Krista Olesk)

Rendi automaatkäigukastiga auto järgmises asukohas: Meguro, Jaapan. Broneerige täna veebilehel Rentalcars.com!

> Arvutid, komponendid, võrgutooted>Andmesalvestus>Andmesalvestusseadmed>Flopiajamid

Järgmine postitus Kellade müük

sammas lõplikult Uue pronkssõduri valmistas kujur Aivar Ennet Sammas taasavati 23 juulil 1989 Jaanuaris 1997 murti skulptuuri küljest mõõk lahti mis siiski peagi parandati Mälestussamba alus on laotud maakividest Ligi 2 5 m kõrgusel seisab paljastatud peaga suvises sõjaväeriietuses pronkssõdur kes hoiab paremas käes langetatud mõõka Samba esiküljele on kinnitatud pronkstahvel tekstiga EESTI VABADUSSÕJAS LANGENUILE 1918 1920 KAMBJA KIHELKOND Ka samba tagumisel küljel on pronkstahvel mille ülaosas on Vabadusristi kujutis
Siin puhkavad politsei ja riigiametnik hilisema eksiilvalitsuse riigisekretär Arved Ruusa 1900 1992 rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhte Mart Mitt 1833 1912 ning asuvad köster Kondi ja Albert Ütsi kalmud Osaliselt on säilinud Põhjasõja aegne Rootsi väejuhataja hauamonument kuhu ta olevat maetud koos oma hobusega Kalmistult on leitud ka eelkirstlik matus mistõttu ei saa välistada et tegu on muinaskalmistuga kuhu hiljem uus kalmistu peale rajati Asukoht Mäe ja Kesk tn Kambja

1) sauna (ühe kojaga) põhiplaan,
3-4) pikilõige AB ja ristlõige CD.

Alates 2012. aastast annab hõimurahvaste programm välja rahvusteaduste auhinda uurali omariikluseta põlisrahvaste teadustööde eest.
Rahvusteaduste auhind antakse välja neljal viimasel aastal monograafia, kogumiku või koguteosena ilmunud töö eest kahes kategoorias:
uurali rahvaste rahvusteaduste (kirjandusteadus, keeleteadus, ajalugu, arheoloogia, etnoloogia, folkloristika) alane teadustöö mistahes keeles;
mõnes uurali keeles avaldatud teadustöö mistahes erialal.
Rahvusteaduste auhind kuulutatakse välja hõimupäeval (oktoobri kolmas laupäev).

Regressive on mõjutajateks loetlenud "80's speed/thrash/black metal,punk,horror" ning ütlevad enda kohta, et nad on "Lithuanian Speed metal/Black'n'Roll band", mis tundub täiesti pädev määratlus. Siinkohal mõnusa rütmiga lugu 2010 ilmunud split albumilt "Graveyard Assault".

10 aastat koostegemise rõõmu
Tänavu kevadel korraldas Võrumaa kutsehariduskeskuse õpetaja Viibeke Turba koos vabatahtlike õpilastega juba kümnendat korda traditsioonilise ühisürituse Tilsi lastekodu lastega. Heategevusliku ürituse eesmärk oli pakkuda käelist tegevust, meelelahutust ja mängulusti. Koos meisterdati, tantsiti, mängiti mänge ja tehti põnevaid fotolavastusi. Üritus lõppes ühise piduliku peolaua taga.
Kui varem korraldati seda üritust mõne aine raames, siis viimased kaks aastat […]

Tätoveering.ee korraldas tätoveerimise maastikul 2015 aasta parimate valimised.
1. Aasta parima väike tätoveering.
2. Aasta parim suur tätoveering
Täpsemalt saab lugeda tatoveering.ee lehelt.
Lisaksin juurde oma kommentaarid. Minu jaoks olid tulemused üllatavad. Tegelikult 2015 aastal valmis tätoveerijate käe alt hulgaliselt huvitavaid väikseid ja suuri tätoveeringuid ning mulle jäid silma teised tätoveeringud. Samas ma nõustun tulemustega, sest tõesti on Eesti parimad ja auhinna väärilised. Ja muidugi mul oli tohutult hea meel, et mu blogi sai tunnustust. Tänan kõiki neid, kes arvasid, et mu blogi sobib aasta teoks tätoveerimise maastikul. Kohati tuli see natuke üllatavalt. Igatahes peale seda on veel rohkem motivatsiooni toimetada ja liikuda edasi omas suunas.

Kui soovite tulla kauplema Mustamäe turu välilettidele või oma telgiga kaupa müüma, helistage telefonil 5330 1971 või 5307 4788 või saatke e-kiri aadressile turuhaldur@tallinnaturud.ee.
HINNAKIRI (alates 1. oktoober 2017)

Tegemist on üsna pika intervjuuga, aga mulle tundub see, kas just siiras, kuid usutav. Tuleb välja, et Syriza kartis oma valuutale üle minna. Nad ei saanud aru, mida nad teevad ja kartsid valuuta kollapsi, neil puudus selleks ekspertiis Varoufakise sõnade järgi. No respekt talle aususe eest vähemasti. Nad oleksid võinud ju kasvõi välismaalt eksperdid kutsuda. Pigem oli see nende jaoks mõeldamatu. Varoufakis käis paralleelvaluuta idee välja alles referendumi nädalavahetusel, siis oli selleks minu meelest juba liiga hilja.
Minu meelest on Tsipras seda juba teinud, “Greece has become a failed state”, Varoufakis on liiga sinisilmne. Aga drahmi osas nii palju, et need jutud on küll alusetud nagu oleks drahm hüperinflatsiooni võinud sattuda. Neil oli ju primaarne ülejääk, isegi selline valitsuse poliitika olnuks teoreetiliselt võimalik, et drahm oleks tugevnenud euro suhtes. Nad ei saanud sellest asjast aru ja ei pidanud ennast kompetentseteks. See kumas ka Varoufakise jutust läbi tol ajal, kui ta Argentiinast rääkis. Intervjuu on väga huvitav ja olen temaga paljuski nõus, eriti sellega:

Events category: Koolituskalender _ Excellence Koolitus- ja Arenduskeskus
Koolitus - kalender
Fookusesse võtame küsimuse, kuidas teha paremaid värbamisotsuseid, lähtudes Eesti tööturu lähituleviku tegelikkusest. Räägime sellest, mis tööturul hetkel toimub ja kust tulevad tuleviku töötajad. Välislektor Hans Petter Røkholt ja Kadi Metsmaa tutvustavad uut Norrast pärinevat värbamistööriista Eesti värbamismaastikul, mis toetab paremate värbamisotsuste tegemisel, ilmestades teemasid näidetega Norrast ja Malaisiast.

ühelgi varasemal aastal olnud nii palju vastseid arstiteaduskonna
lõpetajaid- kes on otsustanud siinse residentuuri asemel kohe Soome
tööle minna.
Dekanaadi juhataja jutu järgi teevad soomlased viimasel ajal tudengite hulgas jõulist reklaami ja värbamistööd. “20 ja 25 vahel on neid tänavusi lõpetajaid- kes kohe välismaale- eeskätt Soome tööle lähevad. Lisaks välistudengitele-” ütles Ruus. “Varem nii massilist minemist pole olnud.”
Tema sõnul aitab kindlasti kaasa- et paljud on õppimise ajal juba Soomes töötanud ning seegi- et ees ootab palju tuttavaid Eesti arste.
Euroopa Liidu tingimustes aga oligi ju oodatav- et noored lähevad- ei pidanud Ruus seda suureks üllatuseks. “Kusjuures lõpetajad mainisid- et sageli pole põhjus üldse rahas- vaid pigem selles- et välismaal suhtutakse residenti oluliselt paremini kui siin. Ja tegutsemisõigusi on rohkem.”
Arstiteaduskonna arstiõppe lõpetas tänavu 106 inimest. Nende hulgas oli 17 välisüliõpilast- peamiselt soomlased. Ülejäänud 89-st ainult 64 soovib residentuuri astuda- mõned ka doktorantuuri. Ruusi sõnutsi on residentuuri astumiseks avaldusi esitatud siiski piisavalt- kui varasemate aastatega võrrelda.
Arstiteaduskonna veebilehe järgi oli 20. juuniks kokku 110-le residentuurikohale esitatud 174 avaldust- keskmine konkuruss oli seega 1-58 inimest kohale. Suhteliselt enim tahtjaid oli dermatoveneroloogia erialale (viis avaldust ühele kohale). Järgnesid neurokirurgia ning plastika- ja rekonstruktiivkirurgia (mõlemal juhul neli inimest ühele kohale).
Alla ühe oli konkurss selleks ajaks jäänud patoloogia- ja kohtuarstiteaduse erialal (kolm avaldust neljale kohale) ning töötervishoiu erialal (kaks avaldust kolmele kohale).

Minu uus sait _ Lutid

Aktiivne eluviis, suur pere või aiasaaduste rohke sügis võistlevad ruumi pärast Sinu autos? Civic Tourer mahutab pretensioonitult kõik Sinu vara sealjuures säilitades sõiduki stiilse välimuse ja dünaamilise liikumise.
Vaata Civic Toureri häid pakkumisi : http://catwees.ee/eripakkumised/

"Delfiini lugu" põhineb tõsielulistel sündmustel vaprast delfiinist ja osavõtlikest võõrastest, kes ühisel jõul ja nõul otsustavad päästa tema elu.
Väike delfiin vigastab krabipüünisesse sattudes rängalt oma saba. Ta päästetakse ja toimetatakse Clearwateri mereasukate haiglasse, kus tema nimeks saab Winter. Võitlus ellujäämise nimel saab aga alles alguse.
Ilma sabata on Winteri väljavaated kehvad. Pühendunud merebioloogi kogemused, suurepärase proteesiarsti leidlikkus ja väikese poisi vankumatu pühendumine teevad imet, mis üksnes ei päästa Winteri elu, vaid võib aidata paljusid inimesi kõikjal maailmas.
Filmis iseennast mängiva tõelise Winteri tervenemise ja taastumise lugu on miljonitele inimestele vapruse, visaduse ning lootuse sümboliks.

Avaleht / Tööandjale / Töösuhted / Võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused / Inimkaubandus ja tööalane ärakasutamine
Kadri Soo, Anna Markina. Suunised võõrtöötajate ebaõiglase värbamise, tööalase ärakasutamise ja nendega kaubitsemise ennetamiseks Läänemere piirkonnas. Tartu, 2014. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tööalane ärakasutamine. Märkide tuvastamine (GLA infomaterjal, inglise keeles)

Kell on valmistatud plastist, tagakaas on veekindel
Mehhanismi käigu täpsus ±1sekund/ööpäevas temperatuuril 23°C ja pingel 1.5V
Seinakell roosa niiskuskindel Niiskuskindel seinakell Telesonic WP01-3 Valge plastist numbrilaud ja mustad Araabia numbrid Kell on valmistatud plastist, tagakaas on veekindel Kellal on veekindla mineraalklaasiga roosa plastkorpus Shinfuku samm-mehhanism Läbimõõt 18cm Paksus 3,9 cm Brutokaal 0,550 kg Netokaal 0,472 kg Kaasas 1 R6 AA patarei Mehhanismi käigu täpsus ±1sekund/ööpäevas temperatuuril 23°C ja pingel 1.5V

Duettini on väike ja kompaktne, 30% kakaosisaldusega ning burbooni vanilliga.
Nisujahu*, kakaokreem* (30%) (toorroosuhkur*, palmirasv*, kakaopulber* 10%, maisitärklis*, täispiimapulber*, burbooni vanilje*), toorroosuhkur*, õhitud amarant* 2%, täispiimapulber*, naatriumvesinikkarbonaat, meresool, burbooni vanilje*.
Ole esimene, kes kirjutab hinnangu tootele “Allos Küpsis Duettini 90g” Tühista vastus

Esmaspäeval, 29. mail kell 20 läks Kanal 2-s eetrisse saate “Suvereporter” avaosa, mille tunnuslooks on Smilersi ahjusoe singel “Hipisuvi”.
Kohe peale saate lõppu, kell 21:00 jõudis lugu ka YouTube’i:
“”Hipisuvi” sündis nii nagu minu lood ikka sünnivad – kõigepealt tuleb muusika ja siis tekst juurde. Tekst sõltub minu puhul selgesti sellest, mis tunde muusika ja meloodia tekitavad,” rääkis loo autor Hendrik Sal-Saller.
Koos “Hipisuvega” algab Smilersil ka tihe välihooaeg, mil tuuritatakse mööda Eestimaa kauneid paiku.

News - Tööelu.ee

Autolaenutus Houston, TX, USA. Parimad hinnad tagatud - Rentalcars.com

Anda üürile äripind, büroo, 214,2 m², aadressil Siduri 3 Tallinn
Üürile anda avar ning valgusküllane büroopind aadressil Siduri 3 (Veerenni Keskus).
Büroopind asub maja 5-ndal korrusel ning koosneb kuuest eraldi kabinetist, nõupidamisteruumist, kööginurgast ning kahest eraldi WC-st.
Tegemist on 2006 aastal ehitatud kaasaaegse büroohoonega. Hoones on kaasaaegsed kliima- ning turvalahendused, lift. Maja ees tasuta parkimine.

Eemaldatavate õlapaeltega rinnahoidja @ zuzu.ee
Esileht » Naiste riided » Naiste alus- ja ööpesu » Eemaldatavate õlapaeltega rinnahoidja
Materjal: 95% ökopuuvill, 5% elastaan
Pits: 84% polüamiid, 16% elastaan

Boxby on kvaliteetsete maiuste bränd, mida müüakse vaid lemmikloomadele spetsialiseerunud kauplustes üle Euroopa. Boxby maiused on naturaalsed, teraviljavabad ja suure lihasisaldusega. Maiused ei kahjusta lemmiku hambaid ja ei pärsi seedimist. Samuti ei sisalda maiused kunstlikke värvaineid ega maitseaineid.

Tellima Makid: Salapärane neiu, hind 8 € - koju kohaletoimetamine, kontor, odavalt ja kiiresti Tallinn Farfor restoranist

Rentalcars.com on Inglismaal ja Walesis registreeritud piiratud vastutusega ettevõtte TravelJigsaw Limited ärinimi (äriregistri number: 05179829), mille juriidiline aadress on 100 New Bridge Street, London, EC4V 6JA. ID: BF5CE

© Kõik õigused kaitstud. 2018 www.webporno.ws Võta EPOCH ja SEGPAY, kaudu ühendust meie volitatud müügiesindajatega. Beronata Services LTD, juriidiline aadress Themistokli Dervi 6, 1066, Nicosia, Cyprus
webporno kasutab küpsiseid, et tagada parim kasutajakogemus meie veebilehel. Sa ei saa kasutada meie kaamerate poolt pakutavaid võimalusi, kui sa ei luba meil paigaldada oma arvutisse väikseid teabepakette. Seega, kui sa ei soovi lasta webporno'il kasutada oma riistvaras küpsiseid, siis ära sisene käesolevale lehele. Vajutades allpool olevat “Jätka” nuppu, nõustud küpsiste kasutamisega. Täname!

E-pood myDrink.ee Rosemount Estate Shiraz Cabernet Sauvignon 14% 300cl BIB Veinid siidrid, õlled, longdrinkid ja kange alkohol kogu maailmast

Avaleht KÕIK TOOTED Kingitus emale - kruus "You are the best mum"

Õuna-kohupiimakook rosinate ja beseekattega _ KOOGIKONTOR _ Merilin Siimpoeg toidublogi
Mahlane kõrvitsa rullkook Õuna- ja kaneelitäidisega "kringel"

1-2) mansi mehe kasuka pealiskuub "moltðang sup" eest- ja tagantvaade,
3-7) pealiskuue lõiked

1.08.07 Suvesõber _ Anni hobilehekülg
Uus kuu algas ühe kaardiga. See tuli Saaremaalt mu suvesõbralt Miililt.

Praegust aega võib nimetada rändeajastuks. Ränne on muutunud globaalseks, see on intensiivistunud ning politiseerunud.
Peipsi Koostöö Keskus on ekspertide abiga kokku pannud uudiskirja, mis toob ülevaate rände statistikast ja suundumustest, tutvustab termineid, sisserännet Eestisse, aga ka müüte pagulastest Eestis.
Uudiskirja väljaandmist rahastas ALDA ja Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Kodu > Tooted > Soojusvaheti > Spiraalplaadi soojusvaheti
Liik eemaldatav spiraal plaatsoojusvahetil on peaaegu sama tüüpi I, välja arvatud, et kaks kanalit olema avatud puhastada.
Hengnuo seadmed on keskendunud kõrge kvaliteediga eemaldatav / mitte-eemaldatav auru auru spiraal plaatsoojusvahetil aastaid ja me tuntud kui üks juhtivaid tootjad ja tarnijad Hiinas. Palun vabalt osta või hulgi kohandatud seadme Hiinas valmistatud meie tehases.
Põhimõte: Suurendada Materjal Kontaktiala
Materjal: roostevaba teras või Carbon Steel
High Quality Eemaldatav / Non-eemaldatavad õhk-õhk ja õhk-vesi Spiral Plaatsoojusvaheti
Lihtne puhastamine ja hooldus;
2.Material: roostevaba steel304 / 316, süsinikterasest, titaani
a. Lõpuni I tüüpi un-eemaldatavate spiraali plaatsoojusvahetil spiraalstruktuuriga kanal on keevituse teel, nii et see on kõrge konfidentsiaalsuse tihendiga.
b. Liik eemaldatav spiraal plaatsoojusvahetil on peaaegu sama tüüpi I, välja arvatud, et üks kanal võib olla avatud puhastada.
c. Liik eemaldatav spiraal plaatsoojusvahetil on peaaegu sama tüüpi I, välja arvatud, et kaks kanalit olema avatud puhastada.
Horisontaalne roostevabast terasest auru ja soojusju...

Üks isa ja 90 mammit-munade viljastuvus 65%.25-30 muna tuleb päevas emakalkunitel.Vist on kord majas nagu türgi haaremis.Mune jääb lihtsalt müügist üle pistsin inkusse-no sellist tulemust ma küll ei oodanud.
Linnud võtavad peremehest eeskuju.Peremees tubli ja töökas,siis nemad ka.
See kiitus läks natu nihu.Mul endal järglasi pole-ei kodus ega küla peal.Muidugi kui mõnikümmend aastat tagasi saaks kerida võiks sellise töökoha omamist kaaluda.
Häbi mulle! Kiitus käis ikka töökuse kohta.

F8 Complex Formula(Diesel) on vahend diiselmootori toitesüsteemi kaitsmiseks ebakvaliteetse kütuse kasutamise kahjulike tagajärgede eest. Isegi ühekordne madalakvaliteetse diiselkütuse tankimine võib põhjustada mootori ebaühtlase töötamise ja raskendatud külmkäivituse, toitesüsteemi ummistumise, võimsuse vähenemise ning kütusekulu suurenemise.Raskematel juhtudel võib rivist välja minna kõrgsurvepump, kübemefilter ning EGR-klapp.
Selle vältimiseks on ainus võimalus kasutada F8 Complex Formulat.
Mittekvaliteetse kütuse tankimine või vee sattumine toitesüsteemi võib esile kutsuda kõrgsurvepumba ja pihustite kinnijäämise. Abiks on F8 Complex Formula(Diesel) kasutamine, sest antud vahend sisaldab revitalisanti, mis kaitseb nii kõrgsurvepumpa, pihusteid jm. toitesüsteemi osi mittekvaliteetse kütuse kasutamise kahjulike mõjude eest, samuti tõstab kütuse kvaliteeti normaalse tasemeni ning muudab kvaliteetse kütuse kasutusomadused võrdseks tipptasemel diislikütuste omadustega(nn.sport- diislid).
-tagab mootori ühtlase ja sujuva töötamise mistahes kvaliteediga kütusega
-juhusliku mittekvaliteetse kütuse tankimise korral kaitseb toitesüsteemi kahjulike tagajärgede eest
-tõstab tunduvalt kütuse kvaliteeti
-tõstab toitesüsteemi töökvaliteeti ja pikendab kasutusaega
Kasutada vastavalt vajadusele, võib tarvitada enne igat tankimist.

Euroopa e-õiguskeskkonna portaal - Tarbijate kaitse ebaõiglaste lepingutingimuste eest (93/13)
Direktiiv kaitseb Euroopa Liidu (EL) tarbijaid ebaõiglaste tingimuste eest, mida võivad sisaldada ostetava kauba või teenuse tüüplepingud. Direktiivis kasutatakse heausksuse mõistet lepinguosaliste vastastikuste õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse vältimiseks.
See, kas lepingutingimus on õiglane või mitte, oleneb asjaomastest kaupadest ja teenustest, tehinguga seotud asjaoludest ja muudest tingimustest.
Tingimuste õiglase või ebaõiglase iseloomu hindamisel ei võeta arvesse kauba või teenuse eest tasutud hinda, välja arvatud juhul, kui see tingimus on sõnastatud ebaselgelt.
Direktiivis on loetletud rida ebaõiglasi tingimusi, näiteks ülemäära suure hüvitussumma nõudmine tarbijalt või tarbija sidumine pöördumatult tingimustega, mida tarbijal ei olnud enne lepingu sõlmimist võimalik täielikult mõista.
Kõik kirjalikud lepingud peavad olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Kahtluse korral mingi tingimuse tähendusest tuleks seda tõlgendada tarbijale kõige soodsamalt.
Ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad, kuid teised tingimused on lepinguosalistele jätkuvalt siduvad, kui ülejäänud leping on jätkuvalt asjakohane ja kehtiv.
ELi riigid peavad tagama vajalike vahendite olemasolu, et lõpetada ebaõiglaste tingimuste jätkuv seadmine lepingutes.
Isikud ja organisatsioonid, kellel on õigustatud huvi tarbijat kaitsta, võivad pöörduda kohtu poole, kes otsustab lepingutingimuste ebaõigluse üle.

Eile jõudis Samsungi uus nutitelefon Galaxy S4 avalikkuse ette ning väidetavalt on tegu uue „iPhone’i tapjaga“.
Esimesi fotosid uuest telefonist saab vaadata Business Insider’i lehel.

Kuigi IT-kaupade hinnad on aastaga langenud
10-15 protsendi võrra, pole nende jaemüügis toimunud mingit positiivset
Alates märtsist on jaemüük Eestis iga kuu aasta varasemaga võrreldes langenud 14-16 protsenti, vaid juunis oli kukkumine 11%. Pedai sõnul on arvutite ja IT-kaupade müük langenud rohkem. IT-kaupade müügis mingit murrangut pole, märkis ta.
Samas osteti nn valgeid kodumasinaid suvel enam kui kevadel, rääkis ta. Näiteks sügavkülmikuid sooviti rohkem, kui me olime plaaninud, inimesed panevad palju marju ja moose omale külma, selgitas Pedai.
Suvel oli tema sõnul elavnemist näha ka telerite müügis. Üheks põhjuseks võis Pedai sõnul olla kergejõustiku maailmameistrivõistlused, ent oma roll on ka läheneval üleminekul digitaalsele televisioonile. Samuti läksid hästi kaubaks väikeste, kuni kümnetolliste ekraanidega sülearvutid ehk nn netbookid, mida kasutatakse koduse põhiarvuti kõrval väjas e-kirjade lugemiseks ja internetis surfamiseks.
Koduelektroonika ja IT-kaupade müük on tema kinnitusel olnud suvel igal kuul parem kui eelmisel kuul. "Juulit elavdas käibemaksubuum. Inimestel oli kerge paanika, osteti kaupu teadmisega, et hind tõuseb. Ja tõusis ka," rääkis Pedai. Numbrite poolest tuli august tema sõnul positiivsem kui olid juuni ja juuli, ent müüki eelmise aasta suvega võrrelda pole mõtet.
Sügisest müüki mõjutab positiivselt kooliaasta algus, märkis ta. Sügisel sõltub müük Pedai sõnul ka sellest, kuivõrd pangad toetavad liisingut. Samas võib ette tulla ka kaubanappust, ütles ta. "Üle Euroopa on kesklaod ära optimeeritud. Kui mingi suur riik hakkab tõusma, tekib mitteprioriteetsetes riikides defitsiit," selgitas ta ning viitas näiteks Saksamaale ja Prantsusmaale. Aasta lõpu müügi planeerimine käib juba täie hooga, lisas Pedai.
Sandmani Grupi tegevjuht avaldas lootust, et kuna võrdlusbaas kukub, siis kujuneb järgmise aasta kevad paremaks 2009. aasta kevadest. "Tahaks väga loota, kuid eriliseks optimismiks põhjust pole," ütles Pedai. Eesti eksport näitab paranemise märke, loodetavasti ka siseturg muutub positiivseks, lisas ta.
Eesti kapitalile kuuluva Sandmani Grupi hallata on 23 Euronicsi ja PlussMiinus Elektroonika poodi, neist neli Riias.

Jälakäijate ohutus 43% 16 pt
Turvalisuse tagamine 43% 3 pt

Uus e-kursus aitab mõista e-riigi ja e-teenuste olemust - IT uudised
Uus e-kursus aitab mõista e-riigi ja e-teenuste olemust
TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut on avanud ingliskeelsele e-kursuse „E-valimiste levik ja mõju“, mis toimub 17. oktoobrist 11. detsembrini 2016. Arvestades e-riigi ja e-valitsemise edasist kasvu on kursus abiks e-riigi arhitektuuri mõistmisel ja ühe keskse e-teenuse arengu- ja kasutusmustrite tundmaõppimisel, mis muutub järjest olulisemaks oskuseks tööturul.
Kursus on mõeldud IKT eriala välistele tudengitele ja tööturul aktiivsetele professionaalidele, kes õpivad või töötavad Eestis ja soovivad täiendada oma teadmisi e-riigist üldisemalt ja e-valimistes spetsiifilisemalt. Samas on osalemine avatud ka IKT taustaga inimestele.
Kursusel käsitletakse Eesti e-riigi toimimise printsiipe ja arengut seni; e-valimiste levikut ajas ja kasutusmustreid tänapäeval; e-valimiste mõju valimisosalusele ja valimistulemustele ning huvitavaid käitumuslikke aspekte e-valimiste juures ning selle valimisviisi arenguid tulevikus.
Kursus kasutab unikaalset ja rikkalikku empiirilist materjali e-valimiste kohta nagu näiteks 10 aastat katvad küsitlusandmed, e-valimiste sessioonide anonümiseeritud logid ja ametlikud valimistulemused.
Kursus on ülesehitatud iganädalaste videoloengute ja õppematerjalide põhiselt. Osalejad, kes läbivalt edukalt iganädalased testid saavad Tartu ülikoolilt vastava sertifikaadi.
Online-kursusele „E-valimiste levik ja mõju“ saab tasuta registreeruda kuni 14. oktoobrini aadressil https://goo.gl/5VVDan.
Kursust rahastatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaasabil Euroopa sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine".

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides korraldab ida-kaldal Organisatsioonide Kongressi.
Millal: Laupäeval, 14. novembril 2009
Kava: Eesti Suursaatkonna tervitus ja sõnavõtt;
Organisatsioonide tegevuse tutvustamine;
Arutelu – Ameerika eesti ühiskonna tegevus, probleemid ja vajadused.
Kellele: Teretulnud on kõik – organisatsioonide esindajad ja asjahuvilised.

See praktiline juhend tutvustab tekstiilkiudude omadusi ja tunnuseid, tuvastamise meetodeid ja mõõtmist, kasutades mikroskoopi. Raamatus antakse juhised proovide võtmiseks, ettevalmistamiseks ja uurimiseks.
Teos on kasulik lugemine nii tekstiilitehnoloogidele kui ka materjaliteaduse ja kohtuekspertiisi valdkonna spetsialistidele.

Kirjalik küsimus P-007391/11 William (The Earl of) Dartmouth (EFD) komisjonile. Loomade heaolu
Teema: loomade heaolu, loomade tapmine, loomade transport, loomakaitse, nuumamine, veterinaarkontroll

Tervitus, Külaline! Sisene või registreeru.
Kas aktiveerimiskiri läks kaotsi?
Autor Teema: Esmakohtumised teiste foorumlastega (Loetud 33576 korda)
mina olen kuulnud jutte stiilis Kurvits on väga paha, jättis mu sõbranna maha.
oh, seda paha kurvitsat küll!
aga veider ja ebamugav on siin kedagi iseloomustada, keda ei tunne
kuigi esmamulje on tähtis
kuid samas tean kui palju on minu puhul mööda pandud,
siis ei hakka siin heietama
olen kriitiline teemas inimene , võibolla liigagi
tegelikult ei ole.. rohkem nagu lihtsalt riimuvad read.
aga tegelikult võiks teha sellest hypermelanhoolse loo, umbes et
miks- ma ei teaaa
ta seisab peegli ees ja proovib
/viis minu peast hetkel kui kirjutasin, toetudes lugudel, mis mängisid nendel minutitel/
Ära karda, sa pole ainuke.. lootust on, et ehk jõuab veel? Kunagi, kui pole enam hilja, laabub kõik iseenesest. :wink:
lootus annab jõudu olla...
aga jõuab kindlasti.
Kui kaotada pole enam midagi
ma pole kellegagi vist kohtunud, kui siis anonüümselt mõnel kontserdil või teadmata kellega tegu on
Kohalolek on rohkem kui siinviibimine.
Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte.
ma olen kohanud siit mõnda foorumlast, kellest vaid paar teab, kes ma olen.. aga üldiselt ei tea ka kedagi jah!
Ei tea kas olen, aga no nii umbes täpselt 99,98% ei ole.
Kusjuures mõned esmakohtumised on ikka täiesti, khm, ähmased ning omajagu segased...
Suhteliselt loogiline ka. Kuna ma pakun välja, et enamus esmakohtumisi saab teoks kusagil üritustel ja kuna üritustel tarbitakse nn jõujooki, siis võivad asjad mõnikord ähmased küll olla
Mingeid foorumi kokkutulekuid te vist korraldanud ei ole?
Ei. Kes saavad kontserditel kokku ja suhtlevad, kes mitte.
lugesin mingit vana teemat, kus arutati, et kolumbuses tuleb foorumlaste kokkutulek.. see ei toimunudki?
Jupp just küsis, et kas on foorumi kokkutulekuid korraldatud ning ma ütlesin ju selgelt "Ei".
Mis sellest nii keerulist aru saada?

Hinnavaatlus - Ehitus- ja aiakaubad / Muud aiatöömasinad
Javascript on väljas!
Tundub, et teie veebilehitsejas on Javascript kasutamine keelatud. Javascript on aga oluline, et pakkuda teile kõige paremat veebikogemust.
Logi sisse / Registreeru
1817 Sülearvutikotid
4864 Sülearvutite lisad
841 Tahvelarvutite lisad
90 E-raamatu lugerid
6243 Mobiilide lisaseadmed
495 Mobiiltelefonide varuosad
63 Remondi tööriistad ja seadmed
403 Seikluskaamerad ja tarvikud
4200 Kõrvaklapid ja mikrofonid
849 Patareid ja laadijad
136 Videokaamerad
15 Gaasiahjud
682 Gaasipliidid ja -plaadid
304 Kliimaseadmed
2722 Külmikud ja jahekapid
185 Lauapliidid ja -ahjud
112 Lisatarvikud
69 Õhukuivatid
139 Õhupuhastite tarvikud
455 CD-DVD-Blu-Ray toorikud
958 Kõvakettad - välised
155 Optilised seadmed
1343 Serverid ja lisaseadmed
1 Sülearvuti akulaadijad
2 Sülearvuti ekraanid
2780 Välised mäluseadmed
1167 Videokaardid
8513 Võrguseadmed
608 Akud ja laadijad
2635 Albumid ja pildiraamid
52 Filmikaamerad
218 Välgud ja lisad
Filmid, seriaalid, muusika2
Lisaseadmed ja tarvikud2
Kodu- ja köögitehnika24
Aia- ja õuemööbel588
Uksed ja aknad362
Värvid, lakid ja lahustid844
Mütsid, sallid ja kindad15
Naiste spordi-ja vabaajajalanõud80
Sport ja vaba aeg
Trenažöörid ja treeningvahendid‎25
Kasutatud tooted
Hobi ja vaba aeg119
Kasutatud ehitus- ja viimistluskaubad107
Vaata kõiki Vali kõik
441 Aia ehitus
874 Aia- ja õuemööbel
803 Aiandus ja haljastus
175 Aiatööriistad
1150 Kinnitusvahendid
104 Kompressorid ja suruõhutööriistad
545 Lihvimismasinad ja tarvikud
83 Mootorsaed ja tarvikud
47 Muud aiatöömasinad
26 Õhksoojuspumbad
35 Purskkaevud ja tiigid
52 Puur- ja piikvasarad
4665 Tööriistad ja tarvikud
38 Töövalgustid
470 Uksed ja aknad
4 Väravad ja garaažiuksed
786 Värvid, lakid ja lahustid
Siin võiks olla sinu eripakkumine
Bosch Akumuru- ja põõsakäärid ASB 10,8V 1,3Ah
Tootekood: Kategooria: Muud aiatöömasinad
Kujunda oma aia põõsaid ja noori hekke täpselt nii, nagu Sina soovid just selle Bosch kolm ühes seadmega: Võimsad muru-, põõsa- ja kärpimiskäärid ühes liitium-ioonakuga seadmes! Suure jõudlusega masin, mis on täiustatud Anti-Blocking süsteemiga, et kompaktselt ja käepäraselt saaks ilma katkestusteta lõigata. Läbimõeldud disainiga käepide pehmenduse ja ergonoomiliste haardepindadega tagab mugava kasutuse. Lisaks on lõiketerasid lihtne vahetada. Üliteravad Šveitsi kvaliteetlõiketerad Laetuse astme LED-indikaatorBoschi SDSAku tüüp: Liitium-ioon Aku pinge: 10,8 V Keskmine tööaeg: kuni 85 m Laadimisaeg: 3,5 h Lõiketera pikkus: 12/20 cm (põõsakäärid) Lõikelaius: 10 cm (murukäärid) Kaal: 900 g Vibratsioonitase (kolme telje vektorsumma). Vibratsioon ah: 2.5 m/s² Mõõtemääramatus K: 1.5 m/s² Komplekti kuulub: murukäärileht 10 cm (2609003867), plastkohver, laadimisseade, põõsakäärileht 12 cm (2609003885), põõsakäärileht 20 cm (2609003868) .
Tootekood: AXT Rapid 2000 Kategooria: Muud aiatöömasinad 1-3tp
Lõikesüsteem Tera-lõikesüsteem Mootori võimsus 2000 W Lõikevõimsus Ø 35 mm Materjali läbilase, ca 80 kg/h Lõikekiirus 3650 p/min Pöördemoment, ca 12 Nm Kaal 11,5 kg Kogumismahuti Ei l Boschi uued Powerdrive - mootoriga varustatud RAPID - oksapurustajad paistavad silma ainulaadse lõikejõu poolest. Tänu suurte pöörtega elektrimootorile ja lisaajamile saavutavad nad võimsuse, mis ületab tavaliste löökteradega oksapurustajate võimsust kuni 7 korda. Uus ajamikontseptsioon teeb seadmed veel kergemaks ja seega väga mobiilseks. Täitmise kiirendamiseks töötas Bosch välja uuendusliku disaini ja suurema vastuvõtupinnaga lehtri. Sobiv lükkur tagab töö kiire edenemise ja materjali suure läbilaske. - Highspeed-Bosch Powerdrive - mootor erakordselt kõrge väändemomendiga kuni 12 Nm - Patenteeritud lehter suure täitemahu ja kerge sissetõmbe jaoks - Praktiline lükkur probleemituks järelükkamiseks - Tugevdatud terasest lõiketerad - Pööratavad kahekordsed terad, kasutatavad mõlemalt poolt - Kuni 3,8 cm läbimõõduga okste hõlbus purustamine cm diam. - Kergesti eemaldatav lehter - Suur lastelukuga varustatud lüliti - Kogumiskoti riputus (Kogumiskott vt listarvikud) - Ratastega alusraam, mis võimaldab seadet transportida ka treppe mööda, tagab suure mobiilsuse ja stabiilsuse - Väike kaal 11.5 kg teeb töötamise väga käepäraseks - Ülekoormuskaitse kaitseb mootorit ja ajamit. Taaskäivitumistõkis suurendab turvalisust voolukatkestuse korral
Tootekood: 18AKEJS2650 Kategooria: Muud aiatöömasinad
Tootekood: 18AKMJL2650 Kategooria: Muud aiatöömasinad
Tootekood: 18AWG1Y1650 Kategooria: Muud aiatöömasinad
Tootekood: 18AWH1Z1650 Kategooria: Muud aiatöömasinad
Tootekood: 3430340 Kategooria: Muud aiatöömasinad
Tootekood: 01755-20 Kategooria: Muud aiatöömasinad
Tootekood: 06008A0400 Kategooria: Muud aiatöömasinad 1-3tp
Juhtmevabadus: 18 V liitium-ioonaku tagab aia puhastamisel täieliku liikumisvabaduse. Kerge: mugav töö tänu ergonoomilisele konstruktsioonile ja väikesele kaalule. Suur jõudlus: õhuvoog kiirusega 210 km/h eemaldab vaevata lehed terrassilt ja aiast. Syneon Chip – nutikalt kontrollitud energia iga projekti jaoks. Puhuri õhuvoolu kiirus. Õhuvoo kiirus max 210 km/h – suur jõudlus terrasside ja keskmise suurusega aedade puhastamiseks. Pehmendiga käepide tagab mugava töö igas asendis. Hoiustamisel võtab vähe ruumi, sest puhuri toru saab küljest võtta. Üks patarei kõikidele - sobib Power4All liitium-ioonakusüsteemi kõikidele tööriistadele.
Tootekood: 1874-20 Kategooria: Muud aiatöömasinad
Lehepuhur-imur Ryobi RBV3000CSV, kerge ja ergonoomiline disain. Komplektis kanderihm. Metallist multsimisterad. ● Võimsus 3000W● Puhumiskiirus 375 km/h● 45l kott● Kaal 3,1 kg
Tõhus ja kasulik kolm-ühes-tüüpi lehepuhur, mis annab teie käsutusse puhuri-, imuri- ja multšimisfunktsiooni. Sobib näiteks niidetud muru, lehtede ja prahi koristamiseks. Lihtne torukinnitus muudab käsitsemise mugavaks.- Kütusepaagi maht 0,54 l- Võimsus 750 W- Silindri kubatuur 25 cm³- Tühikäigupöörded 8000 p/min- Kaal 4,4 kg
Uue SnowLine 620 lumefreesiga võib talv tulla ka ootamatult. Tänu suurtele, jämeda mustriga kummirehvidele on ka kõige raskemates tingimustes tagatud optimaalne vedu ja hõlbus manööverdamine mis muudab raske töö mõnusaks tegevuseks. 4,5kw võimsusega bensiinimootor. Lume viskekaugus 15m. Töölaius 62cm. Kaheastmeline lume teisaldamise süsteem. Kaal 83 kg. Tõmbenööriga käivitus.
Öelge lumele adjöö – uue SnowLine 700E lumefreesiga võib talv tulla. Kindel liikumine tänu suurtele, jämeda mustriga kummirehvidele on ka kõige raskemates tingimustes tagatud optimaalne vedu ja hõlbus manööverdamine. Kuni 6 edasi- ja 2 tagurduskäigu abil saab rattaajami kiirust mugavalt reguleerida. Säästlik kütusetarbimine. Lumefreesi võimas mootor on tänu üleval paiknevate ventiilidega OHV-tehnoloogiale väga efektiivne, mis väljendub suuremas võimsuses ja väiksemas kütusekulus. Vaevata koristamine. Sõltuvalt lume laadist heidetakse see pööratava väljaviskešahti kaudu kuni 15 m kaugusele. Rattaid juhitakse sõltumatult, mistõttu liigub lumefrees alati edasi ja koristab pidevalt lund. Mugav juhtimine. Tänu kompaktsele kabiinile koos integreeritud laternaga on kõik hoovad ja lülitid käeulatuses, lisavarustusena saab hoobadele paigaldada ka soojenduse.- Käivitussüsteem: elektriline, 230 V- Vedu: 6 edasi / 2 tagasi- Tööastmed: 2astmeline- Töörežiim: bensiin- Sissetõmbekõrgus: 54,5 cm- Soojendusega käepide- Silindri maht: 375 ccm- Kogumiskasti maht: 6,5 l- Võimsus: 7,8 kW- Võimsus: 8100 W- Viskekaugus: kuni 15 m- Töölaius: 70 cm- Esituled- Kaal: 118 kg
AL-KO Combi Care 38 E Comfort on 1300W elektrimootori võimsusega muruõhutaja, millel kolm ühes funktsioon: vertikuteerimine, õhutamine ja kogumine. Kaasas vertikuteerimis- ja õhutamisvalts ning kogumiskott.Valtsi vahetamine tööriistadeta. Reguleeritava kõrgusega käepide väsitab töötades vähem ja muudab käsitsemise lihtsamaks. Õhutamisvaltsi töölaiuseks 37cm, vertikuleerimisvaltsi töölaius 38cm. Kogumiskast mahutab 55 liitrit. Hooldatava muruplatsi suurus 800m². Kaal 14kg.
AL-KO Combi Care 38P/VL38B on 1300W bensiinimootori võimsusega muruõhtuaja kolm ühes funktsiooniga: vertikuleerimine, õhutamine ja kogumine. Kaasas vertikuleerimis- ja õhutamisvalts ning kogumiskott.Valtsi vahetamine tööriistadeta. Reguleeritava kõrgusega käepide väsitab töötades vähem ja muudab käsitsemise lihtsamaks. Õhutamisvaltsi töölaius on 37cm, vertikuleerimisvaltsi töölaius 38cm. Kogumiskast mahutab 55 liitrit. Hooldatava muruplatsi suurus 800m². Kaal 20kg.
Madal vibratsioonitase. Reguleeritav ja ergonoomiline juhthoob. Neljataktilise mootoriga väiksem kütusekulu, väiksem müra ja väiksemad heitmed. Kütusepaagi maht 0,52 l - Silindri kubatuur 24,5 cm3- Puhumiskiirus 233 km/h- Maksimaalne voolukiirus 8,9 m³/min- Kaal 4,4 kg
Mitmekülgne oksapurusti sisaldab turbiiniga hakkimise süsteemi, mis tagab väga kiire materjali läbilaskvuse ilma ummistuseta. Tipptasemel jõudlusega jahvatussüsteem tarnib hakkematerjali kuni 230 kg /h, saades jagu okstest paksusega kuni 45 mm. Eemaldatav punker vähendab hoiuruumi 30% võrreldes selle eelkäijaga. Väike ja mugav aiatööriist on vaid 67 cm kõrge. Kaal 30,5 kg. Mootori võimsus 2500 W.
Sügise saabumisel on just õige aeg kasutada muru hooldamiseks elektrilist aeraatorit, mis aitab õhutada muru. Aeraatoril on seadistamiseks 4 töösügavust. Võimsus on 1400 W. Toide 230 V. Töölaius 32 cm. Pöörete arv tühikäigul on 3200 p/min. Kaal 9 kg.
Tänu uutele Multi-Click tööseadistele on Isio universaalsem kui kunagi varem. Täiuslik kuju, suurus ja kaal mugavaks tööks. Liitium-ioonaku ja süsteem Anti-Blocking võimaldab ühe akulaadimisega töötada järjest 50 minutit. Laetuse astme indikaator. Laetust näitab otstarbekas neljaastmeline LED-indikaator. Süsteem Anti-Blocking. Väldib kääride blokeerimist ja võimaldab töötada sujuvalt, takistusteta. Kompaktne ja ergonoomiline disain tagab töömugavuse ja hõlpsa käsitsemise. Tööseadiste vahetamine on tänu süsteemile SDS väga lihtne. Liitium-ioontehnoloogia: lühikesed laadimisajad, iseeneslikku tühjenemist ja mäluefekti ei esine, alati kasutusvalmis.
Tootekood: 1.766-305.0 Kategooria: Muud aiatöömasinad
Kärcheri harjaga S 650 saab kõnniteid, tänavaid, sissesõiduteid ja hoove puhastad kuni viis korda kiiremini kui luua ja prügikühvliga. Prahti ei puhuta välja, vaid need kogutakse kohe konteinerisse. Lihtne, kiire ja puhas.Võimas ja mugav. Pehme käepidemega lükkesanga saab vastavalt kasutaja eelistusele reguleerida kahele erinevale kõrgusele. Vajadusel saab lükkesanga kokku voltida ja seadet püstises asendis hoiustada. Harjal S 650 on võimas rullhari ja kaks külgharja kogulaiusega 650 mm. Külgharjal on eriti pikad harjased nurkade ja äärte põhjalikuks puhastamiseks. Ise püstiseisev prügikonteiner on stabiilne ja seda on lihtne eemaldada.Töölaius koos külgharjaga 650 mm. Maksimaalne puhastatav pind 1800 m²/h. Kaal töövalmis olekus 11 kg. Prügikonteiner 16l. Soovituslik aladele, mis on suuremad kui 40 m².
Kvaliteetne asendustera Boschi Ags-Asb-Isio põõsakääridele.Pikkus 120 mm
Kvaliteetne akutoitega aiasaag Bosch KEO on väga mitmekülgne ja võimas töövahend. Seda saab kasutada nii puidu kui ka metalli ja kipsplaadi lõikamiseks. Vajalik abimees aeda, kuid sobib ka muude tööde jaoks. Lõikeid ühe akulaadimise kohta: (kuni 15 mm) 190 Kaal ilma A-Grip-toeta: 950 g Kaal A-Grip-toega: 1050 g Lihtsalt vahetatavat lõiketera saab kasutada erineva materjali lõikamiseksAku tüüp: Liitium-ioon Aku pinge: 10,8 V Laadimisaeg: 3,5 h Lõikediameeter: 60 mm / 80 mm
Sobib mudelitele ISIO 3. Mõeldud mitmesuguste veeslahustuvate pestitsiidide pihustamiseks (nt insektitsiidid, fungitsiidid, umbrohutõrjevahendid ja väetised).
Erakordselt teravad, vastupidavad laseriga lõigatud lõiketerad tagavad suure jõudluse. Kiiresti täidetav lehter ja praktiline tõukur tagavad lihtsa täitmise ning materjali suure läbilaske. Väike kaal võimaldab seadet vaevata teisaldada. Purustab oksi läbimõõduga kuni 35 mm.Mootori pöördemoment: 12 NmLõiketera materjal: karastatud teras
Järelveetav puistur, kandevõime 45 kg
Kvaliteetne ja kõrge töökindlusega järelveetav puistur-külvik on mõeldud näiteks muru väetamiseks ja külvamiseks, ümbrohutõrjeks ning kõnniteedel libedusetõrje teostamiseks. Puistur on roostekindla plastpunkriga. Suured rattad hõlbustavad järelhaagise kasutamist. Puistur on mugavalt sõidukite külge kinnitatav. Maksimaalne kandevõime: 45 kgKaal: 12,7 kgVärvitoon: must
Järelhaagis Poly, kandevõime 159 kg
Suurepärase töökindlusega järelhaagis muudab ehitus- ja aiatööd lihtsaks ning mugavaks. Plastkastiga käru sobib nii lükkamiseks kui ka sõidukiga vedamiseks. Suured rattad hõlbustavad järelhaagise kasutamist. Maksimaalne kandevõime: 159 kgKaal: 29,9 kgVärvitoon: must
Gardener Tools Akuga muru- ja põõsakäärid Gardener, 3,6 V, Li-ion
Kvaliteetsed ja praktilised akuga muru- ja põõsakäärid Gardener, millel on kaks režiimi: muru lõikamine ja põõsaste pügamine. Seade töötab akuga, mis teeb selle kasutamise väga mugavaks, seadme võib kaasa võtta sinna, kuhu tarvis ning ükski vajalik koht ei jää pügamata. ● Aku pinge: 3,6 V ● Lõiketera laius: 83 mm ● Põõsatera pikkus: 135 mm, lõikehammaste vahekaugus 8 mm ● Tühikäigusagedus: 1100 p/min ● 1,3 Ah Li-ion akut, laadimisseade (3-5 h) ● Kaal 3,5 kg
Multifunktsionaalne lehepuhur-imur on hea abimees teede ja platside pühkimiseks ning puulehtede kogumiseks. Multši suhtarv 10:1 tähendab vähem käike kompostihunniku juurde, tagades pikema tööaja. Mootori võimsus: 3200 WÕhuvool ventilaatori korpuses: 10,7 m3/minÕhuvoolu kiirus: 250 km/hPinge ja sagedus: 230V-240V; ~50HzKogumiskoti maht: 40 LTühikäigupöörded: 15000 p/minMüra võimsustase (LWA): 99 dBKaal: 2,7 kg
Universaalne puhur on abiks ehitusplatsil, õues ja ka koduaias kasutamiseks. Seadmel on kaks akutoru ja komplekti kulub ka pikk puhumistorue. Aku ega laadija pole kaasas!Jõudlus: 36V (kaks 18V akut)
Boschi aiaimuri-lehepuhuriga ALS 30 töötamine on nii pugav, et ainus probleem on, et lehed saavad otsa! Selle ergonoomilise kujuga käepidemed tagavad parema kaalujaotuse ja mugavama töö. Seadmel on pikem tööaeg: purustussuhe 10:1 tähendab vähem käike kompostihunniku juurde. Selle kergesti paigaldatav ja kergesti tühjendatav kott on tehtud spetsiaalsest niiskuskindlast materjalist.Toote eelisedSuur töövõimsus. Mootori võimsus 3000 W, puhuri õhuvoo kiirus 800 m³/hKerge kaal: 3,2 kg (puhumisfunktsioon) ja 4,4 kg (imemisfunktsioon), et aiapraht vaevata kokku koguda Praktiline 45-liitrine kogumiskott. Teine käepide ja tühjendamist hõlbustav tõmblukk Seatav käepide ja pehmendusega õlarihm. Nii ei väsita töö liiga ning õlad ja käsivarred ei hakka valutama Puhuri kiirust saab seada kuni 300 km/h, et vaevata ära pühkida ja eemaldada ka maapinnale kleepuvad märjad lehed Purustusfunktsioon. Purustab lehed hõlpsamaks kompostimiseks purustussuhtega 10:1Mahukas 45 l kogumiskott
Isio multitööriist on suurepärane abimees teie igapäevastes aiatöödes. Tänu uutele Multi-Click tööseadistele on Isio universaalsem kui kunagi varem. Kompaktsed ja kerged: täiuslik kuju, suurus ja kaal mugavaks tööks. Suur vastupidavus ja võimsus: liitium-ioonaku ja süsteem Anti-Blocking võimaldab ühe akulaadimisega töötada järjest 50 minutit. Laetust näitab otstarbekas neljaastmeline LED-indikaator. Kompaktne ja ergonoomiline disain tagab töömugavuse ja hõlpsa käsitsemise. Tööseadiseid on tänu süsteemile SDS väga lihtne vahetada. Funktsioonid : Aku pinge: 3,6 V Anti-Blocking süsteemSDS-süsteemLaetusastme indikaatorLiitium-ioontehnoloogia: lühikesed laadimisajad, iseeneslikku tühjenemist ja mäluefekti ei esine, alati kasutusvalmisLõikelaius: 8 cm
Suurepärane abiline kõikidele aiandusentusiastidele. Mururull sobib pinnase tugevdamiseks enne külvamist ning seemnete sissevajutamiseks pärast külvamist. Sel moel jäävad muruseemned õigesse kohta püsima. Mururull on sinises värvitoonis.Mõõdud: 56 x 30 cm
Hinnavaatlus.ee paneel
Eesti E-kaubanduse Liit

6 parimat hotelli piirkonnas Campania, UUENDATUD 2018 – Booking.com
Valige keel, mida eelistate. Veebileht on saadaval eesti keeles ja 42 teises keeles.
Kõik keeled
Lisa oma majutusasutus
Logi sisse – avab dialoogikasti
Sisesta oma kuupäevad ja vali 13 668 majutusasutuse vahel!
Saabumise kuupäev
Enam kui miljon inimest ütlesid möödunud kuul, et nad soovitaks Booking.com-i oma perele ja sõpradele.
Broneeri kohe, maksa peatumise ajal! Enamik tube TASUTA tühistamisega
Näita kaarti
Keskmine hind öö kohta
NapoliMia Hotel de Charme See on eelistatud majutusasutus. Seal pakutakse külastajatele suurepärase teeninduse ning väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega positiivseid kogemusi. See majutusasutus võib maksta Booking.com-ile veidi rohkem, et selles programmis osaleda.
9,4 Suurepärane 1 009 arvustust
Grand Hotel Vesuvio See on eelistatud majutusasutus. Seal pakutakse külastajatele suurepärase teeninduse ning väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega positiivseid kogemusi. See majutusasutus võib maksta Booking.com-ile veidi rohkem, et selles programmis osaleda.
Hotel dei Cavalieri Caserta See on eelistatud majutusasutus. Seal pakutakse külastajatele suurepärase teeninduse ning väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega positiivseid kogemusi. See majutusasutus võib maksta Booking.com-ile veidi rohkem, et selles programmis osaleda.
Palazzo Alabardieri See on eelistatud majutusasutus. Seal pakutakse külastajatele suurepärase teeninduse ning väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega positiivseid kogemusi. See majutusasutus võib maksta Booking.com-ile veidi rohkem, et selles programmis osaleda.
Kirjeldus Palazzo Alabardieri asub 600 meetri kaugusel Napoli Piazza del Plebiscito väljakust ja 2-minutilise jalutuskäigu kaugusel Via Chiaia elegantsetest kauplustest.
Palazzo Alabardieri asub 600 meetri kaugusel Napoli Piazza del Plebiscito väljakust ja 2-minutilise jalutuskäigu kaugusel Via Chiaia elegantsetest kauplustest.
Hotel Piazza Bellini See on eelistatud majutusasutus. Seal pakutakse külastajatele suurepärase teeninduse ning väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega positiivseid kogemusi. See majutusasutus võib maksta Booking.com-ile veidi rohkem, et selles programmis osaleda.
Kirjeldus Piazza Bellini asub Napoli ajaloolises kesklinnas 16. sajandist pärit hoones. Museo metroojaam paikneb 300 m kaugusel.
Piazza Bellini asub Napoli ajaloolises kesklinnas 16. sajandist pärit hoones. Museo metroojaam paikneb 300 m kaugusel.
Napoli Svelata See on eelistatud majutusasutus. Seal pakutakse külastajatele suurepärase teeninduse ning väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega positiivseid kogemusi. See majutusasutus võib maksta Booking.com-ile veidi rohkem, et selles programmis osaleda.
Domo 20 See on eelistatud majutusasutus. Seal pakutakse külastajatele suurepärase teeninduse ning väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega positiivseid kogemusi. See majutusasutus võib maksta Booking.com-ile veidi rohkem, et selles programmis osaleda.
Caruso Place Boutique & Wellness Suites See on eelistatud majutusasutus. Seal pakutakse külastajatele suurepärase teeninduse ning väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega positiivseid kogemusi. See majutusasutus võib maksta Booking.com-ile veidi rohkem, et selles programmis osaleda.
Unconventional Sorrento Coast See on eelistatud majutusasutus. Seal pakutakse külastajatele suurepärase teeninduse ning väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega positiivseid kogemusi. See majutusasutus võib maksta Booking.com-ile veidi rohkem, et selles programmis osaleda.
Yeojoo. Uus-Meremaa
Hotel Il Cefalo See on eelistatud majutusasutus. Seal pakutakse külastajatele suurepärase teeninduse ning väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega positiivseid kogemusi. See majutusasutus võib maksta Booking.com-ile veidi rohkem, et selles programmis osaleda.
Vaata kõiki 13 668 majutusasutust regioonis Campania
Viimase kuu aja jooksul regioonis Campania enim broneeritud hotellid
Näita rohkem Näita vähem
Keskmine hind öö kohta: € 464,07
Krediitkaarti ei ole vaja
See suurepärane Amalfi hotell paikneb kaljuserval asuvas 13. sajandi kloostrihoones. Kohapeal on tasuta WiFi-ühendus, ultramoodsad toad ja lõpmatuse bassein vaatega Vahemerele. Booking through Booking.com for junior suite made 4.
See imeline 18. sajandist pärit barokne meistriteos laiub 120 hektarilisel pargialal. Mitmed filmid, nagu näiteks Star Wars, on paleed kasutanud võttepaigana.
Reis Itaaliasse ei ole täielik, kui te pole külastanud Pompei arheoloogilisi varemeid, mis kuulvad ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.
See omanäoline väike linnake on tuntud oma võluva sadama poolest. Lisaks tasub siin proovida oma kalapüügiõnne.
Vaata külastajate arvustusi hotellidele, mis asuvad regioonis Campania
Keskmine hind öö kohta: € 49
Keskmine hind öö kohta: € 54,40
8,2 Väga hea 167 arvustust
Keskmine hind öö kohta: € 165
9,0 Suurepärane 253 arvustust
Napoli rahvusvaheline lennujaam (NAP)
833 külalistemaja
10 võõrastemaja
62 viietärnihotelli
5 084 köögiga majutusasutust
1 195 erivajadustega inimestele sobivat hotelli
12 507 majutusvõimalust
9 100 parkimisega hotelli
5 416 lemmikloomasõbralikku hotelli
117 onsen-majutusasutust
Säästa aega ja raha!
Liitu ja saadame sulle parimad pakkumised
Sisesta oma e-posti aadress ja saadame sulle meie parimad pakkumised
Saatke mulle link Booking.com-i TASUTA rakenduse saamiseks!
Viga: Palun sisestage kehtiv e-posti aadress
Viga: Palume tehnilise vea pärast vabandust.
Oled uudiskirjaga liitunud! Sinu tervituskiri saabub peagi sinu postkasti.
Kuidas meie sait töötab?
Privaatsust ja küpsiseid puudutavad reeglid
Booking.com B.V. asub Amsterdamis (Hollandis) ning ettevõttel on 198 rahvusvahelist kontorit 70 riigis üle terve maailma.
Autoriõigus © 1996–2018 Booking.com™. Kõik õigused kaitstud.
Booking.com, osa ettevõttest Booking Holdings Inc, on ülemaailmne juhtiv veebisait, mis pakub reisimisega seotud teenuseid.
Dialoogikastis oleva sisu algus
Meil on enam kui 70 miljonit majutusasutuste arvustust ja need on kõik ehtsatelt, reaalsetelt külastajatelt.
Kuidas see käib?
Kõik saab alguse broneeringust
Arvustuse jätmise eelduseks on see, et kõigepealt tehakse broneering. Nii saame kindlad olla, et arvustused tulevad reaalsetelt külastajatelt, kes on majutusasutuses päriselt peatunud.
Kui külastajad peatuvad majutusasutuses, nad vaatavad, kui vaikne on tuba, kui sõbralik on majutusasutuse personal jne.
Pärast oma reisi räägivad külastajad meile, milline oli nende peatumine. Me kontrollime kõikide arvustuste ehtsuse üle ning selle, et seal poleks pahatahtlikke ega solvavaid sõnu ja seejärel lisame need Booking.com-i veebisaidile.
Kui broneerisite meie kaudu ja soovite arvustust jätta, siis palun logige kõigepealt sisse.
Dialoogikastis oleva sisu lõpp
See veebisait kasutab küpsiseid. Lisateabe nägemiseks klikake siin. Kui teil pole selle vastu midagi, jätkake brausimist. Sulge
Kas unustasid oma salasõna?
või logi 1 klikiga sisse
Sisene Facebookiga Sisene Google'iga
Muuda broneeringut, kasutades oma kinnituse numbrit ja PIN-koodi
Kontole sisse logides nõustute meie reeglite ja tingimustega ning privaatsust puudutavate sätetega
Palun sisestage e-posti aadress ja me saadame teile lingi salasõna muutmiseks.
E-posti aadress Loobu
E-kiri saadetud
Palun kontrollige oma e-posti ning klikake salasõna muutmiseks kirjas oleval lingil
Sisestage oma e-posti aadress ja saadame teile kinnituse uuesti
Palun sisestage kehtiv e-posti aadress
Kõige uusima broneeringu kohta
Kuni 5 kõige uuema broneeringu kohta
Saatsime taotletud kinnitused e-posti aadressile
Juhime teie tähelepanu sellele, et e-kirja kohalejõudmine võib võtta kuni 10 minutit
Vabandust, meil ei õnnestunud taotletud kinnituste uuesti saatmine
Palun vaadake oma e-posti aadress üle ja proovige uuesti
E-posti aadress Loo salasõna
Kas oled huvitatud kontost Booking.com ärireisijatele?
Konto omamisel nõustud meie reeglite ja tingimustega ning privaatsust puudutavate sätetega
Üüri oma majutusasutus Booking.com-is välja Lisa oma majutusasutus
Kust ma selle informatsiooni leian?
Logige sisse, et luua konto, kust saate vaadata kõiki oma broneeringuid
Ei leia oma kinnituskirja? Saadame teile selle uuesti
Selle kontoga seotud telefoninumbrile saadeti just 6 numbrist koosnev kinnituskood.
Palun sisesta oma kinnituskood:
Saada kinnituskood uuesti
Muud valikud

Raamatukirjastus Post Factum annab välja ilu- ja aimekirjandust nii eesti kui ka välisautoritelt. Kirjastus tegutseb aastast 2015 ja kuulub Eesti Meedia kontserni. Post Factum publishes fiction and non-fiction books for adults, young adults and children. Post Factum is a part of media group Eesti Meedia.
Väikese tüdruku ema jääb taevast kukkuva jääkamaka alla. Naine võidab lotoga kaks korda peavõidu. Mees saab viis korda välgutabamuse. Nad ...
1994. aastal avaldas USA välispoliitikaekspert Robert Kaplan ajakirjas The Atlantic artikli „Saabuv anarhia”. Kaplan väitis, et sel ajal kui lääne ...
Raamat "Talv ja kevad Kivikülas" on järg 1974. aastal ilmunud raamatule „Kiviküla kooli poisid”. Nimetatu oli mõeldud lasteraamatuna, kuna räägib ...
„Nad olid natsid“ on Soome tunnustatud ajakirjaniku, ajalehe Helsingin Sanomat kultuuritoimetuse juhataja Katarina Baeri vanavanemate lugu. Esimene maailmasõda andis baltisakslastest ...
„2017. aasta 18. aprilli varahommikul sihtisid mind ja Mohsini Shīndandi lähedal külavaheteel läbi autoakna viis talibit. Hilisemad talibitest kaasvangid Kabuli ...
2013. aasta oktoobris sundis India piirivalvelaev endale alluma laeva Seaman Guard Ohio, mis kuulus piraatidevastast laevakaitseteenust pakkunud ettevõttele AdvanFort. Laeva ...
Eesti luule elava klassiku Indrek Hirve uues luulekogus „Kuldöölane” kohtub lugeja tundlike ning maitsekate sõnamaalingutega, milles kajastuvad igatsus, õrnus, armastus, ...
Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju
Esseistlikus laadis kirjutatud ülevaateteoses „Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju” kirjeldavad eelmise sajandi seitsmekümnendatel sündinud autorid ...
Mis on kalsarikänni? Ei ole teist mõistet, mis ühendaks nii hästi rahulolu, lõõgastumist ja stressiravi. Soomlaste lihtne lõdvestumisviis, mille lähisugulased ...
Paljude tänapäeva ühiskonnas levinud hädade ja haiguste põhjuseks on puudulik või kadunud kontakt loodusega. Eluviisist tingitult on tasakaal looduse, ööpäevarütmi ...
„Island Angels“ on 2016. aastal ilmunud ja 25 kaunima raamatu tiitli pälvinud „Muhu Inglite“ ingliskeelne väljaanne. Suurepärane rahvuslik kingitus igale ...
Täpselt nii nagu peame endastmõistetavaks anda oma lastele lugemis-, kirjutamis-, arvutamis- ja arvutioskus, on sama oluline õpetada nad liikuma. Ja ...
Eeva oli esimene. 1111 küsimust ja vastust naistest läbi aegade
Naised moodustavad poole inimkonnast. Kahjuks ei ole neile igal pool olnud kättesaadavad meestega samaväärsed võimalused, kuigi juba vanad kreeklased uskusid, ...
Vaikus müraajastul. Rõõm end maailmast välja lülitada
Mis on vaikus? Kust seda leida? Miks on see just nüüd olulisem kui kunagi varem? Erling Kagge pakub oma rahvusvaheliseks ...
Raamatus "Õrnad ja tugevad. Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloost" on 35 lugu naistest, kes on olnud seotud Eestiga ja ...
Lihtne ja tervislik. 60+ kokaraamat
„Lihtne ja tervislik“ kokaraamat on sündinud ajakirja 60+ lugejate tahtel, kes võtsid alates 2016. aasta jaanuarist vaimustunult vastu tunnustatud koka ...
Enne kui unisusest saab reegel
Novellikogus „Enne kui unisusest saab reegel“ sisalduvad Jan Kausi jutud „Elupäästja“, „Mozart ja Salieri“, „Otsus“, „Tühi saal“, „Fänn“, „Kuidas portreteerida ...
„Arhitekt nuusutab lauajuppi, tõmbab sügavalt ninaga, sest sealt hakkab tema kujutlus hargnema.” Meie silme ees ärkab ellu 18. sajandi esimene ...
Mälumängu­raamat. 5555 küsimust ja vastust Eestist. II osa
„Mälumänguraamat. 5555 küsimust Eestistˮ pole lühikesi lakoonilisi küsimusi ja kuivi vastuseid sisaldav väljaanne, nii nagu neid hea hulk ilmunud on ...
Mälumängu­raamat. 5555 küsimust ja vastust Eestist. I osa
Taavi Kanguri (pildil) „Sünk jää, otsatu põhi” on eesti algupärane kriminaalromaan, mis ammutab ainest nii Eesti Vabariigist kui ka Nõukogude ...
Jaak Urmeti kirjutatud ja Karel Korpi illustratsioonidega raamat „Hurdast Pärnani“ sisaldab kakskümmend viis lugu kahekümne viiest Eesti suurkujust. Lood on ...
Permakultuuri käsiraamat. Nutikas planeerimine ja jätkusuutlik aiandus
1970. aastatel Austraaliast alguse saanud permakultuur on aiapidamise teadmistepõhine ja ökoloogiline meetod, mis ammutab eeskuju loodusest enesest. Kohaliku kliima, mullastiku, ...
„Loo ise kodu heaks“ on järg tuntud blogija ja käsitööõpetaja Anna Lutteri raamatule „Loo ise. 25 ideed tuppa ja õue“ ...
Piirilinn. Lõppmäng
Kriminaalpolitsei komissari Kari Sorjoneni ja tema pere elu väikeses Lappeenranta linnakeses muutub päev-päevalt kodusemaks. Kuigi mees on uuel töökohal edukas, ...
Avasta ahvatlevad supid! 100 uudset ja tervislikku supi-, puljongi- ja lisandiretsepti põhinevad värskel köögiviljal ja taimsel toorainel. Amber Locke on ...
Mark Vanhoenacker on piloot, kelle sõiduvahend on Boeing 747-400. Peale selle on ta vabakutseline kirjanik, ja nagu veenab tema esimene ...
Samal ajal sajal jalal
Contra luulekogu „Samal ajal sajal jalal“ sisaldab armastatud kirjaniku väga elulisi ja suisa poliitilisi luuletusi, milles sisaldub üheaegselt nii muhedust, ...
Sume suvi on vallutanud kogu idüllilise Ida-Soome ning selle tuhanded järvesilmad. Ja siis uhuvad lained puhkeküla juurde järverannale alasti tütarlapse ...
Toalilled on moes ning loomingulist taimestatud interjööri on üha lihtsam kujundada. Sisehaljastus ei ole enam pelgalt mõne toataime kasvatamine. Taim ...
"21 aastat oma elust töötasin Eesti Energias, viis ja pool aastat tegin olümpiat, neli kuud töötasin ministrite nõukogus ning 12 ...
Suurepärane klappide, ketaste ja liikuvate osadega ruumpildiraamat on kui ekskursioon sinu ajju – enneolematult vahva ja põnev! Sinu aju on ...
Elu lõpu teema puudutab ju igaüht meie hulgast, ehkki sellele igapäevaselt ei mõelda, veel vähem soovitakse kõneleda. Neutraalses vormis raamat ...
Ära kratsi! 60+ terviseraamat nr 5
Ehkki raamat ilmub 60+ terviseraamatu sarjas, leiab siit hüva nõu igas vanuses lugeja, kel nahaga probleemid. Raamatu esimeses, kõige mahukamas ...
Tomatid. Kasvatamine ja erilised sordid
Igaüks teab, et oma aiast pärit tomatid maitsevad sootuks teisiti kui poest ostetud! Angelo Dorny raamatust „Tomatid. Kasvatamine ja erilised ...
Loo ise. 25 ideed tuppa ja õue
"Loo ise" kaante vahele on kogutud 25 eri raskusastmega isetegemisprojekti ‒ Anna Lutteril ideid juba jagub. Anna on väikese maakooli ...
Taskuformaadis ja mängulise kujundusega "Lühistu koosolek" sisaldab Kaupo Meieli viimase viie aasta epigramme, dialooge, tähelepanekuid ja mikrovärsse. Keelemängulised ja lõbustavad ...
Enam kui 40 aastat tagasi ilmus esmakordselt Lilian Härmi joonistuste ja Julius Oro tekstiga papiraamat „Muna”. Nüüdne väljaanne on võimalikult ...
Kirjad tütrele. Ehk kuidas ma emaks kasvasin ja oma last kogemata maha ei tapnud
"Kirjad tütrele" on aus, kohati naljakas, kuid peamiselt väga eluline sisevaade ühe noore naise emaks kasvamise teekonnale. Dagmar Lamp kogus ...
Ülelahe suhteraamat. Uue ohu aastad
Eestil ja Soomel on teineteisega ühiskondlikul tasandil iga päevaga üha rohkem pistmist. Mõlema maa kodanikud tunnevad argielus teineteise tegemiste ja ...
Siim Pauklin (s 1982) on tippteadlane ja tippluuletaja, kes on viinud Eesti maailma ja toonud maailma Eestisse. Jõgevalt võrsunud ja ...
Wimbergi vahva luuleraamat ütleb: „Ahoi!ˮ kõigile lastele ja nende vanematele, kes ei pelga ette võtta rännakut kosmosesse, vihmametsa, ookeani põhja ...
Klassikaline koomiks jõuluvana Teodorist, vana ja uue maailma põkkumisest ning südameheaduse tähtsusest. Urmas Viigi koomiksiraamat on suurepärase jutustusega tavapärasest mahukam ...
Suur osa helilooja Gennadi Podelski eluloost on mähkunud saladuseloori. Mäletatakse, et ta oli Georg Otsa klaverisaatja ja kontsertmeister. Teda peetakse ...
Kogupereraamatu tutvustuseks on lastearst ja lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen kirjutanud: ""Varesele valu, harakale haigus, mustale linnule muu tõbi!" puhub doktor Haldja, ...
"Muhu Inglid" on rahvapärimusest inspireeritud monumentaalses formaadis pildiraamat. Muhu, suuruselt kolmas Eesti saar, on tuntud oma väga rikkaliku ja omapärase ...
Avameelselt naistest. 60+ terviseraamat nr 4
Ajakirja 60+ neljas terviseraamat, mis pühendatud naistele, on neljaosaline. Esimeses selgitavad Eesti oma ala parimad arstid naistehaiguste tekkemehhanisme ja ravivõimalusi ...
Kuni su küla veel elab …
Doktor Rein Vahisalu nimi ei vaja laiale lugejaskonnale erilist tutvustust. Praegusajal Ida-Tallinna Keskhaiglas töötaval südamearstil on patsiente üle kogu Eesti, ...
Astuge sisse kööki, kus mõõtühikuteks on „tubli portsˮ või „punnsuutäisˮ, ning salajaseks koostisosaks, ja see pole nali, armastus. Raamatu autor ...
Meil maal. Värvi ise!
Lehmad söövad rohtu suuga, tervitavad meid ammuuga … Pappraamat, mis vahvate värsside ja arusaadavate piltide abil tutvustab meie koduloomi pere ...
„Igal talvehakul käivitasid Koku, Oku ja Toku lumeveski. Aegamööda hakkasid siis langema lumehelbed. Ikka rohkem, ikka rohkem tuli neid. Nad ...
Avameelselt meestest. 60+ terviseraamat nr 3
Kolmas 60+ terviseraamat meestest ja meestele täidab eriti suurt lünka, sest mehe tervisele suunatud kirjandust annab tikutulega otsida. Tervisehädad ei ...
See on väärtuslik praktiline käsiraamat oma mõtete õigeks sättimiseks, kui väga lihtsustatult öelda. Kes on varem neurolingvistilise programmeerimisega kokku puutunud, ...
40 aastat tagasi ilmus esmakordselt Lilian Härmi joonistuste ja Julius Oro tekstiga papiraamat „Muna”. Nüüdne väljaanne on võimalikult toonase moodi ...
Ai, liigesed. 60+ terviseraamat nr 2
Neile, kel aastaid üle 60, pole just palju sihitatud tähelepanu pööratud. 60+ esimene terviseraamat „Südameasi” täitis seda lünka ja sai ...
Südameasi. 60+ terviseraamat nr 1
Neile, kel aastaid üle 60, pole just palju sihitatud tähelepanu pööratud. 60+ terviseraamat "Südameasi" täidab seda lünka. Peamised lood selles ...
www.eestimeedia.ee
©2017 Eesti Meedia

Üldine statistika
Kohtuistungi aja ja koha otsing
Kohtu-uudised
Kasutajanimi:
Minu RT võimaldab:
Tellida akte, kohtukokkuvõtteid ja õigusuudiseid e-postile
Sinu veebilehitsejal pole JavaScript tuge või on see välja lülitatud.
Täieliku funktsionaalsuse ja mugavama kasutuskogemuse tagamiseks soovitame võimalusel JavaScripti toe sisse lülitada.
Rakvere linna toetuste taotlemise ja menetlemise infosüsteemi asutamise ja põhimääruse kinnitamise delegeerimine RT IV, 04.04.2018, 49 Rakvere Linnavolikogu määrus 12 07.04.2018 - …
Ruhnu Vallavalitsuse heakorrakomisjoni töökord RT IV, 04.04.2018, 48 Ruhnu Vallavolikogu määrus 4 07.04.2018 - …
Raieloa andmise tingimused ja kord RT IV, 04.04.2018, 43 Vändra Alevivolikogu määrus 1 07.04.2018 - kehtetu
Tali Põhikool-Lasteaed koosseisuüksuste arvu kinnitamine ja määruste kehtetuks tunnistamine RT IV, 04.04.2018, 41 Saarde Vallavolikogu määrus 10 07.04.2018 - kehtetu
Saarde valla hangete teostamise korra kinnitamine RT IV, 04.04.2018, 40 Saarde Vallavolikogu määrus 12 07.04.2018 - kehtetu
Saarde valla riigihangete korraldamise korra kinnitamine RT IV, 04.04.2018, 39 Saarde Vallavolikogu määrus 11 07.04.2018 - kehtetu
Saarde Vallavalitsuse hallatavate asutuste koosseisude kinnitamine RT IV, 04.04.2018, 38 Saarde Vallavolikogu määrus 12 07.04.2018 - kehtetu
Vallavanemale ja abivallavanemale makstava tasu ja hüvitiste suurus ja maksmise kord RT IV, 04.04.2018, 37 Saarde Vallavolikogu määrus 10 07.04.2018 - kehtetu
SA Põhja-Liivimaa Turism asutamine ja põhikirja kinnitamine RT IV, 04.04.2018, 36 Saarde Vallavolikogu määrus 10 07.04.2018 - kehtetu
Korruptsioonivastase seaduse rakendamine RT IV, 04.04.2018, 34 Surju Vallavolikogu määrus 8 07.04.2018 - kehtetu
Kohalikule omavalitsusele antud ülesannete lahendamise delegeerimine RT IV, 04.04.2018, 32 Vändra Alevivolikogu määrus 22 07.04.2018 - kehtetu
Vasalemma Valla Huvikeskuse põhimäärus RT IV, 04.04.2018, 31 Vasalemma Vallavolikogu määrus 14 07.04.2018 - kehtetu
© Justiitsministeerium 2012
Riigi Teataja otsinguabi: 620 8148
Tagasiside: e-kiri

1ok2ok.com - Sotsiaalvõrk BadGood.info - Hinnangud ja kommentid
Kõik kategooriad
Firmad, ettevõtted
Organisatsioonid
Sport ja puhkus
Kodu ja aed
Restoranid, kohvikud
Kategooriate järgi
Tõlgitakse. Teksti originaal on siin ru.badgood.info/reviews/content/ploskie_matritsyi/
On väga määrdunud, ei tea, kuidas vanemad oma lapsi lubati sinna võõpama!!! Ma piirkonnas linna ranna läheb vette ainul
Klaas lõikelaud on ilus, kuid väga ebamugav köögis.
Pani oma naisele tööl klaasist lõikelaud. Ilus ja särav, siis on väga ebamugav lõikamiseks. Blunt noad kiiresti, toode
Pesumaja puhastusvahendit koos valgendi Amway ei ole väärt raha 100%. Vabandame, aga minu jaoks on pulber halb, kui see
Pesupulber plekke BiMax 100 masinat - peseb teist pulbrid, kuid lõhn on kohutav
See pulber peseb ajal kohapeal keskmine hind pulber. Aga mulle ei meeldi sinine helmed ish nii palju, et tundub, nagu
Kann "võlu" TM Tupperware on mulle ei meeldinud! Tootja lubab, et lahe keeva puu kompott saab! See siin
Mulle ei meeldi suitsetamise eriti kui brändi "Parlament" väga palju nad haisev, Ma ei suitseta ja s
Ei ole rahul tarne alates http://www.focalprice.com/. 6 kuud sai oma kauaoodatud tahvelarvuti. See sait on nende jaoks,
AOS moyaschee agent nõud - hoolikalt allergia käsi! Isegi kui sa ei põe ning puudub kalduvus allergia, nagu mina, võib t
Tänavatel Tver läheb õudusega. Teed ei ole läbinud isegi pärast vallandamist peatoimetaja osakonna elamumajanduse linn
Umbes nädal fotoaparaadi Olympus VG - 160. Foto kvaliteet on kohutav, mootor tundus üllatavalt lärmakas. Ma arvasin, et
Komplekti nõusid poegima CL-1065 - toit põleb!
Komplektis on 2 kastrulid, praadimine ja sügavkülmutatud frittimiskorv. Kõik toidud on väga raske! Toit on sageli põl
Mulle думалось et ettevõte Гефест http://ventfactory.ru kindel ja usaldusväärne partner, kuid kõik on valesti. Broneerit
Pasta oli tõesti ole õnnelik! Üldiselt ei pleegitamine ja värskus! Mulje, et sa ei puhastada hambaid ja! Tõsi emale palu
Taajuuskorjainta Centrum nautida ühe söögikorra! Töötab väga halb lint on liiga pingul, reguleeritav kiht eraldatakse ma
kõik meeldib, lähen edasi siit kaubelda
Väga kaua otsinud sellist maakleri Кейсток et sobinud kohe kõik: ja olemasolu erinevaid finantsinstrumente ja mugavus ka
Stain - võimendusseadmed «Sarma - vara" JSC "Neva kosmeetika" meeldib!
Üritasin seda pesu plekkide eemaldaja, vedel geel väga meeldiv lõhn. Lisa raha oma masina režiimi seedimist, ning vah
Lauanõud alates DURALEX vastupidav ja kvaliteetne.
Sügav ja pinnapealne plaadid erineva suurusega vastama järgmistele kollase-pruuni klaasi Hispaania firma DURALEX k
Guangzhou Fang NI fine chemical töödeldud juuksed, Juuksehooldus, naha hooldus ja teiste toodete tootmise s
Kui teil on terviseks?:**Looking sind чочется veelkord soovin Teile tervist....** Mul eile oli sünnipäev.
Austus ja uvazhuha need toredad inimesed, et tulid see kasulik toode! Brew trahvi teed igal polebyh tingimustel
Väsinud meil mehega мерзнуть igal talvel, küte meil on korteris praktiliselt ei täida oma funktsiooni. Otsustasime teha
vahetada e-raha
Kuu aega tagasi naine valis ta decor meie magamistuba on online-kauplustes. Ja pärast seda, kui ta juba siin on, siin
Tere õhtust! Soetage me lõpuks siis oma eluaseme, see on selline rõõm, soovin kõigile sama. Remont, meie korterid on usa
Tervitused! Lapsepõlvest ma lihtsalt jumaldan осетинские pirukad mis on vanaema alati пекла, kuid kahjuks me ei ole õppi
Suur aitäh abi eest!
Abikaasa kaotanud võtme garaaž ja seal castle on väga keeruline. Muidugi murda ei taha, sest lukk on ka väga kallis. Pöö

See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Kollektsioonid ja kogud
Kasutustingimused
Töökohad ja ametid
Tallinna Ülikool, Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, Teadur (0,50)
Rahvakunstiselts Leigarid, kunstilise juhi assistent, tantsuõpetaja, alates 2014 kunstiline juht
Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut, Teadur (0,50)
Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut, Õpetaja (0,10)
TLÜ Eesti Humanitaarinstituut, doktoriõpe, kultuuride uuringud
Tallinna Ülikool, kunstide magister (koreograaf-lavastaja)
Tallinna Pedagoogiline Instituut, kultuuritöö ja tantsujuhtimine
Pealavastaja assistent XII noorte tantsupeol "Mina jään" 2017.
B2 rühmaliigi juhi assistent üldlaulu- ja tantsupeol "Puudutuse aeg" 2014.
3.-4. klassi rühmaliigi üldjuhi assistent noorte laulu- ja tantsupeol "Maa ja ilm" 2011.
6.-8. klasside rühmaliigi üldjuht ja tantsude lavastaja XVII üldtantsupeol 2004.
C-rühmaliigi üldjuhi assistent laste ja noorte tantsupeol 2002.
Pealavastaja assistent Soome-Eesti Tantsupeol 2000.
3.-4. klasside rühmaliigi üldjuhi assistent laste ja noorte tantsupeol 1997.
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige alates 2016;
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi rahvatantsumentor alates 2014;
Rahvusvahelise Pärimusmuusikanõukogu (ICTM) etnokoreoloogia sektsiooni liige alates 2013;
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu volikogu liige alates 2011;
Sille Kapper, doktorikraad, 2013, (juh) Marju Kõivupuu, Muutuv pärimustants: kontseptsioonid ja realisatsioonid Eestis 2008-2013, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
Sille Kapper, magistrikraad, 2006, (juh) Ingrid Rüütel, Tantsufolklorismist tänases Eestis. Folkloorse tantsu harrastamisest Eestis aastatel 1995-2005, Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut.
2006, Sille Kapper, Diplom ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas magistriõppe üliõpilaste astmes Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil teadustöö "Tantsufolklorismist tänases Eestis" eest
VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.4. Kultuuriuuringud; CERCS ERIALA: H400 Folkloristika; PÕHISUUND: Tantsu-uuringud
VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.4. Kultuuriuuringud; CERCS ERIALA: S220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia ; PÕHISUUND: Etnokoreoloogia
2009-2017 igal aastal viinud läbi erinevate teemadega pärimustantsu õpitube Viljandi pärimusmuusika festivalil ja traditsioonilise tantsu festivalil Sabatants, juhtinud seminare ja loeng-esitlusi
2016 "Rõivas rahvatraditsioonis", Eesti Käsitöö Maja;
2014 "Norra traditsioonilise tantsu uurimislugu ja meetodid", The Norwegian Center for Traditional Music and Dance;
2014 "Akadeemiline inglise keel", TLÜ
"Teadusuuringu "Rahvatantsuharrastuse ja rahvatantsijate suurürituste roll omakultuuri hoidmisel" toetamine (25.04.2012−31.12.2015)", Iivi Zajedova, Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut.
"Rahvatantsuharrastuse ja rahvatantsijate suurürituste roll omakultuuri hoidmisel. (1.01.2012−31.12.2015)", Iivi Zajedova, Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut.
"Kultuuriteooria tippkeskus (1.02.2008−31.08.2015)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Maastikupraktika ja -pärand (1.01.2007−31.12.2012)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Lääne-Eesti pärimustantsude koreograafiline tekst ja esitusviis (1.01.2011−31.12.2011)", Ingrid Rüütel, Eesti Kirjandusmuuseum.
"Eesti rahvatantsude algupärane koreograafiline tekst ja esitusviis audiovisuaalsete fikseeringute põhjal (1.01.2007−31.12.2010)", Eha Rüütel, Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut.
Anu Vask, magistrikraad, 2018, (juh) Sille Kapper, Etenduskunstiliste oskuste määratlemine ja arendamine dramaturgilise terviku loomise eesmärgil tantsulavastuse “Ulatus” loomeprotsessi näitel, Tallinna Ülikool, Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut.
Jaan Ulst, magistrikraad, 2015, (juh) Sille Kapper, Lavastusprotsessi jagamine loova tantsijaga: pärimusel põhineva tantsulavastuse "Viies pööripäev" näitel, Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut.
Üüve-Lydia Toompere, magistrikraad, 2015, (juh) Sille Kapper, Kohaspetsiifilise lavastuse "Short Stories" loomine Tallinna Teletornis, Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut.
Maria Uppin, magistrikraad, 2015, (juh) Sille Kapper, Maagilise realismi ja kaasaegsele tantsule omase kehalisuse suhtest tantsulavastuse "Su naer mu unne lõikas" protsessis, Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut.
Helen Reimand, magistrikraad, 2014, (juh) Sille Kapper, Rahvuslike autoritantsude loomise allikad ja tugipunktid tantsukogumiku "Helen Reimandi tantsud" näitel, Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut, Koreograafia osakond.
Madli Teller, magistrikraad, 2013, (juh) Sille Kapper, Sooideaalide konstrueerimine rahvatantsuharrastuses: eesti meeste ja naiste tantsupidude sõnumi analüüs, Eesti Kunstiakadeemia.
Helena Pihel, magistrikraad, 2011, (juh) Sille Kapper, Õpetamis- ja õppimisprotsessid tantsulavastuse „Bänd“ loomisel, Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut, Koreograafia osakond.
Kapper, Sille (2018). Kellelt õppida pärimustantsu? Tantsuinfo Kuukiri, 74.
Kapper, Sille; Arraste, Angela (2016). Tantsust ja muust. Ojalo, Anne; Ojalo, Alar (Toim.). Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Eestis. Üheksa esimest sõnas ja pildis (183−185). Tallinn.
Rüütel, Ingrid; Kapper, Sille (2015). Kihnu tantsud. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kapper, Sille (2015). Teadmised ja teod. Tantsuinfo Kuukiri, 45.
Kapper, Sille (2014). Tantsupidu põimib paralleelsed traditsioonid. Tamm, S., Ratas P. (Toim.). Ühesmõtlemine "Laulu- ja tantsupeo puudutus ajas" (132−137).. Tallinn: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.
Kapper, Sille (2014). Tantsida loomulikult? Teesid: Medica IX. Interdistsiplinaarne konverents "Tervis, linn ja loodus" Tartu, 26. märts 2014. Toim. Kõiva, M.; Uibu, M. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 9−10.
Kapper, Sille (2014). Muusika pärimustantsu ei sega. Tantsuinfo Kuukiri, 33, 6−7.
Kapper, Sille (2013). Muutuv pärimustants: kontseptsioonid ja realisatsioonid Eestis 2008-2013. (Tallinna Ülikool). Tallinn: Tallinna Ülikool.
Kapper, Sille (2013). Ullo Toomi pärand ja rahvatantsu taaselustamise strateegiad. Raa, A.; Buschmann, U. (Toim.). Jalgratas viiuli vastu. Ullo Toomist, tema koolkonnast ja tantsupidudest (16−24).. Tallinn: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Kapper, Sille (2013). Talurahva tantsupärimusest 21. sajandi linnas. Folkloor linnas ja linnast: VIII folkloristide talvekonverents 28. veebruaril - 1. märtsil 2013 Tallinna Ülikoolis. Toim. Kalmre, E., Kõivupuu, M. Tallinn: Tallinna Ülikool, 13−14.
Kapper, Sille (2013). Tavaelus teda enam ei esine. Pärimustantsu kogumisest Eestis 2008-2013. Välja piiritlemine: kus kohtuvad uurija ja uuritav?: Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverents 28.novembril 2013 Tartus. Toim. Kalkun, A., Metsvahi, M., Vahtramäe, E. Tartu: Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Rahvaluule Arhiiv, 8−8.
Kapper, Sille (2013). Kokkuvõte. Raa, A.; Buschmann, U. (Toim.). Jalgratas viiuli vastu. Ullo Toomist, tema koolkonnast ja tantsupidudest (162).. Tallinn: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Kapper, Sille (2012). Rahvatantsu mõiste eesti kultuuriruumis. Res Artis, 1, 7−27.
Kapper, Sille (2012). Ullo Toomi ja rahvatantsu taaselustamise strateegiad. Konverents "Jalgratas viiuli vastu" Ullo Toomist, tema koolkonnast ja tantsupidudest: Jalgratas viiuli vastu. Eesti Rahvusraamatukogus 15.-17.11.2012. Toim. Põlendik, E. Tallinn: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, 6−7.
Kapper, Sille (2012). Pärimustantsu mõistestamine ja kohasidusus. Pärimus inimese ja maastiku dialoogias: VII folkloristide talvekonverents 2. ja 3. veebruaril 2012 Rogosi mõisas. Toim. Metssalu, J. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 19−21.
Kapper, Sille (2012). Eesti rahvatantsud ja teiste rahvaste tantsud. A. Sööt (koost.) (Toim.). Tantsuline liikumine põhikooli kehalise kasvatuse tunnis (11−22).. Viljandi: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
Kapper, Sille (2012). Eesti ja teiste rahvaste tantsud. Gümnaasiumi valdkonnaraamat "Kehaline kasvatus".
Sööt, Anu; Vares, Liis; Kapper, Sille; Purje, Silvia; Keres, Tanel; Lepiste, Maia; Jürisson, Kristiina, Hendrikson, Pille. (2012). Tantsuline liikumine põhikooli kehalise kasvatuse tunnis. Viljandi: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.
Kapper, Sille (2011). Kujutledes kogukondi: Traditsioonist ja improvisatsioonist tänapäeva pärimustantsus. Mäetagused, 49, 7−34.
Kapper, Sille; Aronen, Juha-Matti; Arraste, Angela; Zajedova, Iivi; Rüütel, Eha; Sildoja, Krista; Kont-Rahtola, Anneli; Särg, Taive; Johanson, Ants; King, David; Ketola, Kimmo; Ringvee, Ringo (2011). Mäetagused. Pärimustants ja -muusika. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kapper, Sille (2011). Infotehnoloogiast tantsufolkloristikas: kogemusi ja probleeme. Haldjas 15: Pärimus ja Internet: Eesti folkloristide 6. talvekonverents 3.-4. veebruar 2011 Jõgeveste. Toim. H. Hanni, M. Kuperjanov. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 7−8.
Kapper, Sille; Pärnits, Tiiu; Feršel, Ülle (2011). Eesti rahvatantsud ja teiste rahvaste tantsud. Sissejuhatus. Ü. Kurig, I. Raudsepp (Toim.). Põhikooli valdkonnaraamat "Kehaline kasvatus" (1).. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Kapper, Sille (2011). Kihnu tantsud Tallinnas kirjutuslaual. Kyne: Sihtasutusõ Kihnu Kultuuriruum leht, 10, 4−5.
Kapper, Sille (2010). Kihnu tantsud: DVD I-II ja infovihik. Tantsutüübid ja -variandid Kihnus 1931-2009. I.
Kapper, Sille (2010). Sümboolsed kogukonnad rahvatantsumaastikul. Rahvast ja tantsust. Mõtteid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ja Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna konverentsilt 4. detsembril 2009 (65−69).. Tallinn: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Kapper, Sille (2010). Kas rahvatants sünnib siis, kui rahvas tantsib? Rahvast ja tantsust. Mõtteid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ja Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna konverentsilt 4. detsembril 2009 (46−54).. Tallinn: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Kapper, Sille (2010). Uurida rahvatantsu tänapäeval - võimalik ja võimatu missioon. Rahvast ja tantsust. Mõtteid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ja Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna konverentsilt 4. detsembril 2009 (23−30).. Tallinn: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
(2010). Rahvast ja tantsust. Mõtteid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ja Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna konverentsilt 4. detsembril 2009. Tallinn: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Kapper, Sille (2010). Mida uurib rahvatantsu-uurija? Pärimuslugu ja ajalugu: piirid, pidepunktid ja tähenduste dünaamika. Teesid: Viies folkloristide talvekonverents Taevaskojas 4.-5. veebr. 2010. Toim. M. Metsvahi, P. Siim. Tartu: Tartu Ülikool, 11−12.
Kapper, Sille (2010). Seest tuleb üks tants - tantsune muusik. 23.07 (1−3).. Tallinn: SA Kultuurileht.
Kapper, S. (2009). Kuidas uurida eesti rahvatantsu tänapäeval? Teooriatest, meetoditest ja nende rakendamisest Eestis. Mäetagused, 41, 1.
Kapper, Sille (2008). Tantsufolklorismist tänases Eestis. Hiiemäe, M.; Oras, J.; Saarlo, L. (Toim.). Tonditosin (24−52).. Tartu: Eesti Kirjandusmuusemi Teaduskirjastus. (Pro Folkloristica; XIV).
Torop, Kristjan (2008). Viron vakka. 105 eesti rahvatantsu. Tallinn: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Järvela, Kalev; Kapper, Sille; Torop, Toomas (2008). Viron vakka. 105 eesti rahvatantsu. DVD.
Kapper, Sille; Rüütel, Ingrid juhendaja (2006). Tantsufolklorismist tänases Eestis : folkloorse tantsu harrastamisest Eestis aastail 1995-2005 : magistritöö. (Magistritöö, Tallinna Ülikool, kunstide teaduskond, koreograafia osakond). Tallinn: Tallinna Ülikool.
Murusalu, Ruti; Määrits, Peeter; Jaska, Mati; Grossmann, Felix; Tungal, Peeter; Kuldmäe, Lii; Relve, Hendrik; Arder, Ott; Luik, Viivi; Tungal, Leelo; Karlson, Karl; Lõhmuste, Toomas; Tuksam, Jaak; Rannap, Rein; Sõster, Madli; Sõster, Jüri; Loo, Kirile; Pauls, Raimonds; Alender, Urmas; Mattiisen, Alo ... Arraste, Angela (2005). Eesti XVII Üldtantsupidu "Las jääda ükski mets" [Videosalvestis] = Estonian XVII Nationwide Dance Celebration. [Tallinn]: Eesti Televisioon.
Kapper, Sille (1991). Tantsuvõimalused ja repertuaar eesti külas 1850-1940 : (Diplomitöö). . Tallinn.
Sille Kapper, Master's Diploma, 2006, (sup) Ingrid Rüütel, Tantsufolklorismist tänases Eestis. Folkloorse tantsu harrastamisest Eestis aastatel 1995-2005 (Dance Folklorism in Estonia Today), Tallinn University, Institute of Fine Arts.
"Centre of Excellence in Cultural Theory (1.02.2008−31.08.2015)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Landscape practice and heritage (1.01.2007−31.12.2012)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
Madli Teller, Master's Diploma, 2013, (sup) Sille Kapper, Sooideaalide konstrueerimine rahvatantsuharrastuses: eesti meeste ja naiste tantsupidude sõnumi analüüs, Estonian Academy of Arts.
Helena Pihel, Master's Diploma, 2011, (sup) Sille Kapper, Õpetamis- ja õppimisprotsessid tantsulavastuse „Bänd“ loomisel, Tallinn University, Institute of Fine Arts, Department of Choreography.
Leitud 6 kirjet
Finantseerijapoolne rahastamine
ETF ETF7231 Eesti rahvatantsude algupärane koreograafiline tekst ja esitusviis audiovisuaalsete fikseeringute põhjal 01.01.2007 31.12.2010 Eha Rüütel Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut 41 793,61 EUR
TK TK18U01 Kultuuriteooria tippkeskus 01.02.2008 31.08.2015 Hannes Palang Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut 890 608,82 EUR
EKKM EKKM11-236 Lääne-Eesti pärimustantsude koreograafiline tekst ja esitusviis 01.01.2011 31.12.2011 Ingrid Rüütel Eesti Kirjandusmuuseum 5 000,00 EUR
ETF ETF9132 Rahvatantsuharrastuse ja rahvatantsijate suurürituste roll omakultuuri hoidmisel. 01.01.2012 31.12.2015 Iivi Zajedova Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut 33 600,00 EUR
Korraga väljastatakse maksimaalselt 5000 kirjet. Sise-ETISes piiranguid pole. Pärast lüliti vajutamist alustatakse faili koostamist tagataustal ja te saate oma tegevust ETISes paralleelselt jätkata.

ENZOs on müügil lai valik torte, stritsleid ja muid küpsetisi. Kui te siiski ei leia endale sobivat toodet olemasolevate seast, siis andke meile oma erisoovist või ideest teada.
Püüame ühiselt leida just teile sobiva lahenduse: olgu tulemas sünnipäev, lasteaiapidu, juubel, firmaüritus, pulmad või mõni teine tähelepanuväärne sündmus.
Torte on võimalik tellida erimõõtude, meelepäraste kaunistuste ja kujuga. Kuna erilised tooted vajavad tavapärasest rohkem aega ettevalmistuseks, siis võtke meiega ühendust kindlasti mõned päevad enne sündmuse toimumist.
Et koos sobiv lahendus leida, palume Teil kokku leppida kohtumine meie peakondiitriga info@enzocafe.ee
Erikujuline fantaasiatort – 1 kg hind 35 €.
Torditellimusi võtame vastu ka kohviku telefonil + 372 607 11 50 või kohapeal.

See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Kollektsioonid ja kogud
Kasutustingimused
Töökohad ja ametid
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Maastiku ja kultuuri keskus, Juhtivteadur (0,90)
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Maastiku ja kultuuri keskus, Professor (0,10)
Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Maastiku ja kultuuri keskus , Juhtivteadur (0,90)
Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Maastiku ja kultuuri keskus , Professor (0,10)
Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Maastiku ja kultuuri keskus , Vanemteadur (0,90)
Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut, Vanemteadur (1,00)
Permanent European Conference for the Study of the Rural Landscape (PECSRL), Eesti esindaja ja juhatuse liige
Eesti Geograafia Selts, juhatuse liige
Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi konkursikomisjoni esimees
Ajakirja Landscape and Urban Planning (Elsevier) toimetuskolleegiumi liige
Hannes Palang, doktorikraad, 1998, (juh) Ülo Mander, Landscape changes in Estonia: the past and the future, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geograafia instituut.
Hannes Palang, magistrikraad (teaduskraad), 1994, (juh) Ülo Mander, Eesti maastike mitmekesisuse ja maakasutuse dünaamika XX sajandil, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geograafia instituut.
2001, Hannes Palang, Riigi teaduspreemia, põllumaj. teadused
VALDKOND: 1. Bio- ja keskkonnateadused; 1.10. Geograafia ja regionaaluuringud; PÕHISUUND: Eesti kultuurmaastikud rõhuasetusega nende ajaloole, planeerimisele ja erinevate huvigruppide rollile maastike kujundamises/tõlgendamises
VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.11. Sotsiaalteadused; PÕHISUUND: Eesti kultuurmaastikud rõhuasetusega nende ajaloole, planeerimisele ja erinevate huvigruppide rollile maastike kujundamises/tõlgendamises
"Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad ja mehhanismid (1.01.2013−31.12.2018)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut.
"PROVIDE Avalike hüvede nutikas korraldamine ELi põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas (15.06.2015−15.06.2018)", Külliki Tafel-Viia, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut.
"Euroopa maastikupärandi jätkusuutlik tulevik: maastiku funktrioonide ja väärtuste mõistmine, korraldus ja kaitse (1.12.2013−30.11.2016)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Kultuuriteooria tippkeskus (1.02.2008−31.08.2015)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"IUT taotluse "Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad ja mehhanismid" ettevalmistustoetus (23.04.2012−31.12.2012)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Eesti Semiootikavaramu teaduslik arendamine (1.01.2008−31.12.2012)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Maastikupraktika ja -pärand (1.01.2007−31.12.2012)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Sihtfinantseeritava teadusteema ettevalmistamine, Jonathan Miles-Watsoni järeldoktori pikendus (1.09.2011−31.12.2011)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Linnaruumi kasutamine Pärnu linna näitel (20.07.2010−1.11.2010)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Teadusteema Maastiupraktika ja-pärand toetus (15.10.2009−31.12.2009)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Kohaloome linnalises maastikus (1.01.2007−31.12.2009)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Euroopa kultuuri väljendused põllumajandusmaastikes - EucaLand (15.11.2007−14.11.2009)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Maastiku ja kultuuri keskus .
"Eesti loomemeajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed (1.10.2008−11.05.2009)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Lahemaa Rahvuspargi kaitsekooralduskava alusuuringud ja rannakülade inventeerimine (1.11.2007−31.03.2009)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Maastiku ja kultuuri keskus .
"Loovmajanduse ja innovatsiooni keskuse arendamine (1.01.2008−31.12.2008)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Eesti rahvusmaastiku kuvand (1.01.2006−31.12.2008)", Helen Sooväli-Sepping, Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames "Leader kohalike tegevusgruppide tegevuskavadele ja strateegiatele eksperthinnangu" andmine (10.08.2008−15.12.2008)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Tallinna Ülikool, Riigiteaduste Instituut.
"ATLAS - Maakasutusalase hariduse ja jätkusuutlikkuse uuring (1.09.2005−28.02.2007)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut.
"Järvede troofsustaseme looduslikud ja antropogeensed arenguteed Holotseenis:rekonstruktsioonid ja projektsioonid (1.01.2002−31.12.2006)", Jaan-Mati Punning, Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut.
"Ruumilisi otsustusi toetavad süsteemid maastikuväärtuste ja elukeskkonna regionaalse arengu analüüsil ning planeerimisel (1.01.2001−31.12.2005)", Tõnu Oja, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond.
Ester Eggert, doktorant, (juh) Hannes Palang, Urbanism in South-Asia during the 1st millennium A.D. (Urbanism Vana-Indias 1. aastatuhandel pKr), Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
Kati Soonvald, doktorant, (juh) Hannes Palang, Maastikulised kohandused vaegnägijatele, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
Krista Karro, doktorant, (juh) Hannes Palang; Marika Mägi, Iron Age Cultural Landscape in the Former Kodavere Parish, Estonia., Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Maastiku ja kultuuri keskus.
Merlin Rehema, doktorant, (juh) Tauri Tuvikene; Hannes Palang, Jalgsi käimine linnas: kõndimiskeskkonnad ja -kultuurid ning nende regulatsioonid, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut.
Vahur Puik, doktorant, (juh) Hannes Palang, Keskkonna fotograafiline musealiseerimine, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
Michael Amundsen, doktorikraad, 2017, (juh) Hannes Palang, Taking it to the streets: getting to the real gritty, gritty through autoethnography (Minnes tänavale: autoetnograafia abil asjade tuumani), Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
Mart Reimann, doktorikraad, 2015, (juh) Tõnu Oja; Hannes Palang, Formation and assesment of landscape recreational values (Maastike rekreatiivsete väärtuste kujunemine ja hindamine), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geoinformaatika ja kartograafia õppetool.
Piret Pungas-Kohv, doktorikraad, 2015, (juh) Hannes Palang; Tõnu Oja, Maintaining and sustaining heritage: The examples of Estonian mires and village swings (Pärandi säilimine ja säilitamine maastikus: külakiikede ja soode näitel), Tartu Ülikool.
Kadri Kasemets, doktorikraad, 2012, (juh) Hannes Palang, Milieus in neighborhood place-making, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
Helen Alumäe, doktorikraad, 2006, (juh) Tõnu Oja; Hannes Palang, Landscape preferences of local people: considerations for landscape planning in rural areas of Estonia, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geoinformaatika ja kartograafia õppetool.
Helen Sooväli-Sepping, doktorikraad, 2004, (juh) Hannes Palang, Saaremaa waltz. Landscape imagery of Saaremaa island in the 20th century, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool.
Kadri Randmaa, magistrikraad, 2016, (juh) Helen Sooväli-Sepping; Hannes Palang, Elanike jäätmekäitlusharjumused Kärdla linna näitel, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut.
Nele Soobik, magistrikraad, 2016, (juh) Hannes Palang; Tauri Tuvikene, Linnaruumi jalakäijasõbralikkus ja arengupotentsiaal Pärnu kesklinna koolide näitel, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Maastiku ja kultuuri keskus.
Maris Freudenthal, magistrikraad, 2016, (juh) Hannes Palang, Kui põllust saab eeslinn. Muutused kinnisvarabuumiaegses Kiili vallas, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Maastiku ja kultuuri keskus.
Merle Mägi, magistrikraad, 2014, (juh) Hannes Palang, Kohalike elanike hoiakud Pärnu taastatavate rannaniitude (ökosüsteemiteenuste) suhtes, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Maastiku ja kultuuri keskus.
Eva Kruuse, magistrikraad, 2007, (juh) Hannes Palang; Anu Printsmann, Maastikumustri muutus ajaloolistel kaartidel Emmaste näitel, Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Loodusteaduste osakond, Geoökoloogia õppetool.
Kadri Kasemets, magistrikraad, 2006, (juh) Hannes Palang; Rein Raud, Ideoloogiad ja argipraktikad pärandilises maastikus, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Kultuuriteaduse osakond.
Piret Pungas-Kohv, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Hannes Palang; Tõnu Oja, Kiigekohad Eesti maastikes, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond.
Anu Printsmann, magistrikraad (teaduskraad), 2003, (juh) Hannes Palang; Raivo Aunap, Maastikuilme ja asustusmustri seosed Helme näitel, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geograafia instituut.
Mart Reimann, magistrikraad (teaduskraad), 2003, (juh) Hannes Palang, Metsamaastike eelistused ja rekreatiivne kasutamine, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool.
Egle Kaur, magistrikraad (teaduskraad), 2001, (juh) Hannes Palang, Perceptual landscapes: public perspective on landscape values in Saaremaa (Maastikuväärtused kohaliku kogukonna vaatenurgast Saaremaa näitel), Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geograafia instituut.
Helen Alumäe, magistrikraad (teaduskraad), 2001, (juh) Hannes Palang, Kohalike elanike maastikueelistusest, Tartu Ülikool.
Lauri Klein, magistrikraad (teaduskraad), 2001, (juh) Hannes Palang, Teede ja loomade konfliktsituatsioonid Eestis, Tartu Ülikool.
Aarne Luud, magistrikraad (teaduskraad), 2000, (juh) Kalle Remm; Hannes Palang, Inimtegevus põdra elupaiga väärtuse kujundajana : põdrapopulatsiooni ruumilise jaotumuse näitel Ida-Virumaal, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geograafia instituut.
Urmas Vessin, magistrikraad (teaduskraad), 1998, (juh) Hannes Palang, Euroopa eesti kooliõpilaste kujutluskaartidel., Tartu Ülikool.
Pikner, Tarmo; Metsar, Merilyn; Palang, Hannes (2014). Hajutatud linnamaastik: aiamaaga seonduvad praktikad Narvas. Merike Ivask. Piir ja jõgi - piirijõgi. Uurimusi Narva piirkonna ajaloost (219−254).. Narva: Narva Muuseum. (Narva Muuseumi toimetised; 15).
Palang, Hannes (2014). Kokkuvõtteks: Maastiku pärandi praktikad. Kaljundi, Linda; Sooväli-Sepping, Helen (Toim.). Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestos (490−504).. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. (Acta Universitatis Tallinensis Socialia).
Pärdi, Heiki; Kaljundi, Linda; Palang, Hannes (2014). Mulgimaa sünd. Ääremärkusi ühe maastikulise mälupaiga kujunemisloole. Kaljundi, Linda; Sooväli-Sepping, Helen (Toim.). Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestis (269−313).. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. (Acta Universitatis Tallinensis Socialia).
Palang, H. (2011). Väiksed kastid linna servas. Kultuurigeograafiline etüüd. Veidemann, R., Kepp, Õ. (Toim.). Kõnetav kultuur (129−133).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Pikner, T.; Palang, H. (2010). Lumetorm Kiili teel. Sotsiaalne loodus ehk võõras talv. Akadeemia, 7, 1293−1302.
Kangur, Mihkel; Kraav, Vaido; Palang, Hannes; Punning, J.-M. (2010). Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat. Tallinn: Eesti Geograafia Selts.
Palang, H. (2009). Pappmajad ja maastiku mälu. Eesti Päevaleht, 5. nov..
Palang, Hannes (2008). Edgar Kantist, Euroopa maastikukonventsioonist ja kohalikest. Vikerkaar, 138−144.
Palang, H. (2008). Arvustus: Maateadus kui klubi või kui distsipliin? Ott Kurs. Maateadusest Eestis. Geograafiast ja geograafidest 20. sajandil. Üllitatud Tartu Ülikooli 375. aastapäevaks. (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad VIII.) Tartu, 2007. 251 lk. Akadeemia, 6, 1361−1365.
Palang, Hannes (2008). Landscape as a bubble: borders and reflections. In: H. Pärdi, E. Lutsepp, M. Tamjärv (Ed.). Maa-arhitektuur ja –maastik. Rural architecture and rural landscape (155−166).. Eesti Vabaõhumuuseum. (Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised; 1).
Palang, Hannes (2008). Maastik kui mull: piirid ja peegeldused. H. Pärdi, E. Lutsepp, M. Tamjärv (Toim.). Maa-arhitektuur ja –maastik. Rural architecture and rural landscape (141−154).. Eesti Vabaõhumuuseum. (Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised; 1).
Palang, H. (2007). Valglinn – ühiskonna katselapp. Postimees..
Semm, Kadri; Palang, Hannes (2007). Kultuuriline pärand Eesti maastikes. John Grzinich, Jane Remm (Toim.). PostsovkhoZ 1-6 : MoKSi kunstisümpoosioni antoloogia (20−23).. Mooste (Põlvamaa): Greif, Tartu.
Palang, Hannes, Sepp, Kalev, Sooväli, Helen (2006). Eesti maastikupärand ja selle hoidmise võimalused. Punning, Jaan-Mati (Toim.). Eesti jätkusuutliku arengu teel (75−83).. Eesti Entsüklopeediakirjastus. (Tallinn).
Palang, H.; Sooväli, H.; Printsmann, A.; Peil, T.; Kaur, E.; Lang, V.; Konsa, M.; Külvik, M.; Alumäe, H.; Sepp, K. (2005). Püsivad ja muutuvad maastikud Eestis: kultuurigeograafiline käsitlus. Akadeemia, 10, 2209−2227.
Kaur, E.; Palang, H. (2005). Inimmõjuga maastikest. Maran, T., Tüür, K (Toim.). Eesti looduskultuur (363−378).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Palang, H.; Külvik, M.; Printsmann, A.; Kaur, E.; Alumäe, H. (2002). Maastik, sidusus, identiteet. Usaldus. Vastutus. Sidusus. Eesti sotsiaalteaduste III aastakonverents: Tallinn, 22.-23.11. 2002. Toim. Kaevats, Ü. Tallinn: TTU Press, 27−32.
Palang, H. (2001). Maastikest siin raamatus. Palang,H., Sooväli,H. (Toim.). Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis (8−10).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Mander, Ü.; Printsmann, A.; Palang, H. (2001). Development of European landscapes. IALE European Conference Proceedings Volume II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Palang, H.; Sooväli, H. (2001). Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Palang, H.; Kaur, E. (2000). Kultuurmaastik: mõiste, analüüs ja tõlgendamine. Jauhiainen,J., Kulu,H. (toim.) (Toim.). Inimesed, ühiskonnad ja ruumid. Inimgeograafia Eestis. (140-151).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis ).
Palang, H.; Mander, Ü. (2000). Maastiku muutused Eestis. Toomas Frey (Toim.). Kaasaegse ökoloogia probleemid : Eesti ökoloogia globaliseeruvas maailmas : Eesti IX ökoloogiakonverentsi lühiartiklid : Tartu, 11.-12. aprill 2003 (169-179).. Tartu: Eesti Ökoloogiakogu.
"PROVIDing smart Delivery of public goods by EU agriculture and forestry (15.06.2015−15.06.2018)", Külliki Tafel-Viia, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut.
"Centre of Excellence in Cultural Theory (1.02.2008−31.08.2015)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Scientifi development of the Estonian Semiotic repository (1.01.2008−31.12.2012)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Landscape practice and heritage (1.01.2007−31.12.2012)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Use of urban space based on the example of Pärnu city. (20.07.2010−1.11.2010)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Lanscape practice and heritage (15.10.2009−31.12.2009)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Place-making in urban landscapes (1.01.2007−31.12.2009)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"European Culture Expressed in Agricultural Landscapes (15.11.2007−14.11.2009)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Maastiku ja kultuuri keskus .
"Development of center for creative industry and innovation (1.10.2008−11.05.2009)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Basic research for Management Plan of the Lahemaa National Park and inventory of coastal villages (1.11.2007−31.03.2009)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Maastiku ja kultuuri keskus .
"Development of Creative Industries and Innovation Center (1.01.2008−31.12.2008)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Estonian national landscape imagery (1.01.2006−31.12.2008)", Helen Sooväli-Sepping, Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
"Assessment of Leader local action groups' action plans and strategies (10.08.2008−15.12.2008)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Tallinna Ülikool, Riigiteaduste Instituut.
"ATLAS - Action for Training in Land Use and Sustainability (1.09.2005−28.02.2007)", Hannes Palang, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut.
Helen Alumäe, Master's Degree, 2001, (sup) Hannes Palang, Kohalike elanike maastikueelistusest, University of Tartu.
Lauri Klein, Master's Degree, 2001, (sup) Hannes Palang, Teede ja loomade konfliktsituatsioonid Eestis, University of Tartu.
Sooväli-Sepping, Helen; Palang, Hannes (2012). Maadeuurijad, geograafid ja jutuvestjad. Järelsõna. Sooväli-Sepping, Helen, Kaalep, Triin (Toim.). Geograafia ja elamise kunst (179−187).. Tallinn: Varrak.
Leitud 33 kirjet
Finantseerijapoolne rahastamine
MUU AU,05905 (018543 (GOCE)) ATLAS - Maakasutusalase hariduse ja jätkusuutlikkuse uuring 01.09.2005 28.02.2007 Hannes Palang Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut 77 567,27 EUR
MUU RU31608 (Nr 238) Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames "Leader kohalike tegevusgruppide tegevuskavadele ja strateegiatele eksperthinnangu" andmine 10.08.2008 15.12.2008 Hannes Palang Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut; Tallinna Ülikool, Riigiteaduste Instituut 7 551,03 EUR
ETF ETF6856 Eesti rahvusmaastiku kuvand 01.01.2006 31.12.2008 Helen Sooväli-Sepping Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut; Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut 20 975,79 EUR
MUU AU31808 (Agreement No 2007 - 1097 / 001 - 001) Euroopa kultuuri väljendused põllumajandusmaastikes - EucaLand 15.11.2007 14.11.2009 Hannes Palang Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Maastiku ja kultuuri keskus 5 000,00 EUR
MUU TAU10713 Euroopa maastikupärandi jätkusuutlik tulevik: maastiku funktrioonide ja väärtuste mõistmine, korraldus ja kaitse 01.12.2013 30.11.2016 Hannes Palang Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut 114 264,00 EUR
MUU TKA17144 (NPAD-2017/10048 ) Informal Adults’ Education for Cultural Tourism Promotion between the Baltic and Nordic Countries 15.10.2017 14.10.2019 Hannes Palang Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Maastiku ja kultuuri keskus 9 165,00 EUR
SF SF0282120s02 Järvede troofsustaseme looduslikud ja antropogeensed arenguteed Holotseenis:rekonstruktsioonid ja projektsioonid 01.01.2002 31.12.2006 Jaan-Mati Punning Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut 386 090,27 EUR
ETF ETF6986 Kohaloome linnalises maastikus 01.01.2007 31.12.2009 Hannes Palang Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut 31 554,96 EUR
IUT IUT3-2 Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad ja mehhanismid 01.01.2013 31.12.2018 Hannes Palang Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut 639 000,00 EUR
TK TK18U01 Kultuuriteooria tippkeskus 01.02.2008 31.08.2015 Hannes Palang Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut 890 608,82 EUR
MUU TT/6510 Linnaruumi kasutamine Pärnu linna näitel 20.07.2010 01.11.2010 Hannes Palang Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut 3 834,70 EUR
Korraga väljastatakse maksimaalselt 5000 kirjet. Sise-ETISes piiranguid pole. Pärast lüliti vajutamist alustatakse faili koostamist tagataustal ja te saate oma tegevust ETISes paralleelselt jätkata.

Treeninglaagri esimene osa Tenerifel on ilusti seljataga ning laager jätkub Lanzarotel. Tegemist oli minu teise treeninglaagriga Tenerifel. Kui veebruaris sai tutvust tehtud Tenerife põhjapoolsema osaga Santa Cruzi ümbruses, siis seekordseks peatuspaigaks oli lõunas asuv Adeje linn. Tänaseks olen suure osas Tenerife teid ja erinevaid paiku rattaga läbi sõitnud ning mõtlesin sinuga oma muljeid Tenerifest jagada.
Treenimiseks ja Eesti kehva ilma eest pagemiseks on Tenerife suurepärane koht, kuid sealjuures tuleb arvestada mitmeid aspekte. Rattasõbrad peavad arvestama sellega, et Tenerife teede profiil on raske ning ilma korraliku ettevalmistuseta Tenerifele laagrisse minek võib su elu seal päris keeruliseks muuta. Kõik rattasõidud algavad korralike tõusudega ning need neli teed (vt kaarte ülalt), mis viivad Teide mäe jalamile julgelt enam kui 2000 meetri kõrgusele, on ikka ulmeliselt pikad tõusud ning meile eestlastele justkui ainult muinasjuttudes eksisteerivad. Sõltuvalt sellest, millise mäekülje pealt Teidet vallutama hakkad, tuleb sul arvestada 35 - 55 km pikkuse ronimisega.
Tenerife teede kvaliteet jätab kohati küll soovida ning Lanzarote suurepärastele teedele jäävad need alla, samas rattasõidud saab ilusti tehtud. Tuleb lihtsalt teada, milliseid teid kasutada üksnes ülesmäge sõiduks ja milliseid võimalusel vältida. Eelviidatud neljast teest Teide tippu ei soovita ma laskumiseks kasutada esimest (vt kaarti ülevalt vasakult), sest muidu võidakse sul pärast laskumist tuvastada vibratsioonitõbi :). Ülejäänud kolm teed Teide jalamile on hea kvaliteediga - minu lemmikud teed on marsruudil Los Cristianos-Arona-Vilaflor-Teide ning Santa Cruz-Laguna- Esperanza-Teide.
Kõige kehvema kvaliteediga teelõike kohtasin pikima rattasõidu ajal Los Cristianosest Santa Cruzi (vt väljavõtet GarminConnect´st). Kehva teekatet kohtab kollasega tähistatud teelõigul. Kuna Tenerife on Lanzarotest ca 2,5 korda suurem, siis tuleb seal arvestada tõsiasjaga, et üksnes rattaga ei ole võimalik kogu saart näha, sest päevavalgel ei jõua üle Teide jalami teisele poole saart ja sealt tagasi sõita. Rattaga kogu saare avastamiseks on vaja kedagi autoga saatma - s.t. sõidad rattaga Teide jalamile ning laskud teisele poole saart ning seal paned ratta autosse ning sõidad autoga mööda kiirteed tagasi koju. Vähemalt nii toimisin mitmel korral mina.
Kõige kustumatu mulje Tenerifest jättis mulle loodes asuv Masca küla (vt fotot) ja selle mägederohke ümbrus. Sealt leiab ka ülimalt raske profiiliga mägiteid. Ühe sellise otsa komistasin ma juba oma esimesel rattatreeningul (vt fotol olevat alt vasakut kaarti). Kuigi kõige karmim raja osa jäi mul sel päeval laskumiseks, oli see päris närvesööv, sest kohati oli tee nii loodist väljas, et ratta hoo õigeaegne maha pidurdamine väga keeruline. Tõsiasi on see, et oma eraldistardirattaga ma sellest laskumisest esimesel päeval (kui üldse) tagasi üles sõita kindlasti ei oleks suutnud.
Esimesel treeningpäeval Tenerife loode tipust autoga tagasi sõites sattusin ühele väiksele kõrvalisele mägiteele (vt fotol olevat alt paremat kaarti), mille sarnast varem ma näinud ei olnud. See tee oli sedavõrd üles poole kaldus, et isegi väike Fiat sai oma mootori võimed proovile panna. Selle tõusu vallutamine rattaga jäägu aga tulevaste treeninglaagrite väljakutseteks.
Arvatavasti on sulle teada, et Tenerifel on peaaegu alati ilus ilm, palju päikest ja sisuliselt vihmata. Selline oli ilm ka minu seal oleku ajal, mil merepinnal asuvates linnades küündis termomeeter peaaegu 30 kraadini. Tenerife mägederohkust ja kõrgust merepinnast arvestades (Teide tipp ulatub 3718 meetrini) tuleb silmas pidada, et temperatuurid on talvisel ajal (ehk praegu) väga muutlikud. Näiteks päeval, kui ma Teide tippu ronisin oli seal kõigest 3 kraadi sooja ning puhus meeletu tuul. Eriti oluline on õige riietus, kui otsustad rattaga Teide jalamile sõita - detsembrist kuni aprillini on tavaline, et sul läheb vaja nii varupaari vahetusriideid, tuulekindlat vesti kui ka talvekindaid. Nimelt Teidelt laskumine toimub mööda serpentiine ja kestab kusagil tund aega - selle aja jooksul sa sisuliselt jalgadega tööd ei tee, vaid pidevalt tegeled hoo maha pidurdamisega. Esimesel Teide päeval unustasin ma talvekindad maha ning kohe karistas ilmataat mind ära. Laskumisel hakkas kätel ja ülakehal nii külm, et pidin vahepeal otsa ringi keerama, et ülesmäge sõitmisega elusoojust natukenegi kehasse tagasi tuua. Kõigil teistel Teide vallutamise päevadel olid talvekindad alati kaasa - siis aga kehtis Murphy seadus, sest eriti ilusa ilma tõttu mul neid kordagi vaja enam ei läinud.
Tenerife on üks populaarsemaid ja rahvarohkemaid turistipaiku Kanaaridel ning mõistagi mitte sellepärast, et siin on hea ratast sõita, joosta ja ujuda. Erinevalt Lanzarotest kohtab siin kordades vähem spordisõpru. Rahva toob Tenerifele mitmed TripAdvisori kaudu turistide poolt maailma parimaks hinnatud atraktsioonid nagu näiteks Loro Parque loomaaed ja Siam Park veemaailm. Samuti on võimalik Tenerifet ümbritsevas ookeanivees oma silmaga vaalu ja delfiine ujumas näha - see on hoopis midagi muud, kui näha neid kusagil loomaaias.
Enne Lanzarotele tulemist, sai tutvust tehtud Tenerife naabersaare La Gomeraga, kus sai samuti rattaga saarele tiir peale tehtud. Võin kinnitada, et kõik seni külastatud Kanaari saared on teineteisest erinevad ja millegi poolest ainulaadsed. La Gomera külastamine ei olnud päris niisama, vaid on seotud minu veidi kaugema tuleviku kavatsustega, milleks ma maad uurimas käisin. Sellest aga lähemalt juba siis, kui õige aeg on käes.
La Gomera jääb mulle meelde ennekõike sellepoolest, et see on koht, kus ma sain oma esimese banaani ja avokaado otse puu otsast. Samuti nägin seal esimest korda oma silmaga oliivipuud. Kuigi seal kasvab ka mangopuid, õnnestus mul mangovilju manustada juba mõned päevad varem Tenerifel.
Käesoleva laagri suurimaks uudseks maitseelamuseks pean aga kaktuseviljade avastamist. Tõsiselt maitsvad ja mis peamine, neid on siin palju, väga mitmeid sorte ning nad on vabalt kättesaadavad ja korjatavad. Lihtsalt ole mees ja mine nopi neid teepervelt, kuid vilja kaitsvate okastega ole korjamisel ettevaatlik - omast kogemusest räägin.
Elu on avastamist väärt :).
Posted on pühapäev, detsember 27, 2015 by Rait Ratasepp
Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)
Minu tervisliku seisundi hindaja
Saksamaa 2-kordne ultratriatlon - miks teine koht on hea?
Kuigi Saksa 2-kordsest ultratriatlonist on juba möödas 9 päeva, avanes mul alles nüüd esimene võimalus sulle võistlusest kirjutada. Tegemis...
Kui kiiresti toimub taastumine ööpäevasest sportimisest?
Kui ma 2005. a kevadel sõbraga oma esimese maratoni Pariisis jooksin, siis sellest taastumine oli väga vaevaline. Neli päeva olid jalad jub...
Taastumiskiirus loeb... ja palju
Nüüd, kus esimese võistlusstardini on jäänud loetud päevad, on viimane aeg likvideerida oma võlgnevus sinu ees - mul on veel kirjutamata ka...
Mis on 10-kordse ultratriatloni hind?
Sel suvel on mul kavas kolm katkematus formaadis katsumust – 2-, 3- ja 10-kordne ultratriatlon. Neist kahe toimumisaeg ja koht on kindlalt ...
Edaspidi saad minu tegemistel silma peal hoida Neway abiga valminud uues blogikeskkonnas, mille leiad aadressilt www.raitratasepp.ee ...
Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol5: kolm ala korraga fookusesse
Võistlusele eelnevat viimast treeningtsüklit pean ma alati üheks keerulisemaks, sest siis tuleb tavapärase kahe ala (ratas ja ujumine või...
Veri - teab palju ja kui küsid, siis ka vastab
Oma keha tundmine ja kuulamine on oskused, mis põhinevad ennekõike just kogemusel. Seepärast annab suur kogemuste pagas ultraspordis olulis...
Minu ultratriatloni võistlushooaeg on peagi algamas ning otsin kuni kahte abilist enda toetustiimi. Minu esimeseks võistluseks on 2-kor...
Veretest ei valeta - parem teada, kui olla teadmatuses
Tänaseks on aasta möödas ajast, mil SynLab mu verd esimest korda analüüsis ning tuvastas mitmete ainete (raud, vitamiin B12 ja D) puudujää...
Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol4: teen selle treeningutel läbi
Viimased kaks treeningnädalat kinnitasid, et olen oma füüsilise treenituse viinud sinnamaani, et võin kogu ärkveloleku aja katkematult spor...
► jaanuar (4)
► detsember (2)
► oktoober (1)
► veebruar (2)

Archives for november 2005 _ Tehnikamaailm
Maailmameredel seilab jahte loendamatul hulgal – igas mõeldavas vanuses-kvaliteedis-suuruses-hinnas. Kuidas selle taustal paistab äsja vette saanud eestlaste ehitatud ja eestlastele võistlemiseks mõeldud jaht? Olete kuulnud väljendit, et võistlus võideti juba joonestuslaual? Tänapäeval siis arvutis, sest laevameistri parema äratundmise järgi vestetud-hööveldatud...
Tean mitmeid mehepoegi, kellel taskus, vööl või auto kindalaekas igaks elujuhtumiks sobiv mitmefunktsiooniline tööriistakomplekt – just nii võiks neid taskunugade “rikkamaid vendi” korrektsuse huvides nimetada. Selle loo ajendiks sai aga fakt, et paljud kangema poole esindajad pole siiski nende väärt...
Kõige-kõige… on asi, mis huvitab iga eluala inimesi, kindlasti ka lennundushuvilisi. Milline on siis kõigi aegade kiireim lennuk? See on USA luurelennuk SR-71 Blackbird, mis ametlikel andmetel arendas 3,3kordset helikiirust. Kuna USA armee ja lennuvägi on oma tehnika tegelike võimaluste...
Mustad augud on Universumis üsna levinud objektid, kuid nende mõistmisel astutakse alles esimesi samme. Uute võimsamate kiirendite kasutuselevõtt lubab ehk juba lähimas tulevikus teadlastel neid mõistatuslikke objekte ise valmistada ning uurida. Kuidas on see võimalik? Aastakümneid on füüsikuid vaevanud tõsine...
Mitte ainult pullitegemine
Kuigi esmapilgul on võidusõiduks sääreväristajast ebasobivamat sõiduriista raske leida, on nn võrride võidusõit leidnud hulganisti poolehoidjaid ja toonud kaasa nende tormilise tehnilise arengu. Äsja käänulistel ja ebatasastel Haapsalu vanalinna tänavatel pingelise, armutute möödasõitude, hirmuäratavalt lähedalt möödavilksatavate äärekivide ja kukkumistega pikitud...
Opel Zafira tõuseb teiste kompaktsete mahtuniversaalide seast esile võimalusega mahutada seitse inimest ja nende diplomaadikohvrid (juhi oma mahub pakiruumi, ülejäänud peavad enda oma süles hoidma). Jääkväärtust hoiab Zafira hästi ning pruugitud eksemplaride hinnad pole kuigi odavad. Kas niisugust autot tasub...
Kõiges, mis vähegi sisaldab elektroonikat, oleme ühe jalaga juba kindlalt digitaalajastus. Teine jalg pole seal küll veel päris kindlalt maas, aga on kohe sinna jõudmas. Euroopa jaoks oli 2005. a uusi elektroonikakaupu tutvustava messi IFA (Internationale Funkausstellung) põhisõnumiks telepildi uue...
Teada on ütlus, et riist, mis teeb kõike, ei tee midagi… korralikult. Või ehk siiski? Alustuseks teeme pisikese ekskursi lähiminevikku. Kui viisteist aastat tagasi ilmusid esimesed tellisesuurused ja -raskused mobiiltelefonid, millega sai helistada ilma saba seinas olemata – oli see...
Videosoovitus
Circle K tootejuht Liina Koit räägib, kuidas oma auto enne suuremat talvekülma ette valmistada ning tutvustab erinevaid abivahendeid ja nippe talviseks autopesuks.
Tehnikamaailmas on minu lemmikteemadeks
... ja palju muudki
Järgmine Tehnikamaailm ilmub:
Tehnikamaailm on raadioeetris iga kuu esimesel reedel kell 9 Radio Manias - sagedus Tallinnas 88,8 MHz
Laupäeviti näed meid ka Kanal 2 liiklussaates Rooli Võim
Copyright © AS Ühinenud Ajakirjad. All rights reserved.

Kuna ma pole siia juba tuhat aastat miskit kribanud,
Siis on aeg täita mõned augud :P
Ja et ma ei mäleta, kust ma pooleli jäin siin,
Siis võtame selle nädalavahetuse ja pühad ja teeskleme,
Et muud polegi huvitavat toimunud :P
Reede õhtul olid meil külalised,
Fox tuli koos Kadri, Petsi, Alo ja... Eee... Kellegagi, keda mulle ei tutvustatud,
Tulid meie juurde istuma ja põhja alla tegema,
Enne Inglisesse minekut :P
Pets, vana siga, sülgas meie kaminasse :S
Noh, selle peale tekkisid mingid jutud Petsi eesnaha naelutamisest meie kaminale ja värki :D
Mul pole aimugi, kes need perverdid olid ja millest nad rääkisid :P
Igatahesläksid kõik siit pärast Inglisesse edasi ja mina sain koju magama kobida.
Hehh. Ma isegi tegin lõunat sel kaunil päeval ja puha :)
Lõpuks andsid nad meile teada, et seal on igav
Ja me jätkasime originaalplaani järgi,
Aga siis sai alguse terve tantsumaraton :D
Rene oli ainus, kes koguaeg laua taga istus ja keeldus end liigutamast :P
Märt vaeseke oli riietunud mäesuusatamiseks, aga mitte klubitamiseks.
Ja suutis õhtu jooksul läätsedega oma silmamunadesse augud isegi kraapida vist.
Me olime vist kolmeni välja O-s,
Suht terve aeg sai saba keerutatud, mitte niisama passitud.
Ja sealt läks teine autokond oma teed
ja meie sistade ja Renega sõitsime Viitnale burksi ja jooki jahtima.
Valmar helistas, kui me sealt juba tagasi sõitsime
Ja kutsus meid oma sõbra sünnale... Viitnal :D
Ühesõnaga, saime temaga Rakveres kokku, andsime Birxi üle
Ja siis hakkas draama.
Kuna Rene oli õhtu alguses oma rahakese minu kätte usaldanud,
Ei olnud tema kojuviimine just mingi lapsemäng.
Ja kuna nad Krissiga veel tülli ka läksid, mis ime...
Siis keeldus ta oma kodu juures autost välja minemast,
Keeldus ka Rakveres autost välja minemast.
Õnneks oli mul empekas kaasas, muusika aitas ta juttu väga efektiivselt blokeerida :D
Ja siis hellas Birx. Keset meie diskussiooni.
Politsei kontrollis autot ja jaagupis passis meie ülejäänud seltskond,
Ja samal ajal pidada oma sõna selles suhtes, et ma ei anna talle ta raha,
Ükskõik, kuidas ta nurub.
Äärimiselt raske on selle noormehe sõber olla, indeed :D
Lõpuks lõid mul vihalained üle pea kokku,
Ma tormasin autost minema, tegin ringi ümber kvartali
Ja kui auto juurde tagasi saabusin, oli rene kadunud.
Noh, sel hetkel olin ma suht rahul asjade käiguga,
Sest ma oleks talle vist virutanud, kui ta oma jutuga uuesti alustand oleks.
Sõitsime Krissiga jaagupisse, nägime teel politseiauto ees seisvat Jackpoti,
Kuna kadri elas seal samas ja mina keeldusin ülerahvastatud autoga sõitmast,
ikkagi politseireidid jne,
Siis viisime kadri tema juurde tagasi, noppisime Foxy, Meelise ja Märdi peale
Selleks ajaks oli juba selgunud ka Valmari saatus.
Ta oli suht endast väljas, kui Märdile helistas, aga rahunes järgmiseks hommikuks ilusti maha :)
Viisime rahva Foxy juurde ja saime ise pool viis koju magama.
Raske päev. :)
Pühapäeval oli nii et...
Fox viis kutid Meelise juurde...
Mina magasin pool päeva maha, aga kui ärkasin olid Andres ja Fox juba plaani paika pannud.
Pääsukeste ja rukkilillede vorpimine Vajangu kooli heaks,
Foxy silmapõletik, mille tõttu ta suurema osa ajast juhtkoera oleks vajanud,
Alguses me mõtlesime, et läheks sõidaks veel mere ääres kusagil,
Aga ausalt öeldes oli Fox väga pime ja mina väga väsinud,
Niiet see jäi ära.
Hoopis koju, sauna, sööma ja tuttu.
Mmm... Oma voodi on maailam kõige ilusam koht :D
Esmaspäev oli millegipärast kuidagi eriti tühi päev,
Tööl ma mõtlen.
Päris paljud jäid tulemata. Pätid.
Kui ma koju jõudsin, olid Fox ja Märt juba plaani paika pannud.
Võtsime Birxi ja Valmari, kes meie juures filmikest vahtisid,
Kes meid sinna tegelikult alatute võtetega, st šnitsli ja koogiga meelitas.
Päris meeleolukas sõit oli.
Ja veel lahedam oli kohalejõudmine.
Sest tallinnas polegi parkimiskoha leidmine nii lihtne kui võiks arvata.
Eriti mingi paneelika hoovis, kuhu terve maja elanike jalgrattadki ei mahuks.
Noh, Valmar, va geenius, õpetas, kuidas kõige paremini end paigutada kohale,
Mis oleks paremini sobinud... Noh, jalgrattale.
Ja kusjuures ma ei vingu.
Ma sain sinna kohale küll.
Aga kui nad kõik Märdi korteri poole hakkasid jalutama,
Tabasin ma oma uksest umbes... Noh, nelja sentimeetri kauguselt suure kasepuu.
Kasvamas. Oma asja ajamas.
Ja noh, kas ma sain autost välja?
Noh, neil oli lõbu laialt, ofkoors...
Sõbrad missugused...
Noh, peale seda, kuo Fox ja Birx juba sisse sooja olid läind
ja me Valmariga ikka veel vaidlesime, kuidas siis täpselt seda autot sinna mahutada,
Parkisin ma auto lihtsalt hoopis teise kohta ja asi ants.
Ainuke asi, et VValmar ei pidanud vajalikuks mind oodata ja oli ka sisse läinud.
Mhmhh. Naiss. Sest ma olen Märdi juures ju pidev külaline.
Täielik püsikas.
No õnneks istus Birgit akna all.
Ja mängisime veel pärast eesti mälumängu ka,
Vabariigi sünnipäeva auks vms :D
Võitjat me vist välja selgitada ei suutnudki...
Või igatahes pole mul meeles, et see oleks mina olnud ja seega võitjat ei olnud :D
Ja siis me veensime kõige tipuks Märti endaga veel Rakverre ka tulema.
Sest Vastlapäeva kelgutamine ja talverõõmud poleks ilma temata ikka nii rõõmsad olnud küll :D
Ja siis Vastlapäev ehk riigi sünnipäev ehk teisipäev :D
Noh, me plaanisime tegelt kell üks kohal olla juba ja persed lumiseks saada.
Aga kuna eelmine öö oli veits pikaks kujunenud,
Ei läinud asjad 100% plaanipäraselt.
No aga liikuma me saime,
Kaks autotäit rahvast Mõedaku poole teele :P
Meie nägime linnas Imret ka veel,
Kes selle püha päeva puhul eriti heas tujus tundus olevat.
Kuigi selle põhjuseks võib olla ka fakt, et Kriss eis uutnud oma väikeseid näppe
Roolirattast eemale hoida ja talle keset tänavat signaalitas :D
Ma pidin veel meie eludega natuke riskima enne kelgumäge,
Et kõik korralikult tuju sisse saaks ja nii...
Väike adrenaliinilaks - sellest paremat tujutõstjat pole :P
Ja siis me kelgutasime, meist kelgutati üle,
Mina sain pöidlaluusse mõra ja me kõik saime igavesed vaimsed haavad seoses väikeste laste ja kelkudega :D
Ja suusatajad peaaegu ei vaadanud meid kurjalt, et me nende rajal tallume :D
Ma kuulsin vist ainult ühte kommentaari meie puudeastme teemal :D
Ja siis poodi, vastlakuklid ja muu toit ja meile.
Kus sai vesipiibutada, saunatada, puid laduda ja igasugust rõvedat ja vähem rõvedat nalja.
Ja Aliast mängida!! See oli väga stiilne...
Ma tegin käigupealt isegi ühe lasanje valmis ja puha (A)
Siis kadus kõik rahvas kuhugi oma tegemiste juurde
Ja mina läksin Kärasse.
Sest tegelt ma oleks pidand Leeniga juba hommikul kokku saama,
Aga asjad tulid vahele ja ma vist vahepeal natuke unustasin ta ära kaa :D
Ja Käras oli väga... Eee... Huvitav.
Me olime ainus laudkond, maarja limpsis punast veini, mis ta hambad siniseks tegi,
Väga salapärane.
Tasuta džinne oli terve laud täis, mis polnud üldsegi hea,
Arvestades purjus inimeste asumistihedust selle laua ümber.
Hea, et lauakuivatuslapile suurest pühkimisest auk sisse ei kulunud :D
Jäin välja PALJU kauemaks kui plaanitud, sain kõik koju viia
Ja komplimente ka veel kuhjaga kaasa :D
Ai, mulle meeldib, kui inimesed minust head räägivad :P
Nilbikutest õed ja muu :D
Ühesõnaga, kui sa oled kuti järgi arust ära,
Aga ta sinust sugugi välja ei tee,
vaat, et ei teagi, et sa olemas oled,
Siis tiri ta kusagil pimedal tänaval hoovi,
valluta ta doggy-style'is või 69-s :D
Ma poleks elus seda ise ära arvand, et just NII tuleb mehi vallutada :D
Ja Birx on see, kellega meil aegajalt juhtuvad need avameelsed hetked.
Ja jälle on miski tiba lihtsam ja tiba selgem.
Täitsa lõpuni välja.
Kuni sa mind enam lihtsalt ei taha, kuni sa mu ise minema ajad.
Ma olen mures su pärast, tea seda.
See ei vähenda minu armastust, see ei tee minust kedagi teist.
Oled lihtsalt hästi-hästi kallis.
P.S. Ja näed, ikka on mul hirm, et sa unustad ära või ei usu. Või et sul on liiga ükskõik juba, et hoolida ja uskuda. Aga ikkagi. Armastan küll. Ükskõik mis.
Meie väike naljanurk :D
Kuna meie seltskond on lihtsalt nii ilge... lt naljakas,
Siis tahaks teisigi lõbustada.
Noh, neid vaeseid, kes ei saa meie naljaninadega 24h koos olla :)
Et siis need naljad, mille üle ma tööl vahel kihistan
Ja oma ülemaust ja patsiente närvi ajan,
Sest ei suuda kuidagi naermist lõpetada :D
♥ Danel: "Kuidas nimetatakse kastreeritud hobust?"
(Seletuseks: mängisime mälumängu, soovitan soojalt :D)
(No mälumäng jälle :D)
♥ "Mis on Eesti rahvuslill?"
(No arvake ise juba, mis ja miks :D)
♥ Aivar: "Ja kus mu kingitus on??! Küsi mu kingituse kohta kaa!"
Rene telefoni: "Ja isa küsib oma kingituse kohta. Puhuge see juba täis ja tooge ära talle."
Ma olen lihtsalt meeletult väsinud.
Kõigest sellest.
Ma olen väsinud sellest, et...
Ma tahan lihtsalt, et kõik oleks nii, nagu enne.
Ma tahan õigust magada kodus, kui tahan ja lonkida väljas, kui tahan.
Ma pole palunud, et ma endale mingi kohtumõistja rolli saaksin,
Et ma ikka tingimata saaksin kedagi solvata või üle lasta.
Ma ei teagi, mida ma tahan siis.
Ma tahan, et mul oleks mingi time-out'i võimalus.
Mu mõistus ei käi enam üle sellest kõigest siin.
Kõik ei ole päris nii lihtne, nagu pealtnäha paistab.
Rohkem kui üks inimene on mulle oma hinge puistanud
Ja ikka olen mina lõpuks see, kes kõigi nende teadmiste baasil peab valima.
Pidage maailm kinni, ma tahan maha.
Lihtsalt nii-nii väga tahaks minema siit.
Kuhugi, kus oleks päike ja soe.
Madeira on siiani täiega meeltes.
Kui mul oleks hetkel kusagilt lambikas 10 000 võtta, siis...
Njahh. Ma oleks läinud juba :D
Niiet hoidke pöialt, et mulle räme lotovõit sülle kukuks :P
No tegelt ma olen üldse selline haige ja torssis hetkel.
Peavalud juba neli päeva,
Mingi iiveldus ja kurguvalu, nohu...
No ühesõnaga, mitte midagi tapvat,
Aga enesetunne on päris kehv.
Pidev väsimus on nagunii. Peaks vitamiine võtma hakkama? :)
Kunagi peaks siia kirjutama selle hullult hea kirjelduse kaaludest,
Aga see nõuab raamatust ümbertrükkimist,
Niiet teine kord.
Aga see käib ikka jubehästi minu kohta.
Kord üleval, kord all...
Kord ekstreemselt õnnelik, siis samas ekstreemselt masenduses.
No olen mina ju. Tunded löövad koguaeg üle pea kokku.
Ma ei saa praegu veel lubada, et on möödas minu viimase poolaasta suurim tunne,
Aga... Ma ise tõesti usun praegu, et kui mitte möödas, siis varsti...
Ma olen lihtsalt pettunud. Ja võib-olla natuke haigetsaanud.
Ma tõesti uskusin temasse. Tõesti tahtsin näha, et isegi, kui ta sama ei tunne,
Siis ta peab mind ikkagi tähtsaks, austab mind natukenegi.
Noh, jälle väike litakas mööda nägu.
Ja selle pettumuse ja valu toel ma ilmselt suudan nüüd minema liibata
Selle tunde juurest, mida ma nii naiivselt viimased kuus kuud hellitanud olen :)
Kurat, kui halenaljakas ikka...
Kui palju meist on õhanud ja ohanud, et meid keegi ei armasta?
Ja kui palju võib tegelikult olla neid, kes kusagilt varjudest meie järele õhkavad
Ja ainult ootavad, et neid märgataks?
Aga meie ei märka...
Niiet ära kunagi ütle, et keegi sind ei armasta... Sa ei tea tegelikult mitte midagi.
Et ma saaksin minna soojale maale oma purustatud südant lappima.
Ja ma tahaks lõpuks, kurat küll, aru saada,
Mida minust tahetakse.
Kord kamandatakse ringi, jooksutatakse, tekitatakse minus nii "väike" tunne,
Ja samas... Samas on need hetked kus te kohe oskate.
Oskate mind just õigel hetkel naeratama panna,
Et ma kohe tõesti jookseks ja teeniks ja orjakski, lihtsalt suurest rõõmust,
Kord siin, kord seal...
Kord õnnelik, kord pettunud...
Ma ei saa enam lihtsalt aru :D
Ma pole vist juba mitu aastat nii solvunud olnud kui nyyd.
Ma saan ju aru, et olen ise endale sellise
Kust v6tavad inimesed omale selle 6iguse,
Helistada mulle keset 66d, kui ma ometi olen juba 6elnud,
Ilma selgituste, ilma viisakuseta...
Lihtsalt, mingil suvalisel ainil on vaja ja mina...
Muudkui jooksku siis we??
Ma ei saanud p2rast tykk aega magadagi,
Lihtsalt viha ja meeleh2rm olid nii suured.
Keset 66d ja ilma selgitusteta on mind 6igus kodust ja voodist v2lja ajada
AINULT minu 6dedel. Ja isegi neilt ootaks mingitki vihjet,
Miks ja milleks.
Ma sain eile 66sel siis l6puks aru.
Mul on neid inimesi rohkem kui yks,
Keda ma olen nii naiivselt sildistanud nimetusega "S6BER"
Aga kellel on mind vaja ainult siis, kui tal on midagi vaja.
Et oleks autojuht, hingearst, rahakott ja ei tea mis veel.
Mul pole selliseid vaja.
Kui ma ikka n2en, et inimene ei viitsi niigi palju,
No mis siis ikka.
Palun kustutage mu number oma telefonist 2ra.
Mind ka ei huvita enam.
Laenukontor on pankrotis, taksofirma on suletud ja hingearst puhkusel.
Jookske nyyd, tuleb kiiresti uus ullike leida ju.
Oli p2ris 6petlik tunda teid.

Minu esimene blogi ning siin see on!
Kes tunneb, see teab ... teistele ei anna ka pikk kirjeldus miskit. Kodanikunimi on Jüri Kallas ning pole ka põhjust selle fakti salgamiseks. Kirjad: ulmeguru(at)gmail.com
Ja-muud-loomad
Armin Kõomägi (3)
August Mälk (1)
Eesti Päevaleht (1)
Eesti Post (2)
emakeele ilu (15)
Indrek Mesikepp (1)
Jüri Tuulik (1)
Kaarel Kressa (1)
Kätlin Hommik-Mrabte (1)
Mihhail Serjogin (1)
Nädalalõpp (6)
OS Saaremaa Terviseleht (1)
Priit Salumaa (1)
Raamatumaailm (4)
Ringvaade (1)
Seiklusjutte maalt ja merelt (1)
toimetamislohed (1)
tõlkevärdjad (12)
Valmar Voolaid (1)
* BH Ruzzland – uudiseid ja teateid Kurjuse Impeeriumist ja temaga seonduvast!
* Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu liitlassuhted
* Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1
ma vaatan, et teie ei olegi ajaveebi konkursil oma staffiga
maidea, ma avastasin 1 päev, et külastatavus on hullult tõusnud ja et keegi on mu sinna toppind
st., et õige blogi on sotsiaalne hala, poliitiline ona või tehnopedendus
nujah, nii enamasti on, a ma olen sealt ka päris vahvaid asju leidnud
Jutt siis konkursist Eesti Ajaveeb 2006 ning sellest, et miks minu või Krafinna blogi seal pole.
sildid: blogindus, eesti elu, oli öelda
Olin seda filmi ammu otsinud, sest ulmealasest sekundaarkirjandusest olin lugenud suhteliselt intrigeerivaid (ja üleolevalt virisevaid) arvamusi selle kohta. Vaist ütles, et selline film ei saa nii halb olla, kui kirjutatakse...
Film «Sengoku jieitai» (1979) põhineb jaapani ulmekirjaniku Ryô Hanmura (1933-2002) samanimelisel 1971. aastal ilmunud romaanil. Ryô Hanmura on kirjanik, kel on intelligentse autori kuulsus ning kes on võitnud Jaapanis kaalukaid kirjandusauhindu. Eks siis inglisekeelse ulmemaailma analüütikud olidki pisut hämmingus, kui nägid festivalifilmi asemel verist b-kategooria linateost. Romaani lugemiseks tuleks osata jaapani keelt ning seega jääb igasugune võrdlus algteosega ära. Aga pole ma ka täheldanud, et algteost oleks lugenud mõni filmi materdaja, kes arutleb teemal, kuidas Hanmura intelligentsest romaanist verine sopafilm on tehtud. Filmi tuntakse ka pealkirjade «Time Slip» ja «G. I. Samurai» all... see viimane on rahvusvaheliselt vast isegi kuulsam kui originaalpealkiri.
Filmi sisu on lihtne: rühm XX sajandi jaapani sõdureid kukub ajas tagasi XVI sajandi keskpaika, mil neil aladel oli feodaalne killustatus ning toimus verine võimuvõitlus erinevate klannide vahel. Tulevikku tagasipöördumine on ilmselt võimatu ning sestap teeb kaasaegsete sõdurite juht leitnant Iba ettepaneku ühineda ühe klanniga nende võitluses.
Kiire otsing wõrgus andis ka kohe paar inglisekeelset arvustust, autoriteks siis vastavalt Mark Pollard ja Anthony Romero. Huvilised võivad seega ise lugeda. Film on tänaseks saavutanud suisa pisukese kultusfilmi staatuse. Eks osaliselt on selle kultuse taga leitnant Ibat mängiv Sonny Chiba, aga eks ka idee ise ole võimas ning polegi imestada, et asjast valmis hiljuti remake «Sengoku jieitai 1549» (2005).
Kui tavaliselt on kohaliku meedia probleemiks, et ei leita leheruumi arvustamaks väärikaid üllitisi, siis ajakirja «Pläkk» puhul see reegel vist ei kehti...
Värske number on leidnud käsitlemist nädalalehe «Eesti Ekspress» kultuurilisas «Areen», kus keegi Veiko Õunpuu on üllitanud veeru pealkirjaga «Hirm võõra ees». Kõikse naljakam on, et rääkides viimasest numbrist ei saa sm. Õunpuu üle ega ümber Kivisildniku kirjutisest eelviimases numbris. Ilmselt peab see nn. Pärdi-lugu andma sm. Õunpuu paskvillile suuremat ajakirjanduslikku kaalu. Või nagu lugeja Andres kommentaaris tabavalt nendib: «/.../ pange teinekord kivipallur iluuisutamist ja räppar Mozarti arvustama, tulevad sama adekvaatsed arvamused.»
Kivisildnik lubas oma blogis, et paneb selle Pärdi-loo ükskord oma blogisse üles. Seniks tuleb aga leppida Ants Juske refereeringuga «Roppuste aastalimiit sai ära raisatud». Lisalugemiseks soovitan Mihkel Raua paskvilli «Pläkk: ajakiri neile, keda ei koti surnud neeger ega muu», kus ta tüübiliselt leiab taas üles ohtliku natsilembuse ja neegriviha eesti ühiskonnas... sedapuhku siis metallurgide seas. Mõni ikka ei väsi.
Tundub, et iroonia ja sarkasmi tajumine hakkab ikka vägagi haruldaseks oskuseks muutuma...
sildid: ajakirjandus, eesti elu, oli öelda
Tahan öelda, et Paha Polly on asi... asi suure algustähega. Tegu eelmisel aastal kokkutulnud bändiga.
Eks sellise avalduse on põhjustanud kõigest neli kuuldud lugu: «Lõpust sai algus», «Mõttetu», «Kui suvi on surnud» ning üks inglisekeelne. Viimatinimetatust ma ehk ei räägiks, aga need kolm eestikeelset on ikka väga tugevad lood. Eriti märgiks ära head tekstid.
Ja kodus toidan kassi.
Mõttetu on nimi,
Mis mul kirjutatud passi.
Igatahes ootan üsna kannatamatult, et millal bändi uutele lugudele... või suisa ametlikule albumile küüned taha saan.
Taustaks: Paha Polly «Mõttetu»
sildid: muusika
Viimase poole aasta telesündmused on tekitanud mulje, et Sõpruse Puiestee ja sellega seonduv on üsna heaks testiks inimese vastuvõtuvõimele jne.
Piisab, kui vaadata, et kuidas hindavad saate «Hoia ja keela» «muusikaasjatundjad» ansambli loomingut. Küsimus pole hinnetes, sest maitsed on teadupoolest erinevad. Küsimus on elementaarses faktitundmises: kui ikka kodanik ei tea, et kes on Allan Vainola või Mait Vaik, siis tuleks kodanikul küll nurka häbenema minna. Jutt Jüri Makarovist, kes ilmselgelt on oma seniilsuses minetanud igasuguse seose reaalse maailmaga ning esineb helesiniselt ekraanilt umbse ja võhikliku vana peeruna, kelle sõnavõttude kõrghetked on siis kui ta saab heietada sellest, kuidas ta mõne äsjanähtud kollektiivi kontserti kunagi organiseeris. Tore on... ning au ja kiitus, aga see kõik on minevik!
Omaette tase oli muidugi «Eesti muusika karikas», kus siinmaine kõige piinlikum bänd Nexus kaotas Sõpruse Puiesteele. Tundub, et pööbel polnud oma lemmiku kaotuseks valmis. Isegi pööbli häälekandja «SL Õhtuleht» pidi end paar päeva koguma, et asjast kirjutada. Päev pärast saadet suudeti avaldada vaid kurblik nupuke «Nexus sai «Eesti muusika karikas» tuuseldada». Ilmselt oldi valmis kirjutama lugu võidukast tibitriost, aga reaalsus on õnneks siiski pisut normaalsem. Läks veel päev ja siis suudeti end kokku võtta ning ilmutada lugu «Nagu välk selgest taevast: Sõpruse Puiestee seljatas Nexuse». Ja kui lugeda veel nende lugude kommentaare, siis saad aru, et tegu on klassivõitlusega: pööbel lihtsalt ei usu, et Sõpakal võiks üldse fänne olla ning arvab, et saates tehti häältelugemisel sohki. «Kõigile ju meeldib Nexus!»
Antud postituse ajendas aga viimane «Hoia ja keela», kus mitte keegi stuudios ei saanud aru, et laulu «Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head» ei maksaks päris sõna-sõnalt võtta. Arvasin, et mõistete «iroonia» ja «sarkasm» mittehoomamine on iseloomulik vaid kasvavale põlvkonnale... kahjuks tundub, et olen eksiarvamuse küüsis. Eriti lõbus oli näha, et saates külalisena esinenud Nexuse-tibi polnud siiani üle saanud katotusest Sõpakale ning kasutas taas võimalust kobisemiseks. Suisa kurb oli aga, kui tibi kasutas oma kilamisest rääkimiseks sõna «laulma». Brrrrrrrrr!
Taustaks: Sõpruse Puiestee «Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head»
sildid: eesti elu, muusika, oli öelda
Läksin pärast teatavaid kõhklusi novembri lõpus oma blogiga beetale üle. Kõhklused olid tingitud mõnede varem beetale üleläinud kodanike mur...
Loen praegu ühte tüütut vampiirilugu ja et see tüütus on mahukas ja et ma pean seda lugema, siis olen vahele ka midagi arukamat lugenud. Nä...
Pidasin vajalikuks levitada! Kõigepealt tekst ise (originaal: rada7 )... Allpool ka midagi minult... Ma loen Laine Jänese tekitatud teksti...
Ilmselt on mul miski oluline tähendustiine faasinihe kodumaise kvaliteetajakirjanduse paradigmas märkamata jäänud..? Või kuidas seletada tõ...
Ma ei tea, kui tuntud on « Д'Артаньян и три мушкетера » (1978) nende inimeste seas, kes on üles kasvanud postsotsialistlikul ajastul. I...
Eesti Post: igale saadetisele 55 krooni juurde
Tegelikult ei tahaks ma ei sõimata, ei iriseda, ei kaevalda jne. Aga peab, sest igapäevane eesti elu on enam kui ebanormaalne... Juulikuus ...
Orjarahvas, töörahvas, misiganes...
Blogisse «Mõtteid kõigist taskutest» ilmus eile postitus «Vastutada ei taha keegi …» . Kirjutasin ka sellele ühe kommentaari ning solvasin ...
Meeldiv, et te mu lootusi ei petnud ...
Sõitsin eelmine neljapäev Saksamaale ning tegin enne teeleasumist selle posti , et vasakpoolsetel oleks ikka põhjust neli korda päevas mu bl...
Roppus: Eesti Post ja tema kojukandekeskus
Raisk!!! Ma ütlen: raisk! Eesti Post ja tema kojukandekeskus! Meile saadeti (standard)pakk raamatutega ning otse loomulikult jättis ko...

20. ja 21. sajandi filosoofiatekstide tõlked
Filosoofia.ee » Piirkond » India » suutra
1. Nüüd siis kutsus auväärne ligi taas ka kestliku Ānanda: “Taas, Ānanda, sellal kui väga vägev taibuolend teadvusületuse suhtes harjutab, teadvusületuse suhtes sobimist ilmutab, teadvusületust tuletab, siis hakkavad kõik need, Ānanda, eriti patused Suretajad, kes on tuhat kuubis vägevas ilmatahus, kahtlema: “Kas see väga vägev taibuolend hakkab silmas pidama vahepealset piirväärtust kuulajataseme või üksitaibanutaseme suhtes […]
1. Nüüd siis tuli taevavürstil Võimekal pähe nii: “Juba sel kombel toimetav väga vägev taibuolend soodustab kõiki olendeid, mis taas sõnada, kui tulevikus taibuga kõrgemata täpse taibukuse leiab. Neil olendeil on kerge üles leida ülesleidmisi, ja need olendid elavad kerget elu, kelle meel astub esile kõikteadmise suhtes. Mis taas sõnada – kes meele ilmale toovad […]
1. Nüüd siis tol korral üks teine taevapoeg astus koos kolmekümne kolme taevapojaga roosakaid ja väga roosakaid õisi haarates auväärse juurde. Ja tolsamal korral ja sellessamas seltskonnas laskus kohale ja seadis sisse kuussada palujavenda. Nad tõusid istmelt üles, heitsid üleriide ühele õlale, panid parema põlve maha paigale, andsid auväärse juures palvemärgiga au. Taibanu soosimisel tulid […]
32. Läbitöötamine
1. Ja kuue miljoni koosleidavõetud koondumispalge puhul, Subhūti, nägi väga vägev taibuolend Ühakisendaja ida kaares, lõuna, lääne, põhja kaares, vahekaartes, allapoole ja ülespoole kaares, kümnes kaares Gangese jõeluidete hulgal tuhat kuubis vägevates ilmatahkudes Gangese jõeluidete hulgal auväärseid taibanuid, palujavendade kogukonnaga ümbritsetuid, taibuolendiomaduse esileulatunuid, just sääraste juhtnööridega, just sääraste nimetustega, just sääraste silpidega just teadvusületust selgitavaid. […]

Aseri kooli minevik ja tänapäev
Lisa 1 Koolijuhatajad, direktorid- autobiograafilised andmed
Lisa 2 Esimene õpetaja Aseris- ANNA LEETSMANN
Lisa 3 Aseri kooli auraamat
Lisa 5 Aseri Keskkooli laul
Hando Runnel on öelnud: "Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust ja kodu algab kodukandist." Olen ise Aseris sündinud ja Aseri Keskkooli lõpetanud. Nii hakkas ka mind huvitama, kuidas tekkis ühte väiksesse kohta kool.
Aseri kooli sünnilugu ulatub möödunud sajandisse. Mingi ettekujutuse sellest saab tänu säilinud mälestustele, mida püüdsin ka oma tööga tutvustada. Siinkohal tänusõnad Aseri Keskkooli kauaaegsele ajalooõpetajale Lea Karjale, kes aitas mind materjalide ja fotode otsimisel. Sest saab ju enam-vähem tervikliku pildi möödunud aegadest just tänu väikestele mälestuste "killukestele".
Töö teemaks on Aseri kooli minevik ja tänapäev.
Töö sihiks on Aseri valla arhiivimaterjalide ja Aseri kooli ajalooliste materjalide uurimine.
Töö eesmärgiks oli uurida Aseri kooli ajaloolisi materjale, mis puudutasid eelkõige
Töö ülesandeks oli:
¤ koostada kodulooline lisamaterjal, mis kajastab Aseri kooli tekkelugu;
¤ uurida Aseri koolis tegutsenud õpilaste muusikakollektiivide tegevust.
Töös tuginesin Veedi Peneku, Renna Marjundi, Asra Karja uurimustele, Aseri kooli muuseumi materjalidele, endiste Aseri kooli õpilaste ja õpetajate mälestustele, ajalehtede "Nõukogude Õpetaja", "Põhjarannik" ja "Noorte Hääl" artiklitele.
1.KUIDAS KÕIK ALGAS ...
1.1 ASERI KOOLI TEKKELUGU
Ajalooliselt kuulus Aseri piirkond Virumaa Viru-Nigula kihelkonda. Selle kihelkonna Kalvi valla idaosas oli tekkinud 15 küla, 4 mõisa ja Aseri asula.1945.aastal moodustati uue jaotuse järgi valla piires Aseri külanõukogu.
Kooli eesmärgiks oli anda tehase lastele kaheklassiline algharidus. Vastu võeti mõlemast soost lapsi, olenemata rahvusest ja usutunnistusest. Õppekeeleks oli vene keel Aseri kooli esimeseks õpetajaks oli Anna Leetsman, kooli juhiks - Jaak Kutti. J. Kutti oli Aseri kooli juhataja-õpetaja 1906-1920 ja tema järgi kutsutaksegi Aseri kooli Kutti kooliks. 1905-1920.aastani pidas vabrik omal kulul üleval 4-klassilise kooli kahe õpetajaga, kus viimastel aastatel õppis kuni 80 last..
1.2. ASERI KOOL EESTI VABARIIGI AJAL
1920.aastaks puudus tsemendil Eestis turg ja väljavaated turu taastamiseks väljaspool vabariiki jäid väheseks. Pealegi pidi seda jagama Kunda tsemenditööstusega. Aseris toodeti tsementi vaid ladudesse. Majanduslik surutus andis tunda nii tehases kui asulas. Rahapuudusest tingituna pidi kool kolima selleks otstarbeks ümberehitatud kasarmusse.
1921.a. pöördus tehase juhtkond Kalvi valla poole palvega võtta Aseri kool valla ülalpidamisele. Palvele reageeris Viru maavalitsuse haridusosakond - sulgeda Aseri kool. Põhjendus oli järgmine: Rannule ehitatud suur avar koolimaja peaks rahuldama ümbruskonna külade ja Aseri asula vajadused. Sellel ajal õppis Aseri ja Rannu koolides umbes 280 õpilast ja selline koormus poleks olnud reaalne ühele Rannu koolile. Kuna Kalvi vallal puudusid võimalused kahte kooli majandada, algasid vaidlused. 1922.aastal jõuti siiski kokkuleppeni: vald kasutas kooliruume üüritasuta ja tehas maksis vallale 0,5% laekuvast aastasest rahalisest brutotulust. See summa ulatus 500 000 margani ja võimaldas õppeaasta üle elada ( Vasar,S. 1990,lk 25).
1923.a. suvel teatas tehase juhtkond, et loobub kooli toetamisest. Koolihoone anti üle vallale. Nii jäi Aseri kool sulgemisähvarduse järel alles ja töötas 4-klassilise algkoolina veel kaheksa aastat.
Probleeme aga jätkus.1923.a. hakkas Kalvi vald rakendama kokkuhoiureþiimi. See seisnes klassikomplektide piiramises, sobitamises ja vahetamises Aseri ja Rannu kooli vahel. Õpilased said tihti alles vahetult enne kooli algust teada, kuhu nad õppima lähevad. See tekitas hulgaliselt segadust. Vaatamata vastuseisule ei kaotatud klassikomplektide jagamist kuni 1933/34 õppeaastani.
Aleksander NURK oli Aseri kooli tööle asudes loonud kohe sidemed asularahvaga (Marjundi,R.2000,lk29). Hea muusikamehena asutas ta laulukoori ja hiljem elustas ka puhkpilliorkestri. Laulukoor tegutses edukalt: repertuaar kasvas aastatega, käidi laulmas ümbruskonnas korraldatud laulupidudel ja üldlaulupeol, anti kontserte kirikus ning lauldi pidulikel koosviibimistel. Nurk ise harrastas rohkem viiulimängu. Viiul oli tal harmooniumi kõrval õppevahendiks ka kooli laulmistundides. Nii sai mõnigi huviline temalt algteadmisi viiulimängus ja ka suuna edaspidisteks õpinguteks. Oma kooli õpetajatega oli A.Nurgal hea läbisaamine, põhiõpetajad püsisid kohal, lastevanematega lahendas küsimusi õiglaselt ja rahulikult. Paranes ka koolihoolekogu töö. See oli suureks abiks koolitöö korraldamisel.
Aseri kooli õpetajatest olid Hilda Juuram ja Elsa Tamm koha peal töötanud juba aastaid. Neil oli küllalt kogemusi ja nad olid valmis uue juhataja uuendustega kaasa minema. Nii alustati kohe sügisel ümberkorralduste ja uute meetodite järgi õpetamist mitmes õppeaines. Reimani seisukoht oli, et iga algkooli õpetaja peab kõnes ja kirjas vabalt oma emakeelt valdama (Marjundi,2000.a lk 31 ).
Reiman töötas Aseris 4 aastat ja kogu see aeg oli kool uuenduste teel. Koolis püüti õpetada võimalikult palju edasiviivat ja arendavat. Seda nimetatakse pedagoogikas töökooli põhimõtteks. Rakendatud oli elus vajalike praktiliste kogemuste omandamine. Koolis töötas õpilaste oma kaubanduslik kooperatiiv, kus iga õpilane võis osta õppevahendeid mõistliku hinnaga - kooperatiivi juhtisid ja seal tegutsesid õpilased ise: muretsesid kauba, pidasid arvet ja olid müüjad. Koolis oli raamatukogu hea noorsookirjandusega. Raamatud olid enamuses köidetud oma kooli õpilaste poolt. Aseri koolis pidi iga kooli lõpetanud poiss oskama raamatuid köita. Vanemate klasside õppekavas oli aega elus vajaminevatele kirjatöödele ( avaldused, teatised, aruanded jmt.) 1930.aastast oli Aseri koolis ka teine uus õpetaja- S. Võhma. Ta oli 2aastat laulmisõpetaja ja lahkus siis perekondlikel põhjustel.
Kooli majandusolukord oli viimastel aastatel pidevalt paranenud ja võimaldas õppetööd normaalselt korraldada.
1940 a. toimusid Eesti elus suured muudatused. Aseri koolis läks võimuvahetus rahulikult - kool jätkas samade pedagoogide käe all, ehkki 1941.juuniküüditamise järel polnud enam õpilaste nimekirjas konstaabel R.Vee lapsi. Sõja-aastad olid koolile rasked. Kahel aastal jätkus õppetöö vanas koolimajas, kuna koolihoone oli puhkusel viibivate Saksa sõdurite valduses. Õpilasi jäi koolis vähemaks, õppetase langes. Suur puudus oli õppevahenditest ja küttest, sellest Aseri kooli igavesest murelapsest. Kütet suudeti muretseda vaid igapäevatarbeks, tagavara puudus ja seetõttu oli talviti koolis väga tihti pikemaajalisi külmapühi.
1944.a. sügisel, pärast Punaarmee jõudmist Aserisse, tehti Aseri kool 7-klassiliseks, kõlava nimetusega mittetäielikuks keskkooliks. Kuna ümbruskonnas teisi nii kõrgeid koole veel ei olnud, meelitas see õpilasi juurde tervest Mahu vallast ning kaugemaltki. Palju oli ka sõjapõgenike lapsi Narvast ja selle ümbrusest. Koolis avati internaat kaugemal elavate õpilaste tarvis. Ruumipuudus oli kohutav.
Avati ka venekeelne VII paralleelklass, sest Aseris elas siis juba vene perekondi. Esimeses seitsmendas eesti klassis õppis 13-14 õpilast ja mitteametlike andmete järgi lõpetas selle 6-8 õpilast. Tasapisi võttis koolielu normaalsema ilme, ehkki kestsid veel majanduslikud raskused ja ruumipuudus süvenes. Koolijuhataja Villem Nurk oli siin mees omal kohal, kuni ta 1948.a. ootamatult suri.
Tema saatus oli omamoodi fenomen tolleaegses poliitilises tõmbetuules: Villem Nurk asus Aseri kooli juhtima Eesti Vabariigi ajal, jätkas seda esimesel nõukogude aastal, Saksa valitsuse ja pärast sõda taas punase võimu all. Teda nimetatakse kirikumeheks: ta oli Aseris lapseristija ja surnumatja. Aserilased mäletavad teda rahvamehena, kes pidas rikast ja vaest ühtviisi inimeseks, kellega võis laulda või orkestrit teha või lihtsalt mõnusalt juttu puhuda.
Pärast Suurt Isamaasõda töötas kool 7-klassilisena. 1961.a. muudeti kool 8-klassiliseks ja samal aastal asus kooli juhtima Jaan-Ülo Saar.
Millistes tingimustes tuli koolil töötada, annavad ülevaate kaks kirja "Rahva Häälele" 1965. aastast. "Aseri 8-kl. Kooli hooneteks on kinnitatud kaks kõrvutiasetsevat paekivist kahekorruselist hoonet. Kumbki hoone ei ole koolimajaks ehitatud, vaid kohandatud siis kui koolis õppis 100 õpilast seitsme klassikomplektiga. Nendes kahes majas on kokku 19 ruumi, nendest klassiruumidena saab kasutada 10 ruumi. Kool on viimase nelja aasta jooksul kasvanud järgmiselt:
1.4. ASERIS ON KESKKOOL
Tänu noore direktori aktiivsusele ja heale koostööle Aseri Keraamikatehase juhtkonnaga pandi 1967.a. 24.aprillil nurgakivi uuele koolihoonele, mis kujunes pidulikuks sündmuseks kogu asula elanikkonnale.
Aseri 8-kl. Kooli lastevanemate komitee ja kooli kollektiiv pöördusid üleskutsega Aseri Keraamikatehase kollektiivi poole uue keskkoolihoone ehitamise abistamiseks, et kool saaks alustada tööd uues hoones 1967/68.õ.a. II poolaastal. Praeguste plaanide kohaselt on võimalus keskkoolihoone käiku anda 1.jaan.1968.a.
Kutsume kõiki Aseri töötajaid koolimaja ehitama ühel päeval kuus oma põhitöökohast saadavate puhkepäevade arvel. Üleskutse kiideti heaks tehase tootmisnõupidamisel. Loodi ühiskondlike tööde organiseerimise staap, mida juhtis J.-Ü. Saar. Staap töötas välja ehitustööde abistamise graafiku.
1968.a. 1.sept. helises koolikell esmakordselt uues kolmekorruselises koolimajas.
1968.a. 27.septembri "Noorte Hääl" kirjutas: "Koolimaja ehitamisest võttis osa peaaegu kogu Aseri. Koolimaja nurgakivi pandi poolteist aastat tagasi. Pärast pidulikku tseremooniat ei läinud keegi koju, vaid võeti labidad ja hakati tööle. Aseri Keraamikatehase rahvas käis siin tsehhide kaupa kindla graafiku järgi. Ka Aseri sovhoos hakkas ehitajatele appi. Esimesed paar-kolm kuud läks töö "kosmilise kiirusega". Vahepeal terake väsiti, kuid sel suvel oli jälle nii palju rahvast väljas, et kiputi juba üksteist segama. Koolimaja lõhnab alles värskest värvist, aga direktor Jaan-Ülo Saar, kes oli n.ö. ühiskondlike ehitajate staabi ülem, peab juba uusi plaane.
Kas Aseris poleks osatud ehitajaid, kes plaanile jalgu jäid, kiruda? Kiruda ja leppida sellega, et läheb veel aasta, enne kui lapsed uude majja õppima saavad. Aga ei, siin löödi ühise tööga keskkoolihoone poolteise aastaga üles. Võitsid kõik: lapsed, kes moodsad füüsika-ja keemiaklassid ning ilusa võimla kiiresti kätte said ning vabatahtlikud ehitajad, kellele see maja annab julgust uute tööde kallale asuda."
Juba 1969/70.õ.a. IV veerandil valmis koolimaja juurdeehitus, 1969.a. maneeþ keldrikorrusel (lasketiir, ringrada jooksjatele, kaugushüpperada jne.).
Kui 1961/62.õ.a. avati esimene pikapäevarühm, siis 1978/79.õ.a. töötab kool pikapäevakoolina. Koolihoones on 30 õppekabinetti, töökojad, söökla, võimla, lasketiir ja ruumid õpilasorganisatsioonidele (pioneerituba, kodulootuba 1972.aastast, Rahvaste Sõpruse Klubi "Pääsuke" tuba alates 1983.a.). Kõik ruumid on päeva teisel poolel pikapäevarühmade kasutada.
Kool pälvis 1981.a. 13.V "kakskeelse" pikapäevakoolina NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse II järgu diplomi, 2 hõbe-, 2 pronks- ja 5 osavõtumedalit. Kooli direktor Jaan-Ülo Saar kanti vabariigi autahvlile.
1970/71.õ.a. algas üleminek kabinetsüsteemile, mis jõudis meie koolis lõpule 1971/72.õ.a.
1978/79.õ.a.astusid 0 klassi esimesed 6-aastased lapsed (õp. Valentina Lille).
Pisikeste jaoks valmisid 3 uut ruumi: õppeklass, mängutuba, magala (Karja,A. 1986, lk.14).
1985.a. sügisest on koolis kõik kuueaastased, s.t. avati kaks kuueaastaste klassi ka vene rahvusest õpilastele (õpetajad Mira Vesselovskaja ja Jekaterina Pilden). 1985/86.õ.a. on koolis 30 klassikomplekti 609 õpilasega, nendest 18 vene õppekeelega 393 õpilasega.
Jaan-Ülo Saar Kooli direktor, füüsikaõpetaja 1961
Lea Karja klassi-ja koolivälise töö organisaator 1967
Valve Tohter õppealajuhataja, geograafiaõpetaja 1975
Elma Saar õppeala sekretär 1961
Herta Saarepere matemaatikaõpetaja 1965
Zoja Bulatnik vene keele ja kirjanduse õpetaja 1965
Vera Kareva vene keele ja kirjanduse õpetaja 1965
Niina Tðernjajeva vene keele ja kirjanduse õpetaja 1966
Maie Mear (Ubar) eesti keele ja kirjanduse õpetaja 1961, 1969, 1982
Elvi Raudsepp kehalise kasvatuse õpetaja 1969
Mari-Ann Tagam(Rausi) saksa keele õpetaja 1971
Reet Aule eesti keele ja kirjanduse õpetaja 1977
Maido Pärnsalu kehalise kasvatuse 1980
Heli Alles vene keele õpetaja 1983
Veigo Juuse kehalise kasvatuse õpetaja 1985
Kokku 53 õpetajat, nendest 11 meesõpetajat.
Töötavatest õpetajatest on Aseri kooli lõpetanud:
Luule Varinurm (Talvar) raamatukoguhoidja 1979
2002/03 õppeaastal töötavad Aseri Keskkoolis:
2.Zoja Bulatnik, vene keele ja kirjanduse õpetaja
3.Ellen Jansen, tütarlaste kehalise kasvatuse õpetaja
4.Alimpiada Jegorova, vene osakonna saksa keele õpetaja
5.Jüri Kamenski, poiste kehalise kasvatuse õpetaja (AKV)
6.Regina Kaplina, eesti keele õpetaja vene osakonnas (AKV)
7.Lea Karja, ajaloo õpetaja
8.Pärja Kesküla, majandusgeograafia õpetaja, klassivälise töö juhataja (AKV)
10.Marianna Koitla, muusika õpetaja (AKV)
11.Ingrid Korjus, geograafia õpetaja (AKV)
13.Riho Kutsar, kooli direktor, füüsika õpetaja (AKV)
16.Maie Mear, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
18.Katrin Ostapov, õppealajuhataja (AKV)
20.Eha Piirsalu, inglise keele õpetaja
22.Heidi Reisi, kunstiõpetaja (AKV)
24.Anna Stepanova, vene osakonna eesti keele õpetaja (AKV)
26.Mari-Ann Sternhof, saksa keele õpetaja
28.Jelena Sussareva, informaatika ja füüsika õpetaja
29.Ludmilla Svirepova, eesti osakonna vene keele õpetaja
30.Olga Zavjalova, vene osakonna tütarlaste kehalise kasvatuse õpetaja
31.Ly Takjas, matemaatika õpetaja
32.Anna Tarbajeva, keemia õpetaja
36.Ljubov Vagulina, vene osakonna tütarlaste kehalise kasvatuse õpetaja
38.Elle Purde-Prits, psühholoog
Aseri kooli on erinevatel aegadel juhtinud:
Aseri Kooli lastekoori heast tasemest kõnelevad arvukad au- ja tänukirju. See nimekiri on üsna pikk:
1. Eesti Omavalitsuse Rahvakasvatuse Peavalitsuse Virumaa Rahvakasvatusameti Kiri nr.12 Viru Maavalitsuse Haridusosakonnale: "...järgmised õpetajad on kinnitatud Rahvakasvatuse Peavalitsuse juhataja poolt XII tänu-üldlaulupeo kooride ja orkestrite juhtideks:...Aseri Algkooli juhataja Villem Nurk."(Tallinna arhiivi Fond 3138 nimistu 2 nr. 226 kooliaasta 1942/43.(Selle dokumendiga seotud sündmuste kohta puudub koolis materjal- Marianna Koitla, edaspidi lühend M.K.)
2. ENSV 1955.a. Vabariikliku Üldlaulupeo Peakomisjoni Aukiri Aseri 7-kl. Kooli
3. ENSV Koolinoorte laulupeo ja pioneeride V vabariikliku kokkutuleku
organiseerimiskomitee aukiri Aseri 8-kl. Kooli lastekoorile eduka esinemise eest
4. 1972.a. osales lastekoor Kohtla-Järve rajooni ja linna laulupeol.
5. Tänukiri Aseri KK lastekoorile osalemise eest Toila orus toimunud Kohtla-Järve
Linna ja Rajooni laulupäeval (1980.a)
15.12.1981.a. toimus õp. E.Kullamaa lahtine koorilaulutund Kohtla-Järve
lastekooride koorijuhtidele.
Aseri KK lastekoori heast tasemest kirjutas ka kohalik ajaleht "Leninlik Lipp":
head tingimused kooritööks olid loodud Aseri Keskkoolis. End esimesse
kategooriasse laulnud Aseri lastekoor ei üllatanud. Ester Kullamaa juhatusel on
pidevalt heal tasemel püsitud."(M.Berg)
Heino Kaljuste kirjutas 26.06.1982.a. "Nõukogude Õpetajas ": "Kohtla-Järve
rajooni kooridest on juba aastaid olnud esikohal Aseri Keskkooli lastekoor ( juh.
õp. Ester Kullamaa). Ka seekord anti koorile ainsana rajoonis I kategooria."
eest ENSV koolinoorte V laulu-ja tantsupeol- koorijuht Ester Kullamaa
27.05.1984.a. toimus Aseri Keskkoolis Kohtla- Järve koolinoorte koorilaulupäev.
8. Kohtla-Järve Linna ja Rajooni Laulupeokomisjoni tänukiri Aseri KK lastekoorile
osalemise eest Kohtla- Järve linna ja rajooni laulupeost Toila orus (3.06.1984.a.)
6.06.1885.a. tunnistas ENSV Haridusministeerium, et Aseri KK lastekoorile on
koorijuht Ester Kullamaa.
eduka osalemise eest üleliidulisest isetegevuskollektiivide ülevaatusest.
Osaleti ka 1987.a. ENSV koolinoorte VI laulu- ja tantsupeol, ikka õp. Ester
Kullamaa juhtimisel.
kategooria.
eest ENSV koolinoorte VI laulu- ja tantsupeol - koorijuht Ester Kullamaa.
1987.a. sügisest asus lastekoori juhatama Aseri KK vilistlane Silvi- Niina
1997.a. on Aseri KK lastekooril II kategooria. Praegu tegutseb lastekoor Aseri
Muusikakooli juures.
Aastaid tegutsesid mudilaskoorid, mida on juhendanud 1970-ndatel aastatel õp. Ester Kullamaa eesti osakonnas, õp. Tamara Badanova vene osakonnas ja 1980-ndatest aastatest alates õp. Juta Tiitso. Lisaks mudilasansamblite ja solistide aastatepikkune tegevus. On säilinud aukirjad Kohtla-Järve taidlusülevaatustelt 23.04.1982.a. ja 27.11.1983.a.
Väga aktiivne läbi aastakümnete on olnud erinevates koosseisudes vokaalansamblite tegevus.
Kui 1970.a. alguses juhatas tütarlaste ansamblit õp. Jaan Linde, siis alates 1973/74.õ.a. õp. Silvi- Niina Varinurm (Papstel). Tema kõrval asuvad 1980.a.-tel juhtima veel õp. Merike Suban, Juta Tiitso ja Þanna Stoljarova.
SAAVUTUSED:
1. 8.06.1957.a.- aukiri Aseri 7-kl. Kooli segaansamblile III koha eest Kiviõli rajooni
2. veebruar 1976.a.- II koht Kohtla-Järve pioneerilaulude konkursil.
3. 13.11.1983.a.- ENSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu aukiri Aseri KK lauljatele
eduka esinemisese eest solidaarsus- ja sõpruslaulude konkursil.
4. 17.03 1984.a. osales vokalistide konkursil Rakveres X klassi õpilane Marika
1985.a.- ansambel "Pille-Riin" Kohtla-Järve rajooni ja linna pioneeriansamblite
konkursil I koht ja üldvõitja.
5. 1985.a. ansamblile "Pille- Riin" ELKÜ aukiri Kohtla- Järve poliitlaulude konkursilt
6. 9.02.1986.a.- Aseri KK II-III kl. Ansamblile II koht Kohtla-Järve rajooni
konkursilt "Laul võitluses rahu eest".
8. Aprill 1986.a.- I koht 5.-6.kl. ansamblile Rakvere piirkonna vokaalansamblite
konkursil (juhendaja Silvi-Niina Varinurm).
9. 27.04.1986.a.- ENSV A/Ü Nõukogu Kunstilise Isetegevusmaja aukiri Aseri KK
10. 1987.a.- ansambel "Pille-Riin" II üleliidulise rahvaloomingu festivali laureaat
Riin" aktiivse osavõtu eest II rahvaloomingu festivalil (juhendaja S.-N. Varinurm)
13. 17.11. 1987.a.- ELKNÜ Kohtla-Järve Rajoonikomitee aukiri Aseri KK
14. 1989.a.- Kohtla-Järve rajooni vokalistide ülevaatusel Aseri KK ansamblile
"Vikerkaar" I koht (juhendaja Juta Tiitso).
15. 1989.a.- Jõhvi Pioneeridemaja poolt korraldatud Kohtla- Järve rajooni
16. 27.05. 1995.a.- tänukiri Ida-Virumaa koolide ansamblite päevast osavõtu eest
Aseri KK ansamblitele "Lõokene" (juhendaja J.Tiitso), "Rodnitsok" (juhendaja
Þ.Stoljarova) ja sekstetile (juhendaja J. Tiitso).
17. 25.02.1995.a.- Eesti Noortemaja tänukiri vabariiklikust vokaalkonkursist
laulukonkursil.
ansambel "Lõoke" - III koha (juh. J.Tiitso).
21. märts 1999.a.- tänukiri ja eurointegratsiooni eritunnustus ansamblile "Neposedõ"
osalemise eest Alo Mattiiseni muusikapäevadel Jõgeva-99 (juh. Þ.Stoljarova ).
laulufestivalil osalemise eest.
23. 18.03. 1999.a.- tänukiri ansamblile "Neposedõ" Toilas koolimuusikafestivalil
osalemise eest .
Läbi aastakümnete on koolis tegutsenud ka erinevaid õpilasorkestreid. Vanim nendest oli aastatel 1922- 1926 tegutsenud Villem Nurga juhendatud Aseri kooli keelpilliansambel, kus mängisid Helmi Tammoja, Laine Karon, Milvi Dello (Tutte), Elvi Tappo (Mets), Endla Uustalu, Helmi Tölpus, Helvi Kuusk (Iljuðtðenkova), Ester Kalamees (Savik), Emmi Laksberg, Udo Kuusk, Ahto Nurk, Karl Rätsep, Roland Eero.
1948.a. asutas Aseri 7-kl. Kooli direktor Elmar Liiv õpilaste mandoliini- ja puhkpilliorkestri, kus mängisid koos isad ja pojad.
1957.a. saavutas Aseri 7-kl. Kooli keelpilliorkester õp. Elmar Liivi juhendamisel Kiviõli rajooni koolinoorte I isetegevusfestivalil I koha ja kogu isetegevus- II koha.
Alates 1972.a. tegutses koolis oma õpilaste puhkpilliorkester, juhendajaks ikka õp. Elmar Liiv.
1985/86.õ.a. alustas tegevust õpilaste rahvapilliorkester, juhendajaks ikka väsimatu õpetaja Liiv. Samas tegutsesid fanfaristide, trummarite ja trummitüdrukute ringid (juh. õp.Liiv).
ENSV Haridusministeeriumi tunnistuselt, mis oli väljastatud 2.06.1982.a. võis lugeda, et Aseri KK puhkpilliorkestrile omistati III kategooria. Samast aastast pärines ka Kohtla-Järve Linna ja Rajooni laulupeokomisjoni tänukiri Aseri KK puhkpilliorkestrile (juh. E.Liiv).
Ka ENSV Üldlaulupeo Peakomisjon tänas Aseri KK puhkpilliorkestrit eduka esinemise eest ENSV koolinoorte V laulu- ja tantsupeol (4.07.1982.a.- juh. E.Liiv).
16.02.1983.a. osalesid puhkpillisolistid Põhjapiirkonna konkursil, saavutades järgmiseid tulemusi: I koht- Tarmo Elvest (trompet), II koht- Virgo Veldi (saksofon), II koht- Veiko Pärnak (klarnet), juhendaja õp.Elmar Liiv.
Uuenenud koosseis, kuhu kuulusid Ingrid Lillepea, Larissa Tðernenko, Riho Kutsar, Andrei Karev, Mati Saar ja Olev Oras, jagas piirkondlikul ülevaatusel II-III kohta. 29.10.1976.a. autasustas ENSV Spordiühingu "Noorus" Kesknõukogu Presiidium oma aukirjaga Aseri KK estraadiansamblit, kes sisustas XIV üleliidulisel koolinoorte spartakiaadil Lvovis osalejate vaba aega ."Vanad" ja kogenud tegijad lahkusid koolist, ja nende asemele asusid uued.
1979.a. saavutati vokaal-instrumentaalansamblite ülevaatusel III koht
Nii alustas oma tegevust vokaal- instrumentaalansambel "Rockivelled", keda juhendas Raivo Pihlak. VIA tegutses aastatel 1982-1984.
Koosseisu kuulusid:
Ansambel sai tarifitseerimisel B2 kategooria. Repertuaari kuulusid tolle aja populaarsemad laulud nii lääne kui kodumaistelt esitajatelt ("Goom Bay Dance Band", "Kraftwerk", "Apelsin", "Fix" jne.). umbes 5% repertuaarist moodustasid omaloomingulised laulud. Ansambli juhendaja ja "ristiisa" oli Raivo Pihlak.
10.XII 1983.a. on säilinud Kohtla- Järve Linna Kultuuriosakonna ja Haridusosakonna tänukiri Aseri KK VIA-le "Rockivelled" eduka esinemise eest VIII ülevabariiklikul piirkondlikul levimuusikaansamblite konkursil (juh. Raivo Pihlak).
Kahjuks peale selle VIA laialiminekut ei ole suudetud uusi ansambleid moodustada. Erinevad instrumentaalkoosseisud on tegutsenud praegu ainult Aseri Muusikakooli juures.
Elvi Mets (Tappo) meenutab oma õpetajat Villem Nurka: "...Villem Nurk oli kogult suur ja tugev mees, temas oli ka tohutu tahtejõud ning energia. Tänu sellele tegutsesid koolis tema loodud ja juhatamise all laulukoor, puhkpilliorkester, lauluansamblid. Eriti hästi laulsid tema poeg Ahto Nurk ja tema klassivend Uudo Kuusk."
Helvi Iljuðtðenkova (Kuusk) meenutab: "Aeg on teinud oma töö ja on nii palju tuhmunud, et vähe on sellest ajast meenutada. Siiski on meelde jäänud laulutunnid ja keelpilliorkestri töö. Mõistagi, oli juhendajaks kooli direktor Villem Nurk. Meie koolis oli segaansambel ja segakoor. Tihti osales õp. Nurk ka ise ansamblis. Lauluproovide ajal oli õp. Nurk alati meie ees viiuliga ja kasutas poognat taktikepina. Proovidel seisime meie, tüdrukud, tavaliselt eespool ja poisid meie taga. Minu vend Uudo oli kange tüdrukuid selja tagant torkima ja tema kommentaarid ajasid meid naerma. Tüdrukud on ju, nagu ikka, edevad ja kidistavad naerda- ega siis laulda saa. Kui pärast esimest hoiatust asi ei paranenud, koksas õpetaja Nurk mu vennale viiulipoognaga vastu kõrva, mis oli teadagi väga valus, ja pärast seda võis rahulikult laulu jätkata. Käisime väljasõitudel Varja koolis, Viru- Nigulas ja muidugi Tallinnas üldlaulupeol. Sõjajärgsetel aastatel toimusid Viru-Nigula rahvamajas koolide isetegevusülevaatused . Aseri tuli alati võitjaks, tänu õp. Nurgale oli meie isetegevus teistest parem. Tol ajal oli veel Aseris kirik, kus me ka laulsime kevadel lihavõtte- ja talvel jõulupühade ajal. Toredad mälestused on jäänud sellest ajast siiani. Tänaseni mäletan õpetaja Nurka austuse ja hea sõnaga."
Meenutab kauaaegne Aseri Keskkooli vene keele õpetaja Rosalie Papstel:"1947.a. võtsime osa laulu peost Tallinnas. Aseri koolis oli tore laulukoor, mida juhatas Villem Nurk. Ka mina olin kaasas kui saatja õpetaja. Sõitsime rongiga Sondast, kõik olid rahvariietes. Ilmad olid väga ilusad, ööbisime ühes koolimajas. Sealt sõitsime hommikuti trammiga lauluväljakule proovidele. Lõunaks anti suppi ja leiba, aga endal pidi olema kaasas kauss ja lusikas. Siis laudu ei olnud-sõime maas istudes. Rongkäik oli väga tore. Tallinna rahvas võttis meid südamlikult vastu, rahvas oli kõikjal: akendel, katustel plankude otsas ja tänavatel. See oli suursündmus peale sõda. Siis tuli Aseri koorilaulus suur vahe, kuni 1970-ndail õp. Ester Kullamaa juhtimisel elustus taas Aseri koolis koorilaul ja lapsed jälle laulupeost osa võtsid."
Aseri kool on tegutsenud juba 98 aastat (asutati 1905.a.), see on ühe väikse kooli jaoks küllaltki soliidne iga. Aseri Keskkool on 36-aastane. Alates 1967.a. on koolil oma hoone. Pikka aega on Aseri Keskkool töötanud kakskeelse koolina (eesti ja vene osakonnad). Kool on edukalt tegutsenud tänu tsemendivabriku ja hiljem Aseri Keraamikatehase toetusele.
Kahjuks on inimeste väärtushinnangud muutunud - "hinge haridus" on jäänud teisejärguliseks, vähetähtsaks. Tihti vabandatakse seda raha puudumisega. Kuid kas saab alati kõiki asju rahas mõõta?
Õ pilastel on oluline, et oleks koht, kus ennast teostada, proovile panna. Selleks paigaks ongi mitmesugused muusikakollektiivid. Mõjutab ju muusika eelkõige laste südant ja hinge. Juba A. H. Tammsaare on öelnud, et "hingepõldu on palju raskem harida, kui Vargamäe kivirägastike ja soid. "Jätkuks vaid õpetajatel jõudu ja tahet!
b) Karja,Asra 1986. Aseri kooli ajaloost. Uurimistöö. Käsikiri.
c) Marjundi, Renna 2000.Hariduselust Aseri ümbruses 1643-1940. Tallinna Pedagoogikaülikooli lõputöö. Käsikiri.
d) Penek, Veedi 1991. Räägime minevikust. 750 aastat Aseri külades. Kohtla-Järve, Põhjarannik, lk 2-10.
e) Penek, Veedi 1996. Aseri kooli. Kooliteemaliste kirjutiste kogumik. Aseri Keskkooli väljaanne, lk 24.
g) Aseri nr 2.Aseri kooliajaleht, Põhjarannik, 1991.
KOOLIJUHATAJAD; DIREKTORID - autobiograafilised andmed.
Asutatud 1973.aastal.Auraamatusse on 1996.a. seisuga kantud:
ANNA LEETSMANN, Aseri kooli esimene õpetaja
ELMAR LIIV, Aseri kooli kauaaegne direktor, matemaatika, füüsika, tööõpetuse õpetaja ja puhk- ja rahvapilliorkestri juht.
MANFRED TÕNISSON, Aseri kooli lõpetanu ja kauaaegne kehalise kasvatuse õpetaja
ROSALIE PAPSTEL, Aseri kooli kauaaegne algklasside ja vene keele õpetaja
ALEKSANDER NURK, Aseri kooli juhataja 1920- 1930
VILLEM NURK, Aseri kooli juhataja 1937- 1948
RUDOLF REIMAN, Aseri kooli juhataja 1931- 1935, kooliõpikute autor ja luuletaja
JAAN- ÜLO SAAR, Aseri kooli direktor 1961- 2000
LEA KARJA, Aseri Keskkooli ajalooõpetaja alates 1967.a. ja kauaaegne õpealajuhataja.
Sõnad ja viis: Jaan Linde, Aseri KK laulmisõpetaja 1967-1971
(uus redaktsioon august 2001)
kooli ruttavaid õpilasi täis.
meie kodukohast Aserist.
Õpi hästi, see on kõigi sooviks.
Meie kunagi ei nukrutse.
Sõbrad kooliõed ja -vennad,
kaunis mälestus siit meelde jääb.
Üritustel vaid kasvab me ramm,
vabal hetkel meid matkarajal näeb.
ja sõprus tegudes ühendab käed.
Spordivõistlused tihti on hoos,
kostab muusika, helisemas laul,
tants ja näitemäng noori kokku toob -
toogu me teod ikka koolile au.
Aseri kooli laul, mis sai ajakohasemad sõnad, kõlab taas kõigil kooliüritustel.
Iga õpilase kohus on osata oma koolilaulu, et seda üritustel kõlava häälega kaasa laulda.

Vaata kõiki
Kuivatatud viljad
Toidu valmistamiseks
Soovin saada tasuta
Saada mulle raamat
Saad tasuta e-raamatu ja liitud Umami
uudiskirjaga! Juba üle 25 000 liituja!
Siin blogis jagan Sinuga kõike põnevat ja maitsvat, mida maailmal pakkuda on! Retseptid, toidu- ja reisijutud, põnevad elamused ja palju maitsvat!
Blogi Retseptid (73)
Inspiratsiooni ja ideid (52)
Looduskosmeetika (6)
Rahvusköögid (22)
Tootest lähemalt (22)
Yuzu, yuzu, yuzu… mis see veel on? september 19, 2018
Supermaitsvad Brasiilia juustukuklid said esindatud Nipiraamatus! september 19, 2018
Bodhi looduskosmeetika lõpumüük! september 11, 2018
Lõunaka Umamis reedest pühapäevani KÕIK -15%! Tule külla!! :) september 10, 2018
admin, Makroonid – see ei ole raketiteadus
kairi, Makroonid – see ei ole raketiteadus
Kas merevärske soolakas auster on just Sinu cup of tea? Või sooviksid sellest delikatessist lihtsalt...
Kas tead, et Jaapani köögis kasutatakse tervet rida eriti aromaatseid tsitruselisi? Jaapani retseptides võib kohata...
Lõunaka Umamis reedest pühapäevani KÕIK -15%! Tule külla!! :)
21. – 23.09 Lõunakeskuse Umamis Kõik tooted soodushinnaga -15%!!! Igale ostjale kingituseks õnneküpsis! Tule nuusuta...
Seenesõbrad, siin on teile kaks sügisest retsepti ja pikemalt seenejuttu :)
Kas oled kirglik seenesõber? Võis praetud puravikud ja koorene kukeseenekaste ei jäta sind sugugi külmaks?...
Seekordsest blobipostitusest leiad põnevat lugemist selle hapu hõrgutise kohta ja kaks magusat retsepti, mida oma värsketest...
Laupäeval, 03.03. degusteerime supertervislikku kiivi-chia pudingut! 🙂 < Balti Jaama Turu Umamis > [See degusteerimine on...
11. veebruaril on Jaapani asutamise mälestuspäev ja Umami pühendab Jaapanile terve kuu! Jagame Facebookis...
Umami virtuaalne jõulukalender! 🎅🎅🎅 Ava aken ja leiad iga päev mõne uue üllatuse – jõuluretsepti, kingi-idee,...
Popcorn (ehk plaksumais) pole Sinu meelest ei midagi muud kui lastele mõeldud krõbin? Mõtle uuesti...
Suvi on külaskäikude, pidude ja sõprade aeg! Lahedate koosviibimiste juurde kuuluvad ikka ka põnevad toidu-...
Kas tead juba, et Umami Tallinna pood kolib alates 19. maist uuele Balti Jaama Turule?...
Röstsaiad või bruschettad või crostinid või kuidasiganes neid nimetada, igatahes võivad need hiiglama maitsvad olla!...
Kas hindad kaunist meiki ja kvaliteetset kosmeetikat? Kas Sulle meeldib, kui Sinu kosmeetika on looduslik?...
Hola amigos! Tervitused Mehhikost! Kui tahad siinset särtsu, maitset ja värvi ka oma toidulauale lisada,...
Viiruste vastu looduslikult ja soodsalt!
Viirused on täies hoos! Nüüd on paras aeg anda endast kõik, et püsida terve ja...
Kui poodides ja tänavapildis algab jõulutunde tekitamine juba novembrikuus, siis oma koju peame me selle...
Umami maailma maitsete pood avas Tallinnas poe Novembris viie aastaseks saanud Umami.ee, mis pakub põnevaid...
Jõulude ajal pole iial piisavalt ideid erilisteks kinkideks, kas pole? Umamis aga õnneks põnevaid ja...
Umami on juba 5-aastane! Tähistame seda koos teiega, kallid Umami sõbrad! * Vali ise...
Seekord püüan tähestiku vormis anda teile ülevaate kõigest, mis mind Horvaatia juures vaimustab. Lõpetuseks pakun...
Vaaritame vaarikatest – 3 uut suveretsepti
Kui juunis hõiskasin siin teiega, et maasikad on valmis, siis nüüd on järg vaarikate käes!...
Isetehtud pulgajäätised on täielik suvehitt! Esiteks on siis saada küpseid marju ja puuvilju, millest tervislikke...
Maasikad on küpsed! Paras aeg uuteks maasika-retseptideks!
Kas pole mitte taevalik see hetk, kui pärast neid poeriiulitelt leitud peaaegu-maasika-maitselisi maasika väljanägemisega marju...
Eestimaine tooraine, Jaapani maitsed
Kas teadsid, et jaapanlased on täielikud toidu-geeniused? Nende maitsed on viimseni timmitud ja filigraanselt viimistletud....
Aasta alguses oli meil võimalus pikemalt ja põhjalikumalt tutvust teha Indoneesia köögiga. Seekordses postituses valmistame...
Tahad näha, kuidas Bali musta vulkaanilise liivaga rannal valmib kvaliteetne meresool? Siis tule meiega koos...
Kas pole nii, et reisil olles tahaks kangesti piiluda kohalike inimeste argiellu, vaadata, kuidas nende...
Head Sõbrad! Ootame teid sel laupäeval, 12. detsembril, Umami suurele jõulumüügile! Kogu kaup on sel...
Mul on juba ammu plaanis kutsuda teid blogi vahendusel endaga kaasa Kambodža köögiga tutvust tegema....
Mul on hea meel teile teada anda, et Umami ja Varraku raamat “Tervislikud õlid ja...
Umami saab juba 4-aastaseks! Juhhuuuuuu! Tähistame seda üheskoos teiega, kallid Umami sõbrad! *...
Seekord kutsun Sind endaga reisile, Prantsusmaale Bordeaux´sse. Bordeaux on eelkõige tuntud kui maailma parimaid ja...
Meil siin ikka seda külma aega jätkub ja seetõttu on minu meelest täiesti omal kohal...
India… nii ilus, nii segane, nii vastuoluline. Mulle meeldib vahel India köögiga mängida. Kas oled...
Kas Sulle meeldiks, kui palju maitsvaid ja kasulikke toiduaineid mahuks ühte söömaaega ära nii, et...
Tahad sügisel välja näha ilus ja moodne, kuid jääda oma meigivalikutes looduslikuks ja tervislikuks? Sel...
Kui Sinu peres süüakse aeg-ajalt lambaliha, siis siit tuleb üks idee, mida hea lambalihaga peale...
Head Umami sõbrad, meil on teile selline vahva uudis, et alates septembrist on Umami pood...
Kõik mereannisõbrad, see postitus on teile! Värsked mere ja tuule järgi lõhnavad mereannid sobivad eriti...
Lõpuks on kevad käes, ma mõtlen kohe päriselt, õite ja sooja ja päiksega, mitte ainult...
Iial pole piisavalt palju lahedaid ideid, kuidas kiirelt ja lihtsalt midagi eriti efektset ja maitsvat...
Kui ka Sina armastad kala, siis on seekordne postitus just Sinule. Leidsime Taist ühe väga...
Tai on tänavatoidu paradiis, seda teab vist iga toiduhuviline. Ja üks meeldejääv tänavatoit magusasõpradele, mis...
Pähkel šokolaadis – kiire, lihtne, maitsev ja ilus
Mõnusatest kohvikõrvastest pole kunagi küllalt, kas pole. Täna jagan teiega retsepti (või no olgem ausad,...
Mida kinkida abikaasale, sõbrale, lapsele, vanaemale…? See küsimus vaevab hetkel vist meid kõiki. Siit leiad...
Mul on teile hea uudis! Umamist leiad nüüd terve rea erinevaid maailma superfood´e! Täna tutvustan...
Täna algab VÜRTSIMÄNG! Võida endale 5 lemmikut vürtsi-ürti Umami.ee lehelt! Mängus osalemiseks vali Umami.ee vürtside-ürtide valikust välja...
Aastalõpu ohtrate pidude lauale tahaks panna midagi erilist, midagi pidulikku ja peent. Samas askeldamist on...
Täna leiate siit ühe imelihtsa retsepti, mis sobib suurepäraselt aastalõpu pidude, kingituste ja lume aega!...
Täna algab LOODUSKOSMEETIKA MÄNG! Võida endale 3 lemmikut looduskosmeetikatoodet Umami.ee lehelt! Mängus osalemiseks vali Umami.ee looduskosmeetika...
Täna algab GURMEEMÄNG! Võida endale 5 lemmikut gurmeetoodet! Mängus osalemiseks vali Umami.ee gurmeetoodetest välja 5 toodet,...
Makroonid – see ei ole raketiteadus
Kas tunned makroonide küpsetamise ees aukartust? Selleks pole mingit põhjust, mõnda lihtsat näpunäidet jälgides tulevad...
Jagan teiega oma kiir-avastust – kõigest 3 komponenti ja tulemuseks imelihtne dipikaste, mille ma täna...
Labneh ehk hakkame ise juustu tegema
Kas teadsid, et on terve rida maitsvaid juuste, mida on kodus lihtne ise valmistada? Ja...
Kas oled kuulnud Korea mustast küüslaugust ja tahaksid seda lähemalt tundma õppida? Või oled ühe...
ZAO mineraalkosmeetika – võida auhindu ja tule tasuta jumestusele
*Miks kasutada looduslikku mineraalkosmeetikat laiatarbekosmeetika asemel? *Kuidas võita endale tasuta ZAO tooteid? *Kus ja millal...
Kasutustingimused
Kohaletoimetamine
Privaatsustingimused ja andmekaitse
Aadress:Vaksali 5 (Tartu); Lõunakeskus (Tartu); Balti Jaama Turg (Tallinn);

Siin on see koht, kui kirjutan ilmavaatlustest. Selgelt äratuntavalt olin oodanud midagi muud, (lumesajud, närb, tuuled, tormid, pilved) kuid nädalane boonustalv mis meil oli, ei andnud ühtegi libedat või sombust hommikut ja õhtut. Erandiks vaid eilne õhtu, kus sadas lumi maha ja sellest tulenevalt ei paistnud selgust taevakaarel ka R hommkul. Ülejäänud hommikud küll külmad, kuid päiksega ja kuiva teekattega.
Lund siiski siin ja seal- sest talv 2.0 ikkagi algas eelmisest laupäevast. (olemasolevat lund ei eksisteerinud juba mitu nädalat, siit algas kohe päris uus lumi ja pakane, (hommikul alla kümne, öösel üle, päeval kerge miinus. Lumesajud nädalavahetusel, hiljem hõredad juhused) mille kohalolek mõjus loomulikuna, sest õiget kevadesooja polnud siiamaani esinenud. Kui see püüdis olla - kompenseeris jäisuse tugev tuul.)
Eilne (N) talveõhtu oli nii fantastiliselt erinev analoogidest, et kasutasin võimalust selle sees olla, teades, et tänane (reede) pakub sootuks erinevat pilti. Ja nii ongi, kogu lumemass ja lisaks eelnev on sulanud, on kerge soojakraad, homseks on plus 10 ja sealt edasi kasvav dendents. Suur väike eestimaa suvi on põhjamaale kanda kinnitamas.
Ilmselt lumest ei pea rohkem kirjutama, kui need riismed järgnevate päevadega ära sulavad.
Või teeks mingi pikema lumejutu, ajaloost jne?
Lumeoludest vabanemise järel algab suve ehitus. Mitte midagi ei ole niisama.
Lennuliiklusest.
Koht ise on tore, küll lendab siin palju lennukeid, eriti neid madalaid. Õhtuti on tavaline näha vastulendavat, oma olemuselt kombaini meenutavat asjandust lähenemas. Telik maas, mõned prozektorid ähmast valgust tekitamas. Lennujaamani on hotellist ca 20 km. Just sealmaal on tööpaik. Lennujaama vahetus läheduses. Enamasti on näha neid mis maanduvad, selgelt on mõista antud, et lähtuvad lennud liiguvad teise suunda. Majass ülelennud on samuti saabuvad. On aegu, kus ei ole lennukeid, siis on lennukoridor suletud ja saabuvad lennud lähenevad kusagil mujalt. Võimalik on mingisugune leping, mis piirab teatud aja tagant müra tekitamist. Lennukid lendavad ca 2 tk minutis üle. Ja vahel paralleelselt.
Otsin lennukipildi.
Ei leidnud.
Oli lõbusaid, oli kurvemaid hetki, kirjutanud viimased õhtud- rändas save ja sahtlisse.
Lugege seda ja eriti kommentaare. Asjakohased arutelud.
Kate - Kõik mis tehtud
kell märts 16, 2014 Kommentaare ei ole:
Konkreetne asi.
Paigutasin :D- sõnu niipalju kuidas täpselt pähe tuli. Olen siis sellistest sõnadest diivustatud :D
Kasutatud ei ole abiprogramme, või muid kallutavaid jõude.
Meeldib, et Saaremaa on konkreetne asi Euroopa kaardil.
Teave minu kohta
Tegu siis täiesti toore materjaliga mis toimub mu peas igapäevaselt ja mis on tarvis kuhugi maha kirjutada, et poleks seda jama peas:) Tõsine blogija olles lihviks enamat-.-
Oli lõbusaid, oli kurvemaid hetki, kirjutanud viim...
(pealkiri puudub)
Tuleb tunnistada, et käibivate hetkede mõjul on tekkinud eelarvamused kahe suhteliselt erineva autogrupi suhtes- väikesed tänapäevaautod (...
inimese välimust pole hea kommenteerida kui ei kirjuta et ilus
14 oktoober. Täna sain oodates oma korda autopesule ca 10 minutit istuda Uues Insignias, tutvuda lähemalt kasutusmugavusega. Hingata koos a...
Tere! Kas on kellelgi olnud keelatud suhe, milles on nii metsik kirg et põlved võtab nõrgaks, viib söögi ja uneisu ning vererõhk on pideval...
Andreas Niimand vahtis liinibussi aknast välja. Tal oli jahe. Bussi õhutusluuk oli pärani ja ta polnud enam ammu magada saanud. Ta rüüpas b...
Bmw võtme laulatus.
Üllatavat meelteseisundit tekitav olukord, kui auto ei ava uksi. Pigistad puldil olevat nuppu, ei kostu ukseseest (x4) keskluku avanemisele ...
Reeglid ei kehti kui on olemas peidetud jokker.
Ei saa mitte märkimata jätta, uus Nissan Leaf on Fuuking piduliku näoga. Mina kes ma olen võtnud nõuks kritiseerida või ülistada kogu maai...
..siin nüüd kerkib üles küsimus kas tellid oma varuosad Tartu kesklinna asupaigast või Tallinna Majaka tänava asutusest? Heebel liigub sinn...
Maaim on värviline.
Loo oma Märk
Teema Pildi aken. Toetab Blogger.

keskus, keskel, kese, keskmine, keskkoht, ...

Soome-ugri kultuuripealinn 2015 on Obinitsas!

Play online flash mäng Diary of Secrets tasuta. Ära unusta Hinda seda mängu Diary of Secrets ja jagada seda mängu oma parimad sõbrad.
Online Mängud:
Lisa sõprade nimekirja
Hinda seda mängu: Mängitud: 2243

_ Rõngu vald _ Omavalitsus _ Ettevõtlus _ Haridus _ Kultuur ja sport _ Rahvamaja _ Tervishoid _ Vajalik teave
• Teabenõue
• Eesti.ee portaal
• Tähtsad numbrid
Tartu Maratonil on mitu võimalikku stsenaariumit
Pensionite/hüvitiste tulumaksustamisest alates 1. jaanuarist 2018
Pensionist maksuvaba tulu arvestamine
- 05.12.2017 Elva valla sümboolika rahvahääletus
Spordinädal 2016 – enam kui 600 sündmust üle Eesti!
10.-18. septembrini tähistatakse Eestis teist aastat järjest üle-Euroopalist spordinädalat, mis tänavu kutsub nii noori kui täiskasvanuid üles leidma endale sobiva liikumisrütmi.
Spordinädalast võtab osa 350 üldhariduskooli, kümned spordiklubid ning mitmed ettevõtted ja organisatsioonid, kes viivad läbi kõikvõimalikke sündmusi. Kavas on näiteks virgutav võimlemine vahetundides, töökollektiivi tervise- ja liikumispäevad, aga ka suurele publikule suunatud avatud treeningud.
Eesti Olümpiakomitee asepresidendi ja spordinädala patrooni Jüri Tamme sõnul on meeleolukad sündmused parim viis erinevas vanuses inimestele endale sobiva liikumisrütmi leidmiseks ja oma keha ja vaimu tugevdamiseks.
“Spordinädala moto “Leia oma rütm!” kutsub inimesi avastama uusi võimalusi liikumis- ja spordiharrastuseks ja seda tehes leidma sobiv sagedus nende harrastamiseks,” ütles Tamm. “Eesti elanikud ei liigu piisavalt. See on fakt. Tervislikumaks ja tervemaks eluks piisab tegelikult juba õige vähesest, alustuseks kas või igapäevastest pooletunnistest jalutuskäikudest või vähe hoogsamast trennist paar-kolm korda nädalas.”
Nagu mullu, keskenduvad koolid laste ja noorte harimisele ning neisse liikumisrõõmu süstimisele, korraldades lisaks spordipäevadele, ühistele matkadele ja treeningutele ka harivaid loenguid, aktiivseid ja sportlikke tegevusi vahetundides jpm.
Konkreetseid spordialasid, nende võimalusi ja eripärasid kutsuvad avastama spordiklubid, pakkudes avatud treeningute kaudu võimaluse leida enda jaoks uus, huvitav ja tervislik harrastus.
“Avatud treening on tasuta või tavalisest oluliselt soodsam võimalus tutvuda uue spordiala või treeninguga. Valida saab rühmatreeningute, orienteerumise, jalgpalli, vibulaskmise, tennise ja paljude teiste tuntud ning eksootilisemate alade vahel,” julgustas Tamm. “Osaleda saavad nii noored, täiskasvanud kui seeniorid, enamasti pole vaja erilist varustust või eelnevaid oskusi. Tähtis on julgus peale hakata!”
Eesti noorte puhul on liikumise ja spordiga tegelemine langustrendis ning muutused laste üldiste tervisenäitajate osas paraku negatiivsed, mistõttu on teistkordselt toimuva spordinädala üks oluline fookus just noortel.
Eesti noorte vähest liikumisharjumust on välja toonud mitmed uuringud. Tartu Ülikooli liikumislabori hiljutine uurimus näitas, et Eesti lapsed liiguvad piisavalt vaid kuuenda kuni kaheksanda eluaastani. Alates kaheksandast eluaastast on trend aga langev. Normi piires ehk vähemalt 1 tunni päevas liigub vaid 27% poistest ja 13% tüdrukutest. See on viinud ka kaaluprobleemideni. Nt vahemikus 2003 – 2012 kasvas rasvunud noorte arv 5-6 korda.
Kõik spordinädalal toimuvad sündmused on leitavad aadressil www.spordinadal.ee , põnevat infot ja värskeid uudiseid leiab Facebooki lehelt www.facebook.com/eestimaaliigub
Euroopa spordinädal on Euroopa Komisjoni algatus, millega soovitakse tõsta inimeste liikumisharrastuse ja spordialast teadlikkust terves Euroopa Liidus. Spordinädal 2016 läbiviijad Eestis on Ühendus Sport Kõigile, Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeerium, Eesti Koolispordi Liit, Eestimaa Spordiliit Jõud, piirkondlikud spordiliidud. Spordinädal 2016 toetajad on Euroopa Komisjon, Coop Eesti ja Tallink.
• Algusesse • Tagasi • Prindi
RÕNGU VALLAVALITSUS Valga mnt. 6A Rõngu 61001 Tel. 731 44 80 - E-post: rongu@rongu.ee

maainfo »»» maainfo.ee » EST » Maamajanduse analüüsi osakond _ Maaelu võrgustikutöö osakond » Maaeluvõrgustik » INFOKIRI VÕRGUKIRI
EST Maamajanduse analüüsi osakond _ Maaelu võrgustikutöö osakond Maaeluvõrgustik INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maamajanduse analüüsi osakond _ Maaelu võrgustikutöö osakond
Põllumajandusuuringute Keskus
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.
VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:
Kirjatüki autor:
Kirjatüki veebiaadress:
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:
Aastatel 2009 - 2014 on Eesti kohalikud tegevusgrupid ise teinud kokku üle 200 LEADER arendusprojekti.
Tegevusgruppide strateegiad on erinevad, nii on ka tegevusgruppide endi poolt elluviidavate Leader projektide arv tegevusgrupiti erinev. Näiteks on Valgamaa Partnerluskogu oma piirkonnas teinud kuue aastaga kokku 40 Leader arendusprojekti. Samas on aga ka tegevusgruppe, kelle strateegias ei ole tegevusgrupi enda projekte üldse ette nähtud, näiteks Tallinna läheduses paiknev Nelja Valla Kogu. Vaata tabel 1.
Valgamaa Partnerluskogu arendusprojektid on suunatud koostööle kogukonna ja noortega, kui ka ettevõtlikkuse suurendamisele. Valik partnerluskogu projekte:
Projekt "Valged laigud" - korterelamute koolitus ja nõustamine. Eesmärk: Julgustada ja toetada vähese koostöökogemusega kogukondi aktiivsemalt ise üheskoos võtma initsiatiivi, et muuta oma kodukoht selliseks, et seal oleks hea elada. Sihtrühmaks korteriühistuta korruselamud.
Kogukonnale suunatud projektid: Kogukonna hääl - külade ja mittetulundusühingute koostöö kohalike omavalitsustega; õppereis Soome;
Noortele suunatud projektid: Valgamaa noorsootöö nähtavaks; noorte kaasamine kogukonda ja elukeskkonna kujundamisse; noortekeskuste suvekool; õppereis Ida-Virumaale; noorte infomess; Valgamaa õpilasmalev;
Ettevõtluse arendamisse suunatud projektid: ettevõtlusuuring; Valgamaalt Maamessile; Valgamaa turismi- ja ettevõtluskeskkonna ning Valgamaa ettevõtjate tutvustamine Balttouril 2014; ettevõtlusnõustamise teenuse arendamine;
Valgamaa Partnerluskogu osaleb ka koostööprojektis "Elu kahe maailma piiril".
Leader tegevusgrupid erinevad ka projekti summade osas, mida on kasutatud tegevusgruppide enda projektide elluviimiseks. Näiteks on tegevusgruppidest kõige suuremad summad arendusprojektidesse suunanud Pärnu Lahe Partnerluskogu, kellel on käsil piirkonna turustamine läbi Romantilise Rannatee. Vaata infot tegevusgruppide poolt esitatud projektitaotluste kogusummade kohta - joonis 1.
Pärnu Lahe Partnerluskogu on pannud õla alla piirkonna turismimajandusele. Valik partnerluskogu projekte:
Projekt "Pillid helisema", mille eesmärgiks on innustada noori muusikaga tegelema;
Pärnu Lahe Koostöökogu rahvusvahelised koostööprojektid "Julge unistada" (Dare to Dream) ja "Keskaja festivalid" (Medieval Festivals) ning Soome-Eesti-Venemaa noortelaagrid (FIN EST Rural Youth Camps) äratasid suurt tähelepanu ka 2013. aastal Põhja-Baltimaade Leader rahvusvaheliste koostööprojektide konkursil.
Kui tegevusgruppide keskmine projektitaotluste summa oli kuue aasta jooksul 100 430 eurot, siis Pärnu Lahe Partnerluskogu ja Valgamaa Partnerluskogu on ületanud tegevusgruppide keskmise üle kolme korra. Kahekümne kuuest tegevusgrupist 10 on teinud projekte üle tegevusgruppide keskmise ehk siis üle 100 430 euro. Üle poolte tegevusgruppide projektide kogusumma jääb aga alla keskmise.
Vaadates aga tegevusgruppide järjestust tegevusgrupi enda projektide arvu ja kogusumma suhte järgi, siis saame hoopis teistsuguse pildi. Esiridadesse asub Saarte Koostöökogu, kelle keskmine arendusprojekti summa ühe projekti kohta on 37 725 eurot. Saarte Koostöökogu on teinud kuue aasta jooksul viis projekti.
Saarte Koostöökogu oma-asjaks on olnud piirkonna tuntuse suurendamine ja noored! Valik koostöökogu projekte:
Tegevuspiirkonna brändi rakendamine.
Koostööprojekt "Kohalik toit kogukonna toidulauale".
Saarte Koostöökogu rahvusvahelised koostööprojektid on "Planeet ütles mulle" ("Planet Said to Me") ja "Sirguvad söögisellid" ("Growing Gastronauts").
Kuid lisaks eelnevalt mainitud kolme tegevusgrupi projektidele on põnevaid ja piirkonna arengu jaoks olulisi tegevusgruppide oma-projekte veelgi. Alljärgnevalt väike loetelu.
Tartumaa Arendusseltsi projektid:
Ettevõtluse arendamisele suunatud projektid: Liikuvad ettevõtlusnõustajad Tartumaal; uuringute läbiviimine ettevõtluspotentsiaali aktiveerimiseks Tartumaal (metsaressurss, energia tootmise ressurss, maavarade ressurss);
Kogukonnale suunatud projektid: kogukondade koolitusprogramm; tervisespordi edendamine Peipsimaal;
Osalemine koostööprojektis "Elu kahe maailma piiril";
Noortele suunatud projektid: Rahvusvaheline noorte LEADER seminar - tulevikuküla ehitamine.
Lääne-Harju Koostöökogu projektid:
Piirkonna sädeinimestele koolitused ja koolitusreis;
Lääne-Harju piirkonna turismiteenindajate koolitus; toiduhügieeni koolitus;
Virtuaalne piirkonna infokaart; Lääne- ja Põhja-Harju turismialase koostöövõrgustiku loomine; Lääne-Harju kohaturundus;
Ettevõtlikkuse edendamise programm.
Rahvusvaheline koostööprojekt traditsioonilise purjetamise ja merepärandi edendamisel ("Traditional Sailing and Maritime Heritage");
Koostööprojekt Saarte Koostöökogu ja Kodukant Läänemaaga "Kohalik toit kogukonna toidulauale";
Kohaliku toidu sügislaat;
Rahvusvaheline koostööprojekt koostöös Saarte Koostöökogu ning Inglismaa ja Prantsusmaa partneritega "Sirguvad söögisellid" ("Growing Gastronauts").
Peipsimaa turundusstrateegia 2020 koostamine;
Rahvusvahelise talveseminari korraldamine;
Pandivere pae-aasta läbiviimine ja paekonverentsi korraldamine;
Pandivere giidide koolitus;
Pandivere kaardid ja tooted;
Rahvusvahelised koostööprojektid "Sallast Sallasse", "Külad liikumises", "Koostööle lähedal ja kaugel".
UMA MEKK kaubamärgi väljatöötamine ja ellurakendamine;
Uuringu "Kogukonnateenuste arendamine Võrumaal" läbiviimine.
Kirderanniku Koostöökogu:
Kirderanniku visuaalse identiteedi väljatöötamine; trükis "Avasta Kirderannik"; trükis "Kirderanniku marsruudid - reisi aeglaselt";
Kohaliku toidu õppeprogrammi koolitusreis Austriasse;
Turismiettevõtluse ja kohaliku toidu programmi sidustamine läbi koolituste;
Kohaliku toidu brändi loomine ja turundustegevuste kavandamine.
Lõpetuseks tahaks öelda, et kuigi tegevusgruppe on keskmise järgi väga raske määratleda ja keskmist tegevusgruppi ei ole olemas, on siiski graafiliselt põnev vaadata tegevusgruppide paiknemist keskmise suhtes. Joonisel 2 on arvestuse aluseks tegevusgrupi enda projektitaotluste kogusumma eurodes.
Ülevaate lõpetuseks tahan veel öelda, et kuna käimas on tegevusgruppide strateegiate koostamised, siis ehk leiab mõni tegevusgrupp siit ka mõne sisendi oma strateegiasse ja ka seda, et statistikat ei maksa päris puhta kullana võtta. Statistika kohta on väga tabavalt öelnud pesapallilegend Lou Piniella: "Statistika on nagu bikiinid - nad näitavad palju aga mitte kõike."
Tabel 1: Kohalike tegevusgruppide järjestus tegevusgruppide enda projektide arvu järgi
Joonis 1: Kohalike tegevusgruppide järjestus projektide kogusummade lõikes
Tabel 2: Kohalike tegevusgruppide järjestus tegevusgruppide enda projektide keskmise järgi
Joonis 2: Kohalikud tegevusgrupid "keskmise" suhtes
Maaeluvõrgustiku lisainfona lisati artiklisse tegevusgruppide näiteid.

e-noodikogu
Muusikaline raamatukogutund on sulam muusikatunnist ning raamatukogututvustusest, kus läbi kindla muusikalise- või ka filmiteema õpetatakse raamatukogus vajalikku infot leidma ning teenuseid kasutama.
Tunni programm koostatakse muusikaosakonna kogu põhjal ning sisaldab alati muusika kuulamist, sõltuvalt teemast ka video vaatamist. Tunde korraldatakse nii alg-, põhi- kui keskkooliõpilastele, sõltuvalt teemast on programmi võimalik kohandada vastavalt vanusele ning tellija soovile.
Raamatukogutundide teemad leitakse kokkuleppel tellijaga (õpetajaga) või pakutakse välja muusikaosakonna poolt.
Tunnid toimuvad muusikaosakonna videosaalis (25 kohta).
Tundide toimumise ajad ning teemad saab kokku leppida muusikaosakonna telefonil
683 0912 või e-posti teel: muusika at tln dot lib dot ee
Hetkel saab valida alljärgnevate teemade vahel:
POPULAARMUUSIKA KÜMNENDID: 1960-NDAD
Raamatukogutunnis räägitakse ülevaatlikult lääne populaarmuusikast ja selle arengut mõjutanud tegureist 1960-ndatel, keskendudes sel ajal tekkinud uutele žanritele ning kümnendi kõige tähtsamatele artistidele.
Raamatukogutund kestab ca 45 minutit ning sobib keskmisele ja vanemale koolieale.
EESTI JAZZI LUGU II - KES ON KES TÄNAPÄEVA EESTI JAZZIS
Raamatukogutund Kes on kes tänapäeva Eesti jazzis on jätk rohkem Eesti jazzi ajaloole keskendunud tunnile Eesti jazzi lugu I. Vastavalt pealkirjale tutvustab äsjavalminud raamatukogutund heli- ja videonäidete kaasabil konkreetseid muusikuid ja nende tegemisi, siit ei tasu oodata üldistavaid analüüse eesti jazzi arengust ja stiilisuundumustest. Tund on kronoloogilise ülesehitusega, alustades vanema põlvkonna muusikutest ning lõpetades tänaste ning homsete tegijatega. Kajastatakse ka eesti jazzielu üldisemalt, rääkides regulaarselt toimuvatest jazzifestivalidest ning Eesti Jazzliidust.
Tunni koostamisel on kasutatud Valter Ojakääru raamatuid „Sirp ja saksofon“ ning „Oma laulu leidsime üles“, samuti Eesti Jazzliidu veebilehte. Tunni heli- ja videomaterjalid pärinevad Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonna kogust.
Eesti jazzi ajalugu ja tänapäeva käsitlevate muusikaliste raamatukogutundide valmimisega tähistame Raimond Valgre 100. sünniaastapäeva.
Muusikaline raamatukogutund kestab u 45 minutit ning sobib paremini keskkooliõpilastele.
Tundide toimumise aeg soovijatega kokkuleppel.
Eesti jazzi lugu I kujutab endast esimest osa eesti jazzile pühendatud kahest raamatukogutunnist. II osa valmib 2013. aasta sügisel. Eesti jazzi arengulugu käsitlevad raamatukogutunnid sobivad paremini keskkooliõpilastele.
Eesti jazzi loo I osas vaatleme jazzmuusika jõudmist Eestisse ja selle arengut läbi 20. sajandi. Räägime stiilidest ja mõjutustest, mis eesti jazzis 20. sajandi jooksul olulisemad on olnud, tutvustame nii kodumaiseid kui paratamatuse sunnil emigreerunud muusikuid. Raamatukogutund on varustatud Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnas leiduvate muusikanäidetega.
Eesti jazzi arenguloo I osa lõpeb umbes 1980. aasta juures Uno Naissoo ja tema kaasaegsete tegevuse haripunktiga, et II osas jätkata sealt, kust eesti jazzi teatepulk noorematele põlvkondadele üle antud sai. Tunni ülesehitus ei ole siiski rangelt kronoloogiline, ulatudes konkreetsete muusikute tegevust kajastades otsapidi ka tänapäeva.
Eesti jazzi arenguloo raamatukogutunni koostamisel on kasutatud Valter Ojakääru raamatut Uno Naissoost „Põgene, vaba laps!“ ja tema tetraloogiat eesti levimuusika ajaloost ning samuti Tiit Lauki raamatut „Džäss Eestis 1918-1945“. Tund on valminud austusavaldusena kahe mehe elutööle: Valter Ojakäärule tema 90. juubeli ja Uno Naissoole tema 85. sünniaastapäeva puhul.
Muusikaline raamatukogutund kestab 40-45 minutit.
Raamatukogutunnis avame ukse vokaalmuusika kirevasse maailma. Tutvume heli- ja videonäidete
abil peamiste klassikalise muusika hääleliikidega, kuulame eredamaid näiteid pop- ja jazzmuusikast ning viimaks ka mõningaid meie kõrvale hoopis harjumatuid stiile teistest kultuuridest (joig, kõrilaul jne).
Pisut kõneleme ka sellest, kuidas oma häält parimal viisil kasutada ja tervena hoida. Tunni lõpus õpime erinevat muusikat meie kogust üles leidma.
Raamatukogutund kestab ca 45 minutit ning sobib eelkõige nooremale ja keskmisele koolieale.
Soovite teada, millises Tallinna või Tartu raamatukogus leidub teile vajalik noot, raamat, heli- või videosalvestis? Teil on referaadi või ettekande teema, kuid puudub usaldusväärne materjal selle koostamiseks.
Muusikaotsingu tund annab juhiseid, kuidas soovitud info veebiandmebaasidest üles leida.
Tunni jooksul tutvume muusikaotsingu võimaluste ja iseärasustega raamatukogude elektronkataloogis ESTER. Samuti tutvume tasulise andmebaasiga Oxford Music Online, millele on vaba juurdepääs kõigist Tallinna Keskraamatukogu (nii peamaja, võõrkeele osakonna kui harukogude) lugejaarvutitest.
Oxford Music Online koosneb mitmest suuremast osast: Grove Music Online, The Oxford Companion to Music, The Oxford Dictionary of Music ja Colin Larkini Encyclopedia of Popular Music. Andmebaasist leiab infot eri maade muusikaajaloo, pärimusmuusika, klassikalise ja jazzmuusika ning heliloojate, muusikute, instrumentide ja muusikateooria kohta, aga samuti olulisemate popmuusika stiilide ja viljelejate kohta. Põhjalikud artiklid on varustatud paljude illustratsioonide ning helinäidetega. Raamatukogus saab andmebaasist teha väljaprinte ning saata infot e-postiga.
Muusikaotsingu tund kestab 30-45 minutit ning toimub keskraamatukogu arvutiklassis. Maksimaalne osalejate arv 10.
Eesti läbi aegade armastatuima ja siiani tõenäoliselt ka rahvusvaheliselt tuntuima laulja Georg Otsa loomingut kajastavas muusikalises raamatukogutunnis püüame valgustada tema mitmekülgse talendi võimalikult paljusid tahke.
Ooperi- ja estraadilaulja; näitleja, lavastaja, tõlkija ja hea joonistaja - seda kõike oli Georg Ots. Raamatukogutunnis kuuleme Georg Otsa laulmas heliplaatide vahendusel ja vaatame tema osatäitmisi filmides, imetleme tema joonistusi ning räägime temast kui oma ajastu superstaarist. Tunni võtavad kokku tema kaasaegsete meenutused armastatud lauljast ja arutlused selle üle, kui suurt tunnustust oleks Georg Ots võinud leida juhul, kui ta oleks saanud esineda ka läänemaailmas.
Raamatukogutunnis anname ülevaate ka muusikaosakonna kogus leiduvatest materjalidest Georg Otsa kohta ning heli- ja videosalvestistest, kus Georg Ots ise osaleb. Tunni programm ongi koostatud nende muusikaosakonna kogus leiduvate teavikute põhjal.
Estonia pst 8., 15044, Tallinn; tel. 6 830 912; e-mail: muusika at tln dot lib dot ee
Kõrvitsate muusikuteperet tutvustav tund sobib sisu poolest paremini nooremale koolieale.
Jätkame rohkem esitajatena tuntud Tiit Kõrvitsa ja Harri Kõrvits nooremaga, viimasega seoses ei saa muidugi mööda minna Leopoldist. Kuulame ka paari Toomas Kõrvitsa laulu. Lõpuks jõuame G-Enka alias Henry Kõrvitsani. Kui kõigi Kõrvitsatega on tutvutud, pakume tunni lõpetuseks vaadata katkendeid mõnest Eesti Televisiooni lastelavastusest, mille muusika on kirjutanud jällegi Tõnis Kõrvits. Valida võib "Hunt Kriimsilma 9 ametit", "Kardemoni linna rahvas ja röövlid", "Mõmmi ja aabits", "Nõiakivi", "Onu Tik-Taki seiklused" ja "Kõige suurem sõber" hulgast.
Lisaks tutvustame ka raamatukogu kasutamist. Kõige pisematele tuletame meelde ja kinnistame mõisteid „pealkiri“ ja „autor“ ning uurime, missugused erinevad autorid muusika sünnile kaasa aitavad. Pisut vanematega püüame ka pille hääle järgi ära tunda ja selgitame, kuidas esituskoosseisu ja muusikastiile raamatukogu kataloogis märgitakse.
Tunni sisu ja raskusastet saab varieerida vastavalt laste vanusele.
Tundide programmid on koostatud muusikaosakonna kogu põhjal. Kõiki tunnis kasutatavaid heliplaate ja osa videoid saab ka koju laenata.
Raamatukogutund kestab 30-45 minutit.
Estonia pst 8., 15044, Tallinn; tel. 6 830 912; e-post: muusika at tln dot lib dot ee
Ärkamisaegade tund vaatleb kahte rahvuslikku ärkamisaega Eesti ajaloos, keskendudes vastavate ajastute muusikale. Kuna tunni sisu mõistmisele aitab kaasa ajaloo õppimise kogemus, soovitame seda tundi alates keskastmest.
Tunni võtmeks on Alo Mattiiseni 1988. a. kirjutatud „5 ärkamisaegset laulu”. Esimesest, XIX sajandi ärkamisajast rääkides lähtume lauludest, mis olid Mattiiseni viie laulu aluseks, ning tutvustame nende autoreid – heliloojaid. Et mõlema ärkamisaja olusid paremini mõista, kirjeldame ka toonaste sündmuste ühiskondlik-poliitilist tausta. Tundi ilmestavad heli- ja videomaterjalid ärkamisaegsetest lauludest ning Laulva revolutsiooni aegadest.
Lisaks tutvustame ka raamatukogu kasutamist. Tuletame meelde ja kinnistame mõisteid „pealkiri“ ja „autor“ ning uurime, missugused erinevad autorid muusika sünnile kaasa aitavad. Tutvume ka märksõnaotsingu ning liitotsingu kasutamise võimalustega.
Tunni programm on koostatud muusikaosakonna kogu põhjal. Kõiki plaate ja enamikku videotest saab koju laenutada, ülejäänuid osakonnas vaadata.
Muusikalises raamatukogutunnis Lauluisa Gustav Ernesaks räägime Lauluisast kui tunnustatud koorijuhist, laulupidude korraldajast ja üldjuhist, RAM-i (ehk Riikliku Akadeemilise Meeskoori) asutajast, ning heliloojast.
Kuulame tuntumaid Ernesaksa koorilaule ja katkendit ooperist „Tormide rand“ ning vaatame lõike laulupidude videosalvestistest, kus näeme koore juhatamas Ernesaksa ja teisi dirigente. Tunni lõpetame Tauno Aintsi suurejoonelise töötlusega Ernesaksa lastelaulust „Rongisõit“, mis kanti ette 2007. a koolinoorte laulupeol.
JÕULUMUUSIKA LÄBI AEGADE
gregooriuse laulust läbi keskaja, renessansi ja baroki tänapäevase jõulumuusikani. Kuulame, kuidas tuntumad jõululaulud kõlasid oma algsel kujul, ja kuidas neid esitatakse tänapäeval.
Tunni programm on koostatud muusikaosakonna plaadikogu põhjal ning kõiki neid plaate saab ka mistahes ajal osakonnas kuulata, mõnda isegi koju laenutada.

Sekeldaja ajaveeb: detsember 2005
Tegelen selles blogis mitmesuguste probleemidega, põhiliseks uurimisobjektiks on inimeste uskumused, müüdid ja valed. Minule saab meilida: ssekeldaja@hot.ee
Kuna üks matusekõne oli juba ees ja see kippus välja kukkuma pessimistlik,siis proovin peagi algava Koera aasta puhul (tõsi, meil aastanumber vahetub varem, hiinlastel hiljem, kuid jätame need terminoloogilised tüütud pisiasjad) kirjutada pisikest tervituskõnet sündivale kutsikabeebile ja üle korrata, et tegelikult on õnn-õnnetus, ilu või inetus enese silmades.
Elu on ilus. Piisab mõnest heast sõnast, ilusast reast, lähedaste inimestega suhtlemisest, ja juba on elu jälle maitsmisvääriline.
Maupassantilt oli vist see tähelepanek („Üks elusaatus”), et elu ei ole kunagi nii halb kui paistab, ja ka nii hea, kui paistab. Laiskus ei luba täpset tsitaati üles otsida.
Mitmed head on ka millegipärast tabelist puudu või kuidagi ära kadunud, halvemaks nad tegelikult läinud ei ole. Kahju, et selline hea blogi, nagu aegiseendaga.blogspot.com ennast ei luba reklaamida. Reklaamin siiski, Tiiul on alati häid mõtteid, aga ka häid sõnu teistele jagunud juba pikka aega. Lisaks kõigele muule on sealt leida ka luuletusi ja palju ilusaid pilte, nii et kolm head asja korraga.Ise loen millegipärast „naisblogisid” parema meelega, äkki siis naisblogijad jälle loevad neid meesblogijaid? Mehed on sellised plakatlikud ja loosunglikud, tean neid tõmblusi vist liigagi hästi. See maailmavalu ja parandamine, või vahepeal sõdimine (noh, tõnis siin taples vist selle armaniga ja armani tõnisega) on vägagi tuttav tunne.
Naiste mõttemaailmas jääb alati midagi arusaamatuks ja see teebki nad huvitavaks.
Marta, epp on praegused lemmikud.
Kuid see ei tähenda, et ma mehi ei loeks. Lihtsalt tundmatu on alati huvitavam. Punane Hanrahan, BC, tõnis, Merlis Nõgene, Olev Vaher jt… seevastu tundub, on oma tõmblemistega (sry, kui kedagi salvasin) üsna arusaadavad. Või isegi selline kohatine sapine salvaja, nagu Marek.
Aga äkki on kõige paremad siin siiski fotoblogijad.? Remo on siin täiesti omaette fenomen.
Kindlasti oleks päris tark tegu vahepeal edetabeli tagumisest otsast üles otsida Mr. Nice, tegelikult see, mis ta kirjutas oma kunagise kolleegi Aini kohta, oli väga väärt kirjutis. Hr. Hõbemägi võiks tegelikult ka ikkagi jätkata, ressurss ei ole küll niisama laiali jagada, aga ikkagi.
Põhjus, miks mr. Nice „peale ei lähe”, on arvatavasti proosaline põlvkonnaprobleem ning formaat – väikesed ja lühikesed tekstid sobivad praegusele publikule enam.
Kuid küllap varsti on ka vanemaid inimesi rohkem kohal ja siis läheb siin kindlasti kirjumaks: igaühele oma. Ootaksin huviga aq, aqualungi või seniili oma Postimehe valvekommentaatori ametit maha panemas ja siia kolimas. Lihtsalt ajalehesabade kommentaariformaat on puht ajalises mõttes jõudnud maha käia ja blog on sellest tunduvalt parem formaat.
Mäletan siin veel olevat mitut päris head luuletajat, põhiliselt satiir, kui aega saan otsin nad jälle üles.
Millal nn. ametlikud kultuuritegelased omad blogid teevad? Jaan Kaplinski on meeldiv erand, kellel juba ammus aega on oma kodulehekülg, kuigi mitte eriti täienev. Teised ikka veel peavad internetti saatana sünnitiseks, mida ta ka kindlasti mõningate jaoks on.
Blogosfäär on nagu hea kõrts. Kakeldakse küll, aga lauad on eraldi, ei torka silma.
Nähtavus on parem, kui anonüümses delfisabas, mingi vastutustunne tekib. Ka mingi solidaarsustunne. Kuna pole esiajakirjanikke esiteemasid ees torkimas, kirjutatakse seda, mida mõeldakse, mitte kirjandeid etteantud teemadel. Paratamatu on see, et kõik ei saa olla siingi kuld, kuid kõrtsis ka ei ole, kohvikus ka ei ole. Ometi armastatakse kohvikut ja kõrtsi enam, kui lehte. Ma arvan, et põhjus on siin kommunikatsiooni vahetuses, moonutamatuses. Seni, kuni see keskkond reklaami kurguni täis topitud ei ole, on põhjust arvata, et siinolevat sisu saab usaldada.
Nii et kirjutage siia edasi igasugust jura! (moto ära virutatud kelleltki Tõniselt)!
Head vana aast lõppu siis kõigile, lugejatele, mittelugejatele ja kirjutajatele ja edu uuel aastal!
Hiljuti ilmus eesti keeles väga huvitav raamat: Robert Cialdini „Mõjustamise psühholoogia”. Tingimata soovitan läbi lugeda, kui te just ei ole selle ala ekspert ja vastav teadmine on juba kusagil esmakursuslase põlves või rinnapiimaga sisse söödetud. Võimalik, et isegi sel juhul võiksite oma teadmist uuendada – mitte kõik Cialdini vaated ei ole põhivoolu poolt aktsepteeritavad, raamatus on palju vaieldavat ja poleemilist. Mulle andis see raamat minu hariduse augu täitmiseks sobivalt suure tüki, mis arvatavasti tuleb veel polsterdada selle uurimissuuna muude põhitrükistega.
Cialdini üsna maised ja loogilised arusaamad sellest, millistel keeltel ja kuidas inimhingede kogenud insenerid meie sisesügavuste kannelt häälestavad ja tinistavad võivad esialgu tekitada küll võrgus sipleva kala meeleheitepuhanguid, kuid tõe teadasaamise nimel tasub see reaktsioon ära kannatada.
Kusagil on olemas vaba vesi, võimalik, et tsivilisatsiooni kütkeist kaugel. Isegi värskendav sõõm hapnikku meie manipulaatorite poolt hallatavatesse kalatiikidesse võib vähemalt vaimusilmaski panna ennast ujuma nendes vabades vetes, mida mööda tegelikult alati pääsmatult vabad oma teed lähevad, eirates oma eksistentsiga kõiki maiseid mõjustatavuse ja mõjutatavuse mõjuprintsiipe ja füüsikaseadusi.
Raamatut saavad kasutada nii need, kelle põhitegevuseks on endasarnaste tõmbamine uutesse püünistesse ja nootadesse, või ka need, kes tahavad saada mõnda sõõmu hapnikku konnatiigi umbses keskkonnas, või ka need, kes vajavad väljajuhatust merele. Vihtuimsetele õngemeestele vaevalt et edu soovitan. Nende saagi või edu suurus on pöördvõrdeline selle keskkonna kõdumise astmega. Mida edukam mõni edu müügimees on, seda kiiremini õõnestab ta kogu keskkonna üldist hapnikutaset.
Need kunagi kalasid kindlalt elus hoidvad printsiibid, mis õieti lõidki selle tiigisüsteemi, tsivilisatsiooni, on tänaseks kõdunud. Me käitume juhmilt kui siutsumise peale reageeriv emakalkun igat sorti valede ajendite peale. Klõps, vurr ja oleme jälle uue kauba õnnelikud ohvrid. Klõps, vurr, ja jälle kohustume tegema veel rohkem tööd, heategusid, heategevusannetusi, mis imelik küll taandub hädasolija müügimehe või tuttava kastrulimüüja abistamiseks, võtma laenu asjade ostmiseks, mida me ei vaja.
Klõps vurr, ja oleme terrorisõjas kõikide islamistide vastu, peame neid kurjuse maapealseks kehastuseks, klõps vurr, tapame ise või anname heakskiidu tapamasinatele. Kui mingi Jones või Bush käseb, võtame tõrkumata oma mürgikarika ja tühjendame rõõmuga, sest see aitab meil olla parem kodanik.Seda kõike laotakse meile selga mitte enam jesuiidikooli terroristlike võtetega, mis võib tekitada liigseid mässajaid, vaid kiht kihi järel järjekindlate väikeste sõnumitega, mis programmerivad kunagi ehk vabas vetes elama harjunud olese tõrkumata parvlemiseks. Et see toimiks efektiivselt, peab meil kõigil kogu aeg olema kiire, kiire, kiire. Kultuur, mis kunagi innustas mõtlema, on nüüd meele lahutus, meele eemaleviimise vahend, nende harvade hetkede orjastusvahend, mis veel annaks võimaluse konnatiigist põgenemiseks.
Peaaegu iga printsiip, mis mõjutab inimest, on tegelikult algselt olnud määratud millegi ühendava, elushoidva ja edasiviivad elushoidmiseks.
Vastastikkuseta ei oleks mingit tsivilisatsiooni. Kuid „käsi peseb kätt” süsteem on selle süsteemi mandunud vorm, parasiitide poolt allutatud organism.
Järjekindlus konstitueerib inimese, ilma selleta ei oleks kunagi katedraale ehitatud, ei oleks olemas kaasaegset teadust. Kuid seesama järjekindlus pani meid eitama ka heliotsentrilist maailmavaadet, ennast universumi nabaks kuulutades.
Sotsiaalne tõendus, otseteede, mugavushoiakute kujundamine võiks aidata aega kokku hoida. Ühel hetkel paneb see meid ajarattas ogaruseni ringi jooksma, andmata aega isegi selle taipamiseks, kuidas välja saab.
Autoriteeti arvestada on hea seni, kuni seda positsiooni ei ole hõlvanud parasiit, variser. Sellest alates on see tsivilisatsioonile õudusunenägu.
Me vaatame rahumeeli pealt vedurijuhi surnukspussitamist, teised vaatavad ju ka.
Me tunnistame tingimusteta ekspertideks nende sulgedega ennast ehtinu, kui tal on võimu heakskiidu atribuut.
Me oleme lihtsalt oma keskkonnaga liiga hästi kohanenud Pavlovi koerad.
Mis päästaks?
Siin jääb Cialdini imelikult kidakeelseks. Ta õpetab küll meid eemale tõrjuma eriti tüütut spämmi, kuid sügavamat abi saavad tema raamatust pigem inimhinge insenerid, mitte aga kalad. Kalad vaadaku ise, kuidas saavad.Kuid ka kalad ei ole ilma jäetud pääsemislootusest. Needsamad väärtushoiakud, mis meid senini on hoidnud parvlemas ja seetõttu edukad, tegelikult lagunevad.Pääseb vaid see kala, kes iga otsuse, iga hoiaku, iga vaatluse teostab ise, kontrollib, kahtlustab, uurib, mõtleb ja analüüsib. Mõtlemisvõimelised eemalduvad.
Surnud matku oma surnud ise. Kahjuks teine, õilsam tee, mis nii veetlevalt ees sillerdab – kogu inimkonna päästmine, messianism, ei vii sihile. Kontrollitud, klõps, vurr.
Vastuseks kõlab vaid lindistatud naer. Ning parim, mida võib saavutada, on vaid naelutuda ristile, sedapuhku lindistatud naeru saatel, sekka mõni lindistatud nutupahvak. Kui hästi läheb, võite oma jüngrite sekka saada ka mõne nuhi (ütle teadlane), kes peab teid suurepäraseks uurimisobjektiks. Ta saab materjali oma dissertatsiooniks, mis käsitleb sotsiaalse tõenduse juhtrajavat rolli. Nii juhtus näiteks nende õnnetutega, kes hingevärinal ootasid lendava taldriku saabumist. Taldrikut ei tulnud, küll olid sektantide keskel krihvlid käes igat sorti pisikesed billid asja jäädvustamas ja tulevastele põlvkondadele kirjeldamas. Et ülejäänud idioodid ei hakkaks lendavaid taldrikuid ootama, isegi mitte mõtlema. Et ülejäänud kenasti ikka jätkaksid nn. ratsionalistlike psühholoogide kirjelduste lugemist akvaariumikaladest ja sellest, kui armetud olendid nad tegelikult on.
Need sektandid midagi siiski saavutasid. Nad saatsid kuradile paljud asjad, mida nad arvasid varemalt enesele kohutavatelt tähtsateks pidavat. Nad mõtlesid ja arutlesid esimest korda millegi üle tõeliselt, nad astusid välja ringist seebiooper-töö_seebiooper-seebiooper ….
Klõps vurr kohti võib leida igal grupiolendil. Peaaegu 99% tõenäosusega saate punast puskiva härja reaktsiooni, kui nimetate sotsiaaldemokraadi kuuldes kõvasti sõna paavst.
Täpselt sama reaktsiooni võib saada 99% tõenäosusega II Maailmasõja mõne tabuaspekti käsitlemisel.
Võtke aga isamaaliitlane ja jootke täis, räägike natukene K tähest ja kirjutage üles, mis sealt hakkab tulema. Klõps, vurr. …Või Venemaast – klõps vurr,Või Pinterist, klõps vurr….
Veidrat moodi reaktsioonid iseloomustavad meie põlve skeptikuid, ratsionalismi usku skeptikuid. Nende reaktsioonid on eeldatavad ja teada paavsti, kreatsionistide, homoöopaatia või lendavate taldrikute korral. Kuid proovigu puudutada mõni VÕIMU. Klõps vurr, vaikus. Või üdini hingepugev ülistusavaldus võimule, truudusekinnitus – meie pole ohtlikud. Meie kaitseme võimupositsioone hullude eest. Meie hoiame võimu maailma turvalisena. ….
Muuseas, keegi Milgram testis inimeste võimet anda teisele elektrilööke 450 voldini välja. 2/3 täitsid kõik käsud, mis „eksperimentaator” andis. 1/3 hakkas vastu.
Rasked initsiatsiooniriitused ja järjekindel olemise ränk kohustus ei võimalda neil grupiolendeil muid reaktsioone. Pead teadma selle olendi alamliiki, initsiatsioonilist staatust, parajusluse määra, siis võid häälestuda, sarnaseks muutuda ja saavutada – klõps vurr – oma müügitulemuste märgatavat tõusu.
Pidin minagi Cialdini ja kirjastajate kukrut täiendama, mees on tõtt öelda seda väärt, tõde ükskõik mis soustis väärib väljaütlemist. Raamatukogu 5 eksemplari olid hoolsate inimhinge inseneriõpipoiste poolt välja laenutatud, järjekordki võetud. Uudishimu aga ei andnud kannatada.
Tehke seda teiegi, ja te enam järgmiste jõulude ajal ei virise konsumerismi saatanliku loomuse üle. Lihtsalt lähete hüpermarketisse ja ostate lapsele, tädile, vanaemale, ämmale, äiale, kõigile hästi palju nänni. Enne seda vahest olete rakendanud kas madala palli strateegiat, või kõrge palli oma. Või ütelnud hästi paljudele, kuidas nad teile meeldivad. Või teinud muud meeldivat, sest olla „silmad pärani kinni” seisundis on määratult meeldivam „silmad kinni” - või koguni kõige hullemast – „silmad pärani” seisundist. Ego jääb terveks ja võib isegi paisuda. Peaasi, et lõhki ei läheks.
Matusekõne Kuke aastale.
2005 aastale, Hiinlaste jaoks Kuke aastale peaks kirjutama juba nekroloogi. Bossueti sõnaosavust endal ei ole, viimane oli teatavasti katoliku preester, kes eriti kuulsaks sai prints Conde matusejutlusega. Kuulus matja oli ja kuulus kõnemees.
Tegelikult oli karm aasta, halastamatu aasta, mitte ühtegi asja oma kohale jättev aasta.
Terve maailm jätkas oma pöördumist sohu, kuid 2005 tõi selle eriliselt selgelt välja.
Eesti soostumine jätkus maailmast ennaktempos. Meie üürike vabadusesõõm on nüüd kiirkäigul asendumas uue orjaajaga. Selle orjaajale laulavad ühiselt hosiannat nii võimkond kui õukond, mille sekka tuleb ilma eriliste eranditeta lugeda kogu kultuurieliit (3 37-st on liiga väike %, et paista välja).
Maailmas on ilmseks saanud, et uued sõjad on ukse ees. Kõik variandid on laual, s.t. algab sõda, varsti algab uus sõda. Valmistatakse ette kahuriliha ka meil, püütakse palgasõdurist vormida mingit kodumaakaitsja kuvandit. Iraani on kuidagi ette saanud või upitatud uus president, kelle murdmiseks pole ettekäändeid vajagi – mees ise korjab kõik söed pea kohale, mis vajalikud.
Oleksin väga üllatunud, kui 2006-2007 ei läheks lahti uut sõda.
Ladina Ameerika käärib samas tempos Ka siin on sõjad varsti hädavajalikud. Või riigipöörded, tervistavad Pinochetid. Pinter rääkis läbi lillede just sellest oma Nobeli kõnes. Meie lugesime eesti keeles vaid tema kriitikat. Pinteri originaalkõnet vist jäängi ootama, no mine sa isahane muidugi tea.
Pikemas perpektiivis on ikka ees sõjad – kui mingi ime näol 2007- ni on mingi hädine rahu säilinudki, ei jää sõda ometi tulemata. Uus polarisatsioon Ameerika-Vene teljel,
Vene uus liit Hiinaga, uued poolused ja vastasseisud jätkuvad. Ukraina saadi korraks vene haardest kätte, küllap varsti olukord jälle muutub, kui esimene noos on võetud.
Keskkond mängib selle utopistide mänguga oma mängu kaasa. Maakera ei kannata seda mafiosnike kaklemist pikalt enam pealt vaadata. Ta vajaks tõelisi, mõistlikke peremehi oma õue peale õiendama.
See vähene opositsioon, mis on, see muidugi tugevneb, Internet võimendab seda, kusagil katakombis sünnib ka tõde. Kuid esialgu märatsevad võimurid iga tõe hetke peale veel võimukamalt, tigedamalt ja absurdsemalt, kui kunagi enne.
2005 oli just see aeg, kui revisionistid kõik (peaaegu) viimseni on nüüd trellide taga:
Ernst Zündel, David Irving, Germar Rudolf. Otsige, kuniks saate, nende teoseid ja kirjeldusi ja näete – kõik, mis see seltskond on tahtnud, on lihtsalt tõene ajalugu.
Mitte ainult nemad, need ajaloolased on uurinud vaid ajaloo ühte väikest tahku, II Maailmasõja mõnda momenti.
Totrus ruulib. Ka nende jidiootide, jõuluidiootide peades, kes püha öö hälina ja raevu saatel konsumerismi orgiast viimaseid orgasme välja pigistavad, jõuab ühel hetkel pähe tõdemus, et jõulud on tegelikult hullumaja ruudus – lihtsalt muul ajal ei torka see nii hästi silma. Võimalik, et nii jätkub ka 2006, 2007, 20016 ja isegi 2026.
Kuid lõputult ei saa nii jätkuda. Üsna raskesti ennustatav murdepunkt on praegu üsna lähedal, nii 10-20- asta lähenduses käes. Finantskriis, ökokriis, tsentrite nihestus, multipolaarse maailma taasteke (kui Ameerika enam ei ruuli, on mõni aeg paljude tsentritega maailm käibel), kõik see on ukse ees. Maailm muutub veel kord veel kirjumaks, kui enne. Ja veidi paremaks ka lõpuks. Sedapuhku ilma eestlasteta. See rahvakild on lõpuks suutnud oma olemasolu eeldused lõplikult tuksi keerata, seda tänini taipamata.
Selline jeremiaad kukkus välja. Ju siis ongi need mõtted põhiliselt peas.
See hea, mis oli, oli eranditult isiklik: isiklik valu andis teadmist juurde, isiklik laps õppis lugema, isiklik praktika veenis selles, et eestlasele mingi ajaloolise petuskeemi selgekstegemine on tühi töö ja vaimunärimine. Ainuke, kes sind poolelt sõnalt mõistab, on kutseline pätt.
Need on üldised raamid, mis panevad mõistma Spenglerit. Noores organismis ei oleks see võimalik, selline pätluse laiutamine, totruse apoteoos. Vanuriga on teine lugu. Tal on ikka midagi viltu või aju permamentselt kahjustunud, pangu mis kalosse jalga tahes, ikka on tal asjad viltu Järelikult olemegi kultuuriliselt vanurid ja järeltulija küsimus on vaid püsti. Kuningas on surnud, elagu kuningas, aga milline? Ega ometi mitte islamistlik? Näiteks võitlejate moraal pole neile probleemiks, ega ka mitte fanatismi puudumine. Meie vähk, variserlus, tuleks hävitada isegi siis, kui prognoos on nii ehk nii letaalne – vähk on liialt valulik, inimkonnale väljakannatamatu haigus üle elada?
Kuid isegi selle letaalhaigusega toimetulek ei anna vanurile mingit kindlust homse suhtes. Mingi kood on viltu, mingit koodi ei ole edastatud, mingi passionaarsus on puudu, need küsimused vaevavad pead. Täpsem teaduslik analüüs võibki jääda tulemata.
Part, mille arvasime käivat lõputult, on lõpuks maha käinud, enam ta ei mune ega ilmuta elumärke. Mehhaaniliste partide ajastu on lõpukorral.
Ükskõik, kuhu 2005 ka paigutada, enam ei sobi ta hästi suure buumi pooldajate iluridadesse. Liialt palju asju meie elus nõuaks lahendamist, enne kui suure buumi helged sihid võiksid teoks saada. Isegi kõige roosilisema teostumisel teatud mõttes lõhkise küna sündroom kordub: seesama küsimine, mis edasi, mida teha mehhaanilise pardiga, see küsimust jääb lihtsalt lahendada 2040 põlvkonnale, mitte põlvkonnale 2020.
Niisiis Aadam ja Eeva aeti paradiisist minema, tehti surelikeks ning pandi palehigis tööle. Hea ja kurjatundmise puust söömise tulemiks oli küll hea ja kurja äratundmine, kuid pole head ilma halvata – need jumalanäolised olendid pidid nüüd surema.
Selle kaotatud Eedeni, ürgse paradiisiaia kujutelmad, milleni me mingi vääramatu jõu mõjul jõuame niisiis kunagi tagasi, läbivad meie mõtlemise aluseid sama püsivalt, kui meie kujutlus meie jumalanäolisusest.
Õhtumaal polegi vist võimalik arendada mingit usku või õpetust, mis ei lubaks meid sellesse Eedenisse ühes või teises vormis tagasi. Järelikult uue usu rajaja peaks arvestama – ilma Eedenita tõenäoliselt ei pääse temagi.
Millised eedeniõpetused ratsionalismi müstikamaailmas on meid siis saatnud? Esimesed, kristliku paradiisi kujutelma peegeldused on leida Utoopiates. Campanella Päikeselinna, Moruse Utoopia kirjeldused, Baconi Uus Atlantis. Kõiki neid iseloomustab suhteliselt rahulik ratsionalism, eneses kindla inimese usk enese jõusse ja oskustesse. Selle kindlustunde alateadlik juur ilmselt pärineb kristlusest – eneseusk on jumala väe läbi päritud ja ei tekita mingeid kahtlusi ja kõhklusi. Patuste inimeste rumalus kõrvaldatakse peagi, kui uskumatute mass väheneb, haridus levineb, teadmised võimust võtavad. Kõik muu on enam-vähem automaatne ajaloo lõpu vormistus, millest alates igat sorti orgaaniline ajalugu on surnud, Spengleri mõttes ehk siis see tsivilisatsiooni faas, surnud aja faas on saabunud. Kuid selle surnud aja, kivistunud aja dünaamikat enam ei tunnistata, kõik utoopiad on staatilised, kivistunud, püsivad ja muutumatud, programmeeritud elama ja funktsioneerima läbi aastatuhandete. Iseloomulik on enese või mõne lähedase järgneva põlvkonna asetamine ajaloo keskmesse, Ptolemaioslik, ometi iga põlvkonnaga kaasaskäiv taustsüsteem, vaatlusakna asetus oma aega, täpselt sinna, kus ollakse ning maagilise kuldvõtmekese leidmine just oma ajas. Saavutada ajaloo käigu mõistmine tsivilisatsioonide sünni ja surmatsüklite vaheldumist vaadeldes on tänaseni veel saavutamata. Spengler küll visandas sellise ajaloonägemise võimalused, kuid 100 aastat tagasi ei olnud tal nii palju vahendeid käepärast, et seda nägemust praktiliselt teostataval kujul kirjeldada.
Utoopiatele järgnes Prantsuse valgustajate lõhkuv tegevus. Seal ei ole väga märgata ülesehitavat joont. Pigem säetakse ülesandeks olemasolevad ehitised ilusti maha nühkida ja siis vaadata, mis edasi saab. See ka õnnestus – Prantsusmaa hävitas oma võimu revolutsiooni läbi ja ei ole tänini toibunud saavutatust. Patiseis Napoleni võimuletuleku järel kestis terve sajandi. See samal ajal hoidis tegevuses inertsi toimel edasiviivaid jõude, nii tehnoloogiliselt kui filosoofiliselt oli 19. sajand äärmiselt rikas ja vastuoluline. Paradiisikujutelmad aga arenesid. Marxi kommunismiõpetus oli siis juba uue maapealse paradiisi kirjeldus. Selle paradiisi poole viivad teed aga ei olnud enam mitte rahumeelsed, vaid üdini purustavad ja hävitavad. Edasiviivaks jõuks pidi saama hävitus, olemasolevad institutsioonid olid selleks liiga madalad, et neid elus hoida. Eedeni aia kujutlusele liitus apokalüpsilise muundumise kujutlus, Johannese ilmutusraamat sai eelduseks paradiisi jõudmiseks.
Mis selle liikumapaneva jõu tulemiks oli, teame isiklikest ja oma isade-emade-vanaisade-vanaemade mälestustest piisavalt hästi. Seega paradiisikujutluse esimene peegeldus, koopia, kommunistlik utopism on tänaseks läbimängitud farss.
Paradiisiunelma teine koopia, konsumerismi farss edasiviiva jõuna ahnust kasutades aga kestab.
Ameerika unelm on praegu oma võidutsevas faasis ja selle võidutsemise kroonikaks tuleks lugeda Fukuyama “Ajaloo lõppu”. Kommunistlikust Eedeni aiast asja ei saanud, konsumeristlik aga on kohe kohe tulemas. Tuleb vaid veel mõned generatsioonid ohverdada liberalistlikule altarile ning jääb vaid paradiisivõtmed ulatada inimeste kätte tagasi.
Paradiisikujutelmadele vastukaaluks on mõned kirjutanud ka kainestavaid tekste Näiteks minul praegu lõplikku läbilugemist ootav Spengler prognoosis analoogia põhjal teiste tsivilisatsioonidega ka meile hääbumist. Popper tõi välja, et historitsistlik ajaloovaade ei ole eriti eriti teaduslik. Täna aga ei ole mingit märki paradiisiunelmatesse realistlikumast suhtumisest. Alati kaasneb sellega oma põlvkonna erakordseks kuulutamine, oma ajavahemiku, kus elatakse, oleviku kuulutamine tsentrumiks, mille ümber ajalugu pöörleb, mingi ideoloogia lõplikuks kuulutus. Vältida sellise mütoloogilise juure sisseimbumist oma usukuulutusse on meil vist peaaegu võimatu, oleme selles oma kultuuri juurte poolt determineeritud meemimasinad nii ehk nii.
Tegelikult on see kehtiv isegi enese vaadete evolutsiooni jälgides. Minu algne usk tehnoloogilise paradiisi saabumisse on praegu radikaalselt välja tõrjutud võrdlemisi apokalüptilise vaate poolt, jälle paradiisiunelmatest genereeritud. Johannese ilmutusraamat ühelt poolt ja Eedeni aia lugu teiselt poolt on need raamid, mille vahel me viskleme, otside tulevasest ajast märke ühe või teise lõppseisu saabumisest.
Kuid on täiesti võimalik ka keskenduda vaid apokalüpsisele või paradiisile. Seda müüti jälgides saab aimu ilmselt peaaegu paratamatust poolest, mis inimmõtlemist alati tundmatuga kohates saadab: meie hirmud, ürghirmud saavad lahenduse või esmase lahenduse mingi müüdi läbi. Tundmatusse ruumi siseneme juba mingi müüdi toel, seda lennumasinat kasutades.
Kriteerium müüdi kahjurlikkusest / kasumlikkusest võikski seisneda selles, kas see müüt laiutab tegelikult juba kättevõidetud teadmiste horisondi sees, või ootab meie kuulaeva toestama kusagil väljaspool, seal, kus tegelikult teadmise toestavat väge ei ole kusagilt võtta.
Äärmusliku näitena võibki lugeda praegust konsumeristlikku kuju võtnud Eedeni müüti planeeti kõige hullemini laastavaks vähkkasvajaks. Selle asemel, et asjalikult teha bilanss olukorrast, anda hinnang ja mingisugune prognoos, kohtame oma olukorra suhtes enamasti kahte äärmuslikku poosi: kas õndsalt tarbijalikku, ajaloo lõppu nautlevat ajuvabaduse näol, erijuhtumitena tehnoloogilise tulevalat ülistades, või siis apokalüptilist, näiteks keskkonnahoidelist hoiakut arendades. Mõlemal juhul on väga raske inimesi nende mütoloogiamaailmast välja saada, panna nad väga ratsionaalsel ja julmal kombel iga argumenti ja fakti vaagima. Minu arvates on see siiski võimalik. Lihavõttesaare preestritel oli ka võimalik oma puud üle lugeda ja algatada puude istutamise kampaania. Kuid seda minitsivilisatsiooni oli juba haaranud ogarus.
Kahjuks kehtib see juba praegu tervikuna kogu meie planeedi kohta. Võtaks siis ette ja mõõdaks ära nii osooniaugud kui ka Golfi hoovuse aeglustumise? Superkompuutrid meil ometi juba on, on leida ka modelleerijaid, matemaatikuid ja muid tarku. Teeme selle prognoosi ära ja võtame teadmiseks. Oleks abiks. Selle asemel kohtab suhteliselt isoleeritud gruppe, kellel lihtsalt puuduvad ressursid adekvaatsete prognooside tegemiseks, vahel oma hädakisa avaldamas. Enamik masinavärgist jätkab täiesti juhmil moel planeedi rüüstet. On selge, et planeedi modelleerimine on liiga kallis isegi ühele supervõimule ja selleks peaks kokku panema kõikide suurriigide potentsiaali. See oleks võimalik.
Mida me aga ei näe, on sellelaadiline ratsionaalne tegevus. Seda asendab just Eedeni aia müüti viigilehena kasutades kas tulevase paradiisi kuulutajate sirin (Suur Buum viimase lööklausena) või apokalüpsise kuulutused, mõlemal juhul pikemaid prognoose eirates.
Positiivne roll meid kuhugi edasi viies võiks sellel müüdil ometi alles jääda.
Kui stardime oma marsilaeva, tähemissiooni või muu seesuguse ürituse, võiks tulevane kosmonaut lubada enesele unistamist. Tõsi, isegi selleks võib Eedeni aia müüt olla liialt kitsendav. Meil võiks tulevalas reserveerida õiguse kannatusteks, õiguse otsinguteks, õiguse eksimusteks. On palju keerukamaid müüte, odüsseuse reisid näitena, mida saaks täheruumi sisenemisel kasutada. Kuid selles vallas on tegemist vaid maitseküsimustega, mitte enam põhimõttelise vaatega. Ratsionalismi avamine eeldab tegelikult mütoloogilise sfääri aktsepteerimist tundmatus ruumis ja juba läbuuritud ruumist müütide paroodiate otsustavat minemaajamist. Uued Kolumbused aga valigu oma reisile kaasa mistahes uskumine, peaasi et see aitab tal Ameerikasse jõuda.
Kõigepealt tänan kaasblogijat Tiiut, kes andis mõtte osta ja lugeda läbi raamat Pärdist ja tema muusikast. Jutt on Enzo Restagno koostatud raamatust “Arvo Pärt peeglis”.
Tiiule teadmiseks: kui ka Suure Jaanis ei ole seda Pärdi raamatut saada, siis Tartus on, Lõunakeskuses ja Wildes on.
Muusikateoorias ja isegi kuulamispraktikas võhikuna ma ei käsitle Pärdi muusikat. Minu tee ei ole veel selles kohas, kust ma võiksin ja julgeksin selle muusika kohta midagi öelda. Võib-olla muusikalises mõttes peangi olema ja jääma vait. Iga asja jaoks on oma aeg. Kui on. Peab olema kannatlikkust oodata, oodata, oodata seda, millal aeg on küps. Igaühel meist on ees oma kõrberännak, vähemalt neil, kes kas kuidagi ähmaselt tajuvad tänases ajastus sügavat sisemist kriisi, selle aja tühisust, täitmatust, mõttetust.
Kõik uus on põhjalikult ära unustatud vana. Nii on ka Pärdi poolt leitud tintinnabuli stiil seesama vana missa liturgiliste rituaalide jaoks loodud muusika jätk meie aja jaoks, meile mõistetavas vormis. Muidugi neile, kes tunnevad ähmast vajadust minna ära, otsida uut, pääseda Paabeli vangipõlvest. Arvo Pärdi enese tee on siin teenäitajaks, mis suunas tuleks minna, mida tuleks otsida ja kuhu võib niimoodi ka jõuda . Meil on aega ja meil tuleb õppida ootama.
Mis teed mööda tuli käia Pärdil? Väga, väga lihtsustatult on see olnud kolmeosaline tee: otsimine dodekafoonia vallas, omamoodi pöördepunktiks oli tema Credo, pöördumine Bachi ja gregooriuse laulu läbi, veendumine endise tee jätkamise võimatuses.
Kõrberännak, 8 aastat vaikust ja ühehäälsete meloodiate komponeerimist iseenesele harjutamiseks, uue, täiesti uue muusikalise kuulmise ja mõtlemise arendamine ning aastast 1976 jõudmine muusikalises mõttes Tõotatud Maale.
Selle rännaku saatjateks on olnud juhm rezhiim, millele küll dodekafoonia, küll missatekstid olid keelatud, tabud, parteifunktsionääride ja keskpärasuste mängud, Pärdi sundväljasaatmine Eestist 1980 ja juba uuel kodumaal, Saksamaal 1976 leitud muusika edasiarendamine.
See üles leitud liturgiline, lihtne ja püha muusika mõjutab väga isiklikul ja tõsisel kombel ka ilmalikke meeli. Kultuurilises mõttes on see ehk meie õhtumaise kultuuri kõrgsümbolite, algsete impulsside ja pingeväljade taasavastmine ja uuendamine?
Teises, laiemas kontekstis on see selle vana ja seniilse kultuuri viimase õnnistuse andmine ka uuele, sündivale kultuurile? Nii vähemalt mulle tundub. Kusagil selle kõduneva impeeriumi rüpes lihtsalt idanevad selle uue kultuuri vaimsed lätted. Religioon on siin kultuuride vaheline sõnumitooja, kuigi on täiesti võimalik, et vana religioon kas hääbub, võtab täiesti uue vormi, või jääb lihtsalt üheks põhitooniks uuenenud kultuuri moodustajate keskel, üheks tasaseks ja oluliseks saatemeloodiaks.
Meil on aega. Selline on vastus, mille ma sain Pärdilt, vastuseks mõrvatud aja otsimise loole. Kindlast leian tema muusikast ka teisi vastuseid, lihtsalt tuleb osata küsida.
Pean üritama pähevõetust kinni pidada ja jõuda tänapäevase, nn. modernse inimese valdavate müütide ja uskumuste kirjelduseni. Lihtne see ei ole. Tulemiks saab olema paratamatult fragmentaarne kogum tekstijuppe, mille juurde ilmselt peab pöörduma ikka ja jälle tagasi.
Õhtumaise kultuuri üks alustekste on Piibel. Järelikult on loomulik alustada müütide käsitlemist ja nende hajusaid peegeldusi ratsionalistliku inimese vaadetes Eedeni aia müüdiga, täpsemalt müüdikompleksiga, kuna siin on läbi kirjutatud mitu üksteisega läbi põimunud uskumuste süsteemi. 1. Mo. 1, 1. Mo. 2, 1. Mo 3 tuleb seetõttu lugeda meie kultuuri tähtsaimaks lähtekohaks ja moodustajaks. Kahjuks viib kaine analüüs ikka ja jälle selleni, et kibedalt tõdeda – tagasipöördumist Eedenisse ei ole ega ka tule iialgi. Ürgaja kujuteldavasse idülli ei jõuta enam kunagi tagasi. Kas seal üldse kunagi oldud ongi? Kultuuri vanadusest tunnistust andes võib see idüll veel ükskord meemides ja mälus elustuda seniolematu selgusega, aga see on ka kõik. Edasi on selle kultuuri jaoks saatuseks anda oma õnnistus uue kultuuri idudele.
Üheks võtmelauseks inimese päritolu ja saatuse kohta võiks pidada kuulsat lauset
Mooseses esimesest raamatust, 1. Mo 1.27:
„Ja Jumal lõi inimese oma näo järele
Jumala näo järele lõi ta tema,
ta lõi tema meheks ja naiseks!”
„Jumal lõi inimese oma näo järele”. See võtmelause on määranud meie hoiakuid juba 3000 aasta jagu. Varasemas süsteemis oli see oma näo järgi vormimine mitte nii määrava tähtsusega. Mõistust ja võimu jumal nii palju ju ometi ei andnud, anti vaid nägu, mask. Pigem pani see paradiisist väljaaetud inimeseloomast pärispatuse vaatama peeglit otsides üles taevasse. See seal, mis talle paistis, see nägu või kujutlus heast või halvast, aga jumalikust peegeldus tagasi ja andis nende kujutluste läbi inimesele energiat vaadata lõpmatusse, otsida lõpmatust. Pürgimine kõrgustesse, lõpmatusse, gooti katedraalides avalduv noore Õhtumaa kultuuri põhitendents andis inimestel tuge, hoogu, kuid samal ajal ka piisavalt alandlikkust. Selle jumala kõrgpositsioon määras need jumalanäolised patused võrdselt põrmuseks üksteise suhtes ja vabadeks jumala suhtes, vabaks valida oma uskumisi, käitumisi ja saatust. Ilma selle projektiivse vaatepunktita ei oleks saanud tollal, ega ei saa vist ka praegu, võrdsust kuidagi mõista. Eriti vähe sai seda mõista antiikaja ja keskaja seisuslikes ühiskondades. Võrdsus oli vaid võrdsus saatuse ees, pärispatususes, võrdsus jõuda oma Eedenisse või selle antipoodi, põrgusse, vastavalt oma kalduvustele ja käitumisele.
Seega see peegel oli positiivne, projektiivne, ülendav kõverpeegel, mis suurendas peegelpilti, määras ideaalid ja hoidis tasakaalus põrmust võetud ja põrmuks saama pidava ja kõigevägevama suhted.
Selle projektiivse vaatepildi purunemine algas valgustusajal. Teadus oli esialgu religiooni kammitsates ja religiooni mõju alla. Osalt mõjus see pärssivalt kõige lihtsamategi teadmiste hankimisel, teisalt aga distsiplineeris tõeotsijat just see taevalik peegelkujutus. Tema vaade oli suunatud üles, tähtede poole, mitte maha, mitte omasuguste suunas. Religiooni pärssivast mõjust on otsatult räägitud. Religiooni innustavast, ülendavast ja distsiplineerivast mõjust aga sageli vaikitakse.
Ühelt poolt põletati tõeotsijaid, seda küll. Teisalt süstis seesama religioosus inimestesse vääramatu mehisuse sellesama tõe eest kasvõi surma minna, ohverdada kõik mis tal oli. Tänapäeva maailmas tunduks see kujuteldamatu.
Alguse sai selle gooti kõrgvaate purunemine Prantsuse valgustajate tegutsemisega, lõpetas selle aga 20. sajandi algus.
Üheks kõige purustavamaks löögiks sellele projektiivsele vaatepunktile sai Darwini õpetus. Kuid õpetuse sisse evolutsioonist ja inimese arenemisest ahvist jäi ikkagi peeglikese lause. Nüüd ei olnud enam jumalat taevas, vaid ainult inimesed maa peal.
Kuid see, et Maa on antud inimestele jagamatuks kasutuseks, et inimesed on evolutsiooni ülim tipp, see tuli vääramatult Darwini õpetusse usust kaasa.
Jumalat enam kõrgel taevas ei olnud, selle asemel said pooljumalateks varem tagasihoidlike asevalitsejate kohuseid täitvad. Peeglist taevas sai peeglike seina peal.
Peeglikesed seina peal aga ei armastanud tõtt rääkida. Nad rääkisid peremehele või perenaisele seda, mida see kuulda tahtis. Iga peegel pani selle valdaja omamoodi pisikeseks universumi tsentrumiks, mille ümber teised pöörlesid. Vahel pidas peegli omanik teisigi samaväärseteks tähesüsteemideks, kui see kasulikuks osutus, vahel aga pidas erinevaid tarvilikuks enesesuuruses mõõtu hakata lõikuma. Kui peegli omanik sattus võimule, osutus see ka võimalikuks. 20. sajandi painajad on selle kinnituseks. Võrdsus niisiis taandus kõigi ühetaoliseks nüsimisele. Vabadus aga iga universumi tsentrumil vabaduseks teha seda, mis pähe tuleb. Sellise projektiivse vaate mandumine kinnise ruumi pisukesse teadmistesfääri kaotas vajaduse otsida lõpmatust, vaadata taevasse, püüelda absoluutset. Tõe kriteeriumiks sai edu omasuguste põrmlaste keskel, mis omakorda mandus rahaks.
Pisikesed kuldvasika kummikujukesed otsiti jälle välja ja puhuti täis. Rahamaailma pöörlemise kõlin ülistati igavekes ja täiuslikuks. Vanast inertsist on veel tänasenigi leida siiski unistajaid ja otsijaid. Nende loodud sümboolne kõrgruum kannab meid veidi edasi tänapäevalgi. Kood, kultuuriline kõrgkood hävineb väga pikkamisi. Esimeses koopias pärandub enamik olulist, järgnevas veidi vähem, ülejärgnev on aga juba õudusunenägu. Tõsi, erinevalt lausa biloogilisest käsitlusest on kultuurikoodil alati ka midagi uut pakkuda. Mõnikord on uus kandev, mõnikord osutub rämpsuks. Uue liigne ülistamine vaid kiirendab vana hävingut, vahel midagi samaväärset vastu andmata.
19. sajandi ooperit ja tänast räpparite rokkimisi on praegu näiteks väga raske võrrelda.
Mõned koodi osised hävinevad kiiresti, mõned aeglaselt. Võimu juures olevad osised hävinevad kiiremini. Aristokraatia oli juba 20. sajandi alguseks sisemiselt surnud. Praegune rahaaristokraatia aga selle kunagine hale vari.
Samas teadmised reaalteaduste vallas jätkasid inertist ikka arengut. Matemaatika kõrgpunkt 19. sajandil küll täitus, andes 20. sajandil lisa vaid detailide näol, seevastu füüsikas, keemias, nüüd lõpuks ka bioloogias õige teadmistebuum alles algas.
Kuid see oli juba algselt väga valedesse kättesse antud vägi, mis sellise teadusega kaasnes. Füüsikut lõid aatomipommi, võimurid panid selle ka plahvatama. Keemikud lõid mürgid, võimurid kasutasid ka neid. Bioloogid on õppinud inimese koode lahti muukima ja juba unistatakse sellest, kuidas inimesest teha ajutut, episoodilise mälu minetanut robotit.
Peegel seinal aga jätkab märatsemist. Kui mingist vanast usujäänukist kinniklammerdununa pärist tavalised matsid ei julenud ennast veel jumalasarnasteks pidada, siis koos, kõik koos õiglust ja võrdsust taotlema õpetas neid küll kommunism või konsumerism. Tuhande juhmi aju liitumisel pidi tekkima jumalik tarkus.
Tuhande juhmi aju ühishääletuses pidid välja kooruma oraaklitõed. Et inimest selles narkouimas hoida, on tema aju programeerimisega tegelevad kõik ümbritsevad kanalid. Reklaam, propaganda voolab sisse ajalehtedest, televiisorist, internetist.
See on jälle omakorda see koht, kuhu pisikene juhmistunud omi kaebeid saadab ja loodab taevaliku reguleerimise peale. Kuigi mehhanismi rattad olevat küll antud inimeste kätte, peetakse mehhanismi ülalpidajat ikkagi taevas täiesti objektiivselt eksisteerivaks. Kuidas muidu seletada muidu tarkade inimeste pimedat usku demokraatia reguleerivatesse hoobadesse, lahusate võimude tegusesse tegutsemisse, meedia reguleerivasse mõjusse. Ilmselt meedias on osatud ja osatakse edasigi kirjutada piisavalt pimendavaid unejutte.
Jumal andis surres oma imelised tarkused inimeste elu taevalikuks organiseerimiseks meile üle ja edasi jääb vaid ajaloo lõppu oodata ja eedeni aia tulekuks oma vaim valmis seada. Tuleb vaid senisest veelgi enam tööd teha ja kaupu toota.
Seega ratsionalismi senisest lõpmatusse pürgivast, gooti katedraali vaatest (Spengler) sai kinnine kõverruum. Vaadet lõpmatusse peetakse praegu lausa lolluseks. Tähti ei tasuvatki enam uurida. Selle kõverruumi ümber peituv tundmatus ja sellest tundmatusest läbimurdmise katsed tembeldatakse lolluseks. Müüdid tegelikult aitasid varem kõrgustesse pürgimisele ka kaasa, praegu aga on müüdid moondunud värdõpetusteks ja parasiteerivad maa peal, mitte meid ümbritseva teadmatuse ruumis. Sinna enam ei ole asja ei kellelgi, ei teadlasel, ei tavapõrmlasel. Teadlane on formaalselt küll õpetatud lendama, kuid tema lennumasina lennukõrgus on täpselt määratletud ja piiritletud sellest saadava rahalise ja edulise tulemiga.
Ja hoidku tavapõrmlased ennast kõrgemale lennu katsetest parem üldse eemale! Need õnnetud Ikarosed, enne Päikese enese poolt kõrvetuse saamist, saavad kohe ja kiiresti allatulistatud ratsionalistlik skeptikute eneste poolt. Niinimetatud skeptitsism, mis vanasti vaatas taeva poole, on praegu vaid vaade, mis meeleheitlikutl kaitseb meie pisukest teadmiste sfääri teadmatuse suure sfääri seest vahel allapotsatavate seletamatute küsimiste eest.
Neil, skeptikutel, olla ju kõik vastused olemas! Kui mingist vanast inertsist küllalt kõrgele jõudnud teadmiste sfäärides toimuv veel meenutab lendamist, siis vanade müütide värdkoopiate võrgus siplevad humanitaarvaldkonnad siplevad vaid uute moevoolude tuleku ja mineku tõmblemises.
Küllalt kõrgele on jõutud küll näiteks bioloogias ja hoolimata sellest, et inimese kood on juba ette patenteeritud rahamaailma ülikute kätesse, on tunnetuslikult siin ikka veel väga olulised asjad toimumas. Füüsika seevastu on üldse lukustatud pärast kahe suurimpeeriumi vastaseise kuhugi suletud väravate taha. Pole siis imestada midagi, et ei imestata ei seletamatute kõrghoonete kollapside ega üliedukate kuundumistegi üle.
Kuid põhilises osas on tegemist lootusetult vananeva, kõduneva organismiga, kelle sees on vaja aretada uusi kõrgustesse pürgivaid idusid. Kui nn. skeptitsism jätkab vaid iga ootamatu küsimise naeruvääristamist, pole sellel isesulgunud süsteemist loota väljapääse. Keegi peab ütlema „pole sinust ilusamat ilma peal” asemel välja kibeda tõe: on küll, kusagil on meist targemaidki. Vaid meie võimetuste uurimise läbi saame muutude võimekamateks, sellise sõnumitooja peegli puruksviskamine ei aita. Vahel selliseid sõnumeid siiski on leida.
Kuna lugesin just eile Endel Tulvingu uuemat, 2002 v.a. mäluraamatut (1994 aastal väljaantud raamatu oli mul õnne hiljuti lugeda), siis pean ikka ja jälle imestama meie mäluuurija leidlikkuse ja ettenägemisvõime üle. Meie aju bioloogilised ebatäiuslikkused ja täiuslikkused hakkavad alles nüüd ilmnema. Ka siin toimunu on hilistunud arvatavasti just seetõttu, et vaimu peeti ka kõige barbaarsema mudamaterialisti poolt sedavõrd täiuslikuks, et selle uurimisel ei suudetud isegi ette kujutleda näiteks seda, et mälu liigid õigupoolest on väga erinevad, et on olemas episoodiline, semantiline, protseduuriline mälu, et mällu paneku korral on väga tähtis ka selle mäletamine, kuidas midagi leida võiks. Episoodilise mälu küsimus on üsna irooniliselt avastatud just siis, kui kogu inimkond vaevleb selle mälu kaotsimineku käes. Mitte ainult Tulvingu K. , vaid kogu inimkond väga analoogilisesl kombel joodikuga ei oma enam episoodide toimumise suhtes täit selgust ja unustab oma viimased sigadused 5 minuti jooksul. Huvitav, et viin ka just selle mälu osise esimesene hävitab, samuti narkootikumid. Muud asjad, protseduurid, refleksid, isegi sümbolid on nagu olemas, mida aga ei ole, on episoodide talletus. Mäletad suurepäraselt mõnda matemaatilist peensust, aga ei leia oma eila kuhugi pandud rahakottigi üles. Allakirjutanu tunnistab ausalt, et on sellist piinavat häbi pidanud tundma ja just seetõttu see K.C tundubki ääretult masendav, jõhker tulevik.
Kui inimesed oma meediauimast ei vabane, episoodilist mälu tarvitama ei hakka, oleme kaotanud ühe sajandiga oma liigi kõige tähtsama geneetilise leiutise üleüldse.
Kui see protsess järkub, võib muutuda küsitavaks üleüldse uue kultuurigi teke. Lihtsalt ilma episoodideta, ilma mineviku ja tulevikuta inimene ongi ahv, mandubki ahvi tasemele.
Ainult iseennast tunnetav, oma saatust omav, oma kultuuri ja ajalugu tundval inimesel on arenguvõimalusi, ilma selleta on meie koletu sümboolse mõtlusvõime tulemiks vaid kollaps.
Töönarkomaania kui narkomaania kõrgeim vorm
Narkomaane on mitut liiki. Mõnedega neist on inimkond jõudnud kohaneda ja mõned narkomaanid on jõudnud inimkonnaga kohaneda: näiteks joodikud. Neid ei panda enam tähelegi, kuigi joodikluse teravamaid vorme ehk taunitakse.
Narkomaania kõrgemaid vorme, nagu näiteks meedianarkomaania või töönarkomaania, aga ei taunita mitte kohe ja siit nende kenade nähtuste püsivus ja levivus. Täna siis tahan ma pajatada töönarkomaaniast ja sellest, milleni viib tavalise, veidi alkoholilembelise laisklooma ja töönarkomaaani kooselu.
Faasis üks me leiame eest suurima üksteisemõistmise ja õnne. Selles faasis on mõlemad huvid ühilduvad – töönarkomaanil pole suuremat õnne, kui veel oma väikest edemust edasi arendada sellises ohutu ja mitte väga suurt vastupanu avaldava laisklooma suhtes. Laiskloom muidugi leiab enesele mugava keskkonna mugavleda ja mõnuleda, tõsi, lühiajaliselt. Mitmed asjad, mida tema peaks tegema, tehakse tema eest lausa ära, õnn missugune!
Varem või hiljem tema ideaale hakkatakse kärpima, tema tunge piirama.
Töönarkomaan nimelt ei peatu kunagi. Teda ei tõkesta ei lepingulised 8 tundi, ei mingid muud kohustused – tema teeb oma tööd täpselt nii palju, kui ta tahab ja mitte keegi ei saa teda keelata oma tööd tegemast näiteks 16 tundi. See esialgu tekitab laiskloomas küll hämmastust, kuid ta kohaneb sellega. Ta leiab, et las ta rabeleb ja üritab ehk täita mingi ohutunde ajel pisut hoolikamalt omi kohustusi, unustamata siiski kohustuslikke lõunauinakuid.
Töönarkomaania see faas oleks kõige tasakaalulisem ja kui selles faasis inimesed jätkaksid koos vegeteerimist, leiaksime ees suhteliselt tasakaalulise ja üksteisega koostööd tegeva seltskonna.
Laiskloomad on õppinud kiitma töönarkomaani, töönarkomaan aga on omandanud silma kinni pigistamise võime selle määrani, mis võimaldab sellisel “kollektiivil” edasi õilmitseda.
Kuid elu edeneb edasi. Füsioloogilised vajadused ajendavad töönarkomaani veel suuremate töösaavutusteni ja laisklooma veel suurema laisklemiseni. Selles faasis leiame ees päris huvitavaid tulemeid. Mõni targem laiskloom suudab ennast minema veeretada mingi ohutunde ajel. Enamik aga triivib täie auruga kuristiku poole, mis polegi kaugel. Töönarkomaan aga leiab, et just nüüd on vaja hakata sooritama töökangelastegusid.
Niisiis erakordsete töökangelastegude ajajärk ei tõota bambuskarule midagi head.
Selle loomult hea tüübi kannatus pannakse esimest korda proovile, ta vaesekene peab nüüd ennast veidi ka liigutama hakkama. Kõiks see oleks hirmsasti kiiduväärt, kui ees ei rügaks TÖÖNARKOMAAN. Mittenarkomaanilise suhte korral karu veidi liigutaks ennast, täidaks ülesandeid ja ka eesolev eesrindlane ei ületakse mõistlikkuse piire
Kuid keegi peab ju meie töönarkomaani kuidagi tunnustama! Töö ei kiida tegijat, nii peab selleks leidma rohkesti publikut, kes seda teeks. Publik raisk, aga ei taipa sellest mängust midagi. Ta ei suuda mõista, miks ta peaks nii ohtralt kiitust jagama. Jäävad vaid ülemused, kuid ka nemad pahatihti on mõistmatud ja ei jaga tööülesannete ülevuse täit sügavust. Veel enam, töönarkomaani süvenev rahulolematus võib viia täiesti paradoksaalstete tulemiteni: mida enam rügada, seda suuremaks kasvab rahulolematus publiku seas. Publik ei taha midagi kuulda töönarkomaani uutest ideedest ja settingutest, mida kõik peaksid järgima, publik ei taha lugeda iga päev uusi bullasid uutest uuendustest ja täiendustest. Publik tahab oma rahulikku elu edasi elada, mõni tahab oma tööd teha, incl. Töökangelasteod, mõni lihtsalt tööd, mõni laiselda. Publik keskmiselt ei huvitu töönarkomaanist sellele määral, mida tema tahaks näha.
Seega me jõuame traagilise, romantilise kangelaseni varem või hiljem: tahtsime paremat, aga publik raisk, ei tahtnud. Rügasin, rügasin, aga tulem? Nüüd on vaja nutukoori, kaastundehalamisi, patuoinaid. Nutukoor ja kaastundehalamised on küll puudu, patuioinas aga on muidugi mitte ennast minema veeretada oskav LAISKLOOM.
Järgmises faasis töökangelasteod asenduvad paratamatulult põrumistega. Põrumisega mitmes mõttes: töönarkomaan võtab enda õlule mingi võimatu koorma või idee, ta enda kriteeriumid tema enese edu enam ei näe, ta lihtsalt peab ka seda põrumiseks, või siis ka totaalpõrumiseks – isegi võimalik muutub võimatuks, kuna innustututakse liialt tunnustusepüüdest tingitust kõrvaleesmärkidest, perfektsusest etc. Töö enese sihid kaotavad väärtuse, kõik peab olema 100% ja järelikult ei saa miski olla enam normaalselt teostuv – isegi mingi tabeli vorminduse küsimus võib võtta enda alla enamiku ajast, mis muidu kuluks enam-vähem kasuliku töö teostamise peale.
Igal juhul see aeg jõuab kätte, nagu alkohoolikul see aeg, kui ta enam viinast mõnu ei tunne, vaid kulminatsiooni hetk nihkub pohmelli poole peale. Niisis ka töörankomaani pohmell on nüüd see koht, kus me peame kõik koos halama hakkama. Selles faasis on igal eluinstinkti omaval laiskloomal viimane aeg võtta oma seitse asja ja maha pidada mingi korralik sõda. Midagi ei ole teha: tööd teha sa ei viitsinud, viitsi vähemalt sõdidagi või jookse lihtsalt minema. TÖÖD TEHA ENAM SA EI SAA, KUI VAREM EI VIITSINUD, SIIS NÜÜD ENAM EI OLE VÕIMALUSTKI.
KOGUA AEG KULUB SÕDIMISE PEALE, SELLE PEALE, ET TÕESTADA, SA EI OLE KAAMEL, OLED INIMENE, SUL ON VÄÄRIKUS, TAHTSID PAREMAT, AGA EI SAANUD JA NII EDASI JA NII EDASI… HEI HOO!
Töönarkomaan aga jätkab oma psühhoterrorit, kuna elu on sellist õnnistanud seninägematu vintskusega ja visadusega.
Tõsi ühel päeal ehk ka on tema mihklipäev Olen nii mõnegi mihklipäeva ära näinud, olen ühe suure organisatsiooni võrguadminni näinud mineja aetavat, kuigi ta oli ju nii hea. Tema asemele tulid lorud võrguadminnid, aga imelik küll – töökoha psühhokliima sellest imelikul kombel paranes! Igal kollektiivil ei ole aega imetleada suuri meistertöölisi, sageli lihtsad ja banaalsed kollektiivsed vajadused tingivad mõne staari minemaajamise täiesti ebaõiglasel moel.
Isiklikult ma ei ole kummagi tüübi poolt. Lihtsalt elu on nii sättinud, et minus on rohkem laisklooma, kuid mingi aeg oli ka töönarkomaani. Mind enam ei pane võidu jooksma teatud tüüpidega miski sõjahüüd. Ja pigem ma lahkun, kui alustan Andrese ja Pearu vintsket kahekõnet, milleks vaid eestlased on suutelised näiteks 30 aastat järjepanu ja alles siis ehk tunnistama - litsid mehed olime.
Teave minu kohta
Kas Hallo Maailma õpetamine parandab inimesi?
Nüüd on jumal olemas

Koosloome – teenusedisain.info
LEHE TUTVUSTUS JA KONTAKTID
Avaleht › Tööviisid › Koosloome
Koosloome tähendab seda, et teenuse arendamise ja pakkumise eest vastutav organisatsioon kaasab teenuse arendamisse vajalikud osapooled, sealhulgas teenuse sihtgrupi ehk kasusaajad. Edukas koosloome protsess eeldab oskuslikku juhti (meetodi tundjat), kuna arenduse käigus võib muutuda nii esialgne eesmärk kui ka viisid sellene jõudmiseks.
Koosloome lähtub põhimõttest, et klient ei ole passiivne teenuste tarbija, vaid aktiivne osaleja teenuse planeerimises ja pakkumises, ning soovitud tulemus saabub ainult juhul, kui ka klient ise annab panuse. Näiteks kaitstud töö teenuse puhul sõltub teenuse edukus kliendi – erivajadusega isiku – motivatsioonist teenust tarbida ja avatud tööturule jõuda. Klient kaasatakse koosloomes kas otse, st teenuse ühisel disainimisel või läbi kvalitatiivsete uuringute (vaatluste, intervjuude jne).
Sotsiaalministeerium kavandas teekonna hoolekande lahenduste (teenused, tooted ja teenuste osutamise korraldus) prototüüpide välja töötamiseks ja testimiseks. Fookuses oli hoolduskoormuse vähendamine ja/või erivajadustega inimese tööle naasmise/jätkamise toetamine. Eesmärk oli kõigepealt luua eeldused uuenduslike teenuste välja töötamist ja neid seejärel avatud taotlusvooru raames rahastada. Avatud voorude kaudu toetatakse sotsiaalteenuste arendamist, osutamist ja käivitamist nii, et need oleksid jätkusuutlikud. See tähendab, et kohalikud omavalitsused peavad arendatavaid teenuseid edasi osutama ka pärast struktuurivahendite rahastamisperioodi lõppemist.
Ministeerium pidas oluliseks algatada arutelu teenuste pakkumise innovatsioonivõimaluste üle selles valdkonnas, soodustada koostööd teenuse osutajate vahel (omavalitsused ja ettevõtted või vabaühendused), innustada uuenduslike rakendusideede genereerimist ja toetada parimate ideede arendamist toimivateks lahendusteks.
Selleks mõeldi häkatoni ehk Heaolutalgute – 1-päevaste töötubade seeria – vormis välja võimalikke lahendusettepanekuid ning tiimides loodi lahenduste esialgsed prototüübid. Need on plaanis edasi arendada taotlusteks, mis konkureerivad rahastamiseks. .
Innovatsioon noorsootöö kui avaliku teenuse planeerimisel ja teostamisel riigi ja omavalitsuste koostöös
ENTK (Eesti Noorsootöö Keskus) vedamisel on läbi viidud oma nn haldusreform ehk moodustatud teenuse piirkonnad noorsootöö jaoks (sh huvitegevuse ja huvihariduse pakkumine). Piirkonnad moodustati omavalitsuste koostöögruppidena, kusjuures grupeerimise aluseks oli nii klientide (noorte) kui teenuse osutajate (nt huviringi juhendajate) liikuvuse ja paiknevuse analüüs.
Kui teenuste kättesaadavus oli andmete alusel kaardistatud, toimusid kohtumised omavalitsustes, et täpsemalt selgitada olukorra põhjuseid ja nii öelda turutõrked ehk takistused teenuste pakkumisel. Samuti oli eesmärgiks kontrollida, kas statistilises pildid väljajoonistunud seosed on ka reaalses elus samad. ENTK tegi omavalitsustele ettepaneku moodustada grupid, kellega koos analüüsida oma noorsootöö olukorda ning selle najal koostada ühine tegevuskava noorsootöö kitsaskohtadest üle saamiseks. Kava koostamisele eelnes arenguprogramm ning selles osalesid nii valdkonna spetsialistid kui juhid, ning kohustuslik oli sündivad ettepanekud läbi rääkida teiste partneritega, kes teenuste juures osalevad. Samutiolukorra kaardistamiseks ja lahenduste pakkumiseks oli nõutav noorte küsitlemine nende vajaduste ja ideede kogumiseks.
Tegevuskava alusel sai võimalikuks ENTK-l toetada noortele mõeldud tegevuste elluviimist struktuurivahendite kaasrahastusel. Seejuures andis kava sisendi ka igale KOVile unikaalsete teenuste planeerimisel ja omavahenditest rahastamisel. Kogu programmi peale seati ühiselt ka indikaatorid, millega tulemuslikkust mõõta – näiteks noorsootöösse hõivatuse kasv piirkonnas.
Koosloome vormis seati nii ühised eesmärgid ning tegevused kui ka igale osalevale KOVile eripärased suunad. Tulemuseks oli ühiselt kokku lepitud rahastamiskava, kuid selgemaks sai rollide jaotus teenuste osutamisel. Samal perioodil korraldati ümber ka riikliku tugiasutuse ENTK administratiivne struktuur – paljud nõustajad asusid tööle oma kodukontoritest, et nende tegevus oleks oma vastutuspiirkonnale lähemal.
Sügisest 2017 algab uus koosloome, et leida suunad teenuseinnovatsiooniks. Iga koostöögrupi tegevuskavas valitakse kuni kolm probleemi, mida tahetakse lahendada uuenduslikult. Plaanitud 4 kuud kuni pool aastat kestev ühine arendusteekond, et probleem sõnastada ja jõuda uute lahenduste ettepanekuteni, mida on võimalik asuda rakendama.
SIB kui koostöömudel avaliku ja erasektori vahel
Ühiskondliku mõju osakute (ingl Social Impact Bond ehk SIB) näol on tegemist koostöö- ja rahastusmudeliga, mille eesmärgiks on tõsta ühiskondlike probleemide lahendamise tulemlikkust.
Ühiskondliku mõju osakute mudelit on maailmas rakendatud väga erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks sh näiteks haavatavate gruppide tööhõive tõstmine; kodutute rehabiliteerimine; haridusliku mahajäämusega laste järeleaitamine jne.
Osakute mudel võimaldab erakapitali toel katsetada ja edu korral asendada riigi poolt pakutavaid teenuseid, parandades seeläbi nii teenuste kvaliteeti ja mõju kui ka hoides edaspidi märkimisväärselt kokku riigi raha. Mudeli eduka rakendamise korral on tulemuseks rohkem abisaajaid, vähenenud ühiskondlik probleem, kasumlik investeering rahastajale ning võimekam teenuse osutaja.
Mudeli raames rakendatav sekkumine peab olema tulemuslikum seni kasutusel olevatest lahendusest. Tellija teenuse eest siis, kui uus sekkumine on olnud mõjusam kui seni pakutav riiklik teenus ja riigile tekib selle arvelt kulusääst.
Sellise säästu arvutamiseks peab esmaselt olema teada, kui palju maksab sama või sarnane riigi pakutav lahendus. Seega on eelduseks sihtrühmapõhine kuluarvestus.

Filmid - Leht 9 - Biker.ee foorum
Jäta vahele kuni sisuni
Siia saad panna (naljakaid/huvitavaid) linke, pilte, jutte jne. mida teistel oleks kah huvitav vaadata ning mis ei lähe otseselt teiste teemade alla...
Vaatasin just sellist filmi nagu Why We Ride ja no minuarust täitsa norm vaatamine Igasuguseid rattaid ja erinevaid kasutuskohti küll peaaegu igale maitsele..
Tänatud: 7 korda
Praegu ETV-s Vallatud kurvid.
Müüa: igasugust matkavarustust (uuendatud 12.06.2017)
Asukoht: Maal
Tänatud: 11 korda
Võta ühendust Loff
Ei ole küll film aga minuarust päris OK sari ulme/thriller fännidele.
Omale vähe viimasema aja filmidest istus Interstellar. Kõik 5+. Aga umbes 15 minutit enne filmi lõppu tuleb stopp nupule vajutada. Sest siis keerab sürriks (p*saks tegelikult), rikub kõik ära. Tundub nagu film venis pikaks ja siis oli vaja kuidagi kiire lõpp teha.
Aga muidu kõige mõnusam film, pooleldi dokumentaal (kui vaadata, mis maailmas toimub:D) on see kunagine 'Idiocracy'.
harrys kirjutas: Omale vähe viimasema aja filmidest istus Interstellar. Kõik 5+. Aga umbes 15 minutit enne filmi lõppu tuleb stopp nupule vajutada. Sest siis keerab sürriks (p*saks tegelikult), rikub kõik ära. Tundub nagu film venis pikaks ja siis oli vaja kuidagi kiire lõpp teha
Perspektiivi küsimus. Konkreetne teos ronib keskmisest hollivuudi kassakast teadusskaalal oluliselt sügavamale ja just filmi lõpp on kogu asja iva. Saapapaela paradoks on kogu loo baas, teoreetilisest füüsikast ei saa üle ega ümber, et kogu lugu mõista. Esimene konkurentsivõimeline film Kosmoseodüsseia skaalal.
Kui keegi veel näinud pole, siis päris tore reisufilm aeglasest kulgemisest on Ed March'i Malaysia to UK.
Mullustest filmidest on ehedamalt meelde jäänud ainult Nightcrawler, seda julgen ka soovitada neile, kellele meeldivad veidrikud, või kriminaalne värk.
Kui sa tahad igal juhul kruusa vältida, siis leiab kruus su üles.
Asukoht: Sinu selja taga
Loff kirjutas: Ei ole küll film aga minuarust päris OK sari ulme/thriller fännidele.
Täitsa ok sari. Alguses võib tunduda selline low-budget sari kuid tegelikult on täitsa huvitav ja jäin vaatama (hetkel S01E07).
Game of Thrones - päris paljudele ilmselt teada tuntud, kindlasti soovitan
Breaking Bad - samuti teada tuntud ning oli imdb nr. 1 sari kui käis
Arrow - hiljuti hakkasin vaatama ning meeldib väga
Edge of Tomorrow - sci-fi, minu arvates 2014 aasta kõige parem film
The interview - palju kõmu tekitanud, kuid tegelikult täitsa hea film
daub kirjutas: Mullustest filmidest on ehedamalt meelde jäänud ainult Nightcrawler, seda julgen ka soovitada neile, kellele meeldivad veidrikud, või kriminaalne värk.
zidmänn kirjutas: The interview - palju kõmu tekitanud, kuid tegelikult täitsa hea film
Nagu Not Another Teen Movie ja American Pie aga.. umbes 7 astet.. lamedam? Kes pole näinud, siis hoiatuseks et naljad on VAID stiilis 'tule nuusuta, mu riist haiseb'.
Minule naljakaim osa seal oli mõelda, et seda poolteist tundi oma elust ma ei saa kunagi tagsi.
Mind ajendas seda filmi vaatama just meediakära tõttu ja seetõttu oli minu jaoks suht ''must watch'' film . Naljade osas nii karmilt ei ütleks, kuna tänapäeva ''naljafilmid'' ongi enam-vähem sellised ning vahepeal ajas muigama küll (võibolla olen liiga labane). Mulle tundus film huvitav ning oli ka eelmise aasta filmide hulgast üks meeldejäävamaid.
Kusjuures olen tähele pannud, et päris palju on selliseid inimesi kes usuvad: ''sony keelas filmi nimelt ära, et saaks siis sellest hiigelkasumit teenida'' ning siis hakatakse selle alusel filmi maha tegema .
Kes tahab teemat edasi arendada võime seda teha erasõnumi teel. Lihtsalt sellepärast, et järgmine teema hukka ei läheks .
Et postitus täitsa teemast välja ei läheks, soovitan üht 2009 a. sci-fi filmi: District 9
Ise omadega S02E12 vaadatud, E13 tuleb alles järgmine nädal.
154 inimest, kellel see olemas
Tänatud: 1 kord
Sarjad mida ise vaatan/ soovitan, lisaks eelpoolmainitule:
Justified- Selline tore redneck politseimärul, lihtsasti jälgitav palju kaasa mõtlema ei pea. Ei saa nagu soovitada, aga kui aega palju ja soovi on vaadake üle. http://www.imdb.com/title/tt1489428/
The Blacklist- Veits palju klišeesid, aga ajaviitmiseks sobib küll. http://www.imdb.com/title/tt2741602/
Rectify- suhteliselt sürr seriaal kutist, kes peale 20 aastat "death row's" vanglast tänu DNA analüüsidele pääseb ja püüab ühiskonda uuesti sisse elama hakata. http://www.imdb.com/title/tt2183404/
Hell on wheels- USA raudteeehitamisest selline mürgliseriaal. http://www.imdb.com/title/tt1699748/
Nendega peaks vaatamist olema mitmeteks kuudeks.
Ei mäleta, et oleks foorumis kajastatud: https://hittingtheapexmovie.com/
Ja juhul kui on, siis vabandused.
Praegu ETV2-s Easy Rider (otsevaatamine)
Asukoht: Tallinn, Tondi
Tänanud: 641 korda
Need kes varasemaid osi tahavad vaadata või lihtsalt hiljem vaadata
[--------]Putlockeri link kustutatud, huvilised leiavad ise või otsivad kellegi pädeva(ma), kes torrentiasjandust või online-vaatamisi suudavad õpetada
Tarkvaraarendus mobiili ja veebi, UI-UX. http://www.digitalfruit.ee
Varasemalt, panin tutvustava jupikese, Linke ja pilte teemasse.
Nüüd oli mahti vaadata kogu film.
Algusest paar minutit on selline kummaline ja tundub kellegi koduvideona. ( Mida see lõppkokkuvõttes ka on. ) Teisalt huumorit jagub ja jaburlusi samuti, vaadatav juba ainult selle pärast, et kui sitasti on võimalik ühte filmi teha.
Subikad on Inglisekeelsed. Vägivalda ja kaklust leidub. Tulistamist samuti.
Kuna "Eriefektid" ei ole just hästi õnnestunud, usun et sobib isegi noorematele vaatamiseks.
Tõsi küll, et tegu ei ole filmiga...kuid väga väärt vaatamisega minumeelest küll. Selline sari nagu Peaky Blinders on üks viimaste aastate lemmikuid kui mitte parim, mis viimase 5a jooksul olen vaadanud. Kuigi ka läbi aegade parimate sarjade nimistus minu jaoks päris kõrgel kohal.
Tsikliteemat seal küll vist suurt midagi ei ole, aga no hobustega sõidetakse, ja ägedate vanakooli autodega:D Ning üldine olustik on selline lahedalt dark ja kriminaalne. Kõige rohkem meenutab ilmselt varasemat sarja nimega Boardwalk empire, kuid aset leiab usa asemel euroopas ning keskendub natuke teistsugustele teemadele. Näitlejatöö on suhteliselt suurepärane
Tänanud: 2 korda
Pole kindel, kas siit on läbi käinud kusagilt, sest üsna vana film juba. Praeguses teemas igaljuhul silma ei jäänud.
Asukoht: Head mõtted
Tänatud: 100 korda
Mul vist vale ETV2, näitab miskit: "Muretu rännumees"
Tänanud: 34 korda
Täitsa õige etv2 sul, pealkirja tõlge on lihtsalt natuke
Just oli 4-kesi alasti ujumise stseen
↳ Vaba teema
Sees ja väljas ehk üritused ja motomatkamine
Garaaž ehk kogu tõde mootorratastest ja sõidust
Kodu Mootorrattur alustab siit...
Kustuta kõik foorumi küpsised
Foorumist. Ettepanekud ja kriitika
Otsin / nägin inimest.
Ainult naistele (mootorratturitele või lihtsalt huvilistele)
Pruudisõit ja muud rahvuslikud mängud
Teenused ja abi
Sõidu- ja lisavarustus
Kõik, mis mootorratta parkimise/ garaažiga seotud
Mootorratta load, liiklus, motokoolitus ja sõit
Mootorrattad - ost/müük/vahetus
Ostan ja vahetan, ootan pakkumisi
ATV/Quad - ost/müük/vahetus
Sõiduvarustus. Kiivrid, tagid, joped, saapad.
Müük - motokiivrid, kindad, tagid, saapad, jne
Tsiklite varuosad ja lisavarustus. MÜÜK
OST. (kui soovid osta mootorratta lisavarustust või rehve)

www.koertekoda.ee - Vaata teemat - Koerte mustvalgest nägemisest.
Vaata teemat - Koerte mustvalgest nägemisest.
Logi sisse _ Registreeru
Kasutajanimi:
Logi mind sisse automaatselt igal külastusel
Üritasin siin kojas ringi tuuseldada ja otsida infot ühe huvitava küsimuse kohta aga ei leidnud või siis ei osanud korralikult otsida. Igatahes olen kuulnud igasuguseid jutte, et koerad näevad kõik mustvalgelt või siis, et ainult tõupuhtad koerad näevad mustvalgelt jne neid variante on välja pakutud mitmeid. Kas keegi oskaks natuke täpsemalt siis rääkida, et kui palju sellest tõele vastab ja kuidas need lood nägemisega ikkagi on. Lihtsalt huvi pärast küsin
minu meelest esitasin ma kunagi kojas (või mõnes teises koerafoorumis?) sama küsimuse ja tookord sain ma vastuseks, et koerad ei näe asju mitte must-valgelt, vaid näevad põhivärve. Minu meelest peaks, aga punane ja roheline mõlemad põhivärvid olema, nii et ma ei saanudki aru, miks koerad siis neid värve eristada ei suuda
Põhivärvid on ikka punane, kollane ja sinine.
Ja tõupaberite olemasolu küll kuidagi seda ei määra, palju koer värve näeb.
kelos kirjutas: Põhivärvid on ikka punane, kollane ja sinine.
Sellist põhivärvide kombinatsiooni nagu punane-kollane-sinine pole olemas. On olemas kombinatsioonid punane-roheline-sinine (RGB) ja tsüaansinine-punakaslilla-kollane(CMY), kumb on õige sõltub sellest kas kasutatakse additiivset või substraktiivset värvimudelit.
Koerad (nagu enamik imetajaid) omavad ainult kahte tüüpi värvitundlikke silmarakke, ja neid on palju vähem kui inimestel. Lihtsustatult võib öelda et nad on punakate-rohekate toonide suhtes värvipimedad ega erista neid. Seega sinised asjad on kergelt sinakad, ja teised kas ei eristu halltoonidest või on kollakad. Vt ka siia
Aga siin on väga lahe soft mis laseb enda värvinägemist testida. http://www.tucows.com/start_dl/343051_130290_1762
Lisa ja muudatus - laisk olen, ja kohe peale saada vajutamist leidsinselle lingi mida tegelikult koerte ja värvide kohta anda tahtsin.
Ei vaidle teadjatele vastu, kuid omadest kogemustest väidan, et punast ja sinist näevad bernad küll ja seega siis ka koerad.
Nimelt paar aastat tagasi oli Jõulushowl vaibad, mis väga kirevad (osad vist sinised, osad erk punased) ja minu 2 kutsikat keeldusid neile astumast-jalgu asetamast, nii et jooksul sinna kirevasse vaiba ossa jõudes pidurdas see 8 kuune berna tagumik maas , et mitte sinna vaibale astuda... ja teine tema õde samuti...
Fakt, et neid häiris see värv,sest struktuurilt ei olnud suurt vahet....
RGB ja CMYK on trükinduses kasutatavad terminid, mis käivad konkreetsete värvide segamise juurde. Ehk CMYK lahutus saadakse 4 põhivärvi segamisel (cyan - sinine, magenta - puane, y - yellow ja k - must). RGB lahutust kasutatakse arvutipiltide jaoks. Kui nüüd tulla nägemise ehk optika juurde, siis valgusspektris on värve seitse (nagu vikerkaares) ja iga värv peegeldab valgust isemoodi ning tänu sellele silm üldse värvi näeb. Ärme ajame sassi erinevaid mõisteid!
Oleneb tõsti sellest, mis eriala inimene keegi parajasti on ja kuidas tema erialaga seostub teema põhivärvid. Kunstnikud arvestavad mingi hulga värvidega- punane, sinine, kollane jne, noh nii et roheline tuleb ju juba kollase ja sinise segamisel.
Mina olen täheldanud, et meie koerad kipuvad segamini ajama autosid, kui on sama keremudel, aga pisut erinev toon. Näiteks oli meil naabritega ühesugune auto, aga ühel valge ja teisel hall, siis esimene hetk oli segadus. Aga mingi aeg nad õppisid auto hääled selgeks, siis oli kohe teada, kes maja ees peatus. Samas, kui on samasugune masin, aga üks valge ja teine punane, pole midagi sassi läinud.
Samuti eristavad mu loomad söögikausside värvi. Ühel on punane, teisel kollane ja eksimatult hoitakse oma kausil silma peal.
Mul ei ole mingit huumorimeelt. Mitte vähimatki. Seda on frenoloogiaga tõestatud.Mul on Nichtlachen-Keinwortzi sündroom, mida mingil arusaamatul põhjusel peetakse kahetsusväärseks vaevuseks. (T.Pratchett)
Aga kuidas te võite olla kindlad, et koerad ei erista ülisuurt hulka halli erinevaid varjundeid ja seepärast teevad oma kaussidel vahet või keelduvad sigrimigri vaibale astumast?
Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.
Inimene on ju kõiketeadja.
Alles tehti katse, kus pandi kamp inimesi neljakäpakil jälge ajama. Algul läks kehvasti, aga paar nädalat harjutamist ja enamus katsealuseid said jälje aetud. Me lihtsalt ei kasuta oma nina.
Ja mida kõike me oma kõrvadega võiksime teha, kui neid vaid õigesti liigutama õpiksime........
Nina kasutamisel jälje ajamisel, pidavat inimese kõige suurem probleem olema neljakäpukile laskmine.
katleen kirjutas: Nina kasutamisel jälje ajamisel, pidavat inimese kõige suurem probleem olema neljakäpukile laskmine.
Kas selle eksperimendi kohta on internetis ka mõni viide? Loeks hea meelega.
Väga hilinenult: põhivärvid on ikkagi sinine, punane ja kollane. Kes ei tea, võtku kätte milline iganes maalimise- või joonistamise õpik.
Põhivärvid põhivärvideks, aga mina üritasin seletada, et silmanägemise puhul see ei toimi, et silm tajub ju esemelt vastupeegelduvat valgust ja valgusspektris on värve seitse, mitte neli.
Kas selle eksperimendi kohta on internetis ka mõni viide?
rotid & muud loomad
Delfi Teadus: Inimese lõhnataju peaaegu sama hea kui loomadel
Maismaa selgroogsetel, imetajad välja arvatud, on 4 tüüpi värvustundlikke rakke.
Imetajad kaotasid neist maa all dinosuruste eest redutades 2, 4-2=2 jäi järgi.
Primaadid said mutatsiooni ja Darwini abiga 1 tagasi ja see ei olnud ultralilla, Jube hea ju roheliste lehtede vahelt punaseid puuvilju märgata.
Inff pärineb eelmise aasta viimaste kuude mingi Päevalehe Kändleri teadusnurgakesest.
Seesama ilmselt?
Asukoht: Kodus maal
Tippteadus on loomade katsetustega ikka väga kaugele arenenud ja vastu võib vaielda vist vaid erandite puhul kui sa tõesti katse eksituse meetodil arvad, et su koer näed näeb neid värve.
Samas üks tore mõtteke on ka veel, seni pole keegi koeralt silme laenanud ja ega väga täpselt lõpuni ei teata mida nad tegelikult näevad! On kogutud lihtsalt meeletu hulk infot - fakte - teste ja katsetusi ning neid analüüsides teadlased väidavad, et koertega on nüüd asi nii. Kuid puudub üks lõplik AAMEN või siis punkt asjale, nimelt seni ei ole õnnestunud ühelgi teadlasel koeralt silme laenata et järgi tsekata, kas kõik see kena ka paika peab.
Enda tähele panekud. Koertel on kohati üsna terav silmanägemine seda olen ma märganud aga see on samas kohati väga abstraktne, on asju mida nad näevad väga hästi ja on asju mida nad kohe ei märka üldise tausta tagant.
Ma olen avastanud, et koerad on Jumala poolt kingitud kaaslased, kellele neljajalgseks sõbraks, kellele valvuriks, kellele abiliseks või kõik koos. Iga päev 1 koera lugu.
Peremees kirjutas: Enda tähele panekud. Koertel on kohati üsna terav silmanägemine seda olen ma märganud aga see on samas kohati väga abstraktne, on asju mida nad näevad väga hästi ja on asju mida nad kohe ei märka üldise tausta tagant.
See viimane sõltub vist ikka konkreetsest koerast. Näiteks mulle tundub küll, et minu koerad tunnevad eemalt tulevad inimesed ikka eelkõige kehahoiaku järgi ära - et kui näiteks sõber on purjus ja veitstuigerdab, siis on nad esimese hooga väga umbusklikud, kuni ta lähemale jõuab, täpselt nagu võõra inimese puhul. Aga see võib muidugi olla taas minu tõlgendus, ehk arvavad nad lihtsalt, et inimesse, kes käitub tavapärasest erinevalt, tulebki kahtlustavalt suhtuda.
Hüppa: Vali foorum ------------------ KOJA PÕHIREEGLID - mitteteadmine ei vabasta vastutusest Administratsiooni teated Mängureeglid EESKODA Koer Muuseumi nurk Eri sorti koerad Infopunkt ja proovikoda KOERATÕUD Briti karjakoerad - Chow Chow - Dobermann - Hurdad - Kikk-kõrvalised lambakoerad - Mõnusad molossid - Põhjarahvaste koerad - Retriiverid - Setterid - Spanjelid - Suured Vesikoerad - Šnautserid - Taksikoda - Terjerid - Väga karvased karjakoerad - Hagijad Krantsikoda Sülekoerad, seltsikoerad, kääbuskoerad KAMINATUBA Minu koera jutud ja juhtumised Räägime koeramise mõistetest Koeramise reeglid Koeramise seadused Eesti Kennelliit Klubid ja ühingud Nuuskur nina Räägitakse meedias Kuidas mujal elatakse Koeraga reisima Töö kennelis SÖÖGITUBA Mida minu koer sööb Söömismured Mida see toit peaks sisaldama ja sisaldab LOOMAARSTI KABINET Veterinaarset üldinfot Tervisemured Luud, liigesed ja lihased Nahk, karvad, kõrvad, silmad ja hambad Seespidised hädad Ilusalong LASTETUBA Enne kutsika soetamist... Kutsika elu uues kodus Koerad ja lapsed Emane koer... ja kutsikad Kutsikad müügis VÕÕRASTETUBA - koerad, kel pole veel kodu või kes on just leidnud uue pererahva Koerad varjupaigas - Koirat koiratarhoissa - Dog Shelters Uut kodu otsimas - Etsii uutta kotia - New home wanted Teise ringi koer Kaduma läinud või leitud Elu lood Abikorjandused TRENNIPLATS Sõnakuulamine, käitumine Koolitunnid & Seminarid Võistlused Autahvel Agility Jaht NÄITUSERING Händlerid ja näitusekoolitus Näitused Näitusereisid Näituste autahvel Kiitused & kriitika Näitusejutud Kirjelduslehed SAHVER Varustus Teenused PELDIK Seadusrikkumised Eetikarikkumised Millerdus KOERASÕBER - LOODUSESÕBER Pisiloomad Kassikoda Kassikuulutused Suured loomad Muud tegelased Ise mina ilu tegija Ise mina ilu nägija Loomade ja looduse kaitsmine RAAMATUKOGU Andmebaasid Lugemistuba Teatmekirjandus Arhiiv 2008-2010 Näitused ja võistlused 2008-2010 Üritused 2008-2010 Varia 2008-2010 Arhiiv 2004 - 2007 Terviseteemad 2004 - 2005 Käitumine, koolitus 2004 - 2005 Näitused, võistlused 2004 - 2007 Seadused, eetika 2004 - 2005 Üritused 2004 - 2005 Varia 2004 - 2007 Igihaljad vaidlused Vanad Vapramäel käimised ja teised retked
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
Kustuta kõik foorumi küpsised
Vali foorumKOJA PÕHIREEGLID - mitteteadmine ei vabasta vastutusestAdministratsiooni teatedMängureeglidEESKODAKoerMuuseumi nurkEri sorti koeradInfopunkt ja proovikodaKOERATÕUDBriti karjakoerad -Chow Chow -Dobermann -Hurdad -Kikk-kõrvalised lambakoerad -Mõnusad molossid -Põhjarahvaste koerad -Retriiverid -Setterid -Spanjelid -Suured Vesikoerad -Šnautserid -Taksikoda -Terjerid -Väga karvased karjakoerad -HagijadKrantsikodaSülekoerad, seltsikoerad, kääbuskoeradKAMINATUBAMinu koera jutud ja juhtumisedRäägime koeramise mõistetestKoeramise reeglidKoeramise seadusedEesti KennelliitKlubid ja ühingudNuuskur ninaRäägitakse meediasKuidas mujal elatakseKoeraga reisimaTöö kennelisSÖÖGITUBAMida minu koer sööbSöömismuredMida see toit peaks sisaldama ja sisaldabLOOMAARSTI KABINETVeterinaarset üldinfotTervisemuredLuud, liigesed ja lihasedNahk, karvad, kõrvad, silmad ja hambadSeespidised hädadIlusalongLASTETUBAEnne kutsika soetamist...Kutsika elu uues kodusKoerad ja lapsedEmane koer... ja kutsikadKutsikad müügisVÕÕRASTETUBA - koerad, kel pole veel kodu või kes on just leidnud uue pererahvaKoerad varjupaigas - Koirat koiratarhoissa - Dog SheltersUut kodu otsimas - Etsii uutta kotia - New home wantedTeise ringi koerKaduma läinud või leitudElu loodAbikorjandusedTRENNIPLATSSõnakuulamine, käitumineKoolitunnid & SeminaridVõistlusedAutahvelAgilityJahtNÄITUSERINGHändlerid ja näitusekoolitusNäitusedNäitusereisidNäituste autahvelKiitused & kriitikaNäitusejutudKirjelduslehedSAHVERVarustusTeenusedPELDIKSeadusrikkumisedEetikarikkumisedMillerdusKOERASÕBER - LOODUSESÕBERPisiloomadKassikodaKassikuulutusedSuured loomadMuud tegelasedIse mina ilu tegijaIse mina ilu nägijaLoomade ja looduse kaitsmineRAAMATUKOGUAndmebaasidLugemistubaTeatmekirjandusArhiiv 2008-2010Näitused ja võistlused 2008-2010Üritused 2008-2010Varia 2008-2010Arhiiv 2004 - 2007Terviseteemad 2004 - 2005Käitumine, koolitus 2004 - 2005Näitused, võistlused 2004 - 2007Seadused, eetika 2004 - 2005Üritused 2004 - 2005Varia 2004 - 2007Igihaljad vaidlusedVanad Vapramäel käimised ja teised retked

eestigiid.ee
Näita kõiki isikuid
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Muud nimed: Tekme, Tekma, Lümandu, Ruila jõgi (ülemjooksul).
Jõgi asub Lääne-Harjumaal. Algab Sutlema külast 4 km lääne pool ja suubub Paldiski lahte; pikkus 50 km, valgala 403 ruutkilomeetrit.
Jõgi voolab Põhja-Eesti lavamaa lääneservas.
Jõe lähteks on allikatiik, mis asub Kohatu külast 2,5 km idakirde pool astangu all. Esimesed 2 km voolab jõgi loode suunas, käändub siis edelasse ja pärast Kernu paisjärve läbimist uuesti loodesse. Keskjooksul läbib jõgi Ohtu soo. Jõgi suubub Paldiski lahe idarannikule Lao külast 2 km lõuna pool.
Ülem- ja keskjooksul on jõgi valdavas osas süvendatud ja õgvendatud, alamjooksu piirkonnas aga voolab looduslikus sängis. Lähteosas ja suudme-eelses piirkonnas läbib jõgi peamiselt metsi. Ülemjooksu alumises ja keskjooksu ülemises osas ümbritseb jõge ülekaalus kultuurmaastik.
Jõe keskmine lang on 1 m/km. Suurem on lang Ruila küla piirkonnas, kus jõgi läbib moreenkühmustiku.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
Anna oma hinnang
Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee

Kõik Kategooriad
Ilusad Suured Naised- Lesbid
Jaapani Emme
Jaapani Koolitüdruk
Kinni Seotud
Kolledžitüdruk
Mees Naise Riietes
Märg T-särk
Riidest Lahtivõtmine
Sidumine Ja Sadomaso
Sperma Vahetamine
Suur Must Riist
Suurepärane
Süütuse Võtmine
Vaene Tüdruk
Väike Riist
Väikesed Tissid
4 aasta tagasi
vann, kõvera, satiin
brünett, cum suus, räpane
blowjob, prillid, suured tissid
kõvera, naistepesu, hardcore
blowjob, suur kukk, aasia
pissing, väljas, avalik
araabia, väike tissid, pall imemiseks
jaapani, kinni panema, väike tissid
raseeritud, väike tissid, paindlik
pritsimine, kõvera, suur must kukk
suuline, küps, ema
suu kinnismõte, erootiline, toe imemiseks
jaapani, kinni panema, rühm
kinni panema, augustatud, raseeritud
abikaasa, kaasake, abielus
tegelikkus, pov, amatöör
jaapani, pov, aasia
pritsimine, väike tissid, dildo
kinni panema, sõrmestus, aluspüksid
jaapani, koolitüdruk, hardcore
suured tissid, päraku-, arst
valu, selja saun, kostüüm
vana noor, vanad ja noored, vana peer
väike tissid, klistiir, teen
blowjob, peal, mustad juuksed
seelik, suured tissid, kõvera
jaapani, tuss söömine, dildo
soolo, väike tissid, teen
jaapani, tuss söömine, misjonär
jaapani, kõvera, nibu imemine
prillid, koolitüdruk, strapon
lihaseline, suured tissid, võimla
brünett, õde, hardcore
suured tissid, eemaldamine, spandex
suitsetamine, suured tissid, amatöör
jaapani, väike tissid, karvane
veider, kinnismõte, amatöör
brünett, näo-, väike tissid
lihav, suured tissid, hardcore
pikad juuksed, blond, hardcore
jaapani, koolitüdruk, teen
mänguasjad, masturbation, naistepesu
seelik, suured tissid, suu kinnismõte
jaapani, aluspüksid, teen
jaapani, suured tissid, kinnismõte
sadulata, biseksuaalne, päraku-
kinni panema, soolo, mänguasi
jaapani, päraku-, cumshot
doggystyle, päraku-, suur kukk
brünett, suured tissid, väike tissid
purjus, päraku-, sukad
doggystyle, suured tissid, kostüüm
suured tissid, kõvera, karvane
brünett, jaapani, suured tissid
jaapani, prillid, sekretär
sõrmestus, arst, aasia
õli, suured tissid, sõrmestus
tuss söömine, raseeritud, väike tissid
jaapani, väike tissid, satiin
kinni panema, suu kinnismõte, naistepesu
doggystyle, kinnismõte, hardcore
kinni panema, väike tissid, karvane
suitsetamine, lapsuke, päraku-
brünett, suured tissid, toit
doggystyle, kõhn, karvane
jaapani, sekretär, hardcore
jaapani, suured tissid, toit
jaapani, koolitüdruk, väljas
brünett, pehmoporno, võlts tissid
jaapani, kõhn, pov
masturbating, väike tissid, naistepesu
raseeritud, suured tissid, paindlik
karvane tuss, päraku-
jaapani, sekretär, piljard
doggystyle, päraku-, ühtne
jaapani, sõrmestus, koolitüdruk
sõrmestus, sekretär, kuritarvitus
jaapani, kinni panema, aluspüksid
suured tissid, vana noor, küps
jaapani, koolitüdruk, creampie
blowjob, väljas, teen
jaapani, cumshot, milf
tuss söömine, suured tissid, karvane
brünett, väike tissid, karvane
jaapani, tuss söömine, naistepesu
brünett, mänguasjad, kinni panema
brünett, armas, jaapani
rase, väljas, teen
jaapani, eelmäng, eemaldamine
blowjob, perse suhu, päraku-
prillid, lesbian, väike tissid
Seotud Porno Videod
Me are ei kuni enda, tootma või võõrustaja iga tasuta tubewolf porno videod. Me andma sa otsene third pidu website lingid kuni xxx filme ja me tegema ei olema iga kontroll üle nende content.

Muud loomad
Kadunud / Leitud
Logi sisse või loo konto
Lisa kuulutus
Loom24 on veebikeskkond kõikidele loomasõpradele, mille omanikuks on Different Beat OÜ, registrikoodiga 12790846, aadressiga Keskküla, Täpsi küla, Varbla vald, Pärnumaa, 88237 e-posti aadressiga info@loom24.ee.
Luues Loom24 kasutajakonto ja asudes kasutama Loom24 portaali nõustub Kasutaja antud Tingimustega ja kinnitab, et:
ta on Tingimustega hoolikalt tutvunud, nõustub Tingimustega tervikuna ja võtab endale kohustuse Tingimusi täita;
ta on täisealine või vähemalt 14 aastane, kellel on olemas seadusliku esindaja nõusolek Loom24 kasutamiseks;
tal on olemas kõik vajalikud volitused, õigused, nõusolekud Loom24 kasutamiseks ning Loom24 kasutajakonto loomine ja/või Loom24 kasutamine ei riku mingil määral Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja/või kolmandate isikute õigusi.
Tingimused kohalduvad kõikidele teenustele, mida Loom24 Kasutaja saab portaalis tarbida, samuti ka kõikidele tulevikus Loom24 poolt pakutavatele teenustele ja/või toodetele.
Loom24 jätab endale kõik õigused antud Tingimuste ühepoolseks muutmiseks. Tingimuste muudatused avaldatakse Loom24 veebilehel www.loom24.ee/tingimused ning need jõustuvad koheselt alates avaldamisest.
Kasutajal on võimalik luua Loom24 veebileheküljel www.loom24.ee/registeeri Loom24 kasutajakonto.
Kasutaja on kohustatud Loom24 kasutajakonto loomisel esitama tõeseid andmeid seal juures esitama oma õige ja täieliku nime ning kasutama kehtivat e-posti aadressi. Juhul kui Loom24’le saab teatavaks, et Kasutaja on enda kohta edastanud valeandmeid on Loom24’l õigus keelduda Kasutajale konto avamisest või kustutada olemasolev kasutajakonto.
Kasutaja võib luua endale vaid 1 ( ühe) kasutajakonto, millega on võimalik siduda mitu erinevat lemmiklooma profiili.
Kasutajakonto võimaldab Kasutajal kasutada Loom24 poolt pakutavaid alljärgnevaid teenuseid:
Lisada Loom24 veebileheküljele kuulutusi, milles pakutakse tasuta äraandmiseks lemmikloomi ja/või põllumajandusloomi, keda on lubatud pidada Eesti Vabariigi seaduste kohaselt. Kasutaja kinnitab, et on teadlik, et Loom24 pakub Kasutajale üksnes virtuaalset keskkonda kuulutuse avaldamiseks, kuid ei vastuta kuidagi Loom24 lehel avaldatud kuulutuse sisu, pakutava asja kvaliteedi ega Kasutajate vahelisest tehingust tulenevate kohustuste täitmise eest.
Lisada Loom24 veebileheküljele kuulutusi, milles teatatakse kaotatud ja/või leitud loomadest.
Luua enda lemmikloomale kasutajakontoga seotud lemmiklooma profiil ja jagada seda teiste kasutajatega. Kasutaja kinnitab, et on teadlik sellest, et Loom24 pakub Kasutajale üksnes virtuaalset keskkonda Kasutajate vaheliseks suhtluseks ega vastuta kuidagi moodi teiste Kasutajate ebaseadusliku, heade kommete ja/või muud moodi ebasobiva käitumise eest;
Suhelda teiste Kasutajatega läbi Loom24 lehe “Minu Suhtlus”, mis võimaldab Kasutajatel üksteisega kontakteeruda e-kirja teel ning kommenteerida teiste Kasutajate poolt avaldatud postitusi, kasutades selleks nii Kasutaja kui ka Kasutaja lemmiklooma profiili. Kasutaja kinnitab, et on teadlik, et Loom24 pakub Kasutajale üksnes virtuaalset keskkonda suhtluseks ning ei ole kohustatud Kasutajate vahelist suhtlust jälgima. Kasutaja vastutab suhtluse (seal hulgas, kuid mitte ainult suhtluses avaldatud piltide, fotode, videote, tekstide, informatiooni) ning avaldatud kommentaaride sisu eest.
Osta teistelt Kasutajatelt ja müüa teistele Kasutajatele Loom24 kasutatud asjadega kauplemise lehel nimetusega “Kirbukas” ( edaspidi ka “Kirbukas”) korraga kuni 5’te (viite) kasutatud ja/või Kasutaja poolt käsitööna valmistatud lemmikloomadele ja/või põllumajandusloomadele suunatud toodet. Kasutaja kinnitab, et on teadlik sellest, et Kirbukas on lubatud müüa ja osta üksnes kasutatud ja/või Kasutaja enda poolt käsitööna valminud asju ning Loom24 pakub Kasutajale üksnes virtuaalset keskkonda müügitehingute sõlmimiseks. Müügilepingu sõlmivad Kasutajad vahetult ning Loom24 ei vastuta ei Kirbuka kaudu sõlmitavate müügilepingute täitmise ega ostetavate/müüdavate asjade kvaliteedi eest;
Koguda infot Loom24 lepinguliste klientide poolt pakutavate teenuste ja toodete kohta. Loom 24 ei vastuta lepinguliste klientide poolt pakutavate toodete ja/või teenuste kvaliteedi eest ega osale mitte kuidagi Kasutaja ja Loom24 lepingulise kliendi vahel teostatavate tehingute tegemisel.
Kasutajal on õigus igal ajal oma konto kustutada. Konto sulgemiseks peab Kasutaja saatma kirjaliku avalduse Loom24 e-posti aadressile info@loom24.ee.
Kasutaja on kohustatud oma kasutajakonto parooli hoidma salajasena ja turvalisena, nii et parool ei satuks kolmandate isikute valdusesse ning koheselt e-posti teel informeerima Loom24 parooli sattumisest kolmandate isikute valdusesse. Kasutaja kinnitab, et ta on teadlik sellest, et Loom24 ei ole kohustatud kontrollima täiendavalt (see tähendab peale kasutajanime ja salasõna) Loom24 Kasutaja isikut.
Loom24’l on õigus töödelda andmeid, mida Loom24 on saanud Kasutajalt kasutajakonto loomise ja Loom24 kasutamise käigus või mis on kogunenud Kasutaja kohta muul viisil Loom24 kasutamise teel (edaspidi ka “Isikuandmed”).
Loom24 austab Kasutaja Isikuandmete puutumatust ning tagab Kasutaja andmete töötlemise vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud õigusnormidele.
Kasutaja annab oma nõusoleku Loom24’le Isikuandmete töötlemiseks, teadete saatmiseks ja/või Isikuandmete kasutamiseks eesmärgiga Loom24 portaali laiendada, personaliseerida, paremaks muuta ja/või muul viisil arendada. Loom24 portaalil on õigus Kasutaja poolt esitatud andmeid kasutada ka turuuringute tegemiseks ja/või turundustegevuseks, seal hulgas uudiskirjade, eripakkumiste saatmiseks Kasutajale e-maili teel ning võimaldada sel eesmärgil Isikuandmetele juurdepääsu ka Loom24 koostööpartneritele.
Kasutajal on igal ajal õigus nõusolek Isikuandmete kasutamiseks tagasi võtta ja/või nõuda Isikuandmete töötlemise lõpetamist ja/või kogutud Isikuandmete kustutamist ja kasutajakonto sulgemist. Kasutaja on kohustatud vastavast soovist teavitama Loom24 kirjalikult e-posti aadressil info@loom24.ee. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
Loom24 kogub ja salvestab Isikuandmeid elektroonilisel kujul tehes neist vajadusel väljavõtteid ka muus vormis.
Loom24 ei kohustu Kasutaja Isikuandmeid Loom24 andmebaasis säilitama. Loom24 võib säilitada kuulutustes sisalduvaid isikuandmeid kuulutuse perioodi 120 kalendripäeva jooksul, peale mida on Loom24’l õigus kuulutus ja selles sisalduvad andmed kustutada.
Loom24 ei anna Isikuandmeid üle kolmandatele isikutele ega avalikusta muul viisil, välja arvatud juhtudel, mis on sätestatud käesolevates Tingimustes või kui selline kohustus tuleneb Loom24’le seadusest.
Kasutaja õigused ja kohustused ja vastutus
Kasutaja on kohustatud Loom24 portaali kasutades järgima käesolevaid Tingimusi, Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja häid kombeid ning tavasid. Kasutaja on vastutav oma igasuguse tegevuse eest Loom24 portaalis.
Kasutaja on kohustatud hoiduma tegevustest, mis võiksid kuidagi kahjustada Loom24 ja/või teiste Kasutajate ja/või kolmandate isikute huve Loom24 portaali kasutades.
Kasutaja kinnitab, et Loom24 Kirbukas müügilepinguid sõlmides on Kasutaja teadlik sellest, et müügilepinguid sõlmivad Kasutajad ilma Loom24 sekkumiseta ja vahenduseta ning Kasutajad vastutavad tervikuna ise selliste lepingute täitmise ja lepingust tekkida võivate kahjude eest.
Kasutaja on kohustatud tagama, et Loom24 portaali Kasutaja poolt üleslaetav sisu ( seal hulgas fotod ja videod) ei riku kolmandate isikute intellektuaalse omandi õigusi ( seal hulgas autoriõigusi).
Kasutaja on kohustatud koheselt teavitama Loom24 portaali kõikidest tõrgetest ja probleemidest, mis on esinenud Loom24 portaali kasutamise juures.
Kasutaja on kohustatud koheselt teada andma Loom24 portaalile juhul kui esile kerkivad asjaolud, mis ei võimalda Kasutajal antud Tingimusi täita.
Kasutaja on kohustatud suheldes teiste Kasutajatega austama teiste Kasutajate huve ning väärikust ning mitte avaldama ähvardavaid, solvavaid, vaenule ja/või vägivallale õhutavaid, ebatsensuurseid, teiste isikute isikuandmeid sisaldavaid, reklaami sisaldavaid, ebaseaduslikule tegevusele ülekutsuvaid, teiste isikute intellektuaalse omandi õigus rikkuvaid, kommentaare ega e-kirju.
Kasutajal on õigus kasutada kõiki Loom24 portaali poolt pakutavaid võimalusi ja teenuseid.
Kasutajal on õigus Loom24 teavitada ebasobivast kuulutusest, kasutades selleks kuulutuse juures olevat nuppu “Pole sobilik” või teiste Kasutajate antud Tingimustega vastuolus olevast tegevusest saates selleks teate Loom24 e-posti aadressile info@loom24.ee.
Kasutajal on õigus kustutada Loom24 portaalist ebasobivad kommentaarid ning teavitada Loom24 ebasobiva kommentaari avaldanud Kasutaja poolsest tegevusest saates selleks teate Loom24 e-posti aadressile info@loom24.ee.
Loom24 õigused ja kohustused ja vastutus
Loom24 ei vastuta Kasutaja ega Loom24 lepinguliste klientide poolt portaalis edastatud andmete ( seal hulgas kuulutustes sisalduvate andmete) sisu, õigsuse, kvaliteedi, tõelevastavuse ja/või seaduslikkuse eest.
Loom24 ei vastuta Kasutajate ebasobiva, heade kommete ja/või seadusvastase käitumise eest.
Loom24 ei vastuta mitte mingil juhul ühegi kahju eest, mis tekib seoses Loom24 poolt pakutavate teenuste kasutamisega või nende kasutamise ajutise ja/või püsiva võimatusega.
Loom24 ei vastuta Kasutaja poolt nii Kasutaja enda kui ka Kasutaja lemmiklooma profiili kaudu avaldatud ebasobiva sisuga kommentaaride ja/või e-kirjade eest.
Loom24’l on igal ajal õigus portaali muuta, seal hulgas ka vähendada ja/või laiendada pakutavate Teenuste valikut.
Loom24’l on igal ajal õigus piirata Kasutaja juurdepääsu Loom24 portaalile, eelkõige kuid mitte ainult, juhul kui Kasutaja on rikkunud käesolevaid Tingimusi, levitanud valeinformatsiooni, tekitanud Loom24’le kahju, rikkunud intellektuaalse omandi õigusi ja/või muid kokkuleppeid.
Kõik Kasutajate kuulutused vaadatakse Loom24 poolt läbi ning Loom24’l on kõik õigused keelduda Kasutaja kuulutuse avalikustamisest.
Loom24’l on õigus kustutada Kasutaja poolt lisatud kuulutus 120 ( saja kahekümne) päeva möödudes peale kuulutuse avalikustamist.
Loom24’l on õigus jälgida Loom24 portaalis Kasutajate tegevust ning vajadusel Kasutajate poolt üles laetud kuulutusi ja/või kuulutuste sisu ja/või kommentaare ja/või postitusi kustutada.
Loom24’l on õigus jälgida Kasutajate tegevust Kirbukas ning vajadusel Kirbukas avaldatud kuulutusi kustutada, kui kuulutused ei vasta käesolevates Tingimustes sätestatud korrale. Samuti kustutab Loom24 Kasutaja kuulutuse kirbukas, kui Kasutajal on juba Kirbukas 5 ( viis) kehtivat ja aktiivset kuulutust. Sellisel juhul on Loom 24’l õigus teha Kasutajale pakkumine hakata Loom24 portaali lepinguliseks kliendiks.
Loom24’l ei ole kohustust jälgida Kasutajate vahelist suhtlust Kasutaja ja/või Kasutaja looma profiilil. Kasutajal on võimalik teavitada Loom24 teise Kasutaja poolsest käesolevate Tingimustega vastuolus olevast tegevusest saates Loom24’le sellekohase teate Loom24 e-posti aadressile info@loom24.ee.
Tingimustega nõustudes annab Kasutaja Loom24 portaali üles laetud intellektuaalse omandi õigustega ( seal hulgas autoriõigustega) kaitstud sisu ( seal hulgas fotod, videod,) kasutamiseks Loom24’le mitte-eksklusiivse, üleantava, all-litsenseerimise õigusega, tasuta, kogu maailmas kehtiva litsentsi ( edaspidi ka “Litsents”).
Kasutuslitsents lõppeb kui Kasutaja kustutab Loom24 portaali üles laetud intellektuaalse omandi ( sealhulgas ka autoriõigustega) kaitstud sisu ja/või kustutab oma kasutajakonto. Litsents ei lõppe kui Kasutaja poolt üles laetud sisu on jaganud teised Kasutajad, kes ei ole sisu või oma kasutajakontot kustutanud.
Keelatud on Loom24’le kuuluva intellektuaalse omandi, seal hulgas kaubamärgi, logode, Loom24 portaali veebigraafika, kujunduste, fotode, videote jms, kasutamine ilma viitamiseta allikale.
Teadete edastamise kord
Kõikide teadete ja informatsiooni vahetamine Kasutaja ja Loom24 vahel toimub e-posti teel. Loom24 e-posti aadress on info@loom24.ee.
Loom24 vaatab Kasutaja poolt edastatud teated läbi ja vastab neile 15 päeva jooksul alates vastava teate saamisest.
Vaidluste lahendamine ja kohtualluvus
Pooled üritavad kõik vaidlused ja erimeelsused lahendada läbirääkimiste teel.
Juhul kui vaidluste ja probleemide lahendamine läbirääkimiste teel ei õnnestu alluvad antud Tingimustest tõusetuvad vaidlused Harju Maakohtule.
Tingimustele ja nendest tõusetuvatele vaidlustele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.
Kui mõni Tingimuste säte osutub kehtetuks vastuolu tõttu seaduse sätetega, ei mõjuta see kuidagimoodi teiste antud Tingimuste sätete kehtivust.
Kasutustingimused hakkavad Kasutaja suhtes kehtima alates hetkest, mil Kasutaja alustab Loom24 portaali kasutamist ja/või aktsepteerib antud Tingimusi.
Kasutustingimused kehtivad Kasutaja ja Loom24 vahel kuni Kasutaja lõpetab Loom24 portaali kasutamise ja/või esitab avalduse oma kasutajakonto kustutamiseks ning Kasutaja kasutajakonto kustutatakse.
Saada vihje või idee

Pidasin siis Liisu sünnipäevakest ! palju külalisi oli ja sööke jne :) . Lisete oli nii õnnelik :) ja nüüd ongi juba 1 aastane . (L) Emme päikseke igas päevas :* nii palju nalja sai meil :) ja hästi tore õhtuke oli .
Sünnipäeva laps (L) oma ilusa tordiga ! nii hea tort oli ! :)) .
Minu suur printsess ! :***
Mul kodus siis kaks Liisut :D . Üks hullem kui te...
Minu suuur armastus ! (L)

KONTAKTID INIMESTE VAHEL
Lavastuse "Kontakt" tegelased on erinevates Läänemere-äärsetes linnades elavad tavalised inimesed, kes peavad suutma oma veidi lonka¬ma hakanud elu edasi veerema panna. Ümbritsevad inimesed on selles abiks.
Etendust läbiv võtmesõna on kontakt. Kontakt teiste inimestega aitab tegelastel oma probleemidest välja tulla. Kontakt kõiksusega aitab inimes¬tel leida õigeid abilisi, kes neid aitavad. Lavastaja Ingomar Vihmari sõnul on kontakt olnud võtmesõna ka tema kui lavastaja jaoks. See on õpetanud teda usaldama nende inimeste tarkust, kes talle lavastuse valmimise käigus abiks on olnud.
Kontakti otsinguil. Tüki lavastamise juures kõige suuremaks õnnestumiseks loebki Vihmar enda suutlikkust usaldada näitlejaid, autorit, ennast, tehnilist personali, aega ja ruumi varasemast veel rohkem. Vihmari sõnul ei ole tema eesmärk lavastusega inimesi millegi sügava üle järele mõtlema panna. "Soovin nendega kontakti, läbi etenduse näiteks," teatas ta.
Näidend valmis 2011. aastal näidendivõistluse "New Baltic Drama" tarvis ning pälvis peapreemia. Maailma esietenduseni jõudis "Kontakt" möödunud aastal Turus. Nüüd mängitakse seda ka Eesti Draamateatri laval.
Vihmari sõnul pole ta Turu versiooni "Kontaktist" näinud. Ta on loonud näidendi tekstist lähtuvalt oma lahenduse. Lavastaja arvates on tegu materjaliga, mis räägib kõigest ja eimillestki.
Nukrate inimeste nukrad elud. Loo tegelased on kuus inimest, kellest enamik on eestlased, kuigi nad elavad erinevates riikides ja linnades. Neid seob üksildustunne ning see, et nende kõigi kodud asuvad mereäärsetes linnades. Tegelased on mõnes mõttes sarnased, kuigi detailides nende elukäigud ja probleemid üksteisest erinevad. Kõik nad on oma eluga puntras ning üritavad taas leida teed oma kookonist välja normaalse ühiskonna normaalseks liikmeks.
Kokkuvõttes on "Kontakti" puhul tegemist õnneliku looga, kuna see räägib üksteise aitamise vajalikkusest ja sellest, et alati leidub kriitilisel ajal keegi, kes justkui poolkogemata su teele sattudes abi suudab anda. Pealtnäha on tegemist juhuslike kohtumistega, kuid sügavamal tasandil tundub see olevat kõigekõrgema tahe, mis näitab, et inimene ei ole loodud üksinda olemise jaoks.
"Jumal on armastus!" sõnastas Vihmar mõtte, mis võiks inimesel meeles mõlkuda enne teatrisse minemist. Sama sõnumi saab publik ka lavastust vaadates.

Trip.ee _ Üldfoorum
"Hispaania keel 24 tunniga"
Kas keegi on sellest raamatust õppinud, kas on võimalik?
Olen aasta õppinud kursustel ja ega see raamat nüüd rohkem, kui lennukis ajaviiteks lugemiseks küll väärt ei ole. Või siis peamiste viisakuste kordamiseks.
Ma olen kasutanud selle raamatu ja veel mingi õpiku cd-sid autos hispaania keele põhivara kordamiseks. Mitte ei viitsi praegu autosse minna vaatama, et milline see mõistlikum variant oli.
Kui tõesti tahad hispaania keelt õppida, siis võta see ja veel paar alternatiivset raamatukest ja hakka pihta. 24 tunniga kindlasti keelt selgeks ei saa, kuid hea tahtmise juures võib mingisuguse jalgealuse endale kindlustada veidi pikema aja jooksul ja vastavas keelekeskkonnas on hiljem ikka pisut kergem.
Mina olen seda ja kaht taolist õpikut juba paar kuud sirvinud ja ikka tunnen end lõbustatult, kui juhtun mõnest hispaaniakeelsest fraasist aru saama:)) kui väga keskendun, siis saan isegi inimestest pisut aru:))
Olen õppinud selle raamatu järgi, täitsa võimalik:)
Aga soovitaks internetist veel ühte linki, kust on päris hea õppida:
www.donquijote.org/lessons registreeri kasutajaks ja saadki tasuta õppida, päris asjalik!
Iseõppija peab selle raamatuga õppimiseks olema kohutavalt püsiv, alles peale lühikursuse läbimist hakkan sellest raamatust midagi mõikama, varem olid seletused ise arusaamiseks liialt lühikesed. Pigem taasalustajale kui iseõppijale, arvan mina. Aga kes soovib õppida õige hääldusega siis selleks on raamat väga hea, näiteks Berlitzi iseõppija raamatus vaheldusid harjutused Lõuna-Ameerika hääldusega.
Olen selle keelega aastaid tegelenud ja julgen väita, et see on kõike muud kui lihtne keel. Jah, see kõige elementaarsem võib esialgu isegi väga lihtne tunduda, aga mida sügavamale kaevuda seda keerukamaks läheb. Pöördkonnad, erinevad ajavormid( neid ikka jagub), siis veel selline tore asi nagu subjunktiiv jne.
Kasutaja tnczzz liitus Tripiga ainult selleks, et kahes postituses kiita X Vanalinna koolituskeskuse kiirkursuseid? Otsene reklaampostitus. Mis muidugi ei tähenda, et nende kursuste kasutegur võrdub nulliga.
Eesti suurim reisifoorum. Küsi siin oma küsimus või jaga häid soovitusi
Edasi-tagasi lennupiletid Turkish Airlinesiga Tallinnast Maltale al. 141€. Lisa peatus Istanbulis 14€ eest.
KLM: edasi-tagasi lennupiletid Tallinnast Sri Lankale al 529€
5* Lufthansa Portugali: edasi-tagasi lennupiletid Tallinnast Lissaboni al 170€
Türgi liir kukub. Kuhu on hetkel veel odav reisida?

Arengukavad – Eesti Pimedate Liit
Eesti Pimedate Liit / Tegevus / Arengukavad
Arengukava koostamise protsessi algatas 2012. aastal Eesti Pimedate Liidu, edaspidi EPL, juhatus. Toimus kaks arenguseminari, mille käigus formuleeriti organisatsiooni visioon kuni aastani 2020.
Üheskoos leiti, et organisatsiooni on võimalik kirjeldada kui maja, milles erinevad ruumid viitavad erinevatele tegevusvaldkondadele:
Esimese ruumi sisu on eestkoste – nägemispuudega inimeste esindamine ja kaitse. Teise ruumi täidab ühiskonna teavitamise roll ehk avalikustamine ja teavitamine. Köögipoolel on aga organisatsiooni areng – nii EPL kui ka liikmesorganisatsioonide elujõulisus ja areng.
Arengukava koostamisprotsessi iseloomustas infovahetus ja koostöö, ühisosa leidmine, üksmeelne ja paindlik tegutsemine.
Jõuti ühisele seisukohale, et arengukava ei ole ainult dokument, vaid on ajas muutuv tegevusjuhis. Arengukava ja tegevuskava vaadatakse üle igal aastal ning lisatakse selle aasta konkreetsed ülesanded.
Eesti Pimedate Liitu kuulub 16 liikmesühingut:
SA Juht- ja Abikoerte Kool
Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Eesti Pimedate Liidu igapäevast tegevust 7- 15 liikmeline juhatus. Töö paremaks korraldamiseks moodustatakse komisjonid.
MISSIOON, PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED, VISIOON 2020, ARENGUVALDKONNAD JA EESMÄRGID
EPL eesmärk on kaitsta nägemispuudega inimeste huve, esindada nägemispuudega inimesi riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. EPL toetab oma liikmeid koostöö arendamisel kohalike omavalitsustega.
Oma eesmärgi saavutamiseks EPL muuhulgas:
teeb koostööd teiste puuetega inimeste ühendustega;
korraldab nägemispuudega inimeste rehabiliteerimist, koolitusi ja üritusi;
osaleb seadusloome protsessides esindades nägemispuudega inimeste huve;
annab välja trükiseid ja teabematerjale;
edendab nägemispuudega inimeste kultuuri-, haridus-, ja spordielu;määrab ja maksab võimalusel stipendiume ning toetusi;
osutab teenuseid ja arendab muud tegevust.
3.2 Põhimõtted ja väärtused
Tegevuses lähtutakse teadmisest, et rehabilitatsioon, abivahenditega varustatus, informatsiooni kättesaadavus, hariduse omandamine ja elukutse õppimine tagab nägemispuudega inimesele kergema sisenemise tööturule ja seal püsimise haritud, enesekindla, avatud ja dialoogiks võimelise inimesena.
Aastal 2020 on Eesti Pimedate Liit põhiline koostööpartner seadusloomes ja otsustusprotsessides, kes hangib ja jagab teadmisi nii Eestis kui ka välisriikides ja tegutseb selle nimel, et toimuks nägemispuudega inimeste maksimaalne lõimimine ühiskonda.
3.4 Arenguvaldkonnad
3.5 Arengueesmärgid
Aastal 2020 on EPL esindajad iga tasandi otsustusorganites.
Aastal 2020 on EPL valdkonna kompetentsikeskus.
Aastal 2020 on Eestis kõik teenused nägemispuudega inimestele teiste inimestega võrdselt kättesaadavad.
Aastal 2020 on igal nägemispuudega inimesel võimalik leida tema võimetele vastav töökoht.
Aastal 2020 on norm ja tava, et EPL-iga konsulteeritakse ligipääsetavuse ning tööalastel teemadel ja muudes valdkonda käsitlevates küsimustes.
Aastal 2020 on EPL-il koostöösuhted kõigi Euroopa Liidu riikide nägemispuudega inimeste katusorganisatsioonidega ja säilitab oma esindatuse Maailma ja Euroopa Pimedate Liidus.
Aastal 2020 on nägemispuudega inimesed aktsepteeritud ühiskonnas ja mõistetakse vastastikku üksteise erisusi.
Aastal 2020 on EPL organisatsioon, millel on traditsioonid, vaba aja veetmise võimalused ning organiseeritud rehabilitatsiooni- ja vabaajategevus.
Aastal 2020 on EPL organisatsioon, millega arvestatakse ja mida aktsepteeritakse kui arvamusliidrit nägemispuudega inimestega seotud küsimustes.
Aastal 2020 on liikmesorganisatsioonid tugevad oma unikaalsusega, moodustades eesmärkide täitmiseks ühtse terviku.
Aastal 2020 on EPL kinnisvara hallatud heaperemehelikult ja arendatud põhikirjast tulenevate eesmärkide täitmise toetuseks.
Aastal 2020 on välja arendatud nägemispuudega inimeste kaitsud ja toetatud töötamine.
Aastal 2020 on isikliku abistaja teenus kätetsaadav üle Eesti.
EPL ja tema eelkäijad on alates 1921. aastast tegelnud nägemispuudega inimeste huvide kaitsmisega. Välja on kujunenud liikmeskond, koostööpartnerid ja traditsioonid.
EPL koostööpartnerid:
Riigi- ja omavalitsusasutused (eelkõige Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa),
Nägemispuudega inimestele rehabilitatsiooniteenuseid pakkuvad organisatsioonid,
Tartu Emajõe Kool, Tallinna Heleni Kool ja teised haridusasutused,
Nägemispuudega inimestele tööd andvad ettevõtted,
Teisi puudega inimesi koondavad organisatsioonid,
Eesti Pimedate Raamatukogu,
Organisatsioonid, mis arendavad ja osutavad nägemispuudega inimestele suunatud teenuseid,
Põhjamaade ja Balti Komitee,
Rahvusvahelised nägemispuudega inimeste organisatsioonid.
Projektide elluviimisel on olnud ühekordseid koostööpartnereid.
EPL traditsioonid:
Puhkpilliorkestrite tegevus ühendorkestrina alates 1979. aastast;
Valge kepi päeva märkimine alates 1987. aastast;
Ajakirja „Valguse Kaja“ väljaandmine alates 1990. aastast;
Ansamblite osalemine Balti riikide muusikakonkursil “Balti Laine” alates 1995. aastast;
Nägemispuudega inimeste kultuurifestival alates 1999. aastat;
Punktkirjapäeva tähistamine 2009. aastast.
Tunnustuse „Aasta tegu“väljaandmine alates 2012. aastast;
4.2 Üldised suundumused valdkonnas
Nägemispuudega inimeste toimetulekut toetava tugisüsteemi väljaarendamisele Eestis on vajalik pöörata senisest enam tähelepanu.
Nägemispuudega inimestel on oma puudest tulenevalt suur takistus ühiskonnas toimimisel. Toimetuleku saavutamiseks on vajalik puudespetsiifilise tugisüsteemi olemasolu ja kättesaadavus.
Nägemispuudega inimeste tööhõive on Eestis väga väike. Puuduvad mitmed teenused, mis pimedate ja vaegnägijate tööga hõivatust aitaksid saavutada. Enamik igapäevaelu ja tööhõivet toetavatest teenustest on nägemispuudega inimeste endi poolt loodud projektipõhistena töötavate mittetulundusühenduste korraldada. Nägemispuudega inimestele suunatud rehabilitatsioon on alarahastatud ning ei võimalda teenuseid välja arendada.
Seetõttu on kujunenud olukord, kus nägemispuudega inimesed on tööturul tõrjutute staatuses ja projektipõhine tugisüsteem ei ole jätkusuutlik.
Vajalik on riigipoolne tugi olukorra parandamiseks ja nägemispuudega inimestele suunatud jätkusuutliku tugisüsteemi loomiseks.
Sotsiaalhoolekandeseadusega tuleb ette näha hoolekandeteenused ka nägemispuudega inimestele. Hoolekandeteenuste kaudu tagatakse nägemispuudega inimeste tugisüsteemi teenuste rahastamine.
4.3 Tegevusvaldkonnad
Eesti Pimedate Liidu tegevusvaldkonnad on järgmised:
Teha ettepanekuid seadusandluse täiustamiseks, mis võimaldab nägemispuudega inimeste toimetuleku parandamist, koostöös teiste puuetega inimeste organisatsioonidega Foorumi ja EPI Koja raames, silmas pidades ka Euroopa Pimedate Liidu suunitlusi.
Jälgida Euroopa Liidu poolt toetust leidnud nõuete ning soovituste ellurakendamist Eestis.
Korraldada koostööd nägemispuudega inimeste heaolu vallas töötavate organisatsioonidega Eestis.
Edendada nägemispuudega inimeste elukvaliteedi parandamist.
Nägemispuudega inimeste toimetuleku suurendamiseks parandada abivahendite kättesaadavust. Koostöös omavalitsustega tegelda sellega, et ka Eesti äärealadel elavatele nägemispuudega inimestele oleks tagatud vajalike rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus nõutavas mahus ja kvaliteedis.
Infoga parema varustatuse eesmärgil hallata ja täiendada EPL kodulehekülge.
Jätkata ja arendada koostööd haridusasutustega eesmärgil toetada ja aidata kaasa nägemispuudega õpilaste õppetöö korraldamisele, samuti taotleda kutseõppe laiendamist.
Parandada punktkirjas info kättesaadavust.
Tegevusvaldkonnad on kirjeldatud ka läbi komisjonide:
Haridus- ja rehabilitatsioonikomisjon
EPL omanduses on Tallinnas Laki t. 7 asuv tööstushoonete kompleks ja Läänemaal Ridala vallas Kiviküla külas asuv Jursu puhkekompleks.
Mõlemal kinnistul paiknevad hooned vajavad renoveerimist. Laki t. 7 hoones asuvad ruumid renditakse välja eesmärgiga saada rahalisi vahendeid põhikirjaliste tegevuste teostamiseks. Sõlmitud on hoonestusõiguse leping siduskorpuse osa renoveerimiseks. Jursu puhkekompleksi renditakse välja.
EPL tööd korraldavad igapäevaselt: Juhatuse esimees, juhiabi ja projektijuht.
4.6 Probleemid, muutusvajadused
Vajadus üle vaadata komisjonide nimistu ja viia vastavusse arenguvaldkondadega.
Vajadus välja arendada EPL kompetentsikeskus.
Vajadus koostada kinnisvara arenduse kava.
4.7 Hetkeolukorra analüüs, SWOT
Koostöövõrgustik teiste puudega inimeste organisatsioonidega
Vähene infotehnoloogia kasutamise oskus
Nõrk kommunikatsioon (Juhatuse list, kui töövahend)
Kinnisvara ei toeta piisavalt põhieesmärkide täitmist.
Pealiskaudne suhtumine oluliste probleemide lahendamisel.
Tugevdada ja ühtlustada võrgustikku
Kasutada kinnisvara nägemispuudega inimeste huvides
Kommunikatsioonihäired (info üleküllus, ei suuda olulist ebaolulisest eraldada)
Konkurent (teine sarnane organisatsioon) võtab juhtpositsiooni
ARENGUKAVA ELLUVIIMINE - TEGEVUSKAVA
Alaeesmärk / Tegevused
1.1. Aastal 2020 on EPL esindajad iga tasandi otsustusorganites
Infoürituste korraldamine
Töörühmade loomine, inimeste valimine töörühmadesse ja koolitamine
Töörühmade esindajad käivad otsustusorganite koosolekutel ja jälgivad oma valdkonna infot ja edastavad juhatusele tagasisidet.
Koostöö korraldamine sarnaste huvidega organisatsioonidega.
• Nägemispuudega inimeste huvide esindamine Euroopa Liidu 2014-2020 arengukava koostamisel.
• Koostöö teiste puudega inimeste organisatsioonide ning fondidega, osalemine Koostöökogu ja Invafoorumi töös.
• Täienduste ja paranduste esitamine nägemispuudega inimesi puudutavasse seadusandlusesse.
1.2 Aastal 2020 on EPL valdkonna kompetentsikeskus
Koondada puudespetsiifiline info EPL-i ja muuta info kodulehel kättesaadavaks.
Korraldada loenguid või muid üritusi, et selgitada nägemispuude erisust.
• Töö jätkamine nägemispuudega inimestele keskhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse omandamise võimaluste edendamisele kaasaaitamiseks.
• Abivahendite nimekirja täiendamine ja abivahendite arendamise toetamine sh. eestikeelne kõnesüntees.
• Punktkirja oskuse ja kasutamise populariseerimine.
1.2.1 Aastal 2020 on Eestis kõik teenused nägemispuudega inimestele teiste inimestega võrdselt kättesaadavad
Eesti Pimedate Liit arendab ja nõustab hoolekandeteenuste väljaarendamist:
Kaitstud töökeskuse teenus
Isikliku abistaja teenus
1. Kaardistada hetkeolukord tugiteenuste kättesaadavuse kohta Eesti erinevates piirkondades.
2. Tuua välja puudused
3. Koostada teenuste vajaduspõhine dokument ja esitada ministeeriumitele.
• TVK reformi ettevalmistamisel nägemispuudega inimeste huvide kaitsmine.
1.2.2 Aastal 2020 on igal nägemispuudega inimesel võimalik leida tema võimetele vastav töökoht
Koostada tööhõive arendamise kava
Töötada välja uuringute teemad ja jagada üliõpilastele lõputööde teemadeks.
Pidada läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga tööhõive arendamise kava rakendamiseks.
• Sotsiaalhoolekandeseadusesse viia sisse teenused nägemispuudega inimestele –toetatud ja kaitstud töökohtade loomine.
• Sotsiaalkindlustusameti toetus töökoha kohandamiseks.
• Puudega FIE-le lisanduks sotsiaalmaksu soodustus.
• Töö jätkamine nägemispuudega inimeste tööhõive, hariduse ja rehabilitatsiooni võimaluste parandamiseks.
1.2.3 Aastal 2020 on norm ja tava, et EPL-iga konsulteeritakse ligipääsetavuse ning tööalastel teemadel ja muudes valdkonda käsitlevates küsimustes nõustamine)
Koondada puudespetsiifiline info EPL-i ja muuta see kodulehel kättesaadavaks.
• Kaasaaitamine nägemispuudega inimeste huve silmas pidavate ehitusstandardite väljatöötamisel elukeskkonna ja üldkasutatavate objektide ligipääsetavuse parandamiseks.
1.3 Aastal 2020 on EPL-il tihedad koostöösuhted Euroopa Liidu riikide nägemispuudega inimeste organisatsioonidega.
Jätkata osalemist Euroopa Pimedate Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide töös
Vahendada infot oma liikmesühingutele.
Arendada koostööprojekte välisriikidega.
• Osalemine Balti Komitee, Euroopa Pimedate Liidu ja Maailma Pimedate Liidu töös.
• Balti Komitee pimedate organisatsioonide esindajate osavõtt toimuvast konverentsist.
• Koostöö jätkamine Soome ja teiste Põhjamaade Nägemispuudega Keskliitudega ning konsultatsioonid nende esindajatega.
• Osavõtt EBU liesioonikomisjoni tööst.
2 AVALIKUSTAMINE JA TEAVITAMINE
2.1. Aastal 2020 on nägemispuudega inimesed aktsepteeritud ühiskonnas ja mõistetakse vastastikku üksteise erisusi.
Ajakirja „Valguse Kaja“ väljaandmise korraldamine
Meediastrateegia väljatöötamineKui ajakirjanduses on EPL info olemas, siis on võimalik oma seisukohti paremini kaitsta, selleks on hea, kui organisatsioonil on suhted ajakirjanikega, kellel on teemast tervikülevaade. Pressiteadete väljasaatmise korraldus jm küsimused.
Siseinfovahetus peab olema kättesaadav sobivas vormis, vaja on täiendada venekeelse info kättesaadavust.
• Kaasabi osutamine kodulehtede ligipääsetavust käsitleva standardi tõlkimisel ja juhendi koostamisel.
• Heliliste subtiitrite projekti jätkamine koostöös Eesti Keele Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälinguga.
• Ajakirja "Valguse Kaja" kirjastamine ja sihipärane levitamine.
2.2 Aastal 2020 on EPL organisatsioon, kellel on traditsioonid, vaba aja veetmise võimalused ning organiseeritud vabaaja tegevus.
Korraldada EPL üle-eestilisi üritusi: kultuurifestivalid, õppereisid, Valge kepi päeva ja punktkirjapäeva tähistamine, ajakirja “Valguse Kaja” väljaandmine.
Korraldada koolitusi kultuuri-ja huvijuhtidele, et saada uusi ideid.
Toetada EPL puhkpilliorkestri tegevust kui üht EPL traditsiooni.
Osaleda partnerite poolt korraldatud üritustel.
Arendada koostööd ja infovahetust Eesti Pimedate Spordiliiduga, korraldada ühiseid üritusi.
• EPL puhkpilliorkestri tegevuse toetamine
• Osalemine festivali "Puude taga on inimene" korraldamise töörühmas
• EPL liikmesühingute taidluskollektiivide ühisürituste korraldamine Koolituste "Aita ennast ise" korraldamine
• Valge kepi päeva tähistamine ja tunnustuse "Aasta tegu" väljaandmine
3 ORGANISATSIOONI ARENG (EPL areng ja liikmesorganisatsioonide areng)
3.1. Aastal 2020 on EPL organisatsioon, kellega arvestatakse ja keda aktsepteeritakse kui arvamusliidrit
Juhatuses on töövaldkonnad ja ülesanded jagatud liikmete vahel
Komisjonide nimistu vastab arenguvaldkondadele ja uuendatud on komisjonide töökorrad
Olemas on tugev meeskond, kes korraldab organisatsiooni igapäevaseid tegevusi, vajadusel koolitused konkreetsetel teemadel
3.2. Aastal 2020 on liikmesorganisatsioonid tugevad oma unikaalsusega, moodustades eesmärkide täitmiseks ühtse terviku
Koostada reaalne ülevaade liikmesühingutest ja nende vajadustest
Korraldada tegevus nii, et tagasiside ja ettepanekud liiguvad edasi-tagasi juhatuse ja liikmete vahel (vastastikuse aruandluse sisseseadmine)
Töötada selle nimel, et igal liikmesorganisatsioonil on oma e-posti aadress ja kodulehekülg
Koostada elektroonilise teabe saamise, edastamise ja salvestamise kord
• Info kogumine liikmesühingutes toimunu kohta
• EPL liikmesühingute juhtidele suunatud "Eestvedajate koolituse" korraldamine
3.3. Aastal 2020 on EPL kinnisvara hallatud heaperemehelikult ja arendatud põhieesmärkide täitmise toetuseks
Välja töötada Tallinn Laki t. 7 hoone arendusplaan.
• Kinnistule isikliku kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu lõpetamine SA Puhke- ja Tegevuskeskusega Jursu ning uute võimaluste otsimine Jursu kinnistu sihipäraseks arendamiseks.
Koosolekute protokollid
Eesti Pimedate Liit juhindub oma tegevuses peaeesmärgist – olla nägemispuudega inimeste ja nende ühingute koostööd ühendav lüli.
Huvide kaitse
Eesti Pimedate Liidu põhiülesanne on kaitsta nägemispuudega inimeste huve riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Eesti Pimedate Liidu tegevuskaval põhinevad projektid, mille elluviimist toetab Eesti Puuetega Inimeste Koja kaudu Hasartmängumaksu Nõukogu.
on nägemispuudega inimeste ühingute ja nägemispuudega inimestega tegelevate ühingute ning sihtasutuste katusorganisatsioon.
Kui ligipääsetav on tuleviku-Euroopa pimedate ja vaegnägevate inimeste jaoks? Euroopa Pimedate Liidu pressiteade
Euroopa Pimedate Liit on väljastanud uue ametliku seisukohavõtu Euroopa Ligipääsetavuse Akti kohta Brüssel/Tallinn, 28. veebruar 2018 2015. aastast…
Loe edasi “Kui ligipääsetav on tuleviku-Euroopa pimedate ja vaegnägevate inimeste jaoks?”…
Aasta tegu 2017 Eesti Pimedate Liidu tunnustuse „Aasta tegu 2017“ laureaadid
* Eesti Kirjastuste Liit kirjandusfoorumi „Kui lugeda on raske…“ korraldamise eest 6. aprillil 2017 Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis. Tallinna…
© 2018 Eesti Pimedate Liit _ Powered by WordPress _ WebMan Design teema Polyclinic _ Tagasi üles ↑
Tagasi üles ↑

Nende klambrite abil on võimalik seinavõrgule kinnitada ja sellel hõlpsasti vahetada erinevaid Kukupesa postreid - nii ei ole raame vajagi!
Soovitame lisaks:
SEINAVÕRK, VÄIKE
SEINAVÕRK, SUUR

Kas me oleme perekond?
Sisu juurde
Peamenüü ja logimisvormi juurde
Esileht Teemad Seminar Kas me oleme perekond?
Maikuus arutasid EKB Liidu töötegijad Nuutsakul abielu ja perekonnaga seotud keerukamate küsimuste üle. Arutelu olid palutud juhtima kaks väärikat vaimulikku, Peeter Roosimaa (PR) ja Joosep Tammo (JT). Päeva lõpuosas kõneles perenõustaja Karmen Maikalu. Kuna teema puudutab meid kõiki, palusime neid mõnele küsimusele vastata.
Mis teeb abielust abielu?
JT: Meie sooline erisus, meheks ja naiseks olemine, on Looja and, mis parimal viisil realiseerub kristlikus abielus. Mees ja naine jätavad oma vanemad ja hoiavad teineteise poole ning „nemad on üks liha” (1Ms 2:24). Selle igatsuse avalikustamine Jumala ja kaasinimeste ees koos palve ja õnnistusega muudab selle kristlikuks abieluks.
PR: Abielu on kahe erisoolise isiku eluline liit, mis on sõlmitud ühiskonna kohalike tavade kohaselt. UT-s tuleb esile, et mehe ja naise abieluosaduses on väga oluline koht sugulisel liidul. Just suguline ühendus liidab inimesed üheks lihaks. See uus side on tugevam kui senine perekonnaside.
JT: Erinevalt ilmalikust abielusõlmimisest on laulatus Jumala sõna ja palvega läbiviidud talitus, kus abielupooled annavad oma tõotuse Jumala ees.
Kuidas peaks käituma kristlaseks saanud pikaajalises lastega vabaabielus olev inimene, kelle partner keeldub abiellumast?
PR: Sel puhul peaks usklik pool koguduse esindusorgani ees tunnistama oma kooselu abieluks ja väljendama kindlat tahet, et ta tahab Jumala abiga elada igati abielulist elu ega lahuta oma elukaaslasest enne, kui ajalik surm neid lahutab.
JT: Kõigepealt tuleks soovitada abielluda. Kui uskmatu pool keeldub laulatusest, tuleks siiski soovitada abielu registreerida. Kui ta keeldub ka sellest, võiks kogudusele olukorda selgitada ja võtta usklikuks saanud poolelt enne ristimist ühepoolne tõotus – et see, kellega ta koos elab, on tema mees või naine. Kui tegemist on noorte vabaabielulise suhtega, tuleks tungivalt soovitada abielluda või kolida lahku. Koguduse ja pastori positsioon peaks olema selge, kuid samas ka suhete korrastamiseks aega andev.
Kui inimene on mittekristlasena abielus olnud ja lahutanud ja siis saab kristlaseks, siis millised on tema võimalused, kui üldse, alustada kristlikku perekonda?
JT: Mineviku patud on andeks antud ja ei tohiks sulgeda teed tulevikku. Jeesus ütleb: „Kes iganes ajab minema oma naise muidu kui liiderdamise pärast ja abiellub teisega, rikub abielu [ja abiellub minema aetud naisega, rikub abielu]” (Mt 19:9). „Kõikide juures olgu abielu au sees ja abieluvoodi rüvetamata, sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid” (Hb 13:4).
Need ja teised hoiatavad kirjakohad peaksid meid tõsiselt panema järele mõtlema möödunud sündmuste põhjuste ja tähenduse üle. Selleks on vaja aga aega. Vastlahutatud abielu varemetele ei saa ehitada uut elu. Kui lahutus on alles toimunud, tuleks manitseda uue abielu sõlmimise osas mitte kiirustama. Hingehoidlike soovituste tegemisel tuleks tunda minevikus toimunud lahutuse asjaolusid.
Pean isiklikult välistatuks kunagi laulatatud abielu uuesti laulatamist. Abielutõotust Jumala ees antakse elus vaid üks kord. Uue abielu puhul soovitaksin elu korrastamist ühiskonna ees, s.o riiklikku registreerimist. Uuele abielule olen valmis paluma Jumala halastust. Kui varasemad suhted on olnud vabaabielulised või riiklikult registreeritud, pean laulatust võimalikuks.
PR: Sellise olukorra kohta leiame ühe sõnumi 1Kr 7:27j: „Kui sa oled naisega seotud, siis ära püüa vabaneda; kui sa oled naisest valla, siis ära otsi naist. Kui sa siiski abiellud, siis sa ei tee pattu. Ja kui neitsi abiellub, siis ta ei patusta.” Paistab, et uuesti abiellumise osas ei ole eksegeetiliselt seda probleemi võimalik ühemõtteliselt lahendada. Toetan mõtet, et igal konkreetsel juhul annab kohalik kogudus või koguduse poolt volitatud kollektiivne organ oma hinnangu.
Kas on olukordi, milles lahutus on põhjendatud ja isegi soovitatav?
JT: Huvitav on vaadata 19. sajandil Eestis kehtinud kirikuseadust, mis kõneleb 118. paragrahvis kehtiva abielu lahutamise võimalustest järgnevatel põhjustel: „Abielutruuduse rikkumine, abikaasa kuritahtlik mahajätmine, ühe abielupoole pikaajaline, juba üle viie aasta kestnud, ka sunniviisiline eemalviibimine, abielukohustuste (=seksuaalvahekord) täitmisest keeldumine või suutmatus selleks, ravimatu nakkushaigus, vaimuhaigus, riivatu elu, karm ja eluohtlik kohtlemine, sõimamine või muud raskelt mõjuvad solvangud, kohtulik süüdimõistmine, mis toob kaasa ka abikaasa häbistamise, raske kuritegu (mille hulka on arvestatud ka ebaloomulikud pahed (=homoseksuaalsus jne)), mis toovad endaga kaasa surmanuhtluse, teised seda asendavad karistused või asumiselesaatmise.” Kindlasti on loetletud põhjuste hulgas ka neid, mida võib kasutada kerge ettekäändena abielurikkumise libedal teel.
Me ei peaks otsima lahutamise põhjusi, vaid truu abielu aluseid. Lähedaste, koguduse ja nõustajate esmaseks ülesandeks on toetada perekonda. Jumal suudab ka „raske abielu” muuta õnnistuste allikaks.
PR: Ka siin toetan mõtet, et kohalik kogudus annab oma hinnangu.
Millised on teie pastoraalse praktika põhjal eeldused truuks, eluaegseks ja õnnelikuks abieluks? Mida olete ise teinud oma abielu hoidmiseks?
PR: Oluline on oma abielu kõigi nähtuste jagamine Jumalaga, seda ka seoses seksuaalsusega. Kõige tähtsam on ju Jumala arm. Otsida enda ja oma pere ellu Jumala tahet. Soov abikaasat tunnustada nii, nagu ta on, soov andestada ja andeks paluda. Arvestada, et minagi pole ideaalne abikaasa, nii pole mul õigust oodata, et teine seda oleks. Eriarvamusi ei pea kartma, kuid tähtis on, kuidas neist tekkivaid või tekkinud probleeme lahendada. Soov kanda elu koormaid ja rõõme, olla teineteisega kannatlik. Tähtis on kaasatöötamine koguduses – see avab ühise tegutsemise võimalused ka muidu nii erinevate erialade ja huvidega abikaasadele.
JT: Abielu on Jumala and, mis algab armastusest. Jumalast kingitud abikaasa eest tuleb hoolt kanda, nii nagu me iseenda eest hoolitseme. Jeesus ütleb: „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!” (Jh 13:34).
Karmen Maikalu (pereterapeut, EKNK Põltsamaa koguduse liige)
Mis on kõige sagedamini esinev probleem abieludes?
Suures osas on tegu suhtlemisprobleemidega. Raske on erimeelsuste korral teist inimest lõpuni ära kuulata ja teisest saadakse seetõttu valesti aru. Keeruline on rääkida oma tunnetest ja mõtetest, selle asemel süüdistatakse või öeldakse teisele lihtsalt halvasti. Nii saavad mõlemad haiget ja konfliktid kasvavad üle pea.
Väga tihti on probleemiks see, et paarisuhe on jäänud muude tegemiste kõrval unarusse – lapsed, töö ja muu vajalik tulevad esmalt ning kahekesi olemiseks ei jää lihtsalt aega või jaksu. Lõpuks ollakse teineteisest nii kaugele jäänud, et pole enam tahtmistki, ja elataksegi paralleelseid elusid, kus tegelikku kohtumist kahe südame vahel ei ole.
Mõnikord on inimestel abielu suhtes ebarealistlikud ootused – näiteks arvatakse, et heas kristlikus abielus ei tohiks olla tülisid, et armastav abikaasa peaks minust ilma sõnadeta aru saama, et armumistunne peaks alatiseks kestma jääma jne. Kui need ootused ei täitu (ja need ei täitu kunagi, sest baseeruvad valedel eeldustel), siis tekib abielu suhtes rahulolematus ja pettumustunne.
Kahjuks peab tõdema, et liigagi sageli on probleemiks ka vägivald – nii vaimne kui füüsiline.
Kas Sa näed erinevusi kristlikes ja mittekristlikes abieludes?
Lähtudes nendest paaridest, kes on jõudnud minu juurde teraapiasse, võin öelda, et tegelikult on probleemid sarnased nii kristlastel kui mittekristlastel. Inimesed oleme me kõik. See, et kristlikes abieludes pole probleeme, on müüt. Näen rõõmuga, et kirikutes räägitakse aina avameelsemalt sellest, et abieluprobleemid ei tähenda seda, et sa oled halb kristlane. Saadakse aru, et probleemide puhul on igati kohane pöörduda spetsialisti poole, kes aitab omavahel asjad selgeks rääkida ja lahendusi leida. Tõrkuvad autod viime teenindusse ja hambavaluga läheme hambaarsti juurde. Miks ei võiks ka tõrkuva või haigettegeva abielu puhul spetsialisti abi otsida?
Kuidas Sina koos abikaasa Meelisega oma abielusse panustad?
Me üritame alati asjad südamelt ära rääkida. Ei hoia endasse, kui hinges midagi kripeldab. Ei lase probleemidel kuhjuda. Proovime sealjuures teineteist hoolega kuulata, et saada aru teise poole seisukohtadest ja sellest, kuidas teine olukorda näeb. Samuti oleme üritanud leida teineteise jaoks aega ka laste ja tööde-tegemiste kõrvalt. Peame oluliseks seda, et vahepeal päris kahekesi aeg maha võtta.

Tõlkija(d): Linnart Mäll
Sisukirjeldus
Lao-zi „Daodejing“ on elu mõtestamise ajatu teejuht. Selle keskne kuju ehk õpetaja elab harmoonias maailmakõiksuse kulgemisega. Andudes kulgemisele, õpime tema kaudu tunnetama kõiksust. Vabanedes hinnangutest ja soovidest, avastame sisimad tõed, leiame rahu ilma seda taotlemata, õpime armastama armastust püüdlemata.
Seotud tooted
Ajalugu ja poliitika
Arhitektuur ja sisekujundus
Kodu ja aed
Kultuur ja ühiskond
Laste- ja noortekirjandus
Psühholoogia ja pedagoogika
Tervis ja elustiil
Kuidas osta?
Tulen ise järele
Täpsem otsing

Reedel, 18. mail kell 19 annavad Mustpeade Majas Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor ja Turu meeskoor Laulun Ystävät ühiskontserdi „Eesti-Soome laulusillad“
Turu meeskoor Laulun Ystävät (LY) ja Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori (ETAM) sõprussidemed said alguse juba 1966. aasta juunis, mil Soome üks vanemaid, 1914. aastal loodud meeskoor külastas esimest korda Tallinnat. Arvo Ratassepa juhatusel tegi 1958. aastal loodud ETAM vastukülaskäigu sama aasta oktoobris. Tänu ühistele aadetele ja laulusõprusele õnnestus nõukogude ajal teineteisel vastastikku külas käia neljal korra.
„August Eelmäel oli Turu-reisi ajal kaasas Augusti-nimeline nukk, millise ta ka LY-le kinkis. Loots August, ettevõtlik mees nagu ta oli, armus turu päritoluga Aurora Karoliina Humalisto nukusse. Armastusest ja sõprusest tiivustatud „kirjad” kandsid vilja ja 1983. aastal Turun Musiikkijuhlati festivali käigus tõdeti, et paarikese perre oli tõhusat lisa kasvanud: sündinud olid kaksiknukud. Paar on tänaseni õnnelikult koos“.
Iga kohtumine meeskooride vahel on olnud seotud millegi suurega, tuues endaga kaasa meeldejäävaid mälestusi – pole vahet, kas kohtumised leidsid aset Turus või Tallinnas. Tähtsamaks võib pidada tekkinud mitmekülgseid sõprussidemeid lauluvendade ja nende perekondade vahel.
Nüüd, kus põlvkonnad on vahetumas, on noorema generatsiooni kord pidada kinni dirigendi Kaarlo Soini sõnadest:
„Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor ja Turu meeskoor Laulun Ystävät ootavad Teid kontserdile „Eesti-Soome LAULUSILD”, mis toimub reedel, 18. juunil kell 19 Tallinna Mustpeade majas“.
Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor ja
⟵“Hoia, Jumal, Eestit”. ENLSi kontsert EV 100. sünnipäevaks
Koori juhatuse esimees:
Meie sõbrad
Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor

Sisu juurde
Peamenüü ja logimisvormi juurde
„Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud … Kui sa aga ei taha tunda hirmu võimu ees, siis tee head, ja sa saad tema käest kiitust…“ (Rm 13:1–7, vrd 1Tm 2:1j; 1Pt 2:13–17).
Niisiis, võimu peab kartma mitte kodanik, vaid kurjategija.
Kui Rm 13:8–14 on nimetatud Pauluse „mäejutluseks”, siis sellele eelnev sõnum kõlab nagu võõrastavalt. Ometi pole tegemist juhusega, vaid maisest riigist erineva jumaliku alternatiiviga, kus valitsevad armastus ja õiglus.
Kõigepealt tegeleb Paulus aga maise riigiga, kutsudes valitseva riigikorra suhtes kuulekusele. Rooma kiri on kirjutatud u 58 pKr, seega ajal, mil keiser Nero oli veel alaealine ja valitses vaid nimeliselt. Tegelikult juhtisid riiki sellel ajal heatahtlik filosoof Seneca ja tema sõjaväelasest sõber Burrus. Need olid aastad, mida keiser Trajanus hiljem nimetas kõige õnnelikumateks aastateks, mis Roomas iial on olnud. Maksurahadega osteti viljavarusid, mida jagati nälgivatele vaestele. Linn õitses ja laienes. Keegi ei aimanud, millised katastroofid ees seisavad.
Eelnevat arvestades räägib Paulus siin universaalsest maailmariigist, kus valitses keiser Augustuse ajal saavutatud Pax Romana (Rooma rahu). Seljataha olid jäänud anarhia ja kodusõjad. Rooma kodakondsuse jagamine paljudele mittekodanikele andis lootust barbaritele, kreeklastele ja ka juutidele valitsevast heaolust osa saada. Paulus isegi on üks nendest, kes kogeb Rooma seaduste kaitset juutidest rahvuskaaslaste kaebuste suhtes (2Kr 11:24 ja Ap 18:12–17).
„Valitsemas olevad võimud“ (Rm 13:1) kirjeldavad riigivõimu liigendatust ja koostööd rahu ja korra saavutamisel. Kuid universaalriigi hilisantiikne areng sisaldas endas ka suurt ohtu. Kodanikud kaotasid poliitilise huvi, mis oli valitsenud veel Kreeka väikeriikides. Riigivõim kujunes üha abstraktsemaks ja negatiivsemaks. Kõike salliv tolerantsus lasi ka kurjusel vohada. Riigist kujunes üha enam „kurjust tõkestav jõud”. Õitses epikuurlik-individualistlik mõtteviis, mis rahuldus populistliku loosungiga „Tsirkust ja leiba!”
Näib, nagu sanktsioneeriks Rm 13 puhtformaalset, igasugust riigivõimu. Täpsemalt Pauluse sõnade üle järele mõeldes märkame, et ta näeb ka kodanikuks olemise positiivseid võimalusi. Kristlasest kodanik peaks „tegema head, et saada tema (s.o riigivõimu) käest kiitust” (s 3). Ta ei peaks elama üksnes riiklike seaduste hirmus ja karistuste kartuses, vaid „südametunnistuse järgi”. See aga tähendab, et kodanikuna kutsutakse teda toimima sisemistest veendumustest lähtudes. „Alistumine” (s 1) tähendab siin enamat kui pimedat kuulekust. See on võrreldav ennemini 1Pt 5:5 kirjeldatud alistumisega: „Teie, nooremad, alistuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu”.”
Kaasaegse demokraatliku riigikorralduse juures peaks arvestama, et õigus ja kord ei ole garanteeritavad üksnes võimuga. Võim, isegi demokraatlikult valituna, võib sünnitada ka ise ebaõiglust ja kurja. See ei tähenda, et ühiskond ei vajaks mingit võimu. Võimu algne mõte on olla „nuhtluseks sellele, kes teeb kurja”. Just seda eesmärki teenib võimude lahususe printsiip kaasaegses ühiskonnas. Niisiis, võimu peab kartma mitte kodanik, vaid kurjategija. Kui aga riik muutub kuritegelikuks, peab kogu riik kartma Jumala kohut. Selliseid kohtutunde näeme läbi ajaloo nii Iisraeli kui paganarahvaste elus.
Ei olnud ka Rooma riik igavene. Igavene on Jumala riik, sellepärast tehkem head ja kaitskem nõrgemate õigust. „Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!“ (Jr 29:7).
Millisena näeme meie oma riiki?
Kas me saame riigivõimule olla igas olukorras kuulekad?
Mis juhtub, kui riigivõim ise satub kurja teenistusse?
Milliseid Jumala kohtuid ülekohtuse võimu suhtes me Piiblist leiame?
Kuidas peaksime kristlastena suhtuma oma riiki ja selle valitsejatesse?

Jäta vahele kuni sisuni
Siit võib leida siis kõikvõimalikke teemasid, mis lahmimiseks ja fleimiks ära kiskunud...
3 aastat tagasi omasin Z 750 Kawa 2007 a. oskab keegi tuua välja konkreetseid miinuseid või plusse Kawa ja Agusta kohta.
Enam ootaks kogemusi seoses Kawaga, mis on sellel mudelil puudu või kehvem kui Agustal!
Tore kui keegi viitsiks pisut nõu ja kogemusi jagada!!!
Tänatud: 112 korda
Asukoht: HLK-TAL
Tänatud: 4 korda
Võimsuselt on ilmselt kawa ikkagi üle, aga kas kasutad kogu resurssi 100% ära no vaevalt küll
Tänanud: 28 korda
Tänatud: 1 kord
Augusta, sest edasi lähevad nad mõlemad piisavalt aga selle välimus on ikka omaette teema. Käi Veldist läbi, veendu isiklikult.
Benelli on välimuselt veel lahedam kui Agusta, keegi kunagi tegeles ka vist nendega.
Kawa siiski lahjem 9kw.
Müüa mootorrataste lisa-ja varuosad: http://fotoalbum.ee/photos/Tuono/sets/1134345
Tegelt ei saa mainimata jätta, et Brutale R3 mootor on oluliselt nunnum kui Kawa R4 variant. Üldse on kena vaadata, et keegi peale Triumphi ka R3 mootorit on aktiivselt kasutama hakanud. Kahju, et need rattad ainult nii pisikesed on. 2m tüübil on ikka ilmelik sinna selga ronida.
Asukoht: Saaremaa/Tallinn
Tänanud: 3 korda
Andrea kirjutas: Üldse on kena vaadata, et keegi peale Triumphi ka R3 mootorit on aktiivselt kasutama hakanud.
Japsid ka kasutavad ju. Yamaha MT-09. Samuti Benelli ammu kasutanud.
Tänanud: 136 korda
Mo meelest pole siin küsimustki, kumb valida
Loodad, et öledakse võta Kawasaki, et see sama hea kui Brutale
Need on mu meelest ikka väga erinevas hinnaklassis. Kui on pappi nagu purtu, siis Brutale, ilmselt lähed ikkagi motodepoosse
Siin tõesti ei ole väga küsimust - kui rahakott lubab siis Brutale ja kui väga ei luba siis tuleb leida võimalus!
Tahaks kuulda midagi konkreetset mis on kawal kehvem kui agustal. Kõik kiidavad agustat aga, mis see on mis teeb agustast hea tsikli.
Sa mine tee proovisõitu ja saad aru. Eelnev tilganäppimine ei anna eriti mingit pilti, vaid pigem loob nõuandjate isiklike eelistuste põhjal vaid mingi pildi. Mis on nagu alati itaallaste kasuks, sest enamus ajab ikka sõiduelamust või seda "miskit", mitte kliinilist tehnilist lahendust taga
Veel punasemaks - mul on veits kapriisne Itaalia ratas, mis tahab veidi rohkem tähelepanu ja hooldusele mõtlemist, rääkimata "kiiksudest". Aga mitte mingi valemiga ei võta ma enam vabatahtlikult jaapanlast ligi. Ratta "hing" loeb.
Aga ma olen tugitooliteoreetik - ma pole ei Kawaga ega Agustaga kunagi sõitnud. Küll aga Suzu gsxf+gsxr'iga ja itaallastega.
hoolduse poolest on kawa lihtsam/soodsam, jupid kohe riiulist võtta.
mis seal kawal lihtsam on? (siia ootaks kohe seletust)
itaalased millega ma olen kokku puutunud on ikka inimeste poolt tehtud mitte nagu jaapanlased.
maaru5 kirjutas: Tahaks kuulda midagi konkreetset mis on kawal kehvem kui agustal. Kõik kiidavad agustat aga, mis see on mis teeb agustast hea tsikli.
Reimps püüdis selgitada, mida Kawal ei ole ja Agustal on aga kui see sind ei huvita, siis käib Kawa küll.
Kui mitu Agustat, Benellit, Ducatit ja Guzzit on Eesti registris ja kui mitu Kawa, Hondat, Suzukit või Yamahat? Kui sulle sobib, et iga kolmas vastutulev tsikkel on samasugune kui sinu oma, siis ilmselt on Kawa OK. Kui tahad midagi sellist, mida nähes teine tsiklist järele vaatab, siis mõtle itaallastele.
välimus, olemus, disain jne... on asjad mida ei ole jaapanlastel itaallastele vastu panna.
nii on ka teistes valkondades mitte ainult tsiklitega.
Alfa Romeo, Bugatti, Lamborghini, Ferrari ..... rohkem nagu polegi ju antud teemal midagi kammentaarida ... eeee ... Fiat kah
Tore, et leidsite aega natuke tutvustada Agustat.
Tahan lihtsaltt kindel olla, et paigutan raha õigesse tsiklisse. Seepärast küsingi targemate käest nõu! Niipalju kui ise uurinud olen siis Agusta-lt meeldib mulle see, et käiguvahetus toimub ilma siduri vajutuseta ja veojõukontroll pidi ka peal olema! Kui keegi veel teab mingeid häid omadusi, mis sõidu mugavamaks muudavad siis ootan siia teemasse!!!
Asukoht: Saue
Tänatud: 20 korda
No kui otsid mugavusi, liigud küll vales suunas.Mugavusi leiad sellist tüüpi tsiklitest:
Või siis ehk juba korralik investeering tugitooli, kamina ette.
Nii loll pole keegi, et teisi õpetada ei oskaks.
Ei tea rohkem midagi lisada, peale selle, et Kawast tüdined paari aastaga, Agustat jääd alati meenutama.
Ja kui ära ostad, anna sõita
Need oleks nagu valikute moodi, aga jah kawa ei ole itaallastele mõtet kõrvutamiseks panna.
Mul oli enne Z750 ja olin rahul, kuid praegusel eesti turul on juba mõtekam osta poes kui käest. Seega esimesena jäi silma Z800 kuna tahan naked bike.Nii, et naked bike valik on pisut väiksem kui bike-del. Z800 oleks saanud mõistliku hinnaga aga siis soovitati Mv Agusta Brutalet 800 nüüd siis vaatan ja uurin mis hinnaga on võimalik soetada aga seda müüvad vähesed poed eestis.
Kui tahad ägedat nakedit, osta mu Tuono ära. Plastikut pole, carbon vaid. Ja muu lahe mudru. Pealegi on sarnseid rollereid vähe, väga vähe.
Mul ka pakkuda hetkel kasutuna seisev Aprilia Sportcity 125 http://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php ... rhash=98b9 2000 eur.annan ära kui kellelgi huvi ja siis ehk ostan Kawa või Agusta oleneb mis hinna Agustale saab!!!
maaru5 kirjutas: Niipalju kui ise uurinud olen siis Agusta-lt meeldib mulle see, et käiguvahetus toimub ilma siduri vajutuseta ja veojõukontroll pidi ka peal olema! Kui keegi veel teab mingeid häid omadusi, mis sõidu mugavamaks muudavad siis ootan siia teemasse!!!
Kas seda sidurita käiguvahetust on sulle vaja mugavuse või foorist-foorini kiirendamise pärast? Kui tahad mugavust, siis võid ju Honda 750-st mudelit ka vaadata. DCT-kastiga ei pea ise üldse käike vahetama ja kui tahad vahetada, siis saad seda teha nupuvajutusega.
maaru5 kirjutas: Z800 oleks saanud mõistliku hinnaga aga siis soovitati Mv Agusta Brutalet 800 nüüd siis vaatan ja uurin mis hinnaga on võimalik soetada aga seda müüvad vähesed poed eestis.
Oot, kas keegi peale Veldi müüb veel Agustat või millest jutt? Kui sa hinna põhjal valid, siis Agustat sa Kawa raha eest ei saa.
Kuna raske on aru saada mille põhjal sa ratast valid, siis on keeruline kellelgi sulle nõu ka anda. Määratle vähe täpsemalt mida sa rattalt soovid. Hind, mugavus, sõiduomadused, milline on sinu sõidustiil, ratta välimus ja stiil jne... mida sa ootad uuelt rattalt?
Agustaga on vähestel kogemust, seega on siin suht mõttetu küsida mis teeb temast hea ratta. Pelgad tehnoandmed ei anna vastust. Mine parem käi Depoos Villu juures ja ta räägib sulle Kawa headest omadustest ning Veldis Hanno või Marko juures ja nad räägivad sulle Agustast. Ilusti küsid, siis kindlasti leiavad sulle proovisõiduvõimaluse ka. Seejärel saad juba ise otsustada, kumb sulle esmamulje põhjal sobivam tundub.
PS! Kui Agusta kasuks otsustad, siis võid minu ka sõidusoovijate listi lisada
Tuleb vist jah kohapeal ära käia ja proovisõitu teha aga Villul pole Z800 sees tal see Z800e sees hetkel ja kui Veldist rääkida siis Marko juba lubas mulle proovisõiduks Agustat. Aga esimene võimalus sealt läbi astuda on enne jaani seega mõtlesin pisut uurimistööd teha mõlema tsikli kohta. Kawal on tehnikamaailma test ja arvamus tehtud aga Agusta kohta oskavad vähesed infot anda!
Lihtsalt väike kont närimiseks - uuri kuidas on varuosade saadavusega. A la, kas Agusta diileril on ka õlifilter ja õhufilter riiulis vajadusel olemas .... Kawa puhul seda problat ei teki.
Foorumist. Ettepanekud ja kriitika
Otsin / nägin inimest.
Ainult naistele (mootorratturitele või lihtsalt huvilistele)
Sees ja väljas ehk üritused ja motomatkamine
Pruudisõit ja muud rahvuslikud mängud
Garaaž ehk kogu tõde mootorratastest ja sõidust
Teenused ja abi
Sõidu- ja lisavarustus
Kõik, mis mootorratta parkimise/ garaažiga seotud
Mootorratta load, liiklus, motokoolitus ja sõit
Mootorrattad - ost/müük/vahetus
Ostan ja vahetan, ootan pakkumisi
ATV/Quad - ost/müük/vahetus
Sõiduvarustus. Kiivrid, tagid, joped, saapad.
Müük - motokiivrid, kindad, tagid, saapad, jne
Tsiklite varuosad ja lisavarustus. MÜÜK
OST. (kui soovid osta mootorratta lisavarustust või rehve)
Kodu Mootorrattur alustab siit...
Kustuta kõik foorumi küpsised

Paberväljaanne juuni 25, 2018
Kui Robert M. Gates oleks Trumpi administratsiooni liige, peetaks teda kahtlemata „täiskasvanuks”
Lõppude lõpuks on tegemist riikliku julgeoleku professionaaliga, kes on alati teeninud oma riiki, kui riik on tema teeneid vajanud. Ta peab tõepoolest oma kohuseks kodumaad teenida.
Robert Gatesi määras kahekümne teiseks USA kaitseministriks (oli ametis aastail 2006–2011) president George W. Bush ja ta on Ühendriikide ajaloo ainuke kaitseminister, kellel palus ametisse jääda ka järgmine president. Barack Obama oli ühtekokku kaheksas president, keda Gates teenis.
Gates alustas oma silmapaistvat riigiteenistuja karjääri Luure Keskagentuuris (LKA) Venemaale pühendunud analüütikuna kõigest kaks päeva enne seda, kui Nõukogude ja teiste Varssavi pakti riikide tankid veeresid 1968. aasta augustis toonase Tšehhoslovakkia pealinna Prahasse. Seejärel teenis ta veel mitmes luureametis ja Riiklikus Julgeolekunõukogus (RJN), enne kui sai 1991. aastal LKA direktoriks.
Raamatus „Kohus: sõdiva ministri mälestused” keskendub ta aastatele 2006–2011, mil ta oli kaitseminister algul president George W. Bushi ja seejärel president Barack Obama administratsioonis. Ta oli riigiteenistusest lahkunud 2002. aastal ja võtnud vastu mugava Texase A&M ülikooli rektori koha, aga kui president Bush kutsus ta tagasi valitsuse teenistusse, ei kõhelnud ta hetkekski, pidades enda kohuseks kodumaad teenida.
Isegi parimal ajal ei ole Pentagon koht, mille juhtimine valmistaks vähe muret. Seal tuleb otseselt vastutada ligikaudu kolme miljoni inimese elu eest ning aastaeelarve ulatub üle kuuesaja miljardi dollari. Lisaks kõigele pidasid Ühendriigid ajal, mil Gates täitis kaitseministri kohuseid, kaht sõda kaugel eemal kodumaast, nimelt Iraagis ja Afganistanis.
Gatesi raamat on tõeline varaauk kõigile, kes tunnevad huvi lähiajaloo vastu. Gates tähendas hoolikalt ja põhjalikult üles kõik, mis Pentagoni-aastatel juhtus, ning annab raamatus üksikasjaliku ja usaldusväärse ülevaate, kuidas käib otsustamisprotsess maailma ainukese sõjalise üliriigi kõrgeimas juhtkonnas. Teda hüüti Pentagonis Yodaks. Nagu „Tähtede sõja” kuulus kangelane on ka Robert Gates lüheldast kasvu ja samamoodi filmi jedi-isandaga oli tema käsutuses Jõud.
Raamatus on lausa fotograafilise täpsusega kujutatud nii USA Iraagi- ja Afganistani-strateegia kujundamise keerdkäike kui ka Osama bin Ladeni viimseid hetki. Samuti pöördub Gates ikka ja jälle tagasi oma kohuse juurde toetada mehi ja naisi, kes täidavad kohust lahinguväljal. Aastail 2006–2011, mil Gates oli USA kaitseminister, kaotas elu umbes 4000 Ühendriikide sõjaväelast. Ta pöördub täie siirusega selle teema juurde korduvalt tagasi ja tunneb ilmselgelt suurt muret, et ei suutnud aidata neil paremini oma kohust täita.
Minister Gates ei kohku tagasi asju õige nimega nimetamast. Erilise kohtlemise osaliseks saavad Kongressi liikmed, eriti need, kes kuuluvad Senati väliskomisjoni. Ta nimetab neid „neiks trikitajateks künkal, kes takistavad mind oma plaanidega edasi minna […], nad on põlastavad, alatud ja rumalad”. Gatesi raevu eest ei pääse ka asepresident Joe Biden. Tema kinnitusel Biden „on eksinud peaaegu kõigi viimase nelja aastakümne oluliste välispoliitiliste otsuste puhul”.
Minister Gatesi väitel on president Barack Obama „nõrk poliitik, kes muudab kergesti arvamust […], kokkulepetest Esindajatekojaga peetakse kinni ainult seni, kuni see on poliitiliselt kasulik”. Mõneti üllatavalt on Gatesile meelt mööda ja austamist väärt ainult Hillary Clinton, ehkki poliitilises mõttes on Gates vaieldamatult läbi ja lõhki vabariiklane, nii nagu Clinton on läbi ja lõhki demokraat.
Kui palju tähelepanu pühendab ta niisugustele väikeriikidele nagu Rootsi, Soome ja Eesti? Rootsit ja Soomet pole sõnagagi mainitud. Eesti esineb raamatus kaks korda. Mõlemal korral on tegemist nende riikide spetsiaalse äramärkimisega, kes on Afganistanis sattunud kõige vihasemasse võitlusse ja pidanud tooma ränki ohvreid.
Ma arvan, et minister Gatesi silmis oli tegu riikidega, kes tulid ja täitsid igati väärikalt oma kohust.
Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Võru linnapäevade raames külastasime Võru raudteejaama. See vana puust kena jaamahoone oma kinni löödud ja lukustatud ustega seisab lihtsalt tühja. Nagu aru saan, siis täpselt niisama tühja seisab ja ootab oma saatust ka Valga - Koidula (Petseri) raudtee.
Kuigi siin on palju haruliipreid, siis tundub, et vahepeal justkui mingi liiklus ikka käib. Nimelt on jaama lähistel palkide hunnikud, et äkki veetakse raudteel veel mingit osa palke. Miks võiks arvata, et üldse mingit liiklust on? Sest raudtee liikluseks mõeldud laternad kõik põlevad. (Täpsustatud, jah, mingi algeline kaubavedu siiski vähesel määral toimib, reisijate vedu lõpetati 2001. aastal.).
Jaamahoone on palkidest, üle löödud voodrilauaga. Akende ja uste ümber on nikerdused, samamoodi ka katuse räästanurkades. Ehitusaastaks märgitakse Wikipedias 1889 aastat. Sealtsamast leiab ka kinnitust, et sarnaseid jaamahooneid leidub vabariigi peale veel mitmeidki. Kuigi algselt valminud hoone 1919 aastal Vabadussõja ajal suuresti kannatada sai, taastati ta esialgsel kujul
Ja ajalugu sel jaamahoonel jagub. Siin kõrval on ka selle tunnistuseks küüditatute mälestusmärk. Deporteeriti siin 1942. aasta juunis ja 1949. aasta märtsis suur hulk inimesi Siberisse.
Täna seisab hoone tühjana, uksed-aknad on kinni löödud. Katus paistab et peab ja vandaalitsemisjälgi ka pole. Ei tea mida ta ootab, oleks võibolla mõistlik ta eraomandisse müüa - keegi saab kena maja sellest teha. Vaevalt et kunagi siin raudteel enam sellist inimeste liikumist, nagu nõuka ajal, enam kunagi tuleb et nende jaoks nii suurt hoonet hoida. Nagu inimesed vajavad eluaset, nii eluase vajab inimesi, kumbki ei pea tineteiseta kaua vastu. Seega kümne aasta pärast, kui elu sees ei ole, on temast ahervare järel; olen seda juba oma silmaga näinud.
Loetelu raudteejaamadest-peatustest kõnealusel liinil: http://est-train.ertas.eu/ida/valga-koidula.php?lng=est
Timelapse video veduri esiaknast Koidulast Valgasse. Üldiselt tekkis artiklit kirjutades soov see lõik rattaga läbida, aga peale video vaatamise see enam nii põneva ideena ei tundugi : https://www.youtube.com/watch?v=L-ZxrctTY1c
Pisike teema tuleviku ja reisirongide osas: http://vorumaateataja.ee/ee/63-viimased-uudised/8041-koidula-voru-valga-reisirong-jaab-lahiaastatel-tulemata
Minu tehtud pilte leiab SEALT.http://www.raudmaa.eu/pilt/thumbnails.php?album=862
värv helesinine must sinine fuksia hall roheline laim kastanpruun tumesinine oliiv violetne punane hõbe rohekassinine valge kollane -suurus- tilluke väike keskmine suur tohutu
Näidatakse peale sinu kommentaari.
Ei näidata avalikult.

Noored inimõiguste eest
Taotlusvormi täitmine
Õppimine ja Noortepass Noortekohtumiste projektis
Noorte kaasamine
Kultuuridevaheline suhtlus
Toetatud projektid
Osalevad riigid
Kuidas teha?
Vabatahtlik teenistus
Võimalikud tegevused
Õppimine ja Noortepass
Projekti mõju
Tulemuste levitamine
Noortevahetuste prioriteedid aastal 2018 on:
vähemate võimalustega noorte kaasamine;
kultuuridevahelise dialoogi, mitmekesisuse ja inimõiguste edendamine ühiskonnas;
noorte kriitilise mõtlemise oskuse ja meedia kirjaoskuse arendamine;
Võttes arvesse kriitilist olukorda Euroopas saavad noorsootöö, mitteformaalne õppimine ja vabatahtlik tegevus oluliselt panustada pagulaste, varjupaigataotleja ja immigrantide abistamisse või tõsta teadlikkust kohalikes kogukondades. Sellest tulenevalt on pagulasi, varjupaigataotlejaid ja immigrante kaasavad või vastava teemafookusega tegelevad projektid samuti väga oodatud.
Kuidas käsitleda prioriteetset teemat, loe siit.
Kes saab taotleda?
Taotleda saavad MTÜ-d ja SA-d, kohaliku ja riigi tasandi avalik-õiguslikud asutused (KOV, kool, noortekeskus), sotsiaalsed ettevõtted, mitteametlikud noortegrupid* (inglise keeles informal group of young people), sotsiaalse vastutuse valdkonnas tegutsevad äriettevõtted.
*Noortegrupi puhul vastutab üks, vähemalt 18-aastane grupiliige taotluse esitamise ja toetuse eraldamise korral lepingu sõlmimise eest. Pidage silmas, et noortegrupis peab olema vähemalt 4 noort, kelle vanus peab olema 13-30. Erandjuhtudel ja kui kõik noored on alaealised, võib grupi esindada täiskasvanu.
Noortevahetuse ehk tegevuse kestus
3 – 24 kuud (projekt tervikuna = kulutusteks lubatud periood)
5-21 päeva (ei sisalda reisimisele kuluvat aega, nt lahkumisepäev, kui sel päeval ei toimu ühtegi sisutegevust).
Soovituslik kestus on 10-14 päeva. See võimaldab piisavalt aega grupidünaamika arendamiseks, õpirptosessi toetamiseks ja teema käsitlemiseks.
APV ettevalmistav kohtumine kestab maksimaalselt 2 päeva (pluss reisipäevad)
Osalejate arv
16-60 noort (pluss grupiliidrid e juhendajad).
Taotluse täites, veendu, et tegevuse detailides on sisestatud iga projektis osalev partner (sh partner, kelle riigis põhitegevus toimub).
Igas grupis minimaalselt 4 liiget (ilma grupiliidrita). Kui projektis osaleb 2 riiki, peab mõlemast riigist olema noori vähemalt 8.
Igast osalevast riigist peab noori olema enam-vähem võrdselt, et soodustada mitmekesisust.
Grupiliidrite arv sõltub grupi suurusest ja noorte taustast (nt vanus, eelnev kogemus jne), kuid igal rahvusgrupil peab olema vähemalt 1 liider.
Osalejate vanus 13-30 aastased noored ja täisealised grupiliidrid, kellele vanusepiirang ei kehti.
2 või rohkem partnerit eri riikidest (nt Eesti + 1 välisriik). Taotleja peab olema programmiriigist, partnerid võivad olla ka ELi naabruspiirkonna riikidest (partner country).
NB! Kui projekti on kaasatud kasvõi üks programmi partnerriik, klassifitseerub projekt automaatselt koostööna naabruspiirkondade riikidega*
1 osaleja igast grupist. Kui vähemalt 1 osalejatest on projektis osalev noor, võib APV-l osaleda ka kuni 2 inimest ühest grupist. NB! APV peab toimuma projekti toimumisriigis.
Tegevuste toimumispaik Tegevused toimuvad ühe projektipartneri asukohariigis (ehk võivad toimuda ka EL naabruspiirkonna riigis) .
Taotlus esitatakse reeglina selle riigi büroosse, kus toimuvad projektitegevused (APV eelkohtumine ja Noortevahetus).
Kui projektitegevused viiakse ellu mõnes EL naabruspiirkonna riigis, esitab üks programmiriigist pärit partner (nt Eesti) taotluse oma riigi Erasmus+ büroosse.
*NB! KOOSTÖÖ PARTNERIIKIDEGA ehk ELi naabruspiirkonna riikidega (partner countries):
Kui projekti on kaasatud kasvõi üks programmi partnerriik, klassifitseerub projekt automaatselt koostööna naabruspiirkondade riikidega. KA1 ehk õpirände kogueelarvest on koostööks ELi naabruspiirkondade võimalik eraldada maksimaalselt 25%. Konkurents toetuse saamiseks projektile, mis toimub koostöös partnerriikidega, on tihe. Soovitame seda arvesse võtta partnerite valikul ja projekti planeerides hästi läbi mõelda (ka taotluses selgelt välja tuua), kas ja mil määral on vajalik ja põhjendatud, et koostöö toimub justnimelt partnerriigiga.
Tutvu ka noortevahetuse:
Euroopa Vabatahtlik teenistus

Jõgevamaa - Eesti busside andmebaas ebus.ee
Teiste firmade/ettevõtjate bussid
Koht: Harjumaa, Tallinn, Mere puiestee
Koht: Harjumaa, Tallinn, Reisisadama D-terminal
Koht: Jõgevamaa, Põltsamaa, Jõgeva maantee
Koht: Jõgevamaa, Põltsamaa, Tamme tänav
Koht: Harjumaa, Tallinn, Logi tänav
Koht: Tartumaa, Tartu, Kalda tee
Koht: Tartumaa, Tartu, Soola tänav
Koht: Jõgevamaa, Jõgeva, Jõgeva bussijaam
Koht: Jõgevamaa, Jõgeva, ATKO park
Koht: Pärnumaa, Pärnu, Pärnu bussijaam
Koht: Harjumaa, Tallinn, Pirita tee
Koht: Jõgevamaa, Jõgeva
Tallinn — XXVI laulu- ja XIX tantsupidu (Aja puudutus. Puudutuse aeg)
Koht: Harjumaa, Tallinn, Maarjaheina tänav
Koht: Harjumaa, Tallinn, Reisisadama A-terminal
Koht: Ida-Virumaa, Narva
Koht: Tartumaa, Tartu
Koht: Jõgevamaa, Kuremaa, Soomevere tee
Koht: Jõgevamaa, Jõgeva, Pargi tänav
Koht: Harjumaa, Tallinn, Valge tänav
Koht: Harjumaa, Tallinn, Luha tänav
Koht: Harjumaa, Tallinn, Mäekõrtsi tänav
Koht: Harjumaa, Tallinn, Sadama tänav
Koht: Harjumaa, Tallinn, SEBE park
Koht: Ida-Virumaa, Narva, Haigla tänav
Koht: Harjumaa, Tallinn, E. Vilde tee
Antud lehekülje materjalide kasutamisel olete kohustatud märkima vastava lehekülje viite ning autori.

Toidu valmistamine
Uudised ja sündmused
Minu nädalamenüü
Hapukas granadill on koos šokolaadiküpsiste ja koorese vanillijäätisega lihtsalt imehea. Sobib iga pidulikuma õhtusöögi lõppakordiks, aplausi teenid välja kerge vaevaga.
kuni 20 min
1. Eelkuumuta ahi 250 kraadini. Pane igasse kohvitassi (mis kannatab kuuma ahju) või väikeste ahjuvormide põhja 1 küpsis ja suru lusikaga pisut katki. Poolita granadillid ja kaabi viljaliha lusikaga väikesse kaussi.
3. Võta jäätis sügavkülmast, lõika kuubikuteks ja jaga tassidesse.
4. Tõsta igasse tassi pisut granadilli viljaliha. Kata tassid munavalgevahuga, nii et tassi ja munavalgevahu vahele ei jääks ühtki auku, kust kuumus jäätisele ligi pääseks.
5. Tõsta ahju ja küpseta 2 minutit või kuni pind saab kauni värvi. Serveeri granadilliga.
Sisesta kontrollkood: Proovi teist pilti Abi
Kuidas küpsetada makroone? Makroonid roosa jõhvikakreemiga
Uuring: tarbijate jaoks on kõige hinnatundlikumad kaubagrupid juust ja lihatooted
Reklaam ajakirjas „Oma Maitse“

rahaa teekond finantsvabaduse suunas - Rahaasjad
Logi sisse või registreeri
Liikmete nimekiri
Kui sul ei ole kasutajakontot, siis palun registreeri siin
Säästmise osas selline keskmine kuu ütleks. Olen liigutanud raha erinevate kontode peale, et vaba raha käibekontodel liigselt ei oleks (üldjuhul kui miskit ripakil siis ära loogika mul olnud, seega enda taltsutamiseks hea kui liiga palju vaba raha ei ole). Paar korda ikka vanalinnas õllerestoranides käidud head paremat mekkimas, aga üldjoontes olen säästsmismääraga rahul nendel kuudel. Liigutan uuest aastast kõik ettevõtte- ja erakontod LHV Panka ja see ka mingil määral kuulub säästmise alakategooria alla. Aitab skandinaavlaste nuumamisest, eelistame eestimaist. Kõik kontod LHV-s loodud et saaks ettevõtte alt ka investeerima hakata. Ühtlasi nad pangaautomaate lisanud kuabanduskeskustesse, mis minu arvates väga viisakad automaadid võrreldes SEB ja Swedi omadega. Mõnus personaalne lähenemine pangakontoris teenuseid tarbimas käies. Hea meel, et on veel olemas ettevõtteid kus heale teenindusele rõhku pannakse. Ühtlasi ka soodsamad pangakulud. Ühesõnaga win. SEB erakonto ilmselt pean kodulaenuga seoses veel edasi hoidma, kuid see jääb ka vaid laenude teenindamise tarbeks.
Eraisiku alt sain tehtud mõned investeeringud. Võtsin 1/3 actionit Madise välja antud 1.5k laenust. 10% intress, kestus kuu aega. Pakuti ka mulle täies osas, aga liiga suur amps minu jaoks hetkel. Laenudesse üldse liiga palju pannud juba. Eelnevalt andsin ka väiksema nädalase laenu vanale sõbrale. Eks näis-eks näis. Praegu seda lugedes ei kõla kõige paremini Pean ühisrahastusega veidi hajutama. Mõlgutan mõtteid ka kinnisvara sektorisse sisenemise osas, ilmselt peaks selleks panga abi kasutama. Uuest aastast hakkan aktiivsemalt tegelema sellel suunal. Tellin ka Roosaare kinnisvara raamatu ära (investeering teadmistesse?).
Viisin ka lubatu teoks ja soetasin 2k eest Aprangat, suht rahulik uni on öösel, solid investeering asjalikesse kaubamärkidesse. Hind mitte kõige odavam, kuid nurisemiseks ei ole põhjust - in before dividend rally. Suht suur osa hetkel mu investeerimisportfellist, kuid loodetavasti tuleviku silmas pidades varsti see mikroskoopiline osa mu portfellist Dividendiaktsiaid mõtlesin on mõistlikum eraisiku alt võtta, et vältida topeltmaksustamist.
Ettevõtte alt lõin konto mintosesse ning detsembris ilmselt kannan mingid summad sinna peale ja hakkan teemat uurima. Juba tulevad igapäevased Mintose e-mailid Igaks juhuks hoian vabu vahendeid aktiivsete tulude teenimiseks novembri lõpuks-detsembriks pokkerifestivalil Prahas.
IT-haldus - Mingeid erilisi muudatusi pole, ei ole ka aega saanud tegeleda lisaprojektidega, pole väga pushinud seda teemat, aeg seab omad piirid. Plaan lihtsalt ajada sama asja hästi edasi. Olen praeguste seisudega rahul, loodetavasti on kliendid ka, pokkerireisid vaikselt segavaks faktoriks, aga siiani olen kuidagi läbi ajanud.
Pokker - Tulemuste poolest ok kuu. Kaks suuremat live turniiri oli, millel osalesin ja mõlemal õnnestus rahadesse saada. Ühelt 1.2k ja teiselt 8k, millelt müüsin umbes pool actionit maha. Seega orienteeruvalt umbes pool sealt mulle. Profit võis kahe kuu peale kuskile 3k kanti jääda. Rahalaudu ei käinudki mängimas kordagi, hourly mõttes lives cashi lasta vast pole parim valik. Internetis olen mänginud ca. 650 expresso turniiri ja hetkel kahjumis kahe kuu peale $215 (pole midagi kohutavat, tunnen kuidas päev-päevalt läheb mäng paremaks, minu jaoks uus ja huvitav formaat). Novembris plaan rõhku panna õppimisele ja arengule. Novembrist algasid eile ka online Eesti Meistrivõistlused, mille esimesel eventil PLO 6-max õnnestus saada 2. koht(või ebaõnnestus saada 1. koht). Sellest juba ca €500 kasumit ja hea võimalus üldrankingus hea koht saada ning lisaauhindade peale mängida. 2016 Eesti meistrivõistluste €150 pilet ka teise koha eest lisaauhinnana käes juba. Täna järgmine turniir NLH HU ehk üks-ühele turniir. Saladuskatte all ütlen, et see mu lemmikevent kogu festivalist
Novembri lõpus-detsembri alguses plaan minna Prahasse osalema mitmel turniirifestivalil - World Poker Tour, European Poker Tour, Eureka Poker Tour ja Grand Live. Selle jaoks ka kogunud ja säästnud veidi varusid, et mitte liiga palju osalust maha müüa, kes oleks parim ja usaldusväärseim investeerimisobjekt kui mitte sa ise?
Panen lingi ka kus saab minu paketist osalust osta, müün kuni 40%. http://foorum.abcpokker.ee/index.php...ekagrand-live/
Postitused: 92
Ise tegin samuti, LHV-s juba investeerimiskonto kui ka ettevõtte arvelduskonto ja pangakaardid. Mõnus lugemine
GG ka siin! Rahaa hittis prahas ühe väiksema turna ära, eks räägi millalgi rohkem.
Olin ca 3 nädalat Eestist eemal trippimas ja nüüd nädalakese turvaliselt tagasi kodumaal ja annan ülevaate vahepealsetest tegemistest.
Säästmise koha pealt ei olnud just parim kuu. Reisimisest väga säästmise kontekstis rääkida ei saa. Majutus+transport+söögid/joogid ja muu eluolu pani ikka korraliku põntsu. Aktiivsete tulude vähenemise stsenaariumi korral hakkan kriitilisema pilguga jälgima kulutusi ning otsima võimalusi kust kokku hoida (tegelikult oleks olnud mõistlik seda juba ammu-ammu teha). Üht-teist juba suutsin varem koomale tõmmata ja selle üle olen õnnelik. Kindlasti väheneb ka väljas söömiste/joomiste tihedus ning hakkan rohkem rõhku panema kodusele entertainmentile. Ühtlasi tegin kõikidele ettevõtetele LHV kontod ning kolin kogu oma ettevõtmised LHV panka. Uuest aastast sulgen SEB ja muud kontod. Ainsana jääb SEB panka erakonto, sest sellega on seotud kodulaen ja seda laenu ei ole mõistlik LHVsse ümber kolida (uurisin veidi võimaluste kohta). Samuti hakkan mingit osa summadest hoidma cashis, et säästa pangateenuste kulude pealt (sularaha väljavõtmine pangast jne).
Investeerimisportfelli oli tekkinud juba cashi ja soetasin peamiselt dividendide eesmärgil, kuid väikese positiivse tulevikuootusega Olympicu aktsiaid. Just avati Maltal kasiino ning on valmimas Hilton. Teoreetiliselt võiks tulevikuvisioon olla optimistlik ja Armin on üldiselt väga passiivne laieneja, seega kui sellised sammud on ette võetud, siis ilmselt hakkavad nad viisakalt kasumeid genema ja turupotentsiaal on olemas. Samas läbi ajaloo Olympicu aktsia on suht selline veidi mõttetu aktsia, mis väga ei söanda kuskil suunas liikuda (üldisemas võtmes tundub Balti börs veidi mõttetu, sest käibed on olematud, kuid dividendideks solid valik). Prahas toimunud pokkerifestivalidel investeerisin päris mitmetesse Eesti tippmängijatesse ja üle mitmete kordade lõpuks siis ka sai kasumit genereeritud. Ise jäin mänguliselt enam-vähem nulli, kuid õnnestus võita World Poker Touri kõrvalturniiri karikas:
Ühtlasi üks investeeritavatest suutis võita Grand Live pokkeriturniiri ja sellega ka mulle kena kopika genereerides:
Ühtlasi tegin €500 makse mintosesse ning sobivusel kannan sinna veelgi juurde.
Balti aktsiatesse investeerisin eraisiku alt (dividendid nii ehk naa maksustatud) ning Mintosesse ettevõtte alt.
Saabus ka tagasi laen, mille klappisime Madisega kahe peale ja sealt 13.33% intress, täitsa viisakas.
Teine sõbrale antud laen pole siiani tagasi tulnud, ainus mis olen saanud on lubadused Peangi selle käsile võtma nüüd.
Tulevikus olen selliste ilma lepinguta laenudega extra konservatiivne, lihtsalt ei tasu seda aega ja vaeva ära, et peab enda raha taga ajama.
IT-haldus - Siin nii roosilised seisud ei ole enam. Sain ühe lepingu pikendatud aasta võrra, kuid tingimused mõnevõrra rangemad kui varasemalt. Ehk siis pean rohkem effortit sisse panema ja kuna see mu suurimat rahavoogu genereeriv leping siis töötan selle nimel, et see oleks jätkusuutlik. Teine leping on tähtajatu, kuid tõsiselt kaalun selle lõpetamist ja keskendumist uutele asjadele. Ettevõttel on suht ebasobiv graafik ning omajagu palju tööd saadava summa kohta, seega siin on mõttekoht. Eks ma võtan järelemõtlemiseks ca kuu aega ja tuleb otsus vastu võtta kas jätkata või mitte. Seal lepingus 2 kuud üleminekuaega, seega lähima kolme kuu jooksul jätkub kõik endistviisi. Tööülesandeid on ajas juurde lisandunud kuid saadav summa on jäänud samaks. Seega hourly mõttes see ei ole parim variant. Samas sellele mul hetkel alternatiivi võtta ei ole ja olen keerulise otsuse ees.
Pokker - Praha tripiga jäin mänguliselt koos investeeringutega plussi €2173. Aga arvestades juurde lennupiletid/majutuse ja kulutused 3 nädalaks, siis üldiselt oli selline breakeven trip. Seda võib nimetada siiski ka positiivseks stsenaariumiks ja cutin tulevikus kindlasti välisreiside kogust ja eelarveid ning keskendun kodumaistele turniirifestivalidele. November+detsember internetipokkeris jäin kõikide saitide ja mänguformaatide peale nulli, kuid väga õpetlikud paar kuud on olnud. Ühtlasi olen oma peas valmis mõelnud millise saidiga ning mänguformaadiga jätkan ning vaba aja lisandumisel hakkan rõhku panema online pokkerile (juhul kui teine IT-halduse leping leiab oma lõpu leian rohkem aega enda arendamiseks ja õppimiseks ning kindlasti ka mängimiseks). Arvan, et pikas perspektiivis mu hourly suureneb ja see on +EV valik.
Väga sündmusterohke ja arendav 2015 aasta oli. Õppisin väga palju finantsmaailma kohta üleüldisemalt ja ka rohkem süvitsi erinevate instrumentide kohta. Mitte-investorite seltskonnas on juba hea tunne mõistlikku juttu ajada säästmise ja investeerimise nippidest ja võimalustest. Naudin oma sõpruskonna ja pere harimist rahaasjade teemadel (kuigi Eesti keskmine finantsteadmiste tase on ikka masendavalt madal ja peab hästi argumenteeritult seletama et läbiv point kohale jõuaks kasvõi osaliselt). Keskmine lähenemine investeerimisele on tavaliselt: “Ah, eks see üks suur püramiidskeem ole” Eks see ka üks põhjustest miks Madisega selle saidi otsustasime luua. Ja hea meel, et tegeleme selle asjaga tulevikus veelgi aktiivsemalt kui siiani.
Mida saavutasin eelmisel aastal?
Sai omajagu tunde ja käivet sisse pandud internetiavarustes ja skype chattides klaviatuuri klõbistades. Investeerimisartiklite ja uudiste lugemine ning erinevatel business teemadel arutelud on saanud vaieldamatult lemmikhobiks, millele kulub päevast muude tegemiste kõrval ka paras ports aega. 2015 aasta oli mingil määral järelemõtlemise aasta. Törts daydreamingut ja visualiseerimist.
Aasta alguses leidis aset minu elu suurim notariaalne tehing, kui soetasin olulise osa oma vabade vahendite eest uue 2-toalise korteri hinnatud piirkonnas. Üllatavalt palju kulus korteri sisustusele, kuid nüüdseks olen end võrdlemisi mugavalt sisse seadnud ning erilisi suuri väljaminekuid selles osas tulemas ei ole. Tegin kaks tehingut Balti börsil dividendiaktsiatega. 2k eest Aprangat ja 1k eest Olympicut. Mõlemad veidi südamelähedasemad börsifirmad, mille teenuseid/tooteid ise ka tarbin. In b4 dividend rally!
Tegin mitmed sissemaksed ühisrahastusplatvormidele. Kinnisvara ühisrahastuses kahjuks suhteliselt vähe pakkumisi, vahepeal täitsa mõnus kinnisvara ühisrahastusega hajutada. Samuti tegin aasta lõpus esimese sissemakse Mintosesse - olen saidiga väga rahul. Kõik on lihtne ja loogiline ja mis kõige olulisem - toimib õlitatult.
Mis selleks aastaks plaanitud?
Selleks aastaks on suured plaanid. Plaanime käima tõmmata rahaasjad.ee portaali rõhku pannes kvaliteetsele sisule, mis võiks eestlaste finantsteadlikkust veelgi tõsta, jäädes erapooletuks ning ausaks. Missioonitunnetus on hästi paigas ja oleme motiveeritud. Täitsa mõnus on üllama ja eetilisema eesmärgi nimel tegutseda vahelduseks. Olen viimastel aastatel peamiselt oma aega müünud ettevõtte alt ning olen kaotanud kindla sihi ja tegelikult suuremaid eesmärke polegi paika seadnud, korralik orav rattas eesmärgitu autopilootimine.
Investeerimisalaselt on plaan jätkuvalt tegeleda säästmise ja investeerimisega. Kuna ma olen väga nigel säästja ja korralik kulutaja, siis investeerimine ise on minu jaoks väga hea säästmise vahend. Isegi investeeringu kahjumi korral on järele jäänud väärtus minu jaoks säästetud summa, mille ma vastasel juhul millegi väga tobeda peale kulutaks :P
Vaimusilmas visualiseerin juba, kuidas täiendan oma aktsiaportfelli ning 2016. a jooksul plaan käsi valgeks saada ka rahvusvaheliste aktsiatega, vaataks meie konnatiigist kaugemale. Eks näis siis kas panustan ETFidesse või leian konkreetsed lemmikud rahvusvahelistelt börsidelt. Mõned lemmikud on silma jäänud ning ideealgeid jagub. Endiselt jätkan sarnase investeerimisstrateegiaga hajutades erinevate instrumentide vahel. Ettevõtte alt liigutan järk-järgult summasid ühisrahastuse saitidele ning väldin riskantsemaid investeeringuid startupidesse ja pikemaajalistesse projektidesse, mille runnimisega ma isiklikult ei tegele. Hakkab vaikselt välja kujunema ka üürikinnisvara portfell ning selles osas on ka plaane laienemiseks, kuid ei tea kas need järgmise aasta perspektiivis realiseerumas on. Igaljuhul plaanin kätt pulsil hoida ja tekkivatest võimalustest kinni haarata. Ei hakka tingivas kõneviisis rohkem heietama, kui miskit toimumas on, eks jooksvalt updeidin.
2016 aasta on ka alanud väga muutusterohkelt. Plaanin korralikult oma elu ümber ja võimalik, et muutuste rida veelgi jätkub. Sõltub veidi kuidas aasta jooksul asjaolud kujunevad.
IT-halduse poole pealt tõmban otsi veidi koomale ja aja müümise asemel keskendun pikale perspektiivile - mitmeid ideid on aja jooksul genereerunud sahtli põhja mida plaan 2016.a jooksul sealt välja kaevata. Ühtlasi jääb rohkem aega rahaasjade arendusega tegeleda ning anda ka oma panus sisu kvaliteeti. Loodetavasti olen ülesannete kõrgusel. Oleme saanud omale partneriks asjaliku arendustiimi ja lähiajal hakkab ka töö vilju paistma hakkama, seega püsige valvel
Miinuspooleks muidugi aktiivsete sissetulekute korralik langus ja kulude suurenemine. Kuid nagu öeldakse - jänes kalamarja ei joo. Ja ma olen suur kalamarjasõber
Nali naljaks, aga pensionäride või madalapalgaliste igapäevaelu.
Ega see lihtne tõesti ei ole, samas see peakski vähemalt tööealisel inimesel panema peeglisse vaatama ja enda elu käsile võtma. Annab kenasti end üles töötada. Sai ka kunagi päris vähe teenitud ja olin vägagi motiveeritud enda sissetulekut tõstma. Korralikult tööd ja õppimist ja paari aastaga teenisin juba omajagu üle keskmise.

Prantsuse barokkmuusika- ja teater
Musitseerivad: Reet Sukk (plokkflööt, barokkflööt), Julia Lurje (viola da gamba, viiul - St. Petersburg), Taavi-Mats Utt (plokkflöödid), Pavel Andrejev (barokkflööt - St. Petersburg), Reinut Tepp (klavessiin), Arvo Haasma (viola da gamba, vioola).
Varajase muusika stuudio Cantores Vagantes töötab alates 1989. aastast. Siia kuuluvad muusikud, kelle sooviks on varajase muusika interpreteerimine originaalpillide koopiatel, respekteerides ajaloolist esituspraktikat. Stuudio liikmeskond ei ole täpselt fikseeritud – seda võib käsitleda professionaalide sõpruskonnana, kus mängijate arv sõltub muusika nõudmistest.
"KAS ARMASTUS VÕI IHA".
Sisu: Amor (hingelise armastuse esindaja) ja Cupido (lihaliku armastuse esindaja) satuvad tülli Olümposes: kes esindab õiget armastust? Vaidlusesse sekkub ka teisi jumalaid: Mercurius, Plutus, Apollo, Tõde, Voorus kuni Minerva tüli lõpetab ja armastuse esindajatelt lepitust nõuab.
Tõlkija: Andres Raudsepp.
Mõningat Marivaux teatrist: Marivaux’d tuntakse esmajoones teatrikirjanikuna. Oma eluajal kirjutas ta rohkem kui kolmkümmend näidendit. Neist üle kahekümne on tõelised meistriteosed, ja vähemalt kümme kuuluvad maailma teatri tippteoste hulka. Armastuse teema läbib peaaegu kogu tema loomingut. Kuid Marivaux' teatris on armastus väga harva (ja kui siis üksnes põgusalt) romantiline õrnutsemine. Armastus on siin iha, kirg, võrgutamine, võitlus ja teise omamine. Tagaplaanil ei peitu mitte mingi õnnis kooselu, vaid hoopis võimu-, edukuse- ja rikkuse omamisiha. See ei tähenda, et tegelased poleks siirad, nad armastavad tõeliselt - mask, pettepilt, vale, manipulatsioon ja küünilisus on lihtsalt vahendid, et oma eesmärki saavutada. Ja kuigi näidendite lõpp on näiliselt õnnelik, jääb siiski suhu teatud mõru maik... 20. sajand määratles Marivaux' teatrit "julmuse teatrina".

Prillidega sõidueksamile? - Biker.ee foorum
Jäta vahele kuni sisuni
Kodu Mootorrattur alustab siit... Garaaž ehk kogu tõde mootorratastest ja sõidust Mootorratta load, liiklus, motokoolitus ja sõit
Otsustasid endale mootorratta load teha ja mootorratturiks hakata? Räägi siin kõigest, mis on seotud mootorratta lubade, eksamite, koolituse, lihtsalt tsiklisõidu või liikluse ja seadustega. Kindlustusest räägi ka siin.
Tänatud: 1 kord
Sõiduõpetaja xxxx xxxx õpilasel jõudis pärast pooleteistkuulist ootamist möödunud laupäeval kätte B-kategooria sõidueksami aeg. Naine ei jõudnud Saue büroos autossegi istuda, kui eksamineerija teatas, et eksam on lõppenud – nimelt olid juhikandidaadil ees prillid.
Prille ei olnud aga märgitud tema tervisetõendile. Eksamiraportis on kirjas, et sõidule kulus null minutit. Naisel tuleb nüüd oodata üle kuu, et uuele katsele pääseda. Eksami eest tasutud riigilõivu – 40 eurot – otsustas amet pärast mõnepäevast kaalumist tagastada.
Samasugune kogemus oli mõni aeg tagasi ka xxx ja xxx autokooli sõiduõpetajal xx xxxxx. «Minu õpilasele öeldi, et võta prillid eest ära ja kui oled suuteline eksamit tegema, siis võid teha,» rääkis xxxx. Kuna õpilane tundis end prillidega kindlamalt, ei tohtinud ta rooli istuda. Ta pidi uuesti riigilõivu tasuma ja ootab nüüd uut eksamit.
«See on absurd,» leiab 35-aastase staažiga õpetaja xxxx, kes kirjutas maanteeametisse ja küsis, mis sätte alusel kehtiva tervisetõendiga inimesi eksamile ei lubata. Ta sai vastuseks, et maanteeametil on oma sisemine kord ning kontrollitakse ka tervisetõendeid. Ebatäpsete tõenditega eksamile ei lasta.
Radiali autokooli juht xxxx peab järjekordadega kimpus oleva maanteeameti korraldust totruseks. xxxx selgitas, et eksamineerija ei ole arst ega saa autos istudes iialgi veenduda, kas kõik terviseandmed vastavad tegelikkusele.
xxx küsis, kas amet hakkab hindama ka prillide ja päikseprillide tugevust või läätsede olemasolu.
xxxx mõistaks eksami katkestamist juhul, kui prillikandja tuleks kohale prillideta. Temaga seotud värskel juhtumil olid õpilasel aga prillid ees, kuid eksamile ta ei pääsenud. Inimene oli rooli istumiseks sobivas seisundis, ent paber justkui ei olnud, rääkis xxxx.
Kui soovitada juhil teha eksam prillideta, muutuks olukord veelgi jaburamamaks – paberite järgi on ta siis liiklusesse sobiv, tegelikult mitte. «Ilmselt oli tegu inimliku eksimusega, aga eksaminaator ütles, et ta ei saa eksamile lubada, kuna tervisetõend ei vasta tegelikkusele,» ütles pea 20 aastat sõiduõpetajana töötanud xxxxx. «Argument oli tal see, et kui juhtuks õnnetus, siis kindlustus ei hüvitaks seda, vaid eksaminaator jääb süüdi. Samas on eksamisooritaja alati juhi staatuses.»
Tema hinnangul saanuks olukorra lahendada inimlikumalt – õpilane võinuks oma sõidu ära teha ning seejärel lasta vea tõendil enne juhiloa kättesaamist parandada.
Näiteid on veel. Lubamatult palju, nagu ütleb maanteeameti eksamikeskuse juhataja Risto Kasemäe. «Prillid ja/või läätsed on juhiloale kantav eritunnus, samuti nagu käsitsi juhtimine või kuuldeaparaat. Maanteeamet on kohustatud kontrollima juhiloale kantavate andmete õigust,» ütles Kasemäe.
Tema sõnul on uus eksamiaeg ja riigilõiv paratamatu ressursikulu, mis valeandmete esitamisega kaasneb. «Väärade andmetega tervisetõendite kohta maanteeametis eriarvestust ei peeta, hinnanguliselt on neid ikkagi lubamatult palju, arvestades, et riiklike sõidueksamite järjekorrad ei ole just lühikesed ja selline probleem on üks neist põhjustest, mis järjekordi pikendab,» lisas Kasemäe.
Alates 2015. aastast antakse välja vaid e-tervisetõendeid, mis jõuavad automaatselt liiklusregistrisse. Tervisetõendi kehtivust ja andmeid saab kontrollida maanteeameti e-teeninduses.
Kasemäe selgitas, et märke prillide kohta lisab tervisedeklaratsiooni õpilane ise ja see edastatakse perearstile, kes koostab andmebaasi sisestatava tervisetõendi. «Probleemid tekivad eelkõige just prillidega ja seepärast, et kui muude eriarstide juurde nõutakse enamasti perearsti suunamist, siis silmaarsti juures käimine ja prillide olemasolu jääb perearstile tihti teadmata,» rääkis eksamikeskuse juht.
Kasemäe sõnul on mitu viisi, kuidas tegutseda, kui juhikandidaat tuleb eksamile prillidega, millest tervisetõendil infot pole. Esiteks uurib eksamineerija, kas prillid pole dekoratiiv- või plussprillid. Viimaseid juhiloale ei märgita.
Kasemäe näeb hoopis positiivsena seda, et miinusprillide kandjale pakutakse võimalust sooritada eksam prillideta. «Vajadusel palutakse kontrollküsimusena lugeda mõnda liiklusmärgi lisatahvlit või autonumbrit, et veenduda ohutuses enne sõidueksami algust,» ütles Kasemäe. «Seega lähtub eksamineerija kahest olulisest momendist: andmete õigsusest ja ohutusest. Kedagi ei sunnita eksamile puuduliku nägemisega ja ilma prillideta, vaid selgitatakse sama, millest siingi eelnevalt juttu oli, rõhutades õigete andmete edastamise kohustust.»
Sõiduõpetajate arvates ajab maanteeamet siin pilli lõhki ning tekkinud järjekorrad on selle tagajärg. Autokoolide mulluse eksamistatistika põhjal, mis hiljuti avaldati, teeb üha vähem Tallinna piirkonna õpilasi sõidueksami esimese korraga ära. Veel mõni aasta tagasi sooritasid vähemalt pooled õpilased eksami esimese korraga, kuid mullu vähenes see protsent peaaegu kõigis suuremates Tallinna autokoolides.
Tänavu võrdles maanteeamet esimest korda ka läbisaanute protsenti piirkondade põhjal ning sai tulemuseks, et Tallinnas ja Sauel sooritab sõidueksami esimese korraga 34 protsenti. Tartus on see protsent näiteks 66, Eestis keskmiselt 50.
Üks suurim kukkuja on näiteks autokool Drive, kus veel 2013. aastal sai esimese korraga sõidueksami tehtud 52 protsenti õpilastest. Nüüd on see arv 28. «Uued eksamineerijad ei saa vist isegi aru, mida nad täpselt peavad kontrollima. Vanad eksamineerijad vaatasid, kas inimene saab liikluses hakkama. Uued kukutavad ka pisivigade pärast läbi,» rääkis kooli juht ja sõiduõpetaja xxx xxxxx.
xxxx sõnul kurtis maanteeamet kehvade tulemuste üle juba siis, kui pooled läbi kukkusid. «Nüüd, kui on 28 protsenti läbisaajaid, ei ole mingit tagasisidet. Ma ei tea, mis me peame tegema.»
«Sõidueksamite järjekord on Tallinnas praegu aprilli keskpaigas ja peamine põhjus on jätkuvalt selles, et juhikandidaadid saabuvad riiklikule sõidueksamile ebapiisava ettevalmistusega. Selline järjekord on üsna keskmine, arvestades viimase aasta keskmist,» ütles Kasemäe.
«Midagi peab ju viga olema, kui ülejäänud Eestis on protsent 50 juures, aga Tallinnas 30. Ei ole loogiline, et Tallinnas ja Sauel on õpetajad kõik nii kehvad. Liiklus on muidugi keerulisem, aga välja otsitakse ka kõige keerulisemad kohad,» rääkis sõiduõpetaja xxxx. «Tallinnas on tehtud kõik, et eksam oleks ikka võimalikult raske, ja tulemused räägivad enda eest.»
xxxxx tõi näiteks, et eksamitegijad viiakse peaaegu iga kord kõige tihedama liiklusega paikadesse. «Varem käidi ka Pärnu maantee alguses või Haabersti ringil, aga nüüd on ikkagi juba kindla peale eksamil sinna minek. Eksam ei pea lihtne olema, aga ei pea viima inimest ka kõige keerulisemasse kohta Eestimaal,» leiab xxxx.
«Kuna nad juba maanteeametis näppe kõrvetasid, siis ilmselt on välja töötatud uus ametijuhend, mida need inimesed (eksamineerijad – toim) peavad järgima,» arvas xxxx autokooli juht xxx xxxx, kes tõi esile, et teiselt poolt on suurenenud liiklussagedus ja ilmselt muutubki juhiloa saamine aja jooksul raskemaks.
xxxx meelest tuleks kaaluda nõutavate sõidutundide arvu suurendamist. Praegu on see 21 (üks tund vältab 45 minutit), kuid tegelikult ei ole inimesed sellise arvu tundidega võimelised eksamit sooritama. Õpilastel on aga ootus, et riiklikku õppekava täites saadakse sõitmine selgeks. «Kui keegi arvab, et õpib ühe päevaga autot juhtima ja Tallinna tingimustes liiklema, siis see kindlasti nii ei ole. Inimestega tuleb aus olla, sest vastasel juhul loeme foorumitest, kuidas autokool määrib tunde pähe,» rääkis xxxx.
Tänanud: 11 korda
Selle prillide asja peaks sealt tervisetõendilt ära kaotama,langetõbistele seda ju ei kirjutata.Tervislike puudustega ju tänapäeval lehvitada ei või.Järgmine samm on see et politsei hakkab kaasas tassima optimetristi varustust.
98% müüdud Harleydest on ikka veel teedel....ülejäänud 2% jõudsid koju
Asukoht: Kesk-Eesti
Tänanud: 7 korda
Tänatud: 33 korda
Kokkuvõtvalt on huvitav üks lõik mis tähendab, et inimene ise on ju lammas kui ei tee märget prillide olemasolu kohta... Või siis püütakse tahtlikult prillide olemasolu varjata, sest ilmselt kui märgid, et on prillid siis teepeal kinnipeetuna peavad need ka ees olema. Aga ikka on teised süüdi:
Samas kui ise käin perearsti juures tervisetõendit tegemas siis kontrollitakse reeglina ka nägemist ja värvipimedust.
Cardo kiivri sideseadmete, GoPro ja Garmini müük.
Mu viimane tervisetõend on tehtud siis kui ma prille ei kandnud kas nüüd kui ma kannan ,olen mingi kuradi kriminaal kui nendega sõidan ja sellega ohutu olen?
Tänanud: 1 kord
Tänatud: 7 korda
Ajuvaba lähenemine seadusele. Kui mul on juhiloal märge prillid, siis võin vabalt kanda ka kontaktläätsi. Ja ma ei usu, et mingil eksami vastuvõtjal oleks juriidiliselt õigus oma näppe mulle silma toppida, et kindlaks teha, kas ma ka reaalselt läätsi kannan. Sama keiss on ju prillidega, mida inimene võib kanda lihtsalt "aksessuaarina",ehk siis null klaasidega prillid. Mille kuradi alusel saab mingi maanteeameti tolbajoob öelda, et minu välimuse tõttu on sõidueksam lõppenud, kuna talle ei meeldi, et mul prillid ees on Tervisetõend on siin vabariigis niikuinii suur naljanumber. Tean nii mõndagi persooni, kellel ei tohiks tervise tõttu rooli taha asja olla, aga omavad täiesti veatut tervisetõendit ja peale selle veel tervet tähestikku kategooriaid.
Nii, et ma annaks sellele läbikukkunud eksamisooritajale nõuande see jama väga suure kella külge panna.
Maanteeamet on meil üldse küllaltki imelik punt, viimase kokkupuute najal sain teada, et kui seadus ütleb üht, aga seal i imestel on seisukoht, et nii pole hea, siis seisukoht on tähtsam kui seadus ja kui sulle ei meeldi see, võid kohtusse pöörduda.
Endal oli A kat eksamil sama olukord - eksamineerija nägi, et prillid on ees ning keeldus eksamile laskmast, kuna tervisetõendi andmed ei vasta tegelikkusele. Tuli välja, et kuigi viimasele tervisetõendile märgiti, et olen prillikandja, unustas perearstikeskus laadida selle üles vastavasse e-keskkonda. Sai siis sealsamas platsil helistatud perearstikeskusesse ning palutud neil uuendatud tõend kiiremas korras üles laadida - õnneks uuenesid andme ka Maanteeameti süsteemis siis minutite jooksul ning ei pidanud seetõttu korduseksamile minema.
Asukoht: Auckland, Uus-Meremaa
Nägin Pärnus pealt sellist juhtumit, kui noormees tuli ARKi eksamile prillidega ja ei lastud rooli. Paluti tervisetõend ära parandada.
Neid ühte (-) või teistpidi (+) "pimedaid" ongi liiga palju sigienud, minu poolt 12pts MNT-le
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Maaks kirjutas: Neid ühte (-) või teistpidi (+) "pimedaid" ongi liiga palju sigienud, minu poolt 12pts MNT-le
Minu poolt ka 12pts MNT-le
Ja millega need autokoolid tegelevad,kui ei suuda oma õpilastele enne eksamit selgeks teha,et arstitõend peab vastama tegelikkusele???
Kui on priillid vajalikud,siis peab see ka tõendil kirjas olema või vastupidi.Vaevalt,et keegi päikeseprillide pärast seda teeb,aga muud juhud peavad olema vastavuses tõendiga.
Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
Kas sinivatt käsib mul prillid eest võtta kui kinni peab sest mul pole neid kuskil kirjas.
Küsimus on ikka vastupidine. Kui lubadel on kirjas, et on prillid siis ilmselgelt ei ole need moe pärast. Aga on vastutustundetuid inimesi kes istuvad autorooli ilma prillideta- ehk siis poolpimedalt. Kui mõni selline poolpime vandersell Sulle otsa kärutab siis ilmselt hakkad aru saama..
Just täpselt ja on ka neid ,kes on nii kehva nägemisega,et ei saagi lube. Mul üks tuttav oli mingi hullude pudelipõhjadega ja ei saanudki lube. Tänaseks on tal küll opp tehtud ja nüüd saaks,aga tegelane juba vana ja ei viitsi sellega enam tegeleda.
Nägemise kontroll ehk olemasolu on minu meelest üks vajalikumaid nõudeid kogu selle lubade saamise protsessi juures.
Ja protsentuaalselt on neid liikluses õnnetuse põhjustanuid võrreldes joodikute,kiiruse ületajatega,pohhuistidega ,nutinäppijatega kui palju?Toob näiteid.
Kle pange põlema ennast. Kui ikka inimene tunneb ennast kasvõi -0,5 prillidega eksamil (ja ka liikluses) kindlamalt, siis on ju äraütlemata ajuvaba sellepärast kuu aega oodatud sõidueksam tühistada. Ma tean väga hästi, mida tähendab poolpimedana sõitmine. Kunagi ammu suutsin töö juures relakaga metallikillu silma lasta. Kõne lähimale silmaarstile kell 16 tipnes sellega, et äsja ülikoolist tulnud arst oli nõus pärast koosolekut kell 20 tööle tagasi tulema ja mu silma üle vaatama. Kuna õnnetuseks sel päeval ma oma autoga tööl ei olnud, siis laenasin firma Hiluxi ja panin linna poole ajama. Krt, ma pidasin tee peal 15 km jooksul vähemalt 4 korda lihtsalt keset teed ohutuledega kinni, et silma kuivatada, et midagigi näha. Kohale ma sain, kraavi ei sõitnud ja metallitükk saadi kah magnetiga silmast kätte. Asi tipnes sellega, et tohter palus kahe nädala pärast tagasi tulla, kuna oli "midagi huvitavat" mu silmas näinud. Kaks nädalat hiljem arsti külastades leiti, et silmarõhuga on asi jama, ehk hall kae. Kaks nädalat hiljem Tallinnasse laseropile ja niipalju, kui ma hiljem uurinud olen, siis tänu sellele noorele tohtrile on mul täna silmanägemine alles. 80% sama diagnoosiga patsientidest kaotavad ca 90% nägemisest tänu liiga hilisele avastamisele. Kannan küll prille, aga -2,5 pole eriline probleem ja need mõned asjad, mida ma teha ei tohi ( benjihüpe, läätsede kasutamine) pole minu jaoks mingi probleem.
Puhake nüüd jalga. Kuna prillid kantakse ka lubadele, siis on elementaarne, et juhid, kellel arstitõendil pole nägemiskorrektsiooni märgitud, aga tulevad eksamile prillidega saadetakse koju.
Puhka ise jalga. See pole küll eksaminaatori asi, kui ma null prillidega eksamile tulen.
Ma tean mõnda näidet oma tutvusringkonnast,mõlemad naisterahvad.
Üks on minu oma naine kes on lubade peal ilma prillideta,aga ta ei näe tegelikult hästi kaugele ja kasutab autos miinus prille. Arsti juures silmakontrolliks vajalikul määral näeb,aga kaugemale mitte eriti.
Pani kunagi hämaras kruusateel kurvist otse,sest ei näinud kuhu tee pööras,aga ega see siis avarii põhjusena kirja läinud.Põhjuseks oli teelt väljasõit ja valed sõduvõtted.
Üks tuttav naisterahvas tuli koos mehega peolt ja pani mingile metsloomale otsa,kuigi mees karjus kõrvalt,et pidurda loom on teel. Naisterahvas ei näinud midagi,pidurdas aga kõrvale ei keeranud. Liiklusõnnetuse põhjus otsasõit metsloomale.
Ja ma olen kindel,et need ei ole ainukesed juhtumid Eesti vabariigis. Seda ei pane üldjuhul keegi kunagi põhjusena kirja,et ei näe. Neid pimekanasid on tänapäeval ikka palju ja autokoolis on võimalus pikalt seda asja arutada ning selgitada. Kui tegelane käib õppesõidus prillidega ,siis võiks ju ka arstitõend prille sisaldada? Või miks peab minema eksamile prillidega ,kui õppesõidus neid vaja ei läinud?
Siin tegelikult seaduses auk sees:
Liiklusseadus (LS) § 101 näeb ette tervisekontrolli. Sama § 101 lõige (10) jällegi ütleb "Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja korra ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega." See sama määrus annab ette nägemise piiri "korrektsiooniga (vajaduse korral korrigeerivate läätsedega) nägemisteravus mõlema silmaga koos nägemisel ei tohi olla väiksem kui 0,5".
Ehk silmanägemine (ilma, koos prillidega või koos läätsedega) kahe silmaga koos nägemisel peab olema vähemalt 0,5 (rahvakeeles 50%). Mõõdab terviseteenuseosutaja (arst).
Liiklusseadus näeb ette, et kui arst näeb vajalikuks, siis näeb ta ette juhile piirangu või erilise kohustuse (ehk siit see "juhiloal on prillid"), et see 0,5 saavutada.
Olukord, kus inimesel on kerge miinus (näiteks -0,5 mõlemal silmal) ei pea tegelikult arst sulle neid prille (või läätsesi) kohustuslikuks keerama.
Probleemne on lihtsalt ameti tõlgendus sellele kõigele - kui kohustuslik ei ole, siis ei TOHI... (samas kõik tunnistavad, et kui eksamineerija ütleb, et minu prillid on moe pärast ja selge klaasiga (ilma korrektsioonita), siis keegi midagi ei ütle.
..ja siis see, et see kõik on kirjas mingis ameti sisemises salajases dokumendis..
Asukoht: Lääne-Virumaa
Tänanud: 120 korda
Huvitav, kas eksamineerija enne eksamit seda ka uurib, et ega eksaminandil kontaktläätsesid ees pole, kui tervisetõendile nägemiskorrektsiooni märgitud pole?
"Kui miski väärib kasutamist,
siis väärib see ka väärkasutamist!"
Minu arust on see tüüpiline ametniku suhtumine - kuidas oma perset kõige paremini kaitsta. Kõige rohkem muretseb selle pärast, et TEMA jääb süüdi. Selle asemel, et võtta vastutus, teha see kuradi eksam ära (ohtu liiklusele ei ole ju, ma saaks aru kui oleks vastupidi, et prillid vajalikud ja neid ei ole). Oleks võinud lihtsalt öelda, et tee paber korda, enne kui me su plastikut printima hakkame.
Urmas79 kirjutas: Puhka ise jalga. See pole küll eksaminaatori asi, kui ma null prillidega eksamile tulen.
Mida v.... u see poliitik siin asjasse puutub?
Urmas79 kirjutas: Mida v.... u see poliitik siin asjasse puutub?
See on selline hampelmann, kes käib 0-klaasidega prillidega ringi
Aa, ok siis puutub küll. Aga seekord see mina ei ole. Mul peavad päriselt prillid ees olema.
mx77 kirjutas: See on selline hampelmann, kes käib 0-klaasidega prillidega ringi
Pool Kalamaja käib 0-klaasidega prillidega ringi, aga see pole vast probleem, kuna nad sõidavad niikuinii jalgrattaga.
Nali naljaks, aga ootamatult paljud inimesed kannavad moe pärast prille, osaliselt selle pärast, et "targemad" näida, osaliselt selle pärast et "rikkamad" näida (teatud seltskondades tuntakse su mitmesaja eurosed või kallimad raamid ära küll), osaliselt mõne psühhotrauma pärast (nt. omast arust liiga suure nina kompenseerimiseks vms) või mõnele lihtsalt meeldivad prillid. Inimesi on jube palju erinevaid.
Minul tervisetõendile pandi märge juba kui oli miinust kõigest 0,5 :S Tänaseks on see muidugi -2,5 ja kui ikka prillid koju ununevad, siis lasen ilma (ainult kodulinnas) Jalakäijaid ja jalgrattureid näen, märke tean peast, pole vaja neid 300m kauguselt näha. Minu arust natuke idiootlik seda otseselt kuskile lubadele märkida või nõuda (äkki tegin operatsiooni vahepeal?), inimene ise teab ju mida ja palju ta näeb, enda turvalisus eelkõige.
Dusterx kirjutas: Mu oma teinepool näeb prillita ca 0,7 ja ta on ikka suht pime. Kuna seaduse järgi ta võib sõita ja seda ilma igasuguste märgeteta, siis ei imesta tõesti liikluses toimuva üle.
Ära jaga valeinfot. 80% on piirmäär.
ttt, ausalt sa oled tõsine mõrapea. Ise veel mootorrattur. Mul oli kunagi -2,25 ja sellega pole küll liikluses ilma prillideta ohutu sõita. Kui hästi sa näed kaugelt mootorratturit ja pimedas näiteks jalgrattureid?
Tänasel päeval on üks silm peale oppi 150% ja teine 120%. Juhilubadel on siiamaani prillide märge. Pole ükski politseinik midagi öelnud, et prille pole. Selle aja jooksul on korduvalt trahve saadud ja juhilube kontrollitud, nii et kerge üle dramatiseerimine käib siin prillide teemal.
Küll on aga täiesti õige seda juhilubadele märkida. Eriti noored neiud häbenedes prille kipuvad prillide saamist viimase hetkeni viivitama ja sõidavadki poolpimedana.
Asjade vedu kerghaagisel koos autoga 15EUR+0.4EUR KM. 55684121
Mootoritõstuki rent Tartus 6 eur päev.
Tänatud: 147 korda
ttt kirjutas: Minu arust natuke idiootlik seda otseselt kuskile lubadele märkida või nõuda (äkki tegin operatsiooni vahepeal?), inimene ise teab ju mida ja palju ta näeb, enda turvalisus eelkõige.
Siis käid arsti juurest läbi, teed uue tervisetõendi ja saad selle muudatuse plastikul ka tehtud. Ei tohiks ju tükki küljest võtta.
Mine “Mootorratta load, liiklus, motokoolitus ja sõit”
Foorumist. Ettepanekud ja kriitika
Otsin / nägin inimest.
Ainult naistele (mootorratturitele või lihtsalt huvilistele)
Sees ja väljas ehk üritused ja motomatkamine
Pruudisõit ja muud rahvuslikud mängud
Garaaž ehk kogu tõde mootorratastest ja sõidust
Teenused ja abi
Sõidu- ja lisavarustus
Kõik, mis mootorratta parkimise/ garaažiga seotud
Mootorratta load, liiklus, motokoolitus ja sõit
Mootorrattad - ost/müük/vahetus
Ostan ja vahetan, ootan pakkumisi
ATV/Quad - ost/müük/vahetus
Sõiduvarustus. Kiivrid, tagid, joped, saapad.
Müük - motokiivrid, kindad, tagid, saapad, jne
Tsiklite varuosad ja lisavarustus. MÜÜK
OST. (kui soovid osta mootorratta lisavarustust või rehve)
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
Kodu Mootorrattur alustab siit...
Kustuta kõik foorumi küpsised

Postitaja: Relika Kalbus kell 15:50 Kommentaare ei ole:
Palupera Põhikooli 2. ja 3. klassi õpilased õppisid „Matemaatikat looduses“. Hoolimata kergest vihmasajust ootas meid Vapramäel vahva retkejuht Anneli Lehtla. Ta saavutas kiirelt kõigi õpilastega kontakti. Iga laps sai kaela kollase või sinise nimesildi lehe, õie, liblikaga. Vastavalt värvile või märgile jagati õpilased erinevates mängudes rühmadesse. Poistele meeldisid jooksmist, täpsust ja kiirust nõudvad ülesanded. Tüdrukutele sobisid rohkem salapärased ja rahulikumad mängud.
Programmi käigus tegime paelaga erinevaid geomeetrilisi kujundeid ja tähti, koostasime lauseid, kordasime korratabelit, ilmakaari. Panime kokku kaks kaheksa ja üheksa meetrist käbiussi. Järjestasime arvatava kaalu järgi looduslikke esemeid. Doomino mänguga kordasime matemaatilisi mõisteid ja reegleid. Tore oli see, et kõik ülesanded lahendati meeskondlikult, üksteist toetades. Mängu käigus kuuldud vastused jäid paremini meelde.
Õpilastele meeldis vihmaloitsu tegemine avatud ja suletud silmadega. Natuke võlumaagiat tegi päeva paremaks, aga vihma tibutas ikka omasoodu. Matka viimase mängu- täringumängu- tegid kaasa kuus kõige vapramat matkaselli.
„Matemaatika looduses“ oli tore. Õpilaste jaoks õhinapõhine elamusõpe. Õppeprogramm pakkus lastele palju rõõmu, võistlusmomente, ahhaa elamust ja mängulusti. Teine ja kolmas klass tänavad lastesõbralikku retkejuhti Anneli Lehtlat ja VVV Sihtasutust toreda matkaelamuse eest Vapramäel.
► veebruar (4)
► jaanuar (1)
► detsember (3)
► oktoober (2)
Teave minu kohta
Teema Lihtne. Toetab Blogger.

Miks me spordivõistlusi jälgime? – Ajakiri SPORT
[ 20/09/2018 ] Jõutõstja Tarmo Pärna: motivatsiooni leian piiride nihutamisest Nr. 44 - 2018 september
[ 19/09/2018 ] Jooksuspordi vigastusriskid ning nende ennetamine Nr. 44 - 2018 september
[ 17/09/2018 ] Katrina Lehis: vähemalt kümme aastat loodan veel vehelda Nr. 44 - 2018 september
HomeAjakiri SPORTNr. 41 - 2018 juuniMiks me spordivõistlusi jälgime?
Miks me spordivõistlusi jälgime?
Me kõik teame, milliseid emotsioone tekitab lemmiksportlase või meeskonna võit või kaotus. Oleme näinud tuhandeid fänne jalg- ja korvpallivõistlustel laulmas, trummi löömas, nutmas ja haruldased pole ka mässamised.
Mis on see võluvägi, mis tõmbab suuri masse pallimänge, võidusõite ja muid spordiüritusi vaatama, neile kaasa elama, neid fännama ja agressiivseks muutuma? Uurisime pisut teadustöid, võtsime ühendust kolme heas mõttes spordifanaatikuga ja küsisime, miks see kõik neile nii oluline on.
Esmalt süveneme pisut teadusesse. Mis on tegurid, mis panevad inimesi sporti jälgima? Statista.com veebilehelt võib leida teadusuuringu, mis tehti 2014. aastal ja milles küsiti enam kui 2200 spordihuviliselt (alates 18. eluaastast), milline omadus neid sporti jälgima paneb. 58% vastanutest peab kõige atraktiivsemaks omaduseks sportlaste erialaseid oskusi – olgu selleks siis võime kõrgele hüpata, kiiresti joosta või olla pallivõlur. Teisele kohale platseerus mahukas uuringus kahe võistkonna vaheline rivaalitsemine. Kellele ei meeldiks vaadata Levadia ja Flora tasavägist mängu? Või Eesti ja Läti korvpalli meistriliigade parimaid tähtede mängul vastamisi minemas? Suisa 63 protsenti uuringus osalenud mehi pidas seda nauditavaks. Järgnesid tiimitöö, atleetlikkus, strateegia, perekondlikud traditsioonid ja sotsiaalne aspekt.
Samuti on kindlaks tehtud, et sportmängude vaatamine paneb meid tundma end dominantsena. Miks? „Kui su lemmikmeeskond võidab, tõuseb testosteroonitase märgatavalt,” väidab ASAPScience (populaarne teaduskanal YouTube’i keskkonnas, toim.). Uuringud näitavad, et kõrgenenud testosteroonitase võib lisaks muule muuta agressiivseks. See selgitab, miks näiteks pärast suuri jalgpallimatše nii palju vandaalitsemist toimub.
Sport ja selle jälgimine tekitab teadupärast ka rahulolu.Kui su lemmikmeeskonnal või sportlasel läheb hästi, vallandub ajus dopamiin – neurotransmitter, mis aitab kontrollida aju premeerimis- ja heaolukeskust. Seega premeerib su aju sind heaolutundega alati, kui su iidolitel läheb hästi. Targem on olla siis edukate võistkondade ja sportlaste fänn!
Sarnaseid uuringuid on tehtud kümneid ja kõik jõuavad laias laastus sarnase tulemuseni – sport kütab kirgi, paneb meid end hästi või halvasti tundma, sõltuvalt sellest, kuidas meie lemmikutel läheb, ja lahutab meelt. Küsisime kolmelt tulihingeliselt spordisõbralt, mis neid tribüünidele ja teleka ette viib.
Veiko Piirsalu: Olen palju aastaid mänginud vollet, kunagi ammu tennist. Mõni aasta tagasi tegin regulaarselt suusamaratone – ühel aastal ka kogu Estoloppeti sarja. Tartu maratoni olen sõitnud vist seitse korda, täpselt ei mäleta. Kunagi sõitsin ka maastikuratta ja rulluiskudega. Olen osalenud jooksumaratonidel ja poolmaratonidel. Kõiki asju olen teinud harrastajana. Mingeid suuri ambitsioone pole olnud, olen selgelt liiga laisk.
Toomas Kuum: Üle keskmise tihe. Olen kolme tennisega seotud MTÜ juhatuses, sealhulgas Eest Tennise Liit. Sportimisel meeldib mulle võistlussituatsioon, seetõttu osalen Eesti liigatennise turniiril, vahel ka ITF Seniors Touril ja muudel tenniseturniiridel. Aastate lisandudes olen valivam, et vältida ülekoormust ja vigastusi. Noorpõlves esindasin kooli mitmel spordialal (korvpall, suusatamine, kergejõustik) ja Tartu Ülikoolis majandusteaduskonda. Koolis olin ühiskondlikus korras juba 8. klassis kooli nn kehakultuuri juht ja sama funktsiooniga jätkasin ka Tartus. Nüüd korraldan muuhulgas Eesti liigatennist, mille struktuuri olen suures osas ise üles ehitanud. Ma ei kujuta ette elu ilma spordita ja selle fluidumita, mida sport pakub.
Arno Õruste: Praegu käin ise kaks korda nädalas võrkpalli mängimas, osaleme oma pundiga ka rahvaliigas. Kui lund on, siis suusatan, või kui teistel aastaaegadel ilma on, käin aeg-ajalt rattaga sõitmas. Sel talvel osalesin kolmel suusamaratonil, varasemalt ka näiteks rattamaratonidel ja mõnel väiksel kohalikul triatlonil.
Miks on sport sinu jaoks oluline? Mis sind spordi juures paelub?
Veiko: Sport on mulle ühelt poolt meelelahutus ja teiselt poolt seotud mu enda tervisega. Sõltub siis rollist, kas jälgin või teen kaasa. Mind paeluvad persoonid, kes ennast ületavad ja endast rohkem kui kõik annavad, või konkreetsed spordialad, mida lihtsalt vaadata meeldib.
Toomas: Armastus spordi vastu on veres juba maast madalast. Isa töötas tennisetreenerina ja kogu meie suguvõsas hinnatakse sportimist. Meil toimub suguvõsas siiamaani igal aastal kaks spordiüritust: miksitud aladest spartakiaad ja tennise paarismänguturniir. Tegemist on osaga elustiilist ja ma võtan seda elu loomuliku osana. Küsimus pole ainult füüsilise vormi hoidmises, vaid ka vaimse tasakaalu saavutamises. Spordi jälgimine pakub emotsioone ja kanaliseerib inimeste teatavad instinktid enamjaolt rahumeelsesse vormi. Eriti tennis on justkui elu peegeldus, selles mängus avalduvad inimese omadused ja elu erinevad tahud.
Arno: Kuidagi on see nii kujunenud, et juba noorusajast saati olen sporti jälginud ja ka ise harrastanud. Lihtsalt mind huvitab ja mulle meeldib nii sporti jälgida kui ka ise teha.
Milliseid emotsioone spordi jälgimine sinus tekitab?
Veiko: Sõltub palju sellest, kuidas mu lemmikul läheb. Eelistan vaadata neid võistlusi, kus läheb hästi. Mul on millegipärast välja kujunenud eelarvamus, et kui vaatama hakkan, siis läheb kehvasti. Tihti vihastan ja lülitan teleka välja ning vaatan tulemust hiljem. Kui tuli võit, vaatan kordusest järele. Pigem meeldibki vaadata, kui tulemust tean. Tuleb tunnistada, et ma ei kannata väga hästi pinget.
Toomas: Ositi sai sellele juba eelnevalt vastatud. Kommenteerimine on sportliku draamaetenduse vahendamine, millele lisad oma teadmised ja emotsioonid. Sa annad endast väikese tükikese vaataja-kuulajale. Kui ülekantav sündmus on haarav, saab kommenteerimist võrrelda meeldiva hobiga, kui aga igav, siis muutub see rutiinseks tööks.
Arno: Spordivõistluste jälgimine, eriti kui seal osalevad eestlased, on ennekõike põnev. Ja kui tegemist on veel tähtsamate võistlustega ja mõne eestlase tulemuse suhtes on tekkinud ka teatav ootus, siis hakkab küll süda sees kiiremini lööma ja elan võistlustele (vähemalt enda sisimas) nii-öelda täiega kaasa!
Milliseid spordialasid jälgite ja miks?
Veiko: Ralli – tehnikasport lihtsalt meeldib, lisaks omad Eesti poisid seal ka aastaid tegevad olnud, seda jälgin kõigist võimalikest kanalitest reaalajas (tasulised veebiteenused). Tennis – meeldib nii mäng ise kui elan kaasa omadele. Võrkpall – vaatan omasid ja elan kõvasti kaasa. Jalgpall – vaatan kas koondise mänge või meistriliigat ja suurvõistlusi. Lihtsalt meeldib. Viimasel ajal laskesuusatamine – väga vaatemänguline ja elan seal kaasa riikide kaupa, rootslastele ja itaallastele.
Toomas: (lisaks tema suurele armastusele tennisele, toim.) Spordialade nimistu on pikk, pigem teen valiku võistluste olulisuse järgi. Kindlalt on programmis olümpiamängud, jalgpalli suurvõistlused, kergejõustiku MM, aga põnev on jälgida näiteks snuukeri MM-i või miks mitte nooleviske MM-i otsustavaid lahinguid. See on lihtsalt põnev ja meelelahutuslik, laias laastus nagu kontserditel või teatris käimine.
Minu jaoks on oluline elada kaasa Eesti sportlaste esitustele, olgu nendeks meie võrkpallurid või Mart Seim. Vahet pole.
Arno: Spordialadest jälgin ennekõike autorallit, suusatamist, kergejõustikku ja pallimänge, aga samas ka teisi alasid, eriti kui neid kantakse televisioonis sobival ajal üle ja ka eestlasi neis osaleb.
Oled sa pigem kodus telekast spordi jälgija või meeldib ka võistlustel kohal käia? Kellega koos ülekandeid/võistlusi jälgid?
Veiko: Vaatan nii kodus kui käin kohal, mõlemad meeldivad. Rallit vaatan nii kodus kui koha peal sõpradega, muid alasid abikaasaga.
Toomas: Mõlemat. Koha peal käin peamiselt koondise esitusi vaatamas, klubide tasand jääb kaugematesse aegadesse. Pean oluliseks tribüünil olemist hümni esitusel, vahel jooksevad sipelgad mööda selga. Kuid peab tunnistama – koha peal heal tasemel võistlust jälgida on hoopis teine asi kui teleka vahendusel. Kodus vaatan ülekandeid nii üksi kui pereliikmetega, vahel sõpradega mõnes spordikeskuses. Spordiuudiseid jälgin peamiselt eri internetikanaleid pidi, sealhulgas rahvusvaheliste alaliitude saitide kaudu. Minu meelest kajastatakse Eestis sporti üsna hästi, koostööpartner Eesti Meedia on lisanud uut vunki.
Arno: Põhiosas jälgin ülekandeid telekast, võimalusel ikka koos sõpradega, aga kui võistlus on sobivas kohas ja sobival ajal, siis kindlasti eelistan kohale minna.Lisaks televiisorile on mul telefonis näiteks Delfi, Postimehe ja WRC äpid, millest saan kätte mind huvitava info enam-vähem igal ajal.
Kõige meeldejäävam spordihetk?
Veiko: Mul on kehv mälu, seega värskemad asjad paremini meeles. Möödunudsuvised Eesti võrkpallikoondise mängud Gdanskis, kus ise kaasas käisime, olid ikka väga meeldejäävad. Kunagine Markko Märtini võit Soomes – seal olin ka kohal. Telekast vaadates oli viimati vast suurim emotsioon Saskia Alusalu sõit. Eesti naiste viimase aja tennise esitused kindlasti – siis ikka karjusin kodus ning pidin vahepeal teises toas rahunema ja eemalt abikaasa käest skoori küsima, ise enam vaadata ei kannatanud.
Arno: Meeldejäävaid hetki on palju ja neist ei oska üht konkreetset välja valida. Meenuvad eelkõige Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähi olümpiavõidud, samuti Gerd Kanteri ja Erki Noole omad. Ise käisin vaatamas, kui Markko Märtin võitis 2003. aastal Soome ralli. Tooks veel välja värskema hetkena ka Ott Tänaku esimese rallivõidu Sardiinias.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kirjutise alguses väljatoodud uuringutulemustele vastavad ka meie intervjueeritud spordisõbrad. Eelkõige hoitakse kätt pulsil Maarjamaa sportlaste tegemistel ja eriti hea emotsiooni saab koha peale minnes. Kui lemmiksportlane või tiim võidab, saab sellest tuntava energialaksu, kui kaotab, siis pigem ei tahakski jälgida. Teatav inimlik tasakaal on olemas, kuid kindlasti pakuvad spordihetked rohkesti positiivset särtsu, heaolutunnet ja kustumatuid mälestusi!
Jälgige rohkem sporti!
Miks sport minu jaoks oluline on?
IRONMAN Tallinn on tore väljakutse
Kui kiiresti lippab must puudel?
Lisa esimene kommentaar
Vahel tuleb osata rihm lõdvaks lasta
Jooksuspordi vigastusriskid ning nende ennetamine
Käsiraamat üle 40-aastasele algajale treenijale
Kelly Nevolihhin: alati on uued võimalused ja võistlused
Võidab see, kellel on tugevam vaim
Sporti tehes koduümbrus puhtaks ehk mis on plogging?

maainfo »»» maainfo.ee » EST » Maamajanduse analüüsi osakond _ Maaelu võrgustikutöö osakond » LEADER » LEADER 2007-2013
Maamajanduse analüüsi osakond _ Maaelu võrgustikutöö osakond
Põllumajandusuuringute Keskus
Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Leader toetusprogramm on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis sai alguse juba 1991. aastal ning on läbinud kolm perioodi: Leader I, Leader II ja Leader+. Aastatel 2007-2013 rakendati Leader-meedet maaelu arengukavade toetusmeetmena. Loe Leaderist pikemalt www.maainfo.ee/
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) eelarve on 935 miljonit eurot, millest 10% otsustas riik jagada Leader-meetme kaudu. See on 86 miljonit eurot, mis teeb keskmiselt aastas üle 12,8 miljoni euro kohalike tegevusgruppide osalusel jaotatavaid toetusi.
Leader-meetme eelarvest vähemalt 80% jagatakse laiali maapiirkonna projektitoetuse taotlejatele kohaliku arengu strateegiate rakendamise kaudu. Kuni 20% eelarvest saavad kohalikud tegevusgrupid kasutada projektitoetuste taotlusvoorude korraldamiseks ning tegevuspiirkonna teavitus- ja arendustegevusteks.
Leader tegevusgruppide liikmete arv on üle 1,5 tuhande (avalik sektor 13%, ettevõtjad 37% ja vabaühendused 50%)
Eesti Leader infomaterjal (oktoober 2012 seisuga Word dokument)
Leader tegevusgruppide projektitaotluste vastuvõtuvoorud 2012 - 2014 (01.01.2015 seisuga Exceli tabel)
Eesti Leader on oma esimesel strateegiate rakendamise perioodil (2009-2013) saavutanud edu paljudes valdkondades. Leader tegevusgrupi ise soovivad äramärkida neli valdkonda - kohalik toit, maaturism, säästlik energeetika, külaelu arendamine.
13 kohalikku tegevusgruppi on loonud väiketootjate konkurentsivõimet toetavaid piirkondlikke toiduvõrgustikke, millest üle-Eestiliselt tuntust on kogunud Maitsev Lõuna-Eesti, Uma Mekk, Põlvamaa Rohelisem Märk ja Saaremaa väiketootjaid koondav turundusühing.
Läbi uute turismivõrgustike on maapiirkondade potentsiaali toetanud 11 tegevusgruppi. Näiteks on edukateks turismiklastriteks kujunenud Romantiline Rannatee Pärnumaal, Sibulatee Tartumaal ja Postitee Põlvamaal. Turismi valdkonnas on käivitatud või käivitamisel ainulaadseid kogu Euroopas unikaalseid projekte nagu Peeter Suure merekindlus militaarturismi objektina, geo-park Tartu- ja Jõgevamaal, Alutaguse Seikluspark ning sõudekanalid vanas Aidu põlevkivikarjääris.
Uuenduslike projektidena on investeeritud kümnetesse säästvatesse alternatiivenergia lahendustesse. Näiteks on Leader toetanud põhubriketi tehast Peipsi-Alutagusel ja Ida-Harjumaal, Eestis esimest päikesepaneelide tootmisliini Põhja-Harjumaal, vanapaberist, põhust, turbast biograanulite tootmist Virumaal.
Kõikides tegevuspiirkondades on kogukonnad taastanud või ehitanud uusi külaelu elavdamiseks vajalikke objekte (külakeskused, külaplatsid, käsitöökojad, spordiplatsid).
Leader on programm tänu millele on õnnestunud käivitada regionaalne koostöö, mis hõlmab enam kui kahte tegevuspiirkonda. Näiteks saab tuua Peipsimaa kohaturundusalase koostöö viie tegevusgrupi vahel (sealhulgas Peipsi kalanduspiirkond), Lääne-Eesti toiduvõrgustiku kolme tegevusgrupi osalusel, väiketootjate koostöö viie Lõuna-Eesti tegevusgrupi vahel ning kohaliku toidu alase koostöö kolme Ida-Virumaa tegevusgrupi vahel.
EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri detsember 2018
MAAELUVÕRGUSTIK: Eesti põllumajanduse tulevik on helge
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 39 (422)
EUROOPA KOMISJON: Kergesti kättesaadav kohalik toit Juvas Soomes
KESKKONNAMINISTEERIUM: Infokiri "Ettevõtete ressursitõhusus"

Organisatsioon ja tema juhtimine
Koolitus kesktasandi juhtidele – Juhi rollid ja suhtlemine juhi töös
Uued suunad organisatsioonides ja juhtimises
Koolitus/seminar – Väärtused, mis juhivad meie tegevusi
Kuidas olla motiveeritud ja motiveerida ka teisi?
Toimetulek keeruliste suhetega ja konfliktide juhtimine
Head suhted ja toimetulek stressiga
Läbirääkimised
Avalik esinemine ja kõne pidamine
Psühholoogia igapäevaelus ja -töös
Home » Koolitusteemad » Organisatsioon ja tema juhtimine » Juht kui liider
Hästi toimiva sisekommunikatsiooni alused
Koolitus juhtidele - arenguvestluste läbi viimine
Koolituse eesmärk:
Uue ajastu võtmeks on inimene, tema teadmised, oskused ja võimed ja ennekõike soov neid kasutada organisatsiooni hüvanguks. Kuidas kaasata inimest uute väärtuste loomisse – see on ülesanne, mis seisab iga juhi ees. Juht peab olema ennekõike inimeste juht, liider, innustaja. Inimese kaasamisel vajab iga organisatsioon selget visiooni, juhtkonna usku sellesse ning oskust oma töötajaid kaasata. Jagatud visioon on üks võimalus muuta suhtumist töötajatesse ning ka töötajate suhtumist organisatsioonist väljaspool olevatesse inimestesse.
Võtmeküsimuseks visiooni loomisel ja visionääriks olemisel on juhi-liidri isiksuslikud omadused ja oskused, millest kujuneb tema juhtimisstiil. Visiooni loomiseks vajame süsteemset mõtlemist, terviku nägemist ja vaimsust. Liidrina peame olema suurepärane suhtleja, meil peab olema usku iseendasse ja oma nägemusse ja sihikindlust selle ellu viimisel koostöös meeskonnaga.
Koolituse eesmärkideks on:
Näidata, kuidas kujundada aktraktiivset visiooni, mis on mõistetav ja ihaldusväärne kõikide töötajate jaoks. Selline visioon võimaldab igal töötajal panna oma igapäevatöö laiemasse konteksti ja olla seetõttu rohkem tööle motiveeritud ja pühendunud.
Anda juhtidele uusi praktilisi oskusi, ennekõike eneseusu ja sihikindluse arendamise kaudu.
Miks vajavad organisatsioonid ja inimesed tugevaid liidreid?
Mis iseloomustab liidreid?
Kuidas saada liidriks?
Karisma olulisus ja selle arendamise võimalused
Võimusuhted organisatsioonis ja nende juhtimine
Koolitusmeetodid:
Metoodikas tuginetakse suhtlemispsühholoogiale, kehtestava käitumise teooriale, mina-tasandite käsitlusele, võimu ja staatuse mudelile suhetes. Koolitus toimub aktiivõppe vormis, kus teoreetilised teadmised talletuvad praktiliste harjutuste ja treeninguga. Kasutatakse mitmesuguseid metoodilisi lahendusi: individuaalsed harjutused, mängud, rühmatööd, juhtumi analüüs, soovi korral videotagasiside. Koolitus on suunatud iga tasandi juhtidele, kes soovivad arendada endas liidrikompetentse.
Koolituse tulemusena osaleja:
saab aru, mida tähendab liidriks olemine organisatsioonis
mõistab, et visioon ei ole midagi formaalset, vaid konkreetne instrument töö efektiivsuse parandamiseks
tunnetab uute ideede ja loovuse tähtsust 21.sajandil
Soovitatav kestvus:
8 – 16 akadeemilist tundi. 16 tunni (ehk 2 päeva) puhul on aktiivõppe osakaal suurem.

Toidu valmistamine
Uudised ja sündmused
Minu nädalamenüü
Mehhiko köögi ühed tuntumad suupisted, mis on väga toitvad ja sobivad serveerida ka prae eest. Üsna teravamaitselised taco´d on parimad soojalt. Kõrvale paku guacamole-kastet.
100 g Riivjuust
Kuumuta pannil õli ning lisa hakitud sibul ja hakkliha. Prae umbes 10 minutit, kuni kõik on pruunistunud. Lisa taco-kaste, sool ja pipar ning kuumuta veel 15 minutit. Tõsta taco-koorte vahele hakklihatäidist. Puista peale hakitud paprikat ja sibulat ning riputa üle riivjuustuga. Küpseta ahjus 225°C juures 5 minutit. Serveeri guacamole ja soovi korral maitse mahendamiseks hapukoorega. Retsept on mõeldud kuuele inimesele.
@küsimus: Vaata poodides sinna riiulisse, kus on tortiljad, takod ja muu mehhikopärane kraam.
kust saab taco kastet?
Tegin ka just neid ja tõesti, tulid väga maitsvad!
Sisesta kontrollkood: Proovi teist pilti Abi
Tuline pähkli-šokolaadijook
Palju õnne, armas Eesti! Vali oma peolaua ideed siit!
Reklaam ajakirjas „Oma Maitse“

Toidu valmistamine
Uudised ja sündmused
Minu nädalamenüü
Speltajahust küpsetussegud on mugav ja samal ajal tervislik valik, kui armastad ise süüa teha ja küpsetada. Valmissegud pakuvad ühest küljest elu lihtsamaks muutvaid valikuid, teisalt ei pea sa küpsetiste maitses ja kvaliteedis järeleandmisi tegema. Speltajahu on tervislik valik, millega saad oluliselt vähendada valge nisujahu kasutamist oma igapäevaelus.
• Speltajahu kasutatakse leibades, sepikutes, saiades, näkileibades, muffi nites, pannkookides, vahvlites jne. Speltajahust saad teha ka pastat. Kõiki neid maitsvaid roogi iseloomustab suur kiudainesisaldus.
• Kuna spelta teriste küljest on jahvatamise käigus raske kõiki kesti ühtlaselt eemaldada, väldid tänu speltajahu kiudainerohkusele nii kõhukinnisust kui ka ohjad oma keha kolesteroolimajandust.
• Jämedalt jahvatatud speltajahu on hea fosfori, kaaliumija magneesiumiallikas. Mikroelementidest leidub rauda, mangaani ja vaske, kuid need omastuvad mõnevõrra raskendatult. Samas on spelta väga heaks Brühma vitamiinide allikaks, mida tava toidus kipub pigem nappima.
• Speltat müüakse lisaks erinevatele jahudele veel täisteriste, kliide, helveste, kruupide, tangude ja mannana. Tervislikke seemneid saab ka idandada.
• Pea meeles, et spelta gluteenisisaldus on küll väiksem võrreldes nisuga, kuid inimesed, kes gluteeni ei talu, peavad ka speltatoodetest siiski loobuma.
Pitsasuupisted küüslaugu ja mozzarella’ga
Vaata veel artikleid
Kuidas küpsetada makroone? Makroonid roosa jõhvikakreemiga
Uuring: tarbijate jaoks on kõige hinnatundlikumad kaubagrupid juust ja lihatooted
Sisesta kontrollkood: Proovi teist pilti Abi
Reklaam ajakirjas „Oma Maitse“

Kä,esolevas raamatus kirjeldatakse ü,lemaailmse kinnisvara sobitamise portaali (rakenduse) kontseptsiooni, arvutades vä,lja tä,helepanuvä,ä,rse potentsiaalse kä,ibe (miljardid eurod), mis integreeritakse kinnisvaramaakleri tarkvarasse koos kinnisvara hindamise funktsiooniga (potentsiaalne kä,ive miljardites eurodes).Selle kaudu saab efektiivselt ja aega sä,ä,stvalt vahendada era- ja ä,rikinnisvara omandamist võ,i vä,ljaü,ü,rimist. See on innovatiivse ja professionaalse kinnisvaravahendamise tulevik kõ,ikide kinnisvaramaaklerite ja kinnisvarahuviliste jaoks. Kinnisvara sobitamine toimib pea kõ,ikides riikides ja isegi riigiü,leselt.Selle asemel, et „,viia“, kinnisvara ostja võ,i ü,ü,rniku juurde, kvalifitseeritakse (otsinguprofiil) kinnisvara sobitamise portaalis kinnisvarahuvilised ning võ,rreldakse ja seotakse neid vahendatavate kinnisvaraobjektide maakleritega._,
PDF: innovatiivne-kinnisvara-sobitamise-idee.pdf
EPUB: innovatiivne-kinnisvara-sobitamise-idee.epub
DOC: innovatiivne-kinnisvara-sobitamise-idee.doc

Mandlikattega ananassi-kohupiimakook
Toidu valmistamine
Uudised ja sündmused
Minu nädalamenüü
250 g Kohupiim
2 dl Rõõsk koor 10%-line
1 tl Kaneel (jahvatatud)
1 tl Vanill- või vanilliinsuhkur
50 g Mandlilaastud
Vahusta toasoe või suhkurga. Lisa muna ja eelnevalt omavahel segatud kuivained. Sega tainas ühtlaseks ning kata sellega 26 cm läbimõõduga vormi põhi ja ääred. Laota põhjale nõrutatud ananassitükid. Sega muud täidiseained ja vala ananassitükkidele. Puista peale mandlilaastud. Küpseta ahjus 200°C juures 40 minutit. Serveeri jahtununa, soovitatavalt isegi järgmisel päeval. Retsept on mõeldud kaheksale inimesele.
ananassi-kohupiimakookmandlikattega
Tuli päris hea tavaline kohupiimakook. Suhkrut ma täidisesse üldse ei pannudki, kohupiim, ananass ja vaniljesuhkur andsid niigi magusat. Õhulisemaks teeb, kui täidist mikserdada, mitte segada.
1/3 nisujahust asendasin kaerahelvestega ja mandleid ei pannud peale. Pildi peal tundub selline õhuline/kreemjas kohupiim, tegelikult tavaline kohupiimakook. Lisaks ananassile võiks veel mingit särtsu sisse panna. Punaseid sõstraid ehk? Aga muidu oli hea. Sööjatele meeldis ka. :)
Ma teen pärmitaigent, kus osa jahu on kaerahelvestega asendatud. Toimib suurepäraaselt. Võib ju proovida.
Kui asendada pool jahu kogusest kaerahelvestega, kas siis see tainas toimiks ka? Mõtlen, et see teeks kooki huvitavamaks.
Suurepärane kook, mahe ja samas väga hea.Super
olen teinud,väga hea kook.
Sisesta kontrollkood: Proovi teist pilti Abi
Tuline pähkli-šokolaadijook
Palju õnne, armas Eesti! Vali oma peolaua ideed siit!
Reklaam ajakirjas „Oma Maitse“

Toidu valmistamine
Uudised ja sündmused
Minu nädalamenüü
Hea tummine palsamiäädikas sobib ideaalselt peedi magusa maitsega. Sama hästi passib sellesse kooslusse ka juust, olgu see siis kitsejuust, brõnsa, suluguni või mõni muu salatijuust. Retseptis on kasutatud Esko talu salatijuustu, mis mureneb kergesti ning on mõnusa tekstuuri ja maitsega. Kasuta kas maitsestamata või mõne lisandiga juustu, nii kuidas endale meeldib.
500 g Keedetud peet
200 g Salatijuust (näiteks Esko talu)
2. Valmista vinegrettkaste, segades kõik kastme ained omavahel hoolikalt läbi. Vala kaste peedile, sega ning lase veidi seista ja maitsestuda.
3. Murenda juust paraja suurusega tükkideks ja sega veerand sellest peedi hulka. Tõsta salat serveerimiskaussi
ning puista üle juustutükkide ja hakitud tüümianiga.
4. Serveeri eraldi roana või grillitud liha võikala lisandiks.
Sisesta kontrollkood: Proovi teist pilti Abi
Kuidas küpsetada makroone? Makroonid roosa jõhvikakreemiga
Uuring: tarbijate jaoks on kõige hinnatundlikumad kaubagrupid juust ja lihatooted
Reklaam ajakirjas „Oma Maitse“

SuperMechs _ Unity 3D mängud
Unity 3D mängud
Unity 3D Loogiline
Kas sulle meeldib ühtsuse 3d Mängud robotid? Kui te seda teete, siis sa armastad mängida seda ühtsust 3d multiplayer roboti mäng, nimetatakse SuperMechs. In SuperMechs, sa pead hävitama teisi robot sõjamehed, teenida punkte, uuendada ja kohandada oma robot ja nii edasi. Kas teie robot olla parim robot sõdalane ?
Mängu sildid:
Nagu seda mängu?
Veel kategooriaid
Unity 3D Tüdrukud
Unity 3D juhtimine
Rohkem Unity 3D mängud
Ninja Super võitlus!
© 2013 - 2018 Unity 3D mängud. Kõik õigused kaitstud.

Film. Raamatud. Elu
MOE- JA ILUJUTUD
Taani pesukaubamärk CHANGE Lingerie avab tänavu sügisel 200. kaupluse. Tähistamaks juubelikaupluse avamist kuulutab CHANGE Lingerie välja rahvusvahelise pesumodellikonkursi, kuhu on kandideerima oodatud kõik naised, olenemata rahvusest, vanusest või kehasuurusest.
Aastaid on CHANGE Lingerie eesmärk olnud pakkuda kvaliteetset pesu kõikidele naistele, olgu nende korvi suuruseks A või K, olgu nad saledad või kurvikamad, eelistagu nad pitsilist või korrigeerivat pesu. Nii otsustaski pesubränd korraldada modelli leidmiseks konkursi, kuhu on oodatud kandideerima absoluutselt kõik naisterahvad – sest just kõikidele naistele soovib CHANGE Lingerie oma toote- ja suurusevalikuga sobivat pesu pakkuda.
Rahvusvahelisel pesumodellikonkursil osalemiseks tuleb saata endast täispikkuses pilt kas pesus või ujumisriietes, juurde märkida oma mõõdud ning rinnahoidjakorvi suurus. Samuti peab kandidaat saatma pildimaterjaliga ühes omaenda CHANGE Lingerie loo sellest, kuidas kandidaat CHANGE Lingerie’ni jõudnud on, kuidas CHANGE Lingerie austajaks jäänud ning millised on kandidaadi kogemused pesubrändiga.
Konkursile on oodatud osalema naised Taanist, Rootsist, Norrast, Soomest, Saksamaalt, Poolast, Suurbritanniast, Kanadast, Hispaaniast, Lätist – ja loomulikult Eestist. Igast riigist valitakse konkursi põhjal välja üks modellikandidaat, kellele saab osaks au sõita Taani, kus juba tänavu juunikuu lõpus toimub konkursi finaal. Eesti esindajale saab osaks tasuta lend Kopenhaagenisse, kus teda ootab mugavustega hotell ning meeldejääv programm teiste riikide finalistidega. Samuti saab Kopenhaagenis Eesti finalist osa professionaalsest fotosessioonist, kus abiks oma ala parimad tegijad – meigikunstnikest fotograafideni. Lisaks premeeritakse enesekindlat finalisti terve aasta jagu CHANGE Lingerie pesuga kogusummas 500 eurot.
Pesumodellikonkursile kandideerimise tähtaeg on 7. juunil.
CHANGE of Scandinavia AS on 1995. aastal Taanis asutatud pesukaubamärk. Bränd on tuntud pikaajaline kogemuse poolest nii kvaliteetse pesu disainimisel, arendamisel kui ka tootmisel. CHANGE pesu müüakse pesuketi enda kauplustes, samuti edasimüüjate butiikides ning online-kauplustes Euroopas ja Kanadas. Pidevalt areneval ja kasvaval kaubamärgil on tänaseks rohkem kui 180 kauplust üle maailma, 2015. aasta lõpuks on plaanis avada veel 40 kauplust. Ettevõttel on kogu maailmas rohkem kui 500 töötajat.
Nüüdseks juba teist aastat Eesti turul saadaval olnud Läti looduskosmeetika kaubamärk MÁDARA on looduskosmeetika austajate seas pälvinud suure tähelepanu ning võitnud mitme tootega ka mainekaid kodumaiseid iluauhindu. Tunnustust on saanud parimaks looduskosmeetikatooteks valitud kooriv AHA-näomask, ilulemmikuks on valitud pihlaka kaitsev kehavõi, parimaks mineraal- ja looduskosmeetikatooteks SOS sügavniisutav kreem ning parimaks hügieenitooteks taimne deodorant. MÁDARA on võidutsenud ka rahvusvahelisel areenil, pälvides 2014. aastal Suurbritannia Natural Beauty Awards auhindade jagamisel parima looduskosmeetikasarja tiitli.
Loodustoodete kaubamärk MÁDARA on sündinud meie lõunanaabrite juures Lätis ning tänagi leiab tootmine aset just seal. Läänemere loodusest ning taimedest inspireeritud kaubamärgi loojateks on neli sõbrannat ning see on tänaseks saanud rahvusvahelise ECOCERT standardi kohase sertifikaadi, mis tõendab, et kõik MÁDARA tooted vastavad looduskosmeetika rahvusvahelistele standarditele ning toodete koostisosad on ökoloogiliselt puhtal viisil kasvatatud ja töödeldud.
Veebipoes www.madaracosmetics.ee on esindatud kogu MÁDARA tootevalik – alates kreemidest ja näomaskidest kuni beebi- ning juuksehooldustoodeteni välja.
Kuni mai lõpuni on kõik MÁDARA tooted veebipoes 20% soodsamad. Avapakkumisele lisandub ka tasuta transport üle kogu Eesti.
Üks aktiivsemaid vulkaane maailmas, Etna on tuntud mägi maalilisel Sitsiilia saarel. Aga see vulkaaniline mägi peidab endas ka vähetuntud ilusaladust. Inspireerituna vulkaani ilust ja energiast, on Oriflame välja töötanud jumestuskreemi, milles on leidnud rakendust vulkaaniliste mineraalide võimsad omadused.
Jumestuskreem kasutab ära bioaktiivsete, vulkaanilist päritolu mineraalide nahka toitvad ja niisutavad omadused. Tänu vulkaanilistele mineraalidele muutub nahatoon kaunilt säravaks, täiuslikult värskeks ja saavutab noorusliku jume. Luksuslikult rikkaliku kreemja tekstuuriga ja pigmentide seguga kreem pakub laitmatu ja täieliku katvuse, mis peidab kõik ebatäiused ja SPF 15 pakub kaitset enneaegse vananemise eest.
Püsiv värv ja kuju Sinu kulmudele koos niisutava pro-vitamiin B5ga.Toode on saadaval kahes värvitoonis: Blondeja Brown
Kata oma küüned kõrgläikelise, pillavalt rikkaliku ja selge Giordani Gold Intense Shine küünelakiga. Lakk on rikastatud kibuvitsaseemneõliga, kauapüsiva ja kiireltkuivava koostisega ja laia pintsliga, mis libiseb küüntel lihtsalt, täpselt ja veatult.
Eksklusiivsel moehommikul esitles Perdo del Hierro kauplusesse jõudnud nii naiste kui ka meeste kevadsuvist kollektsiooni. Selgi hooajal on Pedro del Hierro brändil õnnestunud ühendada hispaania kõrgmoe traditsioonid hooajaliste rahvusvaheliste moetrendidega. Pedro del Hierro bränd on tuntud väga kvaliteetsete materjalide ja teostuse poolest. Kevadsuvisest kollektsioonist leiab naturaalset siidi, lina ja puuvilla. Pedro del Hierro kaupluse teeb Eestis eriliseks ka asjaolu, et siit leitavad tooted on müügil täpselt sama hinnaga kui brändi kodumaal Hispaanias.
Eesti ainus Pedro del Hierro kauplus asub Viru Keskuse teisel korrusel.
Täna kuulutati välja Rocca al Mare kaubanduskeskuse koolilõpukampaania võitja – Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 12. R klassi kõik 29 õpilast saavad auhinnaks 250 euro eest lõpuaktuse rõivaid Rocca al Mare kaubanduskeskusest, professionaalse stilisti nõu nende valimisel ning edasi-tagasi piletid mistahes Lux Expressi sihtkohta.
Tõeliselt populaarseks kujunenud ettevõtmine kutsus kõiki 9. ja 12. klassi õpilasi jäädvustama klassikaaslastega lõbus pilt, mis jääks kooliajast häid hetki meenutama – ühtekokku laekus kooliõpilastelt konkursile tervelt 82 fotot. Žürii südame võitis foto, kus Tallinna Lilleküla Gümnaasium 12. R klassi noored demonstreerivad värvikalt oma kooliaja tähtsaid saavutusi.
Võidufoto saatja Lilleküla Gümnaasiumi õpilane Madis Kask kiitis kõrget konkurentsi ja tunnistas, et vaatamata eksamihooaja väsimusele oli terve klass valmidus koos miskit ägedat mälestuseks tegema. „Panime selga kostüümid, mis kirjeldasid meie huvisid, hobisid ja saavutusi. Meie klassis käib Balti parim metsasarve mängija, edukalt tegeletakse ka sukeldumise, kitarri- ja hokimänguga. Kes pilti vaatab, saab aru, kes me oleme ja millega tegeleme, ja ka seda, et oleme väga kokkuhoidev punt,“ selgitas Madis.
Rocca al Mare kaubanduskeskuse turundusjuhi Kristi Seppeli sõnul oli žürii jaoks vaimustav näha Eesti noorte pealehakkamist ja tegevuslusti, mida näitas nii võidufoto hea teostus kui ka konkursile saadetud fotode suur arv. „Vaadates jäädvustusi, mis meile saadeti, võib öelda, et Eesti koolinoored on tõeliselt lahedad, loomingulised ja samas hoolivad, nad elavad oma koolielu rõõmuga ja vaheldusrikkalt,“ kirjeldas Seppel fotodelt vastu peegeldanud muljeid.
Žürii töös osalenud kostüümikunstnik Kenneth Bärlin, kes asub ka võidugümnasiste moeretkel nõustama, kiitis samuti võidutöö loovust ja head tehnilist teostust. „Pildi üheks tugevuseks on ka see, et kuigi pildil on palju erinevaid tegevusi, on need omavahel klappima pandud ning sündinud on ühtne värvikas tervik,” võttis ta kokku žürii üksmeelse otsuse.
Rahva lemmiku tiitli võitis Kadrina Keskkooli 12. klass, kelle pilt kogus lausa 426 häält. Kadrina kooliõpilased saavad kõik auhinnaks samuti Lux Expressi piletid, et sõita ühiselt meeleolukale koolilõpureisile mistahes bussifirma sihtkohta. Paljudel piltidel oli tabatud kauneid ja kõnekaid hetki ning žürii andis välja ka eripreemia julgele fotole pealkirjaga „Üksinda klassis“, mis kirjeldab Ruhnu Põhikooli 9. klassi, kus veedab toreda koolipõlve viimaseid kuid vaid üks õpilane.
Et ühise meeleoluka koolilõpupildi tegemine saaks Eestis loomulikuks osaks koolilõpetamise rituaalidest, kavatseb Rocca al Mare muuta koolilõpukampaania iga-aastaseks traditsiooniks. Hea tujuga hetki ja rõõmukate nägudega koolilõpetajaid tänavuselt konkursiaastalt saab näha kampaanialehelt https://apps.facebook.com/parim-koolilopp
Allikas: Rocca al Mare kaubanduskeskus
„Mood ilma tarbijata on tühine!
Kõrgmoodi võib luua ateljees, kuid mood,
nagu me seda praegu mõistame,
peab eksisteerima koos tootmisega.“
Ta avaldas oma esimese kollektsiooni 1974. aastal ning kaks aastat hiljem, 28- aastasena, kogus tuntust Haute couture disainerina.
Hoolimata sellest, et Pedro del Hierro sai ülemaailmselt kuulsaks kõrgmoe kollektsioonidega, jäi ta alati truuks ka valmisriiete tootmisele.
Alates 1989. aastast hakkas ta koostööd tegema firmaga Grupo Cortefiel,
rõivaid müüva kaubandusketiga, mis hiljem omandas Pedro del Hierro kaubamärgi.
Pedro del Hierro disainis nii naiste kui meeste rõivamoodi, aksessuaare ning jalatseid.
Tema rõivad on müügil paljudes riikides, sealhulgas Hispaanias, Belgias, Portugalis, Prantsusmaal, Serbias, Saudi Araabias, Araabia Ühendemiraatides, Venemaal, Singapuris, Ukrainas, Leedus ja Eestis.
2003. aastal taandus Pedro del Hierro tervislikel põhjustel loovjuhi ametikohalt.
Täna täidab seda rolli kuulus moekunstnik Carmen March.
Pedro del Hierro on disaininud Hispaania rahvusliku jalgpallimeeskonna paraadvormi maailmameistrivõislusteks, mis koosnes ülikonnast, mantlist ja aksessuaaridest.
Pedro del Hierro Madrid kollektsioone on New York Fashion Week`il esitletud alates 2013. aastast.
Pedro del Hierro jääb truuks oma visioonile disainida tänapäevaseid kauneid riideid ja aksessuaare, mis on loodud kestma.
„BATWOMAN on mõtteline jätk minu kolme aasta tagusele moe-ehete kollektsioonile Öölane, mis tookord leidis väga hea vastuvõtu. Nüüd on aga öised tiivulised tagasi hoopis müstiliselt salapäraste nahkhiirte kujul, mis sobivad suurepäraselt suveöödesse kandjat kaunistama,“ rääkis Tanel Veenre.
Kollektsioonis on materjalidena kasutatud väärispuitu ning iluduste sabad on sillerdavatest ehtekividest: mäekristallist, ametüstist, oonüksist. Kollektsiooni kuuluvad peale kõrvarõngaste ka kaelaripatsid ja mansetinööbid. Ehete hinnad jäävad vahemikku 35-175 eurot ning on saadaval nii Tanel Veenre veebipoes www.tvj.ee kui ka värskelt avatud Embassy of Fashion stuudiopoes (Tatari 6), kuhu võib tulla uudistama tööpäeviti kell 10-18.00.
Disaini- Ja Arhitektuurigalerii
Eesti Kunstiakadeemia Nahakunsti Osakond
Eesti Tarbekunsti- Ja Disainimuuseum
E-kaubandus
Lasteosakond
Naine üks Ja Ainus
Rocca Al Mare Kaubanduskeskus
Tehnika Ja Mood

Gustav Mahler Noorteorkestri konkurss _ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eeskirjad ja dokumendid
Teabenõude esitamine
Üliõpilase õigused ja kohustused
Koori- ja orkestridirigeerimine
Jazzmuusika
Muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond
Välis- ja avalike suhete osakond
Kontserdi- ja etenduskeskus
Tehnoloogiakeskus
Koostööprogrammid ja -projektid
Üldine, Määratlemata, Konkurss
11. oktoober 2017 Gustav Mahler Noorteorkestri konkurss kommenteerimine on välja lülitatud
Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus;
Sünniaeg vahemikus 1.jaanuar 1991 kuni 31.detsember 2002;
Peale registreerimist tuleb kinnitada ettemängul osalemine läbi oma isikliku GMJO konto (http://probespiele.gmjo.at/login.aspx?ReturnUrl=%2fmember.aspx). Kinnitus on väga oluline, kuna ainult siis on võimalik ettemängule aeg saada. Peale registreerimist on registreerunutel läbi isikliku GMJO konto kättesaadaval kõik lisainfo ettemängu järgmiste sammude kohta.
Taotluse esitamise tähtaeg on 18.oktoober 2017.
NB! EMTA-s toimuvale ettemängule on oodatud kõikide orkestriinstrumentide mängijad, va. löökpillide ning klaveri- ja tšelestamängijad, kellele kehtivad eritingimused (vt. allolevalt).
Ettemängul on vaja esitada järgnev repertuaar:
- Instrumentaalkontserdi 1.osa ilma kadentsita (valik nimekirjast).
- Orkestripartiid - mängijatel võimalik alla laadida oma isikliku GMJO konto kaudu.
Harfi repertuaar: 1.osa Händel'i Harfikontserdist Op. 4 No. 6 (ilma kordusteta) ja kõik orkestripartiid.
Varasema orkestrimängu kogemusega klaveri- ja tšelestamängijatel on võimalik kandideerida, saates oma loominguline biograafia ja demo CD/DVD või WeTransfer link GMJO kontorisse 17. detsembriks 2017 kas e-posti või tavaposti teel.
Ettemängule võib soovi korral tulla koos oma klaverisaatjaga. Saatja olemasolu ei ole kohustuslik ning sellest ei sõltu ettemängu tulemus.
Kõik ettemängud salvestatakse GMJO žürii poolt. Ettemängule registreerumisega annavad kandidaadid selleks oma nõusoleku.
Ettemängu tulemustest teavitamine:
Kõiki kandidaate teavitatakse ettemängu tulemustest kirjalikult 2018.aasta jaanuarikuu lõpuks. Palume enne seda tulemustest teada saamiseks GMJO poole mitte pöörduda.
Žürii otsused on lõplikud ning ei kuulu edasikaebamisele.
Ettemängu tühistamine:
Registreerunud osalejatel palume ettemängust loobumise korral kindlasti teavitada sellest korraldajaid oma isikliku GMJO konto kaudu, enne ettemängu kuupäeva. Sellisel juhul on võimalik ettemängu aeg teisele osalejale anda.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksis peeti sarikapidu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaal
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaal
Vaata lisaks
Võta ühendust
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fond
Kontserdi- ja etenduskeskus Tatari 13, 10116 Tallinn
Erialad ja õppekavad
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis on võimalik õppida bakalaureuseõppes lavakunsti erialal näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuundadel. Bakalaureuseõpe on 4-aastane (240 EAP) ja üliõpilasi võetakse vastu päevasesse õppesse ning ainult riigieelarvelistele kohtadele. Järgmine vastuvõtt toimub 2018. aastal.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia - varsti 100!

Jan Kaus "Ma olen elus"
„Ma olen elus“
Laul kõlab nii:
Hea raamat, eestlastest ja elust Eestis. Kaugem aeg ulatub ennesõjaaega ja lähim aeg on kaasaeg. Tegevuspaigad Tallinn, Haapsalu, Tarurootsi poolsaar, tahtmatult tekib assotsiatsioon Noarootsi poolsaarega, raudtee pole Noarootsi poolsaarele küll kunagi viinud.
Tegelaste galerii äärmiselt mitmekesine. Iga peatükk on omaette jutustus ühest tegelasest. Kui tegelaste mitmekesisuses mingit korda luua, siis alustaksin jaamaülemast ja tema naisest Armidest; Armide ja jaamaülema lastest Haraldist ja Georgist ning nende seosest mesinik Karliga. Edasi juba Haraldi lapsed Ene ja Mihkel ning nende emad. Järgnevad inimesed, kellega Ene ja Mihkel elus kokku on puutunud ja Georgi ja Haraldi „inimesed“. Lisaks on raamatus käärimised võimuloleva Eesti Kristliku erakonna peakorteris ja erakonna ühinemine värske poliitilise jõu Vox Populiga; edukas välisfirma geneetiliselt muundatud kummeliga ja plaanid kildagaasiga. Teistest tegelastest erinevad pisut ulmeline Arnold Huitberg ja päris ulmeline kassnaine (kohe meenus „Kassirabal“ Linnateatris).
Tegelasi ja tegevust on palju. Lugedes ootasin, millal ja millega need lood kokku seotakse ja milles on jutu iva. Aga päriselt lugusid kokku ei põimita ja iva ka selgelt esile ei tule. Lihtsalt elu kulgeb ja romaan vaatamata efektsele lõpulausele jääb otsekui pooleli. Kes surid, need surid, teised elavad edasi ja kõigist tegelastest ei saa arugi, miks nad jutu sisse pääsesid, kas oli lihtsalt hea lugu jutustada.
Meenus üks teine raamat, Nüüdisromaani sarjast Column McCann’i „Las maailm pöörleb“. Selles raamatus oli samuti koos palju erinevaid jutustusi/ novelle, mis aga lõpuks kõik üheks looks said.
Minu jaoks tegi raamatu võluvaks suurepärane tekst- hea ilus eesti keel, iga tegelase jutustamise keel temale omaste mõttekujundite ja keelepruugiga. Näiteks Armide siiras jutustus noorpõlve armastusest lk. 243. Või Haraldi pihtimus, tekst tuletas meelde Thomas Bernhardi raamatut „Vanad meistrid“, Haraldi vaba spontaanne mõttevoog. Lause algab lk. 262 ja lõpeb lk. 265. Aga Haraldile sobis ühe hingetõmbega oma mõtted välja öelda. Autoripoolne panus on, et iga sõna täpselt omal kohal ja mõjub. Ei tekkinud tunnet, et ainult stiil stiili pärast.
Armide kujutamisel on tekst aga leebe ja poeetiline:
lk. 192: „Pealegi ei jätnud Armide hooldamatu vanainimese muljet. Ta lõhnas hästi, suvel mee ja mere järgi, talvel lõhutud puude järele, tema pea ümber tiirles sageli mõni mesilane“.
Stiilinäide lk. 193: "Nad rääkisid igapäevastest asjadest, toidu ostmisest , maja renoveerimisel tekkinud probleemidest. Jutt oli leebe, aga kiratses. Sõnu jäi tasapisi üha vähemaks. Ühel hetkel hakkas Georgile tunduma, et ema on pisemaks jäänud. Mitte kokku kuivanud, küüru vajunud, vaid lihtsalt kahanenud, meenutades õrna taime, mida oleks kerge murda. Ta silme ette kerkis kohatu pilt, kuidas ema lõpuks päevalilleõie sisse ära mahub. Georg oli kindel, et Armidele meeldib kõige rohkem kikkaputkede varjus lamada. Kikkaputked , mille vahel võib tekkida tunne, et viibitakse troopikas. Maailmas ,kus pole veel või enam inimesi. Huvitav , milline ta tüdrukuna oli, mõtles Georg, enne seda kuradi sõda, enne neid asju, mis meid õnneks puutumata jäime. Huvitav, et ma ei tea tema noorusest midagi. Sedasi mõeldes jõudis Georg ehmatava teadmiseni: nüüd on juba hilja küsida.“
Kui kaunis ja luuleline mõtisklus!
Raamat tasub lugemist, seda enam, et kusagilt jäi kõrva, et just Jan Kausilt võiks oodata Eesti suurt romaani.
Ansambli Smiths'i lugu minu jaoks selle raamatuga ei haakunud, aga ma pole lihtsalt sellise muusika kuulaja. Seevastu meeldib mulle Debussy „Reverie“, mida keegi romaanis kuulas.
Kahjuks ei ole mul Noarootsi poolsaare pilte juurde panna, aga riputan lõpetuseks ühe Armidele armsa kikkaputke pildi:
Sildid: eesti kirjandus, raamat
Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)
► jaanuar (6)
► oktoober (2)
► veebruar (7)
Indrek Rüütle. "Maivälk"
Blogipidamise esimene aasta
Raamat, mis oleks võinud jääda lugemata.
Kas enne film või raamat?
Mihhail Lermontov. "Meie aja kangelane"
Mitu korda võib vaadata ooperit „Carmen“.
► detsember (9)
Teave minu kohta
Olen 62 aastane naine, abikaasa, ema, vanaema. Töötan.
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud
„Aasia hullult rikkad” alates 19. oktoobrist Cinamonis, Ekraanis ja Apollo Kinos
SEHKENDAMINE _ juttu, meie tänavalt
Mõtlen eesti (suve)teatrist
Kookose-šokolaadi võlukook
Kohad ,kus käin
[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"
Teema Lihtne. Toetab Blogger.

Kõik 24h uudised
Eesti uudised
Saated ja fotod A-Ü Aastakümnete kaupa Täpsem otsing
ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.
Kuivõrd mõjutavad maailma suurjõudude vahelised pingeid meie elutunnetust ja millised on kirjanduse võimalused rahutu maailma keskel? Äsja aastaselt lähetuselt Ukrainasse tagasi pöördunud luuletaja Eda Ahi on "Plekktrummi" külaline esmaspäeva õhtul kell 21.35 ETV2-s. Saatejuht Joonas Hellerma.
Vaata kõiki
Luuletus: Eda Ahi. Jah, küllap olen varasemast parem00:01:16
Sisukirjeldus
Tehnilised andmed
Arvamused (0)
Sarja pealkiri:
Kategooria:
00:00:42 INT Eda Ahi (subt: luuletaja) - töötamisest Euroopa Liidu delegatsiooni liikmena aasta aega Ukrainas, tegeles inimõiguste valdkonnas. Krimmi annekteerimine, sõda Ida-Ukrainas. Surnud üle 10 tuhande inimese. Konfliktist kajastamisest meedias.
00:04:42 Eda Ahi räägib enda õpingutest ja millest tema huvi Ukraina vastu. Kultuuriline mitmekesisus, rikkalik ajalugu. Keeleküsimus, etniliselt rikas riik. Domineerib vene keel.
00:08:35 Ebastabiilsus Ukrainas, kahe suurriigi vaheline konflikt. Elas Kiievis, kui palju ta tunnetas, et riik on sõjas. Sisepõgenikud. Vaimne lõhe, tulised debatid. Ukrainas tuntav teatud ärkamise aeg, uurivad oma ajalugu - näljahäda kui genotsiid rahva vastu. Kannavad tikitud rahvariidesärke.
00:13:42 Eda Ahi võrdleb Eesti 90ndate ja Ukraina probleemi - korruptsioon. Vabaduseiha, kasvuraskused noores riigis.
00:14:59 Eda Ahi oma isiklikust taustast - isa tšuvašš ja ema pool venelast, pool eestlast. Ise veerand eestlast, vanemad on venekeelsed, samas ka kurdid. Ei ole omandanud viipekeelt. Vanaema hoolitses eestikeelse hariduse eest. Räägib oma vanematest, nõukogude aeg oli represseeriv, meedib elada vabas Eestis.
00:20:31 Luulekogud "Maskiball", "Gravitatsioon", "Julgeolek", "Sadam". Insipratsiooni ammutanud ka Ukrainast, ängi ja segadust tekstides. Luuletamisest, riimluule vs vabavärss. Hindab luules seda miskit, mis tuleneb vormi ja sisu konsentratsioonist.
00:25:08 Marie Under, Betti Alver, Doris Kareva - mida need nimed tähendavad. Järjepidevus, kas kuulub sinna ritta?
00:26:25 Kogu "Julgeolek" aines, ei vali teadlikult. Krimmi annekteerimine. Hoolib maailmas toimuvast.
00:27:43 Töö välisministeeriumis, memode kirjutamine. Täpsus, olulise ja ebaolulise eristamine
00:28:56 Mida korduvalt loeb? - Maitse eklektiline....loeb meelsasti eesti luulet. Reisides loeb selle maa kirjandust. Mis on eesti luules iseloomulikku võrreldes vene kirjandusega. Eesti kirjandus on lihtsalt oma. Ukrainast tagasi naudib eesti keelt, tundub, et eestlased on hakanud muutuma avatumaks ja tolerantsemaks rahvana.
00:33:20 Eesti Vabariik 100. Sündinud aastal 1990, puudub isiklik mälu nõukogude aja perioodist. Ei võta vabadust iseenesest mõistetavana. Kogemus rikastab inimest, ka halb kogemus.
00:35:18 Ajakirja Loomingu üleskutsest luuletada Eesti teemadel. Mis inspireerib? Keeleliselt on oluline viibida siin, olla kohapeal. Avaldas noorelt "Maskiballi", tunnetuslik ringi täis saamine.
00:37:54 Ameti ja kirjandusliku poole ühildamine. Eda Ahi nimetab ennast luuletajaks, kes töötab ametnikuna mitte vastupidi.
00:39:23 KULTUURISOOVITUS. Eda Ahilt kaks soovitust. Vaadata Vitali Manski dokumentaalfilmi "Suguvõsa" ukrainlastest ja teistele soovitab lugeda head eesti luulet või kuulata Mari Tarandi toimetatud luulesaateid.
00:40:40 Joonas Hellerma lõpuküsimus - millal tekib neljale kogule juurde uus luulevihk?
00:41:18 Saatejuht tänab + lõputekst
Registreerimise kuupäev:
Registreerimise aeg*:
Videoanalüüsi olek:
Lisa oma arvamus
Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Sõnumi sisu :
Meediafaili nimi ja aadress lisatakse kirja automaatselt.
* Rämpsposti vältimiseks palume vali õige pilt:
Eesti Rahvusringhääling _ Gonsiori 27, 15029 Tallinn, Eesti _ E-post: arhiiv@err.ee _ Teated _ Kontakt _ Eksport

Mälestamispäev - 24 November 2012 - Kuula, Iisrael
külalist: 1
Uudised » 2012 » november » 24 » Mälestamispäev
1605. a. Bochnias (Poola) ja selle ümbruskonnas elavaid juute süüdistati hostia rüvetamises. Kõik seal elanud juudid aeti välja nende kodudest.
1941. a. SSlased mõrvasid 300 juuti Kozlowstchines (Valgevene).
Theresienstadtis (Tshehhoslovakkia) asutati geto. Teise maailmasõja vältel elasid mõni aeg selles getos ja koonduslaagris 75.000 juuti.
18.000 juuti paigutati Akmechetka (Ukraina) koonduslaagrisse.
Varssavi provintsis (Poola) likvideeriti Mlava geto. Ellu jäeti esialgu väike grupp juutidest oskustöölisi.

Mõistetüüp: termin
Keelenditüüp: variant
Definitsioon: riigi relvastatud jõud, mille põhiülesanne on nii rahu- kui ka sõjaajal riigi relvastatud kaitsmine [KOMISJON]
Märkus: Eesti Vabariigi alalisväge nimetatakse Kaitseväeks. [KOMISJON]
Allikaviide: KAMI-TERM; TERM-KOMI; SÕJA-1998

Firma ajalugu
Meie võimalused
Meie trükikoja käsutuses on kõik vajalikud seadmed toodete trükieelseks ettevalmistamiseks, trükkimiseks ja järeltöötlemiseks. Tänu sellele võime pakkuda oma tootmisbaasis kogu polügraafiateenuste kompleksi. Meie trükibaasi aluseks on uusim värvitrükimasin XEROX DocuColor 8000AP. Pärast selle täiusliku seadme ilmumist kaotasid igasuguse mõtte jutud digitaal- ja ofsettrüki kvaliteedi erinevustest.
XEROX DocuColor 8000AP esindab digitaaltrükimasinate uut põlvkonda, mis peavad muutma traditsioonilist ettekujutust täisvärviliste dokumentide trükkimisest. Kõrgeim kvaliteet, automaatne kahepoolne trükkimine, autokalibreerimine ja kvaliteedi jälgimissüsteem iga trükise puhul, võime trükkida paberile tihedusega 80 - 300 g/m2, samuti võimalus trükkida paljudele erimaterjalidele (läbipaistvad kiled, plast, kleebised) muudavad XEROX DocuColor 8000AP digitaaltrükkimisel asendamatuks seadmeks. See masin võimaldab toote täpset registreerimist (esi- ja tagakülg) ning värvide täpset registreerimist kõrgeima kvaliteediga kujutise saamiseks.
Raamatute ja mustvalgete toodete trükkimiseks kasutatakse meil lehetrükimasinat XEROX NUVERA 100EA. Selle seadme võimalused garanteerivad mis tahes raskusastmega dokumentide kiire ja kvaliteetse trükkimise. Tänu uusimate tehnoloogiate kasutamisele on trükiste kvaliteet võrreldav ofsettrükiga või isegi ületab seda. Trükitavate lehtede etteanne vaakumsüsteemiga, trüki täpne registreerimine, sealhulgas topeltregistreerimine ning trükiste sirgestussüsteem masinast väljumisel lahendavad kõik raamatutrükkimise põhiprobleemid. Täiendav sisestusmoodul võimaldab panna raamatusse värvilisi trükiseid, katkestamata trükkimisprotsessi.

TASUTA TARNE ÜLE 50€ TELLIMUSTELE - TARNEAEG 3-5 TÖÖPÄEVA
Võta ühendust
Kõik tooted
Tooteuudised
Vaata tooteid
Kontuurimispaleti abil rõhutad oma parimaid näojooni ja muudad näo elavaks.
Heaolu C-vitamiinist ja tsingist
Kui oled unustanud salasõna, klikka siia.
Või logi sisse läbi
Tere tulemast Dermoshopi!
Meie elektrooniline tellimisleht kulub suurte tellimuste puhul marjaks ära!
Loo grupp, kutsu siia sõpru ja töökaaslasi, kellega koos teha Dermosili tellimusi!
Vestelge nii meie kui teiste Dermosili klientidega meie toodest või teenustest.
Keskkonnasõbralik ECOCERTi sertifikaadiga toode köögipindade puhastamiseks. Tõhus, biolagunev sprei sobib rasva- ja toiduplekkide eemaldamiseks näiteks pliidilt ja töötasapindadelt.
Toode sisaldab järgmisi koostisosi:
Kauneid ja praktilisi tooteid sisaldavasse sarja Living kuuluvad ka koduses majapidamises kasutatavad puhastustooted. Living Köögipuhastusvahend on ECOCERTi sertifikaadiga toode, mis sobib köögipindade puhastamiseks. Tõhusa sprei abil eemaldad lihtsalt ja kiiresti näiteks rasva- ja toiduplekid ning pritsmed töötasapindadelt, keraamiliselt pliidilt, kahhelplaatidelt ja köögivalamu pindadelt.
Spreipudeli suul on klapp. Kui keerad klapi lahti, tuleb pudelist kerge, ühtlane pihus. Kui klapp on kinni, moodustub pihusest vaht. Toode on tõhus ja kasutamisel ökonoomne, seega piisab puhastatavale pinnale 1–2 pihustuskorrast.
Köögipuhastusvahendi koostisosadest 99,9% on looduslikku päritolu. Ka kõik toote aktiivained on looduslikku päritolu.
Toode on biolagunev ja sisaldab ainult looduslikke lõhnaaineid. Toode on värske, naturaalse lõhnaga.
Doseerimisjuhiseid järgides vähenevad keskkonnamõjud. Toode on sertifitseeritud ECOCERT Greenlife'i puhastusvahendite osakonna poolt. Enne kasutamist tutvu toote etiketil oleva infoga.
NB! Hoida lastele kättesaamatus kohas. Arsti poole pöördudes võtta kaasa toote pakend või etikett. Enne kasutamist tutvuda etiketil oleva infoga. Hoida päikesevalguse eest. Hoida kuivas ja jahedas, hästi ventileeritavas kohas. Vältida aine läbikülmumist. Mitte kasutada polüamiidist, vasest või messingist pindadel. Pakend kõrvaldada vastavalt kohalikele eeskirjadele.
Kasutusotstarve ja info
Kasutusotstarve
Keera pihusti pihustusasendisse. Ava klapp ja pihusta vahendit ainult vajalikus koguses ehk 1–2 pihustust. Pühi puhta lapiga. Vahu saamiseks keera pihusti pihustusasendisse ja hoia klapp suletud asendis.
Looduslikud lõhna- või maitseained
Näita kõiki tooteid selles sarjas
Tere tulemast Dermoshopi! Loo uus konto
Kas Teil on abi vaja?
Kvaliteetsed jumestustooted, trendikad erihooldustooted ja turvalised baastooted kogu perele – Dermoshop Oy on Dermosili tooteid välja töötanud aastast 1988. Hetkel on tootevalikus ligikaudu 400 toodet. Tutvu ja leia oma lemmikud!
Nõustun Dermosili andmekaitse tingimustega ja nõustun, et mulle saadetakse infot tulevate pakkumiste osas. Loe edasi
Kinnita, et oled meie andmekaitsepoliitikaganõus, klikkides ruutu.
Küsimused- vastused
Süsteemiinfo

Kasutaja: Unustasid parooli?
Ametlike väljaannete ja valitsuse dokumentide vahetamise kohta
                         Eesti Vabariigi Valitsuse
               Ametlike väljaannete ja valitsuse dokumentide
                             vahetamise kohta
     Lähtudes Riigikogu poolt 5. mail 1993.a. ratifitseeritud
UNESCO 3.  detsembril 1958.a. Pariisis vastuvõetud
"Riikidevaheliste ametlike väljaannete ja valitsuse dokumentide
vahetamise konventsioonist" (edaspidi - UNESCO 3. detsembri
     1. Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi ametlike
väljaannete ja valitsuse dokumentide registreerimise ja
vahetamise juhend".
     2. Renoveerida Eesti Vabariigi ja USA vahel 6. detsembril
1938.a.  sõlmitud ametlike väljaannete vahetamise kokkulepe (RT
- Eesti Vabariigi lepingud välisriikidega - 1939, 13, 22).
Rahvusraamatukoguga ette dokumendid ametlike väljaannete ja
valitsuse dokumentide vahetamise alaste kahepoolsete kokkulepete
sõlmimiseks UNESCO 3. detsembri 1958.a.  konventsiooniga
ühinenud riikidega.
     4. Panna Eesti Vabariigi ja teiste riikide vahel sõlmitud
ametlike väljaannete ja valitsuse dokumentide vahetamist
käsitlevate kahepoolsete kokkulepete täitmise korraldamine Eesti
     5. Riigiasutustel tagada ametlike väljaannete ja valitsuse
väljaannete ja valitsuse dokumentide vahetamisega seotud koostöö
UNESCO keskorganitega ning neile Eesti Vabariigi poolt
ning Eesti Rahvusraamatukogu vastavate aastaaruannete ja muude
dokumentide õigeaegne esitamine.
     7. Ametlike väljaannete ja valitsuse dokumentide
registreerimise ja vahetamisega seotud kulud nähakse ette Eesti
Rahvusraamatukogu eelarves.
"Eesti Post" koos Eesti Rahvusraamatukoguga lahendada UNESCO 3.
detsembri 1958.a.  konventsiooni artiklites 8 ja 9 ettenähtud
ametlike väljaannete ja valitsuse dokumentide vahetamisega
seotud soodustuste küsimused.
AVALDATUD :
                                          määrusega nr. 417
       Eesti Vabariigi ametlike väljaannete ja valitsuse
       dokumentide registreerimise ja vahetamise juhend
     I. Ametlike väljaannete ja valitsuse dokumentide
     1. Eesti Vabariigi ametlikud väljaanded ja valitsuse
dokumendid on trükised, mis on antud välja Eesti Vabariigi
riigiasutuste korraldusel ja kulul.
     Käesolev juhend ei laiene konfidentsiaalsetele
avalikuks kasutamiseks mitte ettenähtud dokumentidele.
     Nende asutuste loetelu (vt. käesoleva juhendi lisa), kelle
dokumentidena, täpsustatakse igal aastal.
     2. Ametlikke väljaandeid ja valitsuse dokumente
registreeritakse Eesti Vabariigi ametlike väljaannete ja
valitsuse dokumentide bibliograafias, mida koostab ja annab igal
aastal välja Eesti Rahvusraamatukogu.
     3. Ei registreerita reklaamiotstarbelisi ja püsiväärtuseta
juhendile lisatud riigiasutuste loetelu. Kui loetelus olev
asutus ei ole aasta jooksul registreerimisele kuuluvaid
trükiseid välja andnud, tehakse bibliograafiasse tema nime taha
     5. Eesti Vabariigi ametlike väljaannete ja valituse
väljaandjate loendiga, mille saatesõna ja sisukord avaldatakse
ka inglise keeles.
     II. Ametlike väljaannete ja valitsuse dokumentide
     6. Eesti Vabariigi ametlike väljaannete ja valitsuse
dokumentide riiklik vahetuskeskus on Eesti Rahvusraamatukogu.
     7. Eesti Rahvusraamatukogu:
     1) aitab kaasa vastavate kahepoolsete kokkulepete
sõlmimisele riikidega, kes on ühinenud UNESCO 3. detsembril
1958.a. Pariisis vastuvõetud "Riikidevaheliste ametlike
väljaannete ja valitsuse dokumentide vahetamise konventsiooniga"
ja arendab infoalast rahvusvahelist koostööd;
     2) kooskõlastab vahetatavate trükiste nimekirjad ja
korraldab vahetamise kooskõlas Eesti Vabariigi poolt
allakirjutatud rahvusvaheliste kokkulepetega;
     3) koostab ja esitab igal aastal UNESCO Eesti Rahvuslikule
Komisjonile ametlike väljaannete ja valitsuse dokumentide
vahetamise alase aruande;
     4) korraldab vahetuse teel saadud trükiste tutvustamist ja
tagab nende kättesaadavuse.
                                    "Eesti Vabariigi ametlike
                                     väljaannete ja valitsuse
                                  ja vahetamise juhendi" juurde

Koolilehe Kirjatark esimene number ilmus mais 1994
19. aprillil toimus Saarde Katariina kirikus jumalateenistus ja mälestusplaadi taasavamine 1937. aastal Kantsi tänava koolimajas hukkunute mälestuseks. Jumalateenistusel osales kogu koolipere.
Kooli direktor Erli Aasamets: “Me kõik soovime, et meid saadaks õnneingel. Elus saame olla vaid iseendale kindel – seda siis, kui teame, mis toimub me hinges.” Foto: Anne Aasamets
12. klassi õpilased Luise Maria Tallo ja Pille-Riin Oja tõid kuulajateni 80 aasta taguseid muljeid. Foto: Laine Ülemaante
Kurvast sündmusest endast on võimalik täpsemalt lugeda Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi kodulehelt, kus on avaldatud Pille-Riin Oja ja Luise Maria Tallo artikkel:
Olen kirikus varem ka käinud.
Kiriku ees pidime me veidike ootama, et kirikusse sisse saada.
Kirikus oli väga külm. Me pidime tihedalt kokku istuma, et sooja saada.
Kirikus räägiti Punasest koolimajast, kus oli 80 aastat tagasi põleng. Lapsed said surma.
Minu vanaema on sellest sündmusest rääkinud.
Kirikus müüdi sinililli, mille müügist saadud rahaga toetatakse veterane.
Kirikus pidime käituma korralikult ja viisakalt.
Orel oli huvitav pill.
Kui me kirikust ära läksime, pidime liikuma paarides õpetaja järel. Õpetaja näitas meile mälestuskivi ja kohta, kus vanasti asus punane koolimaja.
Lubasin neile, et enam ma lapsi mägedesse ei too.
Bussi peale ma ei tule mingil juhul

Online Mäng Rand jäätise. Mängu mängida võrgus tasuta. Rand jäätise Lae mäng Rand jäätise. Mängud Tüdrukud - ee.zazaplay.com
On the Beach on avanud uue jäätise. See on ideaalne koht, kus saab müüa jooke ja jäätist. Püüa olla klientidele kiiresti ja täpselt jälgida tellimusi.
© sgames.org - tasuta online mäng Rand jäätise ().
Play online flash mäng Rand jäätise tasuta. Ära unusta Hinda seda mängu Rand jäätise ja jagada seda mängu oma parimad sõbrad.
Lisa sõprade nimekirja
Online Mängud ›
Kirjeldus mäng Rand jäätise rida. Kuidas mängida online mängu On the Beach on avanud uue jäätise. See on ideaalne koht, kus saab müüa jooke ja jäätist. Püüa olla klientidele kiiresti ja täpselt jälgida tellimusi. Et edukalt lõpetada mäng sa pead tegema kõik selleks, et valmistada ette ja anda kliendile.
Hinda seda mängu: Mängitud: 4772
Rand jäätise ( Hääli63, Keskharidus Rating: 4.48/5)
Violet: See on minu muusika

Liimkilbi, komponendi ja saematerjali müük/ost

Kõik 24h uudised
Eesti uudised
Tänavusel Klassika-Eurovisioonil (ingl k Eurovision Young Musicians), mis toimub juba 19. korda ja mida võõrustab seekord mainekas Edinburghi muusikafestival, lähevad võistlustulle 18 riigi noored muusikud vanuses 12–21 aastat. Eestit esindab "Klassikatähtede" võitja, särav löökpillimängija Tanel-Eiko Novikov, kelle konkurendid on viis tšellisti, neli viiuldajat, kaks saksofonisti ja kaks pianisti; kitarrist, kontrabassi-, harfi- ja flöödimängija.
Eelvoorus esitatud soolokavade põhjal valib rahvusvaheline žürii välja kuus finalisti. Tanel-Eiko Novikovi eelvooru etteaste on 19. augustil kell 16.00, samal õhtul tehakse teatavaks ka finaali pääsejad. Klassika-Eurovisiooni võitja selgub 23. augusti õhtul Edinburghi mainekas Usher Hallis toimuval kontserdil, kus noored muusikud mängivad koos BBC Šoti Sümfooniaorkestri ja dirigent Thomas Dausgaardiga.
Ülekannete tootjad on BBC Scotland ja BBC Radio3. Kõiki eelvoore saab jälgida Klassikaraadio ja ERR-i kultuuriportaali otseülekannetes 18.–19. augustil ja salvestisi ETV2-s 22.–23. augustil. Suurt finaali vahendavad nii ETV, Klassikaraadio kui ka ERR-i kultuuriportaal.
18-aastane Tanel-Eiko Novikov on tänavuse "Klassikatähtede" konkursi võitja. Tema säravaid esitusi hindasid nii žürii kui ka vaatajad-kuulajad, tuues talle Grand Prix' kõrval veel mitmeid auhindu, sealhulgas võimaluse esindada Eestit eeloleval Klassika-Eurovisioonil Edinburghis.
Taneli kiindumus löökpillide vastu ilmutas ennast juba väga varakult – kui lasteaias tehti mängubändi ja kõik tahtsid olla kitarristid või lauljad, siis Tanel tahtis olla trummar. Muusikakeskkoolis pandi ta alul siiski klaverit õppima, sest nooremates klassides löökpilliõpet polnud, aga kuna poiss oli hea rütmitunnetusega ja klaver teda väga ei köitnud, tehti lõpuks erand. "Õpetaja Mäeots ütles, et olgu, teeme eksperimendi, võtame selle tita sinna erialale," meenutas Tanel. Seitsmendas klassis kogus poiss julguse kokku ja hakkas ksülofonil "Kimalase lendu" õppima. Harjutusklassis pikki tunde veetes tõestas ta nii endale kui õpetajale, et kui midagi väga tahta, siis see õnnestubki.
Töökus ja aktiivne eluhoiak iseloomustab Tanelit igas mõttes. Ta on kaasa löönud paljudes kohalikes muusikaprojektides, osalenud edukalt rahvusvahelistel konkurssidel Itaalias ja Venemaal, saanud esikohti USA videokonkurssidel. See kõik nõuab pidevat tööd ja uut repertuaari, millega tuleb aastaid töötada. Harjutamine täidab suurema osa Taneli päevadest, hommikust hiliste õhtutundideni, aga kui midagi armastusega teha, ei teki ei väsimust ega tüdimust.
Tanel-Eiko muusikuks saamise teel on olnud nii edu kui ebaõnne – esinemist häälest ära pillil või katkise ksülofonipulgaga, nappidest orkestriproovidest tingitud äpardusi ja "muid jubedaid asju", millest õnneks on midagi olnud ka õppida. Ta seab endale üha uusi eesmärke ja töötab selle nimel, et tulevikus löökpillimängu uusi tuuli tuua. Tanel teab – selleks et inimesi saalidesse saada, tuleb neile pakkuda midagi omapärast, olla ise energiline ja pühendunud.
Norra - Birgitta Elisa Oftestad - tšello
Klassika-Eurovisioon 2018 toimub 18.–23.augustil maineka Edinburghi Muusikafestivali raames Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) egiidi all.
Osalema on oodatud kuni 18 võistlejat vanuses 12–21 aastat. Iga osalev riik saab võistlusele saata vaid ühe muusiku, korraldades oma esindaja väljavalimiseks kohaliku eelvõistluse või leides võistleja mõnel muul viisil, mille võistluse korralduskomitee heaks kiidab.
1. voor toimub 18.–19. augustil kuuetunnise kontserdina. Igal mängijal tuleb esitada kuni 18-minutline soolokava. Võistlejaid hindab muusikaekspertidest koosnev žürii. Finaali pääseb 6 võistlejat, kelle nimed tehakse teatavaks 19. augusti hilisõhtul. Võistlus on raadio- ja veebiülekannete vahendusel jälgitav kõigis Euroopa maades.
2. voor ehk finaal toimub 23. augustil kell 21.30 (Eesti aeg) Edinburghi kuulsas kontserdipaigas Usher Hallis. Võistlejail tuleb mängida kuni 12-minutiline orkestriteos, lavapartneriks BBC Šoti Sümfooniaorkester, mida dirigeerib Thomas Dausgaard.
Võistluse korralduskulud jagunevad osalevate riikide vahel vastavalt EBU ühisrahastussüsteemile, kus tootmispanused olenevad riikide suurusest. Iga riik korraldab võistleja registreerumiseks vajalike materjalide kokkupaneku, katab võistleja ja teda saatva delegatsiooni lähetuskulud, tasub osavõtumaksu ja kindlustab võistluse ülekande oma meediaväljundites. Eesti osalust Klassika-Eurovisioonil toetab EV Kultuuriministeerium.
Eesti osaleb Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) korraldataval Klassika-Eurovisioonil 7. korda. Varasemad osavõtud jäävad ajavahemikku 1994–2004 ja olid küllaltki edukad – kui arvestada konkurentide taset ja eelnevaid suurtel lavadel orkestriga mängimise kogemusi. Kuuest korrast kolmel mängis Eesti kandidaat end eelvoorudest finaali ning pääses rahvusvahelisse telepilti. Juba esimesel osalemisel – 1994. aastal Varssavis oli Eestit esindanud pianist Marko Martin finaalis. 1996. aastal Lissabonis toimunud võistlusel jõudis nooruke pianist Hanna Heinmaa (pildil) finaali ja tõi sealt tänaseks nimeka Saksa viiuldaja Julia Fischeri ja Austriast pärit viiuldaja Julia Baichi järelt Eestisse III preemia. Edukaks võib pidada ka Eesti seni viimast etteastet Luzernis aastal 2004, kus pianist Jaan Kapp ühe seitsmest finaalikohast hõivas ja meeliköitvalt Rahmaninovi esitas.
ETV loobus Klassika-Eurovisioonil osalemisest 2005. aastal, kuna EBU tõstis märgatavalt Eesti osavõtumaksu. Põhjus oli Eesti majanduslik edukus, mis viis Eesti EBU ühisprojektide rahastussüsteemis järgmisse, suurema panustuskohustusega riikide kategooriasse. Ajutisest taandumisest sai pikk, käimasoleva aastani kestnud eemalolek, mida on osaliselt leevendanud kohalik „Klassikatähtede“ telekonkurss. Arvestades Eesti noorte muusikute kõrget taset ja soovides „Klassikatähtede“ projekti haaret kasvatada, saadab ETV tänavuse võitja Tanel-Eiko Novikovi Klassika-Eurovisioonile. Lootusega, et Eesti tagasitulek sellele mainekale muusikakonkursile on edukas.
o I eelvoor kl 16.00–17.00 – Malta, Ühendkuningriik ja Hispaania
o II eelvoor kl 18.00–19.00 – Sloveenia, San Marino ja Poola
o IV eelvoor kl 16.00–17.00 – Eesti, Belgia ja Albaania
o V eelvoor kl 18.00–19.00 – Venemaa, Saksamaa ja Tšehhi Vabariik
o VI eelvoor kl 20.00–21.00 – Rootsi, Norra ja Horvaatia
Veel enne, kui Klassika-Eurovisioon 2018 peale hakkab, läheb eetrisse Tanel-Eiko Novikovi tutvustav portreesaade.
Otseülekanded tulemas: Klassika-Eurovisiooni eelvoorud ja finaal
Klassika-Eurovisioon ehk Eurovision Young Musicians on võistlus EBU liikmesriikide noortele muusikutele, mis esmakordselt peeti 1982. aastal Manchesteris. 1985. aastal lisandus võistlus noortele tantsijatele; neid korraldatakse vaheldumisi üle aasta kuni tänaseni.
Konkursi eesmärk on tuua noored interpreedid rahvusvahelise teleauditooriumi ette, sillutades teed nende edasiseks karjääriks, propageerides klassikalist muusikat ja tantsu erinevaid žanre ning pakkudes vaatajatele kaasaelamise pinget ja vahetuid emotsioone. Erinevalt praegustest populaarsetest talendishow’dest eeldab Klassika-Eurovisioonile pääs põhjalikku erialast ettevalmistust, millega enamik tippu pürgijatest on alustanud juba varases lapseeas. Võistlusel esinevad koos erinevate instrumentide mängijad. See teeb hindamise küll keeruliseks, kuid pakub publikule meeliköitva etenduse ning tõstab pjedestaalile need, kelles on lisaks professionaalsetele oskustele suutlikkus publikut kõnetada, esinemisvabadus, isikupära, lavasarm – just need omadused, mis on edukaks artistikarjääriks üliolulised.
Klassika-Eurovisioon on muusikataevasse lennutanud rea säravaid tähti – Isabelle van Keulen (võitja 1984), Julian Rachlin (1988), Natalie Clein (1994), Julia Fischer (1996). Oma karjäärile said sealt hoogu Baiba Skride, Martin Grubinger, Daniil Trifonov jpt. Kõige enam võite – lausa viiel korral, on sellelt konkursilt koju viinud Austria muusikud.
Galerii: Birgitta Festivali lavale jõudis noortegala "Muusikalicool"
Galerii: rahvusooper Estonia 113. hooaeg toob lavale kuus uuslavastust
Suvelugemine: Tammsaare
Uues Teater. Muusika. Kinos XXVIII lennu vilistlased, "Anna Karenina" jm
Kas CD-plaatidel on lootust taas moodi minna?
Arvustus. "Pime öökull" sobib lugemiseks vaid omal vastutusel
Raamatu uuesti fookusse tõsta lubanud Raamatukodu riiulitele jõuavad ka eneseabi- ja esoteerikaraamatud
EKA uus maja avatakse ringkäigu, aktuse, näituse ja peoga
Arvustus. "Kremli ööbikud" – prääksub nagu part, kõnnib nagu part
Täpsem otsing
ERRi arhiivist leiab vanemaid tele- ja raadiosaateid, filme, fotosid, reportaaže, intervjuusid ja palju muud põnevat.
Kasutustingimused
Eesti Vabariik 100
Mis on Eesti?
Tule tööle/praktikale
Arhiiv ja teenused
arhiiv.err.ee
Eesti Rahvusringhääling _ F. R. Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn, Eesti _ E-post: err[ät]err.ee _ Tel: 628 4100 _ Toimetus _ Kasutustingimused
Teoste avaldamine sel lehel on kooskõlastatud EAÜ/NCB-ga
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:

Kuidas valida jalatsit?
Kui on tekkinud haamervarvas
Mis on Tailor's Bunionette ja kuidas seda ravida?
Hoia põlvi vigastuste eest!
Kui põlv hakkab valutama!
Vigastuse järgselt - kas kuuma või külma?
EST » Kasulikku lugemist » Kuidas valida jalatsit?
Moodsaid kingi kanna nii palju, kui hädavajalik mugavaid jalatseid nii tihti kui võimalik!
Moodsad kingad annavad tunda juba peale vähest kasutamist, et nad ei mõju jalgade tervisele hästi. Varbad on kokku surutud, samal ajal kui pinge ja stress on suunatud teistele jalaosadele. Võimalik on valu ja deformatsioon. Selliste jalatsite lõige ja ka kõrge konts tekitavad lisapingeid liigestele, sääremarjadele ja seljale.
Kõige selle pärast on osa jalatseid tootvatest firmadest välja arendanud jalatsid, mis soodustavad loomulikku liikumist ja toetavad perfektselt jalga. Kehakaal on ühtlaselt jagatud jalatallale, mis aitab kaasa üldisele heaolule. Et kindel olla, et keharaskus jaotuks ühtlaselt on vaja leida endale õige suuruse ja laiusega sandaal.
Valik on teie:
Isegi sandaalide puhul, mis on tervislikud teie jalale, peab olema õige laius. Jalg peaks ideaalselt "istuma" tallajälge. Jalg peaks olema tallajälje sees, mitte toetuma sandaali välisservale.
Kui proovite sandaale jalga, siis võimaluse korral avage sandaali rihmad ja pange jalg tallajäljele. Selline toiming peaks aitama leida sandaali õige suuruse.
Nii kanna kui varba osas peaks olema mitu millimeetrit ruumi (pilt 1). Varbad ja kand ei tohiks kunagi puutuda tallajälje välisäärt (pilt 2).
Sama tähtis, kui kinga laius , on valida kinga õige pikkus. Varvastel peab olema ruumi liikuda kui te kõnnite.

eestigiid.ee
Näita kõiki isikuid
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Meelva küla asub Põlva maakonnas.
Meelva küla on esimest korda mainitud 1582. a. (Melwa).
Meelva soo võtab enda alla 38 ruutkilomeetrit, sellest on raba 33 ruutkilomeetrit. Turbalasundi suurim paksus on 7 m.
Meelva sookaitsealal on sookure ulatuslik pesitsusala.
Enne Põhjasõda töötanud Meelva järve ääres rauasulatusettevõte, mille toodangut müüdud ka Narvas. Ettevõtte rajas jurist Martin Schmidt, kes rentis Räpina kihelkonna mõisad.
Võib arvata, et raua tootmiseks kasutati järve- või soomaaki ning Liivimaa esimene rauatehas asus Meelva järve põhjatipu lähedal - hilisemal ajal oli Räpina mõis talude loetelus Hüttimägi (Eisenhütte).
Meelva külast on pärit Hando Runnel.
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee

eestigiid.ee
Näita kõiki isikuid
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Aadress: Salme vald, Saare maakond
Siit pärineb ainus pronksiaja peitleid, mis saadi juba enne I maalimasõda kusagilt küla karjamaalt. Leid koosneb katkistest pronksesemetest, milles on tuntavad Gotlandi esemevormid ja milliseid Eestist teisi leitud ei ole - ka lühimõõga fragmendid, putkega ornamenteeritud odaotsa tükid, ornamenteeritud ja hingega lahtikäiva kaelavõru katke, habemenuga, sõle katke jm. metallijäätmeid. Leid on kokku pandud arvatavasti Gotlandil kui vanametall Saaremaa metallivalajate tooraineks.
Tehumardi peitleid on maetud muistse väina äärde, mis lahutas Saaremaad Sõrve saarest ja asus praeguse Salme jõe kohal (vrd. Soome salmi - väin). Leiukoha kõrgus merepinnast on üle 4 m. Leid on dateeritav 8.-7. sajandisse e.m.a.
Anna oma hinnang
Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee

KÜSIMUS/VASTUS
UUDISED/TEATED: *ÜRITUSED - DETSEMBER, 2018
Kasutajanimi:
AVALDUSED _ MENÜÜ _ LASTEAIATASU _ HUVITEGEVUS _ Uudised
Tallinna Lehola Lasteaiale on Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse poolt 24.04.2014a. kinnitatud
Tunnustamise otsus nr. 367, mis hõlmab toidu serveerimist.
Toidukäitlejale on Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse poolt 24.04.2014a. kinnitatud
Tunnustamise otsus nr. 366, mis hõlmab toidu valmistamist ja toidu serveerimist.
Lehola Lasteaias kasutatakse OÜ Tüdrukud kaudu Euroopa koolipiima programmi alusel Euroopa Liidu poolt subsideeritud piima ja piimatooteid ning OÜ Tüdrukud kaudu osaletakse ka Euroopa Liidu poolt rahaliselt toetatavas üleeuroopalises koolidele puu- ja köögivilja jagamise kavas (PRIA).
NB! Menüüs on programmi tooted välja toodud TRÜKITÄHTEDEGA.
Vitamiinipaus - VALGE REDIS 30g
Vitamiinipaus - VÄRSKE KAPSAS 30g
* Menüüs on lubatud teha muudatusi!
* Võimalike allergeenide kohta küsi informatsiooni lasteaia koka või Tüdrukud OÜ esindaja käest.

Mis oleks, kui koliks Pärnusse?
Kõik armastavad Pärnut aga just Sina oled alla 30a
kõrgharidusega noor ja see siin on Sinu võimalus!
Ootame kõrgharidusega spetsialiste Pärnusse tööle ja elama.
Kuni 30-aastasele kõrgharidusega inimesele.
Maksame 300 eurot kuus ühe aasta jooksul.
Milline töö?
Kõrgharidust nõudev ametikoht, näiteks spetsialist, tootmisjuht, keskastmejuht või muu.
Valmisolek registreeruda Pärnu linna elanikuks ning elada ja töötada siin vähemalt kolm aastat alates toetuse määramisest.
Toetust makstakse kõrghariduse omandanud kuni 30-aastasele isikule, kes vastab noore spetsialisti toetuse maksmise korras toodud tingimustele. Pärnu linna poolt makstava toetuse suurus on 150 eurot kuus, millele lisandub ettevõtte poolne toetus 150 eurot kuus pluss täiendav töötasu. Toetust makstakse ühele saajale igakuiselt, kokku 12 kuud. Toetuse taotlusi võetakse vastu jooksvalt kuni toetuseks eraldatud rahaliste vahendite lõppemiseni.
LAE ALLA ETTEVÕTTE KINNITUSKIRJA VORM
Meie hea partneri CVKESKUS.ee veebilehel on välja toodud Pärnu tööpakkumised.
Töökohtade kuvamiseks kliki logol ja leia spetsialistile sobiv tööpakkumine!
Proekspert AS / Tarkvaraarenduse insener / Loe lähemalt ...
Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus SA
Akadeemia 2

“Maa on patune laul” – Uue Kunsti Muuseumi kino
MF “Keegi ei tahtnud surra”
väärtfilmid . _ . dokfilmid . _ . lastefilmid
“Maa on patune laul”
Uue Kunsti Muuseum
Kuupäev/kellaaeg
Ekraanile jõuab Soome ühe tuntuima filmirežissööri Rauni Mollbergi esimene täispikk mängufilm “Maa on patune laul”.
See on maalähedane, naturaalselt erootiline ja veremaiguline lugu noorest saami tüdrukust Marttast ja tema ebaõnnestunud armastusest põdrakasvataja Oulaga 1940-ndate aastatel Lapimaal. Kui 19-aastane Martta jääb rasedaks, siis tema alkohoolikust isa kutsub oma vihahoos esile rida traagilisi sündmusi.
“Maa on patune laul” oli ka üks esimesi Soome filme, mis lõi läbi rahvusvahelisel areenil. Teised Mollbergi tuntumad filmid on “Milka — film tabudest”, “Tundmatu sõdur”, “Sõbrad, seltsimehed”, “Paradiisi lapsed”.
Filmikava leitav kodulehelt: kino.chaplin.ee
Filmikava toimub Pärnu Filmifestivali ja Uue Kunsti Muuseumi koostöös, kava koostasid Mark Soosaar ja Vaiko Edur.
SIIN PÕHJATÄHE ALL – Soome 100 filmikava Uue Kunsti Muuseumis
Igal neljapäeval ja pühapäeval
Pilet 2€, õpilased, üliõpilased tasuta

Eesti keele klass
Inglise keele klass
Prantsuse keele klass
Muud riigid
Õues oli veel veidike pime , kuna oli alles vara hommik. Johannal olid seljas kitsad tumedad teksad , suur pusa mis oli talle isegi veidike liiga suur ja jalas olid tal tennised. Ta sammus aeglases tempos tiigi juures asuva pingi poole ja potsatas istuma.
Megan jalutas eemalt metsast välja. Ta tahtis veel ennem täieliku päikese tõusu veel väljas olla ning samuti tahtis ta oma suunurgad verest puhastada. " Kuradi puuma." sõnas ta ja põlvitas veekogu juurde võttes enda pihku vett ja veega suud puhastades. Ta viskas kergusega oma siidised süsimustad juuksed õlale ning tõusis,siis püsti. Tal oli seljas mustad nahast liibuvad püksid,punane topp ja selle peal must nahktagi. Ta viis pilgu tüdrukule teisel pool kaldal. " Terekest!" sõnas ta lõbususega ja kepsles neiu juurde.
Johanna märkas eemalt lähenevat tüdrukut ja ning hõikas tüdrukule " Hei " ja jälgis tema lõbusat kepslemist.
Megan istus tüdruku kõrvale ning sõnas talle lõbususega "Minu nimi on Megan muideks." sõnas ta ja andis õrnalt sõbraliku müksu tüdrukule. " Mis teed siin nii vara?" küsis ta erksalt aj naeratas,paljastades oma säravvalged hambad.
Johanna mõistis, et selle tüdrukul seda lõbusust järkub ja proovis sama lõbusal toonil talle vastata " Ilus nimi. Ma olen Johanna, lühemalt Jonna" ta vaatas otse ette ja lausus vaiksemal toonil " Tahtsin jalutada ja mis sind siia nii vara toob? " küsis Jonna järgmise küsimuse.
" Oh,tänan. Johanna on ka täitsa kenake nimi." sõnas ta ja võttis ühe kivi visates selle vette. " Oh sama asi. Und ei tule ja kodus ka ei taha passida." sõnas ta ning võttis enda pihku natuke külma vett. Ta viskas selle endale näkku ning tundis,kuidas vesi mööda tema nägu alla voolab. " Värskendav,proovia ka kallike." sõna sta tüdrukule rõõmsalt ning vaatas vee virvendust.
Jonna purskas korraks naerma kuna keegi eriti naissoost pole talle kallike öelnud, aga ta lõpetas naermise kohe ja võttis ka oma pihku natuke vett ja viskas näkku omale. Talle tundus Megan väga tore tüdruk ja ta otsustas temaga rohkem tutvust teha . " Kui vana sa oled?" päris Jonna
Megan muigas lõbusalt,kui Johanna naerma hakkas. " 17,viimati. Saaaa?" küsis ta venitades A'd meloodiliselt. Ta tegi paarpearingi ning pilgutas silmi.
" Ma olen 16 "lausus Jonna väikese muigega. " Lähme jalutama , kui viitsid siin läheb juba igavaks ?! " lausus Johanna samal ajal püsti tõustes.
Megan hüppas kergusega püsti ja vampiirile omase graatsilusega. " Okei!" sõnas ta rõõmsalt ja haaras jonna käest,tundes tüdruku käe soojust ja,kuidas veri mööda tüdruku kätt voogas.Ta surus hambad kokku ja kepsles edasi. " Mida huvvitavat sa,siis enda kohta räägid? Mingi poiss on? On ta kena kah?" päris ta lõbusalt.
Jonna märkas tema lahedat hoiakut kui ta püsti tõusis. " Ma niimoodi kohe ei oskagi rääkida. Lihtsam kui sa küsiksid midagi. Ei ole mul poiss , täitsa vaba ja vallatu" naeris Jonna. " Sul on poissi?" Uuris Jonna edasi. Megan oli nii särav, et see muutis juna Jonna ka selliseks elu jõuliseks ja lõbusamaks.
" Eip,sama vaba ja vallatu." sõnas Megan rõõmsalt ja lasi Jonna käest korra lahti keerutades end korra. Robertit ei saanud väga oma poisiks lugeda. Nad kohtusid ja tegid oma asja ära ning läksid,siis jälle sõpradena lahku...niivõrd kuivõrd.Ja Robertil oli nagunii oma tüdruk. Megan kehitas õlgu oma mõttiskluste peale ja haaras tüdrukul jälle käest. " So Jonna oled sa siin uus või mis?" pärsis ta huviga ning tonksas tüdrukut sõbralikult ja õrnalt. T apolnud Johannat kunagi näinud ja seepärast ta eeldaski,et tüdruk on linnas uus.
" Kuna mõlemad vabad ja vallatud , siis lähme teinekord kuskile poisselantima" naeris Jonna ning jätkas " Jah , küllaltki uus ma täpselt ei oska öelda kui kaua siin olen olnud, aga kindlasti vähe" vastas Jonna lastes silmadel sihitult ringi ekselda. " Kuhu me nüüd sis jalutame?" võttis Jonna jälle jutuotsa üles.
Megan muigas ja tema samm muutus kergelt kepslevaks. " Ma ei tea. Rändame vikerkaare taha või püüame lõpuks silmapiiri taha jõuda." sõna sta lõbusalt ja muutis oma sammu tagasi normaalseks,aga seal oli ikkagi seda energijat ja graatsilust. " Pole viga kullake,küll me sinuga alles jõuame poisse saada." sõnas ta Johannale ja pilgutas neiule silma.
Jonna sõnas naerdes " Ma kunagi üritasin püüda vikerkaart kinni. Ma nägin selle alguskohta ja jooksin sinna ja kui kohale jõudsin tundus, et vikerkaar oli minema jooksnud minu eest." Jonna naeris mõtetes ,sest Megan oli teda jälle hellitusega kutsunud - kullake- .

2017 - Küsimused ja Vastused
Nimetage kõik ministrid, kes on hetkel ametis
Millal on isadepäev 2017?
Millal on emadepäev 2017?

Ratsutamine – südamest tulev hobujõud!
Teenuste hinnakiri alates 2017
Kutsu treener oma talli!
Sport ja võistlused
Keelatud ainete nimekiri 2018
SA Eesti Antidoping tuletab meelde, et kehtima on hakanud uuLoe edasi
Spordiregistri teade: spordiorganisatsioonide andmete uuendamise tähtaja muudatus
Järgnev info on oluline Eesti Ratsaspordi Liidu liikmesklubiLoe edasi
Eesti Olümpiakomitee stipendiumikonkurss tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2017/2018
Soovime ilusaid pühi!
Olgu vaikne jõulurahu, teie toas ja õue peal! Tulgu aastLoe edasi
2017. a parimate valimine läheb lahti nüüd! Nominentide tutvustused.
2017. aasta hakkab lõppema ja on taas aeg tunnustada tänavusLoe edasi
Koolisõidukohtunike projekt 2013-2014
ERL koostöös FEI-ga viib 2013-2014 a. läbi projekti, mille eesmärgiks on meie praeguse koolisõidukohtunike kategooriate süsteemi ümberkorraldamine ja KS kohtunike atesteerimine.
Eesti koolisõidu kui spordi edendamine on meie kõigi ühine eesmärk. Viimase paari aasta jooksul on FEI astunud suuri samme kohtunike kategooriate süsteemi ümber kujundamiseks, sest just kohtunikud peavad andma õige suuna võistlusspordi arenguks. Kohtunikel on spordi ees suur vastutus, see aga eeldab respekti sportlaste ja treenerite poolt. See projekt sai eelkõige ette võetud meie kohtunike kogukonna ja kohtuniku staatuse usaldusväärsuse tugevdamiseks ning abiks ja motivatsiooniks kohtunike enesearendamisel. Kuna spordi edendamine sõltub paljuski meie kohtunike ja treenerite koostööst, siis on ühisprojekti teiseks põhisuunaks ka treenerite ja kohtunike koostöö süvendamine.
Projekti ajastusest tulenevalt viiakse 2013 aasta aprillis kavas olnud kohtunike atesteerimine üle hooaja lõppu.
Projekti otsesteks eesmärkideks on:
Konkreetsema, uute kategooriatega seotud haridussüsteemi loomine kohtunikele
Selgemad ja rangemad nõuded kategooria säilitamisele ja tõstmisele, laiemate võimaluste leidmine kohtunikele enesearendamiseks ning kohtunike motivatsiooni ja aktiivsuse tõstmiseks
Kohtunike ja treenerite koostöö arendamine
Projektis osaleb FEI poolt määratud spetsialist, FEI 4* kohtunik Maja Å tukelj Sloveeniast, kes külastab projekti käigus Eestit kolm korda ning aitab meid kohtunike koolitamisel ning atesteerimisel.
Maja Å tukelj on suure kogemustepagasiga koolitaja ja kohtunik, kes hindab palju nii Kesk- kui Lääne-Euroopa liigas ning on samalaadsete koolitusprojektidega tegelenud ka varem.
Kõik projekti raames kavas olevad koolitused on suunatud meie koolisõidukohtunikele ja treeneritele, kuid avatud ka sportlastele ja huvilistele. Kohtunikke ei atesteerita mitte ainult proovihindamiste järgi, vaid lisaks sellele arvestatakse nende töökogemust, läbitud täiendkoolitusi ning aktiivsust antud projekti koolitustel osalemisel. Kohtunikud, kes ei osale koolitusprojektis ega täida nõutavaid taasatesteerimise tingimusi, kustutatakse kohtunike nimekirjast.
Siin saate tutvuda UUE KOHTUNIKE KATEGOORIATE SÜSTEEMIGA!
Aeg Koht Koolituse sisu ja eesmärk
09-10.03.2013 Tallinn, Saku Suurhall / Tartu, Ecu Tallid Täiendkoolitus kohtunikele ja treeneritele videomaterjalide põhjal, arutluse vormis. A, L, M ja R tasemed.
Koolitus on mõeldud ettevalmistuseks maikuus toimuva koolituse ajal läbi viidavateks proovihindamisteks.
Eriti soovitav on osalemine kategooriat tõsta soovivatele kohtunikele, uutele KK kandidaatidele ja (taas-) atesteerimist taotlevatele koolisõidutreeneritele.
Koolitust viivad läbi Eva-Maria Vint-Warmington ja Marika Vunder.
03.-05.05.2013 Vääna Ratsakeskus Kolmepäevane kursus, mille eesmärgiks on Eesti KS kohtunike üldise taseme määramine, kohtunike kategooriate süsteemi uuendamine ning kohtunike atesteerimise tingimuste täpsustamine.
Kursust viib läbi Maja Å tukelj, FEI 4* kohtunik.
Proovihindamised on mõeldud praktikana, nende põhjal otsest atesteerimist ei toimu, kuid osalemist ja tulemusi arvestatakse hooaja lõpul toimuvas atesteerimise protsessis.
16-18.08 2013 Vääna Ratsakeskus 3 päevane kursus, mille käigus algab kohtunike atesteerimine uue süsteemi järgi.
Kursust viib läbi Maja Å tukelj, FEI 4* kohtunik.Koolituse juhend ja REGISTREERIMISVORM
2013 hooaja lõpp,Kuupäevad täpsustamisel Täpsustamisel Määrustiku test
Kuupäevad täpsustamisel Täpsustamisel 2-3 päevane kursus, mille käigus jätkub atesteerimine.
Kursust viib läbi Maja Å tukelj, FEI 4* kohtunik. Teemad ja kava täpsustatakse hiljem.
Lisaks loetletud koolitustele lisame vajaduse korral ka muid projekti raames toimuvaid koolitusi ning proovihindamise võimalusi.

Elamus.ee - Mõnusaid Elamusi! - Märksõnad: Lõuna-Eesti
Märksõnad: Lõuna-Eesti

Infolehe materjal saata aadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Käsitöö, ajalugu, inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus, suhtlemine, TEK koordinaator
informaatika 5. ja 7. klass, robootika 2. kl, IT administrator, huvijuht, robootikaring
Klassiõpetaja, 1.-3. klassi juhataja Ruusmäel
Eripedagoog, logopeed, HEV koordinaator, 8. klassi juhataja
Eesti keel ja kirjandus, võru keel 4. ja 5. kl, meediaõpetus 8. kl
Geograafia, õppejuht, huvijuht
Vene keel, õpperühm
Matemaatika 5.-9. kl, 9. klassi juhataja, karjäärikoordinaator
Loodusõpetus 5.-6. kl, bioloogia, füüsika, keemia
Kehakultuur, liiklusõpetus 1.-3. kl, treener, NK/KT rühmavanem, 6./7. klassi juhataja, huvijuht
Klassiõpetaja, 2.-3. kl klassijuhataja Haanjas
Klassiõpetaja, kunstiõpetus, 1. ja 4. klassi juhataja

Kohvilaud Vespa 1 EV-101407 - ON24 Sisustuskaubamaja
Mööbel ja kodukaubad › Lauad ja toolid › Diivanilauad ja serveerimislauad › Kohvilaud Vespa 1
Kohvilaud on valmistatud saarepuidust

Palju on vaieldud kahe metsandusteemalise arvu üle. Üks neist on metsanduse arengukavas toodud soovitav puidukasutuse maht, teine aga aastane raiemaht.
8,4 miljonit m3 tuleneb lühiuurimusest „Kasvava metsa tagavara prognoos aastaks 2050“, kus on ennustatud metsa tagavara võimalikku muutumist kuni aastani 2050 nelja erineva puidukasutuse stsenaariumi alusel. Kuna töö tähtaeg oli lühike, siis on arvutuste täpsus väga üldine ning pigem võib seda nimetada „intellektuaalseks harjutuseks“ kui prognoosiks. Seega on aastase raiemahu 8,4 miljonit m3 lugemine piiriks, millest alates metsa tagavara hakkab vähenema, paratamatult seotud suure võimaliku veaga.
Kui aastane raiemaht saavutaks metsanduse arengukavas 2011-2020 toodud taseme ehk 12-15 miljonit m3, hakkab metsa tagavara kindlasti vähenema. Eesti metsade aastane juurdekasv on ümmarguselt 12 miljonit m3. Reaalselt on see suurem, vähemalt 14 miljonit m3, kuid kogu juurdekasv ei ole puiduna kasutatav.
Eeldades, et kaitstavate metsade juurdekasvust saame kasutada 60% ja majandusmetsade omast 80%, on kogu aastasest juurdekasvust likviidsete raietega realiseeritav ligikaudu 70% ehk maksimaalselt 10 miljonit m3. Seega ei ole ka kõige ratsionaalsema tegutsemise korral pikaajaliselt meie metsadest võimalik keskmisena aastas rohkem puitu varuda. Vähemalt 30% juurdekasvust jääb metsa ja osaleb looduse igikestvas ringkäigus.
Kui aga tõesti saabuks olukord, et raiemaht küünib pikema aja jooksul arengukava soovitatava mahuni 12-15 miljoni m3, ei peaks selles nägema traagikat. Tuleb endale lihtsalt aru anda, et millalgi tulevikus saaksime sel juhul raiuda oluliselt vähem. Praegu on aga raske näha võimalust, et raiemaht tõuseks 12 miljoni m3 tasemele ja püsiks seal pikemat aega.
Sageli kütavadki metsandusteemalistel vaidlustel kirgi numbrid, mitte sisulised probleemid. Ideaaljuhul tuleks majandusmets raiuda vanuses, kus iga tema kasvatamiseks kulunud aasta kohta saadakse maksimaalselt kasumit (kasumiküpsuse vanus). Meie peamistest puuliikidest on mänd ainus, mille kasvatamine üle küpsusvanuse ei vii olulise puidukvaliteedi languseni.
Eesti metsad, sh ka majandatavad metsad on suhteliselt vanad; palju on küpseid, valmivaid ja vanemas keskeas puistuid. Raiekriteeriumite karmistamise tulemusena võib tekkida olukord, kus kvaliteetse tarbepuidu asemel saab raiuda madalamaga kvaliteediga vähemväärtuslikku küttepuitu.

PokerStars.ee lisab pileteid live-turniiridele Tallinnas! _ PokerNews
Sarnaselt eelmise aastaga on võimalik võita pileteid freerollidelt ning madala sisseostuga turniiridelt iga kuu 26. kuupäeval, kuid PokerStars on lisanud veel ühe täiendava promoturniiri, mis toimub nüüdsest iga kuu 27. kuupäeval. Vaatame pakutava üle:
- Täna (26.01) õhtul kell 19.00 algab PokerStars'is freeroll (ID 354991100, vt. Tourney > Regional), mille kaks parimat teenivad koheselt pääsme 11. veebruaril toimuvale PokerStars live turniirile.
- Kell 21.00 algab ülimadala sisseostuga freezeout-turniir ($1,10), mille auhinnafondile on PokerStars lisanud* kolm piletit PokerStars Live Series turniirile (ID 354991099), vt. Tourney > Regional).
- Homme (27.01) toimub $10+$1 sisseostuga turniir, mille auhinnafondile lisab* PokerStars viis piletit 11.02 toimuvale PokerStars Live turniirile Tallinnas.
*Lisatud auhind tähendab, et võidufondi kogunenud rahad makstakse parimatele mängijatele välja vastavalt standardsele väljamaksete struktuurile. Kõik PokerStars Live piletid on täiendavad auhinnad, mis on pandud välja eksklusiivselt PokerStars.ee pokkeritoa poolt.
Tegemist on suurepärase pakkumisega Eesti mängijatele, mis annab igaühele häid võimalusi mängimiseks populaarsel live-turniiril, kus saad panna oma oskused proovile Eesti parimate live-mängijate ning ka mitmete PokerStarsi poolt sponsoreeritud tuntud eestlaste vastu teistelt elualadelt.
Kindlusta endale koht populaarselt PokerStars Live Series turniiril ning tõmba oma arvutisse maailma suurima pokkeritoa PokerStars.ee tarkvara, mis on Eestis täielikult legaalne. Saamaks osa Pokernewsi eripakkumistest, tee seda läbi meie linkide ning kasuta liitumisel marketingikoodi ESTONIANPOKERNEWS.

Narva Keskraamatukogu ja Ameerika Ühendriikide Suursaatkond kutsuvad Teadusteatri etendusele.
Teadusteatrit viib läbi Christopher J. Chiaverina, kes tutvustab elektri ja valguse põnevat maailma.
Ühe etenduse pikkus on 45 minutit.
Üritus toimub Narva Keskraamatukogus 27. septembril.
Üritus toimub inglise keeles.

Aveiros on söögikohad aastaid tegutsenud ikka ühe ja sama menüü ja enamus kohti ka sama kaadriga. Minule meeldib, sest mida on vaja muuta restoranidel, kes nagunii pakuvadki kliendile kohalikku ja hooajalist? Kala, mis ookeanist kätte saadaksening krabisid, krevette, karpe mida samati oma ria´st ehk siis soolavee kanalitest ja laguunidest mõõna ajal korjatakse.. Teeninduse koha pealt ka miskiti ette heita ei ole- teenindaja toob kõik mis vaja sulle lauale, mingit liigset peenutsemist ei ole,
Eks siin ole püütutud ka moodsamaid kohti teha, aga pole neist ükski ellu jäänud.
Sel aastal aga ei tunne linna kohati enam äragi- lisaks sellele, et paljud söögikohad on investeerinud uutesse toolidesse ja laudadesse ja seinadki on uuesti üle värvitud, oli juba ahhetama panev, on veel uusi kohti juurde tulnud. Meie vana hea raudteejaama kohvik, milles alati on olnud kiiskavpunaste plastmassist Coca-Cola lauad-toolid, on sel aastal ise investeerinud kenadesse valgetesse metallist laudadesse ja toolidesse ja näeb välja nagu Baden- Badeni kuulus König Café, ainult et siinne kohvi on palju parem.
Meie igaaastane lemmik nn. enne- õhtusööki- pisikese- joogi -tegemise koht on olnud kanaliäärne A Capela baar, kus saab nautida õhtupäikest, keset linna kanaliäärde pesunööridele kuivama pandud pesu(sellist nähtust kohtad vaid lõunamaades), möödasõitvaid salineira paate turistidega. See koht on õpikunäide sellest, kuidas ilma ühegi näiva põhjuseta rahvas mõne koha hülgab ja linna mingi teine kvartal saab kuumaks kohaks. Nii ka siin- rahvamassid on sel aastal liikunud kalaturu äärsetest baaridest hoopis kirikuplatsile ja seal on ka uus tore tascinha ehk pisike tasca, kus pakutakse jookide kõrvale piimapõrsast tehtud ampse. Bairrada küpsetatud piimapõrsas on üks seitsmest PGI-ga kaitstud Portugali rahvustoitudest. See baar on just selline, et mul on kahju, et ma ise selle peale ei ole tulnud, selline Aveirosse teha.
Teine koht, mida kirjeldati kui Aveiro “uus parim restoran” vajab veelkordset külastust, et seda arvamust jagada. Tegelikult oli see resto olemas juba möödunud suvel ja meie noored Sten ja Merilin käisid ja kiitsid ka.
Restoranide asukoha kohta liigub ka selline rahvalegend, et on olemas mõned piirkonnad või alad, kus tee või maailma kõige parem restoran ja see ei lähe käima. Nii tundub olema ka selle nn. uue parima restoraniga, mil nimeks Fusôes. Asub ta vaid paarkümmend meetrit eemal nn. linna tuiksoonest ja seda kohta on püüdnud teha paljud, sealhulgas mu oma sõber hävis seal täiega., kuigi idee oli tal hea ja raha pandi ka kõvasti sisekujundusele. Nüüd on selle koha järjekordselt üle võtnud härra, kes peab väga edukat restorani, Canastra do Fidalgot, mis asub Costa Noval ja mille kohta ma olen mitmeid kordi öelnud, et minu arvates on see maailma parim restoran 🙂
Ütleks nii, et me olime piimapõrsa tapastest kõhu täis söönud ja seetõttu maisustasime ainult suure grillitud kalaga, mis oli väga hea, seetõttu ei oska midagi öelda ülejäänud menüü kohta, mis oli ikka kõvasti moodsam kui Aveiro ülejäänud restodes. Menüükaardil on välja toodud ka mis majapidamisest tulevad köögiviljad ja on palju Prantsuse ja Itaalia köögi mõjutusi.
Täiesti uudne oli aga veinimüügi tehnika, veinidel oli 4 hinda: pudel, klaas, pool klaasi ja kaasamüügi hind. Eestis muidugi see poole klaasi idee igal pool ei toimikski, sest meie terve klaas ongi Portugali pool klaasi. Igatahes on see trendi jälgiv, et inimesed ei taha iga õhtu juua 20cl veini, aga pool klaasikest kala või liha juurde oleks täiesti OK.
Miks ma ütlen, et peaks veel käima, et otsustada kas koht meeldis, on see, et kui Costa Noval teenindas omanik ise ja meeskond oli juba kogenud, siis Aveiros on tööle võetud väga noored, kes alles õpivad ja nende teenindus on veidi tüütu. Liiga tihti käiakse klienti tüütamas, kas kõik on hästi ja ega te midagi ei vaja. Ja muidugi vaatamata sellele, et kui ümbruskonnas keegi teeks TOP50 restorani võistlust, siis Fugôes kvalifiitseeruks top´i kõigi oma näitajatega- kurb on aga see, et rahvast oli restoranis vähe ja kõik kliendid olid välismaalased. Ometi hinnatase on soodne(pudel valget Baga veini maksis 10 eurot, tervitusvahuvein maja poolt tasuta, värske kala maksis 42 eurot kilo ehk meie kala kaalus nii 900 grammi ja sinna juurde serveeriti tomatiriisi ja juurvilju.) Lähedalasuvas Adamastoris, mis on väga klassikaline ja kohalik ja suhteliselt kallis ka veel, sest asub kanali ääres, polnud ühtegi vaba lauda kuigi oli teisipäeva õhtu. Meile meeldib ka Adamastor, kuigi erilist põhjust nagu poleks- lihtsalt oleme harjunud seal käima.
Kala, mis me sõime, selle nimi on portugali keeles lirio ja see tuleb Assooridelt. Wiki ütleb, et inglise keeles on see blue whiting, mis peaks siis eesti keeli olema sinine merlang. Oli maitsev kala.
Sildid: Aveiro, restoran, Toidutargutused

Lapsed 7 - 9 aastat
Esmaspäev, Komapäev, Reede
Noored 15 - 19 aastat
Esmapäev, Kolmapäev, Reede

Pühapäeval, 13. septembril selgub Viljandis arvult kolmas Mulgi karikavõitja turniiripokkeris. Pubis „Suur Vend“ toimuval ning Triobeti ja Tartu Mõttemängude Klubi koostöös läbiviidaval No Limit Holdem freezeout-turniiril pääseb osalema kuni 45 mängijat.
Võistluse mängutasemed vältavad 20 minutit ning sarnaselt teistele Triobeti regionaalsetele turniiridele alustatakse 20 000 stardipunktiga. Lisaks auhinnarahale premeeritakse esikohale tulnud mängijat ka karikaga.
„See oli armutu lahing - piltlikult öeldes mängiti nii, et veri ninast väljas,“ naljatles Tartu Mõttemängude Klubi juht Tarmo „Waim“ Pikk. „Ühes turniiri varasemas mängufaasis oli Toomingul näiteks vaid kaks antet järel, kuid imekombel suutis ta mängu tagasi tulla ning viimaks ka võitjana lahkuda,“ mäletas "Waim".
Mulgi Karikale on võimalik registreeruda ainult läbi Triobeti pokkeritoa enne 11. septembrit kell 12:00. Mängijad võivad osta turniiripileti otse või võita läbi 7.-10. septembrini vältava online-kvalifikatsiooni.
Kell 19:00 algavad 3,30-eurose sisseostuga satelliitturniirid mängitakse 9-minutiliste tasemete ning 1000 stardipunktiga. Esimese 45 minuti jooksul on võimalik teha piiramatus koguses juurdeoste (a’ 1000 punkti) ja/või add’on (3000 punkti). Hiline registeerimine kestab 30 minutit, samuti on lubatud kahekordne sisseost.
Kõik satelliitturniirid algavad vähemalt nelja mängija osavõtul ning neist igaühe kahele parimale on garanteeritud 25-eurone pilet. „Mulgi Karikas – satelliit (2 GTD)“ nime kandvad online-satelliidid on leitavad Triobeti lobbyst läbi Tournaments > Satellites > Triobet Events.
Karikaturniirile tuleb võtta kaasa isikut tõendav dokument ning turniirialale pääsevad vaid registreeritud mängijad. Pokkeriturniir algab täpselt kell 14:00, hilinejad saavad aga istuda lauda kuni esimese pausi lõpuni (orienteeruvalt kell 15:55).

Talv on paljude jaoks raske periood, mil võetakse kaalus juurde. Teine oluline probleem on immuunsüsteemi nõrgenemine. Pakume teile kaks eridieeti: üks neist võimaldab kiiresti kaalu langetada(8-15 kilogrammi 12 päevaga) organismi nõrgestamata, teisel on pigem immuunsüsteemi tugevdav toime ning ta aitab kaotada 2-3 kg kuus. Valik on teie!
Dieedi kestus: 12 päeva
Võib süüa: alltoodud menüü
Kaalukaotus: 8-15 kg 12 päevaga
Päevane kalorite hulk: piiramata
Erilised soovitused: tuleb juua piisavalt vett või rohelist teed
Dieeti võib korrata 1 aasta järel!
12 päeva menüü
esimene, teine, kolmas päev – keefir
neljas, viies, kuues päev – keedetud kana ilma nahata
seitsmes, kaheksas, üheksas päev – köögiviljad
kümnes, üheteistkümnes, kaheteistkümnes päev – kuiv punane vein juustuga(350 g veini päevas).
TEINE DIEET(tervislikum variant)
Päevane kalorite hulk: kuni 1500 kcal
Allpool leiate kolm erinevat päevamenüü varianti. Neid tuleb järgida kordamööda(s.t esimene päev I menüü, teine päev II menüü, kolmas päev III menüü jne).
I menüü = „Kalamenüü”
Hommikusöök: omlett või kaks keedetud muna, hapukapsasalat või 1 tomat või 1 hapukurk, tass kohvi piimaga või sooja piima või suhkruta teed.
Lõunasöök: köögiviljasalat, kana-, herne-, seene- või köögiviljasupp, hautatud porgand, 1 viil rukkileiba
Õhtuoode: küpsetatud õunad
Õhtusöök: praetud, keedetud või küpsetatud kala, 2 keedetud kartulit, tee või kohv
Enne magamaminekut: 1 klaas keefirit või piima
Hommikusöök: 1 keedetud muna või 100 g keedetud kanaliha, kaerapuder, tee meega, 1 viil rukkileiba
Teine hommikusöök: 1 õun või pirn, 15 g juustu
Lõunasöök: seene-, kana-, herne või köögiviljasupp, hautatud või keedetud sealiha hapukapsaga
Õhtusöök: ploomi-porgandivorm või õuna-porgandisalat meega, tee meega
Enne magamaminekut: 1 klaas keefirit
III menüü = „Taimetoidumenüü”
Hommikusöök: 1 keedetud muna või 200 g keedetud kartulit, kaerapuder, tee meega, 1 viil rukkileiba
Teine hommikusöök: 1 õun või 2 ploomi või 1 banaan, 15 g juustu või 1 keedetud muna
Lõunasöök: seene-, herne- või köögiviljasupp, hautatud kapsas seente ja pähklitega või praetud muna seentega
Enne magamaminekut: 1 klaas piima
More in this category: « Tervislik ja efektiivne Itaalia dieet aitab kaalu kaotada ning ainevahetust kiirendada! 7 kõige maitsvamat dieeti. Tahad ka? »

Siin näed Väisrühmad N Liidus alla kuuluvate rühmade viimati lisatud postitusi.
05.05.2012, 11:30 - Rühma värvikamatest tegevustest saab lugeda Allan Vainola ...
Vaba aeg 3 postitust
Töö 1 postitus

Metsafirmad tahavad maksukorra ringi teha - Põllumajandus
Metsandusinimesed ootavad riigilt maksumuudatusi, mis tõmbaks välja metsamaterjali turul ringleva musta raha ning pumpaks lisaraha tööstusesse. Keskkonnaminister on mõttega päri, ent rahandusministeerium jääb ettevaatlikuks.
Praegu peab metsaomanik raieõiguse müügil tasuma nii tulumaksu kui maamaksu, metsamaterjali ostul-müügil on aga levinud ümbrikus maksmine. Sarnases seisus oli hiljuti ka üüriturg, kus valdav osa tulust liikus mustalt. Et üürileandjad ka maksu maksaks, kehtib eelmisest aastast saadik uus kord, mille järgi võib füüsiline isik enda üüritulust kulude katteks 20% maha arvata. Tulemustega ollakse rahul ning nüüd leiavad metsandusinimesed, et korda tuleks teha ka metsaturg.
Maksumuudatuse mõtte käis Äripäeva raadios välja metsamüügioksjoneid korraldava Timberi metsaspetsialist Kristel Asmer. Tema sõnul ei ole õige, kui üksikisik peab raielt 20% tulumaksu tasuma. „Riik võiks tagasi tõmmata,“ ütles Asmer ja märkis, et metsaomanik on küll aldis maaparandusega tegelema, kuid samas peab raieõiguse müügilt tasuma nii tulumaksu kui maamaksu ehk siis kulusid on liiga palju. „Talle ei jäägi suurt midagi järele,“ tõdes Asmer saates „Metsamajanduse hooandja“. Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp soovitaski seepeale võtta eeskuju üüritulu maksustamisest.
Puidutööstusfirma Toftan juht Martin Arula kahtleb, kas idee seaduseks vormub. „See teema on juba olnud laual ja kui see on lõpuks rahandusministeeriumi jõudnud, on seal olnud korralik Ligi-taoline, misjärel on kõik asjad lõppenud. Riigiinimeste arvates läheks selle muudatusega käsi riigi taskusse. Nad ei näe, et see aitab varimajanduse likvideerimisele kaasa,“ tõdes ta.
Arula usub, et riik ainult võidaks muudatusest. „Kui erametsaomanike aktiivsus suureneb, kasvab samuti pakutava puidu maht. Kui liigub rohkem puitu, hakkab ka riigile puidu omaniku vahetamise kohtadest raha pudenema. Riigile peaks see kalkulatsioon olema igal juhul positiivne,“ ütles ta.
Asmer pakkus välja, et raieõiguse või metsamaterjali müües alaneks tulumaks 10 protsendini ning metsakinnistut müües kasvaks tulumaks 10 protsendile.
Erametsaliit tulumaksumäära ei puutuks, pooldades sarnast maksustamissüsteemi üüriturul toimuvale. „Seal on võimalik 20 protsenti arvestuslikke kulusid maha arvata – maksustatakse ülejäänud summat. Raieõiguse võõrandamisel võiks see protsent olla 25 ja metsamaterjali müügil näiteks 60 protsenti, kuna seal on kulubaas oluliselt suurem,“ pakkus Kullerkupp. „Ei hakkaks kõike üksikasjalikult dokumentaalselt tõestama, vaid oleks lihtne, et on arvestuslik, millega vähendatakse maksubaasi.“
Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja täpsustas, et praegu toimib süsteem, kus raieõiguse võõrandamisel ja metsamaterjali müügil on võimalik eelnevalt kulu maha arvata ja maksustada ülejäänud summat. „Kolme aasta jooksul on võimalik metsatulu maksustamist edasi lükata ja kuludokumentide alusel maksustatavat summat vastavalt tehtud investeeringutele metsauuendusesse vähendada,“ märkis Välja vastukaaluks.
Raieõiguse või metsamaterjali müügil tulumaksu 10 protsendini vähendamine täidaks aga sisuliselt sama eesmärki. „Kui võtame summa, millest on kulud maha arvestatud, ja arvutame sellest 20% tulumaksu või arvutame kogu tulu pealt maksu madalama määraga, näiteks 10%, saavutame sama eesmärgi väiksema aruandluse ja kontrolli vajadusega,“ märkis Välja, viidates, et Lätis kehtib nn lihtsam süsteem.
Kulude edasilükkamine ja värskete ettepanekute põhjal toimiv süsteem võiksid olla kaks valikut, kostis Kullerkupp. „Me ei soovi olemasoleva võimaluse tühistamist. Praegune süsteemi peamine puudus on, et see võimaldab metsanduse mõistes väga lühikese perioodi ehk kolme aasta kulusid edasi kanda ja sedagi kuludokumentide alusel. Oluline on mõista, et tegelikkuses kannab omanik kulusid olulisemalt pikemal perioodil. See tähendab kogu metsakasvatamise tsüklit, mis võib olla mitme inimpõlve pikkune ja mida praegu arvesse ei võeta,“ selgitas ta.
„Meie pakutud lahendus on ka oluliselt lihtsam ja bürokraatiavabam metsaomanikule ning meie hinnangul ka maksuametile vähem koormav,“ lisas ta üüritulu maksustamisele sarnasest ettepanekust rääkides.
Muudatuse jõustumisel võiks enda metsi majandama asuda ka need eraisikust metsaomanikud, kes seda seni teinud pole, märkis Kullerkupp. Samuti suureneks turule pakutava puidu hulk.

1 Automaailm Team Fatpipe Adrian Sikk D2 0 0 0 0
38 Automaailm Team Fatpipe Kevin Poom D2 0 0 0 0
2 Vana hea puur Henrik Koorits 6 9 6 15
4 Automaailm Team Fatpipe Kevin Poom D2 4 3 5 8
7 Viljandi Metall Janek Ilves 4 5 2 7
8 Viljandi Metall Janar Järmut 4 3 4 7
18 Automaailm Team Fatpipe Kevin Vaha D2 6 4 1 5
19 Automaailm Team Fatpipe Adrian Sikk D2 6 3 2 5
30 Vana hea puur Martin Kivirand 4 1 2 3
31 Jõgeva SK Tähe/Olivia 04 Karl Mark Tammsaar D2 5 1 2 3
44 Automaailm Team Fatpipe Johannes Tammeorg 2 1 0 1
48 Jõgeva SK Tähe/Olivia 04 Sten Siida D2 2 1 0 1
50 Tartu Tornaado Andero Lepp 3 1 0 1
52 Tartu Tornaado Mathias Meelandi 4 1 0 1
55 Tartu Tornaado Egert Sarapuu 4 0 1 1
56 Automaailm Team Fatpipe Rene Kärner D2 6 0 1 1
67 Automaailm Team Fatpipe Henry-Haidor Hõrak 2 0 0 0
68 Viljandi Metall Jörgen Järsk (Duubel) 2 0 0 0
69 Jõgeva SK Tähe/Olivia 04 Karlis Kirsimägi D2 2 0 0 0
73 Viljandi Metall Mihkel Must 2 0 0 0
81 Automaailm Team Fatpipe Jordan Matheo Niineorg D2 4 0 0 0
87 Automaailm Team Fatpipe Rasmus Rannula 4 0 0 0
90 Vana hea puur Tarvo Altmäe 4 0 0 0

Tuberkuloos ? Mycobacterium tuberculosis Leepra e. pidalit?bi ? Mycobacterium leprae. Tekitajad. Tuberkuloos (TBC). Krooniline rekurrentne infektsioon, mis k?ige sagedamini tabab kopse, kuid v?ib tabada ka k?iki teisi organeid.Viimase 10 aasta jooksul paljudes maades (sh ka m?nedes arenenud maades

Hinnad – Lennumaa
Sünnipäevatubade hinnad:
*** Tegemist ajavahemikuga, mille sisse broneering mahub. Tegelik sünnipäeva kestvus 3h.
Mängumaa hinnad:

Börs: Nisuhinna langus sütitas kauplejaid oma positsioone sulgema - Põllumajandus
Nädala börsiuudised: investorid loobuvad nisule panustamisest; sama trend ka Euroopa turgudel; piimahinnad GDT oksjonil languses; Euroopas piimahinnad jätkuvalt tõusutrendis; nafta ja bensiin odavnesid.
Nisuhinnad jätkasid sellel nädalal langust, sest investorid loobuvad tõusule panustavatest positsioonidest. Tundub, et augustis toimunud hinnatõus oli liiga kiire ning väiksemgi langus sütitas kauplejaid oma positsioone sulgema. Langusele aitas kaasa ka Venemaa valitsuse teadaanne, et nisueksporti piirama ei hakata.
Sellel nädalal toimus ka järjekordne Global Dairy Trade piimaoksjon, kus hinnad langesid. Tõsi, Euroopas on piimaturg jätkuvalt tõusutrendis, sest kehv teraviljatoodang piirab loomasööda pakkumist.
Naftaturul on põllumeeste jaoks positiivsed arengud, sest bensiini hind langes ligi 4 protsenti.
Nisufutuurid jätkasid sellel nädalal langust, sest investorid jätkasid futuuride müümist nii Euroopas kui ka USAs ning Ühendriikides on nõudlus kehv, vahendab Reuters.
Kõige aktiivsem nisufutuur Chicago börsil on sellel nädalal odavnenud lausa 6 protsenti. Turg jõudis madalaima tasemeni alates 25. juulist.
„Me arvame, et praegune kauplemine on seotud USAs toimuvaga,“ ütles Commonwealth Bank of Australia toorainete strateegia juht Tobin Gorey. „Üks asi on see, et investorid müüvad tõenäoliselt oma pikki positsioone. Lisaks sellele on hinnatõusu moment läbi saanud ning see on paljud investorid müüma pannud.“
Venemaa põllumajandusministeerium teatas neljapäeval, et nisueksporti nad piirama ei plaani hakata. Eelmisel nädalal spekuleeriti, et küllaltki piiratud tootmise tõttu hakatakse eksporti piirama, mis pani hinnad ajutiselt tõusma.
Sama trendi on märgata ka Euroopa turgudel, kus pikkade positsioonide hulk (tõusule panustavad positsioonid) langes augusti lõpus ühe kuu madalaima tasemeni, kirjutab AgriCensus.
Augustis tuli pikki positsioone järjest juurde, sest Euroopat tabanud põud mõjus teraviljadele väga kehvasti. See viis Euroopa toidunisu hinna augusti keskel viie aasta kõrgeima tasemeni.
Euroopa maisifutuuride pikkade positsioonide maht on langenud 25 protsenti, 1891 lotini. Euroopa maisitootmist on samuti seganud suvine kuumus. Prantsusmaa maisi olukord on viimase kolme nädala kehveim. Maisisaagi koristus algab selle kuu lõpus. Maisi novembrikuu futuuride tonnihind kaupleb praegu 177,25 euro juures.
Piimaturgudel on viimastel nädalatel olnud positiivne toon ning turuosalised on optimistlikud. Mõnevõrra piiras seda optimismi asjaolu, et sellel nädalal toimunud GDT oksjonil langesid hinnad juba kuuendat korda viimase seitsme oksjoni jooksul.
Täispiima pulber odavnes 2,2 protsenti, 2821 dollarini tonnist. Kokku odavnesid piimahinnad GDT oksjonil tervikuna 0,7 protsenti.
„Sellel oksjonil müüdi tavapärasest rohkem täispiima pulbrit,“ ütles AgriHQ piimaturu analüütik Amy Castleton. Võrreldes 21. augustil toimunud oksjoniga müüdi lausa 33 protsenti rohkem.
Või hinnad langesid 2,8 protsenti ja tonn maksab 4271 dollarit. Kooritud piima pulber kallines 2,2 protsenti, 2005 dollarini tonnist.
Euroopas on hinnatrend aga jätkuvalt kasvav. Peamiselt on probleeme tekitanud põud, mis on tootmist seganud. Põud on mõjutanud ka loomasööda tootmist, mis piirab omakorda piimatootmist. Nädalaga kallines kooritud piima pulbri hind Euroopas 1,3 protsenti, 1725 euroni tonnist.
Teistest toorainetest kallines kakao 2,1 protsenti ja tonn maksab 2310 dollarit. Suhkru hind kukkus kaks nädalat tagasi 10 aasta põhja, aga jätkab taastumist – tonnihind tõusis 2,2 protsenti, 330 dollarini.
Nafta oli sellel nädalal languses, sest investorid muretsevad globaalse nõudluse pärast ning arenevate turgude majanduste pärast, vahendab MarketWatch.
Lisaks sellele ilmusid andmed, et USAs on bensiinivarud tublisti kasvanud. Hinda toetava poole pealt võib välja tuua USA naftavarude vähenemise ja sanktsioonid Iraani naftale, mis jõustuvad novembri alguses.
„Kaubandussõda on samuti energiaturgu madalamale vedanud, sest kardetakse, et uued tariifid võivad globaalset majanduskasvu negatiivselt mõjutada. See on üleüldiselt toorainetele kehvasti mõjunud,“ teatas Sevens Reporti toimetaja Tyler Richey.
Bensiini maailmaturu hind langes 3,7 protsenti, 735 dollarini tonnist.

Kerge ja tõhus Husqvarna 543 XP® on mõeldud professionaalsetele metsatöölistele ning kogenud erametsaomanikele. Väike kaal, järsk kiirendus ja suur ketikiirus muudavad laasimise tõhusaks. Ainulaadne X-Torq®-mootor tagab vajaliku võimsuse, on kuni 20% kütusesäästlikum ja tekitab kuni 75% vähem kahjulikke heitmeid. Soojendusega käepidemed.

Humberside'i politseiinfo kohaselt tunnistas endine 888.com pokkeritoa profimängija ning 2011. aasta WSOP käevõru võitja Darren Woods end süüdi erinevate pokkeriidentiteetide kasutamisel.
"Darren Woods, aka 'Dooshcom' kuulutas 2006. aastal välja pankroti ning avas hulga pokkerikontosid oma sõprade ja pereliikmete andmetega, sh. ka oma emale ning isale. Neist viimasest on saanud antud kaasuses kaassüüdistatav," oli politsei raportis kirjas.
Samuti leidis tõestust, et Woods on avanud mitmeid kontosid e-rahakotis Moneybookers (nüüd Skrill), kuritarvitades sel viisil maksete vahendaja affiliate-programmi.
Woodsi hakati kahtlustama 2011. aasta detsembris, mil mitmed high-stakes mängijad avasid teema populaarses Two Plus Two pokkerifoorumis, süüdistades meest kokkumängus 888 pokkeritoas ning iPoker võrgustikus asuvates tubades. Mängijad uskusid et Woods, kes oli tollal 888 profimängija ning hinnatud PokerStrategy treener, kasutas mängimiseks mitmeid erinevaid kontosid.
Darren Woods võitis sadu tuhandeid dollareid 888.com $500/$1,000 short-stack laudades tänu kokkumängule erinevate kasutajatega, enamasti aga mängijaga "Benkaremail". Tõendusmaterjalina esitati mängitud käte ajalugu.
Pokkeriproff ise end alguses üheski kuritööepisoodis süüdi ei tunnistanud. Hetkel on nii isa kui ka poeg vabaduses ning ootavad kohtuotsust, mis kuulutatakse välja detsembris. Vanglaseinte vahele neil kummalgi siiski tõenäoliselt minna ei tule.

A-turniir: 1. Hans-Georg Köösel (Pärnu Spordikool) [6,5p]; 2.-3. Tigran Martirosian (Tartu Kalev) ja Laura Kamp (MK Areng) [6p].
B-turniir: 1. Rondo Mikko (Pärnu Spordikool) [7p]; 2. Sofia Blokhin (Tallinna MK) [6p]; 3. Mihkel Tomson (Tartu Kalev) [5,5p].
C-turniir: 1.-2. Markus Hansson (Pärni Spordikool) ja Margareth Olde (Tallinna MK) [5,5p]; 3.-4. Grete Olde (Tallinna MK) ja Vladislav Nazarov (MK Lootus) [5p].
Võistlused toimuvad Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu maantee 62). Välkturniir mängitakse 20. oktoobril ning kiirturniir 21. oktoobrist.
Välkturniir: 1. Igor Švõrjov (Tõnu Truusi MKK) [9p]; 2. Maxim Turov (Venemaa) [7p]; 3. Robert Dubrovin (Kadrioru MK) [6,5p]

Viru Valge jääb kindlaks nii Eesti teraviljale kui ka kõrgele kvaliteedile - Põllumajandus
Viru Valge jääb kindlaks nii Eesti teraviljale kui ka kõrgele kvaliteedile
AS Liviko ei tagane Viru Valge valmistamiseks sobivale piiritusele seatud kõrgetest kvaliteedinõudmistest, isegi kui ei tohi seetõttu Eesti viljast Eestis valmistatud viina kohta kasutada väljendit Estonian Vodka.
„Viru Valge on läbi ja lõhki Eesti viin, kuid selle tootmiseks sobivat stabiilse kvaliteediga piiritust ei suuda ainus Eesti piiritusetehas kahjuks pakkuda. Liviko laseb Eestis kasvatatud teraviljast piirituse valmistada Läti tootjal, kes kvaliteedi garanteerib. Eesti ettevõttena sooviks ka Liviko, et kogu protsess viljakasvatusest viina valmistamiseni toimuks Eestis, kuid ei saa selle nimel teha järeleandmisi kvaliteedis. Viru Valge on valmistatud Eesti viljast ja Eesti veest ning Eesti viinaks ei tee seda piirituse päritolu, vaid kvaliteet ning põlvest põlve edasi antud traditsioonid ja teadmised, kuidas valmistada just meie piirkonnale omase maitsega viin,“ ütles AS Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.
„Liviko näeks hea meelega kodumaise toodangu vääristamist, kuid antud juhul monopoliseeritakse Estonian Vodka märk ühele viinatootjale, kes sobiva kvaliteediga toidupiiritust ei tee. Kahjuks satuvad kõik Eesti viinatootjad olukorda, kus peavad kas loobuma Estonian Vodka märgist või hakkama piiritust ostma oma otsese konkurendi käest, kes saab mõjutada nii Estonian Vodka kvaliteeti, hinda kui ka tootmismahtusid. Loodame, et vastutus Estonian Vodka märgi ees sunnib head konkurenti soojatootmise ja loomasööda tegemise kõrvalt ka toidupiirituse kvaliteedi parandamisele keskenduma. Monopoli loov otsus põhineb ühe tootja lobby-tööl ning lihtsalt ei ole Eesti aastasadade pikkuse viinatraditsiooni vääriline,“ ütles AS Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.
Geograafilise tähise märgi monopoliseerimine ühele piiritusetootjale riivab oluliselt konkurentsiõigust, luues ühele ettevõtjale Euroopa Liidus taunitavad monopoolsed õigused ning seab põhjendamatult ohtu Estonian Vodka edasise järjepidevuse. Kui Eesti viina saab teha vaid Eestis valmistatud piiritusest, kujutab see Eesti väiksuse juures mõttetult suurt ärilist riski. Kui ainus Eesti piiritusetootja peaks kas tehnilistel, tehnoloogilistel, majanduslikel või muudel põhjustel taas nii tõsistesse raskustesse sattuma, et see töö lõpetab, ei saa keegi Estonian Vodkat valmistada.
Kogu toodetavast Viru Valgest müüakse kolmandik välisriikides,Viru Valge eksporditurud on: Soome, Venemaa, Jaapan, Hiina, Tai, India, Bahrein, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Gibraltar, Austria, Bulgaaria, Gruusia, Türgi, Usbekistan, Aserbaidžaan ja Austraalia.

Ja päike tõuseb. Fiesta - Apollo RUS

Arvutid _ Taig.ee
/Arvutid ja kontoritehnika/Arvutid
Taigi Jõulujaam #2
Tahvelarvutid (8)
Tööjaamad (9)
Sülearvutite tarvikud (14)
Jõuluarvutid (12)

Uudised/ETS Logistika 26. mai kliendiüritus: Hiinaga äri tegemise seminar
26. mai (10.00-12.00) seminar keskendub Hiinale. Äri tegemise eripäradest Hiinas räägib Priit Martinson (PwC Legal nõunik; majandusdiplomaat ja EASi välisesindaja Hiinas 2011-2016).
Seminar on kõikidele ETS Logistika klientidele tasuta (kutse alusel). Ürituse eesmärk on anda ETS Logistika klientidele infot Hiina turu kohta, nii sinna eksportimise kui ka sealt importimise kontekstis.
Reeglid ja eeskirjad
Registreerimine: saada e-kiri info@etslogistika.ee (kohtade arv 60)

Takistused ei sega tööd
Rulli erinevad osad on teineteisega liigendiliselt ühendatud. Selline ehitus võimaldab põllurullil takistuste ületamist ilma, et tuleks teha järeleandmisi põllukontuuri järgimises.
Eeliseks on ühetasane põllupind, kus kõigil taimedel on ühesugune kasvukeskkond.
Rollex`il on tugev raam, hooldusvabad liigendid, karastatud terasest laagrid ja kõrge kvaliteediga rulli rõngad, see kokku tagab masina pika kasutusaja.
Rõngaste teljed on valmistatud spetsiaalsest mikro-sulatusega karastatud terasest, see annab neile väga kõrge kvaliteedi.
Et rõngaste kulumine põllul oleks minimaalne, on Rollex`i rõngaste sektsioonide vahel taldrikvedrud.
Tugeva mullakooriku lõhkumisel on abiks kaksiknuga DoubleKnife, mis suudab tungida läbi paakunud pinnase ja laseb kultuuril tärgata.
Kuna purustamine toimub ettepoole, on eeliseks intensiivne mullaharimine ilma mulda liigselt lahti lõhkumata. Kasutades Väderstad Quickchange süsteemi, saab nii SingleKnife kui DoubleKnife nuge paigaldada ilma tööriistadeta.
Põllu rullimine on sageli hea aeg mullaharimisega või külma tõttu pinnale tõusnud kivide korjamiseks põllult.
Rollex`ile lisavalikuna saadavatesse kivikastidesse saab kiirelt ja kergesti suurel hulgal kive korjata. Peale põllu rullimist on põld külviks ja koristuseks valmis ilma, et oleks oht kividega masinaid lõhkuda.
Rollex`iga on lihtne liikuda, nii põllul kui transportimisel.
Kokkuklapitatuna on põllurulli laius alla 2.8 meetri. Masina kokkklapitamise tehnika vähendab raskusjõudu masina keskel, mis teeb Rollex`i transportimise turvaliseks.
Lisavarustusena saadaval BioDrill`i paigaldamisel saab koos põllu rullimisega külvata väikeseseemnelisi kultuure. Nii säästate töökordadelt, samuti aega ja raha.
Rollex`ile on võimalik rõngaste ette lisada tasandamis- ja purustamisefekti suurendavaid eesriistu.
Vastamaks erinevate põllumajandusettevõtete nõudmistele, saab Rollex`it varustada erinevate tihendusrõngastega. Rõngad asetsevad kummileevenditel, mis neelavad löökide mõju endasse ja pikendavad rõngaste kasutusaega.
Me pakume mitmed võimalusi ja lisavarustust sinu Rollex`i täiustamiseks. See kehtib ka juba olemasoleva masina kohta.

Stiilipuhtus. Perfektselt.
Lihtne ja ainult hädavajalikku hõlmav disain ning täiuslik funktsionaalsus: Phoenix Design’i loodud vannitoa kollektsioon AXOR Uno on ülimalt stiilipuhas. Põhitähelepanu on suunatud algupärasele vee transportimise elemendile – torule. AXOR Uno disainimisel on aluseks võetud toru silindriline vorm. Kuldlõikel põhinevate suurte proportsioonidega geomeetrilised elemendid sobivad üksteisega täpselt kokku. Nende askeetlik kuju avaldab vannitoas erilist mõju – seda nii valamu, vanni kui duši juures.
Ka segisti funktsionaalsus on taandatud vaid hädavajalikule, nagu näiteks ergonoomiline loogakujuline hoob, ümar "zero-handle" või uuenduslik Select-tehnoloogia. Viimasel juhul on segisti avamiseks ja sulgemiseks vaja vaid nupule vajutada. Täiuslik vorm ja funktsionaalsus.

Värav 2,4m x 1,7m täispuhutav - YesSport
Spordivahendid > Jalgpall > Jalgpalliväravad > Väravad mini > Värav 2,4m x 1,7m täispuhutav
Kaasas 8 raskuskotti, pump ja kott.

Eesti Disainerite Liit ja Disainiöö kuulutavad 23.veebruari DISAINIPÄEVAKS _ EDL
Algatajad loodavad, et DISAINIPÄEVAST saab tore traditsioon, mil meie inimesed tutvuvad kohalike disainerite loominguga ning meie elukeskkonda väärtustavad aina rohkem Eesti disaintooted.
Iga külastaja, kes 23.veebruaril ostab Eesti Disaini Majast vähemalt 25 EUR eest Eesti disaini või tellib tooteid “estoniandesignhouse” veebipoest saab kingituseks disainiraamatu.
EDM galerii ja stuudiod on külastamiseks avatud teisipäeval 23.02 kl 12-18

B-divisjoni Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks valmistuv Eesti U18 korvpallikoondis pidas 15. juulil Kilingi-Nõmmes kontrollmängu Rootsi eakaaslaste vastu ja teenis veenva 89:61 võidu.
Avaveerand kuulus eestlastele 21:16 ja poolajale mindi juba 44:28 eduseisus, vahendab Basket.ee. Kolmandal veerandajal kasvatati vahet kolme silma võrra ja ka viimane neljandik kuulus samuti Eestile 21:12, mis andis kokkuvõttes 28-punktilise võidu. Seejuures näidati ka head visketabavust: kahepunktivisked 47% ja kaugvisked 46% (11/24).
Mark-Andreas Jaakson kerkis Eesti parimaks 14 punktiga. Mikk Jurkatamm lisas 12 silma ja võrdselt 10 punkti said kirja Joonas-Anton Jürgenstein ning Marten Maide. Erki Kuhi toetas omasid 13 lauapalli ja 5 punktiga. Rootslaste poolelt viskas Andre Lorentsson 14 punkti ning Pelle Larsson tõi 12 silma ja 8 lauapalli.
18. juunil lähevad koondislased Ventspilsis vastamisi Lätiga. Samas paigas peetakse ära ka Balti matš ning 27. juulist algab Makedoonias Skopjes EM, kus alagrupikaaslasteks on Gruusia, Aserbaidžaan, Belgia, Ungari ja Austria.

SA Anija Valla Spordimaailm toetuste eraldamise kord koos lisadega
Lisa 1. Sporditegevuse edendamise toetuse taotlus
Lisa 2. Sporditegevuse edendamiseks toetuse eraldamise leping
Lisa 3. Sporditegevuse edendamise toetuse kasutamise aruanne
Jagatud toetused aastate lõikes

Tootekood: ALL4BLK , Laoseis: 1

Rubber Boot Care and Polish on vahend, mis hooldab ja kaitseb kummiku pinda ning annab neil kauni läike.
Enne kasutamist tuleb kummikud pesta ja neil kuivada lasta. Seejärel pihustage vahend kummikule ning hõõruge läikima. Seda võib vajadusel korrata.
Ei sobi kasutamiseks muust materjalist saabaste puhul.

Üle-eestiline avatud talude päev arvudes - Põllumajandus
Üle-eestiline avatud talude päev arvudes
Pühapäeval, 19. juulil toimub esimene üle-eestiline avatud talude päev. Kokku osaleb avatud talude päeval 144 talu ja põllumajandustootjat üle terve Eesti.
Üritusele on ennast kirja pannud:
•41 maaturismi ettevõtet
•33 taimekasvatusega (teravili) tegelevat ettevõtet
•28 iluaianduse, ravim- või maitsetaimede kasvatusega tegelevat ettevõtet
•26 väiketööstust
•25 elulaadi- , hobi- või käsitöötalu
•23 puu- ja köögivilja- või marjakasvatajat
•22 piimatootjat
•4 muuseumi
Igaüks saab endale sobiva programmi kokku panna, uurides talude infot aadressil www.avatudtalud.ee või kasutada abimehena Facebooki mängu, kus osaleja vastuste põhjal talle sobivad talud välja pakutakse. Kõigi mängijate vahel loositakse avatud talude päeval välja viis Tunnustatud Eesti Maitse kingikotti.
Avatud talude päeva Facebooki lehel on soovist päevast osa võtta andnud praeguseks teada enam kui 6300 inimest, ligi 300 inimesel on võimalus avatud talude päevast osa võtta Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu korraldatud tasuta bussidega.

2880 x 2560 Maine Coon, Hõbe kassipoeg. Vapustav juhtiv lemmikloomad
Arusaamatu Maine coon. Sujuvus. Hõbe kassipojad - 2880x2560 taustapilte tasuta lae alla

Varupirnid on tellimisel.

Uudised - Lasteraamatu „Minu esimene äri“ esitlus - Apollo
Lasteraamatu „Minu esimene äri“ esitlus
3. mail kell 16.00 ootame kõiki lapsi Solarise Apollosse Erik Ehasoo lasteraamatu „Minu esimene äri“ esitlusele.
„Minu esimene äri” tutvustab väikestele lugejatele äritegemise põnevat maailma. Koos 8-aastase Erkiga õpib laps tundma ärimaailma esmaseid mõisteid ja saab teada, mida tähendab äri tegemine: kuidas luua oma toote turustamiseks tõeline äri, panna tootele sobiv hind, leida reklaami tehes esimesed kliendid ja palju muud.
Esitlusel saavad lapsed mängida ainulaadset õppemängu „Ettevõtlusküla“, mis on mõeldud erinevas vanuses osavõtjatele, et tutvustada ettevõtluse, majanduse ja finantskirjaoskuse aluseid. Hoogne ja lõbus simulatsioonimäng õpetab ka mõistma igapäevaseid rahaasju ning sedagi, kui olulised on üksmeel ja koostöö edu saavutamisel.
Mängu kohta saab rohkem infot www.ettevotluskyla.ee

Teatejooksudes on 4 vahetust, osaleda võivad meeskonnad, naiskonnad, segavõistkonnad (võistkonnas pooled on naised või U18 ja nooremas) ja noortevõistkonnad (kõik jooksjad U18). Teatejooksud toimuvad samal ajal ja samal rajal põhijooksuga. Esimesed kolm etapppi on ca 1,6-2,0 km ja viimane on ca 800 m.
Eelregistreerimine kuni 6. juulini täiskasvanutele 10€, teatejooksu 4-liikmeline võistkond 15€. Tasumine kohapeal. Kohapeal registreerimisel täiskasvanutele 15€ ja teatejooksu võistkondadele 20€. Noortele ja lastele kõik distantsid tasuta.

*Võtke minuga ühendust ka siis kui antud pakkumine Teile ei sobi – saate esimesena infot teiste vabanevate korterite kohta!
Üürile anda uus, kasutamata korter uues majas.
*Korter on avatud planeeringuga.
*Täielikult möbleeritud: Köögimööbel tehnikaga, diivan/Voodi(lahtikäiv), söögilaud, pesumasin, külmik, garderoobikapp.
*Korteris põrandaküte.
*Parkimiskoha võimalus sisehoovis.
Võimalik liituda suuremate interneti/tv teenusepakkujatega!
Kommunaalid: 1-30.Nov.2016=57.78 (Küte oli 22._Eur ja Vett ning elektrit kasutati minimaalselt sest korteris ei ela veel keegi)
HEA ASUKOHAGA!
Lepingu-/maakleritasu(1 kuu üür), mida on võimalik tasuda igakuiste osamaksetena.

Apollo kino (www.postimees.ee)
Mai alguses avati kolme saaliga Apollo kino Pärnus, mis võimaldab nüüdsest ka pärnakatel kodulinnast välja rändamata värskemaid blockbustereid, sh 3D-filme vaadata.
Varasemalt oli Pärnu kommertskino maastik üsna lage, mõne erandina Mai kino poolt, mis püüdis jõudumööda pakkuda üksikuid teisele ringile jõudnud kinohitte. Tundub, et kino(keti) käivitamine on Apollo poolt igati loogiline ja sobiv samm, arvestades et nende tooteportfell sisaldab üha mitmekesisemat valikut muusikast ja filmidest.
Kes juba külastanud on? Jagage muljeid!
Lasnamäele tuleb drive-in kino
12. juunist alustab Lasnamäe Norde Centrumi parklas drive-in kino ehk lihtsamini öeldes kino, kus saad oma autosalongi mugavusest ja turvalisusest kaaslastega koos suurt ekraani jälgida, samal ajal kui heli edastatakse läbi FM sageduse otse autoraadiosse või muusse sobivasse seadmesse.
Seansid hakkavad toimuma reede, laupäeva ja pühapäeva õhtuti ning lubatakse nii väärtfilme kui ka kergemaid meelelahutuslikke filme. Kinoseansside eel ja ajal saab ka snäkke ja värskendavaid jooke - omal valikul kas kinoalal avatud kohvik-baarist või rulluiskudel teenindaja käes, kes on valmis tellimusi suisa otse autosse serveerima.
Vaata kava: http://www.driveinkino.ee/et/
Tehnilisest kirjeldusest selgub soov soetada 4K või vähemalt 2K projektor 4K valmidusega, samuti planeeritakse vahetada välja ekraan ja hankida kogu vajalik varustus nii 2D kui ka 3D filmide näitamiseks.
Tuleb pöialt hoida, et hange edukalt õnnestuks, siis saavad ehk võrulased ka juba sügisest DCP formaadis filme vaadata.
Kui palju raatsib uus omanikk kinoketti investeerida ja kas see omab ka mingisugust positiivset mõju praegusele krõbedale piletihinnale, nõrgale kontseptsioonile ja kehvale turundusele näitab ainult aeg.